Report for AS Näidis · 2016. 4. 14. · 2015. aasta eesmärgid ja nende täitmine 8 Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2015 24 Raamatupidamise aastaaruanne 41 Bilanss

Majandusaasta aruanne

Majandusaasta algus: 01.01.2015

Majandusaasta lõpp: 31.12.2015

Registrikood: 74000085

EMTAK kood: 84301

Aadress: Lasnamäe 2

11412 Tallinn

Eesti Vabariik

Telefon: +372 6 148 500

Faks: +372 6 148 501

E-post: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.tootukassa.ee

Audiitor: BDO Eesti AS

Sisukord

Lühiülevaade Eesti Töötukassast 3

Juhatuse esimehe pöördumine 4

2016. aasta peamised suunad 6

Tegevusaruanne 8 2015. aasta eesmärgid ja nende täitmine 8

Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2015 24

Raamatupidamise aastaaruanne 41 Bilanss 41

Tulemiaruanne 42 Netovara muutuste aruanne 43 Rahavoogude aruanne 44 Raamatupidamise aastaaruande lisad 45

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.45 Lisa 2. Raha 51

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 51

Lisa 4. Materiaalne põhivara 52

Lisa 5. Immateriaalne põhivara 52 Lisa 6. Kohustus hüvitiste ja toetuste osas 52 Lisa 7. Maksuvõlad 53

Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest 53 Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest 53

Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 54 Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu 55 Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest 55 Lisa 13. Intressitulu 56

Lisa 14. Tegevuskulud 56 Lisa 15. Muud tulud ja kulud 56

Lisa 16. Kasutusrent 56 Lisa 17. Tingimuslikud kohustused 57 Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega 57 Lisa 19. Bilansipäevajärgsed sündmused 58

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 59

Tulemi jaotamise ettepanek 60

Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2015. aasta majandusaasta aruandele 61

Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2015-le 62

Eesti Töötukassa

Majandusaasta aruanne 2015

3

Lühiülevaade Eesti Töötukassast

Töötukassa viib ellu tööpoliitikat ja korraldab töötuskindlustust eesmärgiga:

saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive; ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust; kindlustada töö kaotanud inimestele tööotsingute ajaks sissetulek; hüvitada töötajale töölepingu ülesütlemine koondamise korral; tagada töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

Eesmärkide täitmiseks töötukassa:

maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime tulla ja sobivat tööd otsida; võtab osaliselt üle tööandja kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral; aitab tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajadusel tööturuteenuseid, mis toetavad

töölesaamist ning tõstavad kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet;

vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate töölevõtmist.

Missioon

Aitame leida töö ja töötaja.

Visioon

Eesti Töötukassa on parim ja teisi innustav tööturuorganisatsioon Euroopas.

Strateegilised eesmärgid

Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine. Asjatundliku ja tõhusa organisatsiooni arendamine.

Väärtused

Usaldus – tunneme põhjalikult oma tegevusvaldkonda ning keskendume tulemuslikkusele, märkame ja arvestame kliendi individuaalseid võimalusi ja vajadusi, peame kinni heast tavast

ja lubadustest, meie otsused on põhjendatud ja arusaadavad, tagame vahendite sihipärase

kasutamise.

Koostöö – oleme mõtestatud koostöö algatajad ja hoidjad, kuulame klientide ja partnerite ettepanekuid ning leiame koos lahendused, oleme oma klientidele ja partneritele kättesaadavad,

abivalmid ning sõbralikud, töötame ühtse meeskonnana ja väärtustame igat oma kolleegi.

Uuenduslikkus – omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame kogemusi kolleegide ja partneritega, oleme loovad lahenduste leidmisel ja nende elluviimisel, kasutame efektiivselt

kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi, toetame oma ideedega

organisatsiooni arengut.

Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu, kus on võrdselt esindatud tööandjad, töötajad ja

valitsus. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab neljaliikmeline juhatus.

Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ning 15 maakondlikust keskusest. Tallinnas asuva

keskkontori (13 osakonda ja nõunikud) vastutada on strateegiline juhtimine, arendustöö ja tugiteenuste

osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kindlustushüvitisi, töötutoetust, ettevõtluse alustamise

toetust ja tööandjate taotlusi töökoha täitmiseks välismaalasega. Samuti paikneb keskkontoris

koondamistele reageerimise meeskond, kes osutab koondatavatele töötajatele uuesti tööle saamiseks

vajalikku abi koondamisjuhtumitel üle Eesti. Uue osakonnana loodi 2015. aastal töövõimetoetuse

osakond. Maakondlikes osakondades nõustatakse tööd otsivaid inimesi ja tööandjaid ning osutatakse

teenuseid.

Eesti Töötukassa


4

Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja!

Möödunud aasta oli töötukassale väga töine. Keskendusime töövõimereformi ettevalmistustele,

alustasime karjäärinõustamise pakkumist kõigile, käivitasime noortegarantii meetmed ja laiendasime

teenuseid vanaduspensioniealistele tööotsijatele. Tugevdasime nii tööotsijate kui tööandjate nõustajate

koosseisu, teadmisi ja oskusi, et teha hästi oma igapäevast tööd – toetada töö ja töötaja leidmisel.

Meie tegevusi toetas eelmisel aastal jätkuvalt paranenud tööturu olukord. Hõivemäär oli viimase

kahekümne aasta kõrgeim ning üldine töötuse määr langes oodatust kiiremini: aastataguselt 7,4

protsendilt 6,2 protsendile, püsides Euroopa Liidu keskmisest näitajast oluliselt allpool. Registreeritud

töötute arv vähenes 2015. aastal viis protsenti. 2015. aasta lõpu seisuga otsis meie abiga tööd 29 774

inimest, aasta varem oli registreeritud töötuid 27 597.

Töötukassa olulisim töö on tööotsingute nõustamine ja töövahendus. Eelmisel aastal nõustasime ligi 79

tuhande inimese tööotsinguid ning vahendasime pea 45 tuhat erinevat töökohta ehk jätkuvalt olid meie

vahendada ligi pooled kõikidest vabadest töökohtadest Eestis. Tööandjate ja tööd otsivate inimeste

kokku viimiseks korraldasime üle Eesti 17 töömessi, kus osales 382 tööandjat ning ligi 20 000 tööotsijat.

Lisaks oleme tänaseks sõlminud 15 kootöölepet suuremate tööandjatega, et ühelt poolt aidata neil

värvata ja tööks ette valmistada töötajaid ning teisalt leida praktika- ja töövõimalusi meie klientidele.

Töötukassast saadud nõustamise ja teenuste ning tööturu olukorra üldise paranemise koosmõjul leidsid

inimesed 2015. aastal uue töö varasemast kiiremini. 12 kuu jooksul tööle rakendunute osakaal kasvas

2010. aasta 43 protsendilt 2015. aasta lõpuks 64 protsendile. Meie teenused on jätkuvalt tulemuslikud:

kuue kuu jooksul pärast tööturukoolitust leidis töö iga teine koolitusel osaleja ning neljast tööpraktikal

osalenust liikus tööturule kolm.

Töötukassa teenused lähtuvad tööotsija ja tööandja vajadustest. Töölesaamist toetavatel teenustel osales

2015. aastal keskmiselt iga kolmas tööotsija. Kõigil tööturuteenustel osaleti aasta jooksul kokku 94 tuhat

korda, mida on 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Teenustel osalemise suurenemise üks põhjus on

kahtlemata 2015. aastal avanenud uued teenused.

Meie töö tulemusel on viimasel kahel aastal pikaajaliselt töötute inimeste osakaal langenud 37

protsendilt 29 protsendile. Samas on töövõimereformi lähenedes suurenenud pikka aega puude või

tervisehäire tõttu tööturult eemal olnud tööotsijate huvi töötukassa vastu ning nende osakaal on

kasvanud viielt protsendilt 2013. aastal 12 protsendile 2015. aastal. Vähenenud töövõimega inimeste

abistamiseks mõeldud teenuste maht on võrreldes 2013. aastaga kasvanud ligi neli korda.

Tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele teenuste osutamiseks ning toetuste ja hüvitiste maksmiseks

kasutasime eelmisel aastal kokku 112,4 miljonit eurot.

Igal aastal annavad tööotsijad ja tööandjad meie tööle hinnangu rahuloluküsitlusel, kus rahuoluindeks

püsib 80 palli lähedal. Sama kõrgelt hindavad meiega koostööd ka teenuseosutajad.

Järgmiste aastate prioriteetideks on töötuse ennetamine, noorte ja vähenenud töövõimega inimeste tööle

aitamine ja tööl püsimise toetamine ning tööandjate nõustamine. Uue olulise algatusena ootab nõukogu

meilt 2016. aastal töötust ennetavate meetmete, eelkõige töötajate oskuste arendamise põhimõtete

väljatöötamist. Tööandjana oleme teistele eeskujuks kõigile ligipääsetava, mitmekesise ja kaasava

organisatsioonina.

Meie tänaseid ja tulevasi tegevusi on võimalik edukalt ellu viia töötukassa nõukogu – tööandjate,

töötajate ja riigi – toetusel. Töötukassa avalik-õiguslik staatus, selle kolmepoolne juhtimine ja jagatud

Eesti Töötukassa


5

vastutus tööturuprobleemide lahendamise eest kindlustab, et strateegilised suunad ja valikud vastavad

huvipoolte ootustele ja tegelikele vajadustele, on läbimõeldud ja jätkusuutlikult rahastatud.

Teeme kõik, et meie toel leiaks tööd otsiv inimene sobiva töö ja tööandja hea töötaja. Tänan kõiki

töötajaid ja partnereid usalduse ning tehtud töö eest.

Head lugemist

Meelis Paavel

Eesti Töötukassa


6

2016. aasta peamised suunad

2015. aastal majanduskasv esialgsetel andmetel mõnevõrra aeglustus. Tööturu olukord küll jätkuvalt

paranes, kuid töötute arvu langus pidurdus. 2016. aastaks prognoositakse majanduskasvu kiirenemist

ning jätkuvat töötute arvu kahanemist, kuid aeglustuvas tempos.

2016. aasta algusest rakendus töövõimereform, mille eesmärk on tuua võimalikult paljud mitteaktiivsed

töövõimetuspensioni saajad tööturule. Töövõimereform tähendab töötukassale järk-järgult käivituvat

terviseprobleemidega inimeste töövõime hindamist, vähenenud töövõimega inimestele tööle saamiseks

või tööl püsimiseks vajalike teenuste osutamist ning töövõimetoetuse maksmist. Esiplaanil on ka

tööandjate nõustamine ja teadlikkuse tõstmine, et laiendada vähenenud töövõimega inimeste

töötamisvõimalusi.

Arendame teenuseid ja süvendame koostööd partneritega:

Uuendame töökeskse nõustamise põhimõtteid ja laiendame nõustamiskanaleid tulenevalt uue sihtrühma vajadustest ja võimalustest.

Arendame töövahendusteenust, et senisest paremini toetada tööealisi inimesi ja tööandjaid mitmekesise töötajaskonna loomisel. Sh seame lähiaastatel fookuse noortele ja vähenenud

töövõimega inimestele.

Käivitame ja arendame edasi tööandjate koolitamise ja nõustamise ning individuaalsete lahenduste teenust, tuginedes esimestele kogemustele ja pilootprojektidele.

Jätkame karjäärinõustamise teenuse laiendamist ning noorte töötuse ennetamist ja vähendamist toetavate tegevustega.

Käivitame mobiilsustoetuse ning hindame selle mõju, et teha järgnevateks aastateks vajalikud kohandused.

Edendame jätkuvalt koostööd teenusepakkujatega. Korraldame arutelusid eelkõige vähenenud töövõimega inimestele teenuste pakkujate leidmiseks ja teenuste kvaliteedi parandamiseks.

Teeme koostööd kohalike omavalitsustega, toetades kogukonna abil pikaajaliste töötute ning vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendumist.

2016. aasta 1. juulist alustame töövõime hindamisega. 2016. aastal hindab töötukassa ainult nende

inimeste töövõimet, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul töövõimekaotust hinnatud. Töövõime

korduvhindamisi teeb 2016. aastal endiselt sotsiaalkindlustusamet. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab

töövõimet ainult töötukassa ja kõik töövõimekaoga inimesed, kellel jõuab kätte korduvhindamise

tähtaeg, peavad töövõime hindamiseks pöörduma meie poole. Kõigile inimestele, kellel töötukassa on

hindamise tulemusena tuvastanud osalise või puuduva töövõime, hakkame 1. juulist 2016 maksma

töövõimetoetust.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise ettevalmistamiseks:

Osaleme töövõimet hindavate ekspertarstide koolitusprogrammi väljatöötamisel ja koolitamisel.

Korraldame hanke ja sõlmime lepingud tervishoiuteenuse osutajatega töövõime hindamise arstliku ekspertiisi läbiviimiseks. 2015. aastal toimunud töövõime hindamise hankega leiti

partnerid viide maakonda, ülejäänud maakondadesse partnerite leidmiseks korraldatakse 2016.

aastal kordushanked.

Töötame välja töökorralduse protsessid ja viime kogu organisatsioonis läbi koolitused lisanduvate ülesannetega paremaks toimetulekuks.

Võtame kasutusele töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise infosüsteemi (TETRIS), kus kriitilise tähtsusega on andmevahetus teiste registrite ja infosüsteemidega.

Teavitame vähenenud töövõimega inimesi töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmisega seotud muudatustest.

1. juulist 2016 võtame sotsiaalkindlustusametilt üle tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise

kohustuse vähenenud töövõimega töötavate inimeste eest. Sujuvaks kohustuse üle võtmiseks

Eesti Töötukassa


7

korraldame teenust kasutavate tööandjate eelneva teavitamise ning valmistame ette kasutajasõbraliku

infosüsteemi e-teenuse osutamiseks.

Töövõimereformi rakendamise kõrval on teiseks oluliseks tegevuseks töötust ennetavate meetmete

väljatöötamine. Soovime suurendada töötukassa rolli töötuse ennetamisel, sh toetades töötajaid, kellel

on risk kaotada töö oskuste puudumise või tervise tõttu ning tööandjaid, kellel on vaja arendada töötajate

oskusi muutuste olukorras. Töötust ennetavate meetmete kontseptsioon valmib 2016. aasta II kvartali

lõpuks.

Eesti Töötukassa


8

Tegevusaruanne

2015. aasta eesmärgid1 ja nende täitmine

Asjatundliku ja tõhusa organisatsiooni arendamine.

Juhtimine

Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kuhu kuulub kuus liiget. Võrdselt kahe liikmega

on esindatud tööandjad ning töötajad, Vabariigi Valitsus nimetab ühe liikme ning valdkonna eest

vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi. Osapooled vastutavad üheskoos tööhõive

suurendamise, tööjõupuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse ennetamise eest. Nõukogu

strateegilisteks ülesanneteks on tööhõiveprogrammi heaks kiitmine ning ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötuskindlustusmakse määra kehtestamiseks. Lisaks kinnitab nõukogu töötukassa

arengukava, aastaplaani ja eelarve, võtab vastu muud arengut toetavad otsused ning jälgib nende

täitmist.

Töötukassa nõukogu2 liikmed 2015. aastal:

Urmas Kruuse (tervise- ja tööminister), nõukogu liige 04.07.2014 kuni 08.04.2015; Rannar Vassiljev (tervise- ja tööminister), nõukogu liige 09.04.2015 kuni 13.09.2015; Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister), nõukogu liige alates 14.09.2015; Veiko Tali (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates 13.03.2008; Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 14.03.2013,

nõukogu esimees 23.04.2014 kuni 22.04.2015;

Ago Tuuling (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja), nõukogu liige alates 23.08.2011;

Toomas Tamsar (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 25.06.2013, nõukogu esimees alates 23.04.2015;

Tõnis Rüütel (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 16.03.2012.

Nõukogu pidas 2015. aastal kaheksa (2014: 6) koosolekut ning võttis vastu 17 (2014: 13) otsust.

Olulisemad nõukogus käsitletud teemad olid:

2014. aasta majandusaasta aruande ja tulemi jaotamise ettepaneku kinnitamine; 2016. – 2019. aasta töötuskindlustusmakse määrade ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele; töötukassa arengukava 2016–2019 ning 2016. aasta eelarve ja aastaplaani kinnitamine; juhatuse esimehe ettepanekul neljanda juhatuse liikme nimetamine ja töötukassa uue struktuuri

kinnitamine.

Töötukassa tööd juhib neljaliikmeline juhatus. Juhatus pidas 2015. aastal 53 (2014: 60) koosolekut ning

võttis vastu 169 (2014: 184) otsust. 2015. aasta lõpu seisuga kuulusid juhatusse:

Meelis Paavel (juhatuse esimees); Erik Aas (kindlustushüvitiste, töötutoetuse, töövõimetoetuse, ettevõtlustoetuse ning

infosüsteemide valdkonna eest vastutav juhatuse liige);

Pille Liimal (tööturuteenuste ja töövõime hindamise valdkonna eest vastutav juhatuse liige); Reelika Leetmaa (tööturu ja -teenuste analüüsi ning töötust ennetavate teenuste arendamise eest

vastutav juhatuse liige).

Arengukavas seatud strateegilistest eesmärkidest ja indikaatoritest lähtuvalt on juhatuse igapäevatööks

tagada teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja mõju ning asjatundliku ja tõhusa organisatsiooni arendamine.

1 Vastavalt Eesti Töötukassa arengukavale 2015 - 2017 2 Nõukogu töös osaletud aja eest makstakse nõukogu liikmetele tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammääras.

Eesti Töötukassa


9

Töötukassa töö peamiseks väljundiks on inimeste töölerakendumine. Töötukassale on oluline ka

klientide rahuolu meie töö ja teenustega. Oleme läbi aastate jälginud, kui pika aja jooksul töötuks

registreerinud inimesed tööturule naasevad, milline mõju on töötukassa tööturukoolituse ja praktika

teenustel töölesaamisele ning milline on klientide rahulolu. 2015. aastal täideti seitsmest arengukava

indikaatorist kuus (vt tabel 1).

Tabel 1 Eesti Töötukassa arengukava indikaatorite täitmine 2015. aastal

indikaator eesmärk täitmine

Uute registreeritud töötute (va uued töötuskindlustushüvitise saajad)

töölerakendumine 12 kuu jooksul ≥57,1% 60,4%

Uute töötuskindlustushüvitise saajate töölerakendumine 12 kuu

jooksul ≥69,7% 71,6%

Tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuus ≥37,0% 34,3%

Pikaajaliste töötute (töötuna arvel 12 kuud ja enam) osalemine

tööturuteenustel 12 kuu jooksul ≥90% 92%

Tööotsijate lihtrahuloluindeks ≥80 82

Tööandjate lihtrahuloluindeks ≥80 80

Töötajate lihtrahuloluindeks ≥85 97

Uue töö leidmise võimalus on alati suurem vahetult pärast töötuks jäämist, mil oskused ja tööharjumus

on veel värsked. Alates 2013. aastast jälgime kord poolaastas töölerakendumise näitajaid 4, 6 ja 12 kuu

jooksul ning seda kahes kliendirühmas: uued töötuskindlustushüvitise saajad, kes alustavad reeglina

tööotsinguid vahetult pärast töökaotust ning teised uued tööotsijad, kes töötuskindlustushüvitist ei saa.

2015. aastal leidsid inimesed võrreldes eelmise aastaga kiiremini töö. Töölerakendumise tulemused (vt

joonis 1) näitavad, et töötuse alguses liiguvad hüvitise saajad tööle peaaegu sama kiiresti kui teised uued

registreeritud töötud, kellel enamasti vahetu töötamise kogemus puudub või on väga lühiajaline. Mida

pikem on olnud registreeritud töötuse periood, seda kiiremini asuvad tööle just töötuskindlustushüvitise

saajad. Meie hinnangul võib see ühelt poolt näidata hüvitise osaliselt pärssivat mõju tööotsingutele

töötuse algusperioodil. Kuid teisalt on tegemist tööotsingute mõistes suhteliselt lühikese neljakuulise

perioodiga, kus sobilike tööpakkumiste arv on piiratud ning ka kandideerimisprotsess võtab oma aja.

Igal juhul on meie ülesanne nõustamisel teadvustada tööotsijatele, et aja möödudes väheneb nii

töökohtade valik kui pakutava töötasu suurus ning ka inimeste enda oskused ja motivatsioon vähenevad.

Eesti Töötukassa


10

Joonis 1 Töötute sisenemine hõivesse 2013–2015

Kuigi hõivatute arv on viimastel aastatel kasvanud, hakkab rahandusministeeriumi viimase, 2015. aasta

suvise prognoosi kohaselt 2016. aastast hõivatute arv vähenema. Hõivemäär hakkaks järgnevatel

aastatel kasvama eeskätt tänu töövõimereformi prognoositavale mõjule, mitte majandusolukorra toel.

See tähendab, et majandusolukord ei toeta tööle rakendumise indikaatorite paranemist enam nii, nagu

eelnevatel aastatel ning iga samm kõrgema taseme suunas nõuab järjest suuremat panust. Tehes tihedat

koostööd tööandjate ja kohalike omavalitsustega ning arendades oma töötajate nõustamisoskusi, usume,

et suudame järjest paremini kokku viia tööandjate ja tööd otsivate inimeste vajadused, leiame kiiremini

üles töölesaamise takistused ja oskame pakkuda tõhusaid lahendusi nende ületamiseks. Seega ootame

järgnevatel aastatel siiski mõneti kiiremat tööle rakendumist kui varasematel perioodidel.

Võrreldes 2014. aastaga kasvas 2015. aastal tööturukoolituselt ja tööpraktikalt töölerakendumine (vt

joonis 2), mille üheks põhjuseks on tööotsijate ja nõustajate tõhusam koostöö teenuse vajaduse

väljaselgitamisel. Oleme analüüsinud nii tööturukoolituse3 kui tööpraktika4 mõju, millest nähtub, et

mõlemad teenused on tööle aitamisel tulemuslikud ja kulu-tulusad. Järgnevatel aastatel soovime

saavutatud taset hoida.

3 http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/TOOTURUKOOLITUSE_MOJUANALUUS.pdf 4 http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/TOOPRAKTIKA_MOJUANALUUS.pdf

Eesti Töötukassa


11

Joonis 2 Töölerakendunute osakaal 6 kuu jooksul peale koolituse/tööpraktika lõppemist

Töölesaamist toetavatel teenustel osales pidevalt iga kolmas tööotsija, sh pikaajalistest töötutest

(vähemalt 12 kuud töötuna registreeritud) osales aasta jooksul vähemalt ühel teenusel üheksa tööotsijat

kümnest.

Tagasiside klientidelt ja koostööpartneritelt aitab meil arendada organisatsiooni, et paremini vastata

nende ootustele. 2015. aasta lõpus korraldasime kuuendat korda kliendirahulolu-uuringud

tööotsijatele ja tööandjatele ning teist korda koostööpartneritele. Uuringutes osales 241

koostööpartnerit, 1 078 tööandjat ja 7 039 tööotsijat. Tööotsijate rahulolu-uuringu läbiviimisel

kasutasime esmakordselt lisaks paberankeetidele veebiküsitlust, mille tulemusel saime üle kolme korra

rohkem tagasisidet. Nii tööotsijate kui tööandjate üldine rahulolu on kõrge ja vastab ootustele: kõige

enam ollakse mõlemal juhul rahul nõustajate tööga. Samas hinnang vastavalt sobilike tööpakkumiste ja

töötajate vahendamisele on madalam. Koostööpartnerite (teenuseosutajad) usaldus töötukassa vastu on

kõrge ning samuti üldine rahulolu koostööga. Eraldi väärib märkimist, et partnerid kasutavad järjest

enam töötukassa portaali iseteenindust. Arengu soovina nimetasid partnerid senisest veelgi suuremat

paindlikkust ja lihtsamat asjaajamist.

Eesti Töötukassa


12

Joonis 3 Tööotsijate*, tööandjate ja koostööpartnerite rahulolu lihtindeks 2010–2015 * tööotsijate rahulolu-uuringu andmed võrdlemisel aastate lõikes tuleb arvestada, et metoodikas toimus 2015.

aastal muudatus, kus esmakordselt leiti rahuloluindeks paberküsitluse ja veebiküsitluse koondindeksina

Tööd otsivate inimeste rahulolu sõltub muuhulgas klienditeeninduskeskkonnast. 2015. aastal

jõudsime töövõimereformi rakendamise ettevalmistusi tehes ka teeninduskeskkondade uuendamiseni.

MTÜ Ligipääsetavuse Foorum tegi meie 22 klienditeeninduses universaalse disaini põhimõtetest

lähtuvad ligipääsetavuse auditid ning nõustas meid, kuidas erivajadustega (nägemine, kuulmine,

liikumine, psüühikahäire, intellektipuue) inimesed meie info- ja füüsilises keskkonnas turvaliselt ning

mugavalt toime tuleksid. 2015. aastal avasime uuendatud esindused Raplas, Põlvas ja Võrus. Väiksema

uuenduskuuri läbisid Tartu ja Haapsalu esindused ning Tallinna osakonna Tõnismäe büroo, samuti

keskkontor. Nii nagu juba 2014. aastal avatud esimeses uues büroos Tallinnas Lillekülas, mis 2015.

aastal sai esimeste seas võrdõigusvoliniku ligipääsetava keskkonna märgise SIIA SAAB, arvestati ka

teistes uutes teeninduskeskkondades auditites antud soovitusi: pimedate inimeste iseseisva toimetuleku

suurendamiseks paigaldati põrandatele juhtliistud, vaegnägijatele kohandati infoviitasid ning

liikumisraskustega inimestele mõeldes kohandati infolauda. 2016. aastal jõuavad kõigisse meie

teenindustesse (digitaalsed) luubid nägemispuudega inimestele ja kuulmisvõimendid vaegkuuljatele.

Tööotsijate ja tööandjate muutuvate vajadustega saame arvestada siis, kui räägime aktiivselt kaasa

tööpoliitika kujundamises. Kõige enam panustasime 2015. aastal töövõimetoetuse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja töövõimetoetuse seaduse rakendusaktide

väljatöötamisse. Samuti osalesime töövõime hindamise metoodika piloteerimisel ja metoodika

täiendamisel vastavalt piloteerimise tulemustele.

Valmistasime ette töövõime hindamise eksperdiarvamuse ja uute tööturuteenuste (kaitstud töö,

kogemusnõustamine) tellimiseks hankedokumendid ja lepinguprojektid ning viisime läbi hanked.

Valmistasime ette Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest kaasrahastatava töövõimereformi sihtrühmale

suunatud aktiivsete meetmete programmi ning tööhõiveprogrammi 2016–2017.

Eesti Töötukassa


13

Töötukassa valmistas ette töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise

registri uue põhimääruse. Samuti osalesime välismaalaste seaduse muudatuste ettevalmistamisel,

millega muuhulgas täpsustati töötukassa loa andmist töökoha täitmiseks välismaalasega.

Rahvusvahelise koostöö vallas osales töötukassa 2015. aastal aktiivselt Euroopa tööturuasutuste

võrgustiku European network of public employment services (PES) ja maailma tööturuasutuste

assotsiatsiooni WAPES tegevustes, mille eesmärk on riikidevaheline parimate praktikate jagamine ning

üksteiselt õppimine. Mais toimus WAPES´e kümnes maailmakongress teemapüstitusega The New World

of Work. Põhilised teemad, mida üle maailma kokkutulnud tööturuasutused arutasid, puudutasid noorte

töötust, migratsiooni ja tööjõurännet ning tööturu muutuvaid vajadusi. Euroopa tööturuasutuste

võrgustiku nõukogu iga-aastased kohtumised toimusid seekord Riias ja Luksemburgis. Uued

prioriteetsed teemad Euroopa Liidus on pikaajaliste töötute integreerimine tööturule ning

tööturuasutuste suurenev roll uussisserändajate kohanemisprogrammides, mis on väljakutse paljudele

Euroopa riikidele. Jätkuvalt on fookuses noortegarantii tegevused. Üks kahest igal aastal toimuvast

võrgustiku Peer Review´st, kus Euroopa riikide esindajad arutlesid tulemusjuhtimise teemal, toimus

oktoobris töötukassas.

Oktoobris sõlmis töötukassa koostööleppe Leedu ja Läti tööturuasutustega, suurendamaks omavahelist

koostööd. Igal aastal on plaanis hakata ühe riigi eestvedamisel korraldama seminare ja õppevisiite

ühiselt kokkulepitud teemadel.

Auditid andsid meile ühelt poolt kindlustunde, et organisatsiooni tegevused on suunatud eesmärkide

täitmisele ning rakendatavad juhtimis- ja kontrollimeetmed toimivad nõutaval viisil, teisalt näitasid kätte

kitsaskohad, kuhu edaspidi tähelepanu ja ressursse suunata.

Olulisemad välisauditid 2015. aastal:

KPMG Baltics OÜ teostas Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri ja Töötuskindlustuse andmekogu kolmeastmelise etalonturbe meetmete

süsteemi (ISKE) auditi. Auditi käigus ei tuvastatud rakendamata ja /või osaliselt rakendatud

turvameetmeid, mille mitterakendamisest ja/või osalisest mitterakendamisest võiks tuleneda

kõrge riskiastmega riskid andmekogu pidamisel.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond viis läbi indikaatorite täitmise hindamiseks kogutavate seireandmete usaldusväärsuse auditi. Auditi käigus olulisi tähelepanekuid ei olnud.

Olulisemad siseauditid 2015. aastal:

Teenuste järelevalve audit, kus hinnati paikvaatluste teostamise eesmärgipärasust ja tulemuslikkust. Auditi käigus tehti ettepanekuid paikvaatluse protsessi parendamiseks ning

järelaudit viiakse läbi 2016. aastal.

Töötukassa tegevuskuludega seotud soetuste auditi eesmärgiks oli hinnata soetuste vastavust töötukassa hankekorrale. Auditi käigus olulisi tähelepanekuid ei tuvastatud.

Tööharjutuse teenuse vastavusauditi eesmärgiks oli hinnata teenuse vastavust hankelepingule ja selle lisadele. Auditi käigus olulisi mittevastavusi ei tuvastatud.

Lisaks audititele viidi läbi töövõimereformiga seotud riskide tuvastamine ja hindamine ning töötati välja

riskide maandamismeetmed.

Töötajate asjatundlikkus ning arendamine

Töötukassas oli seisuga 31.12.2015 kokku 591,5 (2014: 527) ametikohta (153,5 keskkontoris ja 438

maakondlikes osakondades) ning 29 koosseisuvälist Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat ametikohta

maakondlikes osakondades, kokku 620,5 ametikohta, millest täidetud oli 605 ametikohta (2014: 479).

Eesti Töötukassa


14

Töötajate keskmine vanus on 41 aastat (2014: 42), mehi ja naisi on töötajate seas vastavalt 7,1% (2014:

8%) ja 92,9% (2014: 92%). Töötajatest on kõrgharidus 83,9% (2014: 79%), keskeri- või kutseharidus

9,2% (2014: 10%) ning keskharidus 6,9% (2014: 10%).

2015. aasta koolitusprioriteetideks olid nõustamisoskuste ja valdkonnaspetsiifiliste kompetentside

arendamine, uute töötajate väljaõpe ning töövõimereformi käivitamist toetavate teadmiste ja oskuste

andmine töötajatele. Suuremad koolitusprojektid:

konfliktijuhtimise koolitus nõustajatele; efektiivse nõustamise oskuste ja töökeskse nõustamise koolitused ning aktiivõpe; keeleõppe koolitused (eesti kirjakeele koolitus, vene keel ning inglise keel); puuetega kliendi eripärade tutvustamise koolitused erinevate puuete spetsiifikast ülevaate

saamiseks ning praktiliste oskuste andmiseks puudega inimeste teenindamisel;

psüühikahäirete tundmise ning toimetulekustrateegiate ja probleemilahendamise oskuste koolitused olukordades, mis võivad tekkida psüühikahäirega kliendiga suhtlemisel;

sisekoolitused töötajate valdkonnaspetsiifiliste kompetentside arendamiseks ning uute töötajate väljaõppeks;

organisatsioonisisesed teavitusüritused teenuste ühtse osutamise põhimõtete ja uuenduste juurutamiseks;

meeskonnatöö koolitused enamikes osakondades; jätkus individuaalne supervisioon eesmärgiga ennetada võimalikku läbipõlemist.

2015. aasta lõpu seisuga toimus kokku 7 225 koolituspäeva (2014: 5 260), millest sisekoolituspäevad

moodustasid 45% (2014: 36%). Töötajate rahulolu sisekoolitustega on aastate võrdluses püsinud kõrgel

tasemel. 2015. aastal ulatus see 5-palli skaalal 4,4 pallini. Aasta keskmine koolituspäevade arv ühe

töötaja kohta oli 13,2 (2014: 10,2).

Joonis 4 Eesti Töötukassa keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 2010–2015

Töötajate tööga rahulolu väljaselgitamiseks viisime taas läbi töörahulolu-uuringu, millest võttis osa

83% (2014: 87%) töötajatest. Keskmine rahulolu erinevate alaskaalade lõikes kogu töötukassas on

2015. aastal 5-pallisel skaalal tõusnud 4,3 pallini (2014: 4,2; 2013: 4,1).

Eesti Töötukassa


15

Joonis 5 Töörahulolu-uuringu tulemused 2009–2015

IKT ja protsessijuhtimise arendused

Toetav ja läbimõeldud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus tõstab nii teenuste kättesaadavust

kui kasutajasõbralikkust, lihtsustab töötajate tööd ja parandab suhtlust partneritega.

2015. aastal koondus infosüsteemide arenduste põhirõhk eelseisva töövõimereformiga seotud

ettevalmistustöödele:

Teenuste menetlemise süsteemi EMPIS suuremateks täiendusteks olid 1. jaanuarist 2016 rakendunud kuue uue Euroopa Sotsiaalfondi teenuse menetlusfunktsioonid.

Algasid uue töövõime hindamise ja töövõime toetuse menetlemise infosüsteemi TETRIS analüüsi- ning arendustööd, samuti ekspertarstidele mõeldud töövõime hindamise ekspertiisi

koostamise mooduli arendused.

Töötukassa iseteenindusportaalis tehti ettevalmistusi töövõime hindamise ja töövõimetoetuse avalduse vastuvõtmiseks. Lisaks muudeti iseteeninduses koolituskaardi partnerite jaoks kogu

registreerimisteadete protsess paberivabaks ning seoti volituste andmine tööandjate esindajatele

töötamise registri andmetega.

Alustati tehnoloogiliselt vananenud platvormil asuva töötuskindlustuse infosüsteemi TKIS ümberehitustöödega seotud analüüse ja arendusi.

Algasid arendustööd andmevahetuse väljaehitamiseks mitmete teiste registritega. Töövõimereformiga kaasneva infovajaduse tõttu luuakse uued x-tee teenused töötamise registri,

äriregistri, karistusregistri, kinnipeetavate registri, hariduse infosüsteemi, rahvastikuregistri,

haigekassa, kaitseväekohuslaste registri, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri ja

sotsiaalkindlustusameti infosüsteemiga.

Majandustarkvaras NAV võeti kasutusele uus eelarvestamise moodul ning arendati valmis lepingute ja pangaliidese moodulid.

Aasta lõpuks vahetati välja suurem osa töötukassa arvutitöökohtadest, sh tekkis juurde mitmeid

töövõimereformi seisukohast olulisi mobiilsed töökohti. Viidi läbi töötukassa infosüsteemide

arendushanked, mille tulemusena on mitmeks aastaks tagatud stabiilne arendusplaani rakendamine.

Eesti Töötukassa


16

Välis- ja sisekommunikatsioon

Klientide, partnerite ja teiste huvipoolte informeerimine nende õigustest ja kohustustest ning

tööturuolukorrast on töötukassa igapäevane töö. 2015. aastal anti välja 51 eestikeelset ja 50 venekeelset

(2014: kokku 77) pressiteadet. Meediakajastusi oli kokku 4 395 (2014: 2 895), millest 891 (2014: 528)

oli venekeelses meedias.

Avalikkusega suhtlemisel olid märksõnadeks:

töövõimereform, teenused vähenenud töövõimega inimestele; Ida-Virumaa tööturu olukord ja suurkoondamised; töötukassa töömessid maakondades; karjäärinõustamine tööealisele elanikkonnale; töötuskindlustusmakse määr; noortegarantii.

Järjest olulisemaks ja kasvava kasutajate hulgaga infokanaliks on töötukassa portaal (koduleht ja

iseteenindusportaal), mida külastas möödunud aastal 980 221 (2014: 825 512) unikaalset külastajat.

2014. aastal jätkasime sotsiaalmeedia võimaluste kasutamist, kus nt Facebookis on meil ca 4300 (2014:

ca 3 400 ) jälgijat.

Eelmise aastal oli töötukassa kõnekeskuses 15501 vastatud kõnede arv 30 894 (2014: 32 005) (vt joonis

6), e-kanalite (koduleht, e-post) kaudu saabuvate infopäringute arv vähenes veidi: keskmiselt vastati

päevas 123 (2014: 127) kõnele ja 9 kirjalikule infopäringule (2014: 9).

Joonis 6 Töötukassa kõnekeskuses vastatud kõnede arv ja teenindustase 2010–2015

2015. aastal jätkasime Rahvusringhäälingus toodetava telesarja Meie inimesed toetamist. Saatesarjaga

soovime tõsta teadlikkust töötukassa võimalustest ning suurendada tööd otsivate inimeste kindlustunnet

uue töö leidmisel. 2015. aasta lõpuks oli toodetud kokku 152 saadet, millest 2015. aastal jõudis eetrisse

37. Koostöö jätkub ka 2016. aastal.

Eesti Töötukassa


17

Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine

Tööturu olukorrale ja klientide vajadustele vastav mitmekesine tööturuteenuste valik ja maht

ning tööjõu vaba liikumine

2015. aastal valmistati ette 2016. aasta algusest rakendunud uued teenused:

Tööalane rehabilitatsioon inimestele, kel on vähenenud töövõime tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide abi.

Kaitstud töö inimestele, kes ei ole valmis kohe avatud tööturul tööle asuma, sest puude või terviseseisundi tõttu ei suuda nad töötada tavapärastes töötingimustes ning vajavad töö

leidmiseks ja tööle asumiseks pidevat juhendamist.

Kogemusnõustamine inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude või tervisehäirega inimese toetust.

Mobiilne nõustamine: koolist tööle kutse- ja kõrgkoolide vähenenud töövõimega üli(õpilastele), et toetada nende sujuvat liikumist koolist tööle.

Töölesõidu toetus inimestele, kes ei saa puude või haiguse tõttu kasutada tööle sõitmiseks ühistransporti.

Saatja sõidukulu hüvitis inimestele, kes vajavad puude või haiguse tõttu ühistranspordiga tööle sõitmiseks saatjat.

Mobiilsustoetus, millega hüvitame nelja kuu jooksul osaliselt sõidukulud inimestele, kes asuvad tööle kaugemale kui 30 km kodust.

Tööandjate nõustamine ja koolitamine, et toetada tööandjate valmisolekut võtta tööle või säilitada töökoht vähenenud töövõimega inimestele.

Samuti valmistati ette olemasolevate teenuste tingimuste paindlikumaks muutumist 2016. aastast:

Palgatoetust saame maksta vähenenud töövõimega inimese tööle võtnud tööandjale juhul, kui inimene on olnud töötuna arvel vähemalt 6 kuud järjest.

Töökoha kohandamine – nüüd saab hüvitada kohanduse kulud ka juhul, kui inimese töökohaks on tema kodu.

Tugiisikuga töötamise teenust saab nüüd kasutada ka pikema aja vältel kui üks aasta. Individuaalsed lahendused võimaldavad hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja

koolitamisel puudest või terviseseisundist tingitud lisakulud.

2015. aastast alustati noortegarantii rakendamist: Minu esimese töökoht5 ja töötoad koolinoortele.

2015. aastal aidati Minu esimese töökoha teenuse toel tööle 212 noort. Enim leidsid noored palgatoetuse

toel rakendust kaubanduse ja klienditeeninduse, ehituse, iluteeninduse, metalli- ja masinatööstuse ning

puidutööstuse valdkonnas. Samuti hüvitasime tööandjale noore tööalase koolituse kulusid (kokku 17

korral). Samas ei ole Minu esimese töökoha teenus rakendunud oodatud mahus. Põhjuseks on ühelt poolt

noorte paranenud tööturuolukord, teiselt poolt ei ole meie heade koostööpartnerite tegevused NEET6

noorte aktiviseerimisel veel oodatavat tulemust andnud ehk noored ei jõua töötukassa vaatevälja. 2016.

aastaks kavandame tihedamat koostööd maakondlike avatud noortekeskustega.

Noortegarantii raames alustati 2015. aastal töötubade korraldamist noorte tööalase teadlikkuse

tõstmiseks. See käivitus oodatust paremini ning töötubades osales aasta jooksul oluliselt rohkem noori,

kui algselt kavandati. Kokku toimus – peaasjalikult koolides, aga ka noortekeskustes, malevates ja

messidel – 1483 töötuba, kus osales 21 317 üldhariduskoolide 8. – 12. klasside noort. Lisaks

korraldasime 22 mobiilse nõustamise üritust, kus osales kokku 326 noort.

5 Teenuse Minu esimene töökoht eesmärk on toetada 17-29 aastaste erialase hariduse ja töökogemuseta (või lühiajalise

töökogemusega) noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada noorte töötust. 6 NEET – mittetöötavad ning haridust ja kutset mitteomandavad noored

Eesti Töötukassa


18

2015. aastal viidi läbi üle-eestiline teavituskampaania karjäärinõustamise teenuse avanemisest

töötavatele ning tööturul mitteaktiivsetele inimestele. Kampaania raames valmis veebikeskkond

www.minukarjaar.ee.

Lisaks töötukassa osakondades toimuvale nõustamisele nõustati inimesi ka töömessidel ja igal aastal

toimuva Karjäärinädala üritustel. Karjäärinõustajad jagasid karjääriinfot ning nõustasid töötajaid ka

tööandjate juures ning (koondamistele reageerimise teenuse raames) koondavates ettevõtetes. 2015.

aastal karjäärinõustati töötavaid ja mitteaktiivseid inimesi 7 539 korral, neist 2 065 juhul oli tegemist

grupinõustamisega. 2015. aasta aprillis käivitasime karjäärinõustamise e-kirja teel – kuni aasta lõpuni

nõustati nii 813 korral. Oktoobris lisandus karjäärinõustamine Skype vahendusel.

Alates 2015. aastast saame osutada täiendavalt mitmeid tööturuteenuseid7 vanaduspensioniealistele

inimestele. Kokku osutasime möödunud aastal teenuseid 69 vanaduspensioniealisele tööotsijale.

EURES meeskond korraldas 2015. aastal 9 infopäeva ja teabeseminari üle Eesti. Ürituste eesmärk oli

välismaal töötamisega seotud tingimuste, võimaluste ja reeglite tutvustamine, vähendamaks Euroopa

Liidu piires töötajate vaba liikumisega seotud riske. EURES nõustajad jagasid erinevatel teabeüritustel

teavet välismaal töötamise kohta 2 846 tööotsijale (2014: 1199).

Lisaks pakkusid EURES nõustajad 2015. aastal nõustamis- või värbamisteenuseid 435 tööandjale,

kellest 266 olid Eestist ja 169 mujalt Euroopast. Kokku asus 2015. aastal EURESe töövahendus- või

värbamisprojektide raames tööle teadaolevalt 154 Eesti tööotsijat mujal Euroopas ja 28 Euroopa

tööotsijat Eesti ettevõtetes.

Teenuste efektiivne, ühtsetel põhimõtetel, interaktiivne ja kasutajasõbralik menetlemine

Suurt rõhku pöörame sellele, et meie tehtavad arendused tõstaksid teenuste efektiivsust, et arendatavad

tegevused oleksid kasutajasõbralikud ning toimiksid ühtsetel põhimõtetel.

Kaasajastati töökeskse nõustamise kui ühe kõige olulisema teenuse põhimõtteid: õppinud nõustajad pakuvad kliendile vajalikku tuge ja abi sobilike kanalite kaudu. 2016. aastal on sellest

tulenevalt kavas uuendada teise kõige olulisema teenuse, töövahenduse, põhimõtteid.

Vähendati bürokraatiat ja paberil asjaajamist proovitööl ning koolituskaardi koolituse pakkumisel.

Iseteenindusportaali arendused aitavad kaasa kiiremale ja sujuvamale suhtlemisele nii klientide kui

partneritega ning vähendavad paberil asjaajamist. Iseteenindusportaali kasutajate arv on kasvanud alates

selle võimaluste avardumisest 2014. aasta esimesel poolel pidevalt (vt joonis 7), ent kasvupotentsiaali

on veelgi.

7 Avanenud teenused vanaduspensioniealisetele: tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, tööpraktika, ettevõtluse

alustamise toetus (sh ettevõtlust toetavaid järelteenuseid), töökoha kohandamine ja töötamiseks vajaliku abivahendi

hüvitamine.

http://www.minukarjaar.ee/

Eesti Töötukassa


19

Joonis 7 Iseteenindusportaalist esitatud avalduste osakaal 2014 -2015

Tööandjate ja tööotsijate kokkuviimiseks korraldasime eelmisel aastal üle Eesti 17 töömessi. Kokku oli

töömessidel esindatud 382 tööandjat ja messe külastas hinnanguliselt 20 000 tööotsijat. Nagu paljudel

eelnevatel aastatel, osalesime ka 2015. aastal erinevatel info- ja noortemessidel: Intellektika, Suunaja,

Orientiir, Võti Tulevikku, Karjäärinädal Hiiumaal, Tudengimess, Noorte suvetegevuse mess Pärnus,

Noortekonverents Lahe Koolipäev, Teeviit.

Kuivõrd töötukassa ei osuta kõiki teenuseid ise, vaid ostab neist paljusid sisse, teeme pidevalt koostööd

nii teenuste pakkujatega kui ka vastavat valdkonda eest vedavate organisatsioonidega..

Kvaliteetsete ja tulemuslike teenuste tagamiseks jätkati olemasolevatele hankepartneritele ühiste

teabepäevade korraldamisega. 2015. aastal toimus kaks (2014: 2) teabepäeva, kus olulisel kohal oli

töövõimereformiga 2016. aastal lisanduvate uute teenuste tutvustamine. Üheskoos keskenduti nii

teenuste eesmärgile kui hanke tehnilisele protsessile. Teabepäeval osalejatest moodustasid enamuse

tööharjutuse, tööturukoolituse ja tööklubi teenuse pakkujad, millest lähtuvalt toimusid lisaks ettekannete

sessioonile ka temaatilised arutelu-töötoad teenusepakkujatega. Kokku algatati 2015. aastal 436 (2014:

388) tööturuteenuse hanget, millest kolm olid pikaajalised raamhanked.

Koostöö sihtgruppide, kohalike omavalitsuste, ja tööandjatega ning rahvusvahelise koostöö

edendamine

Jätkasime töötukassa ja kohalike omavalitsuste vahelise koostööga, mida 2015. aastal iseloomustasid

n.ö keerulisemas olukorras olevad kliendid, kes vajasid eelkõige pikemaajalist ning individuaalset

juhtumikorralduslikku lähenemist komplekssete probleemide lahendamisel. Koos kohalike

omavalitsuse sotsiaaltöötajatega otsiti lahendusi tervise- ja toimetulekuprobleemide lahendamiseks,

näiteks leiti varasemast rohkem kahepoolseid lahendusi töötukassa individuaalse töölerakendamise

teenuse raames. Seetõttu vähenes ka koostöölepete maht tööharjutuse teenuse osutamiseks, mida 2015.

aastal sõlmiti kokku kuue omavalitsusega kokku 112 inimese tööturule naasmise toetamiseks.

Lisaks tegime koostööd tööandjate ja koolitajatega tööandja vajadustele vastava tööjõu

ettevalmistamiseks. Kokku pakuti 2015. aastal koostöös 50 tööandjaga koolitust 148 inimesele (2014.

aastal 16 tööandjaga 265 inimesele).

Sisulise ja tiheda koostöö kinnistamiseks sõlmiti 2015. aastal lisaks olemasolevale 13 koostööleppele

veel kaks: Jaagumäe talu ja Jaagumäe Kaubanduse OÜ ning Baltic Restaurants Estonia AS-iga. 2016.

Eesti Töötukassa


20

aastal on kavas koostööleppe sisu ja vormi uuendada ning kaasata koostööleppe partnerite võrgustikku

veelgi enam tööandjaid.

Koostöös koostööleppe partneritega töötasime 2015. aastal välja tööandjate nõustamise ja koolituse

teenuse (suurendamaks tööandjate valmisolekut värvata tööle või säilitada töökoht vähenenud

töövõimega inimesele) sisulised põhimõtted ning piloteerisime teenust ühe koostööleppe partneri ISS

Eesti AS juures 2015. aasta septembris. Uut teenust saavad tööandjad kasutada alates 2016. aastast.

2015. aastal tegelesime uute vähenenud töövõimega inimeste teenuste ja toetuste (tööalane

rehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine, töölesõidu toetus ja saatja sõidukulu hüvitamine)

väljatöötamisega, kus aruteludesse kaasati puuetega inimeste organisatsioone, teenuseosutajaid ja teisi

partnereid. Toimus neli laiapõhjalist arutelu puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega ning

kaheksa seminari ühiselt teenuseosutajatele ja puuetega inimestele, et uued teenused vastaksid

sihtrühma vajadustele ja teenuseosutajad oleksid teadlikud teenuste eesmärkidest ning oodatavast

tulemusest.

Rahvusvaheline koostöö on töötukassale oluline, kuna võimaldab õppida teiste riikide tööturuasutustelt

ja saada ideid parendustegevusteks. Töötukassa töötajad osalesid 2015. aastal 91 rahvusvahelisel

konverentsil, töökohtumisel ja seminaril. Töötukassa jaoks olulisemad seminarid olid, sh osadel esineti

ka ettekandega:

Euroopa Komisjoni iga-aastane seminar PARES Strategic Dialogue keskendus seekord e-teenustele, sh oli rõhk tööpakkumiste vahendamisel.

Euroopa Komisjoni PES Profiling Workshop, mille teema oli pikaajalised töötud ning erinevaid meetodid pikaajalise töötuse prognoosimisel ja töötute profileerimisel.

Employment Committee korraldatud seminar Upskilling unemployed adults, kus räägiti tööotsijate oskuste arendamise võimalustest.

Saksamaa tööturuasutuse ülikooli suvekool, kuhu olid kutsutud valitud riikide tööturuasutuse spetsialistid täiendama oma teadmisi karjäärinõustamise valdkonnas.

Annual Meeting of the International Labour Market Forecasting Network, kus fookuses oli struktuurne tööpuudus, selle ulatuse hindamine ja kaasnevad probleemid tööturul.

Maailma tööturuasutuste assotsiatsiooni WAPES seminar Breaking news from European PES: Challenges we face in 2015, kus põhiteemad olid tööandjatele suunatud teenused, töötute

profileerimine, e-teenused ning muutuste juhtimine organisatsioonis.

Töötukassa on alati valmis jagama oma kogemusi tööturuteenuste ja töötuskindlustushüvitiste süsteemi

ülesehitamisel ning arendamisel. 2015. aastal külastasid meid töötukassa strateegiliste valikutega

tutvumiseks Soome tööhõive- ja majandusministeerium, Valgevene riigiametnike delegatsioon ning

Makedoonia töö- ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Teenuste mõjuhindamine ja järelevalve

2015. aastal valmis nõustamisteenuste analüüsi lõppraport. Analüüsist selgus, et töölesaamist toetavatele

teenustele on pärast nõustamisteenustel osalemist suundunud 62% osalenutest ning tööle on aasta

jooksul rakendunud lühemaks või pikemaks ajaks 47% kõigist osalejatest. 2015. aastal tehti ka esimesed

kokkuvõtted nõustamissageduse mõju uuringust, mille eesmärgiks oli teada saada, kuidas mõjutab

töötute tööle või mitteaktiivsusesse liikumist see, kui tihti nad oma nõustaja juures nõustamisel käivad.

Analüüs näitas, et sagedasem nõustamine ei too alati kaasa kiiremat tööle asumist, küll aga liigutakse

mitteaktiivsusesse. Sagedasem nõustamine soodustab tööle minemist siiski mõnedes gruppides, näiteks

naiste ning üld- ja kutsekeskharidusega töötute puhul. Nõustamissageduse analüüsi raport valmib 2016.

aastal.

Jätkuvalt pöörame igapäevaselt suurt tähelepanu teenuste kohta tagasiside saamisele ja selle analüüsile.

Lisaks ennetavale koostööle teenuseosutajatega kontrollitakse neid pisteliselt ka teenuse toimumise ajal.

Eesti Töötukassa


21

2015. aastal viisime läbi 1 356 (2014: 1 000) kohapealset kontrolli, millest 1 268 ehk 94% (2014: 90%)

vastas teenuse osutamine nõuetele.

Esitatud tagasinõuete arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 572 võrra ning summaliselt esitati

nõudeid 100 000 euro võrra vähem. Kokku esitati 2015. aastal 859 tagasinõuet summas 207 997 eurot

(2014: 1431 nõuet ja 307 299 eur). Kuna paljud tagasinõuete esitamise alused on seotud töötamisega

töötuna arveloleku ajal, on töötamise registrist õigeaegselt saadavad töösuhete andmed aidanud oluliselt

vähendada õigusliku aluseta makstud summade ning esitatavate tagasinõuete hulka (töötamise register

käivitus juulis 2014).

Tagasinõuete jääk on kahel viimasel aastal olnud langustendentsis ulatudes 2015. aasta lõpus 766 740

euroni (31.12.2013: 1 101 895 eur; 31.12.2014: 917 400 eur). 2015. aastal oli laekumiste summa

(310 669 eurot) üle 100 000 euro võrra suurem kui aasta jooksul esitatud tagasinõuete summa kokku

(207 997 eurot).

Teenuste jätkusuutlik rahastamine

Töötukassa teenuseid rahastati 2015. aastal kolmest allikast:

Tulu töötuskindlustusmaksest

töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, maksejõuetushüvitis, sotsiaalmaks hüvitistelt, aktiivsed tööturumeetmed ja tegevuskulu.

Riigieelarve vahendid

aktiivsed tööturumeetmed, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kulu ning töötutoetus. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid

aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu.

Kindlustusreservid on olulised, sest majanduskasvu ajal kogutud reservide toel saab majanduslanguse

ajal hüvitisi välja maksta ja teenuseid osutada töötuskindlustusmakse määrasid kiirelt tõstmata. 2015.

aastal ületasid jooksvad tulud kulusid 1,3 korda (2014: 1,7)8.

Töötukassa 2015. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 150,1 miljonit

eurot, sh kindlustatute kindlustusmakseid 97,6 miljonit ja tööandjate kindlustusmakseid 52,5 miljonit

eurot. Tegelik laekumine oli prognoositust 0,2 % väiksem: kindlustatute makseid laekus 97,4 miljonit

ja tööandjate makseid 52,4 miljonit eurot (vt tabel 2).

Tabel 2 Kindlustusmaksete9 laekumine aastate lõikes (tuhandetes eurodes)

2011 2012 2013 2014 2015

Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 126 336 137 160 105 306 113 517 97 376

Tööandjate töötuskindlustusmaksed 68 022 73 846 56 699 61 124 52 433

2015. aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovarade koguväärtus 652,4 miljonit eurot (vt joonis 8), sh

332,4 miljonit eurot töötuskindlustushüvitiste sihtfond; 163,3 miljonit eurot koondamise ja tööandja

maksejõuetuse hüvitiste sihtfond; 51,0 miljonit eurot tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital; 63,6

miljonit eurot reservkapital ning 42,1 miljonit eurot 2015. aasta jaotamata tulem.

8 Tulude-kulude suhe oli 2015. aastal madalam kui 2014. aastal tulenevalt erinevustest töötuskindlustusmakse määras. 2015.

aastal oli töötuskindlustusmakse määr tööandjatele ja kindlustatutele kokku 2,4%, kuid 2014. aastal 3%. 9 01.01.2010–31.12.2012 oli kindlustatu maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4%; 01.01.2013-31.12.2014 oli kindlustatu

maksemäär 2,0% ja tööandja maksemäär 1,0% ning alates 01.01.2015 kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär

0,8%

Eesti Töötukassa


22

Joonis 8 Töötukassa netovarade väärtus seisuga 31.12 aastate lõikes (tuhandetes eurodes)

Töötukassa prognoosi järgi laekub 2016. aastal töötuskindlustusmakseid kokku 158,9 miljonit eurot,

millest 103,3 miljonit eurot on kindlustatute ja 55,6 miljonit eurot tööandjate maksed.

Töötuskindlustusmaksete laekumise suurem prognoos võrreldes 2015. aastaga on seotud keskmise palga

suurenemisega sellal kui hõivatute arvu vähenemine mõjutab tulubaasi negatiivselt.

2016. aasta prognoosi kohaselt suurenevad töötuskindlustuse kulud nii teenuste kui hüvitiste osas.

Hüvitistega seotud töötuskindlustuse kulud suurenevad kokku 69,1 miljoni euroni seoses palgakasvust

tuleneva keskmise hüvitise kasvu ning pikema kindlustusstaažiga hüvitise saajate osakaalu

suurenemisega. Tööturuteenuste ja –toetuste ning töövõimetoetuse kulude suuruseks on prognoositud

79,7 miljonit eurot, seejuures on eelarvesse lisandunud kulukirjed töövõimereformiga seonduvate

kulude osas. Seoses töövõimereformiga on planeeritud Toetuse andmise tingimused raames

tööturuteenuste osutamiseks töövõimereformi sihtrühmale 7,8 miljonit eurot, millest 85% moodustab

Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning 15% omafinantseering. Kokkuvõttes suureneb 2016. aastal töötukassa

varade väärtus eelarve kohaselt 38,5 miljoni euro võrra ning aasta lõpuks on töötukassa netovara väärtus

hinnanguliselt 690,8 miljonit eurot.

Riigieelarvest on tööhõiveprogrammi teenuste osutamiseks 2016. aastaks eraldatud 3 miljonit eurot.

Töötutoetuse kuludeks on kavandatud 10,8 miljonit eurot, töövõimetoetuse kuludeks 5,6 miljonit eurot

ning erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks 24,9 miljonit eurot. Lisaks on planeeritud TAT

karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamiseks 768 tuhat eurot ja TAT tööturuteenusteks tagamaks

paremaid võimalusi hõives osalemiseks 4,0 miljonit eurot, millest 85% moodustab Euroopa

Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering.

Tabel 3 Töötukassa investeeringu- ja intressitulu ja tootlus aastate lõikes

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Investeeringutulu (miljonites eurodes) 3,23 3,5 4,3 1,7 2,2 1,1

Investeeringute keskmine aastane tootlus 1,7% 1,2 % 1,0% 0,3% 0,4% 0,2

Eesti Töötukassa


23

Tabel 4. Eelarve täitmine 2015

(tuhandetes eurodes, aasta kohta)

2015.a.

EELARVE

2015.a.

TÄITMINE

TÄITMISE

%

2014.a.

EELARVE

2014.a.

TÄITMINE

TÄITMISE

%

TULUD

Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 97 573 97 376 99,8 114 323 113 517 99,3

Tööandja töötuskindlustusmaksed 52 540 52 434 99,8 61 551 61 124 99,3

Kodumaine sihtfinantseerimine 22 232 21 468 96,6 23 793 20 314 85,4

Välismaine sihtfinantseerimine 2 838 867 30,5 0 -10 X

Euroopa komisjoni finantseering EURES

programmile 0 0 X 100 63 62,7

Intressitulu 2 867 1 113 38,8 1 642 2 151 131,0

KOKKU TULUD 178 050 173 258 97,3 201 409 197 158 97,9

KULUD

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KULUD

Töötuskindlustushüvitised 42 641 43 309 101,6 46 637 37 156 79,7

Koondamishüvitis 8 736 11 762 134,6 9 731 9 800 100,7

Tööandja maksejõuetuse hüvitis 4 886 2 865 58,6 4 410 3 415 77,4

Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 10 039 10 621 105,8 10 729 9 278 86,5

Kokku töötuskindlustuse kulud 66 302 68 557 103,4 71 507 59 649 83,4

TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE

KULUD

Töötutoetus 9 361 9 314 99,5 10 189 8 308 81,5

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 9 352 8 984 96,1 10 586 8 989 84,9

Raamprogrammi „Kvalifitseeritud tööjõu

pakkumise suurendamine 2007-2013“kulud 0 0 x 0 -10 x

EURES programmi kulud 0 0 x 100 63 62,7

Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali

kulud 33 011 24 537 74,3 36 239 23 294 64,3

TAT karjäärinõustamise kättesaadavuse

suurendamine 853 600 70,3 0 0 x

TAT tööturuteenused tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks 2 486 419 16,9 0 0 x

Kokku tööturuteenuste ja toetuste kulud 55 063 43 854 79,6 57 114 40 643 71,2

TÖÖTUKASSA TEGEVUSKULUD

Personali- ja juhtimiskulud, sh 12 393 11 049 89,2 10 683 10 005 93,7

Tööjõukulud 11 960 10 678 89,3 10 314 9 672 93,8

muu personalikulu 433 371 85,6 369 333 90,3

Majanduskulud 4 163 3 472 83,4 2 828 2 224 78,6

Infotehnoloogia kulud 4 267 3 319 77,8 3 528 2 894 82,0

Muud tegevuskulud 1 192 932 78,2 818 539 65,9

Eelarveline reserv 101 0 0,0 90 4 4,4

Kokku tegevuskulud 22 116 18 772 84,9 17 947 15 666 87,3

KOKKU KULUD 143 481 131 183 91,4 146 568 115 958 79,1

TULEM 34 569 42 075 121,7 54 841 81 200 148,1

Eesti Töötukassa


24

Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2015

Majanduskasvu aeglustumise taustal jätkus 2015. aastal, eelkõige esimesel poolel siiski tööturu

olukorra paranemine. Tööturgu iseloomustavad viimase kümne aasta kõrgeim tööjõus osalemise ja

hõive määr ning ka Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalam töötuse määr.

2015. aasta kolme esimese kvartali jooksul jätkus töötute arvu vähenemine. Neljandas kvartalis võis

täheldada töötute arvu mõningast suurenemist võrreldes aastataguse ajaga. Statistikaameti tööjõu-

uuringu andmetel oli aasta keskmine töötute arv ligikaudu 42 000, mis on 15% võrra madalam kui 2014.

aastal. Töötuse määr langes 2015. aastal võrreldes eelneva aastaga 7,4%-lt 6,2%-le. Sellest madalam

on töötuse määr viimase kümne aasta jooksul olnud vaid majanduse buumiperioodil aastatel 2006–

2008.

Ka registreeritud töötute arv vähenes 2015. aastal aastakeskmiselt, kuigi aasta jooksul hakkas

registreeritud töötute arv mõnevõrra tõusma ning aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 8%

rohkem kui eelneva aasta lõpus. Uusi registreeritud töötuid lisandus 2015. aastal jooksul 5% rohkem

kui 2014. aasta jooksul.

2014. aastal avaldatud majandusprognoosid nägid valdavalt ette töötuse vähenemist ning töötuse määra

oodati 2015. aastal vahemikus 6,8-8,5% (vt tabel 5). Töötukassa tugines 2015. aasta eelarve

prognoosimisel rahandusministeeriumi 2014. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumile, mis

eeldas aasta keskmise töötuse määra langemist 6,8%-ni. Tegelikkuses kujunes 2015. aasta keskmine

töötuse määr prognoositust madalamaks.

Tabel 5. 2014. aastal avaldatud töötuse määra prognoosid

2014 2015 2016 2017 2018

Euroopa Komisjon 2014. kevadine prognoos 8,1 7,5 - - -

Eesti Panga 2014.a juuniprognoos 8,5 8,5 8,3 - -

Rahandusministeeriumi 2014.a. kevadine

põhiprognoos 7,9 6,9 6,4 6,0 6,0

Rahandusministeeriumi 2014.a. suvine põhiprognoos 7,5 6,8 6,4 6,1 6,1

Tegelik 7,4 6,2

Kokkuvõttes 2015. aastal töötute arv langes ja hõivatute arvu kasvuga kaasnes ka kuu keskmise

kindlustatute arvu suurenemine 1% võrra. Töötuskindlustusmaksest laekunud tulu 2015. aastal siiski

vähenes – võrreldes 2014. aastaga 14% võrra – mis oli seotud töötuskindlustusmakse määrade

langetamisega jaanuarist 2015 ning vastas prognoositule.

Kuigi tööturu näitajad üldiselt 2015. aastal paranesid, tuli uusi töötuid arvele rohkem, kui eelneval aastal

ning ka töötushüvitiste määramisi oli rohkem. 2015. aastal suurenesid kulud töötuskindlustushüvitisele

võrreldes 2014. aastaga 17% võrra, kujunedes prognoositust mõnevõrra suuremaks. Kulude

suurenemise põhjuseks on suurenenud hüvitise määramiste arv, sellal kui hüvitise keskmine suurus

oluliselt ei muutunud ning hüvitise perioodi keskmine kestus lühenes.

Koondamishüvitise kulud suurenesid 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 20% võrra ning kujunesid

prognoositust suuremaks. Koondamishüvitise kulude kasvu põhjuseks on peamiselt suurem hüvitise

määramiste arv, kuid ka keskmise koondamishüvitise suurenemine.

Kulud töötutoetusele suurenesid 2015. aastal 12% võrra ning vastasid prognoositule. Kulude

suurenemine tulenes nii töötutoetuse päevamäära tõusust kui ka töötutoetuse määramiste arvu

suurenemisest, sellal kui toetuse maksmise kestus lühenes.

Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulud vähenesid 2015. aastal eelneva aastaga

võrreldes 16% ning osutusid prognoositust väiksemaks. Kuigi keskmine maksejõuetushüvitis 2015.

Eesti Töötukassa


25

aastal suurenes, vähenesid kokkuvõttes kulud seoses väiksema maksejõuetushüvitise määramiste

arvuga.

Mõnevõrra suurenesid kulud aktiivsetele meetmetele – võrreldes 2014. aastaga 5% – kuid osutusid

prognoositust väiksemaks.

Kokkuvõttes suurenes töötukassa netovara 2015. aastal 42,1 miljoni euro võrra. 2015. aasta lõpuks oli

töötukassa netovara maht 652,4 miljonit eurot.

Registreeritud töötus

2015. aastat iseloomustab kokkuvõttes registreeritud töötute arvu vähenemine võrreldes 2014. aastaga.

Samas hakkas aasta teisel poolel registreeritud töötute arv tõusma ning aasta lõpu seisuga oli

registreeritud töötuid arvel rohkem kui varasemal aastal.

2015. aastal oli keskmine registreeritud töötute arv 27 989 ehk 5% väiksem kui 2014. aastal. Keskmiselt

oli kuu jooksul arvel 32 316 töötut ehk 5% vähem kui eelneval aastal. Registreeritud töötute arv langes

2015. aastal veidi aeglasemalt kui töötute koguarv (vt joonis 9). Kui 2014. aasta viimases kvartalis

moodustas registreeritud töötute arv 62% kõigi töötute arvust, siis 2015. aasta lõpus oli see osakaal

64%. Aasta viimasel päeval oli töötuna registreeritud 29 774 inimest, mida on 8% võrra rohkem, kui

varasemal aastal.

Joonis 9 Töötus ja registreeritud töötus Eestis 2003–2015

Uued registreeritud töötud

Uusi registreeritud töötuid lisandus 2015. aasta jooksul 65 277 ehk 5% rohkem kui eelneval aastal.

Kõige suurem oli uute registreeritud töötute juurdevool esimeses kvartalis. Teises kvartalis lisandus

kõige vähem uusi töötuid, kuid kolmandas ja neljandas kvartalis uute töötute arv taas tõusis.

2015. aasta jooksul registreeritud töötutest 81% olid eelneva 12 kuu jooksul töötanud (ülejäänud olid

õppinud, kasvatanud last, olnud ajateenistuses vms). Võrreldes 2014. aastaga on uute registreeritud

töötute seas püsinud samal tasemel nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte

kokkuleppel. 2014. aastal registreeritud uutest töötutest oli 67% töö kaotanud tööandja algatusel või

lepingu tähtaja möödumisel, 2015. aastal oli see näitaja 66%.

Eesti Töötukassa


26

Töötuna arveloleku lõpetamised

Alates 2010. aastast on arveloleku lõpetamiste arv ületanud uute registreeritud töötute arvu ning sellest

tulenevalt on vähenenud registreeritud töötute üldarv. 2015. aasta kokkuvõttes ületas uute registreeritud

töötute arv 2014. aasta seisu ning oli suurem ka arveloleku lõpetamiste arvust (2015. aasta jooksul

lõpetati arvelolek 63 791 juhul). Võrreldes registreeritud töötute arvu aasta lõpu seisuga, ületas seetõttu

2015. aasta number varasemat aastat, vaatamata sellele, et aastakeskmiselt toimus töötute arvu

vähenemine 5% võrra.

2015. aastal lõpetati 67% arvelolekutest seetõttu, et töötu andis teada tööleasumisest. Võrreldes 2014.

aastaga on tööle rakendunute osakaal tõusnud 3 protsendipunkti. 19% töötuna arvelolekutest lõpetati

põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse nõustamisele ega täitnud tööotsingu nõudeid.

Inimese enda soovil lõpetati arvelolek 12% juhtudest ning ülejäänud põhjustel oli oluliselt väiksem

osakaal (vt tabelit 6).

Tabel 6. Registreeritud töötute arveloleku lõpetamise põhjused 2014. ning 2015. aastal

Registreeritud töötud

2015. aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 4,7% Eesti tööjõust vanuses 16 – pensioniiga10 (vt

joonist 8). Võrreldes eelneva aasta lõpuga on registreeritud töötuse määr tõusnud 0,3 protsendipunkti.

Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (10,4%) ning Valgamaal (9,4%). Kõige

madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,3%) ning Tartumaal (3,5%). Kõige rohkem suurenes

töötus Ida-Virumaal (2,2 protsendipunkti) ja Läänemaal (1,2 protsendipunkti). Registreeritud töötus ei

suurenenud siiski kõigis maakondades, vaid vähenes Saaremaal (0,5%), Hiiumaal (0,4%), Pärnumaal

(0,2%) ja Viljandimaal (0,1%).

10 Tööjõu näitajana kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2015. aasta keskmist.

Lõpetamiste

arv

Osakaal

lõpetamistest

Lõpetamiste

arv

Osakaal

lõpetamistest

Rakendumine 43 919 64% 42 601 67%

…Tööle 43 219 63% 41 953 66%

…Töötukassa antud ettevõtlustoetusega ettevõtjaks hakkamine 449 1% 415 1%

…Ettevõtjaks hakkamine Töötukassa toetuseta 251 0,4% 233 0,4%

Vanaduspensioniikka jõudmine 286 0% 271 0,4%

Liikumine muule toetusele 348 1% 316 0%

… Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine 302 0,4% 316 0,5%

… Hooldajatoetusega hooldajaks asumine 46 0,1% 0 0,0%

Isiku enda soovil 8 264 12% 7 545 12%

Määratud ajal pöördumata jätmine, tööotsimisnõuete või

individuaalse tööotsimiskava rikkumine 14 317 21% 12 094 19%

Muud põhjused 1 316 2% 964 2%

KOKKU LÕPETAMISI 68 450 100% 63 791 100%

Arveloleku lõpu põhjused

2014 2015

Eesti Töötukassa


27

Joonis 10 Registreeritud töötus maakonniti 2015. aasta lõpus

Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui

2014. aasta lõpus moodustasid mehed 46,9% registreeritud töötutest, siis 2015. aasta lõpus oli nende

osakaal suurenenud 47,3%-ni (vt tabel 7). Aastataguse ajaga võrreldes on natuke muutunud töötute

vanuseline jaotus. Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga on veidi vähenenud 16–24aastaste ning 25–

54aastaste osakaal ning suurenenud vanemaealiste töötute osakaal. Kui 2014. aasta lõpus oli 12,4%

arvelolevatest töötutest 16–24aastased, siis 2015. aasta lõpus oli neid 12,3%. 25–54aastaste osakaal on

vähenenud 70,1%-lt 69,1%-le. Üle 55aastaste töötute osakaal suurenes samal ajal 17,5%-lt 18,6%-le.

Tabel 7. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2014. ja 2015. aasta lõpus

Kokku

Sugu Vanus

Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55

31.12.2014 reg. töötute arv 27 597 12 937 14 660 3 423 19 339 4 835

osakaal koguarvust 100% 46,9% 53,1% 12,4% 70,1% 17,5%

31.12.2015 reg. töötute arv 29 774 14 097 15 677 3 662 20 581 5 531

osakaal koguarvust 100% 47,3% 52,7% 12,3% 69,1% 18,6%

Registreeritud töötute seas oli 2015. aasta lõpu seisuga kõige rohkem kutsekeskharidusega (25%) ning

üldkeskharidusega (24%) inimesi (vt joonis 11). Kõrgharidusega oli aasta lõpu seisuga 20%

registreeritud töötutest. Põhiharidusega (põhiharidus ning põhiharidus kutseharidusega) oli 18%

registreeritud töötutest. Võrreldes aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud

sarnaseks.

Eesti Töötukassa


28

Joonis 11 Registreeritud töötute jaotus haridustaseme lõikes 2015. aasta lõpus

2015. aasta lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (19%),

oskus- ja käsitöölisi (19%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%) (vt joonis 12). Võrreldes 2014.

aasta lõpu seisuga on vähenenud oskus- ja käsitööliste osatähtsus (1 protsendipunkti) ning suurenenud

seadme- ja masinaoperaatorite osatähtsus (1 protsendipunkti).

Joonis 12 Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi

2015. aasta lõpus

Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2015. aasta lõpu seisuga on võrreldes aastataguse

ajaga veidi tõusnud. Kui riskirühma kuulunuid oli 2014. aasta lõpus 67% registreeritud töötutest, siis

2015. aasta lõpus oli neid 68%. Puudega registreeritud töötute osatähtsus suurenes aastaga 10%-lt 12%-

le. Samas pikaajaliste töötute osakaal vähenes võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga oluliselt. Kui 2014.

Eesti Töötukassa


29

aasta lõpus oli 32% kõigist arvel olnud töötutest pikaajaliselt ilma hõiveta (st vähemalt 12 kuud järjest,

noored 6 kuud), siis 2015. aasta lõpuks oli nende osakaal langenud 29 protsendini. Kokkuvõttes

suurenes aastaga inimeste osakaal, kes kuulusid kasvõi ühte riskirühma.

Tööturuteenused

Tööturuteenuste osakaalud 2014. aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud – suurima mahuga teenused

olid jätkuvalt karjäärinõustamine, tööturukoolitus ja tööotsingu töötuba. Töövõimereformi ootuses on

teadlikkus töötukassa olemasolevatest võimalustest kasvanud ja juba 2014. osutati puuetega inimeste

töölesaamist või töötamist toetavaid teenuseid (tugiisikuga töötamine, tehnilise abivahendi andmine,

abistamine tööintervjuul) varasemaga võrreldes suuremas mahus. 2015. aastal trend jätkus ning

puuetega inimestele pakutavate teenuste hulk kasvas 2014. aastaga võrreldes üle 1,5 korra. Mõnevõrra

vähenes palgatoetusega tööle rakendunud inimeste osakaal ja seda eelkõige pikaajalise töötuse üldise

vähenemise tõttu. Samas toetasime keerulisemate probleemidega pikaajalisi või sotsiaalsete

erivajadustega töötuid suuremal määral individuaalse töölerakendamise teenusega. Nii psühholoogilist

nõustamist kui ka sõltuvusnõustamist pakuti eelmise aastaga võrreldes rohkem, lisaks said

võlaprobleemidega töötud osaleda võlanõustamisel. Nõustamisteenused on jätkuvalt olulised

kõrvaldamaks töölesaamise takistusi või valmistamaks inimesi ette teistel teenustel osalemiseks.

2015. aasta jooksul oli töötukassal vahendada 44 717 tööpakkumist. Võrreldes 2014. aastaga oli

vahendatavaid tööpakkumisi 12% vähem (vt joonist 13). Aasta jooksul lisandunud uute tööpakkumiste

arv vähenes võrreldes eelmise aastaga 9%.

Joonis 13 Vahendatud tööpakkumiste arv 2006.–2015. aastal.

Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arvu võrdlus Eesti Statistikaameti avaldatava statistikaga

kõigi vabade töökohtade kohta näitab, et töötukassa turuosa hakkas kiiresti kasvama alates 2010. aastast

(joonis 14) ning on viimastel aastatel püsinud sarnasel tasemel. 2015. aasta vältel oli töötukassa poolt

vahendatavate töökohtade osakaal Eestis keskmiselt 45%. Turuosa suurendamiseks teeb Eesti

Töötukassa aktiivselt teavitustööd tööandjate seas, et nad kasutaksid nii töötukassa töövahendusteenust

kui ka oleksid teadlikud täiendavate teenuste kasutamise võimalustest. Iseteenindusportaali kaudu

usaldasid tööandjad 2015. aastal vahendada 55% töötukassa vahendatavatest töökohtadest, aasta varem

oli see osakaal 59%.

Eesti Töötukassa


30

Joonis 14 Töövahenduse turuosa 2006–2015

Allikad: Statistikaamet, Eesti Töötukassa11

Võrreldes töötute hulka ja töötukassa vahendatud vabu töökohti aasta lõpu seisuga on kõige väiksem

konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatoritel, kus ühe pakutava töökoha kohta on 6

töötut. Väike konkurents on ka teenindus- ja müügitöötajate hulgas, kus kandideerib ühele kohale 8

inimest ja tippspetsialistide/tehnikute ja keskastme spetsialistide seas, kus viimati töötasid samal

ametialal 9 inimest. Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe vakantsi kohta on juhtide

hulgas (39 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle põhjuseks töötukassa väiksem

osatähtsus juhtide vakantside osas võrreldes teiste ametialadega.

2015. aastal alustas tööturuteenustes osalemist 14% võrra rohkem inimesi kui 2014. aastal (vt joonist

15). Selle peamiseks põhjuseks on uute teenuste lisandumine, millest karjäärinõustamine töötavatele ja

mitteaktiivsetele oli üsna suure osalejate arvuga – aasta jooksul osaleti nõustamisel 7 539 korral. Lisaks

lisandus noortele suunatud teenus minu esimene töökoht.

11 Kuni 2009. aasta aprillini tööturuameti vahendatud tööpakkumised, alates maist 2009 töötukassa vahendatud

tööpakkumised.

Eesti Töötukassa


31

Joonis 15 Tööturuteenustele sisenemine 2009.–2015. aastal12

Kõige suurema mahuga teenus oli 2015. aastal karjäärinõustamine töötuna arvelolevatele klientidele,

mida osutati kokku 19 167 korral (vt joonist 16). Võrreldes 2014. aastaga on karjäärinõustamise maht

veidi vähenenud (2014. aastal oli 19 386 osalemist) ning karjäärinõustamise osakaal teenustest on

langenud 21%-le (2014. aastal 28%).

Tööalasel koolitusel osalemist alustati 2015. aasta jooksul 16 627 korral, aasta varem 16 882 korral.

Kuus osaleti koolitustel keskmisel 3 009 korral.

Aasta jooksul rakendus palgatoetusega tööle 1 721 inimest, mida on 2014. aastaga võrreldes 22% võrra

vähem. Kuus keskmiselt osales palgatoetuse teenusel 922 inimest. Oma ametialaseid oskusi ja teadmisi

tööpraktika raames asuti aasta jooksul täiendama 4 781 korral, mida on 28% võrra rohkem kui

varasemal aastal. Kuus keskmiselt osales tööpraktikal 994 töötut.

Võrreldes 2014. aastaga on vähenenud ettevõtluse alustamise toetuse abil uute töökohtade loomine.

Aasta jooksul maksti toetust 416 inimesele, mida on 5% vähem kui 2014. aastal. Makstud toetuse

keskmine summa oli 4 316 eurot. Samas on oluliselt suurenenud ettevõtlustoetuse saajate osalemine

mentorklubi teenusel (134 sisenemist, 47% rohkem). Samuti on eelmise aastaga võrreldes suurenenud

ettevõtluse alustamise toetuse saajate osalemine täiendkoolitusel (277 osalemise alustamist) ja

järelnõustamisel (24 osalemise alustamist).

Tööotsingu töötoas osalenute arv suurenes 8% võrra (kokku osalejaid aasta jooksul 13 501) ja tööklubis

osalejate arv jäi varasema aastaga samale tasemele (2015. aastal oli osalejaid kokku 3 736). Lisaks oli

2015. aastal 10 016 karjääriinfotoa külastajat. Karjääriinfotubades jagatakse karjääri- ja tööotsingualast

teavet kõigile soovijatele (ka neile, kes ei ole töötukassas töötuna registreeritud).

Väiksemamahulistest individuaalse suunitlusega teenustest oli 2015. aastal suurima mahuga proovitöö,

milles osalemist alustati 3 293 korral. Järgnesid psühholoogilise nõustamise teenus (1 650 sisenemist),

võlanõustamise teenus (1 395 sisenemist) ning vabatahtlik töö (749 sisenemist).

12 Karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele hakati pakkuma alates 2015. aastast.

Eesti Töötukassa


32

Joonis 16 Tööturuteenustele sisenemine 2015. aasta jooksul

Puudega inimestele suunatud teenuseid osutati 2015. aastal võrreldes eelneva aastaga üle 1,5 korra

rohkem. Tugiisiku abiga asus tööle 194 inimest, 138 korda pakuti tööintervjuul abistamise teenust, 52

juhul anti töötule töölesaamiseks vajalik tehniline abivahend ning ühel juhul kohandati töötukassa abiga

töökoht vastavalt inimese erivajadustele.

Tööharjutusel osalemist alustati aasta jooksul 3 028 korral ja kuus keskmiselt osales sellel teenusel 761

töötut, mida on rohkem kui 2014. aastal. Kohalike omavalitsuste pakutava avaliku töö teenuse maht aga

2015. aastal eelmise aastaga võrreldes vähenes. Avalikul tööl osaleti 2015. aastal kokku 204 korral.

2015. aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks ette nähtud vahendeid tööturuteenuste

ja -toetuste sihtkapitalist 33 miljoni euro ulatuses. Teenuste osutamiseks kulus aasta jooksul 24,5

miljonit eurot (74% eelarvest). Lisaks osutati teenuseid programmist TAT karjäärinõustamise

kättesaadavuse suurendamiseks 601 tuhande euro eest ja programmist TAT tööturuteenusteks tagamaks

paremaid võimalusi hõives osalemiseks 419 tuhande euro eest.

Töötute sotsiaalne kaitse ja kindlustushüvitised

Kindlustatud ja töötuskindlustushüvitis

Kuni 2007. aastani kasvasid pidevalt nii kindlustatute koguarv (inimeste arv, kes olid tasunud oma

töötasult vähemalt üks kord aasta jooksul töötuskindlustusmakset) kui ka kindlustatute keskmine arv

kuus. Aastatel 2008–2010 kindlustatute arv igal aastal kahanes ning 2011. aastal koos hõivatute arvu

suurenemisega pöördus taas kasvule. 2015. aastal kasvas kindlustatute arv võrreldes 2014. aastaga

4 400 inimese võrra (vt joonis 17).

Eesti Töötukassa


33

Joonis 17 Kindlustatud ja tööealised hõivatud (vanuses 16 kuni pensioniiga) aastatel 2002–201513

Kindlustatute keskmine arv on väiksem tööealiste hõivatute keskmisest arvust (vanuses 16 kuni

pensioniiga), sest kõik tööealised töötajad ei ole kindlustatud. Praegune kindlustussüsteem ei hõlma

näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ning juhatuste ja nõukogude liikmeid.

Töötukassa rahuldas 2015. aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 21 566, mida on 12%

võrra rohkem kui 2014. aastal. Võrreldes 2014. aastaga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate

uute registreeritud töötute osakaal veidi kasvanud. Kui 2014. aastal määrati töötuskindlustushüvitis

31% kõigist uutest töötutest, siis 2015. aastal oli see näitaja 33% (vt joonis 18).

Joonis 18 Uued töötuskindlustushüvitise saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel

2003–2015

2015. aastal oli 45% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uutest töötutest töötuskindlustusstaaži

vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 22% hüvitisele kvalifitseerunutest oli

töötuskindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis 270 päevaks. 360 päevaks (10 aastat või

enam kindlustusstaaži) määrati 2015. aastal töötuskindlustushüvitis 33% hüvitisesaajatest.

13 Kindlustatute koguarv näitab kindlustatute kumulatiivset arvu aasta jooksul ja 2002.a. sisaldas see arv ka

vanaduspensioniikka jõudnud töötajaid. Kindlustatute keskmine arv kuus näitab inimeste arvu, kes keskmiselt ühes kuus

tasusid töötuskindlustusmakset.

Eesti Töötukassa


34

Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 17%

kõrgemat palka ning said 16% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vt joonis

17). Võrreldes 2014. aastaga on see vahe suurenenud (hüvitis erines siis 11%). 360-päevasele hüvitisele

kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne töötuks

jäämist 39% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päeval oli 36% kõrgem.

Võrreldes 2014. aastaga on see vahe suurenenud (hüvitis erines siis 29%). Keskmiselt olid 2015. aastal

hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 830 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval

hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 421 eurot kuus. Võrreldes 2014. aastaga on hüvitise keskmine

suurus vähenenud 3 euro võrra.

Joonis 19 2015.a. jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem keskmine

päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval

2015. aasta jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 20 234 inimesel, mis on võrreldes 2014.

aastaga jäänud samale tasemele. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on

2015. aasta jooksul tõusnud – kui 2014. aastal oli 63% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2015. aastal

on ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 65%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise

lõpetamise põhjuseks töö leidmine (92%) ja töötu mittepöördumine nõustamisele (4%).

360 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2015. aasta

jooksul, oli 211 päeva (vt joonist 20). 270 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 160 päeva

ning 180 päevaks määratud hüvitiste keskmine kestus oli 119 päeva. Võrreldes möödunud aastaga on

hüvitiste kestus lühenenud – siis oli 360 päevaks määratud hüvitise kestuseks 226 päeva (15 päeva

pikem), 270 päevaks määratud hüvitiste kestuseks 174 päeva (14 päeva pikem) ning 180 päevaks

määratud hüvitiste kestuseks 125 päeva (6 päeva pikem).

23,8

27,8

32,9

27,6

12,214,1

16,614,0

0

5

10

15

20

25

30

35

180-päevasele

hüvitisele

kvalifitseerujad

270-päevasele

hüvitisele

kvalifitseerujad

360-päevasele

hüvitisele

kvalifitseerujad

Keskmine

Eu

r

isiku varasem keskmine päevatasu

Eesti Töötukassa


35

Joonis 20 Töötuskindlustushüvitise keskmine kestus päevades aastatel 2003–2015 (ettenähtud hüvitise

perioodi lõpp jäi vastavasse aastasse)

2015. aastaks koostatud prognoosis eeldati, et aasta jooksul määratakse töötuskindlustushüvitis 16 663

töötule ning hüvitise kuluks ilma sotsiaalmaksuta kujuneb 42,6 miljonit eurot. Aasta jooksul määrati

töötuskindlustushüvitis 21 566 inimesele ehk tegelik uute hüvitise saajate arv kujunes 29%

prognoositust kõrgemaks. Aasta kokkuvõttes võeti töötuskindlustushüvitise määramisega kokku

kohustusi 43,3 miljoni euro ulatuses. Seega reaalne töötuskindlustushüvitise kulu kujunes 3%

prognoositust kõrgemaks.

Töötushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2015. aasta jooksul töötukassasse kokku 3 286 korral

(vt tabel 8), mida oli 3% võrra rohkem kui aasta tagasi. Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvesse

võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide liitmist) taotles 2 688 inimest,

mida oli 5% võrra rohkem kui aasta tagasi. Kõige suurema osa välisriigis täitunud kindlustusstaaži

arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel taotlenud inimestest moodustasid jätkuvalt

Soomes töötanud inimesed (1 436 inimest), suhteliselt palju inimesi oli töötanud ka Norras (324) ning

Suurbritannias (227). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas töötukassa 478 korral, mida oli 3% vähem

kui eelmisel aastal. Kõige sagedamini tõendas töötukassa kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis

Documents

Report for AS Näidis · 2016. 4. 14. · 2015. aasta eesmärgid ja nende täitmine 8 Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2015 24 Raamatupidamise aastaaruanne 41 Bilanss