Upload
ugo
View
54
Download
2
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Regilaul 4. Viisi varieerimine II: värsiehitusega seotud varieerimine Regilaulude liigid. Viisi varieerimine: värsiehitusest sõltuv varieerimine üherealine viis. Akiliina (Liina) Jõgi , 81 a. Muhu khk., Pädaste k., Aarni t. (1975). - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Regilaul 4.
Viisi varieerimine II: värsiehitusega seotud varieerimine
Regilaulude liigid
Viisi varieerimine: värsiehitusest sõltuv varieerimineüherealine viis
Akiliina (Liina) Jõgi, 81 a. Muhu khk., Pädaste k., Aarni t. (1975)
Lähme, lähme, kööme, kööme,lähme mööda Mölderida,kaudu Tusti kamberida.Kes seal Tustil kodu olli,kas oli kodu vana Tähve,või oli kodu vana Mare,mis seal Tustil tehtanessa,Tustil ärga tapetakse,lauki lehma laanitakse.Mis sest lehmast siis sai?Kulbitääve sai kuhisid jaraandatääve sai rasusid jasiis panin kuhid kuivema jarasused tahenema ja
kiebade kivide piale,tuliste süsiste piale,palavate paade piale.Siis tuli kiissu kiilusilma,vana ja kassi nõelaända,tõi minu kuhid kuivemast jarasused tahenemast jakiebade kivide pialta,tuliste süsiste pialta,palavate paade pialt jaakkasin kassi vemmeldama,kass läks karates kaose,akkasime kassi venitama,köis külasta, mies peresta,kupja külast kümme miest,Kasekülast kahessa mi-est,kahessa miest ja kahessa köit,kümme miest ja kümme köit.Saime sele kassi kalda’ale,iired kassi irvi/tasid:Oot-oot kassi, noo-noo kassi,sie oo soole jo parasa,kus sa minu isa, ema pannid,ja minu viis venda pannid,viie venna lapsed pannid?
Mis sest kassinahast sai?
Nina pealt sai neiu kingad,
pia pialt sai peiu kingad,kõhu alt kõvasi rihmad,külje pealt künni-pastlasid jaseljast sõedu-saapasid jaännast ärja rahkemid.
Oli mul üksi ainus venda,oli üksi, maksis kaksi,seisis seitsme me’e seassa,kandis kümne me’e kübara,üheksa me’e üllid suured,kaheksa me’e kardislakid.Tegi ta saani saarikusse,kirju korju kaasikusse,istus soani, hüüdis leppu,kergitas oma kübarad.Puhki tema sõitis Pursa sillad,katki tema sõitis Karja sillad,ja tuhaks Tumala sillad.
Ümber sõitis kuu kõvera,pealt sõitis päeva punase.Neiud varjust vaatamaie,tuhat neidu toa eessa,sada neidu sauna eessa,väikesed värava vahella,illukesed ukse suilla:nüid tuleb meite moa kuningas.Mina siis ilju ütelikku,see’p ole teite moa kuningas,see on meite ainus venda.Ta lihab Rootsist ruuti tuoma,Talinast tanu alusta,Peterburist peenet neidu.
2+2+2+2
2+3+3
3+2+3
Jekaterina Lahke
värsiehitusest sõltuv viisivarieerimine: kaherealine viis
Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk.
tavaline2+2+2+2
tavaline
tavaline
murtud3+2+3
2+3+3
2+2+2+2, 2+3+3
3+2+3
3+3+2
Kui me kasvime koduje,istsime isa tubaje,ollin kui uba ilusa,uaõisi huhke'esti,marjavarsi valge'esti.Pidasin pilutud särgid,kandsin kalsud kilbilesed,Sain mina kurja äia kohta,
kurja äia ämmä kohta,
joodiku mehe järele,Nüüd kannan naela nartsakida,teese naela narma'ida,kolmas koti paikasida.Emakene, memmekene,nüüd oled tütre sinna pannud,kus on ooned upakille,kus on katus kallakile.
Vana mies minuda püüdise,alli parda ja armasteli.Ma ei kasvand vana varaks,alliparra ja armukaseks.Ma kasvin nuorele nouksi,linalakka ja liedusaksi.Kui mina eidan vana juure,eidan kui kuivaga kännu juure.Kui mina annan vanale kättä,kätt kui külmäle kivele.Kui mina annan vanale suuda,annan kui surnele siale.Vana mies vara eratab,kuuleb kuera aukumaie,ütlebe kuugu laulamaie.Touse’ga, litsi, lüpsä lehmä,tõuse’ga, laiska, kurna piima,vanamoor, jooda sa vasika!Kui mina eidane noore juure,eidan kui noore ja heinä juure.Kui mina annan noorel kättä,olen kui voida ja ottamassa.Kui mina annan nuorel suuda,olen kui mett aga mekkimässä.
Nuor mies kaua minu magatab,kuuleb kuku ju laulamaie,ütlebe kuera haukumaie.Maga, maga, marjakane,minu uakaunukane.Sie on väljalda väsünüd,tüerinnald on tüdünüd.Väsiväd mihed vägeväd,tüdüväd naised tümikäd,vähäm aga viel üks västerikku,vähäm viel üks västerikku.I. Rüütel ja H. Kokamägi 1969. RKM, Mgn. II 1547 b
Risanda Kravtsov,Kuusalu, Tapurla k
Kui esimese viisireaga laulda tavalist 2+2+2+2 värssi, siis algab teine viisirida 4. astmelt.
Kui esimese viisireaga laulda murtud värssi, siis algab teine viisirida 5. astmelt.
esimene viisirida teine viisirida
Vana mies minuda püüdise,alli parda ja armasteli.Ma ei kasvand vana varaks,alliparra ja armukaseks.Ma kasvin nuorele nouksi,linalakka ja liedusaksi.Kui mina eidan vana juure,eidan kui kuivaga kännu juure.Kui mina annan vanale kättä,kätt kui külmäle kivele.Kui mina annan vanale suuda,annan kui surnele siale.
Nuor mies kaua minu magatab,kuuleb kuku ju laulamaie,ütlebe kuera haukumaie.Maga, maga, marjakane,minu uakaunukane.Sie on väljalda väsünüd,tüerinnald on tüdünüd.Väsiväd mihed vägeväd,tüdüväd naised tümikäd,vähäm aga viel üks västerikku,vähäm viel üks västerikku.
Vana mies vara eratab,kuuleb kuera aukumaie,ütlebe kuugu laulamaie.Touse’ga, litsi, lüpsä lehmä,tõuse’ga, laiska, kurna piima,vanamoor, jooda sa vasika!Kui mina eidane noore juure,eidan kui noore ja heinä juure.Kui mina annan noorel kättä,olen kui voida ja ottamassa.Kui mina annan nuorel suuda,olen kui mett aga mekkimässä.
Regilaulude liigid
Liigitusi vt:
Eesti rahvalaulud. Antoloogia
http://www.folklore.ee/laulud/erla/
Eesti rahvalaule viisidega
http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/
Regilaulude liigitus Kodavere khk laulude näitel
LÜROEEPIKAMüütilised lauludKosjafantaasiad ja pereeluArgieluKüla ja mõisSõdaVaimulikud laulud
LÜÜRIKALaul ja laulik
Kust laulud saadudLaulu võimMis ma laulanLaulikute sõimOtsas
MeelelahutusKiigelauludTantsMängulauludMõistatuslauludTeekäigulauludJorutusedJoodikulaulud
KalendrilauludJaanituliMardisandidKadrisandidJõuludVastladTuhkapäev
Laulud loodusestIlm ja aastaajadLoomadLinnud
TöölauludTöö ja töökusKarjaselauludHeinatööLõikuslauludRehepeksmineTalgulauludMeestetöödNaistetööd
Ebaõiglus ja vihaRikas ja vaeneKülaMõisSulane ja oriTeiste rahvaste pilgeSoldat
Mure ja leinKurbusSurmVaeslapsLesk
Kodu ja lapsepõlvEmaTütrepõliKasvatus asjatuKodu
Noorrahva elu ja kosjateemadNeiuNeiu tahtmisedÕpetused neidudeleNeidude pilge ja sõimPoisidPoiste tahtmisedÕpetused poistelePoiste pilge ja sõimUnelmadKosjadVanatüdruk ja vanapoiss
PulmalauludSõidulauludPeiu saabumine mõrsjakojuMõrsja nõudmine ja otsiminePeiu ja mõrsja vastastikune laitmine
ja ülistamineMõrsja lahkumine vanematekoduntÕpetused ja manitsused mõrsjaleÕpetused ja manitsused peiuleMõrsja tuuakse mehekojuKirstutoomine
TanutamineNoorpaari magamaviimine ja
äratamineVeimevaka jagamineSöök ja jook pulmasTants pulmasRahakorjaminePulmaliste lahkumine
Laulud abielustAbielumehe põliAbielunaise põli
LastelauludHällilauludHüpitus- ja mängituslauludAhellauludMuud lastelauludLasteloitsud
NõiasõnadHaiguste sõnadSõnad inimeste mõjutamiseksSõnad loodusnähtuste
mõjutamiseks ja töö edendamiseksCarmina obscoenae