Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –
KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA
AASTATEKS 2014-2025
Tellija: AS Rakvere Vesi/
Rakvere Linnavalitsus
Töö nr. 55-13 (RK23)
Projekti juht: B.Ingermann
Tallinn 22. aprill 2014
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 0BSissejuhatus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
1
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5
2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED........................................... 7
2.1 ÕIGUSLIK BAAS .......................................................................................................... 7 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid............................................................................................................7 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid .........................................................................................................8 2.1.3 Omavalitsuse olulised õigusaktid..............................................................................................9
2.2 ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA .................................................................................. 9 2.3 RAKVERE LINNA ÜLDPLANEERING ..................................................................................... 10 2.4 RAKVERE LINNA ARENGUKAVA......................................................................................... 10 2.5 OMAVALITSUSTE VAHELINE ÜHISTEGEVUS ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISEL ................ 11 2.6 RAKVERE LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID............................................................................ 11 2.7 PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD ......................................................................................... 14 2.8 VEE-ERIKASUTUSLOAD................................................................................................. 15 2.9 RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA ............................................. 19 2.10 REOVEEKOGUMISALA................................................................................................... 19
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS............................................................ 21
3.1 ELANIKKOND............................................................................................................ 21 3.2 TÖÖHÕIVE .............................................................................................................. 21 3.3 ETTEVÕTLUS RAKVERE LINNAS........................................................................................ 22 3.4 PERED JA SISSETULEK ................................................................................................. 22
3.4.1 Leibkonnaliikme netosissetulek..............................................................................................22 3.4.2 Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs....................................................................................23
3.5 RAKVERE LINNA EELARVE .............................................................................................. 23 3.6 VEE-ETTEVÕTLUS ...................................................................................................... 24
3.6.1 Infrastruktuuri kuuluvus .......................................................................................................24
4 KESKKONNASEISUND .................................................................................................. 25
4.1 ÜLDIST.................................................................................................................. 25 4.2 GEOLOOGILINE EHITUS ................................................................................................ 25 4.3 PINNAVESI .............................................................................................................. 25 4.4 PÕHJAVESI.............................................................................................................. 25 4.5 KAITSTAVAD LOODUSKAITSEALAD RAKVERE LINNAS ................................................................ 26
5 VEEVARUSTUS ............................................................................................................. 27
5.1 PUURKAEVPUMPLAD .................................................................................................... 27 5.2 VEETÖÖTLUS ........................................................................................................... 29 5.3 II- ASTME PUMPLAD.................................................................................................... 30 5.4 VEEKVALITEET .......................................................................................................... 31
5.4.1 Puurkaevuvee kvaliteet.........................................................................................................31 5.4.2 Joogiveekvaliteet .................................................................................................................32
5.5 VEEVÕRK................................................................................................................ 34 5.6 TULETÕRJE VEEVARUSTUS ............................................................................................. 34 5.7 VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS........................................................................... 34 5.8 TEISED VEEVARUSTUSSÜSTEEMID..................................................................................... 35 5.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID .................................................................................... 35
6 KANALISATSIOON ....................................................................................................... 37
6.1 KANALISATSIOONIVÕRK ............................................................................................... 37 6.2 REOVEEPUMPLAD ....................................................................................................... 37 6.3 PURGLA ................................................................................................................. 38 6.4 REOVEEPUHASTI........................................................................................................ 38 6.5 REOVEE VOOLUHULGAD, REOSTUSKOORMUSED JA HEITVEE NÄITAJAD ............................................. 40
6.5.1 Reovee vooluhulgad .............................................................................................................40 6.5.2 Reostuskoormused...............................................................................................................41 6.5.3 Reoveepuhasti heitvee näitajad .............................................................................................43 6.5.4 Reoveepuhasti tõhusus.........................................................................................................46
6.6 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE...................................................... 46 6.7 TEISED KANALISATSIOONISÜSTEEMID ................................................................................ 46 6.8 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID ................................................................................. 47
7 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................... 49
8 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID .................. 51
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 0BSissejuhatus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
2
8.1 EESMÄRGID..............................................................................................................51 8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID ..............................................................53
8.2.1 Ühisveevarustus .................................................................................................................. 53 8.2.2 Ühiskanalisatsioon ............................................................................................................... 53 8.2.3 Sademevee kanalisatsioon....................................................................................................53 8.2.4 Reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine ....................................................................53
8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LIIGITUS .................................................................................54 8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE.....................................................................54 8.5 PROJEKT B1: VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE......................................................................55
8.5.1 Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine lühiajalises programmis ........................................... 55 8.5.2 Projekt B1-2: Veevõrgu rekonstrueerimine pikaajalises programmis........................................... 55
8.6 PROJEKT B2: VEEVÕRGU RAJAMINE...................................................................................56 8.6.1 Projekt B2-1: Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis ........................................................ 56 8.6.2 Projekt B2-2: Veevõrgu liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis ................................. 56 8.6.3 Projekt B2-3: Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis........................................................ 57 8.6.4 Projekt B2-4: Uute veemõõdusõlmede rajamine pikaajalises programmis ................................... 57 8.6.5 Projekt B2-5: Veevõrgu liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis................................. 58
8.7 PROJEKT C1: KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE .............................................................58 8.7.1 Projekt C1-1: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine lühiajalises programmis.................................... 58 8.7.2 Projekt C1-2: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis................................... 58
8.8 PROJEKT C2: KANALISATSIOONI RAJAMINE ..........................................................................59 8.8.1 Projekt C2-1: Kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis.................................................59 8.8.2 Projekt C2-2: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis.......................... 59 8.8.3 Projekt C2-3: Reoveepumplate rajamine lühiajalises programmis .............................................. 59 8.8.4 Projekt C2-4: Kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis ................................................ 60 8.8.5 Projekt C2-5: Reoveepumplate rajamine pikaajalises programmis ............................................. 60 8.8.6 Projekt C2-6: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis......................... 61
8.9 PROJEKT E1: SADEMEVEE KANALISTSIOONI REKONSTRUEERIMINE .................................................61 8.9.1 Projekt E1-1: Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis .................. 61 8.9.2 Projekt E1-2: Sademevee restkaevude asendamine pikaajalises programmis .............................. 61
8.10 PROJEKT E2: SADEMEVEE KANALISATSIOONI RAJAMINE.............................................................61 8.10.1 Projekt E2-1: Sademevee kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis............................ 61 8.10.2 Projekt E2-2: Sademevee rennide rajamine lühiajalises programmis...................................... 62 8.10.3 Projekt E2-3: Sademevee kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis ........................... 62 8.10.4 Projekt E2-4: Sademevee rennide rajamine pikaajalises programmis ..................................... 63
8.11 PROJEKT E3: SADEMEVEE KRAAVIDE REKONSTRUEERIMINE.........................................................64 8.11.1 Projekt E3-1: Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega pikaajalises programmis ... 64 8.11.2 Projekt E3-2: Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine pikaajalises programmis 64
8.12 PROJEKT D1: REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE ...............................................................64 8.12.1 Settekäitluse rajatised .....................................................................................................65 8.12.2 Koormused .....................................................................................................................66 8.12.3 Settekäitluse protsessi kirjeldus ........................................................................................67
8.13 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS ..............................................................70
9 FINANTSANALÜÜS ....................................................................................................... 73
9.1 EESMÄRK ................................................................................................................73 9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED ...................................................................74
9.2.1 Finantsanalüüsi metoodika....................................................................................................74 9.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused ................................................................................................74 9.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud .......................................................................... 75
9.3 NÕUDLUSANALÜÜS......................................................................................................76 9.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad) .....76 9.3.2 Mõjud tuludele .................................................................................................................... 77
9.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED.......................................................................................78 9.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud) ................................................... 78 9.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud)...............................78 9.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele ..............................................................................78
9.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS .............................................................79 9.5.1 Tulude eeldused .................................................................................................................. 79 9.5.2 Finantsprognooside tulemused ..............................................................................................79
10 FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID .........................................................................81
11 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................93
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 0BSissejuhatus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
3
TABELID
Tabel 2.1 Eesti alamvesikondade kaart ......................................................................10 Tabel 2.2 Kokkuvõte Rakvere linna investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest...... 13 Tabel 2.3 Kokkuvõte Sõmeru valla investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest ......13 Tabel 2.4 Keskkonnaministri 06.aprilli 2006.a. käskkirjaga nr.408 on Rakvere põhjaveemaardlale kinnitatud põhjaveevaru...............................................................14 Tabel 2.5 AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa näitajad ühisveevarustussüsteemis.............15 Tabel 2.6 Vee-erikasutusloas toodud seirenõuded põhjaveele .......................................15 Tabel 2.7 Rakvere linna vee-erikasutusloa näitajad ühiskanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemis 2012 ja 2013 aastal .................................................................16 Tabel 2.8 Väljalaskme seire nõuded ..........................................................................17 Tabel 2.9 Suubla seire nõuded .................................................................................17 Tabel 2.10 Ülevaade Rakvere linnas välja antud vee-erikasutuslubadest (v.a AS Rakvere Vesi vee-erikasutusluba), seisuga mai 2013 ...............................................................18 Tabel 2.11 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus ............................................19 Tabel 2.12 Rakvere linna reoveekogumisala ...............................................................20 Tabel 3.1 Rakvere linna elanike arv...........................................................................21 Tabel 3.2 Töötuse määr Lääne-Virumaal ....................................................................21 Tabel 3.3 Rakvere linna suuremad ettevõtted .............................................................22 Tabel 3.4 Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Lääne-Virumaal ........................ 23 Tabel 3.5 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe ..................23 Tabel 3.6 Rakvere linna 2013 eelarve........................................................................23 Tabel 4.1 Looduskaitsealad Rakvere linnas.................................................................26 Tabel 5.1 Ühisveevarustuse puurkaevud Rakvere linnas ...............................................27 Tabel 5.2 Rakvere linna ühisveevarustuse puurkaevude iseloomustus ............................28 Tabel 5.3 Piira veehaarde puurkaevud Rakvere linnas..................................................29 Tabel 5.4 Piira veetöötlusjaama ja II-astme pumpla põhimõtteline skeem....................... 30 Tabel 5.5 Piira veehaare, puurkaevude vee kvaliteet ...................................................31 Tabel 5.6 Puurkaevude vee kvaliteet .........................................................................32 Tabel 5.7 Veekvaliteet veetöötlusjaamas ...................................................................33 Tabel 5.8 Olemasolevad veetootmise ja –tarbimise kogused 2012.a ..............................34 Tabel 5.9 Perspektiivsed veetootmise ja –tarbimise kogused 2025.a ..............................34 Tabel 6.1 Ühiskanalisatsioonisüsteemi teenusega varustatud elanikkond ........................ 37 Tabel 6.2 Ülevaade Rakvere linna ja sellega piirnevatest reoveepumplatest .................... 38 Tabel 6.3 Rakvere linna reoveepuhasti põhimõtteline skeem.........................................40 Tabel 6.4 Olemasolevad reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2012 a. ............................ 40 Tabel 6.5 Perspektiivsed reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2025 a............................. 41 Tabel 6.6 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a I kvartalil ....41 Tabel 6.7 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a II kvartalil ... 42 Tabel 6.8 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a III kvartalil ..42 Tabel 6.9 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a IV kvartalil...43 Tabel 6.10 Rakvere reoveepuhasti reostuskoormused 2012 aastal ................................. 43 Tabel 6.11. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a I kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena ..............................................43 Tabel 6.12. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a II kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena .............................................44 Tabel 6.13. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a III kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena............................................44 Tabel 6.14 Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a IV kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena ............................................45 Tabel 6.15. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a lõikes ja aastakeskmisena ..............................................................45 Tabel 6.16 Suublasse juhitava heitvee saasteainete kogused 2012 aastal ....................... 46 Tabel 6.17 Rakvere linna reoveepuhasti tõhusus 2012. aastal .......................................46 Tabel 8.1 Settekäitluse alternatiivide maksumuste võrdlemine ...................................... 53 Tabel 8.2 Perspektiivne reoveesette ja teiste orgaaniliste jäätmete kogus.......................66 Tabel 8.3 Sette kogused omavalitsustest ...................................................................66 Tabel 8.4 Aastas toodetava soojusenergia kogus ja ülejääk ..........................................69
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 0BSissejuhatus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
4
Tabel 8.5 Alternatiivi A hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud ning energiast saadav tulu...................................................................................................................... 70 Tabel 8.6 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus.............................................. 71 Tabel 8.7 Lühiajalise investeeringute programmi ajaline jaotus..................................... 71 Tabel 9.1 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika .......Error! Bookmark not defined. Tabel 9.2 Investeeringuprogrammi maksumused (€).........Error! Bookmark not defined. Tabel 9.3 Majapidamiste veetarbe dünaamika (liitrit 1 elaniku kohta päevas).............Error! Bookmark not defined. Tabel 9.4 Veeteenuste tarbijaskond Rakvere linnas ............Error! Bookmark not defined. Tabel 9.5 Arveldamata vee osakaal ja infiltratsioon ............Error! Bookmark not defined. Tabel 9.6 Teenuste tariifide prognoos...............................Error! Bookmark not defined. Tabel 9.7 Laenutingimuste eeldused ................................Error! Bookmark not defined. Tabel 9.8 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus .Error! Bookmark not defined. Lisad:
Lisa 1: Investeeringute tabelid
Lisa 2: Investeeringuprojektide joonis VK-01
Lisa 3: Liitumiseta kinnistute loetelu
Lisa 4: Lühiajalise investeeringute programmi loetelu tänavate ja aastate kaupa
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 0BSissejuhatus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
5
1 SISSEJUHATUS
Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud AS Infragate Eesti töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui “Konsultandile”.
Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev:
Berit Ingermann Projektijuhtimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasoleva olukorra kirjeldamine ja investeeringuprojektide väljatöötamine
Nils Kändler Veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasoleva olukorra kirjeldamine ja investeeringuprojektide väljatöötamine, jooniste ja rajatiste skeemide koostamine
Tõnis Tamm Sotsiaalmajanduslik üldiseloomustus ja finantsanalüüs
Töö teostamise aluseks oli AS Rakvere Vesi, Rakvere linna ja AS Infragate Eesti vahel 16.04.2013 a sõlmitud leping nr 55-13 Rakvere linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava koostamine aastateks 2014-2025.
Lepingu ulatus: Rakvere linn
Leping nägi ette: olemasoleva ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemide olukorra kirjeldamise ja analüüsi; veemajanduslike probleemide ja nendest tulenevate eesmärkide määratlemise; tegevusalternatiivide väljatöötamise püstitatud eesmärkide saavutamiseks; projekti hindamise ja tegevusprogrammide koostamise; finantsanalüüsi.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning üle vaadatud kava tuleb uuesti kinnitada valla volikogu poolt. Enne kinnitamist on vaja arendamise kava kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.
Töö eesmärgiks on kaasajastada ja täiendada varem koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava.
Arengukava koostamisel on lähtutud AS-lt Rakvere Vesi ja Rakvere linnalt saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest.
Vastavalt lähteülesandele on püütud koostada realistlik, linna eelarve võimalusi, linna ja vee-ettevõtjate vahelisi opereerimislepinguid ning halduslepinguid arvestav Rakvere linna ÜVK arendamise kava aastateks 2014-2025. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks.
Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.
Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mille peab heaks kiitma Rakvere Linnavolikogu ning mille alusel toimub edaspidi valdkonna arendamine Rakvere linnas.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 0BSissejuhatus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
6
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
7
2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED
Rakvere linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid.
2.1 ÕIGUSLIK BAAS
2.1.1 Riigisisesed õigusaktid
02.06.2003. a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 10.02.1999 a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.
Veeseadus on vastu võetud 11.05.1994 a seadusega. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.
Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjaveevõtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee ning teiste saastavate ainete juhtimine suublasse olenemata kogusest.
Keskkonnatasude seadus on vastu võetud 07.12.2005 a.
Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused ja käskkirjad:
Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.” Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest;
Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003 a “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded;”
Sotsiaalministri määrus nr 152, 21.12.2001 a „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord;“
Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002 a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid;“
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
8
Keskkonnaministri määrus nr 9, 27.01.2003 a „Põhjaveevaru hindamise kord;“
Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2000 a “Põhjaveekomisjoni põhimäärus”. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine; „
Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010 a “Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid;“
Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996 a “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine;“
Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012 a “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1;”
Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001 a “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded;”
Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005 a “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus;”
Keskkonnaministri määrus nr 57, 19.03.2009 a “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid;”
Keskkonnaministri 09.10.2002 a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad.“
2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid
Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”;
Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning silo ladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”;
Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid”;
Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015;
Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ;
Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni;
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
9
Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ;
Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ.
2.1.3 Omavalitsuse olulised õigusaktid
Rakvere linnas reguleerivad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise põhimõtteid järgmised dokumendid:
Riigikogu 10.02.1999, Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus;
Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Rakvere Linnavolikogu määrus nr 14; 26.06.2013)
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (Rakvere Linnavolikogu määrus nr 13; 26.06.2013)
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks 2008-2019. (Rakvere Linnavolikogu 23. jaanuar 2008. a määrus nr 1).
2.2 ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA
Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas.
Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda ja üheksa alamvesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.
Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010 a korraldusega nr 118.
Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende üle vaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest.
Rakvere linn kuulub Ida-Eesti vesikonna Pandivere põhjavee alamvesikonda.
Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava koostamise korraldajaks on Järvamaa keskkonnateenistus. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava kinnitati keskkonnaministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 253.
Alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas:
tagada tervisele ohutu joogivesi kõigile ühisveevärgi veetarbijatele;
säilitada veekeskkonna hea seisund;
pinnavee kvaliteet jõgede alguse allikaojades peab vastama lõheliste ja karplaste elupaikade vee füüsikalistele ja keemilistele kohustuslikele nõuetele;
veekogude orgaanilise reostuse vältimine, mis halvendaks vee gaasirežiimi;
ühisveevärgi vesi peab vastama kvaliteedinõuetele: vesi peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama kvaliteedinõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav;
Alamvesikonna veemajanduskava peamised meetmed ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas:
Reaalne on ühisveevärkide veetarbijatele tervisele ohutu joogivee tagamine hiljemalt kuue aasta jooksul. Põhiline meede on veevarustussüsteemi laiendamine ja rekonstrueerimine. Konkreetsete tegevustena on ära toodud:
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
10
Rakvere linna veetrasside osaline (27%) uuendamine, Sõmeru aleviku veevarustussüsteemi rekonstrueerimine.
reoveepuhastite ja kanalisatsioonirajatiste ehitamine ja korrastamine, amortiseerunud biotiikide likvideerimine.
Tabel 2.1 Eesti alamvesikondade kaart
2.3 RAKVERE LINNA ÜLDPLANEERING
Rakvere linna üldplaneering on koostatud 2009. aastal Urban Mark OÜ poolt ja kehtestati 17.02.2010. a Rakvere Linnavolikogu määrusega nr 6. Üldplaneeringu käigus koostati ka keskkonnamõju strateegiline hinnang.
Kokkuvõte üldplaneeringus veemajandust puudutavast osast
Üldplaneeringu veemajanduslikud ja looduskeskkonna eesmärgid on:
kaitsta linnaelanike tervist ja keskkonnaseisundit;
parandada vee kvaliteeti;
kasutada veevarusid säästlikult;
võimaldada kõigile ühendatus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.
2.4 RAKVERE LINNA ARENGUKAVA
Rakvere linna arengukava aastateks 2012-2030, mis on kinnitatud Rakvere Linnavolikogu poolt 26.09.2012 määrusega nr 12.
Kokkuvõte veemajanduse osas: Majapidamised, kes siiani kasutavad oma veetarbeks salvkaevusid ning kanalisatsiooniks kogumiskaeve, tuleb lõpuks ühendada tsentraalsesse võrku. Edaspidi jääb kindlasti prioriteetseks trasside edasine rekonstrueerimine. Samuti veepuhastusseadmete rekonstrueerimine. Edasiste arenduste puhul tuleb leida samuti vahendid liitumiste rajamiseks ning seda vajadusel ka naaberomavalitsuste territooriumil.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
11
Selleks tuleb välja töötada ka sobiv juriidiline vorm. Koostöös teede ja ühisveevärgiga on edaspidi vaja laiendada ka sademevee kogumise ala ning uuendada süsteeme. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengusuunad ja tegevuskavad on täpsemalt kirjeldatud valdkondlikus arengukavas „Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2018“, mis tuleb uuendada aastaks 2012.
Eesmärgiks on digitaalse võrkude ühise andmebaasi loomine ja haldamine ja siduda see Maa-ameti andmebaasiga 2012-2013 aastal.
Visioon 2030 aastaks:
elanikele on tagatud puhas õhk ja vesi. Mürasaaste on viidud miinimumini;
linnaelanike hoiakud on säästvad, jäätmemajandus toimib optimaalselt ning valdav enamus tekkivates jäätmetest suunatakse taaskasutusse.
2.5 OMAVALITSUSTE VAHELINE ÜHISTEGEVUS ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISEL
Rakvere linna reoveekogumisalal on kinnitatud vee-ettevõtjaks AS Rakvere Vesi. Ettevõtte omanikeks on Rakvere linn (osalusega 76%), Sõmeru vald (11%) ja Rakvere vald (13%). AS Rakvere Vesi peamine tegevuspiirkond on Rakvere linn, teenust osutatakse ka Rakvere, Sõmeru ja Vinni vallas.
2.6 RAKVERE LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID
Projektide eesmärk on võimaldada Rakvere linnal, sh reoveekogumisalal, saavutada vastavus Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja –puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti. Vajalikud investeeringud ületavad tunduvalt omavalitsuse rahalisi võimalusi, mistõttu taotleti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Hetkel on Rakvere linnas ja Sõmeru vallas teostamisel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatav projekt „Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt“. Projekt koostati 2008. a ning Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise taotlus rahuldati 18.12.2008 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse toetuse taotlemise rahuldamise otsusega nr: 1-25/19. 2010. a projekti täiendati, kuna selgus tõsiasi, et 2008. a I taotlusvooru esitatud Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti hanked olid odavamad kui projekti eelarves ette nähtud ning järelejäänud toetussumma eest oli võimalik teha täiendatavaid töid. Antud juhul olid täiendavateks töödeks rajada Rakvere linna reoveepuhasti anaeroobne settekäitluskompleks ning survetorustiku rekonstrueerimine. Projekti muudatuse taotlus rahuldati SA KIK poolt 16.03.2011, otsusega nr 1-25/85.
Projekti käigus tuvastati peamised puudused seoses veemajanduse infrastruktuuriga Rakvere linnas, Sõmeru alevikus, Näpi alevikus ja Roodevälja külas. Puuduste lahendamiseks koostati investeeringuprogramm. Alljärgnevalt on välja toodud projekti teostatavusuuringus kirjeldatud põhiprobleemid veevarustuse ning ühiskanalisatsiooniga Rakvere linnas.
Veevarustuse põhiprobleemid olid:
Rakvere linna veemajandusprojekt (2008)
16% linna veevarustuse peatorustikest on vanemad kui 30 aastat. Need torustikud põhjustavad lähiaastatel arvatavalt enamuse veevõrgu riketest, tuues kaasa vee lekkeprotsendi kasvu ning veeteenuse pakkumise kvaliteedi languse;
suurel osal linna elanikest pole võimalik liituda ühisveevärgiga, kuna tänavatorustikud on välja ehitamata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke umbes 2200. Ühisveevärgiga liitumata elanikkond tarbib vett madalatest salvkaevudest, mille vesi ei vasta joogivee nõuetele ning kujutab endast seetõttu olulist terviseriski. Suurematest piirkondadest on torustikud välja ehitamata:
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
12
- Palermo linnaosas;
- Kondivalu linnaosas (osaliselt);
- Lepiku linnaosas (osaliselt);
- Mõisavälja linnaosas (osaliselt);
- Kurikaküla linnaosas.
Piira veetöötlusjaam ja II-astme pumpla on linna veevõrguga ühenduses vaid ühe peatoruga, piki Ööbiku ja Vabaduse tänavat. Antud torustiku rikke korral kaob võimalus linna veega varustamiseks.
Ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid Rakvere linnas olid:
Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt (2008)
25% linna kanalisatsioonitorustikest on vanemad kui 30 aastat. Need torustikud põhjustavad lähiaastatel arvatavalt enamuse süsteemi riketest, tuues kaasa kanalisatsiooniteenuse pakkumise kvaliteedi languse ning keskkonnareostuse ohu;
suur lisavee kogus Rakvere linna ühiskanalisatsioonis häirib puhasti tööd ning koormab reoveepumplaid;
suurel osal linna elanikest puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Suurematest piirkondadest on torustikud välja ehitamata:
- Palermo linnaosas;
- Kondivalu linnaosas (osaliselt);
- Lepiku linnaosas (osaliselt);
- Mõisavälja linnaosas (osaliselt);
- Lilleoru linnaosas.
reoveepuhasti eelpuhastuse seadmed ja bioloogilise puhastuse juurde kuuluvad õhukompressorid ja suruõhu vooluhulgaandurid on amortiseerunud (purunenud vibratsiooni tõttu). Maa-alune õhukollektor vajab rekonstrueerimist.
AS-il Rakvere Vesi puudub tehnika kanalisatsioonitorustike läbipesuks, mistõttu on raskendatud torustike korrapärane hooldus. Puudub võimalus operatiivselt likvideerida torustike ummistusi, mistõttu ei suudeta õigeaegselt reageerida klientide kaebustele, mistõttu oleks hädavajalik omada vastavat tehnikat kohapeal.
reoveesette kompostimisel, puudub AS-il Rakvere Vesi võimalus osta oma piirkonnas vastavat teenust aunade haldamiseks. Vee-ettevõte peab olema reoveesette käitluses sõltumatu teistest firmadest, seetõttu on vajalik tarnida AS-il Rakvere Vesi vastav aunasegaja.
Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti täiustamine (2010):
Rakvere reoveepuhasti reoveesette käitlus on puudulik, amortiseerumas ja ebaefektiivne;
olemasolev reoveesette käitlus põhjustab ebameeldivat lõhna, haigustekitajate osakaal on suur;
tahendusse mineva muda maht suur, seega suured veo- ja käitluskulud;
Roodevälja survetorustik on amortiseerunud.
Eelnevalt kirjeldatud probleemide lahendamiseks rekonstrueeritakse projekti käigus vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning rajatakse torustikke piirkondades, kus hetkel vee- ja/või kanalisatsiooniühendus puudub. Koos vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisega ehitatakse välja ka sademevee kanalisatsioon lõikudes, kus see on vastavalt linna sademevee kanalisatsiooni arengukavale ette nähtud. Kogu ehitatavat
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
13
kanalisatsioonisüsteemi pole võimalik lahendada isevoolsena, mistõttu on rajatakse koos torustikega kaks reoveepumplat. Reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine hõlmab eeltöötluse, bioloogilise töötluse ja reoveesette töötluse rekonstrueerimist. Lisaks rajatakse Rakvere linna reoveepuhastile anaeroobne settekäitluskompleks. Projekti käigus soetati AS-ile Rakvere Vesi ka torustike puhastusauto.
Alljärgnevas tabelis on välja toodud Rakvere linnas ette nähtud tööde mahud vastavalt projekti teostatavusuuringule (Projekt 2: Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti täiustamine). Rakvere linnas teostatavate investeeringute kogumaksumuseks on hinnatud ca 19,36 mln EUR ning projekt viiakse eeldatavalt ellu perioodil 2010-2012.
Tabel 2.2 Kokkuvõte Rakvere linna investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest
Projekti nimetus Ühik Väärtus Projekt 1 (2008) A-1. Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 0 A-2. Puurkaevude tamponeerimine tk 0 B-1 ja B-2. Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine km 33,5 C-1 ja C-2 Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine/rajamine
km 31,1
C-3 ja C-4. Reoveepumplate rekonstrueerimine/rajamine tk 3 D-1. Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 E-1. Lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni rajamine (sh kraavid)
km 9,5
E-2. Sademevee puhastite rajamine tk 1 F. Rajatiste hoolduse seadmete hankimine tk 1 Projekt 2 (2010) C-1. Survekanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine km 4 D-1. Rakvere reoveepuhasti anaeroobse settekäitluskompleksi rajamine
tk 1
Allikas: Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti täiustamine. Teostatavusuuring Kokkuvõte Sõmeru valla Sõmeru ja Näpi aleviku ning Roodevälja küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 2.3 Kokkuvõte Sõmeru valla investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest
Projekti nimetus Ühik Väärtus A-1. Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 A-2. Puurkaevude tamponeerimine tk 1 B-1. Veevõrgu rekonstrueerimine m 4 944 B-2. Veevõrgu rajamine m 4 652 C-1. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 6 894 C-2. Kanalisatsioonitorustike rajamine m 4 064 C-3. Reoveepumplate rekonstrueerimine tk 4 C-4. Reoveepumplate rajamine tk 3
Allikas: Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt. Koostatud 2008 aastal, esitatud I taotlusvoorus. Rakvere reoveekogumisala Sõmeru valla territooriumi töödest oli kõige suurem osakaal torustike rekonstrueerimisel ja rajamisel. Projekti käigus Sõmeru, Näpi ja Roodevälja veevarustus ühendati Rakvere linna veevarustusega. Näpi ja Sõmeru alevikku varustatakse veega Rakvere linna veepuhastusjaamast alates 18.11.2011. a ja Sõmeru aleviku reoveed juhitakse Rakvere reoveepuhastisse alates 21.11.11. a. Näpi aleviku ja Rakvere linna reoveepuhasti ühendustorustik on juba välja ehitatud. Roodevälja küla kanalisatsioonisüsteem ehitati välja ja ühendati Rakvere linna kollektorisse.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
14
2.7 PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD
Teostatud on järgmine põhjaveevarude uuring aastatel 1996-1997: Rakvere linna ja ümbruse põhjaveevaru hinnang. Tellija oli Rakvere Linnavalitsus ja töö teostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Põhjaveevaru ümberhindamise aluseks Rakvere linnas ja selle ümbruses oli uurimistöö leping nr 40-166. Nimetatud geoloogilise töö registreerimise number on GL-96-15/1, Põhjavee komisjoni protokolli number EPVK-09.
Varude ümberhindamine oli tingitud Rakvere ühisveevärgi rekonstrueerimise kavast, mis nägi ette uue Piira veehaarde, veetöötlusjaama ning veetorustike ehituse. Töö käigus inspekteeriti Rakvere linnas ja selle ümbruses tarbepuurkaeve, kontrolliti põhjavee kvaliteeti ja mõõdeti piesomeetrilisi tasemeid. Põhjaveevaru hinnati Ordoviitsium-Kambriumi veekihile ja Kambrium-Vendi veekompleksile nii Rakvere linnas kui ka linna veehaarde mõjupiirkonnas asuvatele tarbijatele aastani 2020. Arvutuslike hüdrogeoloogiliste parameetrite saamiseks kasutati nii põhjavee piesomeetrilise taseme vaatluste kui ka veetarbimise andmeid tarbimise algusest peale. Põhjaveevaru arvutamisel lähtuti tingimusest, et arvutusliku aja, 2020. a lõpuks ei alane põhjavee piesomeetriline tase üle lubatud alanduse, mis on määratud veekomplekside survelise režiimi säilitamisega. Piira veehaarde perspektiivseks toodanguks oli planeeritud 6000 m3/ööpäevas.
Keskkonnaministri 06.04.2006. a käskkirjaga nr 408 „Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ on kinnitatud Rakvere linna ja ümbruse põhjaveevaru T1 – kategoorias kasutusajaga kuni aastani 2020 allpooljärgnevas tabelis esitatud mahus. Kinnitatud on ka Rakvere ümbruse põhjaveevaru Keskkonnaministeeriumi määruse nr 33 17. märts 1997 järgi T1-kategoorias kasutusajaga kuni 2020. a lõpuni tabelis esitatud mahus. Lisaks tabelis esitatule on projekti piirkonnas kinnitatud Rakvere Lihakombinaadile veevaru Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist 500 m3/d ja Rakvere vallas paiknevale Arkna veehaardele Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist 500 m3/d ning Kambrium-Vendi veekompleksist 2000 m3/d.
Tabel 2.4 Keskkonnaministri 06.aprilli 2006.a. käskkirjaga nr.408 on Rakvere põhjaveemaardlale kinnitatud põhjaveevaru
Põhjavee-maardla
Põhjavee-maardla piirkond
Veekihi geoloogiline indeks
Põhjaveevaru m3/ööp
Varu kategooria ja otstarve
Kasutusaeg
Arkna veehaare
O (Lasnamäe-Kunda)
1 400 T1 joogivesi Kuni 2020
Rakvere Lihakombinaadi Arkna veehaare
O (Keila-Kukruse)
1 000 T1 joogivesi Kuni 2020
Rakvere linn O-C 800 T1 joogivesi Kuni 2020 Rakvere Lihakombinaat
O-C 500 T1 joogivesi Kuni 2020
Arkna veehaare
O-C 500 T1 joogivesi Kuni 2020
Rakvere ümbrus
O-C 1 760 T1 joogivesi Kuni 2020
Rakvere linn C-V 500 T1 joogivesi Kuni 2020 Piira veehaare C-V 6 000 T1 joogivesi Kuni 2020 Arkna veehaare
C-V 2 000 T1 joogivesi Kuni 2020
Rakvere
Rakvere ümbrus
C-V 1 660 T1 joogivesi Kuni 2020
Allikas: Keskkonnaministeerium
Märkused: T1 joogivaru- tagatud põhjaveevaru
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
15
2.8 VEE-ERIKASUTUSLOAD
Keskkonnaamet on AS-le Rakvere Vesi 29.07.2011 väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/320576 (kehtiv kuni 01.08.2016). Loas toodud nõuded on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 2.5 AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa näitajad ühisveevarustuse süsteemis
Maakond (linn, vald, alev, alevik, küla) Rakvere linn ja Tõrremäe küla, Rakvere vald ning Sõmeru alevik, Sõmeru vald
Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus
Keskkonnaamet
Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise aeg
L.VV/320576, 29.07.2011 (kehtivuse aeg 01.08.2011-01.08.2016). Viimati muudetud 01.04.2013
VEEVÕTT Veehaarde nimetus/ puurkaevu katastri number
Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/aastas (2012)/(2013-2015)
Piira veehaare puurkaev nr 2/ 10703
C-V 237 981/ 253 675
Piira veehaare puurkaev nr 3/ 14159
C-V 237 981/ 253 675
Piira veehaare puurkaev nr 4/ 14160
C-V 237 981/ 253 675
Piira veehaare puurkaev nr 6/ 14162
C-V 237 981/ 253 675
Piira veehaare Päikese tn puurkaev/ 2742
C-V 129 209/ 144 904
Rakvere veehaare- Heina tn puurkaev/ 2738
C-V 60 955/ 60 955
Rakvere veehaare- Vahtra tn puurkaev/ 10702
C-V 60 5908 60590
Rakvere veehaare- Tõusu tn puurkaev/ 9114
O-C 40 150/ 40 150
Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/320576, AS Rakvere Vesi
Vee-erikasutusloa nõuded vee kogusele ja seirele:
puurkaevudest võetava vee arvestust tuleb pidada veemõõtjate näitude alusel puurkaevude ja kuude kaupa. Veearvestuse päevikusse märkida vähemalt 1 kord kuus veemõõtja näit ja kuu veekulu m3-tes. Võimalusel luua vastav andmebaasi digitaalselt.
puurkaevudest tuleb mõõta staatilist veetaset sagedusega üks kord aastas. Mõõtmistulemuste esitamisel näidata puurkaevu suudme absoluutkõrgus.
Proovid võtta puurkaevude proovivõtukraanidest ja kooskõlast kehtiva proovivõtumetoodikaga- Proovivõtumeetodid, KKM 6.05.2002 määrus nr 30. Analüüsitulemustel peab olema märgitud puurkaevu katastrinumber. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Põhjavee kvaliteedi kontrolli teostada kõikidest puurkaevudest vähemalt üks kord vee erikasutusloa kehtivusaja jooksul.
Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse.
Tabel 2.6 Vee-erikasutusloas toodud seirenõuded põhjaveele
Proovivõtukoha Seiratavad näitajad Proovi
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
16
nimetus
võtmise sagedus
Piira veehaare Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn
Rakvere veehaare- Heina tn puurkaev
Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn
Rakvere veehaare- Vahtra tn puurkaev
Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn
Rakvere veehaare- Tõusu tn puurkaev
Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn
1 kord vee erikasutusloa kehtivusaja jooksul
Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/320576
Tabel 2.7 Rakvere linna vee-erikasutusloa näitajad ühiskanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemis 2012 ja 2013 aastal
Reovee-puhasti nimetus, kood
Suubla, kood Lubatud vooluhulk 2012 a m3/a
Reostus-näitajad
Suurim lubatud sisaldus, mg/l (2012)
Suurim lubatud sisaldus, mg/l (2013)
Rakvere linna RVP/ LV281
Soolikaoja, 1075300
4 380 000
BHT7
Heljum KHT
PÜLD
NÜLD
Nafta Ühealuselised fenoolid pH min (6) pH maks (9)
15 15 125 1 15 1 0,1 - -
15 15 125 0,5 15 (101) 1 0,1 - -
Soolikaoja kollektor/ LV282
Soolikaoja, 1075300
Ei ole normeeritud
Heljum Nafta
40 5
40 5
Kalevi tn sademevesi/ LV283
Maaparanduskraav Ei ole normeeritud
Heljum Nafta
40 5
40 5
Mõisavälja sademevesi/ LV284
Tobia peakraav, 1075400
Ei ole normeeritud
Heljum Nafta
40 5
40 5
Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/320576
Märkused: alates 01.01.2015
Väljalaskme seire nõuded:
esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heitveest. Heitvee proov tuleb võtta puhastussüsteemide väljavoolult. Ärajuhitavast heitveest tuleb võtta veeproove vastavuses kehtiva metoodikaga (Proovivõtumeetodid, KKM 6.05.2002 määrus nr 30). Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid.
veeloaga määratud saasteainete sisalduse määramiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
17
Tabel 2.8 Väljalaskme seire nõuded
Väljalaskme nimetus/ kood
Proovi võtmise liik
Proovi võtmise sagedus
Seiratav näitaja
Rakvere linna RVP/ LV281 Ajas keskmistatud
2 korda kuus
BHT7, Heljum, KHT, pH, Sulfaat (SO4), Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)
Rakvere linna RVP/ LV281 Automaatne proovivõtmise seade
1 kord kvartalis
BHT7, Heljum, KHT, pH, Sulfaat (SO4), Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)
Soolikaoja kollektor/ LV282 Kalevi tn sademevesi/ LV283 Mõisavälja sademevesi/ LV284
- - Heljum, naftasaadused
Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/320576
Tabel 2.9 Suubla seire nõuded
Väljalaskme nimetus
Proovivõtukoha nimetus
Proovi võtmise sagedus
Seiratav näitaja
Soolikaoja Soolikaoja enne väljalasku
1 kord poolaastas
1-aluselised fenoolid, ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik (O2), naftasaadused, pH, Heljum, Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)
Soolikaoja Soolikaoja peale väljalasku
1 kord poolaastas
1-aluselised fenoolid, ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik (O2), naftasaadused, pH, Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)
Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/320576
Alljärgnevas tabelis on toodud nimekiri Rakvere linnas välja antud vee-erikasutuslubade kohta (tabelist on puudu AS Rakvere Vesi vee-erikasutusluba, kuna see on toodud eelpool).
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
18
Tabel 2.10 Ülevaade Rakvere linnas välja antud vee-erikasutuslubadest (v.a AS Rakvere Vesi vee-erikasutusluba), seisuga mai 2013
Nimetus Loa number/kehtivus Vee erikasutuse piirkond
Puurkaevu kat/pass
Veekiht Lubatud veevõtt m3/d
Lubatud veevõtt m3/a
Puhasti Lubatud vooluhulk m3/a
Tegevusvaldkond
AS Maag Konservitööstus L.VV/322595/ 01.12.2012-30.11.2017 Rakvere linn
Näituse 22 puurkaev 2743/5694 O-C 131 48 000 puudub -
Lihakonservide ja valmistoitude tootmine ja turustamine
AS Maag Piimatööstus L.VV/320329/ 06.05.2011-06.05.2016 Rakvere linn
Tiigi tn puurkaev 2689/ A-604-M C-V 120 24 000
Rakvere linnas puudub (olemas Annikvere külas, Vihula vallas -
Värske piima töötlemine, rõõsa koore, hapukoore, jogurtite jmt tootmine, juustu ja kohupiima tootmine
Eesti Energia AS L.VV/319471/ 15.11.2010-15.11.2016 Rakvere linn
Eesti Energia AS Rakvere prk 1 2699/ A-76-B O-C 11 4 000 puudub -
Elektri ja soojusenergia tootmine, ülekandmine ja müük
AS Rakvere Haigla L.VV.LV- 193311 01.09.2008-01.09.2013 Rakvere linn - O-C 115 42 000 puudub - Haiglaravi
Kalda 3 pk nr 1 19342/ K-35-94 O-C 460 140 000 puudub -
Estonian Spirit OÜ L.VV/320337 Rakvere linn Kalda 3 pk nr 2 2672/ A-297-B O-C 460 140 000 puudub - Piirituse tootmine Lembitu tn 7, keskkatlamaja (1) 2673/2263 S-O 54,6 20 000
Rakvere Soojus AS L.VV/317220/ 19.09.2009-19.09.2014 Rakvere linn
Lembitu tn 7, keskkatlamaja (2) 2674/2264 S-O Ei ole normeeritud puudub
-
Soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük ning kaugküttevõrkude ja katlamajade teenindamine, hooldamine ja remont
Allikas: Keskkonnainfo Keskkonnalubade süsteem
Märkused: kui reoveepuhastus puudub, siis reoveed suunatakse Rakvere linna reoveepuhastile.
Tabelist on puudu AS Rakvere Lihakombinaat vee-erikasutusluba, kuna antud hetkel ei olnud see Keskkonnalubade infosüsteemist kättesaadav.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
19
2.9 RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2018 on kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 23.01.2008. a määrusega nr 1.
Lühiajalises perspektiivis nähti ette eelkõige olemasolevate vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine ning reoveepuhasti rekonstrueerimine. Pikaajalises perspektiivis vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine.
Alljärgnevas tabelis on toodud Rakvere linna vajalikud investeeringud ÜVK arendamise kava kohaselt.
Tabel 2.11 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus
Nimetus Maksumus kokku (tuh EEK)/ (tuh EUR)
Lühiajaline 2008-2011 (tuh EEK)/ (tuh EUR)
Pikaajaline 2012-2019 (tuh EEK)/ (tuh EUR)
Rakvere linn 257 905/16 483 202 183/ 12 921 55 722/3 561 Allikas: Rakvere linna ÜVK arendamise kava
Märkused: hinnad on toodud ka EEK-des, kuna arengukavas olid antud hinnad
Enamus lühiajalisi töid teostatakse ära ÜF hetkel käimasolevate veemajandusprojektide raames.
2.10 REOVEEKOGUMISALA
Vastavalt Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ on Rakvere linnale kinnitatud reoveekogumisala, registrikoodiga RKA0590247, pindalaga 1679 ha, reostuskoormusega 152 840 ie-d.
Reoveekogumisalasse kuulub lisaks Rakvere linnale veel Rakvere vallast: Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe küla, Sõmeru vallast: Aluvere, Kaarli, Papiaru, Roodevälja ja Ussimäe küla, Näpi ja Sõmeru alevik, Vinni vallast: Mäetaguse ja Piira küla. Reoveekogumisala piirid on toodud alljärgneval joonisel.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
20
Allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus , aadressil http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPZCI1q9O9TIzoOlTCosmOIHFEjMtH7y
Tabel 2.12 Rakvere linna reoveekogumisala
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 2BSotsiaal-majanduslik Üldiseloomustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
21
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS
3.1 ELANIKKOND
Rakvere linnas oli Statistikaameti andmetel 01.01.2012.a seisuga 15 265 elanikku. Rakvere elanikkonna arvud ja demograafiline sõltuvusindeks on välja toodud Tabel 3.1. Omavalitsuse demograafiline indeks on viimastel aastatel kergelt tõusnud, sisuliselt aga küllalti stabiilsel tasemel. Demograafilise indeksi püsivus näitab, et elanikkonna vanuselise jaotuse trendiks on asjaolu et tööealiste inimeste osakaal ei ole oluliselt vähenenud ega 0-14 ning 65+ vanuseliste inimeste osakaal elanikkonnas suurenenud. Kogu Eesti sõltuvusindeksi näitaja on samaaegselt kergelt tõusnud.
Tabel 3.1 Rakvere linna elanike arv
Elanikke 2008 2009 2010 2011 2012 65+ 2493 2464 2486 2506 2273 15-64 11302 11302 11294 11296 10143 0-14 2817 2803 2800 2776 2849 Rahvaarv kokku 16 612 16 569 16 580 16 578 15 265 Demograafiline sõltuvusindeks: Rakvere linn
0,470 0,466 0,468 0,468 0,505
Demograafiline indeksa: Eesti 0,475 0,472 0,475 0,479 0,486 Allikas: Statistikaamet
Märkus: (a) = (elanikke 65+ + elanikke alla 15)/( elanikke 15-64).
Eelnevast tabelist on näha, et viimaste aastate jooksul on Rakvere linna elanike arv stabiilselt vähenenud, sh 2012. Aasta elanike arvu numbri vähenemine (ca -8%) tuleneb 2011. Aastal läbi viidud rahvaloenduse käigus toimunud andmete korrastamisest. Kuna demograafilised protsessid on pikaajalised ei saa antud aeglustumisest kindlaid järeldusi teha ning konsultant ei eelda, et Rakvere linna elanike arv kasvama hakkab. Prognooside koostamisel on aluseks võetud visioon, mille kohaselt elanike arv Rakvere linnas püsib stabiilselt 2012.a. tasemel.
3.2 TÖÖHÕIVE
Tööhõive andmed ei ole kättesaadavad Rakvere linna kohta eraldi, mistõttu omavalitsuse töötuse määra kirjeldamisel võetakse aluseks andmed maakonna tasemel. Lääne-Virumaa töötuse määr on viimastel aastatel olnud mõnevõrra kõrgem kui Eestis keskmiselt. 2012. Aasta seisuga püsib töötuse määr Lääne-Virumaal 9,5% tasemel, seevastu Eestis tervikuna on töötuse määr olnud viimasel 3 aastal pigem langustrendis, olles 2012. Aastal 10,2%- tasemel.
Allpooltoodud tabelis on esitatud viimase nelja aasta andmed võrrelduna vastavate Eesti keskmiste näitajatega.
Tabel 3.2 Töötuse määr Lääne-Virumaal
2008 2009 2010 2011 2012 Lääne-Virumaa
5,6% 16,4% 12,4% 11,1% 9,5%
Eestis keskmiselt
5,5% 13,8% 16,9% 12,5% 10,2%
Allikas: Eesti Statistikaamet
Rakvere linnas on tööhõive mõistes olulisel kohal toiduaine- ja puidutööstus ning sellega seotud töökohad.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 2BSotsiaal-majanduslik Üldiseloomustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
22
3.3 ETTEVÕTLUS RAKVERE LINNAS
Rakvere linna ettevõtluses ja majanduselus on olulisel kohal tööstus, tuntud on siinsed toiduainete-, puidutöötlemis- ja õmblustoodete tootjad, elektroonikatoodete valmistajad, ehitusettevõtted. Traditsiooniliselt on hästi arenenud teeninduse ja kaubandusega tegelevad ettevõtted.
Tabel 3.3 Rakvere linna suuremad ettevõtted
Ettevõtte nimi majandussektor Jeld-Wen Eesti AS Uste tootmine, 700 töötajat
Rakvere Metsamajand AS
Puitmajade tootmine, 60 töötajat
Raum OÜ Puitehitiste elementide tootja, 44 töötajat Mascara Coats OÜ Pealisrõivaste tootja, 61 töötajat Eurotrend OÜ Pealisrõivaste tootja, 42 töötajat Multi Marger AS Tekstiiilitoodete tootja, 55 töötajat Lilina OÜ Kodutekstiili tootja, 35 töötajat Henrietta AS Kodutekstiili tootja, 50 töötajat Pihlaka AS Pagaritoodete tootja, üle 120 töötaja Sirumem OÜ Lihatoodete tootja ja müüja, 49 töötajat Estonian Spirit Piiritusetootja, 30 töötajat Maag Konservitööstus AS
Toiduainetööstusettevõte, 27 töötajat
Dirco Eesti OÜ Elektroonikakomponentide tootja, üle 110 töötaja Electro-Hill Eesti AS Elektroonikatoodete tootja, üle 40 töötaja PT Mikro AS Arvutite, välisseadmete ja tarbetarkvara jaemüük, üle 40 töötaja Virumaa Teed AS Teede ehitus, 69 töötajat M.K.Reis-X Reisijate maismaaveod, 81 töötajat Domen Grupp AS Juhtimisalane nõustamine, 55 töötajat Aqva Hotels OÜ Majutusasutus ja SPA, 112 töötajat Rakiste Tehas AS Metallitöötlemine ja masinaehituslik tootmine, 58 töötajat Rakvere RLR Mehaaniline metallitöötlemine, 34 töötajat
Allikas: Rakvere Linnavalitsus
Ettevõtlust soodustab linna asukoht riigisiseste ja rahvusvaheliste transporditeede läheduses (Rakverest lähtuv Pärnu maantee. Rakvere linna lähikonda jääb Tallinn-Peterburi maantee ning Rakvere linna läbib Tallinn-Narva raudtee), samuti vaba maa olemasolu ettevõtluse arendamiseks (nt Lennuki piirkonnas). Lisaks muule on ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri küllaltki hea kvaliteet.
3.4 PERED JA SISSETULEK
3.4.1 Leibkonnaliikme netosissetulek
Leibkonnaks loetakse ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühma, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.
Leibkonna liikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonna liikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Hetkel on leibkonnaliikme netosissetuleku viimased andmed kättesaadavad kuni 2011. Aastani. 2012.a. sissetulekute taseme on prognoosinud konsultant. Viimase nelja aastaga on leibkonnaliikme netosissetulek Lääne-Virumaal pärast majandusbuumi aastaid mitme aasta vältel langenud, keskmine tõus 4 aasta jooksul moodustab ca 2% aastas. Lääne-Virumaa leibkonnaliikme keskmine sissetulek on madalam kui Eestis keskmiselt. 2012 aastal moodustas Lääne-Virumaa leibkonna keskmine netosissetulek Eesti keskmisest ca 83%.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 2BSotsiaal-majanduslik Üldiseloomustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
23
Tabel 3.4 Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Lääne-Virumaal
2008 2009 2010 2011 2012*
Lääne-Virumaa 320 308 301 335 347
Eesti keskmine 408 384 372 405 419 Lääne-Virumaa näitaja osakaal Eesti keskmisest
78% 80% 81% 83% 83%
Allikas: Statistikaamet
Märkused: *Konsultandi arvutused
3.4.2 Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs
Tabel 3.5 näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse. Keskmiseks leibkonna suuruseks Lääne-Virumaal on 2,3 inimest. Vee- ja kanalisatsioonitariifide kohaldamise tulemusel kannavad majapidamised kulu, millele vastav kulukuse määr jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud 4% piiridesse, st tariifid on talutavad. Kulude suuruse arvutusel on lähtutud vee- ja kanalisatsiooni summaarsest tariifist, millele on lisatud käibemaks. Majapidamiste vee ja kanalisatsiooniteenuse iga-aastase ühiktarbimise taseme arvutusel on kasutatud Rakvere Vesi summaarset iga-aastast veeteenuste müügimahtu, mis on jagatud ühisveevärgiga ühendatud elanike arvuga vastaval aastal. Ühiktarbimise suurused on arvutatud liitrite tasemele ühe elaniku kohta päevas (vt all oleva tabeli eelviimane rida). Arvesse võetud leibkonnaliikme tulude näitajad lähtuvad Statistikaameti andmetest 2012.a. seisuga, mille baasilt on konsultant koostanud netosissetuleku tulevikuprognoosi.
Tabel 3.5 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe
Tariifide tase Ühik 2 012 2 013 2 014 2 020 2 025 2 030 Rakvere linn Elanike vesi €/m³ 0,74 0,99 1,17 1,33 1,41 1,69 Juriidiliste isikute vesi €/m³ 0,74 0,99 1,17 1,33 1,41 1,69
Elanike heitvesi €/m³ 0,62 0,86 1,11 1,68 1,96 2,26 Juriidiliste isikute heitvesi
€/m³ 0,62 0,86 1,11 1,68 1,96 2,26
Leibkonnaliikme kulutus vee- ja kanalisatsiooni-teenustele
€/kuus 3,4 4,3 5,1 7,7 9,3 11,6
Majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste ühiktarbimine
Liitrit/el/ päevas
68 63 61 70 76 80
teenuste kulukuse tase % 0,9% 1,0% 1,2% 1,7% 1,9% 2,2%
Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused
3.5 RAKVERE LINNA EELARVE
Rakvere linna 2013.aastaks eelarvestatud tulude maht on 13,4 mln eurot. Suuremad tuluallikad on üksikisiku tulumaks ning toetused. Eelarvestatud kulude maht oli 2013. aastal 12,6 mln eurot. 2013 a eelarve ülevaade on ära toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 3.6 Rakvere linna 2013 eelarve
2013 eelarve Tulud Maksud 7 779 792 Füüsilise isiku tulumaks 7 654 492 Maamaks 117 300
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 2BSotsiaal-majanduslik Üldiseloomustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
24
Teede ja tänavate sulgemise maks 8 000 Kaupade ja teenuste müük 752 950 Toetused 4 848 401 Muud tulud 41 300 Põhitegevusetulud kokku 13 422 443 Finantseerimistehingud -1 058 508 Kulud Antavad toetused tegevuskuludeks -1 393 410 Muud tegevuskulud -11 364 876 Põhitegevusekulud kokku -12 758 286 PÕHITEGEVUSE TULEM 660 157
Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi
13 089 417
Üldised valitsussektori teenused 1 177 631 Riigikaitse 0 Avalik kord ja julgeolek 7 880 Majandus 738 492 Keskkonnakaitse 196 638 Elamu- ja kommunaalmajandus 402 950 Tervishoid 41 393 Vabaaeg, kultuur ja religioon 2 065 566 Haridus 7 197 828 Sotsiaalne kaitse 1 261 039
Allikas: Rahandusministeerium
3.6 VEE-ETTEVÕTLUS
Rakvere linna reoveekogumisalal on kinnitatud vee-ettevõtjaks AS Rakvere Vesi. Ettevõtte omanikeks on Rakvere linn (osalusega 76%), Sõmeru vald (11%) ja Rakvere vald (13%). AS Rakvere Vesi peamine tegevuspiirkond on Rakvere linn, teenust osutatakse ka Rakvere, Sõmeru ja Vinni vallas.
Seltsi põhiülesandeks on osutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuseid Rakvere linnas ja selle lähiümbruses. Puhas vesi jõuab tarbijani 2001. aastal valminud veetöötlusjaamast ja kõik reoveed puhastatakse Tõrremäe külas asuvas reoveepuhastis. Vee-ettevõte annab tööd 14 inimesele.
3.6.1 Infrastruktuuri kuuluvus
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised, samuti ÜF veemajandusprojekti raames Sõmeru valda ehitatud rajatised kuuluvad 100% AS-ile Rakvere Vesi. Rakvere linna sademevee torustikud kuuluvad Rakvere linnale.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 3BKeskkonnaseisund0F
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
25
4 KESKKONNASEISUND1
4.1 ÜLDIST
Rakvere linn paikneb Adavere - Pandivere nitraaditundlikul alal, tektooniliste rikete piirkonnas. Pindmised ja sügavamad põhjaveekihid ühendatud omavahel nii ordoviitsiumi karbonaatsete settekivimite karstitühemike, kui ka olemasolevate puuraukude ja mattunud ürgoru kaudu, mistõttu kandub ülemiste kihtide põhjavesi koos võimaliku reostusega läbi karstunud lubjakivi sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Rakvere linnas on täheldatud salvkaevudes nitraadireostust, endistel sõjaväeosade maadel naftaproduktide, fenoolide kui raskmetallide reostust.
4.2 GEOLOOGILINE EHITUS
Rakvere linn paikneb Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Orust lääne poole jääb järskude nõlvadega Vallimägi, mille suhteline kõrgus on 15 – 20 m. Aluspõhja kivimitest avaneb ürgoru põhjas Keila lademe mergliline lubjakivi, väljaspool orgu Rakvere lademe lubjakivi. Pinnakatte tüsedus ulatub Vallimäel 25 – 30 m, mujal on see enamasti 2 - 4m.
Ürgorust lääne poole jääval lainjal moreentasandikul koosneb pinnakate paerähast ja saviliivmoreenist, mille peal lasuvad liivpinnased. Kultuurikihi paksus on suurim Pika tn piirkonnas, jäädes vahemikku 1,5 – 2,5 m.
Sõmeru aleviku, Näpi, Ussimäe ja Roodevälja piirkond on valdavalt laugja pinnavormiga, mida ilmestavad kagust loodesse voolavad Sõmeru jõgi ning Näpi oja. Piirkonna aluspõhja moodustab lõheline ja karstunud lubjakivi. Piirkonnas esineb alvareid ning alasid, kus pinnakatte paksus on alla kahe meetri. Kogu ala põhjavesi on geoloogilise ehituse tõttu määratletud kaitsmata põhjaveega alaks.
4.3 PINNAVESI
Rakvere linna lõunaosas asub suurvee ajal veega täituv Jupri oja karstiorg, mis kulgeb üle Tartu tänava ja hiljem paralleelselt Vabaduse tänavaga. Maasika tänava pikenduse kohal väljub Jupri oja Soolikaoja nime all maapinnale ning suundub läbi linna Vallimäe idanõlval põhja suunas. Soolikaoja, mis saab lisavett Vee, Pika ja C.R. Jakobsoni tänava ning Tallinna ja Jaama tänava vahele jäävatest allikatest on Silla ja Jaama puiestee vahelisel alal suunatud maa-alusesse torusse. Linna põhjaosas ühineb Soolikaojaga Vallimäe läänenõlvalt allikatoitelisena suubuv Maidla oja, mille karstiorg on nähtav Fr. R. Kreutzwaldi ja Oja tänava piirkonnas. Rakvere linna heitvesi juhitakse reoveepuhastist Selja jõkke.
4.4 PÕHJAVESI
Rakvere linnas on kasutuses Rakvere ja Piira veehaarded. Kasutatav põhjaveekiht on põhiliselt Kambrium-Vendi veekompleks, puurkaevus nr 9114 (Tõusu tn) on avatud Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks. Sõmeru aleviku puurkaevud kasutavad samuti Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavett.
Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) põhjaveekompleks on seotud Alam-Ordoviitsiumi Kallavere kihistu peeneteraliste oobulusdetriidiga liivakivide (paksus 3-8 m) ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu aleuroliitide ja peeneteraliste liivakividega (paksus 10-20 m). Vettsisaldavate kivimite üldpaksus on 21-27 m. Veekiht on surveline, piesomeetrilise tasemega 10-20 m maapinnast. Ülemiseks veepidemeks on Latorpi lademe savikad glaukoniitliivakivid, Volhovi
1 Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt. Projekt 4 Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 3BKeskkonnaseisund0F
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
26
lademe lubjakivid ja Varangu lademe savikad aleuroliidid ja bituminoossed argilliidid. Alumiseks veepidemeks on Lükati ja Lontova kihistute savid ja savikad aleuroliidid paksusega 70-86 m. Veekihi toitumine toimub filtratsiooniliselt läbi veepidemete ja tektooniliste rikete ülemiste veekihtide arvelt. Sessoonsed veetaseme kõikumised on praktiliselt analoogsed kõrgemallasuva Lasnamäe-Kunda veekihi veetaseme kõikumistega, aga siiski väiksemate amplituudidega (0,5-1,2 m). Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavett tarbitakse laialdaselt, kuid selle veekihi põhjaveevarud on Lääne-Virumaal küllalt piiratud.
Kambrium-Vendi (C-V) põhjaveekompleks asub liivakivides 190-260 m sügavusel. Kotlini kihistu savid (paksus 27 m) jagavad nimetatud veekompleksi ülemiseks (Voronka) ja alumiseks (Gdovi) veekihtideks. Ülaltpoolt on veekompleks hästi kaitstud 70-90 m paksuste savikihtidega. Rakvere linna ühisveevarustus põhineb peamiselt Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjaveel. Vesi on surveline, piesomeetrilise tasemega 3-25 m merepinnast madalamal.
Pandivere kõrgustik on esmane Rakvere linna põhjavee toitumusala, kus sademevesi imbub läbi lõhelise karstunud lubjakivi maapinna lähedasse põhjavette. Koos kiiresti infiltreeruva põhjaveega pääseb sinna ka reostus maapinnalt, muutes vee kohati täiesti kasutuskõlbmatuks. Infiltratsioon on siin keskmiselt 4,1 l/s km2.
Kinnitatud põhjaveevarud on toodud Tabel 2.4.
4.5 KAITSTAVAD LOODUSKAITSEALAD RAKVERE LINNAS
Rakvere linna ega selle vahetus läheduses Natura 2000 alasid ei paikne. Rakvere linn paikneb täies ulatuses Pandivere nitraaditundlikul alal. Muud looduskaitsealad on esitatud nimekirjana alljärgnevas tabelis.
Tabel 4.1 Looduskaitsealad Rakvere linnas
Asula Nimetus
Kood Tüüp
Rakvere Rahvapark KLO1200166 Kaitseala Rakvere Vallimägi KLO1000114 Kaitseala
Rakvere linn
Rakvere tammiku maastikukaitseala
KLO1000102 Kaitseala
Allikas: www.maaamet.ee, Keskkonnaregistri koduleht http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
27
5 VEEVARUSTUS
Käesolevas peatükis käsitletakse Rakvere linna olemasolevate veevarustuse torustike ja puurkaevpumplate seisukorda ning hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti.
Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni haldajaks on AS Rakvere Vesi.
Rakvere linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Rakvere linnas on kasutuses Rakvere ja Piira veehaarded. Kasutatav põhjaveekiht on põhiliselt Kambrium-Vendi veekompleks, puurkaevus nr 9114 (Tõusu tn) on avatud Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks. Veetöötlusjaam on rajatud 2001. Aasta lõpus ja selle tehniline seisukord on hea.
Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla. Perspektiivis jääb teeninduspiirkond samaks.
Linnas tegutseb vee-ettevõtjana AS Rakvere Vesi, tegevuspiirkondadeks on lisaks Rakvere linnale veel Sõmeru, Vinni ja Rakvere vallas.
Ühisveevärgi torustikud on Rakvere linnas valdavalt uued.
Ühisveevärgi teenused oli Rakvere linnas ja selle lähiümbruses 2012 aastal liitunud 14 832 inimest ja 2013 aastal 15 205 inimest, mis teeb vastavalt 94 % ja 96 % elanikkonnast.
Rakvere linna ühisveevärgiga kaetava ala piir kattub reoveekogumisala piiriga, mis on välja toodud joonisel VK-01.
5.1 PUURKAEVPUMPLAD
Rakvere linnas on kaks veehaaret: Piira veehaare ning Rakvere veehaare. Piira veehaare koosneb viiest puurkaevust ning on Rakvere linna ühisveevärgi joogiveeallikaks. Lisaks asub Rakvere linnas Rakvere veehaare, mis koosneb kolmest puurkaevust (Heina tn, Tõusu tn ja Vahtra pst). Nendest kolmest puurkaevust toimub veevõtt vaid Heina tn puurkaevust, kust võetakse vett linnatänavate pesuks, haljasalade kastmiseks, tulekustutusveeks ning kanalisatsioonitorustike läbipesuks. Ülejäänud kaevud on reservis.
Alljärgnevate tabelites on esitatud Rakvere linna puurkaevude iseloomustus (kaevu tootlikkus, pumba mark, pumba tootlikkus, seadmed).
Tabel 5.1 Ühisveevarustuse puurkaevud Rakvere linnas
Puurkaevu nimetus / Katastri nr
Passi nr
Puurimise aasta
Veekiht
Sügavus [m]
Vee eri-kasutus-loaga lubatud veevõtt aastal 2012 [m3/a]
Tegelik veevõtt aastal 2012 [m3/a]
Piira veehaare puurkaev nr 2/ 10703
6777 1996 C-V 222 237 981 158 917
Piira veehaare puurkaev nr 3/ 14159
6808 1998 C-V 260 237 981 163 106
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
28
Puurkaevu nimetus / Katastri nr
Passi nr
Puurimise aasta
Veekiht
Sügavus [m]
Vee eri-kasutus-loaga lubatud veevõtt aastal 2012 [m3/a]
Tegelik veevõtt aastal 2012 [m3/a]
Piira veehaare puurkaev nr 4/ 14160
6809 1998 C-V 260 237 981 151 122
Piira veehaare puurkaev nr 6/ 14162
6810 199/ 1998 C-V 260 237 981 134 702
Piira veehaare Päikese tn puurkaev/ 2742
5427 1984 C-V 270 129 209 94 185
Rakvere veehaare- Heina tn puurkaev/ 2738
4748 1979 C-V 268 60 955 1 072
Rakvere veehaare- Vahtra tn puurkaev/ 107021
6775-K
1996 C-V 225 60 590 0
Rakvere veehaare- Tõusu tn puurkaev/ 91141
6519 1992 O-C 130 40 150 0
Allikas: Puurkaevude passid, arvestuskaardid, vee erikasutusluba ja veekasutusaruanded
Märkused: 1- reservis
Alljärgnevas tabelis on toodud Rakvere linna puurkaevude andmed.
Tabel 5.2 Rakvere linna ühisveevarustuse puurkaevude iseloomustus
Puurkaev/keskkonnaregistri nr
Kaevu tootlikkus m3/h
Pumba mark Pumba tootlikkus m3/h
Reguleerimis-seadmed
II astme pumba mark
Piira PK-2/ 10703
40 KSB UPA 150S-48/15 45
Piira PK-3/ 14159
72 KSB UPA 150S-48/15 45
Piira PK-4/ 14160
60 KSB UPA 150S-48/15 45
Piira PK-6/ 14162
72 KSB UPA 150S-48/15 45
2 r/b mahutit a' 1000 m3
Piira PK-7 (Päikese tn)/ 2742
9,4 KSB UPA 150S-48/15 45 Reservuaar 2*250m1
KSB Omega 80-210 B
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
29
Puurkaev/keskkonnaregistri nr
Kaevu tootlikkus m3/h
Pumba mark Pumba tootlikkus m3/h
Reguleerimis-seadmed
II astme pumba mark
Heina tn/ 2738 13 ECV 8/25-150 25 Hüdrofoor 10 m3 -
Vahtra pst/ 10702
12,8 LOWARA DE 24 12 - -
Tõusu tn/ 9114 5,6 LOWARA DE 24 10 Hüdrofoor 3 m3 -
Allikas: AS Rakvere Vesi
Märkus 1: Reservuaar ei ole töös ja on süsteemist eraldatud (ühendustorustikud on amputeeritud)
Allikas: AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa taotlus, Tallinn 2012, AS Infragate Eesti
Tabel 5.3 Piira veehaarde puurkaevud Rakvere linnas
5.2 VEETÖÖTLUS
Rakvere linna joogivesi puhastatakse Piira veetöötlusjaamas. Toorvesi pumbatakse Piira veehaarde viiest puurkaevust. Piira veehaare, veetöötlusjaam ning II-astme pumpla valmisid 2001. aasta lõpus. Jaama maksimaalne ööpäevane toodang on 6000 m3/d, ning maksimaalne tunnitoodang 460 m3/h. Veetöötlusjaam on ühendatud AS Rakvere Vesi kaugjälgimissüsteemi. Piira veetöötlusjaama asukoht on esitatud taotluse Lisas I „Rakvere linna vee erikasutuse asukoha skeem“, veetöötlusjaama skeem on esitatud taotluse Lisas VI „Veetöötlusjaama skeem“.
Joogivee töötlus hõlmab järgnevaid etappe:
vee aereerimist kasutatakse vees lahustunud raua oksüdeerimiseks ja vees lahustunud gaasidest vabanemiseks (N, CO2, H2S jt.). Aeratsiooniks on ketasaeraatorite kolonn, mis asub vahetult kontaktkambri peal, kokku 3 areaatorit;
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
30
vee filtreerimine raua eemaldamiseks (ühtlasi paranevad ka vee organolepilised omadused: hägusus, värvus, maitse, lõhn). Filtriks on lahtine konstantse veetasapinnaga kiirliivafilter, kokku 3 tk;
vee desinfitseerimine (UV-seade) bakterite hävitamiseks;
järeldesinfektsioon (NaOCl 15 %), linna viivates torustikes bakteriaalselt puhta joogivee säilitamiseks.
5.3 II- ASTME PUMPLAD
Piira veetöötlusjaamas puhastatud joogivesi kogutakse kahte reservuaari mahuga 2x1000 m3. Reservuaaride veevaru tagab tipptunni veetarbimise, tulekustutusvee ning filtrite pesuvee varu. Filtrite pesuvesi kogutakse vahemahutisse ja juhitakse linna ühiskanalisatsiooni. Mahutite avariiülevool on juhitud Ööbiku tänava piirdekraavi.
II-astme pumplas on kaks pumbagruppi: võrgupumbad, mis annavad vee linna veevõrku ning filtrite pesupump. Võrgupumpade grupis on 2 tavapumpa ning üks tagavara pump. Pumbad on varustatud sagedusmuunduriga. Jaama maksimaalne ööpäevane toodang on 6000 m3/d, keskmine tunnitoodang 250 m3/h ning maksimaalne tunnitoodang 460 m3/h. Piira veehaare, veetöötlusjaam ning II-astme pumpla valmisid 2001. aasta lõpus ning on heas tehnilises seisukorras.
Piisava veesurve tagamiseks Tõusu tänava elamutele on Tõusu ja Pika tänava ristmiku lähendusse ehitatud rõhutõstepumpla. Pumpla on maa-alune, sisaldades kahte pumpa. Pumpade tõstekõrgus on ca 14m. Pumpla hüdrofoor paikneb Tõusu tänava puurkaevu hoones (PK-Tõusu).
Allikas: Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2008-2019
Tabel 5.4 Piira veetöötlusjaama ja II-astme pumpla põhimõtteline skeem
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
31
5.4 VEEKVALITEET
5.4.1 Puurkaevuvee kvaliteet
Keskkonnaamet on AS-le Rakvere Vesi 29.07.2011. väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/320576 (kehtiv kuni 01.08.2016).
Puurkaevudest pumbatava põhjavee kontrolli teostamise nõuded on esitatud vee erikasutusloas, vt ptk 2.8.
Põhjavee kvaliteedi ja töötlemise vajaduse hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusest nr 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.”
Alljärgnevates tabelites tuuakse ära puurkaevudest võetud veeproovide analüüside tulemused viimastel aastatel. Joogiveeallikana kasutatava põhjavee I kvaliteediklassi piirsisaldust ületavad näitajad on märgitud rasvase kirjaga. I kvaliteediklassi veetöötlust ei vaja, II kvaliteediklassi jaoks rakendatakse lihtsaid aeratsioonil põhinevaid veetöötlusmeetodeid ja III kvaliteediklassi vesi vajab eritöötlusmeetodeid, vahel ka desinfitseerimist.
Tabel 5.5 Piira veehaare, puurkaevude vee kvaliteet
Nr Näitaja
Ühik
Määrus nr 82; 98/83/EC.
Piira PK 2/10703
Piira PK 3/ 14159
Piira PK 4/ 14160
Piira PK 6/ 14162
Piira PK Päikese tn/ 2742
Proovi võtmise aeg 30.11.2011
1 Lõhn pall 1 1 1 1 1
2 Hägusus NHÜ 2,99 5,13 4,51 3,88 23,0
3 Raud μg/l 200 380 1020 720 820 2000
4 Nitraadid mg/l 50 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1
5 Nitritid mg/l 0,50 <0,007 <0,007 <0,007 <0,007
<0,007
6 Permaganaatne hapnikutarve mg/l O2 5,0 <1,0 <1,0 <1,0 <1,0 1,0
7 Sulfaadid mg/l 250 <5,0 <5,0 <5,0 <5,0 <5,0
8 Kloriidid mg/l 250 131 251 188 218 325
9 Mangaan μg/l 50 81 105 103 106 124
10 Elektrijuhtivus
µS cm-1
20˚C 2500 651 979 799 886 923
11 Ammoonium mg/l 0,50 0,19 0,37 0,35 0,35 0,45
12 Naatrium mg/l 200 83 94 93 114 96
Allikas: AS Rakvere Vesi
Piira veehaarde puurkaevud kuuluvad hägususe osas III kvaliteediklassi, raua osas II kvaliteediklassi, mangaani osas samuti II kvaliteediklassi.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
32
Tabel 5.6 Puurkaevude vee kvaliteet
Nr Näitaja
Ühik
Määrus nr 82; 98/83/EC.
Heina tn PK/2738
Vahtra Pk/ 10702
Tõusu tn PK/ 9114
Proovi võtmise aeg 30.11.2011
1 Lõhn pall 3 (kemikaali) 3 (kemikaali) 3 (kemikaali)
2 Hägusus NHÜ 70,4 74,2 49,4
3 Raud μg/l 200 5900 6250 4500
4 Nitraadid mg/l 50 <0,1 <0,1 <0,1
5 Nitritid mg/l 0,50 <0,007 <0,007 <0,007
6 Permaganaatne hapnikutarve mg/l O2 5,0 1,3 1,3 1,3
7 Sulfaadid mg/l 250 <5,0 <5,0 <5,0
8 Kloriidid mg/l 250 329 327 328
9 Mangaan μg/l 50 246 237 212
10 Elektrijuhtivus
µS cm-1
20˚C 2500 1201 1187 120
11 Ammoonium mg/l 0,50 0,75 0,75 0,8
12 Naatrium mg/l 200 107 106 105
Allikas: AS Rakvere Vesi
Puurkaevud kuuluvad hägususe osas III kvaliteediklassi ja raua ning mangaani osas II kvaliteediklassi.
5.4.2 Joogiveekvaliteet
Üldist
Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr.82 31.juulist 2001.a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja.
Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümist reguleerib Sotsiaalministri poolt 21.12.2001 a vastu võetud “Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord”.
Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus.
Tavakontrolli veeproove võetakse Rakvere linna veevõrgust Terviseametiga kooskõlastatud 9 punktist neli korda aastas ja süvakontrolli jaoks veetöötlusjaama väljuvast torustikust üks kord aastas vastavalt Terviseameti poolt 07.07.2012 kinnitatud Joogivee kontrolli kavale. Alljärgnevas tabelis on toodud süvaveekontrolli veeproovi näitajad.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
33
Tabel 5.7 Veekvaliteet veetöötlusjaamas
Nr
Näitaja
Ühik
Määrus nr 82; 98/83/EC.
Ööbiku tn 25
Proovivõtu aeg 15.02.13 1 Lõhn lahjendusaste - 1 2 Maitse lahjendusaste - 1 3 Värvus mg/l Pt - 4 4 Hägusus NHÜ - <1,0 5 pH 6,5≤pH≤9,5 8,1 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,02 7 Alumiinium µg/l 200 10 8 Fluoriid mg/l 1,5 0,75 9 Kloriidid mg/l 250 208 10 Sulfaadid mg/l 250 <3 11 Boor mg/l 1,0 0,17 12 Nitritid mg/l 0,50 0,004 13 Nitraadid mg/l 50 <0,45 14 Naatrium mg/l 200 15 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,8 16 Raud µg/l 200 54 17 Elektrijuhtivus µS cm-1
20˚C 2500 926
18 Tsüaniid µg/l 50 <3 19 Plii µg/l 10 <0,1 20 Kaadmium µg/l 5 <0,03 21 Kroom µg/l 50 <0,1 22 Nikkel µg/l 20 <1,2 23 Vask mg/l 2 <0,01 24 Seleen µg/l 10 <1,0 25 Arseen µg/l 10 <0,1 26 Mangaan µg/l 50 <5 27 Elavhõbe µg/l 1 <0,2 28 Antimon µg/l 5 <0,3 29 1,2-dikloroetaan µg/l 3 <0,1 30 Tertrakloroeteen,
trikloroeteen summa
µg/l 10 <0,1
31 Trihalometaanide summa
µg/l 100 <1
32 Benseen µg/l 1 <0,1 33 Benso(a)püreen µg/l 0,01 <0,001 34 PAH-d summa µg/l 0,1 <0,001 35 Naatrium mg/l 200 98,4 36 Üldkaredus mg-ekv/l - 4,8 37 Coli-laadsed
bakterid PMÜ/ 100 ml
0 0
38 Escherichia coli PMÜ/ 100 ml
0 0
39 Kolooniate arv 220C juures
PMÜ /1 ml - 30
40 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Allikas: Terviseamet
Määratud näitajate osas on vastab joogivesi nõuetele; määratud mikrobioloogiliste näitajate osas vastab vesi joogiveele esitatud nõuetele.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
34
5.5 VEEVÕRK
Ühisveevarustussüsteem on EL ÜF veemajandusprojektide toel suures osas rekonstrueeritud ja välja ehitatud (vt ptk 0). Rakvere linna veetorustike kogupikkus on ca 84 km. Torustike materjaliks on plast, läbimõõduga De32 kuni De110 mm ja tempermalm läbimõõduga dn 150 kuni 350mm.
Olemasolevate torustike asukoht on esitatud joonisel VK-01.
5.6 TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Tuletõrje veevarustus on Rakvere linnas lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Uutel torustikele on paigaldatud valdavalt maapealsed hüdrandid. Vajalik tuletõrjevee vooluhulk tagatakse Piira II-astme pumpla kahe tavapumbaga, pumbad käivituvad vastavalt linna tarbimisolukorrale automaatselt. Kahe pumba üheaegsel töötamisel on võimalik väljundrõhul 50m veesammast võrku anda vooluhulk 260 m3/h.
Perspektiivis, uute veetorustike rajamisega, on samuti vajalik välja ehitada tuletõrjevee varustussüsteem hüdrantide baasil.
Hüdrantide asukohad on esitatud joonisel VK-01.
5.7 VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS
Linna ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikana põhjavett.
Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla. Perspektiivis jääb teeninduspiirkond samaks.
Olemasoleva ja perspektiivse veetootmise ja tarbimise kogused on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 5.8 Olemasolevad veetootmise ja –tarbimise kogused 2012.a
Asulad Vee toodang Vee tarbimine
Ühik-tarbimine
Arvestamata vesi Tarbijate arv
m3/d
elanike poolt m3/d
Jur. isikud, tööstused m3/d
Kokku m3/d l/d m3/d % tk
Rakvere linn ja lähiümbrus 1 596 1 017 420 1 436 69 160 10 14 832
Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused
Tabel 5.9 Perspektiivsed veetootmise ja –tarbimise kogused 2025.a
Asulad Vee toodang Vee tarbimine
Ühik-tarbimine
Arvestamata vesi Tarbijate arv
m3/d
elanike poolt m3/d
Jur. isikud, tööstused m3/d
Kokku m3/d l/d m3/d % tk
Rakvere linn ja lähiümbrus 2 080 1 417 455 1 872 90 208 10 15 767
Allikas: Konsultandi arvutused
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
35
Tabeli põhjal on näha, et perspektiivis ühisveevarustuse tarbijate arv tõuseb. Prognoositavad veetarbimise kasvud elaniku kohta jäävad ca 90 (l/in*d) juurde. Arvestamata veekogus on perspektiivis arvestatud 10%.
Puurkaevpumplate veetoodangud ei ületa ei lühiajalises ega pikaajalises perspektiivis vee-erikasutusloas lubatud vooluhulkasid.
5.8 TEISED VEEVARUSTUSSÜSTEEMID
Rakvere linnas on mitmeid ettevõtteid, kes võtavad tootmisprotsessiks vajalikku vett oma puurkaevudest, vt Tabel 2.10.
Suurim veetarbija on AS Rakvere Lihakombinaat, kelle on kinnitatud põhjaveevaru aastani 2020 Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist 500 m3/d (Keskkonnaministeeriumi 06.04.2006 käskkiri nr 408). Teiseks suurimas veetarbijaks on Estonian Spirit OÜ, kelle lubatud veevõtt Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist on aastas 460 m3/d.
Loetletud ettevõtetega arvestamine on oluline, kuna nende reovesi juhitakse Rakvere linna reoveepuhastile.
5.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID
Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt:
osa veetorustikest on amortiseerunud;
osa elanikkonnast on veevarustussüsteemiga ühendamata.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
36
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
37
6 KANALISATSIOON
Käesolevalt käsitletakse Rakvere linna olemasolevate ühiskanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite seisukorda ja hinnatakse reovee koguseid ja kontsentratsioone.
Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla ning Näpi, Roodevälja ja Sõmeru alevi. Liitunud elanikkond on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 6.1 Ühiskanalisatsioonisüsteemi teenusega varustatud elanikkond
Asula Liitunud elanike arv, inimest 2012 a
Liitunud elanike arv, inimest 2013 a
Rakvere linn ja lähiümbrus1 14 371 14 883
Näpi 358 359
Roodevälja 20 58
Sõmeru 1 303 1 305
Kokku 16 052 16 605 Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused
Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 93 km pikkusest isevoolsest kanalisatsioonitorustikust, ca 4,3 km pikkusest survekanalisatsioonitorustikust, 13 reoveepumplast ja ühest reoveepuhastist. Valdav osa torustikest on uued.
Rakvere linnale kinnitatud reoveekogumisala on toodud ptk 2.10 ning on toodud joonisel VK-01.
6.1 KANALISATSIOONIVÕRK
Rakvere linnas on enamus kanalisatsioonisüsteemist ühisvoolne, kus reovee torustikku juhitakse ka restkaevudega kogutav sademevesi. Ühiskanalisatsioonisüsteem on EL ÜF veemajandusprojektide toel suures osas rekonstrueeritud ja välja ehitatud (vt ptk 0). Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 93 km pikkusest isevoolsest kanalisatsioonitorustikust ja ca 4,3 km pikkusest survekanalisatsiooni torustikust. Torustike materjaliks on plast. Valdav osa torustikest on uued ja rekonstrueerimist ei vaja.
Olemasolevate torustike asukohad on näidatud joonisel VK-01.
6.2 REOVEEPUMPLAD
Rakvere linna kanalisatsioonisüsteemis on 13 reoveepumplat. Nendest kaks asuvad vahetult väljaspool linna piiri (KPJ-Peapumpla ja KPJ-Ussimäe). Pumplad on ehitatud või rekonstrueeritud vahemikus 1991 – 2004, pumplate seisund on hea.
Linna lähistel, Rakvere vallas, Tõrremäe ja Tõrma külas on kummaski üks reoveepumpla (vastavalt siis KPJ-Tõrremäe ja KPJ-Tõrma). Vinni vallas Piira külas asub samuti kaks reoveepumplat KPJ-Piira1 ja KPJ-Piira2. Kõik nimetatud pumplad kuuluvad AS-ile Rakvere Vesi.
Reoveepumplate seisukord on hea ja renoveerimist ei vaja.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
38
Tabel 6.2 Ülevaade Rakvere linna ja sellega piirnevatest reoveepumplatest
Pumpla nimi Ehitusaasta Survetoru pikkus, m
Tootlikkus, m3/h
Seisundi hinnang
Vabaduse 1995 730 288 hea
Ussimäe 1994 1040 144 hea
Jaama 1994 134 29 hea
Laada 1979, rekonstrueeritud 1998
0 36 hea
Narva 1997 267 144 hea
Narva 2 2012 135 10 hea
Peapumpla 1991, Rekonstruee-ritud 1997
55 1170 hea
Murru 2004 462 36 hea
Kuldnoka 2000 455 12 hea
Metsa 2012 535 15 hea
Rahu 2012 170 8 hea
Rohu 2012 125 10 hea
Vaala Keskuse 2012 300 10 hea Allikas: AS Rakvere Vesi
Reoveepumplate asukohad on toodud joonisel VK-01.
6.3 PURGLA
Rakvere linna purgla valmis 2013 aasta maikuus.
Purgimissõlm rajati Rakvere RVP territooriumil paikneva reoveepumpla kõrvale. Purgla on madalvundamendil kergplokkidest seintega, soojustatud ja profiilplekiga kaetud kergpaneelkatusega ühekordne hoone. Purgla pindala on 27,5 m2.
Purgimissõlme eesmärgiks on fekaalsete vedeljäätmete ja teiste puhastite liigmuda vastuvõtmine ja nende mehhaaniline puhastamine enne bioloogilist puhastust.
Vedeljäätmete vastuvõtusõlmes toimub purgitavatest jäätmetest tahke aine eraldamine 6 mm piluga automaatvõrega. Võre läbinud jäätmed juhitakse olemasoleva pumpla sumpa.
Purgla on varustatud elektroonilise identifitseerimissüsteemiga, mis lubab purgida vaid selleks vastava magnetkaarti saanud isikutel. Selle abil on võimalik pidada arvestust purgitavate koguste üle ja vajadusel purgimise intensiivsust reguleerida.
Purgimissõlm on täisautomaatne. Seadmete töö ja rikked edastatakse juhtarvutisse.
6.4 REOVEEPUHASTI
Rakvere linna reoveepuhasti asub Rakvere vallas, Rakvere linna piiri lähistel. Puhastiks on aktiivmudatehnoloogial põhinev mehaanilis-bioloogiline puhastusseade eelpuhastuse, lämmastiku ja fosfori bioloogilise ärastuse ja jääkmuda töötlusega. Puhastatud reovee väljavool toimub Selja jõkke.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
39
Puhasti anti käiku 1990. aastal, 2004. aastal varustati I ja II astme setitite reoveesette pumbasüsteemid hõljeainesisalduse ja vooluhulga mõõtjatega.
2012/2013 aastal vahetati reoveepuhastil välja järgmised seadmed:
Võreseadmed koos võreprahi pesupressiga;
Liivapüünise kaapidesüsteem;
Eelsetitite settepumpla seadmed;
Settetihendite kaapsüsteem;
Tihesettepumpla seadmed;
Settetahendusseadmed;
Tahendatud reoveesette, liivapüünise- ja võreprahi konteinerid;
Aeratsioonipuhurid;
Tehnohoone kütte-, ventilatsiooni- ja veevarustus- ning kanalisatsioonisüsteemid;
Tehnohoone elektrijuhtmestik, valgustid ja nõrkvoolusüsteemid.
Lisaks paigaldati elektrikaablite hülsstorud elektrikilbist tehnohooneni ja fiiberkaabli hülsstoru olmehoone ja tehnohoone vahele.
Välistorustikest vahetati välja õhutoru puhuritehoone ja aeratsioonimahuti vahel, mudatorud tihesettepumpla ja tehnohoone vahel ning veetoru peatrassist pumplani.
Tehnohoones ning tihesette ja eelsetitite pumplas renoveeriti kõik siseruumid, asendati tehnohoone siseuksed ja 2 korruse aknad.
Reoveepuhasti rekonstrueerimise raames ei muudetud reoveepuhasti üldisi toimimisprintsiipe ja juhtimist. Toimus vaid loetletud sõlmede ja seadmete rajamine või asendamine.
Rakvere linna reoveepuhastusprotsess koosneb järgmistest etappidest:
1. Mehaaniline eelpuhastus
1.1. Võreseadmed koos võreprahi pesupressiga, 2 tk, kompaktsed perforeeritud automaatsed plaatvõred EscaMax 4000, võimsus 400 l/s.
1.2. Liivapüünis, 2 tk
1.3. Liiva pesu
1.4. I astme settebasseinid (eelsetitid), 2 tk, radiaalsed
Eelsetititega eraldava sette ehk toorsette pumpamiseks settetihenditesse paikneb liivapüünise otsa juures toorsettepumpla.. Liigmuda on võimalik juhtida mõlemast liinist mõlemasse settetihendisse.
2. Bioloogiline puhastus
2.1. Bioloogiline töötlus 2 tanki töömahuga 2 x 10 000 m3, kus toimub lämmastiku bioloogiline ärastus nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessides, millised toimuvad vahelduvates aeroobsetes-anoksilistes tsoonides, mille vahelduvad mahud on 10 000 / 10 000 m3. Tankidesse on paigaldatud sukelsegistid, kokku 12 tk, kummaski tankis 6 tk.
2.2. II astme setitid - 2 tk, radiaalsed tööpinnaga 2x1256 m2 ja mahuga 2x3800 m3
3. Kloraator, kontaktreservuaar mahuga 700 m3 (käesoleval ajal kloreerimist ei toimu)
4. Seadmed fosfori keemilise ärastuse rakendamiseks
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
40
5. Muda käitlusseadmed
5.1. Mudatihendid2 tk tööpinnaga 2x153 m2 ja mahuga 2x500 m2
5.2. Sette tahendusseadmed, 2 tk, dekantertsentrifuugid ( ühe tootlikkus 17 m3/h, 350 kgKA/h)
6. Statsionaarsed kontroll- ja mõõtmissüsteemid, juhtimiskeskus, juhtarvuti, sagedusmuundurid, pneumaatiline juhtimissüsteem ja avarii-häire-süsteem.
Puhastusseadmete projektkoormused on järgmised (kasutatud OY VESI-HYDRO AB puhastusseadmete blokk-skeemil esitatud andmeid):
hüdrauliline koormus (Q) - 20 000 m3/ d
heitvee arvutuslik vooluhulk (Qh) - 1 420 m3/ h
reostuskoormus:
- BHT5 (500 mg/ l) - 10 000 kg/ d
- üld P (30 mg/ l) - 600 kg/ d
- üld N (90 mg/ l) - 1 800 kg/ d
Allikas: AS Rakvere Vesi, Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2008-2019
Tabel 6.3 Rakvere linna reoveepuhasti põhimõtteline skeem
6.5 REOVEE VOOLUHULGAD, REOSTUSKOORMUSED JA HEITVEE NÄITAJAD
6.5.1 Reovee vooluhulgad
Rakvere linna reoveepuhastile suunatakse lisaks linnale ja selle lähiümbrusele veel Näpi Roodevälja ja Sõmeru aleviku reoveed.
Tabel 6.4 Olemasolevad reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2012 a.
Asula Vooluhulk puhastile Reovesi tarbijatelt Infiltratsioon
Liitunud elanike arv
m3/d
elanike poolt m3/d
jur. isikud, m3/d
Kokku m3/d m3/d % inimest
Rakvere linn ja lähiümbrus1 7 111 988 690 1 678 5 433 76 14 371
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
41
Näpi 99 23 0 23 75 76 358
Roodevälja 5 778 1 1 362 1 363 4 415 76 20
Sõmeru 453 85 22 107 346 76 1 303
Kokku 13 441 1 097 2 074 3 172 10 270 306 16 052 Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused
Märkused: 1-Rakvere linn, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira
Perspektiivis jäävad kehtima olemasolevad kanalisatsiooni teeninduspiirkonnad, kuid tarbijate arv vähesel määral tõuseb. Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.
Tabel 6.5 Perspektiivsed reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2025 a.
Asula Vooluhulk puhastile Reovesi tarbijatelt Infiltratsioon
Liitunud elanike arv
m3/d
elanike poolt m3/d
jur. isikud, m3/d
Kokku m3/d m3/d % inimest
Rakvere linn ja lähiümbrus1 3 787 1 417 666 2 083 1 704 45 15 767
Näpi 41 32 0 32 9 21 359
Roodevälja 1 618 13 1 362 1 375 243 15 146
Sõmeru 175 118 22 140 35 20 1 310
Kokku 5 621 1 581 2 050 3 630 1 991 101 17 582 Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused
Märkused: 1-Rakvere linn, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira
6.5.2 Reostuskoormused
Puhastusseadmete projektkoormused on järgmised (kasutatud OY VESI-HYDRO AB puhastusseadmete blokk-skeemil esitatud andmeid):
hüdrauliline koormus (Q) - 20 000 m3/ d
heitvee arvutuslik vooluhulk (Qh) - 1 420 m3/ h
reostuskoormus:
- BHT5 (500 mg/ l) - 10 000 kg/ d
- üld P (30 mg/ l) - 600 kg/ d
- üld N (90 mg/ l) - 1 800 kg/ d
Rakvere linna reostuskoormused 2012 aastal on toodud alljärgnevates tabelites.
Tabel 6.6 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a I kvartalil
Parameeter Ühik 5.01. 2012
10.01. 2012
3.02. 2012
8.02. 2012
6.03. 2012
14.03. 2012
Kesk-mine
m3/kv 1371962
Vooluhulk m3/d 15077
BHT7 mg/l 380
230 220 430 460 190 318,33
Püld mg/l 8,93
5,55 4,18 5,02 8,96 5 6,27
Nüld mg/l 58,9
45,5 44,1 47,8 54,1 38,7 48,18
Heljum mg/l 780
184 100 160 210 220 275,67
KHT mg/l 980
430 415 510 770 360 577,50
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
42
Parameeter Ühik 5.01. 2012
10.01. 2012
3.02. 2012
8.02. 2012
6.03. 2012
14.03. 2012
Kesk-mine
Sulfaadid mg/l
44 55 48 39 46 49 46,83
pH pH-ühik
7,12 7,4 7,54 7,44 6,9 6,33 7,12
Naftaproduktid µg/l
0,05 0,09 <0,05 0,06 234 200 72,36
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l
- - - - - 25,2 25,2
Fenoolid (2-aluselised) - - - - - - <10 <10
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid
Tabel 6.7 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a II kvartalil
Parameeter Ühik 3.04. 2012
12.04. 2012
3.05. 2012
10.05. 2012
6.06. 2012
14.06. 2012 Keskmine
m3/kv 1806869
Vooluhulk m3/d 19856
BHT7 mg/l 37
120 210 90 120 140 119,50
Püld mg/l 1,78
2,93 3,26 2,28 2,92 3,3 2,75
Nüld mg/l 20,1
27,4 38,8 25,1 17,9 31,2 26,75
Heljum mg/l 40
144 90 72 90 100 89,33
KHT mg/l 180
140 260 130 140 140 165,00
Sulfaadid mg/l 41
- - - 49 - 45,00
pH pH-ühik 7,58
7,61 7,31 7,66 7,7 7,71 7,60
Naftaproduktid µg/l 25
200 <20 <20 - - 56,25
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l 22,7
35,2 18 42,4 - - 29,58
Fenoolid (2-aluselised)
<10
<10 13 <10 - - 13,00 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid
Tabel 6.8 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a III kvartalil
Parameeter Ühik 4.07. 2012
11.07. 2012
9.08. 2012
15.08. 2012
6.09. 2012
13.09. 2012
Keskmine
m3/kv 724420 Vooluhulk
m3/d 7874
BHT7 mg/l 150 220 180 250 230 270 216,67
Püld mg/l 4,88 11 5,1 8,66 6,05 6,97 7,11
Nüld mg/l 41,4 29 43,9 45,8 42,2 54,4 42,78
Heljum mg/l 150 150 200 260 130 210 183,33
KHT mg/l 300 250 340 400 415 470 362,50
Sulfaadid mg/l 48 48 47 43 46 41 45,50
pH pH-ühik 7,61 7,3 7,67 7,52 7,59 7,56 7,54
Naftaproduktid µg/l - - 6150 150 125 - 2141,67
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l - - 116 161 460 - 245,67
Fenoolid (2-aluselised)
- - 213 248 22,8 - 161,27
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
43
Tabel 6.9 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a IV kvartalil
Parameeter Ühik 4.10. 2012
11.10. 2012
7.11. 2012
15.11. 2012
4.12. 2012
13.12. 2012 Keskmine
m3/kv 1002879 Vooluhulk
m3/d 11021
BHT7 mg/l 770,0 150,0 190,0 110,0 140,00 230,00 265,0
Püld mg/l 3,5 4,2 2,7 3,4 3,33 6,54 3,9
Nüld mg/l 83,4 35,7 20,1 26,7 28,50 38,70 38,9
Heljum mg/l 1610,0 170,0 110,0 120,0 120,00 180,00 385,0
KHT mg/l 1650,0 390,0 410,0 260,0 260,00 380,00 558,3
Sulfaadid mg/l 68,0 36,0 50,0 43,0 52,00 40,00 48,2
pH pH-ühik 6,9 7,4 7,5 7,7 7,59 7,43 7,4
Naftaproduktid µg/l 1100,0 - - - - - 1100,0
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l 585,0 - - - - - 585,0
Fenoolid (2-aluselised)
<10 - - - - - <10
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid
Tabel 6.10 Rakvere reoveepuhasti reostuskoormused 2012 aastal
Rakvere Ühik 2012
Vooluhulk m3/d 13 441
kg/d 3090
BHT7 mg/l 230
kg/d 67,5
Püld mg/l 5,0
kg/d 526
Nüld mg/l 39,1
kg/d 3 136
Heljum mg/l 233,3
kg/d 5589
KHT mg/l 415,8 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokolli, Konsultandi arvutused
6.5.3 Reoveepuhasti heitvee näitajad
Rakvere linna reoveepuhasti heitvee analüüsi tulemused on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 6.11. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a I kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena
Parameeter Ühik 5.01. 2012
10.01. 2012
3.02. 2012
8.02. 2012
6.03. 2012
14.03. 2012
Kesk-mine
m3/kv 1 371 962 Vooluhulk
m3/d 15 077
BHT7 mg/l 3 2,4 <3,0 8 2,7 6 3,68
Püld mg/l 0,63 0,4 0,44 0,48 0,31 0,33 0,43
Nüld mg/l 7,81 5,8 8,46 5,33 0 7,49 5,82
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
44
Parameeter Ühik 5.01. 2012
10.01. 2012
3.02. 2012
8.02. 2012
6.03. 2012
14.03. 2012
Kesk-mine
Heljum mg/l 2 3 <2,0 <2,0 3 4,5 2,08
Sulfaadid mg/l 65 51 61 37 42 55 51,83
pH pH-ühik
7,14 6,7 7,03 7,36 7,04 7,36 7,11
KHT mg/l 21 30 43 39 23 17 28,83
Naftaproduktid µg/l <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 22 40 10,33
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l 16,2 - - - - 14,3 15,25
Fenoolid (2-aluselised)
µg/l <10 - - - - <10 <10
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012
Tabel 6.12. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a II kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena
Parameeter Ühik 3.04. 2012
12.04. 2012
3.05. 2012
10.05. 2012
6.06. 2012
14.06. 2012 Keskmine
m3/kv 1 806 869
Vooluhulk
m3/d 19 856
BHT7 mg/l <3,0 <3,0 1,9 2,9 2,6 2,9 1,72
Püld mg/l 0,08 0,34 0,99 0,23 0,62 0,4 0,44
Nüld mg/l 5,73 7,43 5,74 9,41 6,15 8,84 7,22
Heljum mg/l 4 9 <2,0 4 <2,0 2,5 3,25
Sulfaadid mg/l 53 - - - 28 64 48,33
pH pH-ühik
7,2 7,25 7,25 7,39 7,17 7,21 7,25
KHT mg/l 28 <10 <10 <10 12 26 11,00
Naftaproduktid µg/l <20 <20 <20 40 - - 10,00
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l 7,2 12,4 9,6 11,7 - - 10,23
Fenoolid (2-aluselised)
µg/l <10 <10 <10 <10 - - <10
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012
Tabel 6.13. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a III kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena
Parameeter Ühik 4.07. 2012
11.07. 2012
9.08. 2012
15.08. 2012
6.09. 2012
13.09. 2012 Keskmine
m3/kv 724 420
Vooluhulk
m3/d 7 874
BHT7 mg/l 1,5 3,1 <3,0 1,8 2 1,5 1,65
Püld mg/l 0,81 0,58 0,27 0,73 0,71 0,58 0,61
Nüld mg/l 6,58 10 14,9 4,96 10,3 8,19 9,16
Heljum mg/l 3 2 <2,0 2,5 2,5 3 2,17
Sulfaadid mg/l 37 41 43 26 79 56 47,00
pH pH-ühik
7,17 7,3 7,17 7,16 7,23 7,29 7,22
KHT mg/l <30 16 <30 <30 <30 <30 2,67
Naftaproduktid µg/l - - <20 <20 <20 - <20
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
45
Parameeter Ühik 4.07. 2012
11.07. 2012
9.08. 2012
15.08. 2012
6.09. 2012
13.09. 2012 Keskmine
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l - - 27 27,2 19,9 - 24,70
Fenoolid (2-aluselised)
µg/l - - <10 <10 <10 - <10
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012
Tabel 6.14 Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a IV kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena
Parameeter Ühik 4.10. 2012
11.10. 2012
7.11. 2012
15.11. 2012
4.12. 2012
13.12. 2012 Keskmine
m3/kv
1 002 879
Vooluhulk m3/d 11 021
BHT7 mg/l 5,0 3,0 <3,0 1,3
2,70 4,00 2,7
Püld mg/l 0,1 0,2 0,1 0,2
0,73 0,72 0,3
Nüld mg/l 6,1 6,2 4,6 <3,0
10,10 6,54 5,6
Heljum mg/l 4,0 3,5 4,0 2,0
4,00 2,50 3,3
Sulfaadid mg/l 37,0 26,0 29,0 21,0
33,00 25,00 28,5
pH pH-ühik
7,5 7,3 7,4 7,4 7,25 7,23 7,4
KHT mg/l <30 <30 <30 <30
<30 <30 <30
Naftaproduktid µg/l <20 - - -
- - <20
Fenoolid (1-aluselised)
µg/l 4,3 - - -
- - 4,3
Fenoolid (2-aluselised)
µg/l <10 - - - -
- <10 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012
Tabel 6.15. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a lõikes ja aastakeskmisena
Parameeter Ühik Loas lubatud1 I kvartal
II kvartal
III kvartal
IV kvartal Keskmine
m3/kv 1095000 1371962 1806869 724420 1002879 1200226 Vooluhulk
m3/d - 15 077 19 856 7 874 11 021 13 457
BHT7 mg/l 15 3,68 1,72 1,65 2,7 3,0
Püld mg/l 1 0,43 0,44 0,61 0,3 0,5
Nüld mg/l 15 5,82 7,22 9,16 5,6 7,2
Heljum mg/l 15 2,08 3,25 2,17 3,3 3,3
Sulfaadid mg/l - 51,83 48,33 47,00 28,5 43,4
pH pH-ühik
- 7,11 7,25 7,22 7,4 7,2
KHT mg/l 125 28,83 11,00 2,67 <30 22,9
Naftaproduktid µg/l 1 10,33 10,00 <20 <20 24,5 Fenoolid (1-aluselised)
µg/l 0,1 15,25 10,23 24,70 4,3 14,6
Fenoolid (2-aluselised)
µg/l - <10 <10 <10 <10 <10
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012, Konsultandi arvutused
Märkused: 1- vee-erikasutusluba nr L.VV/320576
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
46
Tabel 6.16 Suublasse juhitava heitvee saasteainete kogused 2012 aastal
Näitaja Aastas (t) I kvartal (t)
II kvartal (t)
III kvartal (t)
IV kvartal (t)
Ööpäevas keskmiselt (t)
BHT7 12,03 5,05 3,10 1,20 2,67 0,03
Püld 2,19 0,59 0,80 0,44 0,35 0,01
Nüld 33,24 7,98 13,04 6,63 5,59 0,09
Heljum 13,64 2,86 5,87 1,57 3,34 0,04
KHT 61,37 39,56 19,88 1,93 0,00 0,17 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012, Konsultandi arvutused
Tabelites on näha, et Rakvere linna reoveepuhasti heitvesi vastab loas toodud nõuetele ning samuti VV 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1.“
6.5.4 Reoveepuhasti tõhusus
Tabel 6.17 Rakvere linna reoveepuhasti tõhusus 2012. aastal
Näitaja Sisenev reovesi mg/l
Väljuv heitvesi mg/l
Puhasti tõhusus %
BHT7 236,13 2,37 99,00 Püld 5,02 0,46 90,84 Nüld 39,14 6,94 82,27 Heljum 233,33 2,71 98,84 KHT 415,83 10,63 97,44
Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012, Konsultandi arvutused
6.6 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE
Rakvere linna kanalisatsioon on põhiliselt ühisvoolne, seega jõuab puhastusseadmetele ka enamus restkaevudesse juhitud sademeveest.
Sademevee kanalisatsioonitorustike rajamine teostati EL ÜF Veemajandusprojektide raames. Kuigi lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitus polnud vastavalt meetmemääruse tingimustele abikõlbulik tegevus, oli tehniliselt otstarbekas ehitada lõikudes, kus oli arengukavas ette nähtud lahkvoolne sademevee kanalisatsioon, koos ühisvee- ja - kanalisatsioonitorustike ka torustik sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks.
Sademevee kanalisatsioonitorustike asukoht on toodud joonisel VK-01.
6.7 TEISED KANALISATSIOONISÜSTEEMID
Rakvere linnas teised kanalisatsioonisüsteemid puuduvad.
Reoveekogumisalas on oma kanalisatsioonisüsteem Näpi alevikus asuval AS-il Elter. Reoveepuhasti paikneb ettevõtte territooriumil, heitvee väljalask on Näpi ojja. Ettevõttel puudub vee-erikasutusluba, reovee kogused ja koostis on teadmata.
Roodevälja küla kuulub Rakvere linna RKA koosseisu. Külas on välja ehitamata ühiskanalisatsioon. Elanikud koguvad reovee kogumismahutitesse, reovesi purgitakse Rakvere linna kanalisatsioonisüsteemi. Kogumismahutite seisund on teadmata.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
47
6.8 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID
Olemasoleva ühiskanalisatsioonisüsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt:
osa elanikkonnast on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendamata;
suured infiltratsioonimahud;
osa isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist;
sademevee kanalisatsioon on puudulik ja vajab välja ehitamist.
Eelsetiti reoveesete sisaldab ehedal kujul kõike Rakvere linnast tulevat - soolenugiliste munad ja tõvestavad mikroorganismid, olles seega ohuallikaks nii puhastil kui selle järel;
Reoveesette käitluse süsteemis on muda viibeajad, näiteks nädalavahetustel, väga pikad. Anaeroobseks muutunud mudatihendajas vabaneb reoveesettest eelnevas bioprotsessis talletatud ekstrafosfor ja läheb rejektveega ülevoolu kaudu tagasi puhastusseadmetele andes sellele täiendavat koormust;
Sette käitlus ei vasta Euroopa nõukogu direktiivile, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (edaspidi EL asulareovee puhastamise direktiiv), kuna reovee setete energia potentsiaali taaskasutusse ei võeta.
Sette käitlus ei vasta Eesti riiklikule jäätmestrateegiale ning Eesti keskkonnastrateegiale, kuna sette kui jäätme riglussevõtt on ebaefektiivne ning ebapiisav. Täiel määral on kasutamata sette bioenergeeriline väärtus, mistõttu gaas mida võiks kasutada energia tootmiseks paisatakse biometaani kujul kompostimise käigus atmosfääri. Biometaan on üks põhilisi kasvuhoone gaase.
Puudub võimalus võtta vastu ja käidelda piirkonna teiste puhastite reoveesetet. Vastav valmisolek on olemas mitmel piirkonna suuremal puhastil (Haljala, Kadrina, Tapa) ning AS Rakvere Vesi opereeritavatel väikepuhastitel.
Roodevälja tööstuspiirkonnas asuvas AS-il Rakvere Lihakombinaat tekib tootmisprotsessis arvestatavas koguses kõrge orgaanikasisaldusega jäätmeid, mille käitlemisega AS Rakvere Lihakombinaat hetkel ise tegeleb. Samuti tegeleb jäätmete töötlemisega iseseisvalt AS OG Elektra (Grossi Lihatööstus). Mõlemad ettevõtted on avaldanud soovi töödelda jäätmeid ühiselt, mis annab olulist kokkuhoidu nii rahas kui tõstab efektiivsust.
Kuna vastavalt Rakvere linna veemajandusprojektile kuulub Sõmeru vald Rakvere linna reoveekogumisalasse ning lihakombinaadi reostuskoormusega on arvestatud piirkonna reoveekogumisala summaarse reostuskoormuse määramisel, siis oleks mõttekas ka AS-is Rakvere Lihakombinaat tekkivad anaeroobseks käitluseks sobivad jäätmed käidelda Rakvere reoveepuhasti settekäitluskompleksis. Kuna anaeroobse settekäitluse rajamine nõuab suhteliselt suurt investeeringut, siis investeeringu tasuvuse tagamiseks on mõttekas käidelda võimalikult suurt hulka anaeroobselt lagunevaid jäätmeid, samuti tagaks lihakombinaadi jäätmete anaeroobne käitlemine nende keskkonnaohutuse.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
48
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 6BArenduspiirkondade veevarustus ja kanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
49
7 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Rakvere linnas on hetkel vastavalt Rakvere linna kodulehele seisuga (juuli 2013) 183 kehtivat detailplaneeringut. Veel realiseerimata detailplaneeringutega, mis on mahult suured, on arvestatud ka käesolevas arengukavas. Täpsemalt saab kehtivate DP-ga tutvuda Rakvere linna kodulehel aadressil: https://rakvere.kovtp.ee/et/kehtivad-detailplaneeringud
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 6BArenduspiirkondade veevarustus ja kanalisatsioon
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
50
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
51
8 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID
8.1 EESMÄRGID
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist:
tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus linna reoveekogumisalal võimalikult paljudele elanikele;
tagada nõuetekohaste liitumispunktide väljaehitamine kinnistutele, millel puuduvad kinnistu piirini väljaehitatud liitumispunkt(id) või millede liitumispunktid vajavad ümberehitamist;
kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest;
Tagada sademevee ära juhtimine linna tänavatelt;
täiustada Rakvere reoveekogumisala reoveepuhasti reoveesette käitluse süsteemi ning luua võimalus läheduses paikevate teiste reoveepuhastite tahendatud sette ning piirkonna toiduainete ettevõtete jäätmete vastuvõtuks ning käitlemiseks.
Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest:
Rakvere linna seni kehtiv ÜVK arendamise kava aastateks 2007-2018;
Rakvere linna arengukava aastateks 2012-2030, kinnitatud Rakvere linnavolikogu 26.septembri 2012.a. määrusega nr 12
Ühtekuuluvusfondi taotlus „Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine“, 16.05.2013
Teostatavusuuring „Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine“, 25.01.2013
Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava, kinnitatud keskkonnaministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 253.
Rakvere linna üldplaneering, 30.09.2009
Rakvere linna tänavate ning kõnniteede teehoiukava aastateks 2009-2011 ja visioon aastani 2019, Rakvere linnavolikogu 25.veebruari 2009.a. määrus nr.4
Olulisemad detailplaneeringud sh Lennuvälja tööstusala, Kauba-Arkna tee viadukt, Lubja-Võidu, Vaali maaüksus
Rakvere linna ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:
Tehniliste aspektidega:
osa veetorustikest on amortiseerunud;
osa isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on amortiseerunud;
sademevee kanalisatsioonisüsteem vajab terviklikult välja ehitamist;
Üle kolmesajal kinnistul puuduvad liitumispunktid kuna tänavatorustikud on välja ehitamata või on välja ehitamata ühendustorustikud tänavatorustikult.
Rakvere reoveepuhastil puudub võimalus võtta vastu ja käidelda piirkonna teiste puhastite reoveesetet. Vastav valmisolek setet ära anda on olemas mitmel piirkonna suuremal puhastil (Haljala, Kadrina, Tapa) ning AS Rakvere Vesi opereeritavatel väikepuhastitel.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
52
kuna Sõmeru vald kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse ning Rakvere lihakombinaadi reostuskoormusega on arvestatud piirkonna reoveekogumisala summaarse reostuskoormuse määramisel, siis oleks mõttekas ka AS-is Rakvere Lihakombinaat tekkivad anaeroobseks käitluseks sobivad jäätmed käidelda Rakvere reoveepuhasti settekäitluskompleksis. Kuna anaeroobse settekäitluse rajamine nõuab suhteliselt suurt investeeringut, siis investeeringu tasuvuse tagamiseks on mõttekas käidelda võimalikult suurt hulka anaeroobselt lagunevaid jäätmeid, samuti tagaks lihakombinaadi jäätmete anaeroobne käitlemine nende keskkonnaohutuse.
Keskkonna aspektidega:
elamud, kus puudub ühiskanalisatsioon, koguvad reovett kogumismahutitesse. Mahutite seisund on teadmata, mistõttu kujutavad need endast potentsiaalset ohtu keskkonnale;
vandest kanalisatsioonitorustikest reovee filtreerumine pinnasesse ohustab veekvaliteeti salvkaevudes ja madalates puurkaevudes;
olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonivõrkude liigvee sissevool torustikesse häirib oluliselt puhasti töörežiimi.
Piirkonnas puudub võimalus Rakvere reoveepuhasti ja läheduses paiknevate teiste reoveepuhastite tahendatud sette ning piirkonna toiduainete ettevõtete jäätmete keskkonnaohutuks vastuvõtuks ning käitlemiseks
Reoveesette käitlus ei vasta Euroopa nõukogu direktiivile, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (edaspidi EL asulareovee puhastamise direktiiv), kuna reovee setete energia potentsiaali taaskasutusse ei võeta.
settekäitlus ei vasta Eesti riiklikule jäätmestrateegiale ning Eesti keskkonnastrateegiale, kuna sette kui jäätme ringlussevõtt on ebaefektiivne ning ebapiisav. Täiel määral on kasutamata sette bioenergeetiline väärtus, mistõttu gaas mida võiks kasutada energia tootmiseks paisatakse biometaani kujul kompostimise käigus atmosfääri. Biometaan on üks põhilisi kasvuhoone gaase.
Majanduslike aspektidega:
vee -ja kanalisatsiooni torustiku ja rajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise maksumused.
Reoveesette kompleksi täiustamise tulemusena muudetakse bioloogiline jääde (sete) uuesti tooraineks, mis on üks riikliku jäätmekava ning asulareovee puhastamise direktiivi peamisi eesmärke. Protsessi kõrvaproduktina eraldatakse jäätmeist biometaan ning kasutatakse seda kompleksi omatarbeks, vähendades selliselt fossiilsete kütuste kasutamist ning kasvuhoone gaaside paiskamist atmosfääri. Viimati kirjeldatud ühtib täiel määral eesti keskkonnastrateegiaga.
Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK-süsteemide seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:
Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:
Joogivee vastavus Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369).
Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012 a “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1;”
olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõutele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis.
reovee kogumine ja puhastamine üldplaneeringuga määratud reovee kogumisalalt.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
53
Sademevee kogumine ja ärajuhtimine linna tänavatelt
Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant:
Rakvere linna ja AS Rakvere Vesi rahalistest vahenditest ja abiraha ning sooduslaenude saamise võimalustest;
olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja selle vastavusest nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust;
vajadustest ühiskanalisatsioonivõrgu väljaarendamiseks ja olemasolevate laiendamiseks või alternatiivsete lahendite rakendamiseks;
kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjudest.
8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID
8.2.1 Ühisveevarustus
Rakvere linna ühisveevarustussüsteemis alternatiivsed lahendused puuduvad. Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Vajalikud investeeringud on toodud ptk 8.3.
8.2.2 Ühiskanalisatsioon
Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteemis alternatiivsed lahendused puuduvad. Ühiskanalisatsioonitorustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Vajalikud investeeringud on toodud ptk 8.3.
8.2.3 Sademevee kanalisatsioon
Rakvere linna sademevee kanalisatsiooni arendamiseks alternatiivsed lahendused puuduvad. Torustikke, kraave ja renne tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Vajalikud investeeringud on toodud ptk 8.3.
8.2.4 Reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine
Settekäitluskompleksi täiustamiseks on kolm tehnilist alternatiivi:
Alternatiiv A – hügieniseerimine + anaeroobne reoveesette käitlemine
Alternatiiv B – hügieniseerimine + kompostimine
Alternatiiv C – kompostimine + lubistabiliseerimine
Kaaludes alternatiivide puhul kaaluti nende tehnilisi aspekte, keskkonnamõju ning maksumust on kõige sobilikumaks alternatiiviks Alternatiiv A. Nimetatud alternatiiv sai kõige kõrgema hinde tehnilise lahenduse ning vähima keskkonnamõju hindamisel. Alternatiivi ehitusmaksumus on kõigist kolmest küll kõige suurem, kuid eelis tekib opereerimiskuludes. Anaeroobse käitluse tulemusena tekib olulises koguses biogaasi, mida on võimalik põletada gaasiturbiinis ning toota soojust ja elektrienergiat. Mõlema komponendi tarne väljapoole kompleksi ei ole otstarbekas, kuid siiski aitavad need oluliselt vähendada jaama opereerimise kulusid. Alternatiivide analüüs on täies mahus esitatud dokumendis „Projekt 4 Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine. Teostatavusuuring, 25.01.2013“.
Tabel 8.1 Settekäitluse alternatiivide maksumuste võrdlemine
Ehitus-maksumus (tuh EUR)
Opereerimis-kulud (tuh EUR/aastas)
Nüüdisväärtus (PV)1 (tuh EUR) Alternatiiv
Ehitus Opereeri-mine
Kokku
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
54
Ehitus-maksumus (tuh EUR)
Opereerimis-kulud (tuh EUR/aastas)
Nüüdisväärtus (PV)1 (tuh EUR) Alternatiiv
Ehitus Opereeri-mine
Kokku
A 8 405 -97 8 993 -1 333 7 661
B 6 020 218 6 441 2 995 9 437
C 4 464 298 4 776 4 104 8 880
8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LIIGITUS
Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagab Konsultant investeeringud kahte ajajärku:
Lühiajaline investeeringuprogramm (2014-2017)
Pikaajaline programm (2018-2025)
Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.
Maksumuste hindamisel on kasutatud 2012 a hinnataset Eestis (ilma käibemaksuta). Hinnad on saadud erinevate Eestis tegutsevate firmade hinnapakkumistest, hangete tulemustest ning analoogsete objektide torustike rajamise ühikmaksumustest. Veetorustike hinnad on antud koos torude maksumuse, sulgarmatuuri ja tuletõrjehüdrantidega. Kanalisatsioonitorustike hinnad - koos torude ja vaatluskaevudega.
Investeeringuprojektide finantseerimisallikateks käsitletakse täpsemalt arendamise kava osas “Finantsanalüüs”.
Investeeringuprojektid on tähistatud projekti tüüpide alusel järgnevalt:
Projekt B: Veevõrgu rekonstrueerimine /rajamine.
- B1 Veevõrgu rekonstrueerimine
- B2 Veevõrgu rajamine
Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine.
- C1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine
- C2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine
Projekt D: Reoveepuhasti rekonstrueerimine/rajamine
Projekt E: Sademevee kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine.
- E1 Sademevee torustike rekonstrueerimine
- E2 Sademevee torustike rajamine
- E3 Sademevee kraavide ja truupide rekonstrueerimine
8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE
Investeeringuprojektide prioritiseerimine teostati lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks, mõjust elanike heaolule ning AS Rakvere Vesi rahalisest
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
55
võimekusest. Lühiajalise programmi koostamisel arvestati ka asjaoluga, et järgmise ÜF perioodi investeeringuid on võimalik hakata prognoositavalt teostama alates 2015. aastast.
Esmaülesanneteks, st aluseks lühiajalise investeeringute projekti koostamisel, on järgnevad tegevused:
liitumispunktide rajamine kinnistutele, kellel puuduvad nõuetekohased ühendused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga;
hoonestatud kinnistutele ühiskanalisatsiooni ja ühisveevärgi teenuse tagamine uute tänavatorustike väljaehitamisega juhul kui vastavad torustikud puuduvad;
torustike rekonstrueerimine tänavatel samaaegselt linna arengukavas ette nähtud tänavate rekonstrueerimisega.
Torustike töid teostatakse ühes lõigus üheaegselt
Kõige tähtsamatest investeeringuprojektidest koostati lühiajaline investeeringute programm, vähemtähtsad projektid jäeti pikaajalisse programmi.
Lühiajalise investeeringute programm jaotati aastate lõikes (2014-2017), pikaajaline programm 2018-2025 on esitatud ühe investeeringureana.
8.5 PROJEKT B1: VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE
Kokku on arengukavas ette nähtud rekonstrueerida 4,0 km veetorustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 3,5 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 0,5 km. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.5.1 Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine lühiajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik
Maksumus, EUR
B1-1.1 LA Karja tn (Kunderi-Tartu) 18 900,00 B1-1.2 LA J.Kunderi tn (Karja-Rahu) 49 500,00 B1-1.4 LA Karja tn (Viru-Vabaduse) 40 600,00 B1-1.5 LA Piiri tn (Vabaduse-Rägavere) 94 000,00 B1-1.6 LA Purde tn 15 300,00 B1-1.7 LA Lepiku tn (Purde-Lepiku 8) 7 200,00 B1-1.8 LA Kungla tn (Vabaduse-Seminari) 38 500,00 B1-1.9 LA Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 20 700,00 B1-1.10 LA Seminari tn (Tuleviku-Piiri) 129 900,00 B1-1.11 LA Võidu tn (Kuke-Tuleviku) 180 600,00
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.5.2 Projekt B1-2: Veevõrgu rekonstrueerimine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik
Maksumus, EUR
B1-2.3 PA Rahu tn (J.Kunderi-Aia) 35 400,00 B1-2.12 PA Roosi tn (Tööstuse-Võidu) 43 600,00
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
56
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.6 PROJEKT B2: VEEVÕRGU RAJAMINE
Kokku on arengukavas ette nähtud rajada 12,7 km veetorustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 4,8 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 7,9 km. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.6.1 Projekt B2-1: Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik
Maksumus, EUR
B2-1.2 LA Tuuslari tn (Kungla-Kalevi) 42 700 B2-1.3 LA Salme tn 15 700 B2-1.4 LA Linda tn (Kalevi-Linda 2) 10 300
B2-1.5 LA Soo tn 18 450
B2-1.6 LA Saue tn kuni Tuleviku tn 40 600
B2-1.20 LA Päikese tn (Rägavere-Rägavere 44) 9 500
B2-1.21 LA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 19-Fr.R.Kreutzwaldi 27) 41 800
B2-1.22 LA Lilleoru tn (Sambla-Tammiku) 67 900 B2-1.23 LA Õli (Jaama-Narva) 21 150 B2-1.26 LA Niine (Herne-Torupilli) 20 000 B2-1.30 LA Tallinna tn (Lai-Võidu) 55 800 B2-1.31 LA Silla tn (Pikk-Silla 3) 17 010
B2-1.34 LA Veski tn (Veski 6-Laada tn) 22 500 B2-1.35 LA Karja tn (Karja 26A kuni Karja tn) 9 000
B2-1.36 LA Raudtee tn (Arkna 1h-Näituse) 18 800
B2-1.37 LA Aia tn (Aia 13b-Aia tn) 12 600
B2-1.39 LA Võidu tn (Karja-Ehituse) 40 000
B2-1.44 LA Spordi tn (Väike-Kooli) 44 500
B2-1.45 LA L.Koidula (L.Koidula 39 - Vee) 8 100
B2-1.46 LA Laada tn (Rohuaia - Laada 3) 3 780 B2-1.48 LA Laada tn (Posti - Saue) 12 420 B2-1.49 LA Linnuse tn (Linnuse 8 - Vallikraavi) 14 200
B2-1.52 LA Vallimäe tee (Linnus - Fr.R.Kreutzwaldi) 20 250
B2-1.57 LA Päikese tn (Päikese 4b-Päikese tn) 14 400
B2-1.59 LA Jaama pst (Lille-Jaama 2a) 7 200
B2-1.60 LA Spordi tn (Kooli-Spordi 28) 12 600 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.6.2 Projekt B2-2: Veevõrgu liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis
Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastavate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti B1-1 ega B2-1 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 38 tk ning ehituse kogumaksumus 51 300 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
57
8.6.3 Projekt B2-3: Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik
Maksumus, EUR
B2-3.1 PA Kauba (Jaama-Narva) 29 650 B2-3.7 PA Varju tn 19 800 B2-3.8 PA Suurtüki tn 15 750
B2-3.9 PA Navi tn 43 700
B2-3.10 PA Propelleri tn 41 600
B2-3.11 PA Lenduri tn 32 600
B2-3.12 PA Lennuki tn (Lennuki 17-Lennuki 19) 5 850
B2-3.13 PA Nortsu tee (Nortsu 9 teemaa) 17 100
B2-3.14 PA Nortsu tee (Nortsu 16 teemaa) 17 100
B2-3.15 PA Nortsu tee (Nortsu 24 teemaa) 21 150
B2-3.16 PA Kopteri tn 17 100
B2-3.17 PA Tiiviku tn 18 450
B2-3.18 PA Teliku tn 21 150
B2-3.19 PA Lilleoru tn (Aia-Vabaduse) 91 150 B2-3.24 PA Kütuse (Kütuse 9-Sõmeru tee) 61 900 B2-3.25 PA Kütuse (Kütuse 9-Kütuse 9a) 15 800 B2-3.27 PA Arkna tee (Raudtee-Tormi tn) 36 500 B2-3.28 PA Karja tn (Vabaduse-Seminari) 54 900 B2-3.29 PA Karja tn (Seminari-Rägavere) 67 800 B2-3.32 PA Kastani pst (Karja-Vee) 6 300
B2-3.33 PA Papiaru tn (Näituse-Nortsu tee) 55 600
B2-3.38 PA Herne tn (Aasa 18-Heina) 9 450
B2-3.40 PA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 5b-Fr.R.Kreutzwaldi 5e) 9 900
B2-3.41 PA Kastani pst (Kastani 23-Silla) 7 920
B2-3.42 PA Tammiku tn (Tammiku 6-Tammiku 9) 19 350
B2-3.43 PA Väike tn (Kastani-Spordi) 7 900
B2-3.50 PA Ussimäe tn pikendus 42 700
B2-3.51 PA Lubja tn (Lubja 14 - Võidu) 35 500 B2-3.53 PA Vilepilli tn (perspektiivne) 70 200 B2-3.54 PA Ida tn (perspektiivne) 60 600
B2-3.55 PA Kütuse tn (Kütuse - Ida) 17 000
B2-3.56 PA Sõmeru tee (Kütuse - Ida) 30 000
B2-3.58 PA Radari tn 18 900 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.6.4 Projekt B2-4: Uute veemõõdusõlmede rajamine pikaajalises programmis
Seoses veetorustike ringistuse väljaehitamisega Lilleoru tänavale alates Vabaduse tn kuni Aia tn on vajalik veekoguse mõõtmiseks rajada Lilleoru tn ja Vabaduse tn ristmikule veemõõdukaev. Kaevu asukoht on näidatud Lisas 2 Joonisel VK-01, kaevu ehitusmaksumus on 20 500 eurot.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
58
8.6.5 Projekt B2-5: Veevõrgu liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis
Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastavate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti B1-2 ega B2-3 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 54 tk ning ehitusmaksumus 72 900 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.7 PROJEKT C1: KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE
Kokku on arengukavas ette nähtud rekonstrueerida 5,5 km torustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 2,9 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 2,6 km. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.7.1 Projekt C1-1: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine lühiajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
C1-1.2 LA Lepiku tn 25 300
C1-1.4 LA Piiri tn (Piiri 9a - Piiri 13) 22 900 C1-1.5 LA Seminari (Karja-Tuleviku) 130 150 C1-1.6 LA Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 20 200
C1-1.7 LA Silla tn (Pikk tn - Kastani 14a) 17 100
C1-1.11 LA Pikk tn (Kooli-Pikk 38) 32 000
C1-1.12 LA Võidu tn (Tuleviku-Veski) 21 600
C1-1.13 LA Võidu tn (Veski-Saue) 61 000
C1-1.14 LA Võidu tn (Võidu 43-Posti) 10 600
C1-1.15 LA Võidu tn (Võidu 34-Võidu 21) 31 400
C1-1.17 LA Tallinna tn (Võidu-Lai) 77 950
C1-1.22 LA J.Kunderi tn (Karja-Rahu) 47 400 C1-1.23 LA Laada tn (Rohuaia-Tallinna) 19 700 C1-1.24 LA Laada tn (Saue-Posti) 30 950
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.7.2 Projekt C1-2: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
C1-2.1 PA Aia tn (Aia 19-Rahu) 27 400
C1-2.8 PA Kollektor (Vee-Silla tn) 142 000 C1-2.9 PA Kastani pst (Karja-Vee) 20 500 C1-2.10 PA Kastani pst (Vee-kollektor De630) 39 600 C1-2.16 PA Roosi tn (Võidu-Tööstuse) 177 600
C1-2.18 PA Lennuki tn (Lennuki 3-Nortsu) 89 100
C1-2.19 PA Lennuki tn (majaühendused) 50 000
C1-2.20 PA Mahla tn kuni kollektor De800 44 000
C1-2.21 PA Näituse tn 14a - Mahla tn kollektor 84 450
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
59
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.8 PROJEKT C2: KANALISATSIOONI RAJAMINE
Kokku on arengukavas ette nähtud rajada 8,0 km torustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 2,8 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 5,2 km. Rajatavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.8.1 Projekt C2-1: Kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
C2-1.1 LA Rohuaia tn (Rohuaia 36-Vene) 11 200 C2-1.2 LA Salme tn 13 600 C2-1.3 LA Tuuslari tn (Kungla-Kalevi) 34 000 C2-1.4 LA Linda tn (Liiva-Kalevi) 14 100
C2-1.5 LA Tuleviku (Tuleviku 16-Liiva) 7 800
C2-1.6 LA Soo tn 14 000
C2-1.7 LA Tuleviku tn 52 kuni Soo pumpla 34 600 C2-1.20 LA Purde tn 16 100
C2-1.22 LA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 19-Fr.R.Kreutzwaldi 27) 38 300
C2-1.23 LA Õli (Jaama-Narva) 17 100
C2-1.28 LA Spordi tn (Spordi 28 kuni kollektor) 7 800
C2-1.29 LA Veski tn (Veski 6-Laada tn) 24 300 C2-1.30 LA Karja tn (Karja 26A kuni Karja tn) 9 500
C2-1.31 LA Aia tn (Aia 13b-Aia tn) 13 600
C2-1.33 LA Võidu tn pikendus (Karja-Ehituse) 32 500 C2-1.35 LA Laada tn (Laada 6a-Rohuaia) 10 100
C2-1.38 LA Vallimäe tee (Linnus - Fr.R.Kreutzwaldi) 23 400
C2-1.41 LA Päikese tn (Päikese 4b-Päikese tn) 15 900
C2-1.43 LA Jaama pst (Lille-Jaama 2a) 7 900
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.8.2 Projekt C2-2: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis
Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti C1-1 ega C2-1 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 53, ehituse maksumusega 71 550 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.8.3 Projekt C2-3: Reoveepumplate rajamine lühiajalises programmis
Soo tänavale rajatakse koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Võidu tn reoveekollektorisse. Purde tänavale rajatakse koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Lepiku tn reoveekollektorisse. Rajatavad pumplad on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
60
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Asukoht
Pumpla tähis Maksumus
C2-3.1 LA Purde tänav KPJ-Purde 51 250 C2-3.2 LA Soo tänav KPJ-Soo 52 600
8.8.4 Projekt C2-4: Kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Läbimõõt Maksumus
C2-4.8 PA Varju tn De160 21 600
C2-4.9 PA Suurtüki tn De160 16 900
C2-4.10 PA Navi tn De160 40 700
C2-4.11 PA Propelleri tn De160 38 600
C2-4.12 PA Lenduri tn De160 33 600
C2-4.13 PA Lennuki tn (Lennuki 17-Lennuki 19) De160 6 400
C2-4.14 PA Nortsu tee (Nortsu 9 teemaa) De160 18 900
C2-4.15 PA Nortsu tee (Nortsu 16 teemaa) De160 18 900
C2-4.16 PA Nortsu tee (Nortsu 24 teemaa) De160 23 100
C2-4.17 PA Kopteri tn De160 18 700
C2-4.18 PA Tiiviku tn De160 20 100
C2-4.19 PA Teliku tn De160 23 100 C2-4.21 PA Kauba tn (Kauba 3a-Sepa) De200 11 100
C2-4.24 PA Luha (Luha 9-Herne) De160 5 400 C2-4.25 PA Kütuse (Kütuse 9-Sõmeru tee) De160 59 000
C2-4.26 PA Kütuse (Kütuse 9-Kütuse 9a) De160 14 300
C2-4.27 PA Arkna tee (Raudtee-Lennuki) De160 28 600
C2-4.32 PA Heina tn (Heina 21-Herne) De160 15 200 C2-4.34 PA Tammiku tn (Tammiku 6-Tammiku 9) De160 21 400
C2-4.36 PA Ussimäe tn pikendus De160 39 700
C2-4.37 PA Lubja tn (Lubja 14 - Võidu) De160 32 500
C2-4.39 PA Vilepilli tn (perspektiivne) De160 65 800
C2-4.40 PA Ida tn (perspektiivne) De160 46 100
C2-4.42 PA Radari tn De160 20 500 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.8.5 Projekt C2-5: Reoveepumplate rajamine pikaajalises programmis
Kütuse tänavale rajatakse koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Kütuse tn reoveekollektorisse. Rajatavad pumplad on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Asukoht
Pumpla tähis Maksumus
C2-5.3 PA Kütuse tänav KPJ-Kütuse 41 000
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
61
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.8.6 Projekt C2-6: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis
Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi pikaajalise investeeringuprojekti C1-2 ega C2-4 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 65, kogumaksumusega 87 750 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.9 PROJEKT E1: SADEMEVEE KANALISTSIOONI REKONSTRUEERIMINE
Lühiajalises programmis sademevee torustike rekonstrueerimist ette ei nähta. Pikaajalises programmis on plaanitud rekonstrueerida 1,5 km torustikke, milles suurema osa moodustab Soolikaoja kollektori rekonstrueerimine. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.9.1 Projekt E1-1: Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E1-1.1 PA Soolikaoja kollektor 60 000
E1-1.2 PA Tuule tn (Tallinna-Terase) 42 100 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.9.2 Projekt E1-2: Sademevee restkaevude asendamine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E1-2 PA Kogu linn 116 000 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.10 PROJEKT E2: SADEMEVEE KANALISATSIOONI RAJAMINE
Kokku on arengukavas ette nähtud rajada 14,5 km torustikke, millest aastaks 2018 rajatakse 3,0 km ning aastaks 2026 täiendavalt 11,5 km. Lisaks on arvestatud sademevee süsteemi investeeringute hulka sademevee rennide rajamine kogupikkuses 1,8 km, olemasolevate kraavide asendamine drenaažtorustikega pikkuses 0,9 km, kuivenduskraavide puhastamine pikkuses 4,7 km. Planeeritud tööd on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
8.10.1 Projekt E2-1: Sademevee kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E2-1.6 LA Kooli tn (Pikk-Spordi) 55 300 E2-1.8 LA Karja tn (Vabaduse-Soolikaoja) 112 400 E2-1.9 LA Seminari tn (Seminari 32-Kungla) 92 100 E2-1.10 LA Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 31 650
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
62
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E2-1.14 LA Laada tn (Rohuaia-Tallinna) 13 400
E2-1.15 LA Laada tn (Posti-Rohuaia) 25 000
E2-1.16 LA Laada tn (Saue-Posti) 31 650 E2-1.17 LA Võidu tn (Rohuaia-Tallinna) 26 800 E2-1.18 LA Võidu tn (Posti-Rohuaia) 25 000 E2-1.19 LA Võidu tn (Tuleviku-Posti) 190 800 E2-1.21 LA Tallinna tn (Võidu-Laada) 61 400 E2-1.22 LA Tallinna tn (Laada-Lai) 58 100
E2-1.38 LA J.Kunderi tn (Karja-Rahu) 48 200 E2-1.39 LA Linda tn (Võidu-Kalevi) 82 800 E2-1.40 LA Tuuslari tn (Salme-Kungla) 30 600 E2-1.56 LA Salme tn (Võidu-Kalevi) 70 050
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.10.2 Projekt E2-2: Sademevee rennide rajamine lühiajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E2-2.4 LA Pikk tn (Tõusu-Kooli) 44 000 E2-2.9 LA Sauna tn (Pikk-Spordi) 22 000 E2-2.10 LA Silla tn (Pikk-Soolikaoja kollektor) 24 000
Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.10.3 Projekt E2-3: Sademevee kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E2-3.1 PA Taara tn (Tõru-Tammiku) 23 400
E2-3.2 PA Taara tn (Tammiku kuni väljalask) 20 500
E2-3.3 PA Tammiku tn (Tammiku 16-Tammiku 34) 70 400
E2-3.4 PA Mädapea tee (Õie kuni väljalask) 69 150
E2-3.5 PA Kibuvitsa tn (Tööstuse kuni Soolikaoja kollektor) 55 700
E2-3.7 PA Silla tn (L.Koidula-Kastani) 47 700 E2-3.11 PA Tuleviku tn (Rägavere-L.Koidula) 172 700
E2-3.12 PA Ed.Vilde tn (Laada-L.Koidula) 82 800
E2-3.13 PA Kastani pst (Vee-Karja) 43 600
E2-3.20 PA Tallinna tn (Vene-Võidu) 41 300
E2-3.23 PA Jaama pst (Jaama 21-Kauba) 25 950
E2-3.24 PA Kauba tn (Jaama-Tallinna) 64 700 E2-3.25 PA Tallinna tn (Aasa-Vene) 90 200
E2-3.26 PA Heina (Tallinna-persp.drenaaž) 30 800 E2-3.27 PA Kuke tn (Võidu-Malmi) 89 900 E2-3.28 PA Võidu tn (Lehe-Roosi) 79 380 E2-3.29 PA Roosi tn (Võidu-Tööstuse) 83 900 E2-3.30 PA Tööstuse tn (Tööstuse 6-Roosi) 24 250
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
63
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E2-3.31 PA Tööstuse tn (Tiigi-Roosi) 23 100 E2-3.32 PA Tiigi tn (Tööstuse-Kalda) 74 200
E2-3.33 PA Arkna tee (Raudtee-Lennuki) 159 100
E2-3.34 PA Arkna tee (Lennuki-Papiaru) 170 100
E2-3.35 PA Näituse tn (Näituse 15 kuni tiik) 10 400 E2-3.36 PA Vabaduse tn (Lõuna põik kuni Karja) 166 000 E2-3.37 PA Vabaduse tn (Vee-Võimla) 101 200
E2-3.41 PA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Oja-paistiik) 50 200
E2-3.42 PA Papiaru tn (Nortsu tee - Arkna tee) 317 460
E2-3.43 PA Propelleri (Propelleri 16-Arkna tee) 77 250
E2-3.44 PA Lenduri (Lenduri 14-Arkna tee) 64 700
E2-3.45 PA Linnuse tn (Suve - Linnuse 11) 38 450
E2-3.46 PA Kreutzwaldi 26b kuni Maidla oja 104 000
E2-3.47 PA Vilepilli tn (Vilepilli 6 - Vilepilli 16) 88 350
E2-3.48 PA Vilepilli tn (Ida tn 7 kuni eesvoolukraav) 99 200
E2-3.49 PA Ida tn (perspektiivne tänav) 115 200
E2-3.50 PA Kütuse tn (Vilepilli tn ristmik kuni eesvoolu kraav) 180 300
E2-3.51 PA Härma tn (Jaama - Kuke) 97 000
E2-3.52 PA Malmi tn (Jaama - Kuke) 94 440
E2-3.53 PA Küti tn (Jaama-Tallinna) 93 550 E2-3.54 PA L.Koidula (Ed.Vilde-Tuleviku) 37 550 E2-3.55 PA Seminari (Kungla-Tuleviku) 88 100
E2-3.57 PA L.Koidula (Võimla-Silla) 50 600 E2-3.58 PA Päikese tn (Päikese 11-Lõuna põik) 60 950 E2-3.59 PA Lõuna põik (Päikese-Vabaduse) 61 400
E2-3.60 PA Vee tn (Viru-Allika) 56 600 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.10.4 Projekt E2-4: Sademevee rennide rajamine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E2-4.1 PA Näituse (F.R.Kreutzwaldi-Rahvaaia tiik) 53 000
E2-4.2 PA F.R.Kreutzwaldi tn (Vallikraavi-C.R.Jakobsoni) 54 000
E2-4.3 PA Tõusu tn (Tõusu 8-Pikk) 37 000
E2-4.5 PA Tõusu tn (Tõusu 9b-Õie) 39 000
E2-4.6 PA Tõusu tn (Tõusu 20-Vallikraavi)) 32 000
E2-4.7 PA Vallikraavi (Tõusu-Linnuse) 62 000 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
64
8.11 PROJEKT E3: SADEMEVEE KRAAVIDE REKONSTRUEERIMINE
8.11.1 Projekt E3-1: Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E3-1.1 PA Terase tn (Uus-Aasa) 95 200
E3-1.2 PA Heina tn (Tallinna-Herne) 72 800
E3-1.3 PA Tuule tn (Terase-Herne) 36 400
E3-1.4 PA Uus tn (Terase-Herne) 57 400 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.11.2 Projekt E3-2: Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine pikaajalises programmis
Projekti nr
Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus
E3-2.1 PA Aasa 15 000
E3-2.2 PA Heina-Niine vaheline ala 156 000
E3-2.3 PA Herne 69 500
E3-2.4 PA Luha 15 000
E3-2.5 PA Mulla-Heina-Herne vaheline ala 66 000
E3-2.6 PA Niine-Sõmeru tee 53 000
E3-2.7 PA Sõmeru tee - Niine tn pikendus 30 000
E3-2.8 PA Kalda tn (Kalda 2a kuni Kalda 8 kraavistik) 26 000
E3-2.9 PA Suve tn kuni Maidla oja 42 000
E3-2.10 PA Mädapea tee kuni Valli tn 74 000
E3-2.11 PA Soolikaoja (Lilleoru-Viru) 168 000 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.
8.12 PROJEKT D1: REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE
Reoveepuhasti rekonstrueerimine hõlmab settekäitluse kompleksi väljaehitamist. Seoses investeeringu mahukuse ja vee-ettevõtte võimega projekti kaasrahastada on kompleksi ehitus ette nähtud arengukava pikaajalises programmis.
Settekäitluse ehituseks on koostanud oü aqua consult baltic põhiprojekti „Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti reoveepuhasti anaeroobse settekäitluskompleksi ja reovee survetorustiku projekteerimistööd“, töö 126601, märts 2013. Alljärgnevalt on esitatud projekti lühikokkuvõte. Planeeritud kompleksi asendiplaan on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
65
Joonis 8-1 Settekäitluskompleksi 3D mudel. Musta värviga on tähistatud kaks metaantanki (allikas: oü aqua consult baltic põhiprojekt).
8.12.1 Settekäitluse rajatised
Anaeroobseks settekäitluseks vajalikud mahutid ning hooned rajatakse AS-i Rakvere Vesi territooriumile, praegusest reoveepuhastist ca 40 meetrit kagusuunas.
Rakvere reoveepuhasti uuendamine anaeroobse settekäitlusega hõlmab järgmisi osasid:
uute settetihendusseadmete rajamine – sette tihendamise kompleks hõlmab polümeerisõlme ja täisautomaatset mehaanilise tihendamise seadet eesmärgiga viia metaankääritusse suunatava muda kuivaine sisaldus 6%-ni;
hüginiseerimissõlme rajamine;
vastuvõtusüsteemi ja -mahutite rajamine ümbruskonna toiduainete tööstuste (AS Rakvere Lihakombinaat, OG Elektra) jäätmetele ning lähivaldadest tulevale reoveesettele;
sette anaeroobne käitlemine koos vajalike soojusvahetite süsteemiga;
settemahuti rajamine – rajatakse metaantankist väljuva mudasegu akumuleerimiseks mahuti, kus samaaegselt sadestatakse välja ka protsessis tekkiv MAP (struviit);
settekompleksi varustamine biogaasi kasutamiseks vajalike seadmetega – ette nähakse võimalused biogaasi puhastamiseks ning kuivatamiseks, biogaasi mahuti, biogaasi põleti, seadmed biogaasi rõhu tõstmiseks, soojusjõujaam;
uue tehnohoone ehitamine, mis sisaldab mehaanilist settetihendust,
biogaasi puhastamise, biogaasi kasutamise seadmete paigaldus ja kilbiruumi rajamine;
rejektvee puhastamise süsteem ning juhtimine tagasi puhastusprotsessi;
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
66
tekkiva soojus- ja elektrienergia kasutamise seadmestik.
8.12.2 Koormused
Perspektiivne reoveesette ja teiste orgaaniliste jäätmete kogus, mida oleks võimalik töödelda Rakvere reoveepuhastil on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabelist on näha perspektiivis kasvab töödeldava sette kogus ligi kaks korda.
Tabel 8.2 Perspektiivne reoveesette ja teiste orgaaniliste jäätmete kogus
Substraat Ühik Kogus Kuivaine sisaldus (%)
Päevane orgaaniline koormus (kg OKA/d)
Rakvere reoveepuhasti toormuda m3/d 71 3 1500 Rakvere reoveepuhasti liigmuda m3/d 224 0,8 1100 Rakvere Lihakombinaadi jäätmed m3/d 43 5,5 2400 Lähivaldade rasvapüüniste rasv kg/d 670 50 328 Grossi lihatööstuse flotatsioonimuda kg/d 1980 14 300 Tapa RVP tahendatud sete m3/d 1,5 18-20 150 Kadrina RVP tahendatud sete m3/d 1,5 18-20 150 Haljala RVP tahendatud sete m3/d 7,8 18-20 800
KOKKU 6728 Allolevas tabelis on toodud andmed Rakvere linna lähivaldade reoveepuhastites tekkiva reoveesette koguste kohta ning võimalik lisakoormus Rakvere reoveepuhasti settekäitlussüsteemi. Tabelist on välja jäetud vallad, mille setet ei oleks Rakvere reoveepuhastisse mõttekas transportida suure vahemaa tõttu ning vallad, kus lahendatakse settekäitlus lokaalselt. Andmed pärinevad AS-i Rakvere Vesi tellimusel koostatud vastavasisulisest uurimistööst, mida on täiendatud 2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt läbi viidud projekteerimistöö käigus.
Tabel 8.3 Sette kogused omavalitsustest
Omavalitsus Tekkiv reoveesete (kg KA/kuus)
Rakvere vald 7027 Rägavere vald 267 Kadrina vald 4430 Haljala vald 13 340 Tapa vald 8294 Sõmeru vald 100 KOKKU 33 458 KOKKU kg/KA a 401 500
AS-i Rakvere Lihakombinaat jäätmed
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
67
Sõmeru vallas asuval AS-il Rakvere Lihakombinaat tekib tootmisprotsessis arvestatavas koguses kõrge orgaanikasisaldusega jäätmeid, mille käitlemisega AS Rakvere Lihakombinaat hetkel ise tegeleb. Eelläbirääkimistel on ettevõte avaldanud soovi käidelda tekkivad jäätmed ühiselt teiste tootjatega Rakvere reoveepuhastil koos puhasti mudaga. Vastavalt ettevõtte tehnikajuhi M.Jõhve infole (kiri 03.09.2012 nr 767/TK-14) on tekkivad jäätmed järgmised:
Vedelate jäätmete – vere ja flotatsioonimuda kogus 60-80 tonni päevas. Vedelal kujul tekib jäätmeid ca 60 tonni päevas 5 päeva nädalas. Puhkepäevadel jäätmeid ei teki. Muda kuivainesisaldus on ettevõtte enda laboratooriumis 06.06.2011a. määratud ühekordse analüüsi alusel 5,4%.
Tahkeid jäätmeid – sõnnik ja maosisud – tekib orienteeruvalt 1500 kg/d (kuivaine sisaldus 11-16%).
OG Elektra AS jäätmed
Vastavalt ettevõtte infole 30.08.2012 tekib kontserni OG Elektra ettevõtete tootmise ja laomajanduse tulemusena jäätmeid kuus alljärgnevalt:
1.Reoveesetted -65 tonni
2.Biolagunevad jäätmed (juurviljade ja puuviljade osad) 15 tonni
3.Biolagunevad jäätmed (veiste maosisu-sõnnik) 6 tonni
Seoses OG Elektra kaubandusketi laienemisega suurenevad koguse aastas ca' 5-10 %
Piirkonna toitlustusasutuste rasvapüüdurid
Piirkonnas puudub võimalus käidelda rasvapüüdurites kinni püütud rasva. Hinnanguliselt on selle kogus 670 kg/d (KA 50%).
8.12.3 Settekäitluse protsessi kirjeldus
Anaeroobse stabiliseerimise käigus lagundatakse orgaaniline aine hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobne lagunemine koosneb neljast etapist. Esmalt hüdrolüüsitakse polümeerid monomeerideks, viimased lagunevad edasi madalmolekulaarseteks orgaanilisteks hapeteks ja alkoholideks. Edasi toimub atsetogenees, mille saadusest, atsetaadist, tekivad metanogeneesi käigus metaan (~ 60%) ja süsihappegaas.
Anaeroobse protsessi puhul on olulised järgmised keskkonnatingimused:
viibeaeg – metaantanki suuruse planeerimisel on oluline silmas pidada, et oleks tagatud piisav viibeaeg orgaanilise aine lagundamiseks. Viibeaeg jäätmetele, mida töödeldakse mesofiilses reaktoris varieerub 10-st kuni 40 päevani. Protsessi läbiviimisel termofiilsete tingimustega reaktoris on viibeaeg 12-14 päeva;
temperatuur – temperatuuri võib hoida mesofiilses või termofiilses vahemikus. Protsess aeglustub, kui temperatuur on alla 35 või üle 60 kraadi. Termofiilset faasi eelistatakse sellepärast, et kõrgemal temperatuuril hukkuvad patogeenid ja umbrohuseemned, sellest hoolimata töötab enamik süsteeme siiski mesofiilsetel temperatuuridel;
leelisus – protsessis alandab pH-d peamiselt süsihappegaas ja mitte rasvhapped nagu tihti ekslikult arvatakse. Peamisteks puhverdajateks on kaltsium-, magneesium- ja ammooniumkarbonaat;
pH – optimaalne vahemik 5,5-8,5;
inhibeerivate ainete olemasolu;
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
68
toitainete olemasolu.
Orgaaniliste ainete aeroobse ja anaeroobse lagundamisprotsessi oluline erinevus seisneb nende energeetilises bilansis. Aeroobse lagunemise (sh kompostimise) tagamiseks tuleb protsessi viia oluline kogus hapnikku, milleks kulub hulk elektrienergiat, mille tootmiseks Eestis kulutatakse fossiilset kütust. Anaeroobse lagunemise tagamiseks tuleb hoida protsessis optimaalset temperatuuri, milleks mesofiilse režiimi korral on +37°C. Anaeroobsel lagunemisel tekkiva biogaasi kogus on piisav, et selle põletamisega tagada reaktori soojendamiseks vajalik optimaalne temperatuur. Seega, jätkusuutliku ning keskkonnasõbraliku majandamise ideest lähtuvalt on otstarbekas orgaaniliste jäätmete lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutada anaeroobset tehnoloogiat, eelkõige nende jäätmete korral, milles biolagunevate orgaaniliste reostusainete sisaldus on kõrge.
Ühik 6100: sette tihendamine
Akumuleeritud sete reoveekäitlusest (toor- ja liigmuda) tihendatakse vähendamaks muda mahtu edasistes mudakäitluse osades. Tihendamine viiakse läbi mehaaniliselt, seadmed paigaldatakse uude tehnohoonesse, tihendusruumi.
Ühik 6200: sette stabiliseerimine (metaankääritus)
Sette kääritamise osa toidetakse kolme vooga, mis juhitakse läbi võre kokku 8 m3 segunemismahutisse. Segunemismahutisse juhitakse tihendatud reoveesete reoveepuhasti settetihenditest ning vedelad ja tahked orgaanilised jäätmed vastuvõtusõlmest. Enne metaantanki juhtimist läbivad vood hügienisatsiooni etapi, mis rajatakse uude tehnohoonesse, metaantanki vahetusse lähendusse. Patogeensete pisikute eemaldamiseks kuumutatakse see kombineeritud sissevool üheks tunniks kuni 70 °C.
Sette anaeroobseks kääritamiseks rajatakse kaks metaantanki mahuga 2*1600 m3. Metaantankile on ette nähtud muda ringlus tagamaks lisaagitatsiooni ja võimalust hoida vajalikku töötemperatuuri metaantankis ka siis, kui ei toimu sissevoolu. Muda võetakse välja metaantanki madalamast kolmandikust ja juhitakse läbi purustusseadmete ringluspumpadesse , mis juhivad muda uuesti metaantanki ülemisse kolmandikku. Metaantanki segamiseks kasutatakse mehaanilisi segureid. Seguriga segamise viis on hästi toimiv ning piisavalt võimsa segamisseadme valikul tagab mahuti vajaliku läbisegamise sõltumata vähemal määral kuivainesisaldusest ja reaktori mõõtudest (kõrgusest). Mahuti peal paikneb ajam.
Metaantanki ülaosas asub gaasikuppel, mille eesmärgiks on võimaldada ligipääs mahutisse ning tagada enamuste torustike (sh seire sensorid) läbiviigud. Tekkinud gaas juhitakse gaasikäitlusse.
Ühik 6400: sette hoiumahuti
Kääritatud sete pumbatakse metaantankist sette hoiumahutisse. Mahuti on varustatud aeratsioonisüsteemiga. Aereerimine indutseerib CO2 eraldumist ja sellega muda pH suurenemist, mis omakorda tagab parimad võimalikud protsessitingimused ilma lisakomponentide lisamiseta magneesium-ammoonium-fosfaadi (NH4MgPO4 - MAP) sadestamiseks.
Ühik 6800: settevee käitlus
Reoveesette tahendamisel ja tihendamisel tekkiva vee (nn settevee) puhastamiseks eraldi süsteemis rajatakse setteveekäitlus. Puhastamise peamine eesmärk on vähendada reostuskoormust lämmastiku osas, mis tekiks settevee juhtimisel otse reoveepuhastuse bioloogilisse etappi. Sette tahendamisel tekkiva vee puhastamiseks kasutatakse nitritatsiooni tehnoloogiat.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
69
Ühik 6900: Orgaaniliste jäätmete vastuvõtusõlm
Orgaaniliste jäätmete vastuvõtuseadmed asuvad rajatavas tehnohoone keldrikorrusel, vastu on võimalik võtta vedelaid ja tahkeid jäätmeid.
Ühik 7200: gaasi töötlemine
Gaasi töötlemise osa on ette nähtud viima kogutud biogaas sellisesse konditsiooni, et seda saaks kasutada gaasi kasutamisel. Seetõttu koosneb gaasi töötlemine kruusafiltrist, desulfurisatsioonist, kuivatusosast ning keraamilisest filtrist. Töödeldud gaas kogutakse gaasihoidlasse, kust see juhitakse läbi rõhku suurendatavate puhurite gaasi kasutamise osasse. Hädaolukorra jaoks on olemas ka avariipõleti.
Ühik 8400: gaasi kasutamine
Reoveepuhastis gaasi kasutamiseks on kombinatsioon kahest süsteemist: primaarne agregaat soojus- ja elektrienergia tootmiseks ning olemasolev gaasikatlamaja sekundaarse agregaadina, mille abil kaetakse lagundamisprotsessi soojuse tippnõudlus. Gaasi kasutatakse elektri ja soojuse genereerimiseks, kasutades puhastatud biogaasi. Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse kolme mikroturbiini.
Tabel 8.4 Aastas toodetava soojusenergia kogus ja ülejääk
Kuu Metaantanki soojustarve kokku
Liigne soojus CPH-st
RVP kompleksi potentsiaalselt kasutatav soojus
Kasutamata soojus
Puudujääv soojus energia
kWh/d kWh/d kWh/d kWh/d kWh/d
1 5 161 2 824 2 200 624 0
2 5 322 2 663 2 240 423 0
3 5 006 2 979 1 840 1 139 0
4 4 797 3 188 1 275 1 913 0
5 4 470 3 515 325 3 190 0
6 4 139 3 846 0 3 846 0
7 4 009 3 976 0 3 976 0
8 3 964 4 021 0 4 021 0
9 4 180 3 805 110 3 695 0
10 4 474 3 511 960 2 551 0
11 4 665 3 320 1 240 2 080 0
12 4 838 3 147 1 785 1 362 0
Metaantanki kompleksi elektrienergia tarve on eeldatavalt ~170kW/h, koos reoveepuhastiga kokku 350kW/h. Metaankäärituse kompleksist saadav elektrienergia on 6590/24= 275kW/h.
Elektrienergia müügi tasuvus on pikemas perspektiivis küsitav. Arvestada tuleb lisaks ka gaasi tekke sõltuvusi toorainest ehk siis lihakombinaadi tööst, mis tänasel päeval baseerub arvutuste baasil. Seega on otstarbekam kasutada toodetav energia omatarbeks, samas
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
70
jätta võimalused hiljem taotleda nö. tootjaliin/otseliin, mis võimaldaks ka ise tarbitud elektrilt siiski taastuvenergia toetust saada. Selleks ajaks on olemas ka praktilised kogemused kogu kompleksi tööst, sh ka elektrienergia tootluse ja selle ühtluse/ebaühtlusega.
Lähtuvalt eelpool kirjeldatust ning arvestades võrgutasude kokkuhoiuga Rakvere reoveepuhastis taastuvenergia müügiks võrguliitumist ei tehta ning ülejäägi müüki võrku ei rajata.
Tabel 8.5 on toodud alternatiivi A hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud ning toodetud energiast saadav tulu.
Tabel 8.5 Alternatiivi A hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud ning energiast saadav tulu
Parameeter Ühik Väärtus Koostootmisjaama elektriline efektiivsus % 29 Koostootmisjaama soojuslik efektiivsus % 33
Toodetud elektrienergia kWh/d 7018
Toodetud soojusenergia kWh/d 7985
Hinnanguline investeeringumaksumus € 450000
Hinnangulised opereerimiskulud €/kWh 0,4
Aastased opereerimiskulud €/a 9 600
LISANDUB
Tööjõukulu €/a 40 000
Kemikaali kulu €/a 22 000 Kokku, arvestades jaama tarbeks toodetud soojust ja elektrienergiat €/a -97 000 Tabel 8.5 selgub, et anaeroobne settekäitlus toodab piisavalt energiat, et katta suures osas settekäitluse kulud. Energia ülejääk kasutatakse Rakvere reoveepuhasti omatarbeks väljaspool settekäitlust. Kuna kõiki settekäitluse ekspluatatsioonikulusid ei ole Tabel 8.5-s arvesse võetud, siis on settekäitlusest saadav tulu tegelikkuses väiksem ning tabelis toodu on vaid näitlikustav arv.
8.13 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS
Maksumuste hindamise aluseks on võetud 2012 a hinnatase Eestis ja juba teostatud hangete keskmised maksumused. Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Kõik hinnad sisaldavad lisakulusid - projekteerimine, mõõdistamised jt. Projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kuludeks on arvestatud 5%.
Teenus katab projektispetsialisti ja ehituse omanikujärelevalve teenuse. Projektispetsialisti roll on rahastus taotluste koostamine, projekti elluviimise koordineerimine, hankedokumentide koostamine, hangete läbiviimine, lepingute sõlmimise ning lepingute sujuva elluviimine.
Torustike paigaldusmaksumusse on arvestatud ka tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise kulud, kaeviste osaline tagasitäide liivaga jne.
Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete, materjalide, ehitustööde ja sellega seonduvate tööde maksumuste) orienteeruva hindamisega ja osakaalu määraga on esitatud Lisas 1. Maksumuste koond on esitatud alljärgnevas tabelis.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
71
Tabel 8.6 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus
LÜHIAJALINE PIKAAJALINE Investeeringuprojekt 2014-2017 2018-2025
MAKSUMUS KOKKU
TORUSTIKUD Veevõrgu rekonstrueerimine 595 200 79 000 674 200 Veevõrgu rajamine 601 260 1 020 370 1 621 630 Uute veemõõdusõlmede rajamine 0 20 500 20 500 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine 548 250 674 650 1 222 900 Kanalisatsiooni rajamine 345 800 640 200 986 000 Reoveepumplate rajamine 103 850 41 000 144 850 Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0 102 100 102 100 Sademevee kanalisatsiooni rajamine 955 250 3 595 730 4 550 980 Sademevee rennide rajamine 90 000 277 000 367 000 Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega 0 261 800 261 800 Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine 0 714 500 714 500 Sademevee restkaevude asendamine 0 116 000 116 000 Veevõrgu liitumispunktide rajamine 51 300 72 900 124 200 Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 71 550 87 750 159 300 Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 161 981 377 143 539 123 SETTEKÄITLUSKOMPLEKS Seadmed koos paigaldusega 0 2 872 896 2 872 896 Torustik, armatuur, sensorid 0 516 625 516 625 Üldehitus 0 2 954 196 2 954 196 Välisvõrgud, teed ja platsid 0 617 395 617 395 Elekter ja automaatika 0 798 000 798 000 Katsetamine ja käivitamine 0 246 050 246 050 Muud 0 400 258 400 258 Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 0 500 258 500 258 INVESTEERINGUD KOKKU 3 524 441 16 986 321 20 510 762 Projektide täpsem eelarve on esitatud arengukava Lisas 1.
Lühiajalise programmi investeeringute jaotus aastate lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis.
Tabel 8.7 Lühiajalise investeeringute programmi ajaline jaotus
Investeering EUR
Investeeringuprojekt 2014 2015 2016 2017 TORUSTIKUD Veevõrgu rekonstrueerimine Veevõrgu rajamine
60 000 451 000 280 950 404 510
Uute veemõõdusõlmede rajamine 0 0 0 0 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kanalisatsiooni rajamine Reoveepumplate rajamine
32 500 404 300 213 800 347 300
Sademevee kanalisatsiooni 0 0 0 0
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
72
Investeering EUR
Investeeringuprojekt 2014 2015 2016 2017 rekonstrueerimine Sademevee kanalisatsiooni rajamine Sademevee rennide rajamine
0 495 300 215 100 334 850
Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega 0 0 0 0 Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine 0 0 0 0 Sademevee restkaevude asendamine 0 0 0 0 Veevõrgu liitumispunktide rajamine Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine
4 050 2 700 36 450 79 650
Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 4 625 67 530 35 493 54 333 SETTEKÄITLUSKOMPLEKS Seadmed koos paigaldusega 0 0 0 0 Torustik, armatuur, sensorid 0 0 0 0 Üldehitus 0 0 0 0 Välisvõrgud, teed ja platsid 0 0 0 0 Elekter ja automaatika 0 0 0 0 Katsetamine ja käivitamine 0 0 0 0 Muud 0 0 0 0 Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 0 0 0 0 INVESTEERINGUD KOKKU 101 175 1 420 830 781 793 1 220 643
Lühiajalise programmi investeeringute graafiline jaotus on esitatud alljärgneval joonisel.
Joonis 8-2 Lühiajalise investeeringute programmi ajaline jaotus (EUR/aastas)
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
73
9 FINANTSANALÜÜS
9.1 EESMÄRK
Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab ära analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.
Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:
Esitada Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonna vee-ettevõtja AS Rakvere Vesi kohta kõigi veemajanduspiirkondade mõjusid hõlmav finantsprognoos, mis kajastaks samahästi nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju.
AS Rakvere Vesi on Rakvere linna ja selle lähiümbruse ning Sõmeru valla Näpi, Roodevälja, Sõmeru ja Uhtna asulate ning Rakvere valla Arkna ja Lepna asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni operaator. Käesoleval, 2014. aastal hakkab Rakvere Vesi opereerima ÜVK-d ka Rakvere valla Veltsi asulas.
Arengukavas kajastatavate investeeringuprogrammide elluviija on AS Rakvere Vesi.
Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on jaotatud vee- ja kanalisatsiooniteenusele.
Rakvere Vesi võib tulevikus kujuneda uute, täiendavate investeeringuprojektide elluviijaks, arvestades ettevõtte omanike kavatsusi veemajanduspiirkonda laiendada. Käesolevas finantsprognoosis arvesse võetud mõjud piirduvad kahe käimasoleva projekti (”Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt” ning ”Rakvere valla ja Sõmeru valla veemajandusprojekt”) mõjudega ning käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava invesesteeringuprogrammi elluviimisega kaasnevate mõjudega (sh Rakvere linna reoveepuhasti juurde metaantanki rajamine ning erinevad tegevused seotult ühisveevärgi-, reoveekanalisatsiooni ning sademeteveekanalisatsiooni võrkude rekonstrueerimise ning rajamisega).
Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) pikaajaliselt on saavutatud veemajanduskulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja).
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava lühiajalise programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks Rakvere linna ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab vee-ettevõte oma tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
74
9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED
9.2.1 Finantsanalüüsi metoodika
Keskkonnaministri määruse nr 34, 1. juuli 2009, “Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused” §12 lg. 6 punkt 2 (edaspidi meetme määrus) kohaselt tuleb EL Ühtekuuluvusfondist toetuse taotlemisel projekti majandus- ja finantsanalüüs läbi viia vastavalt määruse lisa 2 alajaotuses II esitatud juhendmaterjalidele. Juhendmaterjali sissejuhatavas osas on öeldud, et: “metoodiline juhend on koostatud Euroopa Komisjoni (edaspidi EK juhendmaterjalid) dokumentide Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects ja Guidance on the Methodology for carrying out Cost-Benefit analysis, The new programming period 2007–2013” põhjal.
Käesoleva finants-, sotsiaal-, ja majandusanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud EK juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüsi põhitulemused sobituvad samade eelduste ja nõuetega, mille esitab meetme määrus ja selle lisa 2. Meetme määruse juhendist juhindutakse sedavõrd, et oleks tagatud analüüsile esitatavate miinimumnõuete täitmine ning ühtsete baasandmete esitamine.
Vastavalt EK juhenditele on finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.
9.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused
Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt EK dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, rahvastikuregister vmt.), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele.
Finantsanalüüs hõlmab praegust veemajandustegevust Rakvere Vesi opereerimispiikonna kõigis asulates, olemasolevat ning ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisel loodavat infrastruktuuri. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse Rakvere Vesi olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist.
Elanike vooluhulkade leidmisel on võetud aluseks Rakvere linna rahvastiku prognoos. (vt Finantsprojektsioonide tabel 2).
Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetmemääruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks järgmised makromajanduslikud näitajad:
reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastane kasvumäär;
inflatsioonimäär (tarbijahinnaindeksi muutus) aastas;
reaalpalga kasvumäär aastas.
Nimetatud andmed võetakse EL Struktuurifondide veebilehelt.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
75
Käesolevas töös on 2012-2025 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2013.a. sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele. Nimetatud prognoosid sisaldavad endas SKP, tarbijahinna indeksi ja reaalpalga kasvumäära prognoose perioodile 2012-2060. Erinevate makromajanduslike indikaatorite eeldused aastatel 2013-2019 on ära näidatud allolevas Tabel 9.1
Tabel 9.1 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika
Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tarbijahinnaindeksi muutus 3,20% 2,70% 2,80% 2,90% 2,80% 2,80% 2,80% Ehitushinnaindeksi muutus 0,00% 2,70% 2,80% 2,90% 2,80% 2,80% 2,80%
Palga reaalkasv 2,70% 3,40% 3,40% 3,50% 3,60% 3,80% 3,70% Allikas: Rahandusministeerium, konsultandi hinnangud
Varade kasulik eluiga. Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks võetud meetme-määruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt:
võrgud ja torustikud – 40 aastat;
reservuaarid ja mahutid – 40 aastat;
masinad ja seadmed – 15 aastat.
ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti, pikkusega 16 aastat, mis hõlmab baasperioodi (2012-2013) ja prognoosiperioodi (2014-2025). Prognoosiperiood hõlmab investeeringu elluviimise perioodi aastatel 2014-2025. Finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2013.a. hinnatasemetest. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes (€).
9.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud
Rakvere linna ÜVKA arendamise kava investeeringuprogrammi põhiindikaatorid on kirjeldatud peatükis 9.4.1. Finantsanalüüsi hõlmatakse investeeringuprogrammist tervik. Investeeringuprogrammi maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis.
Tabel 9.2 Investeeringuprogrammi maksumused (€)
Investeeringukulutused 2013.a. püsihindades Kõik investeeringukulutused Reoveepuhasti metaantank 8 905 679
VKS võrgud 11 605 083
KOKKU 20 510 762
Investeeringukulutused jooksvates hindades Kõik investeeringukulutused Reoveepuhasti metaantank 10 497 207
VKS võrgud 13 762 289
KOKKU 24 259 495 Allikas: Konsultandi arvutused
Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes arvesse ehitushinna oodatava tõusu tulevikus, kui 2013. aasta püsihindades iga-aastased investeeringumaksumused korrutatakse vaadeldava aasta ehitushinna keskmise tõusu indeksiga ning saadakse maksumus tegelikes nominaalhindades (jooksev hinnatase, mis vastab ehitustööde elluviimise eeldatavale ajagraafikule). Investeeringute elluviimise ajakava on välja toodud ka pikaajalistes finantsprojektsioonides (vt finantsanalüüsi lisa 4 „Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus“).
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
76
9.3 NÕUDLUSANALÜÜS
9.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad)
Järgnevas tabelis kirjeldatakse majapidamiste veetarbe (elanike veetarbimine liitrites elaniku kohta päevas – l/el/päev) praegust taset ning perspektiivi. Pikemaajalised prognoosid on välja toodud finantsanalüüsi lisas 1 „Eeldused“. Perspektiivne kanalisatsioonitarbe suhtarv on võrdsustatud veetarbe suhtarvuga.
Tabel 9.3 Majapidamiste veetarbe dünaamika (liitrit 1 elaniku kohta päevas)
Asula / 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Rakvere linn 65 65 65 65 70 75 80 85 90
Näpi 65 65 65 70 75 80 85 90 90
Roodevälja 66 66 66 71 76 81 86 90 90
Sõmeru 65 65 65 70 75 80 85 90 90
Uhtna 77 77 77 77 77 77 77 77 77
Veltsi 61 61 65 65 70 75 80 85 85
Lepna 73 73 77 77 82 85 85 85 85
Arkna 65 65 69 69 69 69 74 79 79 Allikas: Konsultandi eeldused
Tööstustarbijate, ettevõtete ja asutuste perspektiivse vee- ja kanalisatsioonitarbe prognoosimisel lähtutakse 2012.a tegeliku tarbimise tasemest. Eeldatakse et tarbimismahud jäävad konstantseks. Pikemaajalised prognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 „Eeldused“.
Tabel 9.4 Veeteenuste tarbijaskond Rakvere linnas
Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Ühisveega ühendatud elanike arv 14 832 15 182 15 265 15 302 15 224 15 244 15 264 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 14 371 14 774 14 860 14 899 14 824 14 844 14 864
Aastased müügimahud, veevarustusteenus Aastased müügimahud, majapidamised 371 067 351 889 360 193 390 021 418 892 444 541 472 945 Aastased müügimahud, ettevõtted ja asutused 153 214 160 215 157 930 158 719 159 513 160 310 161 112
Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus
Aastased müügimahud, majapidamised 360 446 340 952 350 513 379 673 407 860 432 861 460 535 Aastased müügimahud, ettevõtted ja asutused 251 992 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000
Allikas: Konsultandi arvutused
Märkus: tabel ei hõlma AS Rakvere Vesi kõigi tegevuspiirkondade terviknäitajaid, vaid piirdub Rakvere linnaga
Eelnevas tabelis on kirjeldatud Rakvere linna vee- ja kanalisatsiooniga asulate elanike arvu, ühisveevärgiga ühendatud elanike arvu, kanalisatsiooniga ühendatud elanike arvu, samuti tarbimismahtude prognoosid ning tootmismahtude prognoosid, tulenevalt Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest.
Veetootmismahtudele avaldab mõju veelekete oodatav alanemine torustike rekonstrueerimistööde tulemusena ja ka individuaalse tarbimismahu kasv.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
77
Reoveepuhastusmahtude eeldatav muutus sõltub kahest põhitegurist: torustike rekonstrueerimise tulemusena langeb osaliselt infiltratsiooni osakaal. Teine tegur on tarbimismahu kasv, tulenevalt individuaalse tarbimismahu oodatavast kasvust.
9.3.2 Mõjud tuludele
Tulude prognoosimisel on aluseks Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise korral saavutatav vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioon. Tulusid mõjutab sealjuures nii veevarustusteenuse kui ka kanalisatsiooniteenuse omahinna- ning tariifitaseme muutumine. Investeeringuprogrammi elluviimise mõjul suureneb kapitalikulude maht veemajandustegevuses (s.t. põhivara kulum suureneb). Suurenevad ka muud olulisemad ekspluatatsioonikulu liigid. Kokkuvõttes, investeeringuprogrammi elluviimine põhjustab vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide tõusu võrreldes praeguse olukorraga (vt finantsanalüüsi lisa 1 ”Eeldused”). Kujunevad vee- ja kanalisatsioonitariifid ulatuvad tasemele mille puhul elanike kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele moodustavad 0,9% kuni 2,2% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (nn kulukuse määr) ning samal ajal on tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste jätkusuutlik osutamine.
Muud tulud
Lisaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste tulule, mida ettevõte teenib ka ilma investeeringuprogrammi elluviimiseta, hakkab Rakvere Vesi ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise ning selle käigus rajatava reoveepuhasti metaantanki abil osutama teenust ja teenima tulu lihatööstuse jäätmete ning lähivaldadest pärineva reoveesette vastuvõtmisest ja käitlemisest settekäitluskompleksis. Tulusid hakatakse teenima ka koostootmisjaamas tekkiva üleliigse soojusenergia edasimüümisest. Metaantanki ehitus on plaanitud aastatele 2018 ja 2019.
Metaantanki ja settekäitluskompleksi hulka hakkab kuuluma ka biolagunevate jäätmete vastuvõtusõlm. Sõlmes hakatakse ära kasutama biolagunevaid jäätmeid, mida saadakse Rakvere Lihakombinaadilt, OG Elektra lihatööstuselt ning lähivaldade asutustelt, kellel on rasvapüünised. Eeldatav vastuvõtu kogus on ca 16 662 tonni aastas. Sellest purgimistegevusest tekib ettevõttele rahaline müügitulu ca 22 eurot/tonn (2015. aasta hinnatase, edaspidi leiab aset hinnatõus).
Lisaks võtab Rakvere metaantank vastu ja hakkab töötlema lähivaldade (Rakvere linna ümbruskonnas asuvate omavalitsuste vee-ettevõtetes tekkivaid) reoveesetteid, eeldatava mahuga 3942 tonni/aastas (eeldatava kuivaine osakaaluga 15%). Ka nende setete vastuvõtmise eest tekib ettevõttele rahaline müügitulu 22 eurot/tonn (2015.a. hinnatase, edaspidi leiab aset hinnatõus). Hinnatase lähtub konkurentsivõimelisest hinnatasemest, kui arvesse võtta tinglik võimalus loovutada reoveesetet jäätmekäitlejatele või jäätmevedajatele, lõppladestuse eesmärgil.
Biogaasi põletamisest tekib koostootmisjaamas elektri- ja soojusenergiat. Tekkiv soojusenergia müüakse osaliselt ühe teraviljakuivati operaatorile, kelle kuivati paikneb Rakvere reoveepuhasti vahetus naabruses. Müüdav soojusenergia maht on hinnanguliselt 419 MWh aastas. Ettevõtte eeldatav rahaline müügitulu on ca 19 eurot/MWh (2013. aasta püsihindades). Hinnatase on võrreldav konkurentsivõimelise soojusenergia hinnaga Rakvere linnas.
Rakvere reoveepuhasti olemasolev kompleks ning rajatav settekäitluskompleks ei tarvita ära kogu elektrienergiat mis koostootmisjaamas tootma hakatakse, sest koostootmisjaama planeeritud tootmisvõimsus ületab reoveepuhastusjaama omatarvet. Tekkiv elektrienergia ülejääk on samas väike, mistõttu üleliigset elektrienergiat edasi müüa ei planeerita. Seega, elektrimüügi tulusid ei ole projektist tulenevalt planeeritud.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
78
9.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED
9.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud)
Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele, kemikaalikulud, keskkonnakulud: veeressursi maks ja heitvee saastetasu.
9.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud)
Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, administratiivkulud ja hoolduskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 3 „Tulude ja kulude analüüs“. Opereerimiskulude baasilt väljaarvutatud teenuste ühiku omahinnad on esitatud finantsanalüüsi lisas 5 „Plaanilised omahinnad“.
9.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele
Eespool viidatud veetootmise ja reoveepuhastusmahtude muutumine tuleneb ühe põhjusena veelekete ning kanalisatsioonitorustike infiltratsiooni vähenemisest. Järgnevas tabelis on ära toodud perspektiivne arveldamata vee (sh lekked) ning infiltratsiooni osakaal.
Tabel 9.5 Arveldamata vee osakaal ja infiltratsioon
indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
VESI MIS EI TOO TULU %
Rakvere linn 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veltsi 19% 11% 10% 10% 10% 10% 10% Lepna 22% 13% 10% 10% 10% 10% 10% Arkna 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% INFILTRATSIOON % Rakvere linn 76% 53% 45% 45% 45% 45% 45% Veltsi 38% 27% 20% 20% 20% 20% 20% Lepna 42% 29% 20% 20% 20% 20% 20% Arkna 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40%
indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
VESI MIS EI TOO TULU %
Näpi 35% 21% 12% 10% 10% 10% 10% Roodevälja 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Sõmeru 38% 23% 14% 10% 10% 10% 10% Uhtna 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% INFILTRATSIOON % Näpi 76% 53% 37% 26% 21% 21% 21% Roodevälja 76% 53% 37% 26% 18% 15% 15% Sõmeru 76% 53% 37% 26% 20% 20% 20% Uhtna 30% 21% 20% 20% 20% 20% 20%
Märkus: arveldamata vesi = arveldamata vee hulk (m³)/ veetootmismaht (m³), veelekked koos omatarbega
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
79
9.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS
9.5.1 Tulude eeldused
Tulude prognoosimisel on baasiks täisstsenaariumile vastav vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Järgnevas tabelis esitatakse vastavad perspektiivsed tariifid. Need on majapidamiste ning ettevõtete-asutuste lõikes ühtsed. Tariifiprognoosid kehtivad Rakvere Vesi praeguse tegevuspiirkonna asulatele. Alates 01.juunist 2013.aastal kehtivad tariifid, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Pikaajalised tariifiprognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 ”Eeldused”. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 3 „Tulude ja kulude analüüs“.
Tabel 9.6 Teenuste tariifide prognoos
Tariifide tase Ühik 2 012 2 013 2 014 2 020 2 025 2 030 Rakvere linn Elanike vesi €/m³ 0,74 1,02 1,02 1,22 1,4 1,59 Juriidiliste isikute vesi €/m³ 0,74 1,02 1,02 1,22 1,4 1,59 Elanike heitvesi €/m³ 0,62 0,84 0,84 1,65 1,93 2,23 Juriidiliste isikute heitvesi €/m³ 0,62 0,84 0,84 1,65 1,93 2,23 teenuste kulukuse tase % 0,9% 1,1% 1,0% 1,6% 1,9% 2,2%
Allikas: Konsultandi arvutused
9.5.2 Finantsprognooside tulemused
Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt:
Investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et Rakvere Vesi taotleb ja saab metaantanki rajamiseks rahalist toetust siseriiklikust keskkonnaprogrammist või EL fondidest ca 8,6 mln eurot (katab 81,7% metaantanki rajamismaksumusest). Investeering on planeeritud perioodile 2018-2019. Metaantanki rajamise eesmärgil on kavandatud laenude võtmist kogusummas ca 1,8 mln eurot.
Finantsanalüüsis arvestatakse, et investeeringud ühisveevärki, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni kaetakse enamaltjaolt laenuvahenditest, plaanitud laenumaht moodustab ca 11,8 mln eurot. Vastavate investeeringute kogusumma moodustab ca 13,7 mln eurot jooksevhindades. Investeeringud on planeeritud perioodile perioodil 2014 kuni 2023.
Käimasolevaid kahte ÜF projekti rahastatakse vastavalt viimaste rahastusplaanidele.
Lühi- ja pikaajalise investeeringuprogrammi kohaseid asenduskulutusi finantsanalüüsi ajahorisondi vältel ei tehta, sest kõigi nimetatud varade eluiga ületab ajahorisondi pikkust.
Eelnevalt kirjeldatud finantseerimispõhimõtted on esitatud pikemate prognoosidena arengukava finantsanalüüsi lisas 4 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Järgnevalt on kirjeldatud Rakvere linna ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimiseks vajalike tulevaste laenude indikatiivseid põhitingimusi.
Tabel 9.7 Laenutingimuste eeldused
Parameeter Eeldatav väärtus Maht: Kokku 13 638 513 eurot
sh 1 843 127 eurot metaantanki rajamiseks sh 11 795 387 eurot VKS võrkude ehituseks
Laenu tingimused Laenuandja: KIKi laenud Intressimäär: 2,3%
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
80
Parameeter Eeldatav väärtus Laenu võtmine: 2014 – 2023 Laenu tagasimaksmine:
2018 – 2035
Tagasimaksed: Võrdsed põhiosa tagasimaksed 655 299 € / aastas (VKS võrkude ehituse laen) 102 396 € / aastas (metaantanki rajamise laen)
Laenupuhkus: Kuni 31.12.2017
Tagatis: Projekti raames tehtavad investeeringud Allikas: Konsultandi prognoos
Finantsanalüüsis analüüsitakse investeeringuprogrammi veemajandusalase tegevuse finantsilist jätkusuutlikust. AS Rakvere Vesi summaarsed veemajandustegevuse rahavood on täisstsenaariumis positiivsed, mis on kajastatud finantsanalüüsi lisas 4 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Tabelis äratoodud finantsprojektsioonid kinnitavad, et Rakvere Vesi planeeritavate tulude ja kulude baasilt arvutatud rahavood on käesolevaga kasutatud eeldustel finantsiliselt jätkusuutlikud.
Tabel 9.8 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus FINANTSEERIMISALLIKAD
TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtusedNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17Omafinantseering tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Rahaliste vahendite algjääk tuh EURI voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 2 525 1 055 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen, VK võrgud) tuh EUR/aastas 0 0 83 1 200 849 1 227 1 392 1 511 1 308 1 343 1 466 1 417 0 0III voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 350 569 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0III voor kohalik sihtfinantseerimine (Rakvere vald) tuh EUR/aastas 0 88 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen Metaantank) tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 200 1 643 0 0 0 0 0 0I voor kohalik kaasfin (Rakvere linn, aktsiakapitali sissemaks ja I vooru investeeringute asenduskulutuste katmine)
tuh EUR/aastas 0 700 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 397
Kokku kodumaine finantseerimine tuh EUR/aastas 2 875 2 411 83 1 200 849 1 227 1 592 3 154 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397EL rahaline abi, projekt 1 (I taotlusvoor) tuh EUR/aastas 3 698 7 710 0 0 0EL rahaline abi, projekt 2 (III taotlusvoor) tuh EUR/aastas 1 033 1 897 296 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0EL või KIK rahaline abi, metaantanki rajamine tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 501 8 073 0 0 0 0 0 0Muud laenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397
RAHALINE JÄTKUSUUTLIKKUSProjekteeritud väärtused
Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 20254 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397Müügitulud tuh EUR/aastas 2 307 1 419 1 779 1 968 1 995 2 105 2 869 3 070 3 801 3 907 4 015 4 136 4 284 4 417Intressitulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kokku laekumised tuh EUR/aastas 9 914 13 437 2 158 3 168 2 844 3 332 4 962 14 297 5 109 5 251 5 481 5 553 4 284 4 813
Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 191 1 286 1 347 1 335 1 410 1 488 2 162 2 246 2 333 2 421 2 513 2 607Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 8 538 12 154 483 1 500 849 1 363 2 160 11 474 1 634 1 679 1 725 1 771 0 411
intressimaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 36 97 109 204 189 175 160 146 131 116 102 87 73 58
põhiosamaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323
intressimaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 14 21 41 39 36 34 31 28 26 23 21 18 16
põhiosamaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 0 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57
intressimaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 1 15 38 62 93 132 168 183 200 217 216 199
põhiosamaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 655 655 655 655 655 758 758 758
intressikulud proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 11 7 5 3 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0
laenu tagasimaksed proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 78 79 57 57 57 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 9 981 13 492 2 190 3 488 2 902 3 352 4 894 14 306 5 160 5 287 5 418 5 656 3 959 4 430
Kokku rahavoog tuh EUR/aastas -67 -54 -32 -320 -58 -20 68 -9 -51 -36 63 -103 325 384Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 568 514 482 162 104 85 153 144 92 57 119 16 341 725 Allikas: konsultandi arvutused
Eelnevast tabelist järeldub, et finantsanalüüsis kasutatud tulu-kulu eelduste põhjal kujuneb Rakvere Vesi rahaliste tulude ja kulude baasil tuletatud kumulatiivse rahavoo suuruseks 2025. a lõpuks ca 0,7 mln eurot.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
81
10 FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID
Tabel 1 Eeldused;
Tabel 2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses;
Tabel 3 Tulude ja kulude analüüs;
Tabel 4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus;
Tabel 5 Plaanilised omahinnad.
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
82
Tabel 1 Eeldused TÄISSTSENAARIUMI finantstulemusNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17EELDUSED
Tarbijahinnaindeksi muutus 3,9% 3,2% 2,7% 2,8% 2,9% 2,8% 2,8% 2,8% 2,8% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6%Reaalpalga kasv 1,8% 2,7% 3,4% 3,4% 3,5% 3,6% 3,8% 3,7% 3,5% 3,4% 3,3% 3,2% 3,2% 3,1%Rahvaarv 17544 17483 18285 18196 18108 18123 18140 18155 18173 18191 18211 18231 18251 18251Ühisveega ühendatud elanike arv 16634 16967 18060 18126 18044 18060 18076 18091 18109 18128 18148 18168 18188 18188 sh Rakvere linn ja lähiümbrus 14 832 15 182 15 265 15 302 15 224 15 244 15 264 15 284 15 304 15 324 15 344 15 364 15 384 15 384Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 16 161 16 545 17 525 17 588 17 509 17 525 17 542 17 558 17 576 17 595 17 615 17 635 17 655 17 655 sh Rakvere linn ja lähiümbrus 14 371 14 774 14 860 14 899 14 824 14 844 14 864 14 884 14 904 14 924 14 944 14 964 14 984 14 984elanike keskmine veetarve l/el/päev l / el / päev 68 64 62 71 76 80 85 89 89 89 89 89 89 89
Aastased müügimahud, veevarustusteenusMajapidamised - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 371 067 351 889 360 193 390 021 418 892 444 541 472 945 501 422 502 079 502 736 503 393 504 050 504 707 504 707Asutused ja ettevõtted - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 153 214 160 215 157 930 158 719 159 513 160 310 161 112 161 917 162 727 163 541 164 358 165 180 166 006 166 006
Majapidamised - Rakvere ja Sõmeru valla prk m³/aastas 43 247 43 009 45 611 77 300 82 040 85 568 89 049 88 927 88 776 88 718 88 689 88 689 88 689 88 689Asutused ja ettevõtted - Rakvere ja Sõmeru valla pirk m³/aastas 8 741 8 785 17 778 17 844 17 911 17 979 18 048 18 117 18 184 18 252 18 322 18 392 18 462 18 462
Aastased müügimahud, vesi m³/aastas 576 268 563 898 581 512 643 884 678 356 708 398 741 154 770 384 771 767 773 248 774 763 776 312 777 865 777 865Veetöötlusjaamas toodetud vesi m³/aastas 662 681 634 182 647 582 713 781 752 054 785 386 821 743 854 226 855 775 857 434 859 124 860 844 862 568 862 568
sh Rakvere linna tarbeks m³/aastas 582 534 569 005 575 692 609 711 642 673 672 056 704 508 737 044 738 674 740 308 741 946 743 589 745 237 745 237Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus
Majapidamised - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 360 446 340 952 350 513 379 673 407 860 432 861 460 535 488 282 488 939 489 596 490 253 490 910 491 567 491 567Asutused ja ettevõtted - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 251 992 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000
Majapidamised - Rakvere ja Sõmeru valla prk m³/aastas 43 287 42 724 45 252 73 572 78 103 81 589 85 030 84 939 84 819 84 761 84 732 84 732 84 732 84 732Asutused ja ettevõtted - Rakvere ja Sõmeru valla pirk m³/aastas 505 190 505 190 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457
Aastased müügimahud, heitvesi m³/aastas 1 160 916 1 131 866 1 148 222 1 205 702 1 238 420 1 266 907 1 298 022 1 325 678 1 326 215 1 326 814 1 327 442 1 328 099 1 328 756 1 328 756puhastatud heitvesi m³/aastas 4 910 447 2 406 415 1 958 428 1 917 747 1 903 865 1 932 206 1 986 879 2 037 202 2 038 223 2 039 321 2 040 467 2 041 661 2 042 856 2 042 856vastuvõetud reoveesetted m³/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 20 604 20 604 20 604 20 604 20 604 20 604soojusenergia müük MWh/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 419 419 419 419 419 419Veevarustusteenuse tariifid ilma käibemaksuta
Majapidamised - Rakvere linn EUR/m³ 0,74 1,02 1,02 1,03 1,12 1,15 1,18 1,20 1,22 1,25 1,27 1,30 1,36 1,40Ettevõtted ja asutused - Rakvere linn EUR/m³ 0,74 1,02 1,02 1,03 1,12 1,15 1,18 1,20 1,22 1,25 1,27 1,30 1,36 1,40
Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta
Majapidamised - Rakvere linn EUR/m³ 0,62 0,84 0,84 1,25 1,30 1,41 1,49 1,57 1,65 1,70 1,75 1,81 1,87 1,93Ettevõtted ja asutused - Rakvere linn EUR/m³ 0,62 0,84 0,84 1,25 1,30 1,41 1,49 1,57 1,65 1,70 1,75 1,81 1,87 1,93
Projekteeritud väärtused
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
83
Tabel 2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses Rakvere 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 ühendatud elanike arv, VESI 14 987 15 312 16 077 16 121 16 039 16 055 16 071 16 086 16 104 16 123 16 143 16 163 16 183 16 183 Rakvere linn 14 832 15 182 15 265 15 302 15 224 15 244 15 264 15 284 15 304 15 324 15 344 15 364 15 384 15 384 Veltsi 0 0 242 242 241 240 239 238 238 238 238 238 238 238 Lepna 0 0 455 459 457 456 454 452 452 452 452 452 452 452 Arkna 155 130 115 118 117 115 114 112 110 109 109 109 109 109 ühendatud elanike arv, KANAL 14 526 14 904 15 614 15 655 15 576 15 592 15 609 15 625 15 643 15 662 15 682 15 702 15 722 15 722 Rakvere linn 14 371 14 774 14 860 14 899 14 824 14 844 14 864 14 884 14 904 14 924 14 944 14 964 14 984 14 984 Veltsi 0 0 242 242 241 240 239 238 238 238 238 238 238 238 Lepna 0 0 402 406 404 403 402 401 401 401 401 401 401 401 Arkna 155 130 110 108 107 105 104 102 100 99 99 99 99 99 VESI, eratarbimine 374 767 355 816 363 486 412 735 442 747 468 934 497 872 526 227 526 733 527 332 527 960 528 617 529 274 529 274 Rakvere linn 371 067 351 889 360 193 390 021 418 892 444 541 472 945 501 422 502 079 502 736 503 393 504 050 504 707 504 707 Veltsi 0 0 0 6 183 6 625 7 037 7 446 7 415 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 Lepna 0 0 0 13 618 14 240 14 178 14 147 14 085 14 023 14 023 14 023 14 023 14 023 14 023 Arkna 3 700 3 927 3 293 2 913 2 989 3 178 3 333 3 304 3 246 3 188 3 159 3 159 3 159 3 159 VESI, tööstustarbimine 153 214 160 215 159 306 160 101 160 902 161 706 162 516 163 328 164 144 164 965 165 789 166 619 167 452 167 452 Rakvere linn 153 214 160 215 157 930 158 719 159 513 160 310 161 112 161 917 162 727 163 541 164 358 165 180 166 006 166 006 Veltsi 0 0 558 560 563 566 569 572 574 577 580 583 586 586 Lepna 0 0 818 822 826 830 835 839 843 847 851 856 860 860 Arkna 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KANAL, eratarbimine 364 147 344 879 353 807 400 675 429 817 455 338 483 527 511 184 511 721 512 320 512 948 513 605 514 262 514 262 Rakvere linn 360 446 340 952 350 513 379 673 407 860 432 861 460 535 488 282 488 939 489 596 490 253 490 910 491 567 491 567 Veltsi 0 0 0 6 183 6 625 7 037 7 446 7 415 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 Lepna 0 0 0 12 032 12 596 12 534 12 503 12 472 12 441 12 441 12 441 12 441 12 441 12 441 Arkna 3 700 3 927 3 293 2 787 2 736 2 906 3 043 3 014 2 956 2 898 2 869 2 869 2 869 2 869 KANAL, tööstustarbimine 251 992 243 000 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 Rakvere linn 251 992 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 Veltsi 0 0 460 460 460 460 460 460 460 460 460 460 460 460 Lepna 0 0 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 Arkna 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas 483 408 206 125 0 20 20 20 20 20 20 20 20 20 I vooru projektiga 469 350 166 120 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
84
Rakvere 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Rakvere linn 469 350 161 115 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Veltsi - - - - - - - - - - - - - - Lepna - - - - - - - - - - - - - - Arkna - - 5 5 - - - - - - - - - - III vooru projektiga 14 58 40 5 - - - - - - - - - - Rakvere linn - - - - - - - - - - - - - - Veltsi 6 - 35 - - - - - - - - - - - Lepna 8 58 5 5 - - - - - - - - - - Arkna - - - - - - - - - - - - - -
perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas 516 456 201 120 0 20 20 20 20 20 20 20 20 20 I vooru projektiga 469 403 161 115 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Rakvere linn 469 403 161 115 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Veltsi - - - - - - - - - - - - - - Lepna - - - - - - - - - - - - - - Arkna - - - - - - - - - - - - - - III vooru projektiga 47 53 40 5 - - - - - - - - - - Rakvere linn - - - - - - - - - - - - - - Veltsi 6 - 35 - - - - - - - - - - - Lepna 41 53 5 5 - - - - - - - - - - Arkna - - - - - - - - - - - - - - VESI, tootmismaht 585 734 572 400 580 069 635 767 669 985 699 928 732 943 765 358 766 841 768 433 770 054 771 706 773 362 773 362 Rakvere linn 582 534 569 005 575 692 609 711 642 673 672 056 704 508 737 044 738 674 740 308 741 946 743 589 745 237 745 237 Veltsi 0 0 620 7 492 7 986 8 448 8 906 8 874 8 842 8 846 8 849 8 852 8 856 8 856 Lepna 0 0 909 16 045 16 741 16 676 16 647 16 583 16 518 16 523 16 527 16 533 16 537 16 537 Arkna 3 200 3 396 2 848 2 519 2 585 2 748 2 882 2 857 2 807 2 757 2 732 2 732 2 732 2 732
KANAL, kogu puhastatav maht 2 601
681 1 248
996 1 086
029 1 160
971 1 213
393 1 259
570 1 310
588 1 360
912 1 361
932 1 363
030 1 364
177 1 365
371 1 366
566 1 366
566
Rakvere linn 2 595
514 1 242
451 1 079
115 1 132
133 1 183
382 1 228
838 1 279
155 1 329
604 1 330
799 1 331
993 1 333
188 1 334
383 1 335
577 1 335
577 Veltsi 0 0 575 8 304 8 856 9 372 9 883 9 844 9 805 9 805 9 805 9 805 9 805 9 805 Lepna 0 0 850 15 890 16 595 16 518 16 479 16 440 16 401 16 401 16 401 16 401 16 401 16 401 Arkna 6 167 6 545 5 489 4 645 4 560 4 843 5 072 5 024 4 927 4 831 4 782 4 782 4 782 4 782
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
85
Rakvere 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 VESI MIS EI TOO TULU % 0 Rakvere linn 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veltsi 19% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Lepna 22% 13% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Arkna -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% INFILTRATSIOON % 0 Rakvere linn 76% 53% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% Veltsi 38% 27% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Lepna 42% 29% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Arkna 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% ELANIKE ARV 0 Rakvere linn 15 607 15 607 15 522 15 438 15 354 15 374 15 394 15 414 15 434 15 454 15 474 15 494 15 514 15 514 Veltsi 0 0 227 226 225 224 223 222 222 222 222 222 222 222 Lepna 0 0 399 397 396 394 393 391 391 391 391 391 391 391 Arkna 179 150 127 125 123 121 120 118 116 114 114 114 114 114
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
86
Sõmeru
aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
ühendatud elanike arv, VESI 1 657 1 647 1 655 1 983 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 124
Näpi 352 346 332 321 321 321 321 321 321 321 321 321 321 321 359
Roodevälja 20 19 90 101 113 113 113 113 113 113 113 113 113 113 146
Sõmeru 1 285 1 282 1 233 1 199 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 329
Uhtna - - - 362 367 367 367 367 367 367 367 367 367 367 290
ühendatud elanike arv, KANAL 1 632 1 635 1 641 1 911 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 2 060
Näpi 346 348 334 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 359
Roodevälja 20 19 86 97 109 109 109 109 109 109 109 109 109 109 146
Sõmeru 1 266 1 268 1 221 1 187 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 310
Uhtna - - - 303 308 308 308 308 308 308 308 308 308 308 245
VESI, eratarbimine 39 563 39 546 39 082 42 318 54 586 58 185 61 175 64 123 64 123 64 123 64 123 64 123 64 123 64 123 68 397
Näpi 8 404 8 394 8 209 8 483 8 787 9 373 9 959 10 545 10 545 10 545 10 545 10 545 10 545 10 545 11 793
Roodevälja 485 483 458 2 332 2 802 3 341 3 547 3 712 3 712 3 712 3 712 3 712 3 712 3 712 4 796
Sõmeru 30 674 30 669 30 415 31 503 32 823 35 157 37 354 39 551 39 551 39 551 39 551 39 551 39 551 39 551 43 658
Uhtna - - - - 10 174 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 8 150
VESI, tööstustarbimine 8 741 8 741 8 785 16 402 16 462 16 522 16 583 16 644 16 706 16 767 16 828 16 891 16 953 17 016 17 016
Näpi - - - 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400
Roodevälja - - - - - - - - - - - - - - -
Sõmeru 8 741 8 741 8 785 8 829 8 873 8 917 8 962 9 007 9 052 9 097 9 142 9 188 9 234 9 280 9 280
Uhtna - - - 3 173 3 189 3 205 3 221 3 237 3 254 3 270 3 286 3 303 3 319 3 336 3 336
KANAL, eratarbimine 39 587 39 587 38 797 41 959 52 570 56 146 59 112 62 038 62 038 62 038 62 038 62 038 62 038 62 038 66 508
Näpi 8 393 8 393 8 256 8 534 8 870 9 461 10 052 10 643 10 643 10 643 10 643 10 643 10 643 10 643 11 793
Roodevälja 485 485 458 2 229 2 691 3 223 3 422 3 581 3 581 3 581 3 581 3 581 3 581 3 581 4 796
Sõmeru 30 709 30 709 30 083 31 197 32 494 34 806 36 982 39 157 39 157 39 157 39 157 39 157 39 157 39 157 43 034
Uhtna - - - - 8 516 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 6 886
KANAL, tööstustarbimine 505 190 505 190 505 190 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317
Näpi - - - - - - - - - - - - - - -
Roodevälja 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190
Sõmeru 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000
Uhtna - - - 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
87
Sõmeru
aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas - 18 182 22 22 - - - - - - - - - -
I vooru projektiga - 18 85 17 17 - - - - - - - - - -
Näpi - - 2 - - - - - - - - - - - -
Roodevälja - - 71 12 12 - - - - - - - - - -
Sõmeru - 18 12 5 5 - - - - - - - - - -
Uhtna - - - - - - - - - - - - - - -
III vooru projektiga - - 97 5 5 - - - - - - - - - -
Näpi - - - - - - - - - - - - - - -
Roodevälja - - - - - - - - - - - - - - -
Sõmeru - - - - - - - - - - - - - - -
Uhtna - - 97 5 5 - - - - - - - - - -
perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas - 31 159 22 22 - - - - - - - - - -
I vooru projektiga - 31 81 17 17 - - - - - - - - - -
Näpi - 8 2 - - - - - - - - - - - -
Roodevälja - - 67 12 12 - - - - - - - - - -
Sõmeru - 23 12 5 5 - - - - - - - - - -
Uhtna - - - - - - - - - - - - - - -
III vooru projektiga - - 78 5 5 - - - - - - - - - -
Näpi - - - - - - - - - - - - - - -
Roodevälja - - - - - - - - - - - - - - -
Sõmeru - - - - - - - - - - - - - - -
Uhtna - - 78 5 5 - - - - - - - - - -
VESI, tootmismaht 76 972 76 947 61 782 67 513 78 014 82 069 85 458 88 800 88 868 88 934 89 001 89 070 89 137 89 206 94 106
Näpi 12 860 12 845 10 364 14 719 14 653 15 304 15 954 16 605 16 605 16 605 16 605 16 605 16 605 16 605 17 992
Roodevälja 539 537 509 2 592 3 113 3 712 3 941 4 125 4 125 4 125 4 125 4 125 4 125 4 125 5 329
Sõmeru 63 573 63 565 50 910 46 898 46 328 48 971 51 462 53 954 54 004 54 054 54 104 54 155 54 206 54 257 58 820
Uhtna - - - 3 305 13 920 14 083 14 100 14 116 14 134 14 151 14 167 14 185 14 202 14 219 11 965
KANAL, kogu puhastatav maht 1 587 200 2 308 765 1 157 420 872 399 756 776 690 472 672 635 676 290 676 290 676 290 676 290 676 290 676 290 676 290 681 808
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
88
Sõmeru
aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Näpi 20 470 35 569 17 567 13 546 11 986 11 976 12 724 13 473 13 473 13 473 13 473 13 473 13 473 13 473 14 928
Roodevälja 1 463 750 2 109 148 1 058 825 792 728 675 515 610 259 588 955 589 142 589 142 589 142 589 142 589 142 589 142 589 142 590 572
Sõmeru 102 980 164 049 81 028 62 217 54 722 53 508 56 227 58 947 58 947 58 947 58 947 58 947 58 947 58 947 63 792
Uhtna - - - 3 909 14 554 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 12 516
Vesi mis ei too tulu %
Näpi 35% 35% 21% 12% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%
Roodevälja 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%
Sõmeru 38% 38% 23% 14% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%
Uhtna 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4%
Infiltratsioon %
Näpi 59% 76% 53% 37% 26% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21%
Roodevälja 66% 76% 53% 37% 26% 18% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15%
Sõmeru 62% 76% 53% 37% 26% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20%
Uhtna 30% 30% 21% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20%
ELANIKE ARV 1771 1758 1726 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2184
Näpi 362 356 339 328 328 328 328 328 328 328 328 328 328 328 366
Roodevälja 147 141 133 122 122 122 122 122 122 122 122 122 122 122 146
Sõmeru 1262 1261 1254 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1299
Uhtna 0 0 0 344 344 344 344 344 344 344 344 344 344 344 373
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
89
Tabel 3 Tulude ja kulude analüüs FINANTSANALÜÜS
TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteerit Projekteeritud väärtusedNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17Tulud veevarustusteenustest 423 513 646 706 710 760 872 925 945 966 987 1 009 1 057 1 091
Majapidamised tuh EUR/aastas 304 365 466 524 511 554 662 709 724 739 754 770 806 832Ettevõtted ja asutused tuh EUR/aastas 119 148 179 182 199 206 211 216 222 227 233 239 251 259
Tulud kanalisatsiooniteenustest tuh EUR/aastas 714 854 1 093 1 202 1 210 1 270 1 936 2 083 2 192 2 259 2 326 2 407 2 488 2 568Majapidamised tuh EUR/aastas 250 310 461 262 231 207 814 901 948 978 1 008 1 043 1 079 1 114Ettevõtted ja asutused tuh EUR/aastasTööstusettevõtted tuh EUR/aastas 464 544 632 940 979 1 063 1 122 1 182 1 243 1 281 1 319 1 364 1 409 1 454
Muud tulud tuh EUR/aastas 1 170 53 40 60 75 75 61 62 664 683 701 720 739 758Infrastruktuuri jääkväärtus tuh EUR/aastasKokku tulud tuh EUR/aastas 2 307 1 419 1 779 1 968 1 995 2 105 2 869 3 070 3 801 3 907 4 015 4 136 4 284 4 417
32 060 988 krTegevuskuludTööjõukulud tuh EUR/aastas 356 377 400 426 453 483 515 549 621 660 700 742 786 831
Tehn+admin personal, vesi tuh EUR/aastas 141 149 158 168 179 191 204 217 231 246 261 276 293 310Tehn+admin personal, kanal tuh EUR/aastas 215 228 242 257 274 292 311 332 390 414 439 465 493 522
Kemikaalikulud RVP-jaamas tuh EUR/aastas 56 28 23 53 55 58 61 64 66 68 70 72 74 76Kemikaalikulud veetootmisest tuh EUR/aastas 9 9 9 10 11 12 12 13 14 14 15 15 15 16Energiakulud tuh EUR/aastas 333 220 84 91 97 103 110 117 121 124 128 132 135 139
Energiakulu RVP-jaamas tuh EUR/aastas 241 135 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Energiakulu reoveepumplates tuh EUR/aastas 32 18 15 15 15 16 17 18 18 19 19 20 20 21Energiakulu veetootmises tuh EUR/aastas 60 66 69 76 82 87 93 99 102 105 108 112 115 118
Heitvee saastetasu tuh EUR/aastas 132 67 63 75 78 84 91 97 102 107 113 118 124 130Vee erikasutuse tasu tuh EUR/aastas 48 49 52 60 66 70 76 81 83 86 88 91 93 96Hoolduskulud tuh EUR/aastas 204 204 223 227 233 285 297 309 318 326 335 344 354 363
Hoolduskulud, vesi tuh EUR/aastas 45 46 52 53 55 58 59 61 63 64 66 68 70 71Hoolduskulud, kanal tuh EUR/aastas 159 158 172 173 178 227 238 248 255 262 269 277 284 292
Administratiivkulud, finants- jm. teenused tuh EUR/aastas 126 130 134 138 142 146 150 154 145 149 153 157 161 165Administratiivkulud jm teenused, vesi tuh EUR/aastas 37 38 39 40 41 42 44 45 46 47 49 50 51 53Administratiivkulud jm teenused, kanal tuh EUR/aastas 90 92 95 98 100 103 106 109 99 101 104 107 110 112
Masinate kulud tuh EUR/aastas 54 56 57 59 60 62 64 66 84 86 88 91 93 95Masinate kulud, vesi tuh EUR/aastas 20 20 21 21 22 23 23 24 25 25 26 27 27 28Masinate kulud, kanal tuh EUR/aastas 34 35 36 37 38 40 41 42 59 61 62 64 66 67
Halbade debitoorsete võlgade provisjon tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Otsekulud settekäitlusteenuse osutamisest tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 554 569 585 600 616 633Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 046 1 138 1 195 1 302 1 376 1 451 2 107 2 189 2 274 2 361 2 451 2 544tegevuskulud veemajandusest tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 046 1 138 1 195 1 302 1 376 1 451 1 553 1 620 1 689 1 761 1 835 1 911Opereerimise puhastulu tuh EUR/aastas 989 279 733 830 800 803 1 493 1 619 1 694 1 718 1 741 1 775 1 833 1 873
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
90
Tabel 4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus FINANTSEERIMISALLIKAD
TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtusedNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17Omafinantseering tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Rahaliste vahendite algjääk tuh EURI voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 2 525 1 055 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen, VK võrgud) tuh EUR/aastas 0 0 83 1 200 849 1 227 1 392 1 511 1 308 1 343 1 466 1 417 0 0III voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 350 569 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0III voor kohalik sihtfinantseerimine (Rakvere vald) tuh EUR/aastas 0 88 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen Metaantank) tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 200 1 643 0 0 0 0 0 0I voor kohalik kaasfin (Rakvere linn, aktsiakapitali sissemaks ja I vooru investeeringute asenduskulutuste katmine)
tuh EUR/aastas 0 700 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 397
Kokku kodumaine finantseerimine tuh EUR/aastas 2 875 2 411 83 1 200 849 1 227 1 592 3 154 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397EL rahaline abi, projekt 1 (I taotlusvoor) tuh EUR/aastas 3 698 7 710 0 0 0EL rahaline abi, projekt 2 (III taotlusvoor) tuh EUR/aastas 1 033 1 897 296 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0EL või KIK rahaline abi, metaantanki rajamine tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 501 8 073 0 0 0 0 0 0Muud laenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397
RAHALINE JÄTKUSUUTLIKKUSProjekteeritud väärtused
Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 20254 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397Müügitulud tuh EUR/aastas 2 307 1 419 1 779 1 968 1 995 2 105 2 869 3 070 3 801 3 907 4 015 4 136 4 284 4 417Intressitulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Kokku laekumised tuh EUR/aastas 9 914 13 437 2 158 3 168 2 844 3 332 4 962 14 297 5 109 5 251 5 481 5 553 4 284 4 813
Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 191 1 286 1 347 1 335 1 410 1 488 2 162 2 246 2 333 2 421 2 513 2 607Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 8 538 12 154 483 1 500 849 1 363 2 160 11 474 1 634 1 679 1 725 1 771 0 411
intressimaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 36 97 109 204 189 175 160 146 131 116 102 87 73 58
põhiosamaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323
intressimaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 14 21 41 39 36 34 31 28 26 23 21 18 16
põhiosamaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 0 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57
intressimaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 1 15 38 62 93 132 168 183 200 217 216 199
põhiosamaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 655 655 655 655 655 758 758 758
intressikulud proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 11 7 5 3 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0
laenu tagasimaksed proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 78 79 57 57 57 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 9 981 13 492 2 190 3 488 2 902 3 352 4 894 14 306 5 160 5 287 5 418 5 656 3 959 4 430
Kokku rahavoog tuh EUR/aastas -67 -54 -32 -320 -58 -20 68 -9 -51 -36 63 -103 325 384Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 568 514 482 162 104 85 153 144 92 57 119 16 341 725
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
91
Tabel 5 Plaanilised omahinnad Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Veeteenuse ühikukulud (€/m³) tarbimismahtude järgi Elektrikulud EUR/m³ 0,08 0,09 0,09 0,10 0,11 0,11 0,12 0,13 0,13 0,14 0,14 0,14 0,15 0,15 Kemikaalid EUR/m³ 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 Veeressursi maks EUR/m³ 0,06 0,06 0,07 0,08 0,08 0,09 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 Hoolduskulud EUR/m³ 0,06 0,06 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,08 0,09 0,09 0,09 Põhivara kulum bruto EUR/m³ 0,23 0,32 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 veevarustusteenuse OTSESED kulud EUR/m³ 0,44 0,54 0,65 0,68 0,69 0,71 0,73 0,75 0,76 0,77 0,78 0,79 0,80 0,81 Administratiivkulud EUR/m³ 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 Tööjõukulud EUR/m³ 0,18 0,19 0,20 0,22 0,23 0,25 0,26 0,28 0,30 0,32 0,34 0,36 0,38 0,40 Masinad EUR/m³ 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,04 0,04 Lootusetud võlgnevused EUR/m³ - - - - - - - - - - - - - - veevarustusteenuse KAUDSED kulud EUR/m³ 0,25 0,27 0,28 0,30 0,31 0,33 0,35 0,37 0,39 0,41 0,43 0,45 0,48 0,50 VEEVARUSTUSTEENUSE OMAHIND (€/m³) EUR/m³ 0,69 0,80 0,93 0,97 1,01 1,04 1,08 1,12 1,15 1,18 1,21 1,24 1,27 1,31 Kanalisatsiooniteenuse ühikukulud (€/m³) tarbimismahtude järgi Elektrikulud EUR/m³ 0,21 0,12 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,02 0,02 0,02 Kemikaalid EUR/m³ 0,04 0,02 0,02 0,04 0,04 0,04 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 Heitvee saastetasu EUR/m³ 0,10 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,09 0,09 0,10 Hoolduskulud EUR/m³ 0,14 0,14 0,15 0,14 0,14 0,18 0,18 0,19 0,19 0,20 0,20 0,21 0,21 0,22 Põhivara kulum bruto EUR/m³ 0,26 0,41 0,65 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 kanalisatsiooniteenuse OTSESED kulud EUR/m³ 0,75 0,74 0,88 0,91 0,92 0,96 0,97 0,98 0,99 1,00 1,01 1,03 1,04 1,05 Administratiivkulud EUR/m³ 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,08 Tööjõukulud EUR/m³ 0,16 0,17 0,18 0,19 0,21 0,22 0,23 0,25 0,29 0,31 0,33 0,35 0,37 0,39 Masinad EUR/m³ 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,04 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 Lootusetud võlgnevused EUR/m³ - - - - - - - - - - - - - - kanalisatsiooniteenuse KAUDSED kulud EUR/m³ 0,26 0,27 0,28 0,30 0,31 0,33 0,34 0,36 0,41 0,43 0,46 0,48 0,50 0,53 KANALISATSIOONITEENUSE OMAHIND (€/m³) EUR/m³ 1,00 1,01 1,16 1,21 1,23 1,29 1,31 1,35 1,40 1,44 1,47 1,51 1,54 1,58
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
92
Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 10BKasutatud materjalid
AS Infragate Eesti Tallinn 2014
93
11 KASUTATUD MATERJALID
1 Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt. Projekt 4 Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine. AS Infragate Eesti, Tallinn 2013
2 Rakvere reoveepuhasti rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd, Tööprojekt nr 126602, 2012 a, Aqua Consult Baltic.
3 AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa taotlus, Tallinn 2012, AS Infragate Eesti
4 Rakvere linna kodulehekülg aadressil: www.rakvere.ee
5 AS Rakvere Vesi kodulehekülg aadressil: http://www.rakvesi.ee/
6 Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt (projektid 1-3), AS Infragate Eesti, Tallinn 2008-2013.
7 Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2019, AS Eesti Veevärk Konsultatsioon. Aadressil: http://rakvere.kovtp.ee/et/uhisveevark-ja-kanalisatsioon
8 Rakvere linna arengukava aastateks 2012-2030; aadressil http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=18519&op=doc_details&dok_id=148646&asutus_id=1
9 Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. Aadressil: http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/?op=body&id=71
10 Rakvere linna üldplaneering, Rakvere 2009. Aadressil: http://rakvere.kovtp.ee/et/yldplaneering
11 Vee-erikasutusluba nr L.VV/320576;
12 Maa-ameti kodulehekülg aadressil: www.maaamet.ee
13 Keskkonnaregistri koduleht aadressil: http://register.keskkonnainfo.ee
14 Statistikaameti koduleht aadressil: http://www.stat.ee/
15 Rahandusministeeriumi kodulehekülg aadressil: http://www.fin.ee/
16 Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni puudutav Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktid.