ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2341 5. september 2014 asutatud detsember 1947

Rahvapidu 2014Balti kett

Järgmine Eesti Hääl ilmub8. oktoobril 2014

Kaastööd ja kuulutused palumehiljemalt 26. septembriks 2014

Teated ja reklaamid

Eesti uudisedRetsept

Sport

Mälestusi kodumaaltlahkumisest 1944English summary

16.08.2014 Catthorpe ManorIga pidu on omanäoline. Kord tähistataksemillegi püsivust, kord millegi mälestust!Kuid mis teeb Inglismaa Rahvapeoomanäoliseks?Vastust polegi nii raske leida - eelkõige see,et see pidu ongi rahva pidu! Sinna minnakse,et ühiselt laulda ja tantsida – teha koos seda,mida me armastame ja omaks peame. Selpeol polda vaid külaline, päeva jooksul saabigast ühest märkamatult peo kaasosaline.See ongi ehk see, mis meid Laura Rummeligaon ära võlunud ning millepärast me jubamitmendat korda reisi Inglismaale ettevõtame.Ka sel aastal kogunesid arvukad rahvapeokülalised juba keskpäevaks Catthorpe'i, sestprogrammi jätkub alati mitmeteks tundideksning aega peab ju ka veel vanade tuttavategajutuajamisteks ja uute tutvuste sobitamiseksjätkuma. Seega sättisime ennastki jubavarakult kohale. Peomaja ukse ees ulatatimeile sissepääsuks suvelaagri laste pooltvalmistatud sini-must-valged käepaelad, midakõik peokülalised terve päeva uhkusegakandsid. Tõepoolest peab tunnistama, etmeie lipuvärvi kombinatsioon sobib igariietuse juurde ning harmoneerubsuurepäraselt kõikide värvidega.Ruumidesse sisenedes astusime otselastelaagri laulukontserdi peaproovi, kuskõlas parasjagu Kadri Hundi sulest pärit laulu„Üksteist peab hoidma“ imeilus refrään. Koheoli süda soe ning hing elevil. Paistis, et kalastelaagri lapsed/ noored olid juba ärevuses,sest nädala jooksul õpitud, harjutatud lauludja rahvatantsud olid taas Rahvapeoprogrammi osaks. Prooviti veel viimaseidakkorde ning oligi noortel aeg endeidpidurõivastesse sättima minna.Tihti on just kulisside tagustesse piilumine seekõige põnevam. Seega sammusime laste/noorte laagrimajade suunas, et pakkuda omaabi ja teadmisi rahvariiete õigel selga-panemisel. Kuid enamus laagri noori eikandnud rahvariideid esimest korda. Tore olijälgida, kuidas noormehed põlvpükste japõlvikute kandmist kaasajastada proovisid.Korraga oli tekkinud hoopis teine, imeilus pilt– 40 lastelaagrist osavõtjat last/noortkirevates rahvariietes. Rahvapidu võis alata.„Kaunistagem Eesti kojad“ laulusõnade saatelalgas eeskava Eesti, Inglismaa, Euroopa jaIES Tulevik lippude piduliku sissetoomiseganoorte poolt. Järgnes palvus, mille pidas

Virge James -EELK konsistooriumi liige.Avasõnad lausus I.E.Ü esimees ToomasOjasoo. Peo peakõnelejaks oli Lauri Bambus,kes oli alles kaks nädalat tagasi EestiSuursaadiku kohustused Suurbritannias ülevõtnud. Kõnede sisust kajas ühtselt meieväikese rahva ühtehoiu vajalikkus ja tähtsus.Meil on põhjust tähistada rahva ja riigiolemasolu. Ja kui ka aeg edasi läheb ningmaailm pidevas muutuses on, jäävadhädaohud endiselt hädaohtudeks ningminevik meie ajalooks. Just selle aastaseptembris täitub 70 aastat põgenemisest.Paljudele peokülalistele ja peokorraldajateleoli see aeg üheks enda, vanemate võivanavanemate elumurde ajaks. Tähtis onmineviku tundmine ning oskus käesolevagakaasa minna.Saksamaa eestlase esindajana andisallakirjutanu edasi tervitused EestlasteÜhingult Saksamaalt (EÜSL/EestlasteÜhiskond Saksamaa Liitvabariigis), KölniEesti Koolilt ning Kölni EestlasteRahvuskoondiselt, õnnitlused lastelaagrikorraldajatele ning tunnustuse kõigile neile,kes on 65 aastat Inglismaa laste suvelaagrijärjepidevuse eest hoolt kandnud.Eeskava jätkus suvelaagri noorte jakasvatajate kontserdiga. Esineti tuntud javähem tuntud ühislauludega, luuletusega,soololauluga ning mängis muusika kvartett.Laulul „Ilus oled isamaa“ ei tahtnud applauskohe kuidagi enne lõppeda, kui oldi nõusseda veel kord kordama.Musikaalselt jätkasid Boris Lehtlaan, TõnuTimm ja Tiit Saluveer, kes olid Eestist kaasatoonud väga mitmekülgse repertuaari terveksõhtuks, nii intrumentaalmuusika kui kalaulude näol. Eeskava lõpetuseks kutsutilisaks esinejatele lavale ka peole tulnudEuroopa koori, IES Tuleviku ja ka teisilaulusõpru ning ühiselt kanti ette laulud„Üksteist peab hoidma“ ja „Tuljak“. Kapublikumis leidus kaasalauljaid ja ümisejaid.Lõppsõnad lausus IES Tulevik esinaine KarinBlakeley ning ühiselt lauldi eesti ja inglisehümn.Sellega sai küll saalis ametlikum eeskavaläbi, kuid edasi läks Rahvapidu vabas õhus.Ühiselt siirduti suure rohuplatsi suunas, kuspeokülalised omale pingiridades mugavavaatekoha otsida said. Noored olidki ennastjuba ritta võtnud ning järgnes rahvatantsude„Ingliska“, „Tilut-tilut“, „Puuratas“, „Kalamies“,„Tõma Jüri“ ja „ Oige ja Vasemba“ etteasted.Uskumatu, kuidas suudetakse 5 päeva

jooksul, enamuselt Eestist eemal sündinudteisemelisi, nii võrratult hästi rahvatantsetantsima õpetada. Vaimustusega nautisidpealtvaatajad ning teatud uhkusegalapsevanemad, kuidas kirevates rahvariietesnoored hoogsalt tantsusamme seadsid.Lõpetuseks kõlas tugev ja tunnustav applausnii noortele kui juhendajatele. Nii oligikolmetunnine programm märkamatult möödasaanud.Peale korralikku kehakinnitust läks aga rahvapidu edasi. Kuulati veel mitmes lõigus BorisLehtlaani, Tiit Saluveeri ja Tõnu Timmi esitusi,mille saatel sai ka jalga keerutada. Lauldiühislaule ja tantsiti rahvatantse. Vahepealtoimusid loteriide ja superloterii loosimised.Uudistada sai lastelaagrist osavõtjate pooltmeisterdatud käsitöönäitust ning noorteenesetutvustusi. Eriti põnev oli tutvudalastelaagri pika ajalooga, mis nii fotoshow kuika välja pandud Eesti Hääle veergudeltkajastust leidis ning mille kaudu oli võimalikväike reis minevikku teha.Tean, et selle suurürituse taga on tervemeeskond, seepärast tahan kõigile, kesRahvapeo ettvalmistamisel, läbiviimisel nõuja jõuga abiks olid AITÄH öelda. Ka pealepaari päeva on raske sõnadesse panna kõikeseda toredat ja meeldivat, mis koahpealnähtud ja läbielatud sai.Tulge ja kogege seda ise!

“Aeg” (Artur Alliksaar / 1964)Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu.Mis kord on alanud, lõppu sel pole.Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.Elul on tung kanda edasi elu,jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.On ainult nüüd ja on ainult praegu.Säilib, mis sattunud hetkede sattu.Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.Alles jääb hetk, milles asume praegu.Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Maarika Remmert, Saksamaalt19. august 2014

R A H V A P I D U - R A H V A P I D U !

Lisa Lastesuvelaager leht ja Rahvapidu

4

2

1

3

Toomas Hendrik Ilvese kõne23. augustil 2014 Viljandis

Meie ei nõustu enam kunagiEuroopa mõjusfäärideks jaga-misega“675-kilomeetrine Balti kett –Tallinna Toompealt läbi RiiaVabaduse puiestee kuni VilniuseGediminase tornini – liitis kokkuEesti, Läti ja Leedu ühise vaba-dusesoovi, nagu ka meie põlguseEuroopat jaganud totalitaarseterežiimide salasobingute vastu.Ma tänan kõiki inimesi, kes tulidBalti ketti ja tänan kõiki, kes sedakorraldasid. Nii võideti hirm jasaadi tagasi eneseuhkus,eneseväärikus. See oli relvituvastuhakk, kus meie vägi ja jõudoli meie lootuses ja usus, etsuudame rahvana vabaks saada.Hinnanguliselt miljon inimest Baltiketis ajal, kui Berliini müür lahutasveel totalitaarset võimu demo-kraatlikust Euroopast, ütlesid niivaljult, et seda pidid kõik kuulma:nüüd me võtame tagasi oma riigi jaoma iseseisvuse. Iseseisvuse,mille Stalini-Venemaa ja Hitleri-Saksamaa salalepped meiltröövisid; nüüd me purustameEuroopat lõhestanud mõjusfäärid.Täna 75 aastat tagasi, 23. augustil1939, otsustasid Moskva ja Berliinsalajase Molotov-Ribbentropipaktiga Eesti – nagu ka Läti jaLeedu – saatuse. Me olime üksiselle kurjuse, vägivalla ja ülekohtuvastu. Me teame, mis siis edasijuhtus.Iseseisvuse taastamise aastatelolid Eesti, Läti ja Leedu üksteiseletugevad liitlased. See lisas igaühehäälele kaalu, ja tegudelenähtavust, tolleaegses Ida-Euroopas, kus tribüünidel seisidveel kommunistlikud diktaatoridCeaușescu, Honecker, Živkov.See aitas meil ka ületadademokraatlikest riikidest aeg-ajaltkostvaid hoiatusi või palveid, etbaltlased ei kõigutaks paati. Neileoli stabiilsus olulisem kui vabadus.

järgneb lk 3

BALTI KETT 25Foto: Toomas Ojasoo

BORIS

LEHTLAAN

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5. september 2014

K O D U M A A L T L A H K U M I N E 1 9 4 4Elasime Tartus Peetri kiriku pastoraadis, Puiesteetänaval. Suvel saatsid vanemad minu ja mu vennaAndrese Helme kanti maale vanavanematejuurde.

Kunagi 1944. aasta augustikuu alguses tuli emameile järele ja onutütar viis meid hobuse javankriga Puka jaama; see ilus sõit hobusega läbimetsade on mul meeles. Ema olevat onutütreleöelnud, et mingu ta koju, pakkigu oma asjad jatulgu meile Tartusse järele, kus me pidime veelpaar päeva veetma oma asju pakkides et siispõgenemisreisile asuda. Tundus et vist suurt kiirustei olnud. 18- aastane onutütar aga otsustas omaema juurde jääda. (Tema veetis 7 aastat Siberis.)

Lahkusime Tartust veoautoga, isa, ema, ema-ema(keda kutsusime alati mammiks), Andres ja mina.Andres oli 8-aastane ja mina 5. Jätsime maha koduja koduaia kaskede ja kirsipuuga. Tänapäeval onkased ikkagi veel maja varemete kõrval.

Andres mäletab, et emal oli tee peal kangepeavalu, mina aga seda ei mäleta. Kui jõudsimeTallinna, viidi ema kohe haiglasse, kus ta suri nädalvõi kaks hiljem. Ei saa kunagi teada, kas tal oli peapõletik või kasvaja.

Mängisin Tallinnas Oleviste kiriku hoovil huvitavarohelise plekist laste mänguahjuga, millel olidkorralikud uksed ja isegi potid ja pannid. Siis viidimind kirikusse, kus nägin altari ees ema kirstu.Seesama pilt tuli mulle kirevalt ette kui esimestkorda 1989. aastal Eestis käisin ja astusin Olevistekirikusse sisse. Kirikust viidi kirst veoautoga läbipika metsatee Metsakalmistule - mäletan neidilusaid metsateid.

Järgmine mälestus on Tallinna sadamast, kus olipalju kisa, kära ja rahvast, kohvreid ja kaste...igaüks trügis, meie ka. Saime laevale.Laevasõidust on meeles põnev juhtum. OlimeAndresega pardal, nägime kui väike paat saabuslaeva kõrvale ja sealt aidati mehi meie laeva pealeja ka suuri kaste. Üks nendest lagunes ja sealtkukkus pardale kommipakke ja plekistŝokolaadikarpe. Andres võttis läkiläki peast ja metäitsime selle ja kõik taskud kommidega suurerõõmuga - keegi ei pannud tähelegi.

Kui laev jõudis Danzigi, kuulsin kurba juttu etMoero, laev meie ees, oli hukkunud aga ei saanudtäpselt aru, mis see tähendas. Danzgist ei mäletamitte midagi aga isa kirjutab .....(Sada PalvustPalvus 16)

“Mul oli kaasas endise Viru praosti Beermanni kiritema vennale, Danzigi piiskopile. Rasketeelusündmuste ja merereisi järele jõudsin ühelpühapäeva hommikul Gotenhafeni sadamassekust kaunis lootusetult sõitsin Danzigi, jättes omaalaealised lapsed laevale. Vahepeal surnud praostikiri oma vennale oli mulle aga niisugusekssoovituseks, et ma kohe võisin asuda oma lastegaDanzigi toomkiriku majja ja olles ise abistatudaidata usuliste talituste toimetamisega omakaasmaalasi. Mäletan surmani nendekaasmaalaste matusetalitusi, kes hukkusid merelja kelle laibad torm oli kandnud Danzigi randa.“

Danzigist läksime Göttingeni. Alguses elasimepõgenike laagris, kus oli palju lastega perekondi.Seal kohtusime esimest korda preili Pruudeniga,sest tema korraldas laagri kooli. Suurem osa ajastaga mängisime väljas. Elasime ühes toas, isa einäinud tihti, sest temal oli laagris palju tegemist.Mammi oli oma õmblusmasina kätte saanud jasellega tegi meile ja teistele riideid. Kust tariidematerjali sai, seda ma ei tea, aga minule tegilangevarju siidist uhke ilusa kleidi. Ta tegi ka minunukule, mille Eestist kaasa olin toonud, roosakleidi. Laagris oli lastel tore aeg, sest meie eisaanud aru vanemate muredest ja kuna nendel olialati tegemist, siis tundsime end vabalt jamängisime päevad otsa.

Lapsi toideti hoolega. Me pidime lõuna ajal käimasupisaalis. Kui supi ära sõime ja näitasime omatühja kaussi, saime plekk­karbis ŝokolaadi; kuisupikaus ei olnud tühi, siis ŝokolaadi ei antud.Teinekord kui supp ei maitsenud, siis saatsime täiskausi sellele, kes istus akna all (harilikult Andres),kes siis viskas supi aknast salaja välja ja saatistühja kausi tagasi... siis ŝokolaadi sappa.

Jõulude ajal oli suur laud kaetud (pilt), inimesedheas tujus ja lastele tuli jõuluvana - mida ta meilekinkis, seda ei mäleta. Kuulsin aga, et jõuluvanaolevat härra Eerme. Kuidas nii? Härra Eerme oliküll kena vanem mees aga jõuluvava oli ikkajõuluvana.Laagrisse saadeti ka pakke UNRRA poolt. Pakidtulid pruunis paberis nööriga köidetult ja nendejagamine oli alati põnev. UNRRA nimi jäi meeldenagu ilus nimi.Kunagi kolisime laagrist ühe saksa perekonnamajja elama. Sealt hakkasime saksa koolis käima,mis asus umbes 2 kilomeetrit eemal. Mammi panimulle igal hommikul tuti pähe, aga kooliteelkaotasin selle alati. Ma ei saanud aru, miks seeteda kurvastas. Hiljem sain teada, et neid tutipaeluoli raske saada. Saksamaal käisin ka esimestkorda teatris, vist kooliga, kus nägin Hansu jaGretet. Sellest ajast alates on mulle teater alatimeeldinud.Mammi hoolitses meie eest tublisti - vahetas omasuitsukupongid ja mõned meie Eestist toodudtaldrikud toidu vastu ja parandas omaõmblusmasinaga riideid. Raha ei olnud ja niikuiniiei olnud sellel mingit väärtust.Mäletan ülestõusimise püha hommikut, see pidiolema 1945. aasta kevad .. läksime varahommikulkiriku, päike paistis, linnud laulisid ja südames olirõõmus tunne.Göttingeni eramaja elust on ka meelespommitamine ja tihti öösiti mammi äratas niiAndrese kui ka minu ja pidime keldrisse minema.Need olid siis inglased, kes meid pommitasid!Küsisin mammilt, kus maailmas ei ole sõda, et eioleks vaja öösel keldrisse minna. Arutasime sedaAndresega ja jõudsime otsusele, et see oli kindlastidẑunglis. Otsustasime, et kui üles kasvame,läheme dẑunglisse elama ... sellest aga ei tulnudmidagi välja.Isa sünnipäev oli 21. mail ja 1945. aastal sai ta 40.aastaseks. Andres, hiljem rääkides isaga tema 90.sünnipäeval Londonis selgitas, et isa oli öelnud, ettema elu kõige kurvem päev oli just see sünnipäev.Kuigi sõda oli lõppenud, oli tema kõik kaotanud -abikaasa, kodu ja kodumaa, tal oli kaks väikest lastja tulevik tundmatu.Sellel ajal maitsesin oma esimest apelsini. Pakksaabus Inglismaalt, Emmy käest (Emmy oli isagatutvunud laagris ja oli saanud Inglismaale). Mamminäitas kuidas apelsini koorida nii, et nägi välja nagulahtine roos, mõnus apelsini lõhn on mul meeles jaisegi tänapäeval tuletavad mõned apelsinid sedapilti meelde. Sellel ajal proovisin ka esimest kordajäätist, mida ameerika sõdurid meile andsid - seemulle ei maitsenud sugugi.Saksamaalt Inglismaale tulekut mäletan paremini.See oli 1947. aasta kevadel. Saime ühele eestimeremeeste laevale. See olevat olnud KaptenVeldi laev. Pidime aga ronima väiksemast paadistnöörredelit mööda suurele laevale. Mulle seemeeldis aga isa tuli taga ja ajas mulle hirmu peale,kuna kordas kogu aeg “ole ettevaatlik ... oleettevaatlik, et sa ei kuku“... Muidugi ma ei kuku,miks pean kukkuma, ära kogu aeg meelde tuleta!Alguses elasime kusagil maal inglaste juures.Inglased olid eriti kenad Andrese ja minu vastu.Minu 8- aasta sünnipäev on meeles: ingliseperekond tegi mulle koogi ja kinkis Enid Blytonipiltidega raamatu. Ma ei osanud inglise keelt, agasee raamat tundus nii väga huvitav. Varsti agakolisime neljakesi Londoni Eesti SaatkondaQueen’s Gate'i. Meie korter oli 7. korrusel. SaadikTorma ja proua Torma olid meie vastu vägasõbralikud. Nad mõlemad ajasid Andrese jaminuga juttu nagu oleksime olnud täiskasvanud.Proua Torma otsis alati saadetud pakkidest meilesobivaid riideid. Isa tuju paranes ja ka temal olimeie jaoks natuke rohkem aega.Kuna ma kunagi eriti hirmu ega raskusi ei tundnud- ka siis mitte, kui keldris pommitamist kuulsinarvan, et kuna mammi ja isa vaatasid meie järeletublisti ja andsid niisugust kindlust, siis need sõjasündmused mind eriti ei mõjutanud. Selle eest olenneile surmani tänulik. Saan alles täiskasvanunanatuke aru, mida nemad ise pidid kannatama.Virge James (sünd Taul) 19. august 2014

P õ g e n e m i n e - i s i k l i k m ä l e s t u sKuigi poliitiline olukord Eestis oli juba 1944 a. suvel lähenevateNõukogude vägede tõttu lootusetu, usuti ikka veel mingisse imesse japaljudel jäid põgenemisplaanid viimase minuti peale.Niisiis istus ka meie kuueliikmeline pere 19. septembril 1944 Tallinnasadamas ja otsis võimalusi, et viimastel saksa transportlaevadelnende vägede taandumisel Saksamaale evakueerida. Mu isa lootissaada piletid punaserisitiga kaitstud laatsaretlaevale Moero, kuid seeei õnnestunud, sest sinna oli laaditud juba 1273 haavatut, umbes1500 põgenikku ja 600 saksa sõdurit. Meie viisime oma kohvrid jakotid tunglevas rahvamassis kalalaev Lapplandile. Isa õlgadel istusmu väikevend ja vanaema vedas magamistarvete kompsu, mislaevatrepil lagunes saksa sõdurite jalgade all.Laeval jagasid sõdurid lastele ŝokolaadi ja oma pikkade patside tõttusain ma rohkem kui mu õde. Ma vingusin ja virisesinpõgenemisraskuste tõttu, kuid ei taibanud siis kui ohtlik ja elukardetavmeie eelolev merereis võis olla. Ei osanud ette kujutada, mis meid eesootas.Kella kuue paiku väljusid laevad Tallinnast üksteise järel konvois.Järgmisel hommikul kell 11 ründasid vene lennukid laevu ja Moero saitabamuse Ventspilsi kohal ning laev uppus 55 minuti jooksul. Meielaev Lappland suutis päästa umbes 700 haavatut või põgenikku, kuidhukkus üle 2000 inimese. Vene rünnak kestis edasi ja laevad püüdsidoma pardarelvadega ennast kaitsta. Ka Lappland sai tabamusekatlaruumi, kuid me jõudsime siiski Danzigi.Põgenikud paigutati ühte koolimajja, mida kaunistas pikk kastaniallee.Korjasime õega kastaninuppe ja tegime vennale nendest loomi.Rahvas otsis meeleheitlikult oma merereisul kadumaläinud omakseid.Meid võttis mingisugune saksa hooldus-süsteem oma kaitse alla jameie põgenikuteekond paguluses oli alanud.Kaheksa-aastasena ei tundnud ma seda ränka ahastust, mis hõivaskahtlemata kodumaalt lahkudes mu vanemaid ja vanaema. Allesaastaid hiljem hakkasin tajuma mida tähendab pagulus ja kodutus.Maarja Reiman

S U M M A R Y I N E N G L I S HSeptember 1944 was a sad andtraumatic time for many Estonianswho had to flee their homelandfrom the advancing Red Army.Many families were split, never tosee each other again. Virge Jamesand Maarja Reiman recall theirflights into exile in 1944. (page 2)Circumstances changed in the late1980’s and on 23 August 1989 twomillion people in the Baltic Stateslinked hands in a human chain,„The Baltic Way”, stretching fromVilnius to Tallinn, the forerunner tothe regaining of independencefrom the Soviet Union on 20thAugust 1991. (p.1&3)Since then new links between theexisting communities in Britain andthe West have been forged with

Estonia. The children’s summercamp is a very good example ofthis, with participants of Estoniandescent from Great Britain,Germany, Italy and Estonia.(p.5&6) Boris Lehtlaan was thestar turn at the concluding event“Rahvapidu”, and he appealed toan audience of all ages. (p.1)Estonian athletes did our smallcountry proud at the EuropeanChampionships and hopefully thefootballers and rugby players willfollow suit in October. (p.3)Estonian independence is muchtreasured and the visit of BarackObama will hopefully reinforce itsposition in order that the events of1944 are not repeated.Toomas Ojasoo, IEÜ Chairman

Kodumaalt lahkumise 70. aastapäeva tähistamise JumalateenistusedLondonis: laupäeval 27. septembril, kell 14:00 Rootsi Luterlikus kirikusBradfordis: pühapäeval 28. septembril, kell 15:30 Bradfordi Eesti Kodus

5. september 2014 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

Kogu pere lemmikkook, sest maitsebmagus ja krõbiseb mõnusalt tänu õrnalebeseekattele. Ja kui hea saab see veeloma aia õuntest tehtuna.

Koostis- ja maitseained150 g võid1 dl suhkrut3 munakollast2 dl nisujahu2 tl küpsetuspulbrit500 -600g hapukaid õunu1 tl kaneelil (jahvatatud)Beseekate4 munavalget2 dl suhkrutKogus: 8 portsjonitVahusta toasoe või suhkruga, lisavahustamist jätkates ükshaavalmunakollased. Sega küpsetuspulbernisujahuga ja lisa tainasse. Laota tainasküpsetuspaberi abil väikseleahjuplaadile. Koori õunad, lõikaõhukesteks viiludeks, lao tainale japuista üle kaneeliga. Küpseta ahjus 175kraadi juures 20 minutit. Samal ajalvahusta munavalged suhkruga kõvaksvahuks. Määri vaht õuntele ja küpsetaveel 10–15 minutit, kuni munavalgekatemuutub kergelt kollakaks.Allikas: Toidutare.ee

K O K A K U N S T -Õuna-pisarakook

B A L T I K E T T - ‘ T H E B A L T I C W A Y ’ algus lk 1

Me ei võtnud neid kuulda.Kõigutasime paati, kuni sealtvälja pääsesime ja saime omavabaduse tagasi.Nüüd, 25 aastat hiljem olemekõik kolm hoolt kandnud sellenimel, et me ei jääks enamkunagi üksi. Euroopa Liidu jaNATO liikmesriikidena onEestil, Lätil ja Leedul tänasevaba maailma parimad liitlased.Meie kolme riigi iseseisvus onkaitstum kui kunagi varem, kuiüldse meie ajaloos on olnud.Ent meie enda ajalugu javiimaste kuude sündmusedUkrainas meenutavad, etvabadus pole iseenesestmõistetav. Vabaduse hoid-miseks tuleb tööd teha igapäev, siinsamas kodus, omaBalti-Põhjala piirkonnas, kui kaAtlandi-ülesel liitlasteljel. Siisme kestame ja püsime edasivabadena.Enam ei tohiks Euroopa kunaginõustuda enda mõjusfäärideksjagamisega. Kuigi just praegutahetakse seda uuesti teha –nüüd mitte meiega, vaid meiekunagiste saatusekaaslastegaUkrainas. Vaadates Ukrainale,

Moldovale või Gruusiale einõustu me sellega, et hirmuta-misele ja vägivallale toetuvstalinlik välispoliitika hakkakska 21. sajandil mõjutama nenderiikide ja rahvaste valikuid. Janad valivad, valivad vabaduse.Just tuli mulle telefonisõnum, etSeverodonetskis puhus tuulLenini kuju ümber. Uskumatu,et 25. aastat hiljem on sealLenini kujud, aga õnneks puhubvabaduse tuul need nüüdümber.Samuti ei nõustu me ealesagressoriga sõlmima tehinguidmõne teise riigi julgeolekuarvelt, lootuses, et ehk siisagressor taltub ja meil on niirahulikum. Euroopa peaks 20.sajandi valuga mäletama, mison sellise järeleandmise hind.Armas rahvas.Augusti alguses sain kirjaViljandimaalt, milles EstaKülasalu meenutas, kuidas taseisis oma perega Balti ketisLoodil Ramsi teeristil. Hiljem onolnud igasuguseid aegu, kergepole olnud, aga hakkama onsaadud ja saadakse edaspidigi,kirjutas ta. Ta kinnitas, et ei

vahetaks mitte ühtegi kildumeie enda vabast riigist endiseaja vastu.Esta Külasalul on alati meeles,et Balti kett toimus siis, kui poegSiim oli aasta ja ühe kuune,Eesti sai vabaks, kui tütar Katioli ühe-aastane ja kui Eesti saiendale oma raha, sündis tematütar Eve.Nõnda on ühe pere lugu osaEesti iseseisvuse taastamisesuurest jutustusest. Igaühel onvõimalik sinna kirjutada omajääv peatükk. Ma kutsun Teidüles seda tegema ja osalemaEesti Rahva Muuseumi ja kõigimeie muuseumide ühiseskogumis- ja uurimisprogrammis,mis keskendub Eesti riigitaassünnile ning igaühekogemusele ja mälestustele.Korjame needmälestusedkokku.”Ma tänan.Elagu Eesti!Elagu Läti!Elagu Leedu!President ToomasHendrik Ilves

S P O R T - K E R G E J Õ U S T I KEuroopa meistrivõstlused Zurichis.

Medali võitjad:Kettaheites Gerd Kanter oli pärastkahte esimest vooru väga raskesseisus, sest alla 60- meetrisetulemusega oli ta viimasel kohal.Kolmandas voorus tuli aga parimaksjäänud 64.75, millest piisas tavatultmadala taseme juures hõbedaks.Kulla teenis sakslane Robert Harting(66.07).Rasmus Mägi jooksis meeste 400meetri tõkkejooksus uue eestirekordi 48,54 ja võitis omapoolfinaali väga kindlalt. Finaalis tuliMägi tagajärjega 49.06 sek teiselekohale.Eesti rekordid:Marek Niit püstitas eesti rekordi 400meetri eeljooksus ajaga 45,74. 200meetri jooksus Marek ei pääsenudajaga 21.04 poolfinaali.Eesti nelik Mart Muru, Rait Veesalu,Markus Ellisaar ja Marek Niitpüstitasid meeste 4x100 meetriteatejooksus ajaga 39,52 eestirekordi.Naistekõrgushüppes Eleriin Haassaavutas uue eesti alla 23. a. rekordi1,94m hüppega ja sai 7. koha.

Isilik rekordid:Mõlemas meeste ja naiste maratonijooksus püstitati isiklikud rekordid:Roman Fosti sai ajaga 2.17.54 18 kohaja naiste maratonis sai kolmikõdedestparima tulemuse Liina Luik ajaga2.41.48 (29. koht). Leila Luik sai ajaga2.45.59 43. koha ning Lily Luik saiisikliku rekordi 2.48.49-ga 47. koha.Teised tagajärjed:Odaviskaja Risto Mätas tegi avakatseloma parima 80.73 ning sailõppvõistlusel 6. koha. Ülivõimsa võiduvõttis soomlane Antti Ruuskanen(88.01).Tiidrek Nurme sai 5000 m jooksus 10.koha ajaga 14.13,89. Võitis britt MoFarah ajaga 14.05,82.Grit Šadeiko lõpetas seitsmevõistluse6014 punkti ja 15. kohaga. Mari Klaupkogus 5765 silma ja lõpetas võistluse19. kohaga.Tanel Laanmäe - Oda - 75.29mAndres Raja - Kümnevõistlus – 7580(18.)Grete Udras - Kõrgus - 1.85 (14.)Kätlin Piirimäe – Kuul - 15.66 (15.)Kati Ojaloo – Vasar - 59.63Jekaterina Patjuk - 3000mtakistusjooks - 10.03.60

INTERNATIONALFOOTBALLUEFA European

Championships qualifierESTONIA v ENGLANDSunday 12th October 2014

at the A le Coq Arena,Tallinn

Kick-off 19:00 (Estoniantime)

The match will bebroadcast on Sky Sports.(5:00 p.m. English time)

I N T E R N A T I O N A LR U G B Y

E S T O N I A V B E L A R U SSaturday October 4th 2014, at Kalevi

Stadium, Tallinn. Kick-off 14:00Three players from Leicester with Estonianroots have been selected to representEstonia - Maati Pallas (26), Karl Pallas (24)and Luke Veebel (22). Congratulations!An Estonian win in this officially sanctionedInternational Rugby Board qualifying gamewill guarantee entry to a further rankingtournament in Montenegro in May 2015.

E E S T I U U D I S E DUSA president Barack Obama käis Eestis

USA president Barack Obama külastas Eestit 3.septembril. Visiit leidis aset enne NATOtippkohtumist Newport’is Walesis 4. ja 5.septembril.Obama on teine USA president, kes onkülastanud Eestit. 2006. aastal väisas EestiGeorge W. Bush juunior.President Toomas Hendrik Ilvese ja Obamajaoks ei olnud see esimene kord kohtuda. 2013.aasta septembris külastasid Toomas Hendrik jaEvelin Ilves Valget maja president Obamakutsel. Viimati soojendati suhteid juunis, mil Ilvesja Obama viibisid koos Varssavis Poolapresidendi kutsel.Viimasel ajal on Ameerika Ühendriikidega kõigetihedamat koostööd tehtud just julgeolekuvallas. Oktoobris toovad ameeriklased kolmekskuuks Eestisse ühe maaväe kompanii, millerelvastusse kuuluvad tankid M-1 Abrams,jalaväe lahingumasinad ja soomukid. Kokkutuuakse Balti riikidesse ja Poolasse umbes 600sõdurit. Delfi

Ilma eestlasteta ei ehitata meil midagi!Soome ehitusfirma SRV tegevjuht JukkaHienoneni sõnul leidub Soomes palju selliseidtöid, millele oma riigi piirest tegijat ei leia.Kui Hienonenilt küsiti, et kuidas on nende firmasEesti kodanike palkamisega, siis tuli vastusüsna ruttu, kirjutas Kauppalehti."Me ei palka rahvuseid. Me ei palka soomlasi,eestlasi või mõnest muust rahvusest inimesi. Mepalkame oma tööd oskavaid eksperte," ütles ta.Hienoneni sõnul on Soomes palju sellist tööd,millele kodumaalt tegijat ei leia."Ilma eestlastetaei saakski midagi ehitatud," lisas ta. Ärileht

Eestlased on kõige eurolembesemadEurobaromeetri küsitlusele vastanutest toetabeurot vähemalt kolm neljandikku Eestis (80%),Sloveenias (79%), Luksemburgis (78%), Belgias(78%), Hollandis (76%), Soomes (76%) jaSaksamaal (75%).Riigid, kus enamus on euro vastu, on Rootsi(77%), Suurbritannia ja Tšehhi (mõlemad 73%),Taani (66%), Poola (47%, poolt 37%) jaBulgaaria (42%, poolt 41%). Ükski neist kuuestriigist ei kuulu praegu euroalasse.Postimees

Eesti demokraatlike riikidepingereas kõrgel kohal

Hiljuti avaldatud Freedom House’i post-kommunistlike riikide demokraatia arengutkäsitleva aruande kohaselt hoiab Eesti 29 riigiseas Sloveenia järel kõrget teist kohta ningedestab näiteks naaberriike Lätit ja Leedut.Aruanne toob esile hiljutised tagasilöögidEuraasia, Balkani ning Kesk-Euroopa riikideriigivalitsemises. 2013. aastal hinnatud 29 riigihulgas oli vaid 13 demokraatliku valitsemisegariiki, sh Eesti, 6 riiki on jätkuvalt ülemineku etapisning 10 riiki on autoritaarse režiimiga, vahendasmõttekoda Praxis.Demokraatia olukorrale anti indeksis hinnangud2013. aastal toimunud sündmuste, poliitilisteotsuste, vastuvõetud regulatsioonide ja ühis-kondlike liikumiste alusel. Aruanne keskendubseitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine,valimised, kodanikuühiskond, meediasõltumatus, demokraatia omavalitsustes,õigusraamistik, korruptsioon.2013. aastal alanes siirderiikide keskminedemokraatia indeksi tulemus, kuid Eesti puhul eiolnud indeksis võrreldes eelmise aastagamuutust. ERR/EE

Eesti saatkonda Londonis asusid augustis tööle uussuursaadik, asejuht ja kaitseatašee.Juuli lõpus lahkusid oma ametipostidelt suursaadik Aino Lepikvon Wirén, saatkonna asejuht Karmen Laus, kaitseatašeeVahur Väljamäe ning saatkonna raamatupidaja Mari Raudjalg.Augustis aga oIi uue hooga valmis tööle asuma suursaadikLauri Bambus, asejuht Ann Hänni ja kaitseatašee TarmoRänisoo. Samuti hakkas saatkonna ruumides töötama EASiekspordiesindaja Heiki Pant.Infot saatkonna tegemistest ja saatkonna kontaktandmete kohtaleiab kodulehelt: http://www.estonia.gov.uk/est/saatkond.

U u s E e s t i S u u r s a a d i k Ü h e n d a t u d K u n i n g r i i g i s

Pildil: Suursaadik Lauri Bambus kõneleb Rahvapeol. Foto: Helen Rits

Eesti, Läti ja Leedu lipud lehvivadLondonis Marble Arch’i kõrval.

“It 's time to channel JFK”Edward Lucas writes in ‘PoliticoMagazine’ about the need forWashington to deliver its ownstern message to Moscow, in lightof current developments. In hisview, Barack Obama should, onhis visit to Estonia, invokeKennedy's famous 1963 speech"Ich bin ein Berliner". New andurgent reasons have arisen withthe escalating confrontationbetween the West and Russia, forinstance, the incursion of morethan 100 Russian “aid” trucks intoUkrainian territory. The blandNATO statement that the “so-called humanitarian convoy”constituted “a blatant breach ofRussia’s international commit-ments” will not suffice. Obamashould follow Kennedy andproclaim “Eestlane olen jaeestlaseks jään”.Estonia, along with its neighboursLatvia and Lithuania, is the newWest Berlin of Europe. Russiaresents their very existence,seeing the former Sovietsatrapies as a dangerous bastionof NATO and European Unioninfluence. Read more at:www.politico.com/magazine.

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5. september 2014

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by theAssociation of Estonians in Great Britain

Toimetaja: Reet Järvik; Administraator: Toomas Ojasoo;Korrektuur: Tiina Kõiv. Vaated Eesti Hääles avaldatud

artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuseseisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu.

Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind aastaks: £22; välismaale £27.

Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12);Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond; Müüdkuulutused - £3 cm veerul. Tšeki saajaks märkige

“Estonian News”, 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham.NG10 4BL. Tel: 0115 877 6877

e-mail: info@eestihaal.co.ukPrinted by Printing Eye, 455 Sunleigh Road,

Alperton, Mddx, HA0 4LY

E E L S E I S V A DÜ R I T U S E D

†Kallist venda

ERICH NAUR’isünd: 15.09.1921 Eestis

surn: 15.08.2014 Leicesterismälestab

õde Armildaperega Eestis

Leinateated teistest eesti ajalehtedestEesti Elu (Kanada)Vaike Kittask (Kalvi) *01.09.21Võhmutas; † 19.07.14 TorontosEndla Saksniit (Mahl) *06.04.23 Võhmas; † 04.08.14 TorontosAin Järve *13.07.43 Tallinnas; † 14.08.14 TorontosEleonore Sepp *12.12.1908 Novorossiskis; † 15.08.14 TorontosPaula Adamovski *22.01.28 Võrumaal; † 20.08.14 TorontosEesti Päevaleht (Rootsi)Toivi Kuuskla *16.08.31 Tallinnas; † 25.06.14 StockholmisOlaf Kibe *26.09.21 Tartus; † 30.06.14 SundsvallisBenita Suu *13.09.32 Kaberneemes; † 8.07.14 GöterborgisArri Kaar *16.07.28 Kiiu-Aablas; † 8.07.14 GöterborgisAino Portinsson (Wahter) *30.03.22 Laiksaarel; † 18.07.14LaholmisUuno Äärma *10.08.27 Tartus; † 3.08.14 StockholmisIngrid Seim *13.05.30 Tallinnas; † 13.08.14 StockholmisVaba Eesti Sõna (USA)Tiiu Tuuli (Viks) *02.07.22 Eestis; † 02.07.14 MichiganisAlice Mespak *13.04.1909 Tallinnas; † 20.07.14 New JerseysArnold Rumvolt *04.12.22 Põltsamaal; † 25.07.14 New JerseysRannar Sillard *25.09.23 Tallinnas; † 14.08.14 New JerseysVello Nõlvak *23.04.25 Kadrinas; † 16.08.14 PennsylvaniasMeie Kodu (Austraalia)Boris Tekström *17.01.18 Jamburgis; † 23.04.14 MelbourneisLilli Vilimaa (Murd) *09.03.26 Sõrves; † 11.05.14 SydneysHulda Rampe *16.11.17 Eestis; † 18.07.14 ThirlmeresHektor Mesilane *20.10.23 Eestis; † 02.08.14Silva Palgi (Eespere) *17.11.23 Narvas; † 29.07.14 SydneysHilda Kaarmäe *23.07.19 Viljandis; † 06.08.14 Thirlmeres

KODUMAALT LAHKUMISE 70. AASTAPÄEVATÄHISTAMISE JUMALATEENISTUSED

LONDONISlaupäeval 27. septembril - kell 14:00 Rootsi Luterlikus kirikus,

6-11 Harcourt Street, Marylebone, W1H 4AG. (metroojaam:Edgware Road). Teenib õpetaja Valdo Lust

Peale teenistust on kohvilaud.BRADFORDIS

pühapäeval 28. septembril - kell 15:30 Bradfordi Eesti Kodus,8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY. Teenib õpetaja Valdo Lust.Enne teenistust (14:30) toimub erakorraline Põhja-Inglismaakoguduse koosolek. Kõikide koguduste liikmete osatvõtt on

väga oluline.Jumalateenistusele järgneb seltskondlik koosviibimine ja

kohvilaud.

A B I S T A M I S E K O M I T E E L O N D O N I SJärgmine pühapäeva lõuna toimub

pühapäeval 21. septembril kell 13:00Registreeri varakult! Ida Lemsalu tel: 020 8893 3816;

email: piret@blueyonder.co.ukHind: £8; lastele 11-16a £3.50; kuni 10-a tasuta.

Lastele on mängutuba! Oodatud on annetused loteriiks!Kõik on teretulnud!

Järgmised lõunad: 12. oktoober; 16. november ja14. detsember - Jõululõuna

Londoni Eesti Maja, 18 Chepstow Villas, W11 2RB

L E I C E S T E R I E E S T I M A J A366 Fosse Road North, LE3 5RS. Tel: 0116 251 6727

eestimaja@gmail.comLeicesteri Eesti Maja aastapäeva tähistamine

18. oktoober algusegakell 18.00.

Esineb ‘WessexContraband’ koos

Carmeniga.Sissepääs £2.00. Alla 10aastased lapsed tasuta.

Müügil eestipärasedsuupisted, Eesti õlu ja

viin.Olete kõik oodatud!

Kauaaegset juhatuse liigetERICH NAUR’i

mälestabLeicesteri Eesti Maja juhatus

ja liikmeskond

†ERNA AUG (neiuna Trei)

sünd: Kõruse külas Saaremaal 20. septembril 1914surn: Coventry’s Inglismaal 7. aprillil 2006Mälestame armsat ema ja mammit

100. sünniaastapäevalAlar, Ants, Hendrik ja Kristjan

Kauaaegset koguduse liigetERICH NAUR’i

mälestabEELK Kesk-Inglismaa kogudus

†Kallist õe- ja kälimeestERICH NAUR’isünd: 15.09.1921 Eestis

surn: 15.08.2014 Leicesterismälestavad

ElliNelliKalju

†Kallist sõpra ja kaasmaalast

ERICH NAUR’imälestavad

Malle Toom peregaHarry ja EmmaJuhan ja Tiina

Uno ja LilliEne-Ly ja Teet perega

Malle, Uku ja LyKristy ja Peter

†Kallist onu

ERICH NAUR’isünd: 15.09.1921 Eestis

surn: 15.08.2014 Leicesterismälestab

Tiit perega Eestis

Endist liigetELMAR PÄRGMA’t

sünd: 15.03.1926 Eestissurn: 15.06.2014 Derby’s

mälestabIEÜ Nottinghami osakond

†

B & B GUESTHOUSE/

KÜLALISTEMAJA TARTUMAALLynn and BobHaidak, originallyfrom Lancashire,run a bed &breakfast guest house in Ülenurme on the outskirts of Tartu.There are four double/twin rooms. Room rate including breakfastis €45, single occupancy €32, (€5 discount for ‘Tulevik’members).Extras include a small heated swimming pool (open spring &summer), sauna, BBQ facility and two bicycles for hire.Contact: Lynn Haidak, Metsaääre 7, Ülenurme, 61714, Tartumaa.Tel: +372 6661163 Mob: +372 5334 1388. Email:guesthouse.seitse@gmail.com; www.seitsemaja.ee/

Books available from Eesti Hääl“THE INDRAWN HEART” by Max

BoyleA travelogue in Estonia. Max, whosemother was Estonian, writes with humourand personal feelings about his journey toall corners of Estonia. £11 (inc. p+p).

“INTO EXILE”by Elin Toona-Gottschalk.

“The Economist” book of the year”.Elin, granddaughter of Ernst Enno,recounts her early years in Estonia, herdeparture in 1944 with her mother andgrand-mother and her harrowing life in achildren’s home in Yorkshire. £15 (inc.p+p). (ONLY ONE COPY LEFT!)

T ä h t p ä e v a d17. sept 1991 Eesti võeti vastu ÜROsse21. sept 1217 Madisepäev; Paala lahing22. sept 1944 Tallinna vallutamine28. sept 1994 „Estonia“ laevahukkumine

E e s t i H ä ä l s o o v i bs ü n n i p ä e v a l a s t e l e õ n n e

9. sept Tiiu Ojasoo16. sept Nora Morley-Fletcher17. sept Lya Leppik19. sept Reeta Knispel20. sept Laine Gornik22. sept Elmar Jänes23. sept Tiina Kõiv25. sept Tiina Metsmaa-Petersons25. sept Helle Unnuk26. sept K Veelma

27. sept Vello Vahter (juubilar)27. sept Eha Veebel (juubilar)29. sept Tiina Sanfourche29. sept Linda Silber 1. oktoober Igor Linberg 2. oktoober Leida Kao 3. oktoober Karin Eistrat 7. oktoober Verner Vahter 8. oktoober Heikki Lomp

S ü n d i n u d 8. sept 1932 Einar Sanden 9. sept 1960 Urmas Sisask18. sept 1910 Bernard Kangro22. sept 1907 Viida Juse-Jovanovic23. sept 1851 K A Hermann25. sept 1910 Artur Rinne 1. okt 1956 Andrus Ansip

5. okt 1877 Kindral Arthur Lossmann 7. okt 1913 Raimond Valgre

S u r n u d 9. sept 1975 Karl Eerme10. sept 1995 Salme Ekbaum25. sept 1980 Marie Under25. sept 1944 Johan Pitka 1. okt 1942 Ants Piip, Eesti esindaja Suurbritannias 1919-20

Mäles tame Ing l ismaa l lahkunuid 7. sept 2003 Villem Kinnas, Bradfordi Eesti Kodu laekur10. sept 1985 prof. Ernst Öpik16. sept 1992 Albert Zirk, IEÜ sekretär17. sept 2009 Tuulike Shaw 6. okt 2005 Paul Pügi, Bradfordi Eesti Kodu asutajaliige

M I H K L I - J A V I I N A K U U

E S T O N I A N D E S I G N I N L O N D O NEstonian contemporary design features at the London Design Festival, HoxtonGallery, 9 Kingsland Rd, London E2 8AA from 18th to 21st Sept. High qualityfashion accessories, including bags, shoes and jewellery are on display at the“Estonian Design House Pop-Up Shop”. Come along and meet Estonian designers.The “Estonian Pavilion” at the 100% Design show at Earls Court ExhibitionCentre from 17th to 20th September will showcase some of Estonia’s bestdesigns and designers. Did you know that, in Estonia, there is one designer forevery 800 people? No wonder this small country created and developed Skype,Transferwise and James Bond’s legendary miniature Minox Spy Camera!

Lucy Toom-Smith tahabsaada fotograafiks. Temalemmikaine on kunstitööja varematel aastatel onilmunud tema disainidRahvapeo kava esilehe-küljel. Talle meeldibkuulata muusikat, eritirock muusikat ja talemmikbänd on ‚5 Seconds

of Summer’. Lucy oli laagris esimest kordakolmeaastasena koos emaga ja on viimasekaheteistkümne aasta jooksul laagris palju uusisõpru leidnud.Tema lemmiktegevus laagris on kommipood jatema lemmiksöök on tarretis (jelly) – magusaarmastaja!

Kristy Sheldon -laagrijuht

Sünnikoht: Leicester.Elab: Cheshire’i maakonnas.Elukutse: koolidirektori asetäitjaVabaaja tegevus: reisimine,lugemine.Käis lapsena laagris – olen kokku59 aastat laaagris käinud,

nendest 40 aastat kasvatajana.Lemmiktegevus laagris; Kui olin noor

meeldis mulle rahvatants. Nüüdmeeldib mulle istuda ja rääkida lastega

ning kasvatajatega. Mis muudatused on üle aastate laagristoimunud?: Toit on parem; lapsed tulevad Eestist jaSaksmaalt ning mujalt, mitte ainult Inglismaalt. Noorenapidime enne hommikusööki tegema võimlemist!Lemmikmälestus laagrist: Lipu heiskamine hommikulHothorpe Hallis (endine lastelaagri asukoht), kus pidimelaulma „Kaunistagem Eesti kojad...”Arvamus laagri tulevikust: Kestab edasi, sest meil on paljunoori, kes tahavad laagrit edasi viia.

Eestlane olla tähendab Kristy’le, „ olen uhke oma päritoluüle." Kristy külastab Eestit iga aasta. Tal meeldib

Eesti – see on nagu tema teine kodumaa.

5 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5. september 2014

LASTE SUVELAAGER 2014

LASTE SUVELAAGRI PÄEVAKAVA8.00 Äratus8.30 Hommikusöök9.00 Magamistubadekoristamine9.25 Eesti keele tund10.15 Vaheaeg10.40 Kunsti- ja puutöö(meisterdatatieestipäraseid esemeidRahvapeol esitamiseks)ehk orienteerumine11.40 Eesti rahvatants(õpiti rahvatantseRahvapeol esinemiseks)13.00 Lõunasöök13.45 Laulmine (õpitieestikeelseid laule

laupäevaseks Rahvapeokontserdiks)15.00 Kommipood15.30 Mängud16.30 Ujumine, vibulaskmine või Zumba17.45 Õhtusöök19.00 Mängud/sport20.30 Laagriliste õhtunekokkutulek/koosviibimine21.00 Väiksemad –magama (11 ja nooremad)22.00 Suuremad –magama (12+)22.30 16+ - magama22.30 Kasvatajatekoosolek

Laste suvelaagri toetajad:Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu,

Abistamise Komitee Londonis,Bradfordi Eesti Kodu, Põhja

Inglismaa Kogudus, Eesti Hääl,isiklikud sponsorid ja

LAAGRIS OLI TORE OLLA!Sel aastal kasutati eesti ja inglise keele tundides võimalust üheteisega paremini tutvumiseks. Ühel hommikul intervjueerisid kõiklaagrilised ühteteist ja järgmisel hommikul intervjueerisid laagrilised kõiki kasvatajaid. Lõpptulemuseks pandi valmis koostatudprofiil koos pildiga iga kasvataja ja laagrilise kohta seinale. Nii noored kui ka kasvatajad said keeleoskusi praktiseerida ja huvitavatinfot üheteise kohta avastada. Kõik profiilid pandi ka peosaali välja ja Rahvapeo külalistel oli võimalus nendega lähedamini tutvuda.Eesti Häälel on hea meel siinjuures avaldada valik laagriliste ja kasvatajate profiilidest.

Magnus Balzer Hamburgist,Saksamaalt oli ka esimest kordaInglismaal laagris. Nagu Chloe`lenii ka talle meeldib käia Eestispuhkusel. Vabal ajal mängib tatennist ja kitarri. Koolis onmatemaatika ja füüsika temalemmikained. Kui küsiti temakäest, millist keelt ta tahaks

rääkida, vastas ta „Prantsuse keelt – siis oleks mulpaljum kergem ja lihtsam koolis!” Magnus pidi nagu kõiklaagri noored õppima eesti rahvatantsu. See äratastemas huvi rahvatantsu vastu ja Hamburgirahvatantsrühm saab vist selle tõttu uue liikme!

Laura Bekeris KeyMa olen Laura. Sündisin Bradfordis

ja praegu elan Manchesteris.Lõpetasin ülikooli doktori aukraadiga janüüd töötan redigeeriana.Käisin laagris kaksteist korda lapsenaja olen senini üksteist aastat olnudkasvataja. Nende aastate jooksul onmuutunud see, et kord pole enam niirange kui aastaid tagasi. Ma loodan, etlaager muutub järgmistel aastatel veelsuuremaks ja, et tuleks veel rohkemlapsi. Mu lemmiktegevus on rahvatants.Eestlus on mulle kultuur, pere ja uhkus. Ma käin Eestisregulaarselt kui töö lubab. Mulle meeldib seal olla, näiteks

Laulupeo ajal, sest saan teiste kodu- ja väliseestlastegasuhelda eesti keeles.

12. aastane Chloe Longon käinud laagris viiskorda, ja tuleb igalsuvel tagasi, sest„laagris on lõbus olla”.Talle eriti meeldibmängida „Capture theflag” (lipu püüdmisemäng). Ta tunnebennast eestlasena ja Eesti on temalemmikkoht puhkuseks. Chloe elab Londonisja tal on üks vend. Vabal ajal meeldib tallejalgrattaga sõitmine. (Chloe - ole ettevaatlikkui sa Londonis jalgrattaga sõidad!)

Born and bred in Liverpool, Bethany Sheldon could be defined as an Estonian scouser. HavingEstonian roots from both parents, she has met many interesting people and feels different from herEnglish friends. She visits Estonia from time to time and really likes the atmosphere. ‚Kiss’ and ‚Fizz’rank high on her list of favourite drinks!Having been a camper and a camp leader for just over 20 years, Bethany has seen positive changes –more children and also from different countries. She hopes that the camp will continue in the future.Asked what she would be doing if not at camp, she replied „I would be working!” as a stock controller.We hope she does not come across any spiders in the stock as she is afraid of them. However themost exciting thing she remembers as a child was feeding the lemur monkeys at Chester Zoo!

Lastelaagri fotod - Bethany Sheldon

5. september 2014 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 6

E E S T I K O O L P Õ H J A - I N G L I S M A A L

Pühapäeval 31. augustil toimus Põhja-Inglismaa Eesti Kooli avaaktus, kus osalesid koolilapsed,lastevanemad, õpetajad ja ka endised Bradfordi Eesti Täienduskooli õpilased.Koolijuhataja Katrin Hiietam avas aktuse lühikese sõnavõtuga ja tutvustas vanematele kooliõpetajaid. Lapsed laulsid koos õpetajatega laulu, ‘Tige tigu’ Karin Blakeley juhatusel. Lõpuks jagatilastele koolimütse, aabitsaid ja töövihikuid.

foto: T.O.

Mart Ole Peters (13)Elab Heiligenhaus'is Isenbügel'is, Saksamaal.

Õde ja vend – Nils Jaagup ja Anne Riina (kõik kolm tulid koos esimest kordasuvelaagrisse)Lemmikloomad – Koer(Madita) ja kaladMeeldib jalgpalli mängidaja ujudaLaagris lemmiktegevus:vibulaskmineLemmikraamat ja film:Harry Potter / Lord ofthe RingsLemmiksuvituskoht:Odramäe, Valga, Eesti

Alexander on üks noortematest kasvatajatest, kes on lapsena ja täiskasvanunaosalenud laagris kokku 19 aastat. Ta sündis Leicesteris ja elab ikka kesk-

Inglismaal kenas külasTamworthi lähedal.Laagris tegeleb ta, nagu ta emaAstrid ja tädi Karin, muusikagaja ta juhatab laagri koori. Tamängib ka klahvpilli ja viiulit.Elukutselt on ta näitleja.Laagris meeldivad talle mängudväga. Ta on käinud Eestis viiskorda ja temale meeldib eestimuusika ning rahvatantsukultuur.

foto: Toomas Ojasoo

Reet Järvik sündis Bradford'is, WestYorkshire'is aga nüüd elab LongEaton'is Nottinghami lähedal.Elukutselt on ta kooliõpetaja, aganüüd annab ta eratunde. Vabalajal meelib talle kokkamine,lugemine ja laulmine. Ta oliesimest korda laagris noorekasvatajana 1974. aastal. Temalemmiktegevus laagris on laulmineja tema lemmikmälestusedlaagritest on näitemängud, midata kirjutas ja lavastas koosnoorte kasvatajatega. Reet arvab, etlaager on aastate jooksul palju muutunud

- nüüd on palju rohkem huvitavaidtegevusi jaorganiseerimine on kaprofessionaalsem. Taloodab, et tulevikusvõtavad noored kasvatajadlaagri üle ja, et laagermuutub veel rohkemrahvusvaheliseks s.t. ettuleb eesti päritoluga noorikokku üle maailma. Reettunneb ennast läbi ja läbieestlasena ja käib Eestis

kolm korda aastas. Talle meeldib Eestis,kuna ta tunneb ennast seal nagu kodus.

Tiiu Kajando sünnikoht oliDewsbury Yorkshire'imaakonnas. Ta on sotsiaaltöötajaBradfordis. Laagris meeldib tallelaulmine ja ta on ka EuroopaEeslaste koori liige. Ta võttis selsuvel osa Tallinna laulupeost. Tiiurõhutab eesti keele rääkimise

tähtsust ja ta käib regulaarseltEestis sugulasi külastamas. Temaarvab, et Eesti on „ilus maa”.Vabal ajal meeldib Tiiule klaveritmängida. Ta jutustas ka omalaagri lemmikmälestusest kui tavõttis osa laste mängust ja olikuri nõid metsas!

Eimi Kajando-Clifford elab põhja Inglismaal Dewsbury’s, kus ta kasündis. Ta käis lapsena laagris 11 aastat ja on olnud kasvataja

kaheksa aastat. Eimi lausus, et üle aastateon laager suuremaks muutunud - on rohkemlapsi ja kasvatajaid ning ta loodab, et laagersaaks tulevikus veel suuremaks kasvada.Eimile meeldib rahvatants ja eriti esinemine„Rahvapeol”. Eesti rahvuskultuur on talletähtis. Tema on uhke oma eesti päritolu üleja talle meeldib oma sõprade ja töökaas-laste hulgas olla erinev, kuna ta on ainukeeestlane. Ta on käinud mitu korda Eestispuhkusel. Mitte ainult kultuur tõmbab tedaEestisse vaid ka hea söök ja õlu!

Ly Toom sündis Leicesteris. Ta ema oli Leicesterieestlaste rahvatantsurühma juht! Ta hakkas juba väganoorelt laagris käima ja kokku on osalenud 33 kordalaagris, erinavates kohtades – alguses Hothorpe Hallissiis Quorn'is ja lõpuks Catthorpe'is. Tal on kaks last,poeg ja tütar, kes ka võtavad laagrist osa. Ta onpõhikooli direktor Nottinghamis.Ly on uhke oma eesti päritolu üle ja on käinud viis kordaEestis.

Johanna-Maria oli esimest kordaInglismaal laagris. Tema elukohton Tallinn. 14. aastasel Johannalon vend ja õde ning kodus on kakena koer. Talle meeldib laulmineja matemaatika. Talemmikraamat on Airika Harriku„Elu pärast surma”.

Max Dowbenko oli see kord esimestkorda laagris noore kasvatajana. Varemon ta lapsena käinud laagris 7 korda. Tasündis ja elab Nottinghamis koos kahevennaga, aga sel sügisel lähebCambridge ülikooli õigusteadustõppima. Tema huvideks on jalgpall,lugemine ja kitarr. Ta mängib kaukraina kitarri ‘bandurat’ (Max’i isa onukraina päritoluga). Ema poolt tal oneesti juured – “I feel that a part of meis Estonian”. Kui on võimalus käib taEestis igal aastal ja leiab, et Eesti ontõesti ilus maa.

My name isKathreen.I live in Italy. I ameight years old. I havebrown hair and browneyes. I have onebrother and no sisters.My favourite food ischicken nuggets. Myfavourite colour ispurple. My favourite

animal is a dog. My favourite film is„Titanic”. (Kathreen elab Itaalias ja

õppis laagris inglise keelt.)

OliviaAbadian elabLondonis jata on 13.aastane. Talon üks vanemõde Cecilia,kes oli kalaagris.Lemmikaine:Inglise keel.Lemmiksaade telekas: Sõbrad (Friends!).Lemmikmuusika ja bänd: Pop / Rock / OneDirection.Mitu aastat laagris käinud: 3 aastatOlivia tuleb tagasi laagrisse sellepärast, ettalle meeldivad inimesed, kes seal käivad.Ta lemmiktegevus on ujumine.Olivia tunneb ennast eestlasena.

Magda Helen JärvsooSündisin ja elan Eesti pealinnas Tallinnas,

kus ma olen üliõpilane. Olen neli kordalastesuvelaagris käinud koos kaksikõega jatänavu esimest korda kasvatajana. Minulemmiktegevus laagris on rahvatants. Kunamu emakeel on eesti keel, saan ma Inglismaaltarvitada eesti keelt salakeelena.Intervjueerijad said väga sarnased vastusedkaksikõe Johanna Adele`i käest. Ta lisas, ettuli lastelaagrisse sest vanaema oli õelnud,

et „siin on nii tore”.

foto: Helen Rits

foto: Toomas Ojasoo