Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
RAHAPOLIITIKAJA MAJANDUS
4/2016
Eesti Pank
Rahapoliitika ja Majandus on neli korda aastas ilmuv Eesti Panga ülevaade, mis võtab kokku viimase
aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis ja detsembris, sisaldab
ülevaade ka Eesti majanduse prognoosi jooksva ja kahe järgmise kalendriaasta kohta.
Rahapoliitika ja Majanduse numbreid saab lugeda Eesti suuremates avalikes raamatukogudes ja Eesti Panga veebilehel http://www.eestipank.ee.
Tellimisinfo telefonil 668 0998, tellimused faksil 668 0954 või e-posti aadressil [email protected].
ISSN 1736-7859 trükisISSN 2504-6004 võrguväljaanneToimetanud Villu Känd ja Ragne RambiKüljendus ja kaas Urmas RaidmaTrükikoda Folger Art
SISUKORD
KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... 4
VÄLISKESKKOND ................................................................................................................................ 6
MAAILMAMAJANDUS ..................................................................................................................... 6
Taustinfo 1. Arenenud riikides esile kerkinud protektsionistlik
meeleolu on tekitanud finantsturgudel närvilisust ............................................................................. 6
EUROALA MAJANDUS ................................................................................................................. 10
Taustinfo 2. Euroala rahapoliitiline keskkond ...................................................................................11
EESTI PEAMISED KAUBANDUSPARTNERID ................................................................................ 13
EESTI MAJANDUSKONJUNKTUUR ................................................................................................... 16
MAJANDUSAKTIIVSUS ................................................................................................................. 16
SISENÕUDLUS ............................................................................................................................. 18
VÄLISTASAKAAL JA KONKURENTSIVÕIME .................................................................................. 19
TÖÖTURG ..................................................................................................................................... 21
HINNAD ........................................................................................................................................ 23
VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS ............................................................................................... 24
PROGNOOS AASTATEKS 2016–2019 ............................................................................................... 26
RAHVUSVAHELINE MAJANDUSKESKKOND ................................................................................ 26
REAALNE MAJANDUSKASV ........................................................................................................ 27
Taustinfo 3. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangute muutused .................................................. 30
Taustinfo 4. Majapidamiste säästukäitumine .................................................................................. 31
Taustinfo 5. Ekspordi konkurentsivõime ......................................................................................... 34
HINNAD ........................................................................................................................................ 36
Taustinfo 6. Aeglase alusinflatsiooni põhjused ............................................................................... 37
VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS .............................................................................................. 39
PROGNOOSIGA SEOTUD RISKID ................................................................................................. 40
4
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
KOKKUVÕTE
Maailmamajandus on sel aastal kasvanud oodatust aeglasemalt ning samal ajal on suurenenud ka heitlikkus ja ebakindlus. Ebakindluse on põhjustanud varasemast ajast
edasi kandunud geopoliitilised probleemid
ja suurema protektsionismi suunas kalduvad
poliitilised valikud. Viimast ilmestavad nii
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise
referendum kui ka novembrikuised presiden-
divalimised USAs. Turud reageerisid mõlemale
sündmusele närviliselt ja kuna pikemaajalisi
plaane teha on sellistes oludes keeruline, võib
see halvavalt mõjuda ka majanduskasvule.
Euroopas peetakse lähiajal valimisi nii Austrias,
Itaalias, Hispaanias, Hollandis, Prantsusmaal kui
ka Saksamaal ning nende tulemusest sõltub,
kuidas suudetakse edasi minna majanduskasvu
toetavate struktuursete reformide elluviimisega,
mis on seni edenenud visalt. Reformikavadega
edasiminek on muutunud järjest olulisemaks,
sest senine ekspansiivne rahapoliitika ei suuda
kompenseerida tegemata jäetud reforme.
Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal krii-sijärgse perioodi aeglaseimaks. Kaubandus-
partnerite tagasihoidlik nõudlus on piiranud
töötleva tööstuse ja ekspordi kasvu-võimalusi,
kuid ennekõike on selleaastase nõrga majandus-
kasvu põhjustanud raskused põlevkivitööstuses
ja energeetikasektoris. Kasvu on aeglustanud ka
kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse kahane-
mine, ent valdava osa selle tegevusala toodan-
gust moodustab arvestusliku iseloomuga kaudne
üür, mis ei peegelda otseselt majanduse kasvu-
võimet. Järgmisel aastal elavdavad Eesti majan-
dust paranevad ekspordivõimalused ja valitse-
missektori investeeringud, kuid ka Euroopa Liidu
eesistujamaaks olemisega seotud lisakulutused.
Majanduse potentsiaalne kasv on kolmel eelmisel aastal aeglustunud vähenenud investeeringute tõttu. Varasemad hinnangud
Eesti majanduse potentsiaalsele kasvule olid 3%
lähedal, kuid kuna tootmisvahendeid on lisan-
dunud vähem, on potentsiaalne kasv langenud
alla 2,5%. See tähendab, et Euroopa Liidu kesk-
misele sissetulekule järele jõudmine, mis on
alates 2012. aastast peaaegu seiskunud, toimub
ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui vara-
semad hinnangud näitasid. Jõuliselt kerkinud
keskmine palk pole seejuures sissetulekutaseme
tõusu hindamiseks objektiivne näitaja, kuna see
on suures osas saanud tekkida sissetulekute
ümberjaotumisest ettevõtlus- ja palgatulu vahel.
Aeglase majanduskasvu ajal kiiret palga-kasvu selgitab tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa majanduskasvu
takistanud tegevusaladest (mäetööstus, energee-
tika, veondus, kinnisvarategevus) on kapitalima-
hukad ja kujundavad tööturgu suhteliselt vähem.
Samal ajal on tööjõumahukate tegevusalade
areng olnud kiirem ja nõudlus lisatööjõu järele on
põhjustanud palgakasvu lahknemise majandus-
kasvust. Sellele on lisandunud miinimumpalga ja
sektoripõhiste kokkulepete mõju, aga ka fakt, et
tööjõudu jääb Eestis järjest vähemaks.
Tööturul on märgata palgakulude kasvu leevenemist. Eri palgakasvunäitajad osutavad
tööjõukulude kasvu aeglustumisele. Palgatõusu
surve ettevaates siiski eriti ei vähene, sest
peamised palgasurvet põhjustavad tegurid –
sobiva tööjõu puudus ja rahvastiku kahanemine
– jäävad tööturu olukorda kujundama ka järg-
mistel aastatel. Sellest hoolimata jätkab tööjõu-
kulude kasv aeglustumist, sest ettevõtlussektori
võimalused töövõtjate läbirääkimistel tugevamale
positsioonile järele anda on piiratud.
Sel sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood ning inflatsioon kiireneb. Kuna palgakasv samal ajal aeglustub, jääb ka
jaemüügi ja eratarbimise kasv senisest aegla-
semaks. Majapidamiste säästumäär aga on
viimastel aastatel olnud kõrge ning säästud
suurenenud sedavõrd, et see annab võimaluse
vältida järsku tarbimisharjumuste muutust.
Valitsemissektori eelarve püsib järgmisel kolmel aastal tõenäoliselt puudujäägis. Käesolev prognoos sisaldab uue valitsuskoalit-
siooni poliitikameetmeid ulatuses, mis olid prog-
noosi koostamise hetkeks piisavalt üksikasjalikult
kirjeldatud, et nende mõju saaks arvestada. Kuigi
ebapiisava info tõttu välja jäänud jooksevkulude
ja -tulude mõju eelarvepositsioonile on neut-
raalne, võib riiklike investeeringute kava puudu-
jääki suurendada. Võrreldes varasemate prog-
noosidega ümbritseb valitsemissektori rahan-
duse väljavaadet suurem ebakindlus ja tegelik
5
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
tulem sõltub sellest, kuidas realiseeritakse koalit-
sioonileppes sätestatud lubadused.
Valitsuse lisastiimul võib mõneks ajaks majandust ergutada, kuid ekspansiivne eelarvepoliitika võib viia ka majanduse konkurentsi- ja kasvuvõime vähenemiseni. Eesti majanduskasvu pole eelnevatel aastatel
aeglustanud vähene sisenõudlus, vaid kesised
ekspordivõimalused. Juhul kui lisavahendid
suu-natakse niigi jõuliselt kasvanud sisenõud-
luse ergutamisse, võib see takistada tööjõu-
kulude kasvu normaliseerumist ja halvendada
konkurentsivõimet. Lisaks takistaks see majan-
dusstruktuuri muutumist ekspordipõhisemaks ja
töötajate liikumist pikemaajalise kasvu seisuko-
hast lootustandvamatesse harudesse. Samas on
majanduse konkurentsi- ja ekspordivõime para-
nemine järgmistel aastatel majanduse arengu ja
kasvu kiirenemise seisukohalt võtmetähtsusega.
6
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Joonis 1. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa aktsiaturgude volatiilsusindeksid
Märkus. Viimane vaatlus 18.11.2016.Allikas: Bloomberg.
10
15
20
25
30
35
40
01.2015 07.2015 01.2016 07.2016
VIX (Ameerika Ühendriigid)
V2X (Euroopa)
VÄLISKESKKOND
MAAILMAMAJANDUS
Maailmamajanduse kasvutempo on selle aasta teisel poolel jäänud aeglaseks. Selle
peamine põhjus on eelkõige arenenud riikide
majanduse loid kasv. Maailmamajanduse arengut
mõjutas sel aastal märkimisväärselt ebakindluse
suurenemine, mida põhjustasid lisaks geopoliitilis-
tele pingetele ka Ühendkuningriigi Euroopa Liidust
lahkumise (Brexit) heaks kiitmine rahvahääletusel
ning Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide
novembrikuistel presidendivalimistel. Trumpi admi-
nistratsiooni täpsemad majanduspoliitika suunad
on suuresti veel ebaselged, kuid tema valimiskam-
paania käigus antud lubadused viitavad eelarvekulu-
tuste ja protektsionismi kasvule ning olemasolevate
kaubanduslepete ülevaatamisele. Pärast Brexiti-
otsust ja USA presidendivalimisi muutusid üleilmsed
finantsturud heitlikumaks (vt joonis 1 ja taustinfo 1).
Taustinfo 1. Arenenud riikides esile kerkinud protektsionistlik meeleolu on
tekitanud finantsturgudel närvilisust
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsus ja rahvuslikke majanduspoliitilisi huvisid
esile tõstva Donald Trumpi valimine USA 45. presidendiks peegeldab ühiskonna muret globa-
liseerumise pärast – tunnet, et rahvusvaheline majanduskoostöö ja vabakaubanduslepingud
ei ole parandanud inimeste majanduslikku heaolu nii, nagu oodati. Selle tulemusena tekkinud
nn protektsionistliku majanduspoliitilise vaatega poliitilised jõud lubavad kaitsta riigi siseturgu
võõrtööjõu eest, väljuda Euroopa Liidu ühisturult, muuta vabakaubanduslepingute tingimusi ja
kehtestada väliskonkurentsi tõrjumiseks imporditollid.
Nagu USAs ja Ühendkuningriigis on protektsionismi pooldavate parteide toetus suurenenud ka
Mandri-Euroopas, kus 2017. aastal toimuvad Hollandi ja Saksamaa parlamendivalimised ning
Prantsusmaa presidendivalimised. Hollandi ja Prantsusmaa valimistel kandideerivad rahvus-
likud parteid lubavad kaitsta kodumaiseid ettevõtteid ja töökohti väliskonkurentsi eest. Sellele
ollakse nõus ohvriks tooma majanduse avatuse, rahvusvahelise koostöö ja Euroopa Liidu ühis-
turu liikmesuse. Viimase üle soovitakse korraldada referendum, nagu tehti Ühendkuningriigis.
Euroopa Liidu liikmesuse kohta soovivad rahvaküsitluse korraldada ka Itaalia opositsioonilised
erakonnad; korralised parlamendivalimised toimuvad seal 2018. aastal. Kõik need on näited
vastuolust neoliberaalset majanduspoliitilist kurssi ja suunamuutust pooldavate protektsio-
nistlike poliitiliste jõudude vahel, mis tekitab finantsturgudel närvilisust ning mis võib mõjutada
majandusaktiivsust ja piirata majanduspoliitiliste otsuste tegemist.
Nii Ühendkuningriigi referendumi kui ka USA presidendivalimiste lõpptulemus erines sellest,
mida enamik investoritest ootas, mistõttu suurenes finantsturgude heitlikkus. Näiteks siis,
kui saabusid USA presidendivalimiste esmased tulemused, langes USA 500 suurimat börsi-
ettevõtet hõlmav aktsiaindeks S&P500 5,5%. Juba 24 tundi pärast valimistulemuste teatavaks
saamist tõusis see aga eelnevast tasemest 1,4% kõrgemale (vt joonis T1.1). Valimistulemustele
7
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
reageerisid närviliselt ka võlakirjaturud: USA 10aastaste võlakirjade tulumäär kukkus esimestele
valimistulemustele reageerides 1,7%ni, aga juba kuus päeva hiljem tõusis tulumäär suurema
inflatsiooni ja majanduskasvu prognooside tulemusena 2,3%ni (vt joonis T1.2).
Olulised majanduspoliitilised suunamuutused võivad ka tarbijates ja ettevõtjates tekitada ebakind-
lust, mida veelgi võimendavad märkimisväärsed vara hindade muutused. Institutsionaalsete
kokkulepete võimalikud muutused – näiteks Euroopa ühisturult väljumine või piiravate välis-
kaubanduseeskirjade kehtestamine – sunnivad rahvusvaheliselt tegutsevaid ettevõtteid oma
äriplaanides nende riskidega arvestama, isegi kui nende täitumise tõenäosust hinnatakse väik-
seks. Eriti tundlikud on majandusliku ja poliitilise ebakindluse suhtes investeeringud, mida ette-
võtted võivad suuremate riskide tõttu vähendada või külmutada.
Poliitilised riskid mõjutavad ka poliitikakujundajate majanduspoliitilisi otsuseid. Majanduskasvu
suurendamiseks on vaja ellu viia reforme, sest Euroopa majanduskasvu piiravad eelkõige struk-
tuursed probleemid, eeskätt tööturu ja ettevõtluskeskkonna kitsaskohad. Leebe rahapoliitiline
keskkond on märkimisväärselt vähendanud valitsuste intressikulu, kuid struktuurireformide
tegemist pärsib kartus, et rahvas ei toeta reforme ning ümberkorraldused pöörduvad valitsuste
endi vastu. Tegevusetuse tulemusena võib ühiskonnas kinnistuda arvamus, et poliitikameetmed
ei ole tõhusad, ja väheneda võib poliitikakujundajate usaldusväärsus.
Joonis T1.1. Aktsiaturu liikumine pärast Ühendkuningriigi referendumit ja USA presidendivalimisi
Märkus. T + 1 on 24 tundi pärast sündmust, T + 2 on 48 tundi jne.Allikas: Bloomberg.
92%
94%
96%
98%
100%
102%
T=0
T+1
T+2
T+3
T+4
T+5
S&P500 (23.06-1.07.2016, 24.06 = 100%)S&P500 (8.11-16.11.2016, 9.11 = 100%)
Joonis T1.2. Võlakirjaturu tootlused pärast Ühendkuningriigi referendumit ja USA presidendivalimisi
Märkus. T + 1 on 24 tundi pärast sündmust, T + 2 on 48 tundi jne.Allikas: Bloomberg.
1,3%
1,7%
2,1%
2,5%
T=0
T+1
T+2
T+3
T+4
T+5
USA 10a võlakiri (23.06-1.07.2016)USA 10a võlakiri (8.11-16.11.2016)
Arenenud riikide majanduskasv on olnud oodatust aeglasem (vt tabel 1), seda nii riigisi-
seste struktuursete probleemide kui ka väliskesk-
konna šokkide (nõrk üleilmne nõudluskeskkond,
poliitilised ja geopoliitilised pinged ning Euroopas
ka Ühendkuningriigi Brexiti-otsus) tõttu. Inflatsioon
on olnud aeglane. Samal ajal hakkab taanduma
varasem toormete odavnemise mõju inflatsioo-
nile. Seega on viimastel kuudel kasvanud nii inflat-
sioon kui ka inflatsiooniootused. Siiski on inflat-
sioon jäänud arenenud riikides ka sel aastal alla-
poole keskpankade hinnastabiilsuse eesmärki ja
majanduskasvgi pole loodetud määral kiirenenud.
Üleilmne intressikeskkond on seetõttu endiselt
leebe ja näiteks Ühendkuningriigi ning Jaapani
keskpank on jätkanud rahapoliitika leevendamist
ning suurendanud varaoste.
Arenevates riikides on majanduskasv olnud ootuspäraselt kiirem kui arenenud riikides. Siiski esineb ka arenevate riikide puhul mitu
kasvu pärssivat tegurit nagu arenenud riikide
nõudluse aeglane taastumine, geopoliitilised
pinged ning toormeid eksportivate riikide majan-
duse kohandumine madalamate toorme hinda-
dega. Hiina majanduse aeglasem kasv piirab
8
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
sealset impordinõudlust ning avaldab omakorda
negatiivset mõju nii teiste arenevate riikide
kui ka maailmamajanduse kasvuväljavaatele.
Rahastamistingimused on arenevate riikide jaoks
viimase poolaasta jooksul mõnevõrra paranenud,
sest intressimäärad püsivad madalad ning Hiina
majandusega seotud ebakindlus on vähenenud.
Kasvudünaamika on riigiti siiski eriilmeline. Aasia
arenevates riikides, eeskätt Indias, aga ka Hiinas
on majanduskasv üleilmses võrdluses kiire, kuid
Ladina-Ameerika ja Aafrika arenevates riikides on
see varasemast aeglasem. Venemaa majandus-
langus kujuneb sellel aastal mõnevõrra väikse-
maks, kui eri institutsioonid aasta alguses ootasid.
Üleilmsed aktsiaturud olid viimastel kuudel üsna heitlikud. Aktsiaturge mõjutasid nii juhti-
vate keskpankade rahapoliitika kui ka mitme-
sugused poliitikasündmused. Enim langesid
Aasia ja ka Euroopa aktsiaindeksid (vt joonis 2).
Eelkõige Euroopa ja Aasia võlakirjaturge tabas
aga üsna tugev müügisurve ja võlakirjade intres-
simäärad tõusid. Euroala ääreriikide võla-kirjade
hinnavahed Saksamaa riigivõlakirja suhtes on
kasvanud, seda peamiselt pangandussektori
probleemide ning nii Itaalia kui ka Hispaania polii-
tilise ebakindluse tõttu.
Toormete hinnad olid kolmandas kvartalis valdavalt madalad, kuid viimastel kuudel on hakanud mitme tooraine hind kasvama. Novembris leppis OPEC esmakordselt viimaste
aastate jooksul kokku nafta toomismahtude
piiramises, mille tulemusel hind tõusis. OPECi
ja Venemaa naftatoodang on rekordtasemel
ning naftaturul püsib ülemäärane pakkumine.
Tööstustoormed on viimastel kuudel kallinenud,
eriti märgatavalt tõusis nende hind pärast USA
presidendivalimisi. Enim tõusis vase ja rauamaagi
hind. Hinnakasvu põhjusena nähakse potentsiaal-
seid lisainvesteeringuid sektorisse ning kindlust,
et Hiina majanduskasv jätkub. Väärismetallide
hinnad kasvasid samuti. Toidutoormete hinnad
Joonis 2. Suuremad aktsiaindeksid (03.01.2015 = 100%)
Märkus. Viimane vaatlus 20.11.2016.Allikas: Bloomberg.
80%
90%
100%
110%
120%
130%
140%
150%
160%
01.2015 07.2015 01.2016 07.2016
S&P 500Nikkei 225SSE CSI 300Euro Stoxx 50MICEX
Joonis 3. Toormete hinnaindeksid ja nafta hind USA dollarites
Allikad: IMF, Bloomberg.
0
20
40
60
80
100
120
2013 2014 2015 2016
tööstustoormed, indeks: jaanuar 2013 = 100toidutoormed, indeks: jaanuar 2013 = 100nafta, USA dollarit barreli kohta
Tabel 1. SKP kasv eri majanduspiirkondades aastatel 2006–2016 (muutus, %)*
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 II kv 2016 III kv 2016
Maailmamajandus 5,4 4,2 3,4 3,3 3,4 3,1 3,1
Arenenud riigid 3,1 1,7 1,2 1,1 1,8 1,9 1,6
Arenevad riigid ja arengumaad 7,5 6,3 5,2 5,0 4,6 4,0 4,2
Euroala 2,1 1,6 -0,9 -0,3 0,9 1,7 1,6 (0,3) 1,6 (0,3) 1,7
Ameerika Ühendriigid 2,5 1,6 2,2 1,5 2,4 2,4 1,3 (0,6) 1,6 (0,8) 1,6
Hiina 10,6 9,5 7,8 7,7 7,3 6,9 6,7 (1,9) 6,7 (1,8) 6,6
Jaapan 4,7 -0,5 1,7 1,4 0,0 0,5 0,7 (0,2) 0,9 (0,5) 0,5
Ühendkuningriik 1,5 2,0 1,2 2,2 2,9 2,2 2,1 (0,7) 2,3 (0,5) 1,8
* SKP on esitatud püsivhindades, sulgudes on toodud kvartalikasv võrreldes sama aasta eelmise kvartaliga, 2016 on WEO prognoos.Allikad: IMF World Economic Outlook Update (oktoober 2016), Eurostat, riikide statistikaametid.
9
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
kerkisid selle aasta kolmandas kvartalis suuresti
halbade ilmastikuolude tõttu (vt joonis 3).
Ameerika Ühendriikide majanduskasv kol-mandas kvartalis kiirenes. Kasv oli kooskõlas
turuootustega ning ulatus kvartali võrdluses
0,8%ni (aasta võrdluses 1,6%ni). Teises kvar-
talis oli SKP kasv kvartali võrdluses 0,4%. Enim
panustasid kolmandas kvartalis kasvu eratarbi-
mine, netoeksport ja investeeringud. Eksport on
välisnõudluse toel kasvanud ja väliskaubandus-
puudujääk on kahanenud. USA tööstustoodang
kasvas selle aasta kolmandas kvartalis aasta
võrdluses esimest korda pärast 2015. aasta
kolmandat kvartalit. Peale selle tugevnes uute
tellimuste toel oktoobrikuine Markiti töötleva
tööstuse ostujuhtide aktiivsusindeks1. Ka tarbi-
jate kindlustunde indeks2 tugevnes, kuna tarbi-
jate hinnangul on majanduse kasvuväljavaade
paranenud ja tööturu olukord on hea. Töötuse
määr püsib madal, 5% juures, ja palgakasv on
kiirenenud. Inflatsioon kiirenes oktoobris aasta
võrdluses 1,6%ni, mis on kiireim hindade kasv
alates 2014. aasta oktoobrist. Seda mõjutas
peamiselt eluaseme- ja energiakulude kasv.
Ka USA inflatsiooniootused on viimastel kuudel
selgelt tõusnud ja föderaalreservi avaturukomitee
(FOMC) liikmete sõnavõtud viitavad rahapoliitilise
intressimäära peatsele tõusule.
Jaapani majandus taastub tagasihoidlikus tempos. Majanduskasv kiirenes kolmandas kvar-
talis teise kvartali 0,2%lt kvartali võrdluses 0,5%ni
ja aasta võrdluses 0,9%ni. Kasvu toetasid eksport
ning avaliku ja erasektori investeeringud. Eksport
kasvas kolmandas kvartalis 2%, seda suuresti
elektroonikatööstuse ekspordimahu kasvu toel.
Jaapani väliskaubandusbilanss on muutunud
positiivseks, kuna impordimaht on nõrga sise-
nõudluse tõttu kahanenud. Tööstustoodang on
viimastel kuudel kasvanud ja novembrikuise ette-
võtete küsitluse3 andmetel on töötleva tööstuse
ettevõtete kindlustunne tänu suuremale müügi-
mahule paranenud. Töötus püsib Jaapanis väike,
3% ümber, kuid edaspidi võib probleemiks kuju-
neda tööjõunappus. Jaapani valitsus avalikustas
augustis järjekordse, 28 triljoni jeeni suuruse
1 Markit U.S. Manufacturing PMI.
2 Surveys of Consumers, University of Michigan.
3 Reuters Tankan.
majanduskasvu toetamise paketi. Sellele vaata-
mata on inflatsioon Jaapanis aeglane, ulatudes
oktoobris aasta võrdluses värske toidu kalline-
mise tõttu 0,1%ni. Majandusaktiivsuse ja rahas-
tamistingimuste parandamiseks võttis Jaapani
keskpank septembris kasutusele uue rahapolii-
tika raamistiku, mille tuum on lühi- ja pikaajaliste
intressimäärade kontrollimine.
Ühendkuningriigi majanduskasv aeglustus kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes. Esialgse hinnangu järgi aeglustus
majanduse kasvukiirus teise kvartali 0,7%lt
kolmandas kvartalis 0,5%ni. Aasta võrdluses
kiirenes SKP kasv siiski 2,3%ni. Ühendkuningriigi
majandus on pärast Brexiti-referendumit olnud
vastupidavam kui esmalt arvati. Majanduskasv
tugines kolmandas kvartalis teenindussektorile,
tööstuse, ehituse ja põllumajanduse toodang
aga vähenes. Tarbijate ja ettevõtjate kindlus-
tunne on pärast referendumile järgnenud madal-
punkti paranenud. Majapidamiste kulutused
on kasvanud ja eluasemeturul pole negatiivseid
muutusi toimunud. Investeeringud on aga vähe-
nenud. Kodumajapidamised reageerivad muutus-
tele majanduses tavaliselt viitajaga, mistõttu võib
tarbimise kasv siiski veel aeglustuda. Naelsterlingi
kurss USA dollarisse ja eurosse on aga pärast
referendumit nõrgenenud ligi 17%. Ettevaates võib
see kiirendada ekspordi kasvu. Ühendkuningriigi
Euroopa Liidust lahkumise protseduuri ja aja
suhtes on veel palju ebaselgust ning see pärsib
majandusaktiivsust. Seetõttu on eri institut-
sioonid oma pikemaid majanduskasvuprognoose
ka kärpinud. Tarbijahinnad kasvasid oktoobris
aasta võrdluses 0,9%, kuna mootorikütuse hind
ja eluasemekulutused tõusid. Inflatsiooniootused
on lühemas ettevaates kasvanud. Inglise Pank on
pärast Brexiti referendumit mitmel korral rahapo-
liitikat lõdvendanud: kärpinud baasintressimäära
0,25%ni, suurendanud varaostumahtu ja uuen-
danud laenupakkumist toetavaid meetmeid.
Hiina majanduse järkjärguline aeglustumine on olnud ootuspärane. Majandus on kasvanud
aasta võrdluses 6,7% kõigis kolmes kvartalis.
Tarbimise panus kasvu püsib märkimisväärne ja
10
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
seda ilmestab ka tugev jaemüügi kasv. Valitsuse
stimuleerimispoliitika tõttu kasvasid märkimis-
väärselt avaliku sektori taristuinvesteeringud.
Tööstustoodangu kasv on viimastel kuudel
püsinud 6,1% juures. Kooskõlas Hiina majan-
duse struktuurimuudatustega tööstussektori roll
edaspidi nõrgeneb ja investeeringud vähenevad,
kuid teenuste kasv püsib tugev ning tarbimine
suureneb. Hiina väliskaubanduse ülejääk on endi-
selt suur. Oktoobris 2,1%ni kiirenenud inflatsiooni
vedasid peamiselt kallinenud toiduained. Hiina
keskpanga rahapoliitika püsib leebe. Viimastel
kuudel on veidi suurenenud valuuta väljavool
Hiinast, mille põhjus on kapitalikontrollide vähe-
nemine ja asjaolu, et Hiina valuutat kasutatakse
rahvusvaheliselt rohkem. Rahvusvahelised insti-
tutsioonid peavad Hiina majanduse murekohaks
ka võlakoormuse kiiret kasvu.
EUROALA MAJANDUS
Euroala majanduskasv jätkus mõõdukas tempos ka selle aasta kolmandas kvartalis. Eurostati kiirhinnangu põhjal püsis SKP reaal-
kasv kolmandas kvartalis nagu ka teises kvar-
talis aasta võrdluses 1,7% ning kvartali võrdluses
0,3%. Selline kasvutempo oli ootuspärane ning
kooskõlas euroala viimaste kuude majandus-
aktiivsuse näitajatega. Kuigi SKP struktuuri ei ole
veel avaldatud, on tõenäoline, et majanduskasvu
panustas endiselt enim sisenõudlus. Siiski jäi era-
tarbimise kasvutempo ja panus majanduskasvu
teises ja ilmselt ka kolmandas kvartalis eelmise
aastaga võrreldes tagasihoidlikumaks. Sellele
viitab nii jaemüügi aeglasem kasv kui ka jaemüü-
gisektori aktiivsusindeksite mõningane langus.
Netoekspordi panus majanduse aastakasvu
oli eelmise aasta lõpus ja selle aasta esimesel
poolel negatiivne. Väliskaubandusstatistikale
tuginedes võib eeldada, et netoekspordi panus
majanduskasvu ei suurenenud ka kolmandas
kvartalis eriti.
Investeeringute kasv kujunes Eurostati täpsustatud statistika põhjal teises kvartalis suuremaks, kui varem hinnati. Investeeringud
kasvasid esimese kvartaliga võrreldes 1,1% ja
aasta võrdluses 3,7%. Investeeringute kasvu
toetab soodne intressikeskkond, laenutingi-
muste paranemine (vt taustinfo 2) ning ajalooli-
sest keskmisest kõrgemal püsiv tootmisvõim-
suse rakendatuse tase (vt joonis 4). Kolmandas
kvartalis investeeringute kasv tõenäoliselt üldise
ebakindluse suurenemine tõttu mõnevõrra
aeglustus, millele aitas muu hulgas kaasa Brexiti
hääletustulemuse mõju.
Euroala tööturu olukord paraneb järk-järgult, kuid töötuse määr on siiski kõrge, 10% juures. Pärast kriisi, alates 2013. aasta teisest poolest,
on hõive kasv euroalal olnud kvartalist kvartalisse
positiivne ning selle aasta esimesel poolaastal
kiirenes kasv 0,4%ni (vt joonis 5). Aasta võrd-
luses kasvas hõive teises kvartalis 1,4%. Selle
aasta teises kvartalis oli hõivatute arv ikka veel
pisut väiksem kui kriisieelsel ajal. Palgakasv püsis
euroalal tagasihoidlik. Teise kvartali andmetel
aeglustus tööjõukulude aastakasv eelmise kvar-
tali 1,6%lt 1%ni. Ettevõtete küsitluse tulemuste
põhjal märkimisväärset palgakasvu kiirenemist
Joonis 4. Euroala investeeringud
Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjon.
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
80
85
90
95
100
105
2008 2010 2012 2014 2016
investeeringud põhivarasse (I kv 2008 = 100) (vasak telg)
tootmisvõimsuse rakendatuse tase (parem telg)
Joonis 5. Euroala hõive ja tööpuudus
Allikas: Eurostat.
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
96
97
98
99
100
101
102
2008 2010 2012 2014 2016
tööpuudus (parem telg)hõive (I kv 2008 = 100) (vasak telg)
11
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
lähiajal ei oodata. Palgasurvet pärsib kõrge
töötuse määr ja aeglane inflatsioon.
Nafta hinna languse mõju osalise taandu-mise toel on euroala inflatsioon kiirenenud, oktoobris oli see 0,5%. Kui energia hind langes
aasta võrdluses kolmandas kvartalis keskmiselt
pisut üle 5%, siis oktoobris aeglustus hinna-
langus juba 0,9%ni. Toiduainete hinna kasv on
viimastel kuudel aeglustunud. Kuigi aeglustumine
oli ootuspärane, oli see mõnevõrra suurem, kui
esialgu oodati. Jättes kõrvale inflatsiooni volatiil-
semad komponendid, st energia ja toiduainete
hinna, püsis alusinflatsioon viimastel kuudel taga-
sihoidlik, 0,8% juures (vt joonis 6).
Inflatsiooniootused on viimastel kuudel tõusnud. Tarbijate baromeeteruuringu põhjal
olid järgmise 12 kuu hinnaootused septembris
ja oktoobris taas kõrgemad kui suve teisel
poolel, kui need üldise ebakindluse suurene-
mise tõttu mõnevõrra langesid. Pikaajalised
inflatsiooniootused püsivad professionaalsete
prognoosijate küsitluse põhjal stabiilselt 1,8%
juures. Finantsturuinstrumentides kajastuvad
inflatsiooniootused, mis langesid suve teisel
poolel rekordmadalale tasemele, olid novembri
keskpaigaks kerkinud taas pea 30 baaspunkti
võrra. Inflatsiooniga seotud vahetustehingu-
test tuletatud inflatsiooniootus viie aasta pärast
järgmiseks viieks aastaks jõudis 1,6% lähedale.
Võrreldes aasta algusega jäi see siiski umbes
10 baaspunkti võrra madalamaks.
Joonis 6. Euroala inflatsioon
Allikas: Eurostat.
-1%
0%
1%
2%
3%
2012 2013 2014 2015 2016
inflatsioon kokkualusinflatsioon
Taustinfo 2. Euroala rahapoliitiline keskkond
Eurosüsteemi rahapoliitika eesmärk on säili-
tada euroala hinnastabiilsus. Hinnastabiilsust
määratleb Euroopa Keskpanga nõukogu kui
euroala keskmise aja inflatsiooni, mis on alla
2%, kuid selle lähedal. Eurosüsteemi eksper-
tide 2016. aasta detsembris tehtud majandus-
prognoosi kohaselt jääb hinnatõus euroalal lähi-
ajal veel aeglaseks, kuid kiireneb 2019. aastal
1,7%ni.4 Hinnakasvu hoogustumist toetavad
rahapoliitika meetmed ja oodatav majandusak-
tiivsuse taastumine.
Euroopa Keskpanga nõukogu hoidis ka 2016.
aasta neljandas kvartalis rahapoliitilised intres-
simäärad majandus- ja rahaliidu kõigi aegade
madalaimal tasemel: põhiliste refinantseerimis-
operatsioonide intressimäär on 0,00%, laena-
mise püsivõimaluse intressimäär 0,25% ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär –0,40% (vt
joonis T2.1).
4 Euroopa Keskpanga pressikonverents 8. detsembril 2016.
Joonis T2.1. Eurosüsteemi rahapoliitilised intressimäärad ja EONIA
Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2016.Allikas: Euroopa Keskpank.
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2010 2012 2014 2016
Euroopa Keskpanga baasintressimäärEONIA ehk üleöölaenamise intressimäärhoiustamise püsivõimaluse intressimäärlaenamise püsivõimaluse intressimäär
12
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Joonis T2.2. Eurosüsteemi laiendatud varaostukava portfelli maht
Märkus. Viimane vaatlus 25.11.2016.Allikas: Euroopa Keskpank.
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9 101112 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1011
2014 2015 2016
mld
eur
od
es
avaliku sektori võlakirjade ostudkaetud võlakirjade ostudettevõtete võlakirjade ostudvaraga tagatud väärtpaberite ostud
Eurosüsteemi rahapoliitiliste meetmete pakett
on mitmekesine ja mahukas. Selle eesmärk
on toetada madalate intressimäärade perioodil
veelgi ulatuslikumalt hinnastabiilsuse eesmärgi
saavutamist ja rahapoliitika ülekandekanalite
toimimist, leevendades rahastamistingimusi ja
elavdades laenupakkumist. Detsembrikuisel
Euroopa Keskpanga koosolekul otsustati, et
laiendatud varaostukava5 igakuiste varaostude
maht on 2017. aasta märtsini 80 miljardit eurot
ja 2017. aasta aprillist detsembrini 60 miljardit
eurot. Samuti otsustati muuta veel mitmeid tehni-
lisi detaile6. Oste plaanitakse teha 2017. aasta
lõpuni või vajaduse korral kauem ehk seni, kuni
nähakse inflatsioonis püsivat korrektsiooni, mis
on kooskõlas eurosüsteemi inflatsioonieesmär-
giga. Euroopa Keskpanga nõukogu on rõhu-
tanud valmisolekut varaostukava mahtu suurendada ja/või selle kestust pikendada, et säilitada
toetav rahapoliitiline kurss ning tulla toime jätkusuutlikku majanduskasvu ning inflatsiooni ohus-
tavate riskidega. Eri meetmete oodatav mõju euroala majandusele ja inflatsioonile avaldub raha-
poliitika viitajaga ülekandumise tõttu keskpika aja jooksul.
Varaostude ja suunatud pikaajaliste laenude7 tulemusel oli eurosüsteemi konsolideeritud bilansi
maht novembri lõpul 3,6 triljonit eurot ehk 75% suurem kui 2014. aasta sügisel. 2014. aasta
sügisel alustatud kaetud võlakirjade ostude portfelli maht oli 2016. aasta 25. novembri seisuga
202 miljardit eurot ja varaga tagatud väärtpaberite portfelli maht 22 miljardit eurot. 2015. aasta
märtsis alanud avaliku sektori võlakirjade ostukava raames soetatud väärtpaberiportfelli maht oli
1,2 triljonit eurot, millest Eesti Panga ostud moodustasid 2016. aasta oktoobri lõpu seisuga 2,9
miljardit eurot. Ettevõtete võlakirju on eurosüsteem alates selle aasta juunist soetanud 46 miljardi
euro eest (vt joonis T2.2). Pikaajaliste suunatud laenude teises etapis on eurosüsteem andnud
euroala krediidiasutustele laenu kogumahus 444 miljardit eurot ( juunis 399 miljardit eurot,
septembris 45 miljardit eurot). Kõik finantsasutused ei ole siiski pidanud vajalikuks ülisoodsat
laenumeedet kasutada, kuna ka muud rahastamisvõimalused on piisavad.
Euroala rahapakkumise aastakasv püsis 2016. aasta kolmandas kvartalis stabiilne ning seda
toetas eelkõige eurosüsteemi laiaulatuslik leevendusmeetmete pakett. Laia rahaagregaadi
(M3) kvartali keskmine aastakasv oli 5% ja kitsama näitaja (M1) aastakasv 8,6%. Oktoobris olid
vastavad näitajad 4,4% ja 7,9%. Reaalsektori hoiuste jäägi aastakasvu puhul oli märgata, et ette-
võtete näitaja kahanes ühe protsendipunkti võrra. Madalate intressimäärade keskkonnas on ka
reaalsektori tähtajaliste hoiuste intressimäärad madalad, 0,3% lähedal. Reaalsektori laenujäägi
5 Ingl expanded asset purchase programme, APP. Ostukava koosneb neljast osast: kaetud võlakirjade (CBPP3), varaga-tagatud väärtpaberite (ABSPP), avaliku sektori võlakirjade (PSPP) ja ettevõtete võlakirjade (CSPP) portfell.
6 Alates 2. jaanuarist 2017 on võimalik PSPP raames osta ka selliseid võlakirju, mille tähtajani on jäänud vähemalt üks aasta (varem kaks aastat) ja võlainstrumente, mille tootlus tähtajani on ostuhetkel allpool Euroopa Keskpanga hoiustamise püsivõi-maluse intressimäära (hetkel kehtiv -0,40%). Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse ostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed. PSPP võlakirjade väljalaenamisel aktsepteeritakse edaspidi tagatisvarana ka sularaha.
7 Ingl targeted longer-term refinancing operation, TLTRO. Krediidiasutustele antav laen on mõeldud reaalsektorile edasi laenamiseks (v.a eluasemelaenude jaoks). Esimeses etapis (2014. aasta septembrist kuni 2016. aasta juunini) pakkus euro-süsteem laenu EKP kehtiva baasintressimääraga kord kvartalis. Teises etapis (2016. aasta juunist kuni 2017. aasta märtsini) pakutakse kord kvartalis nelja aasta pikkust laenu. Kui panga reaalsektori laenuportfell 2016. aasta veebruarist kuni 2018. aasta jaanuarini kasvab, kohaldatakse TLTRO-II raames saadud laenule soodusintressimäära, mis on parimal juhul operat-siooni hetkel kehtinud EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäär. Vaata lähemalt EKP majandusülevaade 3/2016, lk 24–28.
13
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
aastakasv on alates 2015. aasta teisest poolest
kiirenenud. Eluasemelaenude jäägi kasv on
viimased pool aastat olnud püsivalt 2% ning
ettevõtete laenude jääk on hakanud pärast
2012. aasta algusest kestnud vähenemist taas
vähehaaval suurenema, kuigi kolmandas kvar-
talis püsis see muutumatu, 1,9%. Ka laenude
intressimäärad püsivad ajaloolises võrdluses
rekordmadalal tasemel ning viimastes kvarta-
lites on langenud eriti ettevõtete laenude intres-
simäärad. Euroala probleemsete riikide ja teiste
liikmesriikide intresside erinevused on viimase
aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Taolised
muutused viitavad sellele, et rahapoliitika meet-
metel on olnud erasektori laenukanalile posi-
tiivne mõju. Värskeim euroala pankade laenute-
gevuse küsitlus näitab, et reaalsektori laenutin-
gimused on veelgi leevenenud8 ja laenunõudlus kasvab. Euroala krediidiasutuste ootus lähiajaks
näeb ette mõnevõrra karmistuvaid ettevõtete laenutingimusi, kuid laenunõudluse kasv püsib
kõigis laenukategooriates toetav. Sellele on kaasa aidanud ka rahapoliitika meetmed, mis on
vähendanud pankade rahastamiskulusid. Samuti nendivad pangad, et laenupakkumist on elav-
danud ka konkurentsi tugevnemine ja madalamad riskihinnangud. Madalate intresside keskkond
ja laenumarginaalide vähenemine aga pärsivad samal ajal pankade kasumlikkust ning piiravad
seetõttu laenutingimuste leevenemist.
Lühiajalised rahaturu intressimäärad on euroala leebe rahapoliitika toel alanenud kõigi aegade
madalaimale tasemele ja on negatiivsed. Finantsinstrumentides kajastuvad lühiajaliste intres-
simäärade ootused on püsinud tagasihoidlikud ja see mõjutab ka pikaajalisi intressimäärasid.
EONIA9 on septembrist novembrini olnud üsna stabiilselt vahemikus –0,33% kuni –0,35%,
püsides vaid natuke kõrgemal hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast. 3 kuu, 6 kuu ja 12 kuu
EURIBOR10 oli novembri lõpul vastavalt –0,31%, –0,22% ja –0,08% ning on septembri lõpuga
võrreldes püsinud samal tasemel (vt joonis T2.3). Rahaturu tulukõvera kuju iseloomustav 1 kuu
ja 12 kuu EURIBORi vahe on 30 baaspunkti nagu septembriski.
8 Vt https://www.ecb.europa.eu/stats/money/surveys/lend/html/index.en.html. Küsitluses tõlgendatakse laenutingimuste muutust erinevusena nende pankade osatähtsuse (netomäära) vahel, kes märkisid, et on laenutingimusi (nt marginaale, taga-tisi) kas karmistanud või leevendanud. Negatiivse netomäära korral on suurem osa pankadest tingimusi leevendanud.
9 Euroala pankadevahelise üleöölaenamise intressimäär, ingl Euro Overnight Index Average.
10 Üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, ingl Euro Interbank Offered Rate.
Joonis T2.3. Euroala rahaturu intressimäärad
Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2016.Allikas: Bloomberg.
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2008 2010 2012 2014 2016
3 kuu EURIBOR6 kuu EURIBOR12 kuu EURIBOR
EESTI PEAMISED KAUBANDUSPARTNERID
Eesti kaubanduspartnerite majandusolukord viimase poole aastaga paremuse poole ei liikunud. Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite
majanduskasv põhineb suuresti kodumaisel nõud-
lusel. Nagu Eestis nii tugineb ka Lätis ja Leedus
majandus kodumajapidamiste tarbimisele, kuid
muret tekitab väliskaubanduse väike aktiivsus.
Ühtlasi piirab Balti riikide majandus-aktiivsust
Euroopa Liidu abifondide vähene kasutamine, mis
pärsib investeeringuid ja ehitussektorit. Rootsi
majanduse käekäik on tänu keskpanga toeta-
vale rahapoliitikale ja krooni nõrgenenud vahe-
tuskursile hea ning ka Soome majandus taastub.
Põhjanaabrite majandusele annab jõulist lisa-
hoogu ehitussektor. Kuigi Venemaa majan-
duslangus taandub üha, on idanaabri majan-
dusaktiivsus siiski võrdlemisi väike ning see
mõjutab otseselt nii Eesti kui ka meie pea-
miste kaubanduspartnerite väliskaubandust ja
tööstustoodangut.
14
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Läti majanduse aastakasv on viimase kuue aasta väikseim. Täpsustatud andmetel kasvas
majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses
vaid 0,3% (vt joonis 7) ja kvartali võrdluses
hooajaliselt tasandatuna 0,2%. Majanduskasvu
peamised vedajad olid tööstus- ja teenindus-
sektor. Samal ajal süvenes ehitussektori vähe-
nemine kolmandas kvartalis aasta võrdluses
22%ni ning ka investeeringud püsisid muu hulgas
Euroopa Liidu abifondide vähese kasutamise
tõttu endiselt languses. Lisaks aeglustus märga-
tavalt jaekaubanduse aastakasv, mis oli veel
aasta esimesel poolel tugev. Ekspordi aastakasv
oli kolmandas kvartalis nullilähedane (vt joonis 8)
ning ka esimese üheksa kuuga kaupade välja-
vedu aasta võrdluses vähenes. Töötleva töös-
tuse aastakasvu panustasid kolmandas kvartalis
peamiselt puidu-, metalli- ja elektroonikatööstus.
Tööturu olukord püsib stabiilne: kuigi kvar-
tali võrdluses jäid tööhõive määr ja tööpuudus
kolmandas kvartalis eelmise kvartali tasemele,
aastataguse perioodiga võrreldes tööhõive
paranes ning ka tööpuudus jätkas taandumist
(vt joonis 9). Oktoobris kiirenes aastane hinna-
kasv peamiselt teenuste kallinemise toel 1%ni
(vt joonis 10).
Leedu majandus jahtub. Majanduse aastakasv
vähenes täpsustatud andmetel kolmandas kvar-
talis 1,7%ni. Lisaks aeglustus eelmise kvartaliga
võrreldes 0,1%ni kolmanda kvartali hooajaliselt
tasandatud SKP kasv. Majanduskasv tugineb
peamiselt kodumajapidamiste sissetuleku suure-
nemisele ja eratarbimisele. Jaekaubandus oli
tugev ka kolmandas kvartalis ning kasvas aasta
võrdluses 6,5%. Muu hulgas miinimumpalga
tõusu toel on palgakasv edasi kiirenenud, kuid
tootlikkuse kasv ei ole sellele järele jõudnud.
Euroopa Liidu abifondide vähese kasutamise
tulemusel on märkimisväärselt vähenenud avaliku
sektori investeeringud ja peamiselt seetõttu on
ka ehitussektor languses. Kuigi eksport teises
ja kolmandas kvartalis aasta võrdluses vähenes,
kajastas see nafta hinna odavnemist ning kui
mineraalsed tooted välja jätta, siis kaupade
väljavedu eelmise aastaga võrreldes suurenes.
Energiatooteid mitte arvestades on ka töötlev
tööstus üha kasvanud. Tööturu olukord paranes
kolmandas kvartalis edasi: tööhõive määr tõusis
ning tööpuudus oli väiksem kui eelmisel aastal.
Teenused on pidevalt kallinenud ning septembris-
oktoobris kallinesid aasta võrdluses ka kaubad.
Selle tulemusel kerkis Leedu inflatsioonimäär
Joonis 8. Kaubanduspartnerite aastane ekspordikasv eurodes
Allikas: Reuters.
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
2012 2013 2014 2015 2016
LätiSoomeRootsiLeeduVenemaa
Joonis 9. Kaubanduspartnerite tööpuuduse määr
Allikad: Eurostat, OECD.
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
2012 2013 2014 2015 2016
LätiSoomeRootsiLeeduVenemaa
Joonis 7. Kaubanduspartnerite SKP aastane muutus
Allikas: Eurostat.
-6%
-3%
0%
3%
6%
9%
12%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
LätiSoomeRootsiLeeduVenemaa
15
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
oktoobris 0,9%ni.
Soome majanduse aeglane taastumine toe- tub ehitussektorile. Esialgsetel andmetel
kiirenes majanduskasv kolmandas kvartalis
1,6%ni. Majandus kasvas kolmandas kvartalis
hooajaliselt tasandatuna märgatavalt ka kvar-
tali arvestuses. Majanduskasv põhineb peami-
selt kodumaisel nõudlusel. Märkimisväärselt on
suurenenud ehitussektori investeeringud, kuid ka
kodumajapidamiste tarbimine kasvab aeglaselt
edasi. Samuti on tööstussektori käekäik viimasel
poolaastal silmanähtavalt paranenud. Suvekuudel
kasvas palju turbatootmine, kuid viimastel
kuudel on ka töötleva tööstuse toodangumaht
peamiselt metalli-, keemia- ja elektroonika-
tööstuse toel suurenenud. Väliskaubandus püsib
siiski nõrk: kaubaekspordi väärtus vähenes
aasta võrdluses nii septembris kui ka 2016.
aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes. Soome
ekspordi kulukonkurentsivõimet võib lähiajal
parandada suvel ametiühingute ja valitsuse vahel
sõlmitud konkurentsivõimepakt, mis külmutab
palgad ja vähendab tööjõu ühikukulu. Tööturu
olukord paraneb: tööpuudus kolmandas kvartalis
vähenes, samal ajal kasvas tööhõives osalejate
arv. Hinnasurve on väike ning tarbijahindade
aastakasv kiirenes oktoobris muu hulgas sõiduki-
maksu ja raviteenuste hinnatõusu toel 0,5%ni.
Aeglustumisest hoolimata püsib Rootsi majanduskasv keskpanga leebe rahapolii-tika toel tugev. Kolmandas kvartalis kasvas
majandus eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes 2,8%. Kolmanda kvartali hooajaliselt
tasandatud SKP kasvas kvartali võrdluses 0,5%.
Majanduskasvu peamised vedajad on investee-
ringud ja kodumajapidamiste tarbimine. Kuigi
ekspordiväärtus oli septembris ja oktoobris
viimase aasta suurimaid, on eelnevatel kuudel
kaupade väljavedu nõrgast Rootsi kroonist
hoolimata aasta võrdluses vähenenud. Samal
ajal on kaubandus- ja teenindussektor kasvu
hoidnud ning ka töötleva tööstuse toodangu
maht suurenes aasta võrdluses esimese üheksa
kuuga tänu auto-, metalli- ja elektroonikatööstu-
sele. Lisaks jätkab kiirenemist ehitussektori kasv,
sest Rootsi keskpanga rahapoliitika soodustab
märkimisväärselt kodumajapidamiste elamu-
investeeringuid. Tarbijahindade aastakasv
kiirenes oktoobris viimase nelja aasta kõrgeimale,
1,2% tasemele. Sellest hoolimata teatas Rootsi
keskpank 2% inflatsioonieesmärgi täitmise edasi-
lükkumisest ning jättis novembri alguses baasint-
ressimääraks –0,50%. Ühtlasi hoiatas keskpank,
et madalate intressimäärade ja kodumajapida-
miste suure võlakoormusega kaasnevaid riske
tuleb ohjata makrojärelevalve ja eelarvepoliitika
meetmetega.
Venemaa majandusaktiivsus paraneb järk-järgult edasi. Kiirhinnangu kohaselt taandus
majanduslangus kolmandas kvartalis aasta võrd-
luses 0,4%ni. Majandusaktiivsuse paranemist
toetab peamiselt tööstussektor, mis on viimasel
poolaastal kuu võrdluses muu hulgas toidu- ja
keemiatööstuse toel stabiilselt kasvanud. Samal
ajal on aeglustunud mäetööstuse kasv, mis aasta
esimesel poolel toornafta tootmise toel jõuliselt
suurenes. Ka väliskaubandusaktiivsus suureneb:
ekspordi vähenemine taandus septembris aasta
võrdluses 3%ni, mis on viimase kahe aasta parim
tulemus. Siiski on endiselt järsus languses inves-
teeringud ja ehitussektor ning ka eratarbimine
püsib tarbijate kehva ostujõu tõttu nõrk. Kuigi reaal-
palgad on viimastel kuudel valdavalt kasvanud,
kodumajapidamiste reaalselt kasutatav tulu
väheneb. Nafta hind on viimastel kuudel püsinud
võrdlemisi stabiilne ning sellest tulenevalt on ka
Vene rubla kursi volatiilsus vähenenud. Oktoobris
taandus tarbijahindade aastane tõus 6,1%ni, kuid
kuu võrdluses on hinnad stabiilselt kallinenud.
Venemaa keskpank langetas septembris baas-
intressina kasutatava ühe nädala repomäära
10%ni, kuid oktoobris jäeti baasintress samale
tasemele, sest inflatsioonisurve ei ole märgatavalt
leevenenud.
Joonis 10. Kaubanduspartnerite inflatsioon
Allikas: Eurostat.
0%
3%
6%
9%
12%
15%
18%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2012 2013 2014 2015 2016
Läti (vasak telg)Soome (vasak telg)Rootsi (vasak telg)Leedu (vasak telg)Venemaa (parem telg)
16
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
EESTI MAJANDUSKONJUNKTUURMAJANDUSAKTIIVSUS
Eesti majandus kasvas statistikaameti kiir-hinnangul 2016. aasta kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,1% ja kvartali võrdluses 0,2%, mis tähendab annualiseeritult ligikaudu
0,8% majanduskasvu (vt joonis 11).
Majanduskasv on seni toetunud valdavalt sisenõudlusele, kuid kolmandas kvartalis see muutus ja kasv oli pigem ekspordipõhine. Kvartali jooksul vähenes põlevkivisektori nega-
tiivne mõju majanduskasvule ning tööstussek-
tori kasv tänu sellele kiirenes, mis peegeldub ka
ekspordi kasvus. Sisenõudluse tegurid liikusid
aga vastassuunaliselt: jaemüügi kasv osutab
endiselt tugevale eratarbimisele, investeerin-
gute lühiajalised andmed aga olid kehvad. Kuigi
esialgsed andmed näitavad, et majanduskasv
oli tegevusalati laiapõhjaline, võis kolmandas
kvartalis majanduskasvu pidurdada põllumajan-
dussektor, kus teraviljasaak oli kolmandiku võrra
väiksem kui aasta tagasi.
Kolmandas kvartalis leidis tööstussektoris aset pöördepunkt: juulis asendus tööstustoo-
dangu üle aasta kestnud vähenemine kasvuga
(vt joonis 12). Tööstussektori tugevnemise taga
olid põlevkiviga seotud harud, mis on eelmistes
kvartalites tööstustoodangu kasvu pidurdanud.
Juulis suurenes elektrienergiasektori toodang
kuu võrdluses 20%; kütteõlide tootmine kasvas
augustis kuuga 20% ja septembris peaaegu 60%.
Oktoobris küll õlitööstuse toodang kuu võrdluses
vähenes, kuid tootmismaht oli endiselt suurem kui
suvekuudel. Põlevkivisektori tugevnemist soosis
ressursitasude vähendamine ja nafta hinna tõus.
Tööstustoodang kasvas kolmandas kvartalis nii
aasta kui ka kvartali võrdluses veidi üle 3%.
Pööret tööstussektoris iseloomustavad ka kolmanda kvartali kasumite andmed. Kui
varasemates kvartalites pidurdasid kasumi-
kasvu peamiselt põlevkivisektori ettevõtted,
siis kolmandas kvartalis oli kõige suurem
negatiivne mõju kasumile hoopis info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia sektoril (vt
joonis 13). Kõige suuremat positiivset mõju
avaldasid kasumile vahendusega tegelevad
Joonis 11. SKP kasv
Allikas: statistikaamet.
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
keskmine aastakasv
kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
annualiseeritud kvartalikasv
Joonis 12. Tööstustoodangu aastane muutus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-8
-4
0
4
8
2012 2013 2014 2015 2016
mäetööstus ppenergia ppõlitööstus ppmuu ppkokku %
Joonis 13. Tegevusalade panus kasumi kasvu 2016. aasta kolmandas kvartalis
tegevusalad kokku
ülejäänud harud
elektroonikaseadmete tootmine
telekommunikatsioon
põllumajandus ja jahindus
ehitus
maismaatransport
laondus ja veondust abistavadtegevusalad
hulgikaubandus, v.amootorsõidukid
protsendipunkti-10 -5 0 5 10 15
Allikas: statistikaamet.
17
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
harud nagu hulgikaubandus, maismaaveondus
ning laondus ja veonduse abitegevusalad.
2016. aasta kolmandas kvartalis oli ettevõtete
kasum 4% väiksem kui aasta varem.
Ettevõtjate optimism majanduse edasise käekäigu suhtes tugevnes kolmandas kvar-talis. Majapidamiste ja ettevõtete ootused
paranesid kolmanda kvartali jooksul ning ootu-
seid kombineeriv majandususaldusindeks on
ületanud ajaloolist keskmist alates juunikuust (vt
joonis 14). Töötleva tööstuse toodangu ootused
kerkisid augustis ja püsisid selle lähedasel
tasemel ka septembris ja oktoobris. Septembris
ja oktoobris tugevnesid tööstus- ja ehitusette-
võtete hinnangud viimase kvartali toodangule.
Ehitussektori puhul paranes hinnang viimaste
kuude toodangu kohta kõige enam rajatiste
ehitamisele spetsialiseerunud ettevõtetes.
Eesti viimaste aastate aeglane majanduskasv peegeldab kesist potentsiaalset kasvu ning harupõhiseid probleeme. Eesti majanduskasv
on viimastel aastatel tulnud peamiselt hõive ja
tööturul osalemise määra tõusust (vt joonis 15),
kuid tootlikkuse kasv on olnud väike nii kapitali
kui ka kogutootlikkuse11 aeglase kasvu tõttu.
Selle üks põhjus on olnud probleemid kapitalima-
hukates harudes nagu energeetika ja transport.
Hõive määr võib olla kõrge ka seetõttu, et ette-
võtted on majanduskasvu kiirenemise ootuses
palganud uut tööjõudu või pole olemasolevat
koondanud. Väliskeskkonna kesise kasvu taustal
pole aga toodang suurenenud. 2016. aasta
potentsiaalse majanduskasvu hinnang ületab
tegelikku majanduskasvu, kuid see põhineb
eeldusel, et sissetulekutaseme ühtlustumine
Euroopa Liidus jätkub ja tootlikkuse kasv tule-
vikus kiireneb. Tootlikkuse seni väike kasv viitab
väga aeglasele potentsiaalsele majanduskasvule.
Eesti majanduse maht on 2016. aastal jäänud alla potentsiaali (vt joonis 16), kuid SKP lõhe
ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKP vahel
on väike. Negatiivsele SKP lõhele osutab endi-
selt aeglane tarbija- ja tootjahindade inflatsioon.
Samal ajal ületavad hõive ning tööstusettevõtete
tootmisvõimsuse rakendatus oma hinnangulist
11 Kogutootlikkuse (ingl total factor productivity, TFP) all on silmas peetud seda osa SKP muutusest, mida ei selgita tööjõu ega kapitali muutused.
Joonis 14. Majandususaldusindeks ja kindlustunne eri sektorites
Allikas: Euroopa Komisjon.
92
96
100
104
108
-8
-4
0
4
8
2012 2013 2014 2015 2016
tarbijad (vasak telg)tööstus (vasak telg)teenindus (vasak telg)ehitus ja jaekaubandus (vasak telg)majandususaldusindeks (parem telg)
Joonis 15. Panused majanduskasvu
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2006 2008 2010 2012 2014 2016
tööealine rahvastik ppaktiivsus pphõivatute osakaal majanduslikult aktiivsetest pptootlikkus ppSKP %
Joonis 16. Panused SKP lõhesse
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-15
-10
-5
0
5
10
15
2006 2008 2010 2012 2014 2016I pa
muu tööturu lõhe pptööpuudus pprakendatuse tase pptootlikkuse lõhe ppSKP lõhe %
18
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
tasakaalutaset. Negatiivse SKP lõhe allikas on
tootlikkuse lõhe, mis tuleneb sellest, et kiirema
majanduskasvu ootuses pole ettevõtted tegeli-
kult aeglasest majanduskasvust hoolimata hõivet
vähendanud.
SISENÕUDLUS
Palkade kiire kasvu jätkumine, kõrge hõive määr ja suurem kindlustunne on parandanud nii kodumajapidamiste võimalusi kui ka valmisolekut tarbimiskulutusi suurendada. Tarbijate kindlustunne on aasta vältel järjest
kasvanud ning tõusis kolmandas kvartalis kõrge-
male tasemele kui aasta varem samal ajal (vt joonis
17). Paranenud on nii ootused oma pere kui ka riigi
majandusliku käekäigu suhtes. Statistikaameti
andmed viitavad sellele, et kolmandas kvartalis
suurendati eelkõige vaba aja teenustega seotud
kulutusi ning jaekaubandusettevõtete müügi-
tulu mahu aastane kasv veidi aeglustus. Näiteks
ööbis kolmandas kvartalis Eesti majutusasu-
tustes puhkust veetes 8% rohkem Eesti elanikke
kui aasta tagasi. Ka konjunktuuriinstituudi baro-
meeteruuringu andmetel oli nõudlus majutus- ja
toitlustusteenuste järele selle aasta kolmandas
kvartalis suurem kui aasta varem. Palkade kasv
ja suurenenud kindlustunne on parandanud ka
kodumajapidamiste võimalusi ja valmisolekut
tarbimise, eelkõige auto ostmise jaoks laenu
võtta. Teiselt poolt on kasvanud sissetulekud
võimaldanud paljudel kodumaja-pidamiste
suurendada peale tarbimise ka sääste. Nii kodu-
majapidamiste tarbimislaenud kui ka hoiused on
2016. aasta vältel kasvanud suhteliselt ühtlases
tempos: kolmandas kvartalis suurenesid need
aasta võrdluses ligikaudu 7% ehk ületasid pisut
kasutatava tulu kasvu.
Nii maksu- ja tolliameti kui ka ettevõtlus-statistika andmetel olid ettevõtete inves-teeringud kolmandas kvartalis väiksemad kui aasta tagasi (vt joonis 18). Ka masinate ja
seadmete impordi andmed viitavad sellele, et
pärast investeerimisaktiivsuse väikest suure-
nemist aasta esimesel poolel peatus ettevõtete
investeeringute kasv kolmandas kvartalis taas.
Investeerimisaktiivsuse vähenemine on üllatav,
sest nii tööstus- kui ka ehitussektori ettevõtete
hinnang oma käekäigule ja tellimuste portfel-
lile on juba viimased poolteist aastat järjepanu
paranenud, mis peaks mõjuma ettevõtete inves-
teerimishuvile positiivselt. Eestis tegutsevatest
pankadest laenamine on püsinud 2016. aastal
märkimisväärne (vt joonis 19). Kui kolmandas
kvartalis laenujäägi aastakasv pisut aeglustus,
siis oktoobris kiirenes see taas ligikaudu 8%ni.
Osaliselt on kodumaiste pangalaenude kiire kasv
2016. aastal tulenenud sellest, et nendega on
asendatud varasemat välismaalt laenamist. Selle
tulemusena on välismaalt võetud laenude jääk
vähenenud ja ettevõtete koguvõlg oli teises kvar-
talis ligikaudu aastatagusel tasemel.
Kolmandas kvartalis oli eluasemeturg aktiivne. Korteriomandina müüdud eluruumide
ostu-müügitehingute arvu aastakasv kiirenes
6%ni ja keskmise tehinguhinna kasv 8%ni
Joonis 17. Jaekaubandusettevõtete müügitulu maht
* Kvartali keskmine.Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon.
-16
-14
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2013 2014 2015 2016
müügitulu mahu aastakasv* (vasak telg)
tarbijate kindlustunde indeks (parem telg)
Joonis 18. Käibemaksukohustuslaste investeeringud põhivarasse, aastakasv
Allikas: maksu- ja tolliamet.
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2012 2013 2014 2015 2016
19
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
(vt joonis 20). Kasvu kiirenemise taga oli suuresti
asjaolu, et valmis palju uusi kallimaid eluruume.
Oktoobris ja novembris vähenes nii tehingute
arvu kui ka keskmise hinna kasv, olles keskmi-
selt vastavalt 2% ja 6%. Tehingute arvu ja hinna
kasvu tõttu on suurenenud ka eluasemelaenude
võtmine ja eluasemelaenude jäägi aastakasv
ulatus oktoobri lõpus 5%ni. Kuigi eluasemelae-
nude intressimarginaalid on 2016. aastal tõusnud
ligikaudu 0,2 protsendipunkti, on kinnisvara tänu
väga madalale baasintressimäärale ja kiirele
palgakasvule suhteliselt taskukohane.
VÄLISTASAKAAL JA KONKURENTSIVÕIME
Välisnõudlus on ekspordi sihtriigiti eripalge-line. Kaubanduspartnerite teises kvartalis hüppe-
liselt kiirenenud impordinõudluse kasv jätkus
kolmandas kvartalis küll aeglasemas tempos,
kuid jäi siiski selgelt positiivseks. Välisnõudluse
kasv oli esimese üheksa kuu jooksul ligikaudu
2% ning kasvu on vedanud Rootsi, Soome ja
Läti. Paraku liigub Eesti kaubaeksport Lätti
vähenemise suunas ning muutust ei toonud ka
kolmas kvartal. Kokkuvõttes on esimese üheksa
kuu jooksul eksport kasvanud kiiremini kui välis-
nõudlus ehk Eesti on oma kaubanduspartnerite
juures turuosa juurde võitnud.
Kaupade ja teenuste väljaveo kasv kiirenes kolmandas kvartalis. Nii teenuste kui ka
kaupade eksport kasvas eraldi võetuna üle 6%
ning mõlemal juhul on kasv terve aasta jooksul
olnud üsna laiapõhjaline. Esimese üheksa kuu
kokkuvõttes on kaupade ja teenuste väljavedu
aasta võrdluses suurenenud rohkem kui 3%.
Venemaa negatiivne mõju kaupade väljaveo kasvule on neutraliseerunud. Kui eelnevatel
aastatel on Venemaa majanduslangus ning
nende kehtestatud embargo Euroopa Liidust
pärit kaupade impordile mõjunud Eesti ekspordi
kasvule negatiivselt, siis tänavu sellist mõju enam
näha ei ole (vt joonis 21). Eksport Venemaale on
stabiliseerunud mõnevõrra madalamal tasemel
kui mõni aasta tagasi ja moodustas kolmandas
kvartalis ligikaudu 7% kaupade ekspordist.
Kaubaekspordi kasvu veab Eesti päritolu kaupade
eksport eesotsas masinate ja seadmete ning
puidu- ja mööblisektori toodanguga. Kolmandas
kvartalis kasvas taas ka reeksport, mis on viimase
Joonis 19. Laenujäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank.
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2013 2014 2015 2016
ettevõtete laenudeluasemelaenudmuud majapidamiste laenudlaenujääk kokku
Joonis 20. Korteritehingud
Allikad: maa-amet, statistikaamet.
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
4 500
5 000
5 500
6 000
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
2008 2010 2012 2014 2016
taskukohasus ehk ruutmeetri hinna ja keskmise palga suhe (vasak telg)
ruutmeetri keskmine hind (tuhandetes eurodes, vasak telg)
tehingute arv (parem telg)
Joonis 21. Dekomponeeritud kaubaekspordi kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
2012 2013 2014 2015 2016 I-III kv
mineraalkütused, sh põlevkivitooted ppkommunikatsioonitooted jms ppeksport Venemaale ppülejäänud turud ja tooted ppkaubaekspordi kasv %
20
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
kolme ja poole aasta jooksul pigem kahanenud.
Mineraalsete toodete väljavedu, mis on viimaste
aastate jooksul olnud üks peamine Eesti ekspor-
dikasvu pidur, kasvas kolmandas kvartalis ligi-
kaudu 13%. Esimese üheksa kuu kokkuvõttes on
mineraalsete toodete eksport olnud siiski 20%
väiksem kui aasta varem.
Teenuste ekspordi laiapõhjaline kasv jätkus ka kolmandas kvartalis. Teenuste väljavedu
suurenes pea kõikide olulisemate teenuseliikide
arvestuses. Endiselt väheneb aga veoteenuste
eksport, mis peegeldab peamiselt sektori struktuu-
rimuutust. Transiitvedude maht on kokku kuivanud
ning selle taastumist ei ole niipea oodata.
Konkurentsinäitajad on vastakad. Kiire palga-
kasv jätkus, kuigi tootlikkus oli väike. Tööjõu
ühikukulude abil arvutatud reaalne efektiivne
vahetuskurss kallines teises kvartalis aasta vara-
semaga võrreldes 6,2% (enim euroala riikide
seas). Samal ajal oli tööjõu ühikukulude kasv
eksportivas sektoris ligikaudu kolmandiku võrra
aeglasem kui Eestis keskmiselt. Nominaalne
efektiivne vahetuskurss tõusis kolmandas kvar-
talis aasta võrdluses ligikaudu 1,5%, kuid jäi
kvartali võrdluses enam-vähem samale tasemele
(vt joonis 22). Töötleva tööstuse ekspordihinnain-
deks pööras kolmandas kvartalis kasvule, samal
ajal kui impordihinnad veel langesid. See iseloo-
mustab kaubandustingimuste paranemist.
Tööstusbaromeetri küsitluse põhjal hindasid ettevõtjad, et nende konkurentsipositsioon on viimase kolme kuu jooksul paranenud nii Euroopa Liidu turul kui ka Eestis. Hinnangud
konkurentsivõime paranemisele on viimases
kahes kvartalis olnud seejuures paremad kui
pärast kriisi keskmiselt. Konkurentsivõime para-
nemist Euroopa Liidu välistel turgudel näeb
märksa vähem ettevõtjaid ning see on selgelt
seotud jätkuvate raskustega Venemaa-suunalises
majandustegevuses.
Jooksevkonto ülejääk oli kolmandas kvar-talis kiirhinnangu alusel 241 miljonit eurot ehk u 5,5% sama perioodi SKPst, mis on ligi-
kaudu kolmandiku võrra suurem kui eelmise
aasta samal perioodil (vt joonis 23). Ekspordi kiire
kasv kergitas kaupade ja teenuste konto ülejäägi
kõrgemale kui aasta varem ja see peegeldus ka
suuremas jooksevkonto ülejäägis. Tulude kontol
eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes
suuri muutusi ei olnud. Otseinvesteeringute voog
riiki oli küll positiivne, kuid nii reinvesteeritud tulu,
aktsiakapitali kui ka võlainstrumentidesse paigu-
tatud otseinvesteeringute netomaht oli väiksem
kui aasta varem. Finantskonto andmete ning SKP
esmase hinnangu põhjal paranes rahvusvaheline
netoinvesteerimispositsioon 2 protsendipunkti
võrra ning jõudis –38%ni SKPst.
Joonis 22. Euro vahetuskursi ja NEERi muutus 2012. aasta algusega võrreldes
Allikad: Reuters, Eesti Pank.
-60%
-30%
0%
30%
60%
90%
120%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
16%
2012 2013 2014 2015 2016
Eesti NEER kaubanduspartnerite suhtes (vasak telg)EUR/SEK vahetuskurss (vasak telg)EUR/RUB vahetuskurss (parem telg)
Joonis 23. Jooksevkonto
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
suht
ena
SK
Pss
e
esmane tuluteisene tuluteenusedkaubadjooksevkonto saldo
21
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Joonis 24. Tööjõu ühikukulu kasv
Allikas: statistikaamet.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2008 2010 2012 2014 2016
nominaalnereaalne
TÖÖTURG
Tööjõu hind kasvas 2016. aasta jooksul kiire-mini kui töötajate loodud lisandväärtus, kuid eelmise aastaga võrreldes nende kasvu-määrade erinevus vähenes. Palgakasvule
avaldab survet tugev nõudlus tööjõu järele ning
vaba tööjõu vähesus turul, millele viitab hõive
kõrge määr ning suhteliselt väike tööpuudus.
Tööjõunõudluse surve kolmandas kvartalis siiski
vähenes. Lisaks sellele kujundab palgakasvuoo-
tusi mitme aasta jooksul ligikaudu 10% tõstetud
miinimumpalk ning kiire palgatõus avalikus
sektoris. Samal ajal peaks palgasurvet leeven-
dama tööjõupakkumine, mis on kasvanud tänu
tööjõus osalemise suurenemisele.
2016. aastal kasvas tööjõu ühikukulu kiires tempos (vt joonis 24). Pikas vaates käib palga-
kasv käsikäes tööviljakuse suurenemisega, kuid
lühemas vaates võivad muutused majanduses
jõuda tööturu näitajatesse viitajaga. Tööviljakuse
kahanemisele 2015. aastal järgnes palgafondi
kasvu aeglustumine 2016. aastal. Samal ajal
aga pööras kasvule tööviljakus, mis suurenes
2016. aasta esimese kolme kvartaliga 0,8%.
2016. aastal toimunud paranemisest hoolimata
on tööviljakuse kasv siiski pikemaajalise keskmi-
sega võrreldes väike. Seda on tõenäoliselt tagasi
hoidnud kesise tootlikkusega töökohtade juurde-
loomine teenuste sektoris, kuid ka töökohtade
säilitamine ootuses, et välisnõudlus taastub.
Enamik indikaatoreid näitas, et palgakasv 2016. aasta jooksul aeglustus. Keskmise
brutokuupalga kasv vähenes esimese poolaasta
7,8%lt kolmandas kvartalis 7,1%ni. Palgakasvu
aeglustumise on tinginud peamiselt avalik sektor.
Maksu- ja tolliameti andmete järgi aeglustus
keskmise deklareeritud palga kasv teise kvartali
6,2%lt kolmandas kvartalis 5,4%ni (vt joonis 25)
ning ka see andmeallikas näitas valitsemis-
sektoris tugevamat aeglustumist kui äriregistri
ettevõtetes.
Tööjõu nõudluse kasv pidurdus tööstussek-toris ja see peaks palgasurvet leevendama. Tööjõu-uuringu andmetel kasvas hõivatute arv
2016. aasta esimesel poolel pea 2%, kuid kahanes
aasta kolmandas kvartalis 1,2%. Eestis asuvate
ettevõtete ja asutuste töötajate arv vähenes 1,5%
ehk veidi rohkem kui koguhõive, sest välismaal
töötavate Eesti elanike arv suurenes teist kvartalit
järjest. Siiski kehtib tööjõunõudluse vähenemise
väide vaid tööstussektori kohta, seda eelkõige
põlevkivisektori mõjul, kus on madala energia
hinna ja Venemaa-suunalise väliskaubanduse
kahanemise tõttu rasked ajad. Teenindussektoris
samal ajal hõive ei kahanenud (vt joonis 26).
Deklareeritud palgaväljamakse saajate arv oli aga
maksu- ja tolliameti andmetel sama nagu aasta
varem, sealjuures ei muutunud palgasaajate arv
märkimisväärselt ei äriregistris registreeritud
ettevõtetes ega ka valitsusasutustes.
Koguhõive kahanemisest hoolimata kasvas tänu teenindussektorile vabade töökohtade määr. Vabade töökohtade arv kasvas 2016. aasta
Joonis 25. Keskmise palga aastane muutus
Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet.
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
keskmine palgaväljamaksekeskmine brutokuupalkreaalpalk
22
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
kolmandas kvartalis 24,6% ning vakantsi määr
tõusis 2%ni. Kooskõlas hõiveandmetega kasvas
vabade töökohtade arv peamiselt erasektorisse
kuuluvatel teeninduse tegevusaladel (vt joonis
27), kuid veidi ka tööstus-sektoris. Peale vakantsi
määra suurenes ka tööjõu liikumine: 2016. aasta
esimesel poolel kasvas tööle võetud inimeste arv
pärast ligi aastast kahanemist viiendiku võrra
ning sama palju suurenes ka enda algatusel töölt
lahkunute arv. Viimane viitab sellele, et inimesed
vahetasid varasemast rohkem töökohti.
Suurema tööjõupakkumise ja samal ajal veidi väiksema hõive tagajärjel on vaba tööjõu hulk kasvanud. Kolmandas kvartalis oli töötuse
määr 7,5% ehk võrreldes aasta esimese poolega
ligikaudu ühe protsendipunkti võrra kõrgem
(vt joonis 28). Töötute arv suurenes aasta võrd-
luses 45%, kuid seda 2015. aasta kolmanda kvar-
tali erakordselt madala taseme suhtes. Pikaajaliste
töötute osakaal ulatus 32%ni, olles Eesti vara-
semat kogemust arvestades väga väike. Erinevalt
tööjõu-uuringul põhinevast töötute arvu hinnan-
gust kasvas registreeritud töötute arv kolmandas
kvartalis vähe, aasta võrdluses vaid 3%, sest
suurenes osalise töövõimega registreeritud töötute
hulk. Nimetatud riskirühma arvestamata kahanes
registreeritud töötute arv aasta võrdluses 3,6%.
Viimastel aastatel on tööjõupakkumise kasv aidanud palgasurvet leevendada; ilma selleta oleks palgakasv kujunenud veelgi tugevamaks. Tänu kõrgemale osalemismäärale
suurenes tööjõu hulk majanduses kolmandas
kvartalis 1,2%. Tööjõus osalemise määr
15–74aastaste hulgas ulatus kolmandas kvartalis
71,9%ni ja tõusis aasta varasemaga võrreldes
ühe protsendipunkti võrra (vt joonis 29). Kui
aasta esimesel poolel kasvas osalemine peami-
selt tänu 50aastaste ja vanemate vanuserühmale,
siis kolmandas kvartalis andsid suurima panuse
kasvu keskmises tööeas ehk 25–49aastased
mehed. Vähenes õpingute, pensioniea ja tervise
tõttu mitteaktiivsete inimeste arv, kuid rohkem
oli pereliikmete ja laste eest hoolitsemise tõttu
mitteaktiivseid. Osalemise kasvu ei saa pidada
töövõimereformi otseseks mõjuks, kuid kaudselt
mõjutas see inimeste otsuseid kindlasti.
Pikas perspektiivis määrab tööjõupakku-mise ära tööealiste inimeste arv Eestis.
Joonis 26. Hõive aastane muutus (tööjõu-uuring)
Allikas: statistikaamet.
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
hõive kokkuteenindussektortööstussektor
Joonis 27. Vakantsi määr (hooajaliselt tasandatud)
Allikas: statistikaamet.
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2008 2010 2012 2014 2016
tööstussektorteenindussektor, avalikteenindussektor, era
Joonis 28. Tööpuudus
Allikad: statistikaamet, töötukassa, Eesti Pank.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
registreeritud töötuse määrtöötuse määr (hooajaliselt tasandatud)loomuliku tööpuuduse määr
23
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
2015. aastal suurenes rahvaarv 0,2%, kuigi muidu
oli see alates taasiseseisvumisest alati kaha-
nenud. Tööealiste ehk 15–74aastaste inimeste arv
vähenes 2015. aastal 0,16%. Rahvaarvu muutusse
andis positiivse panuse välisränne (inimesi tuli
Eestisse rohkem kui lahkus), milles oli esimest
korda lisaks registreeritud rändele arvesse võetud
ka registreerimata rännet. Rändesaldo paranemist
2015. aastal näitab ka Soome statistikaameti aval-
datud rändestatistika. Loomulik iive oli 2015. aastal
endiselt negatiivne, sest surmade arv ületas ka
siis sündide arvu, kuid erinevus on aasta-aastalt
vähenenud. Kolme esimese kvartali surmade ja
sündide andmete põhjal paraneb loomulik iive ka
2016. aastal.
HINNAD
Tarbijahindade 2014. aastal alanud mõõdukas langus jätkus kogu selle aasta esimesel poolel. Hinnalangus oli kiireim maikuus. Kolmandas
kvartalis hakkas hinnatase aasta võrdluses
tõusma, sest energia varasema odavnemise
mõju taandus (vt joonis 30). Samal ajal kandus
tarbijahindadesse täiel määral üle aasta alguses
jõustunud maksumuudatuste mõju. Septembriks
kiirenes tarbijahinnaindeksi aastakasv seetõttu
1%ni, kuid maksumõju arvestamata jäi hinnakasv
siiski nulli lähedusse.
Energia kallinemine lõpetas kolmandas kvar-talis deflatsiooni. Jaanuaris algas maailmaturul
nafta hinna tõusuperiood: aasta algusest on
toornafta hinnatase tõusnud 60%. Väga madala
hinnataseme tõttu see aasta esimesel poolel
Eesti inflatsiooni ei kiirendanud. Mootorikütuste
hind jätkas aasta võrdluses langemist septemb-
rikuuni, kuid oktoobris tõusis hinnatase juba
7%. Soojusenergia ja maagaas odavnesid veel
ka kolmandas kvartalis, sest nende hindadesse
kandub nafta kallinemine pikema viitajaga.
Elektri hind oli tänavu samuti kõrgem kui mitmel
varasemal aastal; aasta esimese kolme kvartali
jooksul tõusis see 6%.
Toiduainete hinnatõus kiirenes kogu esimese poolaasta vältel järjepidevalt ning kolmandas kvartalis ulatus see 2,5%ni. Toiduainete kalli-
nemise taga oli peamiselt alkoholi ja tubakatoo-
dete hinnatõus kõrgemate aktsiisimäärade tõttu,
mis kandus jaehindadesse üle mitme kuu pikkuse
viitajaga. Aktsiisitõusude kogumõju toiduai-
nete hinnakasvule ulatus ligi 2 protsendipunk-
tini. Toidukaupade inflatsioon maksude mõju
arvestamata hakkas kolmandas kvartalis samuti
kiirenema. Põllumajandustoormete hinnalangus
Euroopa ühisturul on eelduste kohaselt möödas,
kuid turg on endiselt madalseisus. Töödeldud
toiduainetest odavnevad aasta võrdluses ikka
veel piimatooted, kuna nende ülepakkumine on
kõige suurem. Toiduainete hindades põhjustavad
tavapäraselt heitlikkust puu- ja köögiviljad – nii ka
tänavu. Nende kaupade kuised hinnamuutused,
mis tulenevad hooajalistest teguritest, erinesid
märgatavalt eelmise aasta omadest. Töötlemata
toiduainete inflatsioon kõikus seetõttu esimese
kolme kvartali jooksul suurtes piirides, ulatudes
–2%st kuni 3%ni.
Joonis 29. Tööjõupakkumine
Allikas: statistikaamet.
58%
60%
62%
64%
66%
68%
70%
72%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
tööealiste arvu aastane muutus (vasak telg)tööjõu aastane muutus (vasak telg)tööjõus osalemise määr (parem telg)
Joonis 30. Tarbijahinnaindeksi aastane muutus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
- 2
- 1
0
1
2
3
4
2013 2014 2015 2016
toit ppenergia ppalusinflatsioon ppkokku %
24
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Alusinflatsioon aeglustus aasta esimese kolme kvartali jooksul, kuid oli heitlikum kui varasematel aastatel. Alusinflatsiooni
struktuuris on pidurdunud teenuste inflatsioon
(vt joonis 31). Kolmandas kvartalis odavnesid
eelkõige imporditavad teenused, sh puhkuse-
reisid ja lennupiletid, mis viitab nafta odavne-
mise järelmõjule. Juba rohkem kui aasta vältel on
teenuste hinna heitlikkust põhjustanud lennupi-
letite hinnad, mille taga võivad muu hulgas olla
Estonian Airi pankrot ja turuosade ümberjagami-
sest tingitud ajutised allahindlused. Hinnatõusu
võimalus on muutunud ahtamaks ka nende ette-
võtete jaoks, kes pakuvad teenuseid siseturul.
Tööstuskaupade inflatsioon on juba mitu aastat püsinud aeglane, tänavu umbes 0,5%. Eesti peamised kaubanduspartnerid on euroala
riigid, kust imporditavad tarbekaubad on sel aastal
valdavalt odavnenud. Kuna euro kurss püsis kogu
esimese poolaasta võrdlemisi stabiilne, ei põhjus-
tanud see enam lisahinnasurvet ka väljastpoolt
euroala imporditavatele kaupadele.
VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS
Valitsemissektori tuludes ja kuludes on sel aastal toimunud mitu arengut, mida ei osatud eelarves ette näha. Juba aasta alguses otsustas
valitsus vähendada energeetikasektori tootmis-
kulusid ning loobus dividenditulust. Nende meet-
mete mõju eelarvele avaldub eelkõige aasta teisel
poolel. Hoolimata mittemaksulise tulu kahanemi-
sest aasta teisel poolel liigub Eesti valitsemissek-
tori eelarvepositsioon 2016. aastal siiski ülejäägi
poole ning seda tänu vähenenud investeeringu-
tele ja kiiresti kasvanud maksutulule.
Investeeringud vähenesid 2016. aasta esimesel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes 20,9% ning kuiste andmete põhjal jätkus kahanemine ka kolmandas kvartalis. Põhjusena on toodud nii ajutist madal-
seisu Euroopa Liidu vahendite kasutamises kui
ka kohalike omavalitsuste investeerimisplaanide
edasilükkumist. Tõukefondid mõjutavad valit-
suse investeeringuid küll palju, moodustades ligi
viiendiku selle sektori koguinvesteeringutest, kuid
kahanenud kapitalisiirded ei selgita kogu vähe-
nemist ning investeeringute vähenemine on siiski
olnud laiemapõhjaline (vt joonis 32).
Kuna investeeringud on kahanenud üsna järsult, jääb selle varju valitsemissektori mitme muu kuluartikli kiire kasv. Rahaliste
sotsiaaltoetuste kasv aeglustus esimesel pool-
aastal 7,5%ni, kuid ületas sellega märkimisväär-
selt majanduskasvu, ning kuiste andmete põhjal
jätkus kasv samas tempos ka kolmandas kvartalis.
Suurima panuse sotsiaalsiirete kasvu on andnud
lastetoetused, mida mõjutab nii toetussummade
suurendamine kui ka keskmise vanemahüvitise
kasv. Samuti on aeglustunud valitsemissektori
tööjõukulude aastakasv, mis jäi esimesel pool-
aastal 6,5% juurde. Palgafondi kasvu on aidanud
pidurdada töötajate arvu vähenemine riigisek-
toris, kuid maksu- ja tolliameti andmetel on valit-
susasutuste keskmise palgamakse kasv eelmise
aastaga võrreldes aeglustunud ning aeglustus ka
kolmandas kvartalis edasi.
Joonis 31. Alusinflatsioon ja selle komponendid
Allikas: statistikaamet.
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2013 2014 2015 2016
teenuste hinnadtööstuskaupade hinnadalusinflatsioon
Joonis 32. Valitsemissektori investeeringud rahastamisallika järgi
Allikas: statistikaamet.
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
70
2012 2013 2014 2015 2016
investeerimistoetused ppmuu ppinvesteeringute aastakasv %
25
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Maksulaekumine on aasta jooksul olnud aktsiisikaupade varude tõttu hüplik, kuid tänu palgatulu ja eratarbimise jõulisele kasvule on maksukoormus suhtena SKPsse siiski pidevalt suurenenud. Kooskõlas palgamaksete
kasvuga laekus esimese kümne kuuga riigieelar-
vesse 6,5% rohkem sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku
tulumaksu kui samal ajal 2015. aastal. Arvestamata
tulumaksu juurde- ja tagasi-maksetest tingitud
kõikumisega on tööjõumaksude laekumine olnud
eri kuudel üsna stabiilne. Ka tarbimismaksud on
2016. aasta riigieelarve tulude kasvu panustanud
positiivselt (kümne kuuga suurenesid need 10,6%),
kuid eri kuudel on laekumine olnud aktsiisivarude
tõttu ebaühtlane. Nii kütuse-, tubaka- kui ka
alkoholiaktsiisi laekumist mõjutab kõrgem
aktsiisimäär, kuid kui esimese kahe tavapärased
deklareerimiskogused on praeguseks taastunud,
siis alkoholi puhul jäävad deklareeritavad kogused
eelmiste aastate tasemele alla. Hoolimata kasu-
mite vähenemisest kasvasid esimese kolme kvar-
tali kokkuvõttes erasektori dividendimaksed ning
ühes sellega juriidilise isiku tulumaks. Oktoobris
aga vähenes maksulaekumine aasta võrdluses 6%
just seetõttu, et 2015. aasta erakorraliselt suure
dividendimakse mõju taandus aastakasvust (vt
joonis 33).
Joonis 33. Maksude laekumine riigieelarvesse
Allikas: maksu- ja tolliamet.
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
2013 2014 2015 2016
ettevõtte tulumaks ja muu ppaktsiisid ppkäibemaks pptööjõumaksud ppmaksutulu aastakasv %
26
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
PROGNOOS AASTATEKS 2016–2019Eesti Panga prognoos valmib rahapoliitika ja majandusuuringute ning finantsstabiilsuse osakonna
ekspertide koostöös. Eesti Panga prognoos on osa euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga
ühisest euroala prognoosist, mille tegemisel lähtutakse väliskeskkonna edasise arengu ühtsetest
eeldustest. Väliskeskkonna eeldused kätkevad euroala rahaturu intressimäärasid, euro vahetuskurssi
ja toorme hindu. Teiste euroala keskpankade samal ajal valmivad majandusprognoosid on Eesti
kaubanduspartnerite nõudluse ja hindade arengu eelduseks. Käesoleva prognoosi väliseelduste ja
Eesti majandusnäitajate puhul on kasutatud informatsiooni, mis oli kättesaadav seisuga 24. november
2016. Eesti Panga prognoosi koostamisel on kasutatud Eesti Pangas välja töötatud Eesti majanduse
makromudelit EMMA, mida uuendatakse ja täiendatakse regulaarselt.
RAHVUSVAHELINE MAJANDUSKESKKOND
Maailmamajanduse kasvukiirus jääb sel aastal aeglasemaks, kui varem prognoositi. Selle põhjus on suuresti arenenud riikide oodatust
aeglasem majanduskasv, mis on osaliselt tingitud
riigisisestest struktuursetest probleemidest,
aga ka väliskeskkonna šokkidest. Suuremate
arenenud majanduste nagu USA, euroala ja
Jaapani kasvuväljavaadet on eri prognoosides
valdavalt alandatud. IMFi WEO12 andmetel jääb
majanduskasv neis piirkondades sellel aastal
vahemikku 0,5–1,9% ja inflatsioon jääb allapoole
keskpankade hinnastabiilsuse 2% eesmärki.
Arenevate riikide majanduskasv tugevneb IMFi
viimase prognoosi kohaselt sel aastal 4,2%ni.
Tegemist on pöördepunktiga, kuna arenevate
riikide majanduskasvu koondnäitaja on viimasel
viiel aastal järjest aeglustunud.
Alates 2017. aastast maailmamajanduse kasvutempo kiireneb, kuid jääb aeglasemaks kui viimasel kümnel aastal keskmiselt. Selle
eelduseks on, et arenevate riikide majandus
kasvab endiselt kiiresti. Oluline on seejuures,
et Hiina majanduskasv jätkub järjekindlalt ja
mullistusteta ning globaalne nõudluskeskkond
paraneb. Ettevaates oodatakse eri institutsioonide
12 IMFi WEO, oktoober 2016.
prognoosides, et globaalne intressikeskkond
jääb veel pikalt madalaks, mis peaks toetama
majanduskasvu kiirenemist. Inflatsioon hakkab
ettevaates koos majanduskasvuga kiirenema,
kuid on väga tõenäoline, et arenenud riikides ei
jõua see keskpankade sihttaseme lähedale siiski
enne prognoosiperioodi lõppu.
Euroala majanduskasv jätkub pisut aegla-semas tempos, kui juuniprognoosis oodati. Tagasihoidlikum kasv on tingitud kesisemast
välisnõudlusest, millesse panustab Brexiti poolt
hääletamise mõju. Ühendkuningriigi Euroopa
Liidust lahkumise otsus mõjutab euroala majan-
dust peamiselt tagasihoidlikuma ekspordikasvu
kaudu. Euroopa Keskpanga septembrikuise
hinnangu kohaselt on Brexiti mõjul euroala
välisnõudlus 2018. aastani kumulatiivselt 1,3%
väiksem. Euroala sisenõudlust soodustavad
samal ajal madalad intressimäärad, tööturu
olukorra paranemine ning suhteliselt madalal
püsiv nafta hind. Eelduste kohaselt jääb 3 kuu
EURIBOR lähiaastatel negatiivseks (vt tabel 2).
Reaalsektori paranenud finantsolukord, mis on
saavutatud tänu finantsvõimenduse vähenda-
misele, toetab ettevaates samuti sisenõudlust.
Paranevad kasvuväljavaated, soodsad laenu-
tingimused ning tootmisvõimsuse rakendatuse
Tabel 2. Prognoosi välismajanduse eeldused
2016. aasta juuniprognoos
2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018
Välisnõudluse kasv (%)* 2,0 2,5 3,5 3,4 2,4 3,8 3,9
Nafta hind (USA dollarit barreli kohta) 43,1 49,3 52,6 54,6 43,4 49,1 51,3
Intressimäär (3 kuu EURIBOR %) -0,26 -0,27 -0,18 -0,01 -0,25 -0,3 -0,25
USD/EUR vahetuskurss 1,11 1,09 1,09 1,09 1,3 1,14 1,14
* Eesti kaubanduspartnerite kaalutud impordi kasv.Allikas: Euroopa Keskpank.
27
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
kõrge tase toetavad investeeringute kasvu.
Tänu nafta hinna negatiivse mõju taandumisele
kiireneb inflatsioon järgmisel aastal märgatavalt.
Majandusaktiivsuse ja hõive suurenemisega
kaasnev palgakasv toetab samuti nii tootja- kui
ka tarbijahindade tõusu. Euroala inflatsioon
peaks 2019. aastaks kiirenema 1,7%ni.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite majan-duskasvu väljavaadet survestab väliskesk-konna suurenenud ebakindlus. Peamine
negatiivne mõju tuleneb Ühendkuningriigi refe-
rendumile järgnenud üleilmsest suurenenud
ebakindlusest ning maailmamajanduse väikse-
mast kasvust, mis omakorda vähendab Euroopa
majandusaktiivsust. Kuigi Brexiti otsene mõju
Eestile oleks eri hinnangute kohaselt tagasi-
hoidlik, mõjutab see negatiivselt nii euroala kui
ka selle kaubanduspartnerite välisnõudlust.
Seetõttu on Eesti peamiste ekspordipartnerite
majandusväljavaade halvem, kui juunis oodati.
Rootsi majanduskasv aeglustub järgmisel aastal
märgatavalt ning taandub Rootsi keskpanga
novembrikuisel hinnangul selle aasta 3,3%lt
2017. aastal 2,0%ni. Ka Läti ja Leedu majandus
kasvab järgmistel aastatel aeglasemalt, kui juunis
prognoositi. Euroopa Komisjoni sügisprognoosi
andmetel kiireneb Läti ja Leedu majanduskasv
2018. aastal 3% lähedale. Nagu Eestis nii tekitab
ka Lätis ja Leedus muret tootlikkuse kasvu ületav
palgakasv, mis kahandab konkurentsivõimet ega
ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Soome majandus
taastub, kuid lähiaastatel jääb majanduse kasvu-
tempo aeglaseks. Venemaa majanduslangus
taandub ning Venemaa keskpanga hinnangul
võib järgmisel aastal oodata kuni 1% kasvu, kuid
seda eeldusel, et nafta hind on vähemalt 40 USA
dollarit barreli kohta. Kaubanduspartnerite kind-
lustunne on viimasel poolaastal valdavalt siiski
paranenud.
Toormete hinnad püsivad madalad. Võrreldes
juuniprognoosiga on prognoosihorisondil nafta
hind siiski pisut kõrgem ja ulatub 2019. aastal
keskmiselt 54,6 USA dollarini barreli kohta.
Ühtlasi on OPECi ja Venemaa naftatoodang
rekordtasemel ning naftaturul esineb endiselt
ülemäärane pakkumine. Samas leppisid OPECi
liikmesriigid novembri lõpus kokku naftatootmise
kärpimises ning ka Venemaa nõustus vähemalt
esialgu naftatootmist vähendama. Pakkumist
võib langetada ka naftasektorisse tehtavate
investeeringute vähenemisest tingitud naftapak-
kumise kokkutõmbumine ning sellest tulenev
naftatootmise kahanemine. Toidutoorme hinnad
kerkisid kolmandas kvartalis viimase pooleteise
aasta kõrgeimale tasemele. Selle peapõhjus
oli halb ilm, mis mõjutas kogu maailma suure-
mate tootmispiirkondade põllumajandust. Siiski
on ilma mõju toiduainete hindadele lühiajaline
ning toidutoorme hinnakasv jääb lähiettevaates
vaoshoituks.
REAALNE MAJANDUSKASV
Eesti majanduskasvuks kujuneb 2016. aastal 1%, mis on aeglasem kui 2015. aastal. 2017. aastal kiireneb kasv 2,6%ni, toetudes suuresti avaliku sektori investeeringute ja teiste kulutuste kasvule. Samal ajal tugevneb
järk-järgult välisnõudlus ning suurenevad ette-
võtete investeeringud, mida on seni tagasi
hoidnud nõrk välisnõudlus ja vaba tootmisvõim-
suse olemasolu. 2018. ja 2019. aastal kasvab
majandus prognoosi järgi vastavalt 3% ja 2,9%;
kasvu kiirenemine põhineb valdavalt ettevõtete
investeeringutel ja ekspordil (vt joonis 34).
Ettevõtete investeeringute kasvu taastumise võimalused on prognoosiperioodil varasemast veidi paremad. Pärast kolm aastat kestnud ette-
võtete investeeringute vähenemist on 2016. aastal
oodata ettevõtete investeeringute 1,9% suurene-
mist. Seni on ettevõtete investeeringuid nega-
tiivselt mõjutanud nõrk välisnõudlus, mis muutis
ettevõtete ekspordiväljavaated ebakindlaks, ja
Joonis 34. Panused majanduskasvu
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
netoeksport ppvalitsemissektori investeeringud ja tarbimine ppmuu pperasektori investeeringud pperatarbimine ppSKP kasv %
prognoos
28
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
suuremahuliste investeeringute lõppemine ener-
geetikasektoris. Prognoosiperioodi jooksul on
oodata välisnõudluse paranemist ning investee-
ringute rahastamisvõimalusi toetavad hea ligi-
pääs pangalaenudele, teiste laenuandjate tege-
vusmahtude suurenemine, soodne intressikesk-
kond, kasumite kasvu taastumine ja Euroopa
Liidu uus eelarveperiood. Ettevõtete investee-
ringute kasvu kiirenemisest hoolimata jääb ette-
võtete investeeringute suhe SKPsse ajaloolises
võrdluses madalaks. Ettevõtete investeeringute
kasvu mõjul kiireneb 2016. aastal peatunud ette-
võtete võla kasv 2018. ja 2019. aastal ligikaudu
5%ni ning jääb seega endiselt veidi väiksemaks
kui nominaalse SKP kasv. Tänu heale ligipääsule
kodumaistele pangalaenudele suureneb võlako-
hustuste hulgas mõnevõrra Eestist tegutsevatest
pankadest võetud laenude osakaal, mille kasv
ulatub kuni 7%ni.
Valitsemissektor kujundab prognoosipe-rioodil lühiajalist majanduskasvu märkimis-väärselt, mis võib põhjustada teenuste- ja ehitussektori ajutise ülekuumenemise. Avaliku
sektori investeeringute edasilükkamine 2016.
aastal võrreldes prognoosiga ning kohalikud vali-
mised 2017. aasta sügisel toovad 2017. aastal
kaasa valitsemissektori investeeringute järsu
kasvu. Euroopa Liidu eesistumisest tulenev
valitsemissektori kulutuste suurenemine 2017.
aastal ja vähenemine 2018. aastal avaldavad
samuti SKP dünaamikale märkimisväärset mõju.
Majandusprognoosi põhinäitajad on esitatud
tabelis 3.
Tabel 3. Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
Erinevus juuniprognoosist
2015 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 20,25 20,78 21,73 22,98 24,25 -0,51 -0,69 -0,69
SKP püsivhindades** 1,4 1,0 2,6 3,0 2,9 -0,8 -0,3 0,0
Eratarbimine*** 4,7 3,4 2,7 3,1 2,8 0,8 0,0 -0,1
Valitsemissektori tarbimine 3,4 -0,4 2,4 0,9 1,6 -0,8 1,7 0,2
Kapitali kogumahutus põhivarasse -3,3 0,2 4,1 3,2 4,1 -2,8 0,4 -1,7
Eksport -0,6 3,6 3,4 3,9 4,0 1,3 -0,4 -0,2
Import -1,4 5,0 3,1 3,7 4,0 1,5 -0,3 -0,6
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 0,3 -0,9 -0,4 0,2 0,7 -0,2 -0,1 0,3
Tarbijahinnaindeks -0,5 0,2 2,8 2,4 2,0 0,2 0,1 0,2
Alusinflatsioon 0,9 0,7 0,9 1,3 1,2 -0,3 -0,3 0,0
Teenused 2,0 1,1 1,9 2,6 2,4 -0,5 -0,2 0,2
Tööstuskaubad -0,2 0,2 -0,1 0,0 0,1 -0,2 -0,5 -0,2
Energia -7,0 -4,0 5,8 3,4 1,7 -0,3 0,8 1,8
Toiduained, sh alkohol ja tubakas 1,1 2,2 5,7 5,1 4,1 1,2 0,8 0,3
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 0,1 0,9 2,9 2,7 2,3 0,3 0,0 0,1
SKP deflaator 1,0 1,6 2,0 2,7 2,6 -0,4 -0,3 0,1
Töötuse määr (% tööjõust) 6,2 6,8 8,2 9,8 10,2 0,9 0,7 0,4
Hõive**** 2,9 0,4 -0,6 -0,4 0,2 0,9 -0,4 0,0
Keskmine brutokuupalk 5,9 7,3 5,0 5,0 5,3 2,4 0,0 0,0
Tööjõu ühikukulu 7,2 5,3 2,4 1,6 2,6 1,9 1,0 0,4
SKP töötaja kohta püsivhindades -1,4 0,6 3,2 3,4 2,7 -1,8 0,1 0,1
Erasektori laenujääk Eestis tegutsevates pankades 4,9 6,5 6,1 5,9 5,6 1,1 1,0 0,5
Erasektori laenujääk Eestis tegutsevates pankades aasta lõpus (% SKPst) 79,1 82,1 83,2 83,3 83,4 2,7 4,0 4,2
Jooksevkonto saldo (% SKPst) 2,2 2,2 1,5 1,7 1,8 0,8 0,5 0,5
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)***** 0,1 0,3 -0,4 -0,4 -0,3 0,3 -0,2 -0,2
Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst) 0,6 0,7 0,3 0,2 0,3 0,0 0,0 0,1
Ajutised meetmed (% SKPst) -0,6 -0,3 -0,4 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst) 0,2 -0,1 -0,3 -0,5 -0,5 0,3 -0,3 -0,3
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti. ** SKP ja selle komponendid on esitatud ahelda-tud väärtustena. *** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. **** Hõlmab residendist tootmisüksusi. ***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
29
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Eesti majanduse kasvuvõime on kümme-konna aastaga märkimisväärselt vähenenud ja majanduskasv ei jõua ka prognoosi-perioodil endisele tasemele. Selle taga on
pakkumispoolsed põhjused: rahvastiku vanane-
mine, mis vähendab tööjõupakkumist, madalam
investeerimismäär ning aeglane kogutootlikkuse
kasv. Eesti ja Euroopa rikkamate riikide vahe-
lise tehnoloogilise vahe vähenemine on teinud
uue tehnoloogia kasutuselevõtu keerulisemaks.
Majanduskasvu tugevdaks palga ja tootlikkuse
lõhe vähenemine, mis aitaks kaasa ettevõtete
kasumlikkuse ja investeeringute taastumisele.
Viimasel paaril aastal on Eesti majanduse kasvuvõimet pidurdanud ettevõtete inves-teerimis määra langus. Investeeringute osakaal
SKPs on jäänud väiksemaks, kui oodati ning
seetõttu on potentsiaalse majanduskasvu hinnan-
guid allapoole korrigeeritud (vt ka taustinfo 3).
Majanduse maht jääb prognoosiperioodi alguses oma potentsiaalsele tasemele veidi alla, kuid erinevus tegeliku SKP ja potent-siaalse SKP vahel väheneb prognoosi-perioodi jooksul. Viimaste aastate aeglase
majanduskasvu taga on olnud nii nõudlus-
poolsed põhjused, näiteks nõrk välisnõudlus,
kui ka pakkumispoolsed põhjused, näiteks toot-
miskapitali aeglane kasv ja sektoripõhised šokid
põlevkivitööstuses, transiidisektoris ja mujal.
Majanduskasvu märgatav kiirenemine eeldab
potentsiaalse majanduskasvu tugevnemist.
Kõrge hõive määr ja kasvavad palgad on suurendanud kodumajapidamiste kindlus-tunnet ja tarbimisvõimekust. Palkade kiire
kasvu kõrval on hinnad tõusnud 2016. aastal
endiselt vähe, mis on hoogustanud reaalse
kasutatava tulu kasvu. Nagu eelmistel aastatel
ei suunanud kodumajapidamised ka sel aastal
kogu kasutatava tulu kasvu tarbimisse, vaid
suurendasid säästmist. Eratarbimine kasvab
2016. aastal 3,3% ning kodumajapidamiste ja
neid teenindavate kasumitaotluseta institutsioo-
nide säästumäär ehk säästu suhe kasutatavasse
tulusse kerkib 10%ni.
Eratarbimise kasv 2017. aastal aeglustub, kuid kiireneb 2018. aastal taas (vt joonis 35).
Aeglustuv palgakasv ja kiirenev hinnatõus
pidurdavad 2017. aastal kodumajapidamiste
reaalse sissetuleku kasvu. Kuigi kodumajapi-
damised alandavad veidi säästumäära, pärsib
sissetulekute kasvu aeglustumine eratarbimise
suurenemist. 2018. aastaks plaanitav tulumak-
susüsteemi muutus kiirendab ühekordselt kodu-
majapidamiste kasutatava tulu kasvu. Seetõttu
kiireneb 2018. aastal ka eratarbimise kasv.
Kodumajapidamiste säästumäär järgnevatel
aastatel küll veidi alaneb, ent jääb ajaloolises
võrdluses siiski kõrgeks (vt taustinfo 4). Eelnevast
tulenevalt aeglustub kodumajapidamiste hoiuste
kasv lähiaastatel ligikaudu 6%ni, jäädes siiski
pisut kiiremaks kui nende võlakohustuste kasv.
Prognoosiperioodil jätkub eluasemeinves-teeringute kasv kodumajapidamiste sissetu-lekute kasvuga samas tempos. 2016. aastal
suurenevad eluruumidesse tehtud investee-
ringud 12%. Nõudlust uute eluasemete järele
ning investeerimist olemasoleva kinnisvara
rekonstrueerimisse toetavad kodumajapidamiste
suurenenud säästud ning madalad intressi-
määrad. Eluhoonetele väljastatud ehituslubade
mahu kasv on olnud sel aastal sama kiire kui
eelmisel aastal, seega ei tohiks uute eluruu-
mide pakkumise vähesus nõudluse püsimisel
eluasemeinvesteeringute kasvule takistuseks
saada. Kinnisvarainvesteeringute ja hindade liig-
kiiret kasvu piirab suhteliselt nõrk pankadeva-
heline konkurents selles segmendis ja pankade
konservatiivsed laenutingimused. Kinnisvara
hindade kasv on ka lähiaastatel ostu-müügite-
hingute struktuuri muutustest tulenevalt heitlik,
kuid jääb prognoosiperioodil ligikaudu võrdseks
Joonis 35. Eratarbimine
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2011 2013 2015 2017 2019
eratarbimise reaalkasvkodumajapidamiste kasutatava tulu reaalkasvkodumajapidamiste säästumäär
prognoos
30
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
nominaalse sissetuleku kasvuga, mis tähendab,
et kodumajapidamiste kinnisvara ostuvõime ei
vähene. Seni aga on eluasemeturu aktiivsust
suurendanud 25–34aastaste elanike arvu kasv,
sest selles vanuserühmas soetatakse enamasti
oma esimene eluase. Kuid juba prognoosiperioodi
lõpus võib selles vanuses elanike arv väheneda,
mis piirab ka eluasemeinvesteeringute kasvu.
Taustinfo 3. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangute muutused
Majanduskasvu aeglustumisega samal ajal on vähenenud Eesti Panga hinnangud potentsiaal-
sele majanduskasvule. Kui 2014. aasta detsembris ootas Eesti Panga majandusprognoos
2016. aastaks pea 3% potentsiaalset majanduskasvu, siis käesolevas prognoosis oodatakse
vaid 2,2% kasvu. Joonis T3.1 illustreerib potentsiaalse majanduskasvu hinnanguid 2016.–2019.
aasta kohta varasemate prognoosikordade alusel. Rombid näitavad potentsiaalse majandus-
kasvu hinnangut konkreetsele aastale alates 2014. aasta detsembriprognoosist kuni käesoleva,
2016. aasta detsembriprognoosini. Tulbad selgitavad potentsiaalse majanduskasvu hinnangu
muutuse allikaid võrreldes 2014. aasta detsembris avaldatud prognoosiga.
Potentsiaalse majanduskasvu hinnangud on viimase kahe aasta jooksul tehtud prognoosides
süstemaatiliselt vähenenud ja selle peamine põhjus on oodatust väiksem kapitali kasv, mis
tuleneb osaliselt investeeringute statistika muutusest, kapitali aegrea arvutusmetoodika täius-
tamisest, aga ka prognoositust väiksematest investeeringutest. Investeeringute madalseisu
põhjuseks omakorda on olnud nõudluse suurenemisega seotud ebakindlus, aga ka ettevõtete
kasumlikkuse vähenemine, mis seostub majanduse kui terviku tasandil palgasurvega. Viimane
toob kaasa tööjõukulu suurema osakaalu lisandväärtuses ja viib teiste riikide kogemuse põhjal
aeglasema majanduskasvuni. Vähenenud kasumlikkuse tingimustes investeerivad ettevõtted
vähem ja see pidurdab tootmispotentsiaali kasvu. Eesti ettevõtete praegune investeeringutase
katab küll amortisatsiooni, kuid majanduskasvu toetavat uut tootmispotentsiaali luuakse vähem
kui varasematel aastatel. Hinnang tööjõu panusele potentsiaalsesse majanduskasvu on küll
iga prognoosikorraga suurenenud, kuid seda tasakaalustab kogutootlikkuse aeglasem kasv:
tööjõupakkumine on kasvanud eeskätt keskmisest väiksema tootlikkusega tööjõu arvelt.
Eesti Pank on prognoosinud, et järgmistel aastatel potentsiaalne majanduskasv kiireneb. Selle taga
on asjaolu, et 2008. ja 2009. aasta majanduskriisile järgnenud aeglast majanduskasvu on osaliselt
peetud kriisiarmiks. Kui Eesti sellest paraneb, siis potentsiaalne majanduskasv kiireneb ning sisse-
tulekutase jätkab ühtlustumist Lääne-Euroopa omaga, kuigi varem arvatust aeglasemas tempos.
Joonis T3.1. Potentsiaalse majanduskasvu hinnangute muutused prognooside lõikes
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
det
sem
ber
201
4
juun
i 201
5
det
sem
ber
201
5
juun
i 201
6
det
sem
ber
201
6
det
sem
ber
201
4
juun
i 201
5
det
sem
ber
201
5
juun
i 201
6
det
sem
ber
201
6
det
sem
ber
201
4
juun
i 201
5
det
sem
ber
201
5
juun
i 201
6
det
sem
ber
201
6
det
sem
ber
201
4
juun
i 201
5
det
sem
ber
201
5
juun
i 201
6
det
sem
ber
201
6
kogutootlikkus kapital tööjõud potentsiaalse majanduskasvu hinnang
2016 2017 2018 2019
31
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Taustinfo 4. Majapidamiste säästukäitumine
Majapidamiste säästmis- ja tarbimisotsustel on märkimisväärne mõju riigi majanduse käekäigule.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused moodustavad üle poole Eesti sisenõudlusest, mistõttu
avaldavad muutused kodumajapidamiste säästmis- ja tarbimiskalduvuses otsest mõju majandus-
kasvule, võimendades või mahendades kogutoodangu kasvu kõikumisi. Lisaks on kodumajapida-
miste sääst kapitali- ja elamuinvesteeringute peamine kodumaine rahastamisallikas.
Rahvamajanduse arvepidamise statistikas leitakse kodumajapidamiste agregeeritud sääst nende
kasutatava kogutulu ja lõpptarbimiskulutuste vahena, millele liidetakse kodumajapidamiste
pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutus. Kodumajapidamiste säästmiskalduvuse muutust
ajas kirjeldab säästu ja kasutatava tulu suhe ehk säästumäär. Säästumäär on positiivne, kui kasu-
tatav tulu on tarbimiskulutustest suurem, ning säästumäär tõuseb, kui kodumajapidamiste kasu-
tatav tulu kasvab tarbimiskulutustest kiiremini. Statistikaameti andmete alusel on Eesti kodumaja-
pidamiste säästumäär olnud viimase kaheksa aasta jooksul üsna kõrge (vt joonis T4.1).
Kodumajapidamiste säästmiskäitumise muutuseid võib selgitada mitme teooriaga. Näiteks
võivad nad majanduslikult ebakindlal ajal, kui risk tööd kaotada on märkimisväärne, suuren-
dada säästmist, et kasvatada oma toimetulekutagavara. Lisaks võivad säästmiskäitumist mõju-
tada kodumajapidamiste jõukuse muutused. Kui finantsvarade või kinnisvara hinnad langevad,
väheneb ka kodumajapidamiste rikkus ning säästumäär tõuseb, sest kodumajapidamised
soovivad säästude abil endist jõukust taastada. Säästmiskäitumist võivad mõjutada ka laenu-
tingimuste muutused. Kui laenud muutuvad kodumajapidamistele kallimaks või kui neid on
keerukam saada (näiteks nõuab pank eluasemelaenu taotlejalt suuremat omaosalust), võib see
ajendada kodumajapidamisi rohkem säästma.
Majanduskriisiga kaasnes kodumajapidamiste jõukuse vähenemine, mis võib olla üks põhjus, miks
Eesti kodumajapidamiste säästumäär on madalale langenud tööpuuduse tasemest ning koduma-
japidamiste kindlustunde paranemisest hoolimata püsinud viimastel aastatel üsna kõrge. Reaalsed
ehk tarbijahindade muutusega korrigeeritud kinnisvara hinnad polnud 2015. aasta lõpuks veel
2007. aasta tasemele tagasi tõusnud, mis ühtlasi tähendab, et ka kodumajapidamiste kinnisvaras
mõõdetava vara väärtus jäi veel veidi väiksemaks kui 2007. aastal. Kõrge säästumäär võib seega
olla seotud kodumajapidamiste sooviga oma endist jõukuse taset kiiremini taastada.
Joonis T4.1. Majapidamiste ja KTKTIde säästumäär
* Prognoos.Märkus: KTKTId - kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10 000
11 000
12 000
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016*
mln
eur
odes
säästumäär (parem telg) kasutatav tulu (vasak telg) lõpptarbimiskulutused (vasak telg)
32
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Lisaks võib kõrge säästumäär viidata sellele, et Eesti kodumajapidamiste säästmiskäitumises
on toimunud nihe ning nad soovivadki nüüd varasemast rohkem säästa. Kui 1998.–2009. aastal
tõi töötuks jäämise riski vähenemine kaasa kodumajapidamiste säästumäära languse, siis
alates 2010. aastast on säästumäär jäänud keskmisest väiksemale tööpuuduse suurenemise
riskile vaatamata üsna kõrgeks (vt joonis T4.2). Eesti kodumajapidamiste säästmiskalduvuse
muutusele viitavad ka EMORi Eesti leibkondade finantskäitumise uuringust saadud andmed.
Üha suurem osa Eesti elanikest peab säästmist oluliseks ning aasta-aastalt on suurenenud
nende leibkondade osakaal, kes säästavad igaks juhuks ehk selleks, et kindlustada toime-
tulekuvaru (vt joonis T4.3).
Kuigi kodumajapidamiste agregeeritud säästumäär on viimastel aastatel püsinud keskmiselt 8%
lähedal, leidub kodumajapidamisi eraldi vaadeldes alati nii leibkondi, kes laenavad, et suuren-
dada tarbimist, kui ka neid, kes säästavad, et maksta tagasi laene või rahastada elamuinves-
teeringuid. Eesti leibkondade finantskäitumise uuringu andmetel on säästudega perede osakaal
suurenenud 66%ni (võrdluseks: 2012. aastal oli see 53%). Viimase paari aasta jooksul on sääs-
tudega leibkondade osakaal enim suurenenud keskmise sissetulekuga perede hulgas, kuid
pisut ka väiksema sissetulekuga leibkondade seas, mis viitab sellele, et kasvanud on perede
võimalused säästa. Suurenenud võimalused raha kõrvale panna koos muutunud säästmiskal-
duvusega on põhjus, miks paranevast majanduskeskkonnast hoolimata jääb Eesti kodumajapi-
damiste säästumäär kõrgeks ka lähiaastatel.
Joonis T4.2. Majapidamiste hinnang töötute arvu muutumisele ja säästumäär
* Vastuste saldo, hooajaliselt tasandatud.Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet.
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
-40 -20 0 20 40 60 80
maj
apid
amis
te ja
KT
KT
Ide
sääs
tmis
mää
r
hinnang töötute arvu muutumisele järgneva 12 kuu jooksul, kvartali keskmine*
1998-20092010-2015
Joonis T4.3. Eesti leibkondade säästmiskäitumine
Allikas: TNS EMORi Eesti leibkondade finantskäitumise uuring.
20
30
40
50
60
70
80
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016
% s
ääst
e om
avat
est
leib
kond
ades
t
% le
ibko
ndad
est
peab säästmist oluliseks (vasak telg)säästmine igaks juhuks (parem telg)
Valitsemissektori investeeringute kasv jääb prognoosiperioodil üsna hüplikuks. 2016. aas-
tal vähenevad valitsemissektori investeeringud
eelmise aastaga võrreldes 16,5%. 2017. aastal
toetavad valitsemissektori investeeringute kas-
vu tõukefondide toetuste kasutuselevõtt ja
Riigi Kinnisvara ASi suuremahulised projektid.
2018. aastal jääb valitsemissektori investeerin-
gute maht 2017. aasta omaga samale tasemele
ning investeeringute suurenemist on oodata taas
2019. aastal.
Hinnapõhise konkurentsivõime kahanemine pidurdub. Võrdluses peamiste kaubanduspart-
neritega on reaalne tööjõu ühikukulu viimasel
ajal Eestis kiiremini kasvanud ja see on ohus-
tanud Eesti ettevõtete hinnakonkurentsivõimet.
Prognoos näeb ette, et tootlikkuse kasv kiireneb
ja palgakasv aeglustub ning nende koosmõjul
aeglustub ka tööjõu ühikukulude kasv. 2017. aastal
kaubandustingimused halvenevad, kuid edas-
pidi kasvavad ekspordihinnad impordihindadest
kiiremini.
33
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Eksport kasvab prognoosiperioodil kiire-mini kui välisnõudlus. Eesti välisnõudluse kasv
kiireneb 2016. aasta 2,0%lt 2019. aastal 3,4%ni
(vt joonis 36). Välisnõudluse kasvu kiirenemine
on ligikaudu aasta edasi lükkunud, seetõttu on ka
ekspordi kasv prognoosiperioodi alguses tagasi-
hoidlikum, kui juunis prognoositi. Lisaks taga-
sihoidlikule välisnõudlusele pärsivad ekspordi
kiiremat kasvu mineraalsete toodete ekspordi
jätkuv madalseis ning transiitkaubanduse ulatus-
likust vähenemisest tingitud muutused veotee-
nuste sektoris. Ülejäänud kaubarühmade ja teenu-
seliikide puhul pole põhjust eeldada, et varasem
kasvutrend muutub. Netoekspordi panus SKP
kasvu on 2016. aastal kergelt negatiivne ning
kerkib sealt järgnevatel aastatel pisut üle nulli.
Ekspordiprognoosi selgitamiseks on taustinfos 5
kirjeldatud ekspordi konkurentsivõimet.
Jooksevkonto ülejääk väheneb marginaal-selt. Investeeringute osakaal (koos varudega)
SKPs ei muutu prognoosiperioodil märkimis-
väärselt. Samal ajal kahaneb säästude osakaal
peamiselt erasäästude osakaalu vähenemise
tõttu. Seega on jooksevkonto ülejääk prognoosi-
aastatel veidi väiksem kui 2015.–2016. aastal.
Ülejäägis jooksevkonto annab alust oodata,
et rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni
paranemine jätkub.
Varasemate kvartalite majanduskasvu aeglustumise mõju kandub prognoosi-perioodil edasi tööturu näitajatesse ja palgakasvu aeglustumine jätkub. Palgakasv
aeglustub prognoosi järgi siiski vaid mõõdukalt:
keskmise brutokuupalga kasv jääb 5% lähedale,
sest sest seda toetab mitu tegurit (vt joonis 37).
Palgakasvu survestab ehitussektoris suurenev
nõudlus tööjõu järele, mis tekib valitsemissektori
investeeringute kasvu tõttu. Mõju kandub edasi
ka töötlevasse tööstusesse, sest suureneb nii
vajadus ehitusmaterjalide järele kui ka konkurents
tööjõu pärast tööturu selles segmendis. Lisaks
võib esile tuua edasist kiiret miinimumpalga tõusu
ja plaanitavat palgakasvu hariduses. Samal ajal
peaks palgasurvet leevendama tööjõu maksu-
koormuse vähenemine, mis kasvatab suure osa
palgatöötajate netopalka.
Erinevus palkade ja tootlikkuse kasvu vahel väheneb ja tööjõu ühikukulu kahaneb
prognoosiperioodi teisel poolel vähesel määral. Tootlikkuse kasv kiireneb tänu sellele,
et välisnõudluse taastumisel ei pea ettevõtted
töötajaid juurde värbama tellimuste mahu suure-
nemisega samal määral.
Tööjõunõudluse surve annab prognoosi-perioodil järele ja hõive kahaneb veidi 2017.–2018. aastal tööjõu kõrge hinnataseme ja nõrga majandusaktiivsuse mõjul (vt joonis 38).
Kerkinud palgatase ja kahanenud kasumid
sunnivad ettevõtjaid kasumlikkust taastama
tööprotsesside tõhustamise abil olemasole-
vate töötajatega. Kvalifitseeritud tööjõu nappus
tähendab omakorda, et kasvuvõimalused tööta-
jate arvu suurendamise kaudu on piiratud. Siiski
on erakordseid tegureid, mis tööjõu nõudlust
ajutiselt suurendavad.
Joonis 36. Kaubanduspartnerite nõudluse kasv
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank.
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Venemaa ppLäti ppLeedu ppSoome ppRootsi ppmuud ppkokku %
prognoos
Joonis 37. Palgatõus ja tootlikkuse kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2011 2013 2015 2017 2019
keskmine brutokuupalknominaalne SKP töötaja kohta
prognoos
34
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Üks erakorraline tegur, mis mõjutab prog-noosiperioodil peamiselt valitsemissektori hõivet ja palgakasvu, on Eesti Euroopa Liidu eesistumise periood 2017. aasta teisel poolel. Eesistumise ajaks murdub valitsemissektori hõive
kahanemise trend, kuigi otseselt eesistumiseks
plaanitakse ajutisi töötajaid juurde värvata vaid 350.
Eesistumine mõjutab mõningal määral ka erasek-
tori tööjõunõudlust, kuna eesistumise ajal suureneb
nõudlus majutus- ja toitlustusteenuste järele.
Tänu tõukefondidest rahastatavatele taristu-projektidele on tööjõunõudluse kasvu oodata ka ehitussektoris ja ehitusmaterjale tootvas töötlevas tööstuses. Samuti võib teenindussek-
tori tööjõuvajadust suurendada töövõimereform,
sest töötukassa ostab sisse rohkem aktiivseid
tööturumeetmeid ja need teenused on tööjõuma-
hukad. Prognoosiperioodi lõpus hakkab avaliku
sektori hõivet mõjutama haldusreform – väljas-
pool uusi omavalitsuskeskuseid tööjõunõudlus
tõenäoliselt väheneb.
Tööjõupakkumine majanduses suureneb, sest tööjõus osalemise kasvu mõju ületab tööea-lise elanikkonna kahanemise oma. Tööjõus
osalemise aktiivsuse suurenemise tingivad
peamiselt sotsiaalkindlustussüsteemi reformid,
eelkõige töövõimereform, aga ka pensioniea
tõus alates 2017. aastast (nii meeste kui ka naiste
puhul kolme kuu võrra aastas). Töövõimereform
kergitab tööjõus osalemise määra 2019. aastaks
rohkem kui kolm protsendipunkti, kuid selle tege-
likku mõju kahandab suur risk, et uued tööturule
sisenejad on vähemalt esialgu struktuurselt
töötud. Samuti on tõenäoline, et osalise töövõi-
mega töötajad soovivad töötada vähem tunde
kui keskmine töötaja. Tööjõus osalemist hakkab
lisaks mõjutama alates 2018. aastast jõustuv
tulumaksureform, mille tulemusel väheneb tööjõu
maksukoormus.
Tööealine elanikkond kahaneb prognoosi-aastatel peamiselt tänu loomulikele rahvas-tikuprotsessidele, kuid aeglustuvas tempos. Tööealiseks saavad suuremad sünnipõlvkonnad
ja samal ajal väljuvad tööeast II maailmasõja ajal
sündinud väikesearvulised sünnipõlvkonnad.
Prognoosis eeldatakse, et tööealiste suremus
jätkab kahanemist ning rändesaldo kujuneb
negatiivseks, kuid kahaneb.
Joonis 38. Hõive ja tööjõu kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2011 2013 2015 2017 2019
hõive residendist tootmisüksustestööjõud
prognoos
Taustinfo 5. Ekspordi konkurentsivõime
Riigi ekspordivõimet saab iseloomustada nii hinnapõhise kui ka mittehinnapõhise konkurent-
sivõime seisukohast. Kumbagi vaatenurka on üksikute näitajate põhjal keeruline ammendavalt
iseloomustada, kuid mõlema koondmõju on võimalik mõõta ekspordi turuosa muutuse kaudu.
Seejuures näitab Eesti lähimineviku kogemus, et konkurentsivõime hindamisel on otstarbekas
jaotada eksport väiksemateks (toote)rühmadeks.
Majandusliku mõju seisukohast võib kaubaekspordi jagada kaheks: kohalikku päritolu kaupade
eksport, mille valmistamisel luuakse suurem osa lisandväärtusest riigis sees, ning nn reeksport,
mille puhul Eesti omaniku roll võib piirduda vaid vahendamisega. Viimasel on majandusaktiiv-
susele väiksem mõju. Statistikaamet eristab Eesti päritolu kaupade eksporti, mis moodustab
umbes 70% kogu kaubaväljaveost. Arvesse läheb kaup, mis on Eestis toodetud või töödeldud.
Eesti päritolu eksport on viimaste aastate jooksul kasvanud kiiremini (või vähenenud aeglasemalt)
kui kogu kaubaeksport. See ilmestab fakti, et kaubaekspordi vähenemise taga on seni olnud
35
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
peamiselt reeksport. Viimase pooleteise aasta
andmete põhjal tuleb selgelt välja, et kaubarüh-
mades, kus Eesti päritolu ekspordi osakaal on
suurem, on ka ekspordi kasv olnud suurem (vt
joonis T5.1). Ekspordi kasvu pidurdab endiselt
kõige rohkem mineraalsete toodete väljavedu,
mis nafta madalast hinnast tingituna ei ole küün-
dinud endise tasemeni. Eesti päritolu ekspordi
osakaal kogu kaubaekspordis on viimase
nelja aasta jooksul suurenenud rohkem kui 10
protsendipunkti võrra, mis tähendab, et Eesti
majanduse ja kaubavahetuse sõltuvus kaupade
läbiveost riigist on vähenenud. Kaubaeksport
on liikunud vähem heitlikuma struktuuri poole.
Statistikaameti andmetele pakuvad alternatiivi
Eesti Panga koostatud andmed alusekspordi
kohta, mille moodustavad vähemalt 50% kodu-
maise lisandväärtussisaldusega eksporditavad tooted.13 Aluseksport moodustab kogu kauba-
ekspordist ligikaudu 40% ning on viimastel aastatel kasvanud stabiilselt ligikaudu 1% aastas
(vt joonis T5.2). Alusekspordi kasv säilis ka 2014.–2015. aastal, kui teistes jaotustes eksport
vähenes. See näitab, et suurema kohaliku lisandväärtusega kaupade ekspordi konkurentsi-
võime püsis tugev ka neil aastatel, kui välisnõudluse kasv pidurdus nulli lähedale ning majandust
tabas mitu välistest teguritest põhjustatud tagasilööki.
Ekspordi kasvu võrdlus kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvuga näitab, et Eesti eksport
on üldiselt suutnud oma turuosa kaubanduspartnerite juures viimasel kümnel aastal kasvatada,
kuid viimasel paaril aastal on turuosa vähem juurde võidetud (vt joonis T5.3). Veel selgub, et kui
jätta kõrvale viimastel aastatel väliste tegurite tõttu vähenenud mineraalsete toodete eksport
ja Venemaa-suunaline väljavedu, siis oli ülejäänud toodete (ligikaudu 85% kogu kaubaekspor-
dist) turuosa võit märksa suurem. 2017.–2019. aastaks prognoositud ekspordi turuosa muut nii
13 Vt täpsemalt „Alusekspordi aegrea väljatöötamine“, Kroon ja Majandus, 3/4 2009, lk 41–52: http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Arhiiv/kroon_majandus/2009/_3.pdf.
Joonis T5.1. Ekspordi kasvu ja päritoluriigi seos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
metallid
min tooted
keemiatekstiil
puit, paber
toidukaubad masinad ja seadmed
transpordivahendid
mööbel jms
muu
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
-20% -10% 0% 10% 20%
Ees
ti p
ärito
lu e
ksp
ord
i osa
kaal
keskmine ekspordi kasv 2015-2016 III kv, a/a
Joonis T5.2. Alusekspordi kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2012 2013 2014 2015 2016 I-III kv
kogu kaubaeksportEesti päritolu kaubaeksportaluseksport
Joonis T5.3. Turuosa muut
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-4
-2
0
2
4
6
8
2005
-200
8
2011
-201
5
2013
-201
5
2014
-201
6
2017
-201
9
pro
tsen
dip
unkt
ides
kaubadteenusedkaubad v.a min tooted, Venemaakogu eksport
prognoos
36
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
HINNAD
Nii sise- kui ka väliskeskkonna majandusolud on prognoosiperioodil hinnakasvuks sood-samad kui sel aastal. Ligi kaks aastat kestnud
deflatsioon lõppes tänavu, kuid aasta keskmine
hinnakasv jääb nulli lähedusse. 2017. aastal
kiireneb inflatsioon 2,8%ni; selle taga on peami-
selt energiakaupade aasta võrdluses kõrgem
hinnatase, aga ka kaudsete maksude tõus.
Prognoosihorisondi teisel poolel aeglustub inflat-
sioon järk-järgult ja ulatub 2019. aastal 2%ni, sest
toormete kallinemise mõju leeveneb. Hinnakasvu
kiirenemise põhjustavad lisaks impordihindadele
ka sisemajanduslikud tegurid. Kuna majandus-
kasv prognoosiperioodil kiireneb, saavad ette-
võtted lihtsamini hindu tõsta. Aeglustub aga
palgakasv, mis vähendab kulude kasvust tule-
nevat survet tarbijahindadele.
2016. aasta viimastel kuudel veab hinna-kasvu energia hindade kallinemine. Toornafta
hind on tõusnud alates aasta algusest ning selle
kallinemise järelmõjud kiirendavad hinnakasvu
kogu 2017. aasta esimese poole vältel (vt joonis
39). Viitajaga kandub nafta kallinemise mõju ka
soojusenergia hindadesse, mis on praegu tarbija-
korvi struktuuris peamine deflatsiooniallikas.
Maailmaturul on toormete hulgas peale nafta
tõusnud teisel poolaastal ka toiduainete hinna-
tase. Euroala keskpankade ühiste prognoosieel-
duste kohaselt jätkub toidutoorme laiapõhjaline
hinnakasv ka 2017. aastal. 2018. aasta esimesel
poolel energia hinnakasv aeglustub, sest ka nafta
hind tõuseb vähem.
Joonis 39. Energia hinnakasv
Allikad: statistikaamet, Bloomberg, Eesti Pank.
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
energia tarbijahinnad (vasak telg)toornafta hind (parem telg)
prognoos
2012 2014 20162010 20182008
kaupade kui ka teenuste puhul on pigem väike. Prognoos lähtub eeldusest, et jätkub varasem
suundumus ning turuosa juurdekasvu kiirus väheneb. Lisaks tuleb arvestada, et Eesti kauban-
duspartnerite impordinõudlus on jäänud viimase viie aasta jooksul stabiilselt kesisemaks kui
üleilmne kaubavahetuse kasv. See tähendab, et isegi kui Eesti võidab kaubanduspartnerite
turgudel turuosa juurde, võib meie turuosa üleilmses kaubavahetuses siiski väheneda.
Kokkuvõttes võib öelda, et väikese riigi ekspordi kasv sõltub suuresti välisnõudlusest ehk sellest,
kuidas areneb partnerriikide majandus. Eesti eksport on üldiselt suutnud kasvada veidi kiiremini
kui välisnõudlus, kuid see vahe on viimastel aastatel kahanenud. See võib tähendada väikest
konkurentsivõime kaotust, millele viitavad ka erinevad hinnanäitajad. Samal ajal võib väita, et
Eesti majanduse jaoks suurema lisandväärtusega kohaliku toodangu ekspordi konkurentsivõime
on tugevam kui reekspordi oma.
Joonis 40. Maksutõusud ja reguleeritud hinnad
pro
tsen
dip
unkt
ides
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
- 0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018
maksude panus hinnatõusureguleeritud hindade panus hinnatõusu
prognoos
37
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Kõrgemad maksumäärad põhjustavad prog-noosiperioodil märkimisväärse osa hinnakas-vust. Uus valitsuskoalitsioon on teada andnud, et
tõstab kaudseid makse plaanitust varem ja eelda-
tust kiiremas tempos. Lisanduda võivad ka maksu-
meetmed, mida selles prognoosis pole piisava info
puudusel arvestatud. 2017. aastal tõuseb hinna-
tase maksumõju tõttu oodatavasti 0,8–1 protsen-
dipunkti, kuid seejärel maksude panus väheneb.
2018. aastal tasakaalustab diislikütuse aktsiisi
tõusu ärajäämine osaliselt gaasiaktsiisi tõusu mõju
tarbijahindadele (vt ka joonis 40).
Alusinflatsioon kiireneb prognoosiperioodil aeglases tempos (vt joonis 41). Väliskeskkonna
inflatsioonimäär on olnud madal juba pikemat
aega ning peamised prognoosikeskused on
oma majanduskasvu ja inflatsiooniprognoose
aeglasemaks muutnud. Tööstuskaupade hinna-
kasv püsib prognoosiperioodil alla 1% – selle
taga on impordihinnad (v.a energiakaubad).
Majanduskasvu kiirenemine küll soodustab lähi-
aastatel inflatsiooni, kuid hinnakasvu ja sisema-
janduslike aktiivsusnäitajate seosed on viimastel
aastatel nõrgenenud (vt lähemalt taustinfo 6).
Teenuste inflatsioonist taandub mitme ühekordse
ja ajutise teguri, sh tasuta teenuste kehtestamise
mõju, mistõttu on teenuste hinnakasv tõenäoliselt
kiirem kui mitmel varasemal aastal.
Mitu aastat kestnud deflatsiooni tingimustes on nii tarbijate kui ka ettevõtete inflatsioo-niootused langenud madalseisu. Viimastel
kuudel on ootustes siiski olnud märgata muutusi.
Madala inflatsioonimäära ootus soosib säästmist,
aga pärsib investeerimist. Liiga aeglane hinna-
kasv on kahjulik ettevõtetele, sest see suurendab
nende reaalset võlakoormust ja vähendab kasu-
meid, aga halvendab ka riigi eelarvetasakaalu.
Eesti pikemaajaline hinnaootus, mis põhineb
majandusanalüütikute inflatsiooniprognoosidel
(nn konsensusprognoos), püsib 2% lähedal.
Joonis 41. Tarbijahinnaindeksi ja selle komponentide muutus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-2
0
2
4
6
8
10
12
2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019
energia ppalusinflatsioon pptoit ppTHI kokku %
prognoos
Taustinfo 6. Aeglase alusinflatsiooni põhjused
Majandusaktiivsuse ja inflatsiooni vaheline seos on rahapoliitika jaoks väga tähtis, sest suurem
majandusaktiivsus toob eeldatavasti kaasa kiirema inflatsiooni ja vastupidi. Selle seose kehtivus
on tõhusa rahapoliitika tegemise peamine eeldus. Järgneva analüüsi eesmärk on hinnata,
millised tegurid on viimastel aastatel Eesti alusinflatsiooni aeglustanud. Lisaks on aeglase hinna-
kasvu tõttu oluline välja selgitada, kas majandusaktiivsuse ja hinnakasvu seos on nõrgenenud
või mitte. Kui mitte, siis tuleb väike inflatsioon kirjutada peamiselt välismaiste tegurite, sh toorai-
nete hinnalanguse arvele.
Eesti alusinflatsioon (tööstuskaubad ja teenused) on viimastel aastatel olnud aeglane, mõnel kuul
on selle määr langenud nulli lähedale. Selle taga on mitme teguri koosmõju. Ühest küljest on
majandusaktiivsuse suurenemine nii meil kui ka euroalal ajas järjest edasi lükkunud. Samuti on
tagasihoidlikuks jäänud impordihindade kasv, sest toorainete hinnatase on maailmaturul endi-
selt madal. Avatud majanduse tingimustes on inflatsioon üha üleilmsem nähtus ning riikide inflat-
siooniareng on muutunud ühesugusemaks. Teisalt on Eesti alusinflatsiooni pidurdanud tasuta
teenuste rakendamine, näiteks kõrgharidusreform ja Tallinna tasuta ühistransport. Lisaks tuleb
inflatsioonistatistikas arvestada kvaliteedimuutustega seotud statistiliste eripäradega. Nimelt
on viimase viie aasta jooksul Eestis toimunud sideteenuste hinnalangus olnud üks Euroopa
38
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Liidu kiiremaid. Lisaks tekitab järjepidevalt
hinnalangust kasutatud autode odavnemine,
kuid see on Eesti hinnastatistika põhjal olnud
samuti üks Euroopa Liidu järsemaid. Isegi kui
need ühekordsed ja statistilised tegurid kõrvale
jätta, ei saa eirata asjaolu, et alusinflatsioon on
viimastel aastatel aeglustunud (vt joonis T6.1).
Aeglast alusinflatsiooni võivad põhjustada
erisugused reaalmajanduslikud tegurid. Selles
taustinfos analüüsitakse alusinflatsiooni seost
järgnevate aktiivsusnäitajatega: SKP reaalkasv,
eri prognoosikeskuste SKP lõhe hinnangud,
tootmisvõimsuse rakendatuse tase, tööpuu-
duse aastakasv ja tööpuuduse lõhe hinnangud,
reaalpalga kasvu näitajad eri andmeallikate
põhjal, reaalne tööjõu ühikukulu ning selle
tegurid, sh SKP deflaator ja tootlikkus. Kehtivaid seoseid on hinnatud Phillipsi kõvera tüüpi
mudelite abil. Tavaliselt kasutatakse neis võrrandites ka impordihindu, milleks praegusel juhul
on valitud impordi deflaator.
Alusinflatsiooni ja eri aktiivsusnäitajate regressioone on hinnatud järgneval kujul:
Täpsemini on Eesti alusinflatsiooni 2012. aastal alanud aeglustumist ennustanud keskmise
reaalpalga kasv ja reaalse palgafondi kasv töötaja kohta, aga ka SKP deflaator. Palgakasv oli
kriisist väljumise aastatel küllaltki vaevaline ning on ka praegu märgatavalt aeglasem kui majan-
dusbuumi ajal. SKP deflaator, kuigi nominaalne näitaja, on sisemajanduse hinnaindeksite hulgas
kesksel kohal ja seetõttu on ka selle tugev seos alusinflatsiooniga ootuspärane.
SKP ja tööturu aktiivsusnäitajate põhjal tehtud
alusinflatsiooni rekursiivsed prognoosid viitasid
tegelikkusest kiirema hinnakasvu võimalusele.
Majanduskasvu taastumine ja negatiivse SKP
lõhe koondumine oli pärast sügavat majandus-
kriisi suhteliselt kiire. Alusinflatsiooniga on pare-
mini kooskõlas olnud nende prognoosikeskuste
SKP lõhe hinnangud, mis on olnud sügavamad.
Ka mitme tööpuudusenäitaja põhjal oleks alus-
inflatsioongi pidanud viimastel aastatel olema
kiirem ( joonis T6.2), sest hõive on kasvanud
kiiresti ja tööpuudus on vähenenud. Üks põhjus
võib muu hulgas olla aktiivsusmäära tõus ja
väiksem hulk pikaajalisi töötuid, kelle side
tööturuga ja ettevõtete palga- või hinnakujun-
dusega on võrdlemisi nõrk.
Alusinflatsiooni ja eri aktiivsusnäitajate regressioone on hinnatud järgneval kujul:
= + ∙ + ∙ + ∙ +
kus on alusinflatsioon (hooajaliselt tasandatud ja annualiseeritud kvartalikasv), on
majandusaktiivsuse näitajad ning
on impordi deflaatori aastakasv.
Joonis T6.1. Alusinflatsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
-4%
0%
4%
8%
12%
16%
2006 2008 2010 2012 2014 2016
alusinflatsioonalusinflatsioon (v.a administratiivsed hinnad)alusinflatsioon (v.a administratiivsed hinnad, side, autod)
Joonis T6.2. Alusinflatsiooni prognoosid IV kvartali horisondil
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.
0%
1%
2%
3%
4%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
aktiivsusnäitajate tingimuslikud prognoosidalusinflatsioon
39
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Joonis T6.3. Phillipsi kõvera tõus
Allikas: Eesti PankS
KP
lõhe
reaa
lne
pal
gaf
ond
töö
taja
ko
hta
kesk
min
e re
aalp
alk
SK
P a
asta
kasv
töö
puu
dus
- 0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
2001-20112001-2016
Majandusteooriast lähtudes mõjutavad inflat-
siooni eelkõige ettevõtete reaalsed piirkulud.
Empiirilistes uurimistöödes on piirkulude lähen-
diks sageli valitud palgafondi osakaal SKPs.
Kuna reaalne tööjõu ühikukulu on viimastel
aastatel kasvanud kiiresti, aga alusinflatsioon
püsib aeglane, viitab see võimalusele, et ette-
võtete hinnalisand on vähenenud, mida toetab
ka kasumimarginaalide vähenemine. Samal ajal
pole tööjõu ühikukulude statistiline seos alus-
inflatsiooniga olnud tugev ja prognoosivõime
jääb mitmele teisele aktiivsusnäitajale alla. Üks
põhjus võib olla see, et tööjõu ühikukulu on
sünteetiline näitaja, kus akumuleeruvad rahva-
majanduse arvepidamise, hinnastatistika ja
tööturustatistika mõõtmisvead.
Kriisile eelnenud ja järgnenud aega võrreldes järeldub, et seos alusinflatsiooni ja peamiste aktiiv-
susnäitajate vahel on viimastel aastatel nõrgenenud. Seda näitab Phillipsi kõvera võrrandites
hinnatud tõusunurga β muutus ( joonis T6.3). Enim on viimastel aastatel vähenenud SKP lõhe
ja tööpuuduse eeldatav mõju alusinflatsioonile. Seda tasakaalustav impordi deflaatori kordaja γ on regressioonimudelites aga kasvanud ning väliskeskkonna hinnaarengu võimalik mõju Eesti
inflatsioonile on seega suurem. Samasuguse tulemuseni on jõutud USA andmete põhjal, kuid
euroala riikide vahel on siiski erinevusi.
VALITSEMISSEKTORI RAHANDUS
Valitsemissektori tulude ja kulude arengut mõjutab järgnevatel aastatel uue valitsuse eelarvepoliitika, mis on osaliselt prognoosi juba kaasatud. Prognoosi koostamise ajaks oli
avaldatud koalitsioonileppe tekst ning sellega
kaasnenud esialgne hinnang tuludele ja kulu-
dele, kuid paljud meetmed olid üldsõnalised või
alles planeerimisjärgus. Kuna poliitikaeeldusena
saame arvestada vaid nende plaanidega, mille
puhul on prognoosimiseks piisavalt informat-
siooni, jäid suurematest meetmetest välja näiteks
ettevõtete tulumaksu langetamine, autode regist-
reerimise tasu ning erisoodustuse muutmine,
finantsasutuste maks ja magusamaks, kulude
poolel mitu palgatõusu ning siirded omavalitsus-
tele. Siiski oli võimalik arvestada muutustega tulu-
ja sotsiaalmaksu süsteemis, aktsiisimäärades ja
ajastamises ning lisanduvate põllumajandus- ja
peretoetustega. Kokkuvõttes on prognoosis arvestatud uute meetmete otsene mõju eelar-vepositsioonile 2016., 2018. ja 2019. aastal
14 See hinnang põhineb koalitsiooni avaldatud esialgsel katteallikate tabelil.
vastavalt –0,3%, –0,2% ja –0,4% SKPst ning 2017. aastal on see neutraalne.
Prognoosist välja jäänud jooksevkulude ja -tulude koondmõju eelarvepositsioonile on suuresti neutraalne14, kuid lisanduv inves-teerimiskava suurendaks eelarvepuudujääki märkimisväärselt. Kui eeldada, et viimase
mahuks kujuneb umbes 300 miljonit eurot ning
see jaotub ühtlaselt 2018.–2020. aastale, ulatuks
selle mõju igal aastal ligi 0,5%ni SKPst. See võib
ka tähendada riigieelarve baasseaduse muut-
mist, kuna praegu on seadusega keelatud koos-
tada eelarve, mis on struktuurses puudujäägis.
2017. aastal toetab eelarvepoliitika majandus-kasvu kulude kiire kasvuga. Valitsemissektori
eelarve langeb järgmisel aastal puudujääki,
mis Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub
0,4%ni SKPst. Planeeritud kiire investeeringu-
kasv tuleneb Euroopa Liidu uue eelarveperioodi
vahendite kasutuselevõtust, millele lisanduvad
Riigi Kinnisvara ASi suurprojektid ja kohalike
40
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
omavalitsuste valimiste mõju. Lisaks kasvavad
sotsiaaltoetused – kõige suurem mõju on pere-
toetuste suurendamisel – ja valitsuse lõpptarbi-
mine, mida mõjutavad Euroopa Liidu eesistumi-
sega seotud lisakulud.
Valitsemissektori eelarve jääb prognoosi kohaselt 2019. aastani puudujääki, sest ehkki investeeringutest ja eesistumisest tulenev kulusurve 2018. aastal väheneb, kahaneb samal ajal ka maksukoormus (vt joonis 42).
Maksukoormust kahandab tööturu kohanemine,
mille tulemusel väheneb palgafondi osakaal
SKPs. Lisaks sellele nihutatakse maksukoor-
must kiirema kasvuga maksubaasilt aeglasema
kasvuga baasile, mis samuti pärsib maksutulu
kasvu. Maksumeetmete otsene koondmõju eelar-
vele on hoopis positiivne – tööjõu maksukoormus
väheneb 2018. aastal tänu uuele tulumaksu-
süsteemile, mis suurendab maksuvaba tulu ja
teeb piirmaksumäära astmelisemaks, kuid eelarve
tuludes kompenseerivad seda teise pensioni-
samba lisamaksete lõpetamine ning planeeritud
aktsiisitõusud. Kulude kasvu juhib prognoosi-
perioodi teisel poolel eeldus, et poliitika ei
muutu15.
Järgnevatel aastatel kasvab aktsiisi osakaal maksutulus, mis võib piirata automaatsete stabilisaatorite rolli majanduses. Praegu
prognoosi kaasatud meetmete tulemusel tõuseb
aktsiisi osakaal maksutulus 2019. aastaks üle 15%.
Aktsiisi puhul on maksubaasiks soetatud kogus
ühikutes ning hinna areng tulu suurust ei mõjuta,
mis tähendab, et ilma aktsiisitõusuta jääb maksu-
tulu kasv üldisest nominaalsest majanduskasvust
aeglasemaks. Seda võimendab aktsiisikaupade
negatiivne hinna-elastsus – aktsiisi üks eesmärk
ongi vähendada tarbimist. Teiseks ei reageeri
aktsiis majandusšokkidele niivõrd palju nagu näi-
teks käibe- või tööjõumaksud. Kogu koalitsiooni-
paketi mõju võib seda tegurit siiski vähendada,
sest rakendatav muutus tulumaksusüsteemis
suurendab maksuelastsust SKP suhtes.
Valitsuse võlakoormus prognoosiaastatel suureneb, sest jooksva puudujäägi ning planeeritud kapitalisüstide rahastamiseks on
15 Sellest tulenevalt tekib ka lahknemine rahandusministeeriumi prognoosist ja eelarvestrateegiast, mis näeb ette mitme kuluartikli jõulist kärpimist või kasvu piiramist. Eesti Panga prognoosis saame arvesse võtta vaid meetmeid, mis on piisava üksikasjalikkusega teada ning tõenäolised.
vaja lisavahendeid. Keskvalitsus kavatseb juba
järgmisel aastal rahastada negatiivset rahavoogu
osaliselt laenu abil. Ka järgnevatel aastatel kasvab
valitsemissektori võlg puudujäägi rahastamise
tõttu. Lisaks sellele suurendab prognoosi-perioodil
võlakoormust riigiettevõtete aktsiakapitali kasvata-
mine, millest enamik on planeeritud 2018. aastaks.
Seejuures tuleb arvestada, et uue valitsuse plaanid
võivad võlakoormust veelgi suurendada.
PROGNOOSIGA SEOTUD RISKID
Majanduskasvuga on seotud mitu riski, mis võivad seda aeglustada. Peale juba varase-
mast edasi kandunud geopoliitiliste probleemide
on mitmes riigis valimistega seoses kasvanud
poliitiline ebakindlus. Pärast USA presidendiva-
limisi on ebakindlus maailmamajanduse kasvu-
väljavaadete suhtes kasvanud, sest kaubandus-
suhted võivad liikuda suurema protektsionismi
suunas. Ka mitmes Euroopa riigis eelseisvad vali-
mised on suurendanud ebakindlust, sest nende
tulemused võivad ohtu seada majanduskasvu
elavdavate reformide elluviimise, mis on seni
niigi edenenud visalt. Eesti jaoks tähendaks see
oodatust halvemaid ekspordivõimalusi ja aegla-
semat majanduskasvu.
Välisturgude arengust sõltumata võib Eesti ekspordi kasvu prognoositust negatiivsemas suunas väärata tööjõukulude kasvust tingitud hinnapõhise konkurentsivõime halvenemine.
Joonis 42. Valitsemissektori eelarvepositsioon
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.
-2%
-1%
0%
1%
2%
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
tsükliline komponentajutised meetmedstruktuurne eelarvepositsioonnominaalne eelarvepositsioon
prognoos
suht
ena
SK
Pss
e
41
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Teiste tootmissisendite, näiteks energia oota-
matult järsk hinnatõus võib senisest tööjõuku-
lude kasvust põhjustatud konkurentsipositsiooni
halvenemist veelgi võimendada. Madalate intres-
simäärade, väikese investeerimisaktiivsuse ja
odava energia perioodil jõuliselt kasvanud palga-
kulusid on tööjõunappusega majanduses raske
allapoole korrigeerida ja see võib ahendada
paljude ettevõtete tegevusvõimalusi.
Ülekuumenemismärkidega Rootsi kinnis-varaturg on sarnaselt poole aasta taguse ajaga Eesti majanduse jaoks problemaatiline. Kui Rootsi kinnisvaraturul toimuks hinnalangus ja
sealne siseturg tõmbuks kokku, kahjustaks see
Eesti ekspordisektorit. Lisaks asuksid siinsed
pangad selle stsenaariumi korral tõenäoliselt laenu-
pakkumist piirama, mis investeeringute ja tarbimise
vähenemise kaudu aeglustaks majanduskasvu.
Eesti majandusprognoos eeldab tööjõu toot-likkuse kasvu kiirenemist, sest siis kiireneb ka majanduskasv. Viimastel aastatel kiratsenud
tootlikkuse kasvule peaks tõuke andma varem
vähenenud töötundide suurenemine, hõivepõ-
hise majanduskasvu ammendumine, kapitalima-
hukate tegevusalade majanduskasvu aeglustava
mõju lõppemine, uus investeerimistsükkel ja
rahvusvahelise majanduskeskkonna paranemine.
Kui need eeldused ei osutu piisavaks, siis võib
tootlikkuse ja majanduse kasv kujuneda prog-
noositust aeglasemaks.
Inflatsiooni jääb ettevaates mõjutama nafta hind maailmaturul, mis on seni osutunud väga heitlikuks ning on erinenud tulevikutehingute põhjal eeldatud hinnast. Energia hinna aren-
gule lisab määramatust võimalik jaotuskulude
suurenemine, mis võib puudutada nii gaasi- kui
ka elektritarne hinda. Viimastel aastatel vähe-
nenud ettevõtete kasumimarginaal on olnud
puhver palgakulude kasvu ja mitteinflatsioonilise
keskkonna vahel. Ei saa välistada, et kui majan-
duskasv kiireneb ja ebakindlus väheneb, otsus-
tavad ettevõtted hakata prognoositust jõulisemalt
kasumimarginaale ja kasumlikkust taastama.
Inflatsiooni kiirendav risk peitub võimaluses, et
alkohol kallineb rohkem kui rakendamist ootavate
aktsiisimäärade põhjal võiks eeldada, nii nagu
juhtus pärast eelmist aktsiisitõusu.
Käesolevat prognoosi võib muuta uue valit-suskoalitsiooni plaanide elluviimine. Seni
avaldatud meetmete põhjal hinnates on tõenäo-
line, et valitsuse eelarvepoliitika kujuneb järgne-
vatel aastatel ekspansiivsemaks, kui Eesti Panga
detsembriprognoosis eeldatakse. Prognoosist
välja jäetud meetmete hulgas on mitu tuluallikat,
mille teostumine pole veel kindel või mille rahaline
maht võib olla ülehinnatud. Eelnevale lisaks võib
eelarvet ekspansiivsemaks teha ja eelarve tasa-
kaalu halvendada koostamist ootav investeeri-
miskava. 2017. aasta prognoosiga seondub risk,
et järgmise aasta riigieelarvesse ei jõuta vajalikke
muudatusi teha. See puudutab eelkõige otsuseid,
mis eeldavad olemasolevate seaduste muutmist,
ning mille ajakavaga kaasnevad seetõttu juriidi-
lised piirangud. Maksumuudatuste edasilükku-
mine mõjutaks lisaks eelarvepositsioonile ka järg-
mise aasta majanduskasvu ja inflatsiooni.
Ekspansiivne eelarvepoliitika võib lühi-kest aega majanduskasvu kiirendada, kuid pikemas perspektiivis sõltuks majandus-kasvu kiirenemine lisainvesteeringute toot-likkusest. Kuna palgasurve on Eestis juba suur,
tekiks oht, et valitsuse lisastiimul vähendab Eesti
ettevõtete konkurentsivõimet ning pärsib ettevõt-
lussektori investeeringuid.
Eri institutsioonide koostatud prognoosid kahe järgmise aasta majanduskasvu kohta erinevad üksteisest võrdlemisi vähe. 2017.
aasta kasv jääb vahemikku 2,2%–2,6% ning
2018. aasta kasv vahemikku 2,5%–3,0%. Eesti
Panga prognoos neiks aastaiks on kõrgei-
mate seas, kuid see on osaliselt põhjustatud
erinevast kasvudünaamikast, sest selle aasta
majanduskasvu prognoos on uute andmete
laekumise valguses 1,0%ga kõige aeglasem.
Tarbijahinnaindeksi inflatsiooni väljavaadetes on
erinevused suuremad: prognoosid järgmiseks
aastaks jäävad 2,1% ja 2,8% vahele. Osa erine-
vusest langeb heitlike toorme hindade arvele,
kuid rolli mängib ka see, et varasemates prog-
noosides pole arvestatud uue valitsuskoalitsiooni
maksupaketiga. 2018. aasta tarbijahinnaindeksi
kasvuprognoosid koonduvad väiksemasse vahe-
mikku umbes 2,5% juures (vt tabel 4).
42
RA
HA
PO
LIIT
IKA
JA
MA
JAN
DU
S 4
/201
6
Tabel 4. Võrdlus teiste institutsioonide prognoosidega
SKP reaalkasv % Tarbijahindade muutus %
2015 2016 2017 2018 2019 2015 2016 2017 2018 2019
Eesti Pank 1,4 1,0 2,6 3,0 2,9 -0,5 (0,1*)
0,2 (0,9*)
2,8 (2,9*)
2,4 (2,7*)
2,0 (2,3*)
Rahandusministeerium 1,4 1,3 2,5 3,0 2,8 -0,5 (0,1*)
0,2 (0,9*)
2,7 (2,9*)
2,7 (2,9*)
2,6 (2,7*)
Euroopa Komisjon 1,4 1,1 2,3 2,6 0,1* 0,8* 2,6* 2,7*
IMF 1,1 1,5 2,5 2,9 3,1 0,1* 0,5* 1,4* 1,8* 2,0*
OECD 1,5 1,1 2,4 2,9 0,1* 0,8* 2,3* 2,6*
Consensus Economics 1,4 1,4 2,4 -0,5 0,3 2,1
SEB 1,4 1,3 2,2 2,8 0,1* 0,7* 2,4* 2,8*
Swedbank 1,5 1,3 2,4 2,5 -0,5 0,1 2,6 2,4
Nordea 1,1 1,7 2,6 2,7 -0,5 0,2 2,6 2,3
* Ühtlustatud tarbijahinnaindeks.Allikad: Eesti Panga detsembriprognoos 13.12.2016; rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 15.09.2016; European Com-mission. Economic Forecast. Autumn 2016. 09.11.2016; IMF, WEO, October 2016, 04.10.2016; OECD, Economic Outlook, November 2016, 28.11.2016; Eastern Europe Consensus Forecasts, November 2016; SEB, Nordic Outlook, November 2016, 22.11.2016; Swedbanki majandusülevaade 17.11.2016; Nordea majandusprognoos, 06.09.2016.