Rahaleht - SEB · Rohkem infot toimunud messi kohta saab veebiaadressilt: . Estonia iga-aastaseks turupäevaks, mil Rahvusooper tutvustab oma algava hooaja tegemisi, said valmis Pildikaardid,

“Draamaks pole põhjust!”Hardo Pajula:

Mida teha arvelduskontol oleva rahaga?

Kiire elutempo juures teeb kiire teenindus ainult rõõmu

RahalehtNovember 2007 •

Sisukord

45

678

910

11

Pildikaart pakub rohkelt võimalusi

Hardo Pajula: "Draamaks pole põhjust!"

Ajujahi konkursile saabus ideid logistikast kõrgtehnoloogiani

Rahulik koduvahetus panga abiga


Eesti inimestel on hirm raha investeerimise ees

Priit Toomits: "Kiire elutempo juures teeb kiire teenindus ainult rõõmu!"

SEB Start – parim algus igapäevasteks pangaasjadeks

Sõltumatu nõuandeportaal www.minuraha.ee

Ajas kasvava väärtusega kink – SEB kinkekaart

Raha

Aadress Rahaleht

SEB Eesti Ühispank

Tornimäe 2, 15010 Tallinn

Tel 66 55 100

E-post: [email protected]

Väljaandja Corpore

Kujundus Variant

Trükk Trükikoda Paar

Tiraaž 81 000,

järgmine number ilmub aprillis

leht

Esikaanel SEB Eesti Ühispanga

majandusanalüütik

Hardo Pajula

Foto Andres Treial

Rahalehes 3

Raha Leht 11–07

Mida saab 10 krooni eest?

SEB Start on parim algus igapäevasteks pangaasjadeks. Kõige vajalikumad teenused on mugavalt üheskoos ja kuni aasta maksad Sa sõltuvalt vanusest nende eest vaid 5 või 10 krooni kuus! Lisaks rahale hoiad Sa kokku ka aega, sest ühe pangaskäiguga saad sõlmida erinevate toodete lepinguid. Uuri, kuidas SEB Start saab Sinu igapäevaelu paremaks muuta.

Ühe soki

Saada taotlus aadressilt www.seb.ee/start või tule lähimasse pangakontorisse.

või kuu aega pangas arveldada!

SEB Start:Deebetk artarvA elduskontoInter e ipa k - e

n t n U N tKiirteavitaminea

Mobiilip nkK ediitka rt

r a

ID- aak di lug ar ejPartnerite pakkumised

•••••••••

r u i d

Otsekor ald se lep ngu

Tanel Padar: "Annetasin heast tahtest aidata!"SEB Eesti Ühispanga Hea-

tegevusfondi viimast kam-

paaniat toetas teiste hulgas

meie esirokkar, ansambli The

Sun solist Tanel Padar. "Olen

hea inimene ja kui mul on

võimalus teisi aidata, siis teen

seda. Lugedes lastest, kellel

puudub kodu või jääb puudu

armastusest, tekib soov aida-

ta. On hea, kui minu annetatud rahaga on võimalik

pakkuda varjupaigas peatuvatele lastele pisutki

rõõmu ja vaheldust. Head teha ei ole minu arvates

kunagi hilja, seepärast kutsun ka teisi annetama,"

sõnas Tanel Padar.

Varjupaiku abistades toetab SEB Eesti Ühispanga

Heategevusfond vanemliku hoolituseta jäänud lapsi. Tänaseks on heategevuse toetamiseks sõlminud

püsikorralduslepingu ligi 4000 heasoovijat. SEB Hea-

tegevusfond tänab abi eest, kui oled meie heatege-

vusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha.

Ka Sina saad aidata, kui sõlmid püsikor-

ralduslepingu või teed ühekordse annetuse SEB

Eesti Ühispanga Heategevusfondi arvelduskontole

10001000100012. Kõik maksed Heategevusfondi

arvelduskontole on tasuta ning annetatud summalt

saavad annetajad tulumaksu tagasi.

Alev Ström investeerimismessilOktoobri lõpus toimus Tallin-

nas Viru Keskuses investeeri-

mismess InvestMentor. Kuu-

lamisväärset oli nii algajatele

kui ka edasijõudnud investo-

ritele. Härra Alev Ström tea-

dis rääkida, et see, kes ei sääs-

ta raha täna, sel on homme

väga paha.

Infot Heategevusfondi kohta leiad aadressilt

www.seb.ee/heategevusfond

Rohkem infot toimunud messi kohta saab

veebiaadressilt: www.investmentor.eu

Sisukord

45

678

910

11


Hardo Pajula: "Draamaks pole põhjust!"

Ajujahi konkursile saabus ideid logistikast kõrgtehnoloogiani

Rahulik koduvahetus panga abiga



Priit Toomits: "Kiire elutempo juures teeb kiire teenindus ainult rõõmu!"

SEB Start – parim algus igapäevasteks pangaasjadeks



Raha

Aadress Rahaleht

SEB Eesti Ühispank

Tornimäe 2, 15010 Tallinn

Tel 66 55 100

E-post: [email protected]

Väljaandja Corpore

Kujundus Variant

Trükk Trükikoda Paar

Tiraaž 81 000,

järgmine number ilmub aprillis

leht

Esikaanel SEB Eesti Ühispanga

majandusanalüütik

Hardo Pajula

Foto Andres Treial

Rahalehes 3

Raha Leht 11–07

Mida saab 10 krooni eest?

SEB Start on parim algus igapäevasteks pangaasjadeks. Kõige vajalikumad teenused on mugavalt üheskoos ja kuni aasta maksad Sa sõltuvalt vanusest nende eest vaid 5 või 10 krooni kuus! Lisaks rahale hoiad Sa kokku ka aega, sest ühe pangaskäiguga saad sõlmida erinevate toodete lepinguid. Uuri, kuidas SEB Start saab Sinu igapäevaelu paremaks muuta.

Ühe soki

Saada taotlus aadressilt www.seb.ee/start või tule lähimasse pangakontorisse.

või kuu aega pangas arveldada!

E r S B Sta t:

arDeebetka trvA le dusk toontIn ernetipank U-NetrKii et av t i ei am n

Mobiil anip ke ii t

Kr d tkaar

- aaID k rdi lugejaPar er e kkutn it pa mi es d

•••••••••

O sekorra duse lepingud

tl

Tanel Padar: "Annetasin heast tahtest aidata!"SEB Eesti Ühispanga Hea-

tegevusfondi viimast kam-

paaniat toetas teiste hulgas

meie esirokkar, ansambli The

Sun solist Tanel Padar. "Olen

hea inimene ja kui mul on

võimalus teisi aidata, siis teen

seda. Lugedes lastest, kellel

puudub kodu või jääb puudu

armastusest, tekib soov aida-

ta. On hea, kui minu annetatud rahaga on võimalik

pakkuda varjupaigas peatuvatele lastele pisutki

rõõmu ja vaheldust. Head teha ei ole minu arvates

kunagi hilja, seepärast kutsun ka teisi annetama,"

sõnas Tanel Padar.

Varjupaiku abistades toetab SEB Eesti Ühispanga

Heategevusfond vanemliku hoolituseta jäänud lapsi. Tänaseks on heategevuse toetamiseks sõlminud

püsikorralduslepingu ligi 4000 heasoovijat. SEB Hea-

tegevusfond tänab abi eest, kui oled meie heatege-

vusprogrammi juba toetanud või kavatsed seda teha.

Ka Sina saad aidata, kui sõlmid püsikor-

ralduslepingu või teed ühekordse annetuse SEB

Eesti Ühispanga Heategevusfondi arvelduskontole

10001000100012. Kõik maksed Heategevusfondi

arvelduskontole on tasuta ning annetatud summalt

saavad annetajad tulumaksu tagasi.

Alev Ström investeerimismessilOktoobri lõpus toimus Tallin-

nas Viru Keskuses investeeri-

mismess InvestMentor. Kuu-

lamisväärset oli nii algajatele

kui ka edasijõudnud investo-

ritele. Härra Alev Ström tea-

dis rääkida, et see, kes ei sääs-

ta raha täna, sel on homme

väga paha.

Infot Heategevusfondi kohta leiad aadressilt

www.seb.ee/heategevusfond

Rohkem infot toimunud messi kohta saab

veebiaadressilt: www.investmentor.eu

Estonia iga-aastaseks turupäevaks,

mil Rahvusooper tutvustab oma

algava hooaja tegemisi, said valmis

Pildikaardid, millel on kujutatud teiste hulgas näiteks Estonia teatri-

hoonet, stseeni lastemuusikalist

"Pipi!Nuki!Puhh!", balletist "Sülfiid"

ja ooperist "Tuhkatriinu". Valiku

põhimõte oli, et igast erinevast žan-

rist oleks pangakaart ja iga teatriga

seotud sihtgrupp seega kaasatud.

Populaarseim kaart oli hilisõhtune vaade teatrihoone valgustatud fas-

saadile, mille tellisid teiste hulgas

endale ka näitleja ja telesaate „Tant-

sud tähtedega“ staar Katrin Karisma

ning rahvusooperi Estonia nõunik

Arne Mikk.

„Valisin endale kaardi Estonia

maja pildi-

ga, sest mul on olnud õnn tegutseda

selles teatris 50 aastat, see on mulle

sümboolselt teine kodu. Sooritades

tehinguid selle kaardiga, teen ma

heas mõttes alati reklaami ka Esto-

niale,“ räägib Mikk.

Pere, loodus ja autod

SEB Eesti Ühispanga e-klienditeenin-

duse osakonna teller Sirje Lõunat,

kelle töö on vaadata üle tellitavate

piltide sobivus pangakaardiks, leiab,

et Pildikaart on väga hästi vastu

võetud. „Kliendid on vaimustatud

võimalusest saada endale meeldiva

pildiga pangakaart. Tellitakse nii

deebet- kui ka krediitkaarte oma

pildiga. Nii mõnedki tellivad Pildi-

kaarti juba mitmendat korda,“ sele-

tab ta.

Läbiv teema on Lõunati sõnul

perekond ja lähe-

dased. Palju telli-

takse pilte väikelas-

test, iseendist, pruut-

paaridest pulmapäe-

val. Teine läbiv teema

on loodus ja

loomad, meesterahvad soovivad

kaardile eelkõige autosid.

Milliseid pilte kaardile ei lubata?

„Kindlasti ei lubata patenteeritud

kaubamärke, alkoholi ega tubakat.

Alasti ja erootilise sisuga pildid pole

samuti lubatud. Välistatud on ka

poliitilised ja usulised sümbolid ning

loosungid. Pildikaardi värskelt turu-

le tulles oli igasuguseid pildisoove

päris palju,“ kõneleb pildispetsialist.

Aga üldiselt ebatsensuurseid ning

lubamatuid pilte kaardile ei taheta,

vaid pärast Pronksiöö sündmusi oli

üks pronkssõduri pildi ja mõned

natsismi sümbolitega pildisoovid.

Gerli Ramler

Suures plaanis 5

Hardo Pajula: draamaks pole põhjust

„30. juuniga lõppenud majandus-

aasta näitajate järgi tõusis Eesti

majandus aastaga 10 protsenti, kuid

seda tuleb käsitleda kui ajalugu –

aasta-paari tagust ajalugu. Tuleviku-

otsused on veel tulemas ning meie

praeguse hetke majanduse hinnang

tuleb ju statistikast välja alles oma-

korda aasta-paari pärast,“ räägib

Hardo Pajula. „Eelmine aasta oli

Eesti majanduses ainulaadne ning

seega ei saagi me sellele tuleviku-

otsuseid ehitada,“ sõnas ta.

SEB Eesti Ühispanga prognoos

järgmise aasta majanduskasvuks on

neli protsenti, mis ei ole ju langus,

vaid siiski kasv. „Me ei saa nimetada

neljaprotsendilist kasvu draamaks,

selles ei ole mingit alust hüstee-

riaks,“ räägib analüütik. „Usun, et

saabumas on 1997. ja 1998. aasta

leebem variant, kus väliskeskkond

meie ümber jääb samaks, kuid riigi-

sisene majandus teeb läbi languse.

Igaüks maandub omapäi, see oleneb sellest, kui helged prognoosid on

inimesed ja ettevõtted endale teinud

ning kuidas keegi tulevikku näeb,“

leiab Pajula.

Eesti Konjunktuuriinstituudi and-

meil on hakanud langema ka riigi-

sisesed kindlustunde indikaatorid,

eriti näiteks tarbija- ja ehitusbaro-

meetrid. „Suurem langus algas selle

aasta veebruari keskel, kui hakkasid

levima kuuldused Läti lati eelseis-

vast devalveerimisest. Kuulujutud

avaldasid mõju Rootsi emapankade

aktsiatele ning turud hakkasid mu-

retsema,“ selgitab Pajula. „Aktsia

hind on tippjuhtkonnale info edasta-

miseks kõige mõjusam vahend.“

Meedia roll

Muidugi on ka uudiste toon majan-

dusest muutunud negatiivsemaks.

Ühest küljest on uudistes edastatav

negatiivsus halb – paneb inimesi

liialt muretsema. Teisest küljest aga

on hea, et asju üle ei idealiseerita

ning liiga heana ei näidata. See

paneb lugejaid-kuulajaid asjade üle

järele mõtlema.

Meedial on inimestele ettekuju-

tuste loomises suur roll. Pajula sõnul aga pole ta pidev ajalehtede lugeja

ega kuula-vaata ka raadiot ja telerit.

„Olen selleks liiga nõrga närviga,“

nendib ta. „Ma ei jälgi elektroonilist

meediat põhimõtteliselt. Loomuli-

kult jääb väike hulk häid saateid vaa-

tamata-kuulmata, aga see hind on

maksmist väärt, sest muidu jõllitaks

tõenäoliselt ka muud modru. Inime-

ne on ju nõrk. Juurt ja Kivirähki ning

nende nädalakokkuvõtteid üritan

ikka vahel internetist tagantjärele

kuulata.“

Gerli Ramler

SEB Eesti Ühispanga majandusanalüütiku Hardo Pajula hinnangul on küll

Eesti majanduses ees väike langus, kuid see on loomulik, majandus-

tsüklitest tulenev areng ega ole midagi katastroofilist.

Pildikaart4

Raha Leht 11–07Raha Leht 11–07

Vali välja meelepärane foto ja tee Pildi-

kaart aadressil www.seb.ee/pildikaart

Lisaks eraklientidele on ka ettevõtted võtnud omaks SEB Eesti Ühispanga Pildikaardi

vahva idee – näiteks rahvusooper Estonia on tellinud seitse teatrit tutvustavat pangakaarti.


See maailm kuulub optimistidele, mitte seepärast, et neil on

alati õigus, vaid seepärast, et nad on elujaatavad. Nad on

elujaatavad isegi siis, kui nad eksivad – ja see on saavutuste,

vigadest õppimise, paremaksmuutumise ja edu tee. Haritud

ja lahtiste silmadega optimistidest on tolku, pessimistidele

jääb ainult õõnes lohutus, et neil on õigus.

David Landes, Ühendriikide üks juhtivaid majandusajaloolasi, raamatu „Rikkus ja rahvaste vaesus“ autor.

Hardo Pajula sõnul ootab Eesti majandust ees

väike langus, kuid selles ei ole mingit alust

hüsteeriaks.

Pildikaart on parim kampaaniaauhind

Oktoobri lõpus jõudis turundus-

inimesteni iganädalane Best-

marketingi uudiskiri, millest saab

lugeda Pildikaardist. Uudiskirjas

soovitatakse mitte otsida

auhindadeks motorollereid ja

telereid, vaid jätta võitjatele

võimalus ise otsustada, kuidas ja

millal auhinda kasutada. Parim

lahendus on uudiskirja arvates

bränditud pangakaart, millele on

kantud võidusumma.

Estonia iga-aastaseks turupäevaks,

mil Rahvusooper tutvustab oma

algava hooaja tegemisi, said valmis

Pildikaardid, millel on kujutatud teiste hulgas näiteks Estonia teatri-

hoonet, stseeni lastemuusikalist

"Pipi!Nuki!Puhh!", balletist "Sülfiid"

ja ooperist "Tuhkatriinu". Valiku

põhimõte oli, et igast erinevast žan-

rist oleks pangakaart ja iga teatriga

seotud sihtgrupp seega kaasatud.

Populaarseim kaart oli hilisõhtune vaade teatrihoone valgustatud fas-

saadile, mille tellisid teiste hulgas

endale ka näitleja ja telesaate „Tant-

sud tähtedega“ staar Katrin Karisma

ning rahvusooperi Estonia nõunik

Arne Mikk.

„Valisin endale kaardi Estonia

maja pildi-

ga, sest mul on olnud õnn tegutseda

selles teatris 50 aastat, see on mulle

sümboolselt teine kodu. Sooritades

tehinguid selle kaardiga, teen ma

heas mõttes alati reklaami ka Esto-

niale,“ räägib Mikk.

Pere, loodus ja autod

SEB Eesti Ühispanga e-klienditeenin-

duse osakonna teller Sirje Lõunat,

kelle töö on vaadata üle tellitavate

piltide sobivus pangakaardiks, leiab,

et Pildikaart on väga hästi vastu

võetud. „Kliendid on vaimustatud

võimalusest saada endale meeldiva

pildiga pangakaart. Tellitakse nii

deebet- kui ka krediitkaarte oma

pildiga. Nii mõnedki tellivad Pildi-

kaarti juba mitmendat korda,“ sele-

tab ta.

Läbiv teema on Lõunati sõnul

perekond ja lähe-

dased. Palju telli-

takse pilte väikelas-

test, iseendist, pruut-

paaridest pulmapäe-

val. Teine läbiv teema

on loodus ja

loomad, meesterahvad soovivad

kaardile eelkõige autosid.

Milliseid pilte kaardile ei lubata?

„Kindlasti ei lubata patenteeritud

kaubamärke, alkoholi ega tubakat.

Alasti ja erootilise sisuga pildid pole

samuti lubatud. Välistatud on ka

poliitilised ja usulised sümbolid ning

loosungid. Pildikaardi värskelt turu-

le tulles oli igasuguseid pildisoove

päris palju,“ kõneleb pildispetsialist.

Aga üldiselt ebatsensuurseid ning

lubamatuid pilte kaardile ei taheta,

vaid pärast Pronksiöö sündmusi oli

üks pronkssõduri pildi ja mõned

natsismi sümbolitega pildisoovid.

Gerli Ramler

Suures plaanis 5

Hardo Pajula: draamaks pole põhjust

„30. juuniga lõppenud majandus-

aasta näitajate järgi tõusis Eesti

majandus aastaga 10 protsenti, kuid

seda tuleb käsitleda kui ajalugu –

aasta-paari tagust ajalugu. Tuleviku-

otsused on veel tulemas ning meie

praeguse hetke majanduse hinnang

tuleb ju statistikast välja alles oma-

korda aasta-paari pärast,“ räägib

Hardo Pajula. „Eelmine aasta oli

Eesti majanduses ainulaadne ning

seega ei saagi me sellele tuleviku-

otsuseid ehitada,“ sõnas ta.

SEB Eesti Ühispanga prognoos

järgmise aasta majanduskasvuks on

neli protsenti, mis ei ole ju langus,

vaid siiski kasv. „Me ei saa nimetada

neljaprotsendilist kasvu draamaks,

selles ei ole mingit alust hüstee-

riaks,“ räägib analüütik. „Usun, et

saabumas on 1997. ja 1998. aasta

leebem variant, kus väliskeskkond

meie ümber jääb samaks, kuid riigi-

sisene majandus teeb läbi languse.

Igaüks maandub omapäi, see oleneb sellest, kui helged prognoosid on

inimesed ja ettevõtted endale teinud

ning kuidas keegi tulevikku näeb,“

leiab Pajula.

Eesti Konjunktuuriinstituudi and-

meil on hakanud langema ka riigi-

sisesed kindlustunde indikaatorid,

eriti näiteks tarbija- ja ehitusbaro-

meetrid. „Suurem langus algas selle

aasta veebruari keskel, kui hakkasid

levima kuuldused Läti lati eelseis-

vast devalveerimisest. Kuulujutud

avaldasid mõju Rootsi emapankade

aktsiatele ning turud hakkasid mu-

retsema,“ selgitab Pajula. „Aktsia

hind on tippjuhtkonnale info edasta-

miseks kõige mõjusam vahend.“

Meedia roll

Muidugi on ka uudiste toon majan-

dusest muutunud negatiivsemaks.

Ühest küljest on uudistes edastatav

negatiivsus halb – paneb inimesi

liialt muretsema. Teisest küljest aga

on hea, et asju üle ei idealiseerita

ning liiga heana ei näidata. See

paneb lugejaid-kuulajaid asjade üle

järele mõtlema.

Meedial on inimestele ettekuju-

tuste loomises suur roll. Pajula sõnul aga pole ta pidev ajalehtede lugeja

ega kuula-vaata ka raadiot ja telerit.

„Olen selleks liiga nõrga närviga,“

nendib ta. „Ma ei jälgi elektroonilist

meediat põhimõtteliselt. Loomuli-

kult jääb väike hulk häid saateid vaa-

tamata-kuulmata, aga see hind on

maksmist väärt, sest muidu jõllitaks

tõenäoliselt ka muud modru. Inime-

ne on ju nõrk. Juurt ja Kivirähki ning

nende nädalakokkuvõtteid üritan

ikka vahel internetist tagantjärele

kuulata.“

Gerli Ramler

SEB Eesti Ühispanga majandusanalüütiku Hardo Pajula hinnangul on küll

Eesti majanduses ees väike langus, kuid see on loomulik, majandus-

tsüklitest tulenev areng ega ole midagi katastroofilist.

Pildikaart4


Vali välja meelepärane foto ja tee Pildi-

kaart aadressil www.seb.ee/pildikaart

Lisaks eraklientidele on ka ettevõtted võtnud omaks SEB Eesti Ühispanga Pildikaardi

vahva idee – näiteks rahvusooper Estonia on tellinud seitse teatrit tutvustavat pangakaarti.


See maailm kuulub optimistidele, mitte seepärast, et neil on

alati õigus, vaid seepärast, et nad on elujaatavad. Nad on

elujaatavad isegi siis, kui nad eksivad – ja see on saavutuste,

vigadest õppimise, paremaksmuutumise ja edu tee. Haritud

ja lahtiste silmadega optimistidest on tolku, pessimistidele

jääb ainult õõnes lohutus, et neil on õigus.

David Landes, Ühendriikide üks juhtivaid majandusajaloolasi, raamatu „Rikkus ja rahvaste vaesus“ autor.

Hardo Pajula sõnul ootab Eesti majandust ees

väike langus, kuid selles ei ole mingit alust

hüsteeriaks.

Pildikaart on parim kampaaniaauhind

Oktoobri lõpus jõudis turundus-

inimesteni iganädalane Best-

marketingi uudiskiri, millest saab

lugeda Pildikaardist. Uudiskirjas

soovitatakse mitte otsida

auhindadeks motorollereid ja

telereid, vaid jätta võitjatele

võimalus ise otsustada, kuidas ja

millal auhinda kasutada. Parim

lahendus on uudiskirja arvates

bränditud pangakaart, millele on

kantud võidusumma.

Raha Leht 11–07

Hoovõturada

Kodulaenust loe lähemalt

www.seb.ee/kodulaen

Ajujahi konkursile saabus ideid logistikast kõrgtehnoloogianiAuhinnafondi suurus on üle poole

miljoni krooni, millesse on SEB Eesti

Ühispanga kõrval panustanud ka

Eesti äriliidrid.

Tallinna Tehnikaülikooli logistika

eriala magistrandid Ülari Kalamees

ja Hendrik Hagelberg esitasid kon-

kursile idee logistika, täpsemalt

laonduse erialalt. „Mõte ja sisu ise-

enesest on lihtne: kuidas olemas-

olevat laopinda oluliselt

efektiivsemalt ära kasu-

tada, seejuures laoope-

ratsioonide kiiruse

arvelt lõivu maksma-

ta. Idee sündis õpin-

gute raames käidud

ekskursioonidel ning

loodetavasti on „Ajujahi“

konkurss sobiv võimalus

idee realiseerimiseks,“ räägib Ülari.

Esimene ja kõige tähtsam põhjus

konkursil osalemisel on noormeeste

sõnul muidugi soov leida tuge oma

ideele. „Samal ajal, olles läbinud

kaks esimest koolitust „Ajujahi“

raames, ei saa märkimata jätta ka

koosluse erakordsust. Mitte ainult

koolitajad, vaid ka osalejad ise on

väga aktiivsed noored inimesed,

kelle kogemustest on kindlasti palju

õppida,“ lisavad nad.

Disainpäikesekellad

Meeskonnal päikesekellad Triskele

Sundials oli ebakindel soov ettevõt-

jaks hakata juba varem. „Ajujahi“

peamised väärtused on nende hin-

nangul võrgustiku loomine, võima-

lus õppida oma ala parimatelt ja

lühikese aja jooksul kokku

kirjutada äriplaan. „Nime-

taksin konkurssi selles

mõttes "pehmeks star-

diks." Lähme muidugi

ka võitma, sest algkapi-

tal on meile otsustava

tähtsusega,“ räägib tiimi

liige Kalev Koppel, kes on

lõpetanud Tartu Ülikoolis aja-

loo eriala ning töötab AS-is Regio.

„Tahame disainida, toota ja turusta-

da päikesekelli ja teisi sarnaseid

instrumente Eestis ja naaberriikides

(Baltikum, Skandinaavia), lisaks

pakume päikesekellade disainimise

teenust näiteks arhitektuuribüroo-

dele. Laiemalt on meie eesmärk

endisaegsete instrumentide ja täna-

päevase disaini ühendamine.“

Meeskonda kuuluvad veel OÜ

Tartu Tünnitehas kunstiharidusega

osanik ja meister Tambet Leenurm

ning keskkonnaspetsialist Jaanika

Luiga. „Tundsime üksteist varem,

kuigi sõprus polnud meeskonna

kujunemisel ainumäärav. Panime

meeskonna kokku ikkagi äriidee

teostamiseks olevat kompetentsust

silmas pidades,“ räägib Koppel.

„Kust tuli mõte päikesekelli

toota? Idee kasvas välja hobist – aas-

taid tagasi suvevaheajal meister-

dasin igavuse peletamiseks kodus

Hiiumaal päikesekella. Kell töötas

paar nädalat täpselt, kuid hakkas siis

valetama. Õppisin järgmisel semest-

ril Uppsala Ülikoolis geograafiat ja

kirjutasin lõputööd ajaloolistest

kaartidest ning tollasest maamõõt-

mise metoodikast. Naljaga pooleks:

valetav kell jäi kripeldama ja kerge

piinlikkustunne sundis asja uute

teadmiste valguses lähemalt uurima.

Seetõttu polnud hobi kinnistumine

päris juhuslik,“ räägib Koppel. Järg-

nevatel aastatel külastasid noored

Eesti päikesekelli ja sõbrad on saat-

nud neile pilte ka mujalt. Konst-

rueeritud on kümneid prototüüpe.

Uus kodu6 7

Raha Leht 11–07

Koduvahetuslaenu puhul lähevad

ajutiselt tagatiseks nii uus kui ka

praegune eluase. Kokkulepitud

perioodil kuni vana eluaseme müü-

gini ja müügist saadavast summast

nõutaval määral laenu tagasimaks-

miseni annab pank laenusaajale mak-

sepuhkuse, mille kestel tuleb tasuda

vaid intressimakseid.

„Koduvahetuslaenu on vaja neile,

kes on ostnud mõni aasta tagasi

laenuga kodu ning nüüd hakkavad

ringi vaatama uue elamise järele. Kui

vana kodu kohe müüa ei ole võimalik

(näiteks ei ole uus korter või maja

veel valmis), saab meilt mõlema elu-

aseme tagatisel laenu võtta,“ selgitab

panga eralaenude arendusjuht Triin

Messimas. „Laenulepingus kokkule-

pitud tähtajaks tuleb vana kodu

müüa ja teatud summa laenust pan-

gale tagasi maksta. Seejärel alustab

laenusaaja nüüd juba väiksema laenu

tagasimaksmist, kusjuures vana kodu

müügi arvel tagastatav summa peab

olema piisavalt suur, et edaspidi olek-

sid igakuised laenumaksed laenusaa-

jale, perele jõukohased.“

Ta lisab, et tegelikult tasub kodu-

vahetuslaenu kasutajal nüüd kind-

lasti arvestada muutunud olukor-

raga kinnisvaraturul, sest müügi-

perioodid on pikenenud ja vana

kodu eest ei pruugi ka saada ooda-

tud hinda. „Senist eluaset peaks

hakkama kindlasti kohe müüma,

sest müügiprotsess võibki võtta kuni

pool aastat, mis on panga pakutav

tavapärane nii-öelda koduvahetus-

perioodi pikkus,“ räägib Messimas.

Kui inimene pole ettenähtud aja

jooksul vana eluaseme müügiga

hakkama saanud, pöördub ta panka,

et maksepuhkust ja laenu osalise

tagasimaksmise tähtaega pikendada.

Pank tuleb siin sageli küll kliendile

vastu, aga kuna projektiga seotud

risk on nüüd ka laenuandja jaoks

oluliselt suurem (endiselt on laenu-

jääk väga suur ja sellise laenu tagasi-

maksmine ei oleks laenu saajale

jõukohane), võib see kliendile kaasa

tuua laenuga seotud kulude märga-

tava tõusu. Lisaks tuleb kulude poo-

Rahulik koduvahetus panga abigaLaenuga soetatud kodu vahetamisel uue vastu pakub SEB Eesti

Ühispank erilahendust – koduvahetuslaenu. Koduvahetuslaen

annab võimaluse rahulikult tegeleda praeguse eluaseme müügiga,

andes olemasolevale laenule juurde uue maja või korteri ostmiseks

vajaliku summa.

Koduvahetuslaen on SEB Eesti Ühispanga spetsiaalne lahendus neile, kes on ostnud mõni aasta

tagasi laenuga kodu ning nüüd hakkavad ringi vaatama uue elamise järele.

Nüüd on õige aeg Soovilaenu võtmiseks. Laenu saate kasutada olulisteks asjadeks ning lisaks on võimalus võta kasulikke ja lõbusaid auhindu. Alates augustist loosib SEB igal kuul kõigi Soovilaenu võt-jate vahel välja erinevaid auhindu. Septembris loosisime välja uhke kohvimasina Jura. Oktoobri ja novembri kuus on aga Soovilaenu võtnud klientidel võimalus osaleda maailma innovatiivseima mängu-konsooli Nintendo Wii loosimisel.

Võta Soovilaen ja võida!

Ülari Kalamees ja Hendrik Hagelberg esitasid konkursile idee, kuidas olemasolevat laopinda

oluliselt efektiivsemalt ära kasutada ja teha seda nii, et laooperatsioonide kiiruse arvelt ei

peaks lõivu maksma.

Maikuus algas SEB Eesti Ühis-

panga eestvedamisel ettevõtlike

üliõpilaste ja noorteadlaste seas

ideekonkurss „Ajujaht“, kuhu saa-

bus 130 põnevat projekti. Neist

25 parimat ideed vormistatakse

ekspertide abiga äriplaaniks

ning kui meeskonnad on valmis

kohtuma investoritega, viiakse

idee edukalt ettevõtluseni.

lelt arvestada, et koduvahetuse ajal

peavad olema mõlemad eluasemed

kindlustatud.

„Me ei taha kindlasti kliente

hätta jätta ja kui näiteks vana kodu

müügi viibimine võib olla tõenäoli-

ne, oleks õige otsekohe laenuhaldu-

riga ühendust võtta, kellega koos on

kindlasti lihtsam sobiv lahendus

leida,“ räägib Messimas.

Kindlasti ei tohi tema sõnul

koduvahetuse perioodil ega ka hil-

jem pöörduda täiendava laenuhuvi

korral kiirlaenuandjate poole, sest

SEB Eesti Ühispangal on võimalik

pakkuda sobiv ja kliendisõbralike

tingimustega toode ükskõik millise

laenuvajaduse jaoks.

Gerli Ramler

ÜLE

Kui tahad konkursist rohkem teada, loe

www.seb.ee/ajujaht

Raha Leht 11–07

Hoovõturada

Kodulaenust loe lähemalt

www.seb.ee/kodulaen

Ajujahi konkursile saabus ideid logistikast kõrgtehnoloogianiAuhinnafondi suurus on üle poole

miljoni krooni, millesse on SEB Eesti

Ühispanga kõrval panustanud ka

Eesti äriliidrid.

Tallinna Tehnikaülikooli logistika

eriala magistrandid Ülari Kalamees

ja Hendrik Hagelberg esitasid kon-

kursile idee logistika, täpsemalt

laonduse erialalt. „Mõte ja sisu ise-

enesest on lihtne: kuidas olemas-

olevat laopinda oluliselt

efektiivsemalt ära kasu-

tada, seejuures laoope-

ratsioonide kiiruse

arvelt lõivu maksma-

ta. Idee sündis õpin-

gute raames käidud

ekskursioonidel ning

loodetavasti on „Ajujahi“

konkurss sobiv võimalus

idee realiseerimiseks,“ räägib Ülari.

Esimene ja kõige tähtsam põhjus

konkursil osalemisel on noormeeste

sõnul muidugi soov leida tuge oma

ideele. „Samal ajal, olles läbinud

kaks esimest koolitust „Ajujahi“

raames, ei saa märkimata jätta ka

koosluse erakordsust. Mitte ainult

koolitajad, vaid ka osalejad ise on

väga aktiivsed noored inimesed,

kelle kogemustest on kindlasti palju

õppida,“ lisavad nad.

Disainpäikesekellad

Meeskonnal päikesekellad Triskele

Sundials oli ebakindel soov ettevõt-

jaks hakata juba varem. „Ajujahi“

peamised väärtused on nende hin-

nangul võrgustiku loomine, võima-

lus õppida oma ala parimatelt ja

lühikese aja jooksul kokku

kirjutada äriplaan. „Nime-

taksin konkurssi selles

mõttes "pehmeks star-

diks." Lähme muidugi

ka võitma, sest algkapi-

tal on meile otsustava

tähtsusega,“ räägib tiimi

liige Kalev Koppel, kes on

lõpetanud Tartu Ülikoolis aja-

loo eriala ning töötab AS-is Regio.

„Tahame disainida, toota ja turusta-

da päikesekelli ja teisi sarnaseid

instrumente Eestis ja naaberriikides

(Baltikum, Skandinaavia), lisaks

pakume päikesekellade disainimise

teenust näiteks arhitektuuribüroo-

dele. Laiemalt on meie eesmärk

endisaegsete instrumentide ja täna-

päevase disaini ühendamine.“

Meeskonda kuuluvad veel OÜ

Tartu Tünnitehas kunstiharidusega

osanik ja meister Tambet Leenurm

ning keskkonnaspetsialist Jaanika

Luiga. „Tundsime üksteist varem,

kuigi sõprus polnud meeskonna

kujunemisel ainumäärav. Panime

meeskonna kokku ikkagi äriidee

teostamiseks olevat kompetentsust

silmas pidades,“ räägib Koppel.

„Kust tuli mõte päikesekelli

toota? Idee kasvas välja hobist – aas-

taid tagasi suvevaheajal meister-

dasin igavuse peletamiseks kodus

Hiiumaal päikesekella. Kell töötas

paar nädalat täpselt, kuid hakkas siis

valetama. Õppisin järgmisel semest-

ril Uppsala Ülikoolis geograafiat ja

kirjutasin lõputööd ajaloolistest

kaartidest ning tollasest maamõõt-

mise metoodikast. Naljaga pooleks:

valetav kell jäi kripeldama ja kerge

piinlikkustunne sundis asja uute

teadmiste valguses lähemalt uurima.

Seetõttu polnud hobi kinnistumine

päris juhuslik,“ räägib Koppel. Järg-

nevatel aastatel külastasid noored

Eesti päikesekelli ja sõbrad on saat-

nud neile pilte ka mujalt. Konst-

rueeritud on kümneid prototüüpe.

Uus kodu6 7

Raha Leht 11–07

Koduvahetuslaenu puhul lähevad

ajutiselt tagatiseks nii uus kui ka

praegune eluase. Kokkulepitud

perioodil kuni vana eluaseme müü-

gini ja müügist saadavast summast

nõutaval määral laenu tagasimaks-

miseni annab pank laenusaajale mak-

sepuhkuse, mille kestel tuleb tasuda

vaid intressimakseid.

„Koduvahetuslaenu on vaja neile,

kes on ostnud mõni aasta tagasi

laenuga kodu ning nüüd hakkavad

ringi vaatama uue elamise järele. Kui

vana kodu kohe müüa ei ole võimalik

(näiteks ei ole uus korter või maja

veel valmis), saab meilt mõlema elu-

aseme tagatisel laenu võtta,“ selgitab

panga eralaenude arendusjuht Triin

Messimas. „Laenulepingus kokkule-

pitud tähtajaks tuleb vana kodu

müüa ja teatud summa laenust pan-

gale tagasi maksta. Seejärel alustab

laenusaaja nüüd juba väiksema laenu

tagasimaksmist, kusjuures vana kodu

müügi arvel tagastatav summa peab

olema piisavalt suur, et edaspidi olek-

sid igakuised laenumaksed laenusaa-

jale, perele jõukohased.“

Ta lisab, et tegelikult tasub kodu-

vahetuslaenu kasutajal nüüd kind-

lasti arvestada muutunud olukor-

raga kinnisvaraturul, sest müügi-

perioodid on pikenenud ja vana

kodu eest ei pruugi ka saada ooda-

tud hinda. „Senist eluaset peaks

hakkama kindlasti kohe müüma,

sest müügiprotsess võibki võtta kuni

pool aastat, mis on panga pakutav

tavapärane nii-öelda koduvahetus-

perioodi pikkus,“ räägib Messimas.

Kui inimene pole ettenähtud aja

jooksul vana eluaseme müügiga

hakkama saanud, pöördub ta panka,

et maksepuhkust ja laenu osalise

tagasimaksmise tähtaega pikendada.

Pank tuleb siin sageli küll kliendile

vastu, aga kuna projektiga seotud

risk on nüüd ka laenuandja jaoks

oluliselt suurem (endiselt on laenu-

jääk väga suur ja sellise laenu tagasi-

maksmine ei oleks laenu saajale

jõukohane), võib see kliendile kaasa

tuua laenuga seotud kulude märga-

tava tõusu. Lisaks tuleb kulude poo-

Rahulik koduvahetus panga abigaLaenuga soetatud kodu vahetamisel uue vastu pakub SEB Eesti

Ühispank erilahendust – koduvahetuslaenu. Koduvahetuslaen

annab võimaluse rahulikult tegeleda praeguse eluaseme müügiga,

andes olemasolevale laenule juurde uue maja või korteri ostmiseks

vajaliku summa.

Koduvahetuslaen on SEB Eesti Ühispanga spetsiaalne lahendus neile, kes on ostnud mõni aasta

tagasi laenuga kodu ning nüüd hakkavad ringi vaatama uue elamise järele.

Nüüd on õige aeg Soovilaenu võtmiseks. Laenu saate kasutada olulisteks asjadeks ning lisaks on võimalus võta kasulikke ja lõbusaid auhindu. Alates augustist loosib SEB igal kuul kõigi Soovilaenu võt-jate vahel välja erinevaid auhindu. Septembris loosisime välja uhke kohvimasina Jura. Oktoobri ja novembri kuus on aga Soovilaenu võtnud klientidel võimalus osaleda maailma innovatiivseima mängu-konsooli Nintendo Wii loosimisel.


Ülari Kalamees ja Hendrik Hagelberg esitasid konkursile idee, kuidas olemasolevat laopinda

oluliselt efektiivsemalt ära kasutada ja teha seda nii, et laooperatsioonide kiiruse arvelt ei

peaks lõivu maksma.

Maikuus algas SEB Eesti Ühis-

panga eestvedamisel ettevõtlike

üliõpilaste ja noorteadlaste seas

ideekonkurss „Ajujaht“, kuhu saa-

bus 130 põnevat projekti. Neist

25 parimat ideed vormistatakse

ekspertide abiga äriplaaniks

ning kui meeskonnad on valmis

kohtuma investoritega, viiakse

idee edukalt ettevõtluseni.

lelt arvestada, et koduvahetuse ajal

peavad olema mõlemad eluasemed

kindlustatud.

„Me ei taha kindlasti kliente

hätta jätta ja kui näiteks vana kodu

müügi viibimine võib olla tõenäoli-

ne, oleks õige otsekohe laenuhaldu-

riga ühendust võtta, kellega koos on

kindlasti lihtsam sobiv lahendus

leida,“ räägib Messimas.

Kindlasti ei tohi tema sõnul

koduvahetuse perioodil ega ka hil-

jem pöörduda täiendava laenuhuvi

korral kiirlaenuandjate poole, sest

SEB Eesti Ühispangal on võimalik

pakkuda sobiv ja kliendisõbralike

tingimustega toode ükskõik millise

laenuvajaduse jaoks.

Gerli Ramler

ÜEL

Kui tahad konkursist rohkem teada, loe

www.seb.ee/ajujaht

Tugisambad Kasvuraha8 9

Säästmine on küll eelmiste aastatega

populaarsem, aga kahjuks on tarbi-

mine praegu siiski seda üle trumpa-

mas. Kas elatustaseme kiire kasvuga

kaasnenud tarbimisvõimalused ja sot-

siaalne surve on pannud meid unus-

tama vanade eestlaste aabitsatõde

sendi korjamisest, säästlikkusest ja

tuleviku peale mõtlemisest?

Millest peaks alustama?

Esmajärjekorras peaks selgeks tege-

ma enda ja oma perekonna tänased

ning homsed eelistused. Mida teha,

kui laenu võtnud isa või emaga

peaks midagi juhtuma? Kuidas saab

ülejäänud pere hakkama, ilma et

peaks kodust loobuma? Seejärel –

kuidas tagada lastele haridusraha

või stardikapital iseseisvaks eluks

ning mida saame iseenda heaks teha,

kui ühel hetkel enam töötada ei taha?

Pikaajaliseks kogumiseks soovi-

tame panna raha pensionitoodetesse.

Vabatahtliku kogumispensioniga ehk

III sambaga kaasneb lisaks paind-

likele maksevõimalustele ka tulu-

maksusoodustus. Mõttetu on rääkida

inflatsioonist, kui riik on teinud enda

poolt kogumise nii soodsaks. Inves-

teerides täna III sambasse 1000

krooni, kannab riik teile järgmisel

aastal 220 krooni tagasi. See on 22%,

mida võib võtta ka sisuliselt kui

esimese aasta investeeringute toot-

lust. Inflatsioon on kordades mada-

lam! Sellise kaitsega üksi olete aasta-

teks inflatsiooni eest kaitstud. Kah-

juks lükatakse pensioniks valmistu-

mist tihtipeale edasi, andmata aru, et

iga kaotatud aasta muudab pensioni-

vara kogumise keerulisemaks.

Tarbima, laenama või säästma?

Kas peaks tarbima, laenama või

säästma? Ilmselt ei olegi õige valida

siit ainult üks. Selge on, et tarbimi-

sest me ei pääse. Samuti on vähe ini-

mesi, kel oleks kohe nii palju raha, et

osta endale näiteks eluase. Seega ei

pääse tõenäoliselt me ka laenamisest.

Tähtis on seejuures aga vastutus-

tundlikkus – vastutustundlik tarbi-

mine ja laenamine on see, kui jääb

raha üle veel ka säästmiseks. Loomu-

likult tuleb säästmiseks leida tooteid,

mis toodaksid pikema aja jooksul

rohkem kui on laenuintress, aga see

pole keeruline. Iga toode, mille toot-

lus ületab inflatsiooni, on sobiv!

Kahtlemata peab inflatsiooniga

arvestama iga pikaajalise investeerin-

gu puhul. Kui aga võrrelda investee-

ringu oodatavat tootlust ja eeldatavat

inflatsioonimäära, on selge, et inflat-

sioonist hoolimata teenib pikaajaline

investeering selle omanikule tulu.

Sama aga ei saa öelda sukasäärde

kogutud või tarbitud raha kohta.

Kaur Elviste

SEB Eesti Ühispanga

Äriarendusdivisjoni äriarendusjuht

Majanduslike võimaluste paranedes on tekkinud küsimus,

mida teha arvelduskontol seisva ja inflatsiooni tõttu väärtust

kaotava rahaga. Vastus on loomulikult investeering iseenda

tulevikku – säästa, et tagada heaolu ka aastate pärast.



Linda alustas nagu enamik nõusta-

jaid pangas tööd tellerina. „Olin um-

bes neli kuud teller olnud, kui ütle-

sin ülemusele, et tahaksin areneda ja

nõustajaks õppida. Tema oli nõus ja

läksingi nõustajate koolitusele,"

räägib ta. „Algus oli raske, sest mul

polnud finantsteadmisi, olin lõpeta-

nud Eesti Muusikaakadeemia klave-

ri eriala ja seega pidin uues ametis

nullist alustama."

„Mulle meeldib oma töö juures,

et saan inimesi aidata, neile rääkida

investeerimisvõimalustest ning kui-

das nad rohkem saaksid võita. Tihti

on nad nii tänulikud! Kui koostöö

kliendiga areneb ja kõik toimib,

annab see meeletu rahulolu," räägib

ärijuhtimises magistrikraadi oman-

dav Linda. „Miinuseks aga on, et

paljudel inimestel on suur hirm

panga ja rahakaotuse ees. Eks meie

riik ole veel noor ja siin on ju juhtu-

nud palju asju. Sageli on raske veen-

da kliente hirmudest üle saama."

Linda arvates peab igal inimesel

olema plaan, kuhu ta tahab jõuda.

„Aga nõustajaga kohtuma tulles pole

kindlasti vaja karta mingeid kohus-

tusi ja muidugi ei pea ka kohe mida-

gi otsustama," hajutab Linda kahtlu-

sed, et pank tahab iga hinna eest

klienti millekski sundida. „Meie aita-

me inimestel leida parima võimaluse

investeerimiseks. Paljud võtavad

mõtlemisaega ning naasevad alles

poole aasta pärast, öeldes, et nüüd

olen valmis investeerima. Tore on,

kui sul on suures pangas tuttav

investeerimisnõustaja, kelle poole

pöörduda."

„Esimene asi, miks inimesed

tulevad panka raha investeerima, on

kindlustunne, teine on raha kõrvale-

panek laste jaoks," kõneleb SEB Eesti

Ühispanga mullune parim investee-

rimisnõustaja. „Ja siis pannakse raha

kasvama muude asjade jaoks. Priori-

teedid muutuvad juba aastaga: ole-

nevalt võimalustest ja olukordadest."

Keskmist investeeritud summat

on raske nimetada, sest inimesed ja

sissetulekud ning võimalused on

erinevad. Säästetakse alates 500

kroonist kuus ja tavalisem on

1500–2000 krooni kuus kõrvale

panna. Juhtub ka, et tullakse panka

ideega panna raha kasvama lühiaja-

liselt, kuid lõpuks tehakse leping

hoopis 5–15 aastaks.

Linda ise on end kindlustanud

kõikvõimalike kogumishoiustega.

„Inimesed peaksid mõtlema, et liht-

salt arvele kogudes sööb inflatsioon

raha ära. Raha peab panema kasva-

ma, muidu pole kogumisest kasu,"

nendib ta.

Gerli Ramler

Kaks ja pool aastat SEB Eesti Ühispangas töötanud investeerimisnõustaja

Linda Noorlind naudib oma tööd väga, kuid tunneb muret inimeste pärast, kes kardavad

investeerida tulevikku.


Selleks, et juba järgmisel aastal III samba sissemaksetelt tulumaks tagasi saada, peab raha fondi paigutama enne 28. det-sembrit kell 15.00. Registreeruge tasuta nõustamisele telefonil 665 5100 või www.seb.ee

Kui soovid oma raha investeerimis-nõustaja abiga kasvama panna, registreeru tasuta nõustamisele

telefonil 665 5100 või www.seb.ee

Ärge kartke investee-

rida tulevikku!" Raha

peab panema kasva-

ma, muidu pole kogu-

misest kasu.

Linda Noorlind, SEB Eesti Ühispanga mullune parim investeerimisnõustaja

Tugisambad Kasvuraha8 9

Säästmine on küll eelmiste aastatega

populaarsem, aga kahjuks on tarbi-

mine praegu siiski seda üle trumpa-

mas. Kas elatustaseme kiire kasvuga

kaasnenud tarbimisvõimalused ja sot-

siaalne surve on pannud meid unus-

tama vanade eestlaste aabitsatõde

sendi korjamisest, säästlikkusest ja

tuleviku peale mõtlemisest?

Millest peaks alustama?

Esmajärjekorras peaks selgeks tege-

ma enda ja oma perekonna tänased

ning homsed eelistused. Mida teha,

kui laenu võtnud isa või emaga

peaks midagi juhtuma? Kuidas saab

ülejäänud pere hakkama, ilma et

peaks kodust loobuma? Seejärel –

kuidas tagada lastele haridusraha

või stardikapital iseseisvaks eluks

ning mida saame iseenda heaks teha,

kui ühel hetkel enam töötada ei taha?

Pikaajaliseks kogumiseks soovi-

tame panna raha pensionitoodetesse.

Vabatahtliku kogumispensioniga ehk

III sambaga kaasneb lisaks paind-

likele maksevõimalustele ka tulu-

maksusoodustus. Mõttetu on rääkida

inflatsioonist, kui riik on teinud enda

poolt kogumise nii soodsaks. Inves-

teerides täna III sambasse 1000

krooni, kannab riik teile järgmisel

aastal 220 krooni tagasi. See on 22%,

mida võib võtta ka sisuliselt kui

esimese aasta investeeringute toot-

lust. Inflatsioon on kordades mada-

lam! Sellise kaitsega üksi olete aasta-

teks inflatsiooni eest kaitstud. Kah-

juks lükatakse pensioniks valmistu-

mist tihtipeale edasi, andmata aru, et

iga kaotatud aasta muudab pensioni-

vara kogumise keerulisemaks.

Tarbima, laenama või säästma?

Kas peaks tarbima, laenama või

säästma? Ilmselt ei olegi õige valida

siit ainult üks. Selge on, et tarbimi-

sest me ei pääse. Samuti on vähe ini-

mesi, kel oleks kohe nii palju raha, et

osta endale näiteks eluase. Seega ei

pääse tõenäoliselt me ka laenamisest.

Tähtis on seejuures aga vastutus-

tundlikkus – vastutustundlik tarbi-

mine ja laenamine on see, kui jääb

raha üle veel ka säästmiseks. Loomu-

likult tuleb säästmiseks leida tooteid,

mis toodaksid pikema aja jooksul

rohkem kui on laenuintress, aga see

pole keeruline. Iga toode, mille toot-

lus ületab inflatsiooni, on sobiv!

Kahtlemata peab inflatsiooniga

arvestama iga pikaajalise investeerin-

gu puhul. Kui aga võrrelda investee-

ringu oodatavat tootlust ja eeldatavat

inflatsioonimäära, on selge, et inflat-

sioonist hoolimata teenib pikaajaline

investeering selle omanikule tulu.

Sama aga ei saa öelda sukasäärde

kogutud või tarbitud raha kohta.

Kaur Elviste

SEB Eesti Ühispanga

Äriarendusdivisjoni äriarendusjuht

Majanduslike võimaluste paranedes on tekkinud küsimus,

mida teha arvelduskontol seisva ja inflatsiooni tõttu väärtust

kaotava rahaga. Vastus on loomulikult investeering iseenda

tulevikku – säästa, et tagada heaolu ka aastate pärast.



Linda alustas nagu enamik nõusta-

jaid pangas tööd tellerina. „Olin um-

bes neli kuud teller olnud, kui ütle-

sin ülemusele, et tahaksin areneda ja

nõustajaks õppida. Tema oli nõus ja

läksingi nõustajate koolitusele,"

räägib ta. „Algus oli raske, sest mul

polnud finantsteadmisi, olin lõpeta-

nud Eesti Muusikaakadeemia klave-

ri eriala ja seega pidin uues ametis

nullist alustama."

„Mulle meeldib oma töö juures,

et saan inimesi aidata, neile rääkida

investeerimisvõimalustest ning kui-

das nad rohkem saaksid võita. Tihti

on nad nii tänulikud! Kui koostöö

kliendiga areneb ja kõik toimib,

annab see meeletu rahulolu," räägib

ärijuhtimises magistrikraadi oman-

dav Linda. „Miinuseks aga on, et

paljudel inimestel on suur hirm

panga ja rahakaotuse ees. Eks meie

riik ole veel noor ja siin on ju juhtu-

nud palju asju. Sageli on raske veen-

da kliente hirmudest üle saama."

Linda arvates peab igal inimesel

olema plaan, kuhu ta tahab jõuda.

„Aga nõustajaga kohtuma tulles pole

kindlasti vaja karta mingeid kohus-

tusi ja muidugi ei pea ka kohe mida-

gi otsustama," hajutab Linda kahtlu-

sed, et pank tahab iga hinna eest

klienti millekski sundida. „Meie aita-

me inimestel leida parima võimaluse

investeerimiseks. Paljud võtavad

mõtlemisaega ning naasevad alles

poole aasta pärast, öeldes, et nüüd

olen valmis investeerima. Tore on,

kui sul on suures pangas tuttav

investeerimisnõustaja, kelle poole

pöörduda."

„Esimene asi, miks inimesed

tulevad panka raha investeerima, on

kindlustunne, teine on raha kõrvale-

panek laste jaoks," kõneleb SEB Eesti

Ühispanga mullune parim investee-

rimisnõustaja. „Ja siis pannakse raha

kasvama muude asjade jaoks. Priori-

teedid muutuvad juba aastaga: ole-

nevalt võimalustest ja olukordadest."

Keskmist investeeritud summat

on raske nimetada, sest inimesed ja

sissetulekud ning võimalused on

erinevad. Säästetakse alates 500

kroonist kuus ja tavalisem on

1500–2000 krooni kuus kõrvale

panna. Juhtub ka, et tullakse panka

ideega panna raha kasvama lühiaja-

liselt, kuid lõpuks tehakse leping

hoopis 5–15 aastaks.

Linda ise on end kindlustanud

kõikvõimalike kogumishoiustega.

„Inimesed peaksid mõtlema, et liht-

salt arvele kogudes sööb inflatsioon

raha ära. Raha peab panema kasva-

ma, muidu pole kogumisest kasu,"

nendib ta.

Gerli Ramler

Kaks ja pool aastat SEB Eesti Ühispangas töötanud investeerimisnõustaja

Linda Noorlind naudib oma tööd väga, kuid tunneb muret inimeste pärast, kes kardavad

investeerida tulevikku.


Selleks, et juba järgmisel aastal III samba sissemaksetelt tulumaks tagasi saada, peab raha fondi paigutama enne 28. det-sembrit kell 15.00. Registreeruge tasuta nõustamisele telefonil 665 5100 või www.seb.ee

Kui soovid oma raha investeerimis-nõustaja abiga kasvama panna, registreeru tasuta nõustamisele

telefonil 665 5100 või www.seb.ee

Ärge kartke investee-

rida tulevikku!" Raha

peab panema kasva-

ma, muidu pole kogu-

misest kasu.

Linda Noorlind, SEB Eesti Ühispanga mullune parim investeerimisnõustaja

Liisimine Pangaringvaade10 11

Priit Toomits: kiire elutempo juures teeb kiire teenindus ainult rõõmu

Paar kuud tagasi soetas Priit SEB

Ühisliisingu abiga endale uue auto.

„Olen SEB Eesti Ühispanga klient

juba kaua, see on mu kodupank. Eks

seetõttu pöördusingi liisingupakku-

mise saamiseks kohe nende poole,“

meenutab ta.

Tartumaalt pärit Priidu hinnan-

gul olid SEB Ühisliisingu inimesed

temaga väga kannatlikud ning sõb-

ralikud. „Kujutage ette klienti nagu

mina! Võtsin neilt pakkumise, kuid

siis pidi automüüja kolmeks näda-

laks ära sõitma ja kui ta tagasi jõudis,

oli pakkumine aegunud. Küsisin uue

pakkumise ja siis pidin ootamatult

ise ära sõitma! Kuid kõigele vaata-

mata tehti kolmas pakkumine kohe,

kui seda küsisin ja seejuures oli

suhtumine endiselt väga sõbralik,“

räägib ta. „Kliendihaldur oli tõsiselt

kiire reageerimisega, hästi meeldiv ja

abivalmis inimene. Nagu polekski

ma võõras inimene, vaid sõber juba

ammusest ajast. Mul jäi kogu ajaaja-

misest väga positiivne tunne.“

Nüüdseks on Priit oma Peugeot

406-ga sõitnud juba pikki otsi nii

Eestis, Lätis kui ka Soomes. „Põhi-

liselt viib auto mind ühele minu

lemmiktegevusele – BBQ-võistluste-

le, mis toimuvad iga kord Eesti ise

otsas, näiteks Narvas, Pärnus, Tartus,

Antslas,“ räägib ta. Priit Toomits on

muide BBQ-võistlustel tulnud kolm

korda Eesti meistriks, kord Euroopa

meistriks ning BBQ-maailmameistri-

võistlustel olnud kaheksandal ja 18.

kohal. Ka Eesti kokkade meistri-

võistlustelt on tal esimene koht ette

näidata.

Restoranis Novell on Priit tööta-

nud umbes aasta, enne seda oli ta

peakokk Karl Friedrichis, Tartus

Atlantises, Pärnu Ammende Villas ja

Illmarise Residentsis. „Eks peakoka

töö on ikka kiire ning päevad tava-

liselt suhteliselt pikad. Hommikul

kella 8-9 ajal tööle ja vahel saab juba

kell 17 koju, aga vahel alles kell 23. Ja

kui teinekord mõni kokk haigestub,

pean ka ise pottide-pannide juures

rabelema,“ kõneleb ta. „Tööjõuga on


Restorani Novell peakokk Priit Toomits ütleb,

et kiire ja professionaalne teenindus teeb ainult

rõõmu. "SEB Ühisliisinguga suheldes minu

aega hinnati ja auto soetamine oli rõõm."

meil nagu ka paljudel teistel aladel,

tõsiselt keeruline. Head ja väljaõppi-

nud kokad on kõik juba kusagil tööl

ning pakkumas käivad end noored,

kes ei oska veel midagi, kuid küsi-

vad meeletut palka.“

Äsja Islandilt koolituselt naasnud

Priit võtaks sarnaselt Islandiga hea

meelega tööle võõrtööjõudu, kes

oskavad oma tööd, teevad seda

rõõmuga ning küsivad vähem palka

kui kohalikud. „Neil on tööl väga

palju muud rahvast ja elanikud

rahul, sest ei pea siis ise teenindavat

tööd tegema ning saavad olla direk-

torid,“ räägib Novelli peakokk.

„Eestis pole aga isegi nõudepesijaid

võtta, kokkadest ja headest, loomin-

gulistest ning tänapäevastest kon-

diitritest rääkimata!“.

Kui soovid liisida kiiresti ja muretult uut

sõidukit, helista telefonil 1223

Tallinna kesklinnas asuva restorani Novell peakokk Priit Toomits on

mees, kelle aeg maksab palju. Kolleegid, kliendid, eraelu – kõik

nõuab oma ning seega on positiivne, kui näed, et sinu aega

hinnatakse.

SEB Eesti Ühispank pakub suure-

pärast võimalust motiveerida oma

meeskonda või teha oma sõbrale

või koostööpartnerile kasulik kin-

gitus – investeering mõnda hea kas-

vupotentsiaaliga rahakasvatamis-

tootesse. Ühe kinkekaardi väärtus

on 1000 krooni ning neid saab

korraga osta mitu tükki. Kinke-

kaardi saab endale soetada igast

SEB Eesti Ühispanga kontorist.

ISIC-kaardid muutuvad sissepääsukaartideks

kogukaarte, ühiselamute ning

sööklate sissepääsukaarte.

SEB Eesti Ühispank pakub

antud võimalust koos oma koos-

tööpartnerite ID Networki ja Eesti

Üliõpilaskondade Liiduga kõiki-

dele koolidele ning ülikoolidele.

SEB Eesti Ühispank alustas aren-

dustöödega, mille tulemusena rah-

vusvaheline õpilas- ja üliõpilas-

kaart ISIC muutub üldharidus-

koolide ja ülikoolide sissepääsu-

kaartideks. Lisaks hakkab kaart

asendama õppeasutuste raamatu-


suurepärast võimalust moti-

veerida oma meeskonda või

teha oma sõbrale või koostöö-

partnerile kasulik kingitus – in-

vesteering mõnda hea kasvu-potentsiaaliga rahakasvatamis-

tootesse. Ühe kinkekaardi väär-

tus on 1000 krooni ning neid

saab korraga osta mitu tükki.

Kinkekaardi saab endale soetada igast SEB Eesti Ühispanga kontorist.


Nüüd on õige aeg Soovilaen võtta. Laenu saate kasutada olulisteks asjadeks ning lisaks on võimalus võta kasulikke ja lõbusaid auhindu. Alates augustist loosib SEB Eesti Ühispank igal kuul kõigi Soovilaenu võtjate vahel välja erinevaid auhin-du. Septembris loosisime välja uhke kohvimasina Jura. Oktoobris ja novembris aga on Soovilaenu võtnud klientidel võimalus osaleda maailma kõige innovatiivsema män-gukonsooli Nintendo Wii loosimisel.



Paljud klassikalised finantsteenused

on praeguseks omavahel läbi põimu-

nud ja neist arusaamine eeldab üha

enam nende erinevate osade oma-

vaheliste seoste mõistmist. Selleks, et

siin inimesi aidata, on Finants-

inspektsioon käivitanud tarbijaveebi

www.minuraha.ee, mis peaks raha-

asjade efektiivsemal planeerimisel

abiks olema www.minuraha.ee

veebiküljelt leiab vastused kindlus-

tamise, investeerimise ja pensioni-

põlveks säästmise, laenamise ja teiste

pangateenustega seotud küsimus-

tele. Soovitustega tasub kindlasti

enne lepingu sõlmimist tutvuda.

SEB StartParim algus igapäevasteks pangaasjadeksHea start on tihtipeale pool võitu.

Seepärast olemegi koondanud kõige

vajalikumad pangateenused muga-

valt ühte paketti SEB Start, et Sina

saaksid võimalikult lihtsalt ja sood-

salt alustada oma igapäevast arvel-

damist.

Enam ei pea kulutama kallist

aega mitu korda panka tulemise

peale, et sõlmida erinevate toodete

lepinguid, piisab ainult ühest kor-

rast. Ning ei pea kulutama ka üleliia

raha, et internetipangas arveid tasu-

da või pangakaarti kasutada. SEB

Stardiga maksavad 18–25-aastased

igapäevaste pangaasjade eest ainult 5

krooni ning 26–59-aastased 10 krooni

kuus.

SEB Start paketti kuuluvad dee-

betkaart, arvelduskonto, interneti-

pank U-Net, kiirteavitamine, mobiili-

pank, krediitkaart ja otsekorralduse

lepingud. Lisaks anname kingituseks

kaasa ID-kaardi lugeja ning heade

koostööpartnerite ekstra Sulle mõel-

dud pakkumised.

5- või 10-kroonine kuutasu keh-

tib kuni aasta: kvartal, kui astusid

kliendiks ja järgmised kolm kvartalit.

Kui oled selle aja jooksul olnud

aktiivne arveldaja, on Sul võimalus

saada Saldo+ klubisse ja soodustu-

sed jätkuvad.

Küsi soodsat paketti SEB Start

meie pangakontorist või saada taot-

lus aadressilt www.seb.ee/start.

Küsimuste korral helista 665 5100.

SEB Start annab Sulle parima

stardipositsiooni!


asjade tõhusamal planeerimisel abiks

olema. Veebiküljel www.minuraha.ee

leiab vastused kindlustamise, inves-

teerimise ja pensionipõlveks sääst-

mise, laenamise ning teistele panga-

teenustega seotud küsimustele.

Soovitustega tasub kindlasti enne

lepingu sõlmimist tutvuda.






siin inimesi aidata, on finants-





veerida meeskonda, või teha

sõbrale või koostööpartnerile

kasulik kingitus – investeering

mõnda hea kasvupotentsiaaliga

rahakasvatamistootesse. Ühe kin-

kekaardi väärtus on 1000 krooni

ning neid saab korraga osta mitu tükki. Kinkekaardi saab endale soetada igast



Liisimine Pangaringvaade10 11

Priit Toomits: kiire elutempo juures teeb kiire teenindus ainult rõõmu

Paar kuud tagasi soetas Priit SEB

Ühisliisingu abiga endale uue auto.

„Olen SEB Eesti Ühispanga klient

juba kaua, see on mu kodupank. Eks

seetõttu pöördusingi liisingupakku-

mise saamiseks kohe nende poole,“

meenutab ta.

Tartumaalt pärit Priidu hinnan-

gul olid SEB Ühisliisingu inimesed

temaga väga kannatlikud ning sõb-

ralikud. „Kujutage ette klienti nagu

mina! Võtsin neilt pakkumise, kuid

siis pidi automüüja kolmeks näda-

laks ära sõitma ja kui ta tagasi jõudis,

oli pakkumine aegunud. Küsisin uue

pakkumise ja siis pidin ootamatult

ise ära sõitma! Kuid kõigele vaata-

mata tehti kolmas pakkumine kohe,

kui seda küsisin ja seejuures oli

suhtumine endiselt väga sõbralik,“

räägib ta. „Kliendihaldur oli tõsiselt

kiire reageerimisega, hästi meeldiv ja

abivalmis inimene. Nagu polekski

ma võõras inimene, vaid sõber juba

ammusest ajast. Mul jäi kogu ajaaja-

misest väga positiivne tunne.“

Nüüdseks on Priit oma Peugeot

406-ga sõitnud juba pikki otsi nii

Eestis, Lätis kui ka Soomes. „Põhi-

liselt viib auto mind ühele minu

lemmiktegevusele – BBQ-võistluste-

le, mis toimuvad iga kord Eesti ise

otsas, näiteks Narvas, Pärnus, Tartus,

Antslas,“ räägib ta. Priit Toomits on

muide BBQ-võistlustel tulnud kolm

korda Eesti meistriks, kord Euroopa

meistriks ning BBQ-maailmameistri-

võistlustel olnud kaheksandal ja 18.

kohal. Ka Eesti kokkade meistri-

võistlustelt on tal esimene koht ette

näidata.

Restoranis Novell on Priit tööta-

nud umbes aasta, enne seda oli ta

peakokk Karl Friedrichis, Tartus

Atlantises, Pärnu Ammende Villas ja

Illmarise Residentsis. „Eks peakoka

töö on ikka kiire ning päevad tava-

liselt suhteliselt pikad. Hommikul

kella 8-9 ajal tööle ja vahel saab juba

kell 17 koju, aga vahel alles kell 23. Ja

kui teinekord mõni kokk haigestub,

pean ka ise pottide-pannide juures

rabelema,“ kõneleb ta. „Tööjõuga on


Restorani Novell peakokk Priit Toomits ütleb,

et kiire ja professionaalne teenindus teeb ainult

rõõmu. "SEB Ühisliisinguga suheldes minu

aega hinnati ja auto soetamine oli rõõm."

meil nagu ka paljudel teistel aladel,

tõsiselt keeruline. Head ja väljaõppi-

nud kokad on kõik juba kusagil tööl

ning pakkumas käivad end noored,

kes ei oska veel midagi, kuid küsi-

vad meeletut palka.“

Äsja Islandilt koolituselt naasnud

Priit võtaks sarnaselt Islandiga hea

meelega tööle võõrtööjõudu, kes

oskavad oma tööd, teevad seda

rõõmuga ning küsivad vähem palka

kui kohalikud. „Neil on tööl väga

palju muud rahvast ja elanikud

rahul, sest ei pea siis ise teenindavat

tööd tegema ning saavad olla direk-

torid,“ räägib Novelli peakokk.

„Eestis pole aga isegi nõudepesijaid

võtta, kokkadest ja headest, loomin-

gulistest ning tänapäevastest kon-

diitritest rääkimata!“.

Kui soovid liisida kiiresti ja muretult uut

sõidukit, helista telefonil 1223

Tallinna kesklinnas asuva restorani Novell peakokk Priit Toomits on

mees, kelle aeg maksab palju. Kolleegid, kliendid, eraelu – kõik

nõuab oma ning seega on positiivne, kui näed, et sinu aega

hinnatakse.

SEB Eesti Ühispank pakub suure-

pärast võimalust motiveerida oma

meeskonda või teha oma sõbrale

või koostööpartnerile kasulik kin-

gitus – investeering mõnda hea kas-

vupotentsiaaliga rahakasvatamis-

tootesse. Ühe kinkekaardi väärtus

on 1000 krooni ning neid saab

korraga osta mitu tükki. Kinke-

kaardi saab endale soetada igast


ISIC-kaardid muutuvad sissepääsukaartideks

kogukaarte, ühiselamute ning

sööklate sissepääsukaarte.


antud võimalust koos oma koos-

tööpartnerite ID Networki ja Eesti

Üliõpilaskondade Liiduga kõiki-

dele koolidele ning ülikoolidele.

SEB Eesti Ühispank alustas aren-

dustöödega, mille tulemusena rah-

vusvaheline õpilas- ja üliõpilas-

kaart ISIC muutub üldharidus-

koolide ja ülikoolide sissepääsu-

kaartideks. Lisaks hakkab kaart

asendama õppeasutuste raamatu-



veerida oma meeskonda või

teha oma sõbrale või koostöö-

partnerile kasulik kingitus – in-

vesteering mõnda hea kasvu-potentsiaaliga rahakasvatamis-

tootesse. Ühe kinkekaardi väär-

tus on 1000 krooni ning neid

saab korraga osta mitu tükki.

Kinkekaardi saab endale soetada igast SEB Eesti Ühispanga kontorist.


Nüüd on õige aeg Soovilaen võtta. Laenu saate kasutada olulisteks asjadeks ning lisaks on võimalus võta kasulikke ja lõbusaid auhindu. Alates augustist loosib SEB Eesti Ühispank igal kuul kõigi Soovilaenu võtjate vahel välja erinevaid auhin-du. Septembris loosisime välja uhke kohvimasina Jura. Oktoobris ja novembris aga on Soovilaenu võtnud klientidel võimalus osaleda maailma kõige innovatiivsema män-gukonsooli Nintendo Wii loosimisel.








siin inimesi aidata, on Finants-



asjade efektiivsemal planeerimisel

abiks olema www.minuraha.ee

veebiküljelt leiab vastused kindlus-

tamise, investeerimise ja pensioni-

põlveks säästmise, laenamise ja teiste

pangateenustega seotud küsimus-

tele. Soovitustega tasub kindlasti

enne lepingu sõlmimist tutvuda.

SEB StartParim algus igapäevasteks pangaasjadeksHea start on tihtipeale pool võitu.

Seepärast olemegi koondanud kõige

vajalikumad pangateenused muga-

valt ühte paketti SEB Start, et Sina

saaksid võimalikult lihtsalt ja sood-

salt alustada oma igapäevast arvel-

damist.

Enam ei pea kulutama kallist

aega mitu korda panka tulemise

peale, et sõlmida erinevate toodete

lepinguid, piisab ainult ühest kor-

rast. Ning ei pea kulutama ka üleliia

raha, et internetipangas arveid tasu-

da või pangakaarti kasutada. SEB

Stardiga maksavad 18–25-aastased

igapäevaste pangaasjade eest ainult 5

krooni ning 26–59-aastased 10 krooni

kuus.

SEB Start paketti kuuluvad dee-

betkaart, arvelduskonto, interneti-

pank U-Net, kiirteavitamine, mobiili-

pank, krediitkaart ja otsekorralduse

lepingud. Lisaks anname kingituseks

kaasa ID-kaardi lugeja ning heade

koostööpartnerite ekstra Sulle mõel-

dud pakkumised.

5- või 10-kroonine kuutasu keh-

tib kuni aasta: kvartal, kui astusid

kliendiks ja järgmised kolm kvartalit.

Kui oled selle aja jooksul olnud

aktiivne arveldaja, on Sul võimalus

saada Saldo+ klubisse ja soodustu-

sed jätkuvad.

Küsi soodsat paketti SEB Start

meie pangakontorist või saada taot-

lus aadressilt www.seb.ee/start.

Küsimuste korral helista 665 5100.

SEB Start annab Sulle parima

stardipositsiooni!


asjade tõhusamal planeerimisel abiks

olema. Veebiküljel www.minuraha.ee

leiab vastused kindlustamise, inves-

teerimise ja pensionipõlveks sääst-

mise, laenamise ning teistele panga-

teenustega seotud küsimustele.

Soovitustega tasub kindlasti enne

lepingu sõlmimist tutvuda.






siin inimesi aidata, on finants-





veerida meeskonda, või teha

sõbrale või koostööpartnerile

kasulik kingitus – investeering

mõnda hea kasvupotentsiaaliga

rahakasvatamistootesse. Ühe kin-

kekaardi väärtus on 1000 krooni

ning neid saab korraga osta mitu tükki. Kinkekaardi saab endale soetada igast



Documents

Rahaleht - SEB · Rohkem infot toimunud messi kohta saab veebiaadressilt: . Estonia iga-aastaseks turupäevaks, mil Rahvusooper tutvustab oma algava hooaja tegemisi, said valmis Pildikaardid,