PUIT- JA KIVIEHITISTE RESTAURAATORI ÕPPEKAVA

Hiiumaa Ametikool Puit- ja kiviehitiste restaureerimise eriala õppekava rakenduskava

1

KINNITATUD Kooli direktori käskkirjaga 21. juunil 2014. a nr 3-3/54 Kooskõlastatud koolinõukogu otsusega 30. mail 2014.

PUIT- JA KIVIEHITISTE RESTAURAATORI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Täiskasvanud keskharidusega isikud

Õppevorm Statsionaarne

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht Õpetajad

1 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6 EKAP

V. Rõbtšenko E. Sameli

L. Tikk T. Talussaar

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime enda karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi

seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta

leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta

koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus

valmistab juhendi alusel ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel endale sh elektrooniliselt lühi- ja

pikaajalise karjääriplaani

2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest

selgitab juhendi alusel nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust

koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda leibkonna ühe


2

kuu eelarve loetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid

makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel

elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni sh elektrooniliselt

finantsasutuste poolt pakutavate põhiliste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta

kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik

3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis lähtudes õpitavast valdkonnast

võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana

kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid

tutvustab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda

kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele

kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani

4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtudes riiklikust strateegiast

loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust

tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas

leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutusealast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel

leiab iseseisvalt ja elektrooniliselt juhendi alusel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta

võrdleb iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja


3

käsunduslepingu põhilisi erinevusi loetleb ja kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja

vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja

majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist

kirjeldab meeskonnatööna asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis

koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega

5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist

kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava

selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid

kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi

erinevusi suhtlemisel loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse

teeninduse põhimõtteid lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone

Teema

Karjääri planeerimine

Maht

4 tundi

Õpetaja: V. Rõbtšenko

Alateemad Enesetundmine valitud eriala karjääri planeerimisel Kutse-, eriala ja ametialane ettevalmistus oma erialaks Valitud erialale tööle kandideerimise protsess Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri

planeerimisel

Õppemeetodid Loeng, vestlus, esitlus, grupitöö, test, praktiline tööd, iseseisev töö

sh iseseisev töö Õppematerjalid MOODLE keskkonnas, nende läbitöötamine Õppematerjalide ja -kirjandusega tutvumine ja

läbitöötamine

sh praktilised tööd Praktiline kompleksülesanne, milleks on: infootsing praktikavõimaluste kohta, vormistada dokumendid ja algatuskiri praktikale kandideerimiseks, koostada eneseanalüüs lähtuvalt praktika eesmärkidest, individuaalse praktikaülesande


4

püstitamine, osalemine praktikale kandideerimise intervjuus.

Hindamine Mitteeristav

sh hindekriteeriumid Kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel.

sh hindamismeetodid Kujundav hindamine, kirjalik töö

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Praktilise kompleksülesande esitatud portfoolio materjalide põhjal.

Õppematerjalid 1. Õpetaja koostatud õppematerjalid MOODLE keskkonnas

2. Majanduse ABC, A. Arrak jt., Avatar grupp, Tartu, 2002.a.

3. Eesti Majandus, A. Arrak jt. Avatar Grupp, Tartu, 2008.a.

4. Igaühele Majandusest, Koolibri, 2013.a.

5. http://www.rajaleidja.ee/

6. http://www.eas.ee/

7. http://www.tootukassa.ee/

8. http://www.struktuurifondid.ee/

Teema

Majanduse ja ettevõtluse alused

Maht

14 tundi


Alateemad Majanduse alused.

Majanduse põhimõisted. Euroopa Liit kui ühtne majandusruum. Majanduse põhimõisted. Nõudlus ja pakkumine. Turutasakaal. Konkurents. Valitsuse roll majanduse juhtimises. Eesti majanduse struktuur. Eesti maksusüsteem. Ettevõtete toetussüsteemid. Majandusstatistika ja selle tõlgendamine. Riigi roll majanduses. Majanduslik stabiilsus.

Ettevõtluse alused.

Ettevõtte asutamine. Ettevõtluse vormid Eestis. Äriühingute liigid. Ettevõtete moodustamise, äriregistrisse kandmise ja maksuametis registreerimise kord. Juriidilise isiku ja füüsilise isiku mõiste. Ettevõtete juhtimise ja haldamise põhimõtted: juhatus, nõukogu, aktsionärid, osanikud, aktsionäride ja osanike üldkoosolek.

Tegevusload ja piirangud ettevõtluses. Tegevuslubade väljaandmise kord. Toode ja teenus. Kasum ja käive. Ettevõtte kulud ja tulud. Kulude liigitamine. Riskide hindamine.

http://www.rajaleidja.ee/

http://www.eas.ee/

http://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ettevotluse-alustamise-toetus

http://www.struktuurifondid.ee/millele-saab-toetust/


5

Finantsplaan. Ettevõtte aruandlus. Äriidee olemus ja püstitamine. Äriplaani struktuur. Äriplaani koostamise põhimõtted.


sh iseseisev töö Õppematerjalid MOODLE keskkonnas, nende läbitöötamine Õppematerjalide ja -kirjandusega tutvumine ja

läbitöötamine

sh praktilised tööd Kokkuvõtva töö koostamine ettevõtlusvormide kohta




sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete ja FIE-na tegutsemise põhimõtete tundmise ning iseseisva töö põhjal.


2. Majanduse ABC, A. Arrak jt., Avatar grupp, Tartu, 2002.a.

3. Eesti Majandus, A. Arrak jt. Avatar Grupp, Tartu, 2008.a.

4. Igaühele Majandusest, Koolibri, 2013.a.

5. Ettevõtluse alused, M. Pramann Salo, ILO, 2005.a.

6. Turumajanduse alused, V.Türk, Tartu Ülikool, Tartu, 1997.a.

7. Ettevõtte riskid, äratundmine ja maandamine, J. Liigand, Äripäeva Kirjastus, 2005.a.

8. Kuidas mõista ettevõtte finantse, R. Cinnamon jt., Äripäev, 2011.a.

9. http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/ettevotlusvormid-ja-alustamise-viisid

10. http://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ettevotluse-alustamise-toetust

11. http://www.struktuurifondid.ee/millele-saab-toetust/

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/ettevotlusvormid-ja-alustamise-viisid

http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/ettevotlusvormid-ja-alustamise-viisid

http://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ettevotluse-alustamise-toetust

http://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ettevotluse-alustamise-toetust

http://www.struktuurifondid.ee/millele-saab-toetust/


6

Teema

Töökeskkonna ohutuse korraldus

Maht

4 tundi


Alateemad Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll.

Oht ja risk. Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegurid. Riskianalüüs. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Isikukaitsevahendid. Töökoha organiseerimine, ohuteave, -piirded, kaitsevahendid, tööohutuse juhendid.

Tuleohutuse alused. Tehnoloogiliste protsesside tuleohutuse tagamine. Kahjutule avastamise, leviku tõkestamise, seire ja tõrjevahendid, nende kasutamine ja valik avariidel.


sh iseseisev töö Õppematerjalid MOODLE keskkonnas, nende läbitöötamine; Õppematerjalide ja -kirjandusega tutvumine ja

läbitöötamine; Tutvumine seadustega elektroonilise Riigi Teataja kaudu; Tutvumine Tööinspektsiooni kodulehega www.ti.ee Küsimustele vastamine, mis tulenevad seadustest ja

määrustest, kasutades interneti abi (1 seadust ja 2 määrust Riigi Teatajast).

sh praktilised tööd Kokkuvõtva töö koostamine ohtude ja riskide kohta praktikaettevõttes.





2. Riskianalüüs. TenTeam.

3. Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee

4. www.riigiteataja.ee: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus; Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töökohale; Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord; Töötajate tervisekontrolli kord; Esmaabi korraldus

http://www.ti.ee/

http://www.ti.ee/

http://www.riigiteataja.ee/

http://www.riigiteataja.ee/


7

ettevõttes kehtestamine; Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord; Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord; Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord; Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord;

5. Õppefilmid: Napo, esmaabi.

Teema

Asjaajamine ja dokumendihaldus

Maht:

5 tundi

Õpetaja: E. Sameli

Alateemad Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis.

Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus, dokumendihaldussüsteem.

Dokumentide haldamise vajalikkus. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused, määrused,

standardid). Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid

(asjaajamiskord, dokumentide loetelu). Dokumentide loomine.

Üldnõuded dokumentidele, dokumendi elemendid, dokumendi liigid.

Dokumendiplangid, dokumendiplankide liigid. Kiri.

Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid.

Algatus- ja vastuskirja koostamine ja vormistamine. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide

vormistamisel. E-kiri.

E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm. E-kirja koostamine, vormistamine ja saatmine. E-post ja E-

posti haldamine. Dokumentide säilitamine

Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus, tingimused,

säilitustähtajad. Dokumentide hävitamine.


8

Auditoorne töö 5 tundi

Iseseisev töö:

5 tundi

Tutvub iseseisvalt õppematerjalidega.

Praktilised tööd 5 tundi

Foorumites osalemine. Dokumendiplankide tegemine ja täitmine arvutis (algatus- ja

vastuskiri, volikiri). Avalduse kirjutamine arvutis ja paberil. Dokumendi digitaalne allkirjastamine. Rühmatööna ülesande põhjal organisatsiooni

asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu koostamine. Iseseisvalt dokumentide säilitamise vajaduse kirjeldamine ja

selle seostamine isiklike dokumentide säilitamisega. Iseseisvalt ülesande põhjal e-kirja koostamine, vormistamine

ja saatmine. Õpimapp, mille sisuks on avaldus, elulookirjeldus,

motivatsioonikiri, algatuskiri (infopäring või järelepärimine), vastuskiri, kaaskiri, volikiri.

Õppemeetodid Loengud, vestlused, arutelud, praktiline töö, iseseisev töö, rühmatöö, õpimapp kui tööde kogu.

Hindamine Mitteeristav hindamine vastavalt hindamiskriteeriumitele.

sh hindekriteeriumid Kriteeriumid puuduvad

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne on „arvestatud“, kui:

kõik praktilised tööd on esitatud õigeaegselt ning vastavalt juhendile;

õpimapp on koostatud ja esitatud õigeaegselt ja vastavalt juhendile;

kirjalik töö suletud küsimustega on vastatud vähemalt 75 % ulatuses.

sh hindamismeetodid

Vestlused, kirjalik töö, rühmatöö ettekanne.

Õppematerjalid 1. Arhiiviseadus (RT I, 21.03.2011, 1) 2. Asjaajamiskorra ühtsed alused (RT I, 30.12.2011, 62) 3. Arhiivieeskiri (RT I, 29.12.2011, 229) 4. EVS-ISO 15489-1:2004 „Informatsioon ja dokumentatsioon.

Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded“. (http://www.ra.ee/et/standardid-2/), 10.03.2014.

5. EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon.

http://www.ra.ee/et/standardid-2/


9

Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri“. (http://www.ra.ee/et/standardid-2/), 10.03.2014.

6. Maire Raadik. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011.

7. Rahvusarhiivi kodulehekülg: www.ra.ee, 10.03.2014.

Teema

Töötamise õiguslikud alused

Maht

5 tundi

Õpetaja: L. Tikk

Alateemad Seadusandlik töökorraldus Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised Lepingulised suhted töö tegemisel


sh iseseisev töö Õppematerjalid MOODLE keskkonnas, nende läbitöötamine; Õppematerjalide ja -kirjandusega tutvumine ja

läbitöötamine; Tutvumine seadustega elektroonilise Riigi Teataja kaudu; Küsimustele vastamine, mis tulenevad seadustest ja

määrustest, kasutades interneti abi (1 seadust ja 2 määrust Riigi Teatajast).

sh praktilised tööd Koostab töölepingu ja lihtsama rendilepingu




Õppematerjalid 1. Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma ja Enno Oidermaa õpik "Õigusõpetuse õpik III"

2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103

3. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

4. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129112013004

5. Töötuskindlustuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/11604201402

6. Kollektiivlepingu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129032012012


http://www.ra.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103






10

7. Pühade ja tähtpäevade seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/109032011007

8. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013007

Teema

Suhtlemine

Maht

8 tundi

Õpetaja: T. Talussaar

Alateemad Suhtlemine 1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. 3. Suulise esitluse läbiviimine grupile. 4. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. 5. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. 6. Telefonisuhtlus 7. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. 8. Kirjalik suhtlemine. 9. Erinevad suhtlemissituatsioonid 10. Suhtlemine erinevate kulutuuride esindajatega,

kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides

11. Suhtlemisbarjäär ja selle ületamise võimalused. 12. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. 13. Tõepärane enesehinnang suhtlemisoskuste kohta

Käitumine suhtlemissituatsioonides 1. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised. 2. Positiivse mulje loomine. 3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine. 4. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused.

Toimetulek konfliktidega. 5. Grupp ja meeskond

Grupi arengu etapid. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis. Meeskonnatöö põhimõtted. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. Loovus ja isiklik areng meeskonnas. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

Klienditeenindus 1. Teenindushoiakud ja -oskused 2. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted 3. Klient ja teenindaja Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine





11

Õppemeetodid Loeng, seminar, erinevad harjutused, rühmatööd, rollimängud, praktiline töö , iseseisev töö

Hindamine Mitteeristav hindamine

Hindamismeetodid Hindekriteeriumid

Iseseisev kirjalik töö:

Suhtlemissituatsioonide analüüs

selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides üldtunnustatud käitumistavasid analüüsib juhendi alusel vähemalt 3 tööalast

suhtlemissituatsiooni. töö vastab üdiselt antud juhistele, kuid selles esineb kuni 20%

vigu vormistamises ja sisus.

Praktiliste suhtlemisülesannete lahendamine rollimängude ja rühmatöödena

kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head tava

Osaleb aktiivselt kõigis harjutustes. Ülesannete lahendamisel lähtub võidan-võidad põhimõttest. Teab ja proovib kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid iseseisvalt ja terviklikult (kontakti loomine, aktiivne kuulamine, enesekehtestamine, konfliktide lahendamine, läbirääkimised).

Esitluse koostamine ja suuline esitlus rühmatööna

kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid

Osaleb meeskonnatöös kasutades meeskonnatöö põhimõtteid. Põhjendab oma seisukohti ja väljendab ennast argumenteeritult nii suuliselt kui kirjalikult, esitluse koostamisel tugineb üldlevinud infoallikatele. On valmis esitlust ette kandma. Töö vastab üdiselt antud juhistele, kuid selles esineb kuni 20% vigu vormistamises ja sisus.

Diskussioon loetleb ja kirjeldab meeskonnatööna kliendikeskse teeninduse põhimõtteid

Osaleb diskussioonis. Põhjendab oma seisukohti ja väljendab ennast argumenteeritult nii suuliselt kui kirjalikult, tugineb üldlevinud infoallikatele. On valmis diskussioonis esindama meeskonda.

Praktiline teenindussituatsioonide lahendamine rollimängude ja rühmatöödena

lahendab juhendi alusel tavapäraseid teenindussituatsioone

Osaleb aktiivselt kõigis harjutustes nii teenindaja kui kliendi rollis. Ülesannete lahendamisel lähtub võidan-võidad ja kliendikeskse teeninduse põhimõttest. Väljendab ennast selgelt ja arusaadavalt, julgelt ja põhjalikult. Vastab täpsustavatele küsimustele.


12

Kokkuvõttev hinne kujuneb Kõikide tööde vähemalt lävendi tasemel esitamine.

Õppematerjalid 1. R.Bolton Igapäevaoskused, Väike Vanker 2002 2. M. McKay jt Suhtlemisoskused, Väike Vanker 3. http://www.zone.ee/sirpre, Sotsiaalpsühholoogia 1 4. http://web.zone.ee/sirpre/ Teenindussuhtlemine

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane: vormistab dokumentide vormistamise heast tavast lähtuvalt

kandideerimise protsessis esitatavad dokumendid ettevõttepraktikale kandideerimiseks kirjeldab eriala kutsete süsteemi ning eriala edasiõppimise ja

tööturul rakendumise võimalusi oskab otsida erialaõpinguteks ja tööks vajalikku

informatsiooni tunneb turumajanduse toimimise põhimõtteid tunneb ettevõtjana või töötajana oma õigusi ja kohustusi kirjeldab teeninduskultuuri, teenindushoiakuid ja oskusi.

Kõik kirjalikud tööd koostatakse ja vormistatakse Hiiumaa Ametikooli kodulehel www.hak.edu.ee oleva „Kirjalike tööde vormistamise juhendi“ põhjal.

Moodul loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel.


2 ARVUTIÕPETUS 2 EKAP

K. Jesmin

E. Sameli


Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õpilane teab ja tunneb arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; tunneb teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid; infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid. Õpilane oskab käivitada arvutit, Windows’i programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit; koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; kasutada enamkasutatavaid

http://www.zone.ee/sirpre

http://web.zone.ee/sirpre/

http://www.hak.edu.ee/


13

tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid; lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme; otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada; kasutada õppe- ja teatmekirjandust.


Õpilane

kasutab õpitud arvutialaseid teadmisi ja oskusi õppetöös ja igapäevaelus, mõistab arvutiga töötamise riske ja

ohtusid, kasutab tundides saadud teadmisi

dokumentide koostamise kohta igapäevaelus, kasutab arvutis erinevaid

brausereid ja otsimootoreid teabe leidmiseks.

Õpilane

saab aru arvutialastest mõistetest, kasutab neid õigesti kõnes ja kirjalikes töödes, kasutab iseseisvalt erinevaid tekstitöötlus-, tabeltöötlus - ja

esitlusprogramme kodu- ja tunnitööde tegemisel, on teadlik arvutiga töötamise riskidest tervisele ja ohtudest

internetist ning väldib neid, leiab õige seaduse või standardi ja kasutab seda vormikohase ja

grammatiliselt õigesti vormistatud dokumentide koostamisel, kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust

organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega.

Teemad, alateemad

Mooduli maht 3 EKP Auditoorne töö 1EAP Praktiline töö 1EAP Iseseisev töö 1EAP

Arvutiõpetuse mõisted ja põhitegevused. Teksti- ja tabeltöötlus. Arvuti kasutamine suhtlemisel ja info otsingul. Dokumentide liigid ja nende vormistamise nõuded.

Õppemeetodid Loeng, vestlused, foorumid, testid, praktilised tööd, iseseisev töö

sh iseseisev töö Õppematerjalid iseseisvaks õppimiseks: 1. Infotehnoloogia põhimõisted http://www.e-uni.ee/e-

kursused/baas1/infotehnoloogia_phimisted.html 2. Silmade ja tervise hoidmine arvutiga töötamisel 3. http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-

tervist-hoida 4. Failihaldus 5. http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/failittlus.html 6. Teksti sisestamise reeglitega tutvumine 7. http://www.e-uni.ee/e-

kursused/baas1/teksti_sisestamise_reeglid.html

sh praktilised tööd Kaustade, alamkaustade tegemine. Pildi laadimine õpikeskkonda Moodle. Foorumites osalemine.

http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/infotehnoloogia_phimisted.html

http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/infotehnoloogia_phimisted.html

http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida

http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida

http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/failittlus.html

http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/teksti_sisestamise_reeglid.html

http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/teksti_sisestamise_reeglid.html


14

Praktikaaruande vormistamine. Äriplaani? vormistamine. Dokumendiplankide tegemine ja täitmine (volikiri, algatus-

ja vastuskiri). Eesti- ja ingliskeelse CV ning motivatsioonikirja koostamine. Avalduse kirjutamine arvutil. Dokumendi digitaalne allkirjastamine. Kalkulatsiooni koostamine? Palgalehe ja tööajatabeli koostamine. Praktika ja lõputöö esitlemine. Lõputöö vormistamine.

Õppemeetodid Loeng, vestlused, esitlused, foorumid, testid, praktilised tööd, iseseisev töö.

Hindamine Eristav

sh hindekriteeriumid Hinne „3“

Kasutab õigesti arvutialaseid mõisteid kõnes ja kirjalikes töödes.

Kasutab iseseisvalt erinevaid tekstitöötlus-, tabeltöötlus - ja esitlusprogramme kodu- ja tunnitööde tegemisel. Võib esineda vigu.

On teadlik arvutiga töötamise terviseriskidest ja väldib neid. Koostab vormikohase ja grammatiliselt õigesti vormistatud

dokumente. Võib esineda vormistamise vigu. Hinne „4“

Kirjalikel töödel võib esineda üksikuid mitteolulisi vormistuslikke ja keelelisi vigu.

Kõik kirjalikud tööd on koostatud kooli kirjalike tööde juhendi järgi ja esitatud õigeaegselt.

Hinne „5“

Dokumendid on vormistatud nõuetekohaselt ja vormistuslikke, keele- ja õigekirjavigu ei esine.

Õppematerjalid 1. EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri“. http://www.ra.ee/et/standardid-2/ (03.03.14)

2. Maire Raadik. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011.

3. Aedma, K., Neti- EQ ehk emotsionaalselt intelligentse meilikasutaja 10 peamist põhitõde. http://www.digitark.ee/?p=520( 06.09.11)

4. Spitsõn, M., Piret Elm, P., Eljas, H. 2010. Arvuti


http://www.digitark.ee/?p=520


15

baasteadmiste õppematerjal kutseõppuritele I http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/index.html (15.03.14)

5. Spitsõn, M., Piret Elm, P., Eljas, H. 2010 Arvuti baasteadmiste õppematerjal kutseõppuritele II http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas2/index.html

6. Metshein, M. Kontoritarkvara http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara (15.03.14)

7. Leping, R., Referaadi koostamine ja vormistamine http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli maht

Õpetaja

3 ERIALANE INGLISE KEEL 3 EKAP Kersti Kuuse

Nõuded mooduli alustamiseks Inglise keele oskus tasemel A2

Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õpilane kasutab inglise keelseid erialaga seonduvaid mõisteid: töövahendite nimetusi; restaureerimise etappe; töövahendite ja enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetusi; esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid.

Õpilane väljendab ennast inglise keelses keelekeskkonnas; loeb sõnaraamatu abiga erialaseid inglise keelseid tekste (seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest; kasutab inglise keelset erialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil.

Koostab ja vormistab inglise keelset elulookirjeldust (CV) ja ametlikku kirja.

Kirjeldab restaureerimise põhietappe ja tööoperatsioonide järjekorda.

Kasutab sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid.

ÕPIVÄLJUND HINDAMISKRITEERIUM

Õpilane

teab peast erialaga seonduvaid mõisteid: töövahendite nimetusi; ehitamise etappe; töövahendite ja

enamkasutatavate ehitus- ja

Õpilane kasutab erialaga seonduvaid mõisteid, töövahendite ja

materjalide nimetusi, restaureerimise etappe kõnes ja kirjas teab peast esmaabi andmisel vajalikku sõnavara ja

väljendeid osaleb inglise keelsetes eriala temaatikal peetavates

vestlustes ja rollimängudes

http://www.e-uni.ee/e-kursused/baas1/index.html



http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/


16

viimistlusmaterjalide nimetusi;

kasutab esmaabi andmisel vajalikku sõnavara ja väljendeid.

väljendab ennast inglise keelses keelekeskkonnas;

loeb sõnaraamatu abiga erialaseid inglise keelseid tekste (erialased artiklid, seadmete, materjalide kasutusjuhendid jms) ning saab aru nende tähendusest;

koostab ja vormistab inglise keelset avaldust, elulookirjeldust (CV), seletuskirja ja kinnituskirja;

kirjeldab ehitamise põhietappe ja tööoperatsioonide järjekorda erialal;

kasutab tööks vajalikke erialaseid inglise keelseid teabeallikaid (sõnaraamatud, Internet jms).

loeb ja tõlgib, koostab kokkuvõtteid erialastest inglise keelsetest artiklitest inglise keelest eesti keelde ja vastupidi

koostab ja vormistab oma CV ja ametliku kirja, eristab erinevaid ametlike kirjade tüüpe ja stiile

kirjeldab konkreetse restaureerimistöö etappe

TEEMAD, ALATEEMAD sh iseseisev töö ; praktika

Mooduli maht : 3 EKAP

Auditoorne töö: 1 EKAP

Praktiline töö: 1 EKAP

Iseseisev töö: 1 EKAP

1. ERIALASED MÕISTED. Puit- ja kiviehitiste restaureerimisega seotud mõisted. Restaureerimise etapid ja tööoperatsioonide järjekord puit- ja kiviehitiste restaureerimisel. Töövahendite ja puit- ja kiviehitiste restaureerimisel enamkasutatavate ehitus- ja viimistlusmaterjalide nimetused.

2. ESMAABI ANDMISEL KASUTATAV SÕNAVARA JA VÄLJENDID.

3. KASUTUSJUHENDID. Seadmete, materjalide jms kasutusjuhendite lugemine ja tõlkimine sõnaraamatu abiga.

4. RESTAUREERIMISE ALASED ARTIKLID. Puitehitiste, kiviehitiste, siseviimistluse, mööbli alaste artiklite lugemine, tõlkimine, lühikokkuvõtete tegemine.


17

5. PRAKTILISED TÖÖD. Õpimapp, mille sisuks on inglise keelne CV, ametlik kiri, kokkuvõte erialasest artiklist.

ÕPPEMEETODID Seminar, vestlused, rollimängud, praktiline töö , iseseisev töö

HINDAMINE Eristav hindamine


Kirjalik eneseväljendus Kontrolltööd erialaste mõistete tundmise kohta, kirjalikud tõlkeülesanded, kokkuvõtete tegemine

hinne „3“

õpilane teab ja oskab vigadeta kirjutada vähemalt 40-60% peast puit- ja kiviehitiste restaureerimisega seotud mõistetest, esmaabiga seotud mõistetest ja väljenditest

hinne „4“ õpilane teab ja oskab vigadeta kirjutada 61-80 % peast puit- ja kiviehitiste restaureerimisega seotud mõistetest, esmaabiga seotud mõistetest ja väljenditest

hinne „5“ õpilane teab ja oskab vigadeta kirjutada 81-100% peast puit- ja kiviehitiste restaureerimisega seotud mõistetest, esmaabiga seotud mõistetest ja väljenditest

Suuline eneseväljendus Rollimängud, temaatilised vestlused, monoloogid

Hinne „3“

Kommunikatsioon: Ebakindel kõneleja. Vastab enamusele küsimustest, kuid ei näita üles omapoolset initsiatiivi vestluses. Kasutab keelendeid mehhaaniliselt. Teeb sagedasi loogikavigu.

Sõnavara: Sõnavara on lihtne, ei kasuta keerulisi sõnu ega väljendeid.

Grammatika: Kasutab vaid lihtsaid grammatilisi struktuure, keerukamad struktuurid sisaldavad peaaegu alati vigu.

Soravus ja hääldus: Ebakindel kõneleja. Suudab oma mõtet edasi anda, kuid ei hoia ühtlast tempot. Parandab end pidevalt, teen hääldusvigu, mis põhjustavad mittemõistmist.

Hinne „4“

Kommunikatsioon: Hea kõneleja, vastab enamusele küsimustest kiiresti, vastab küsimustele loomulikult, kuid mitte alati loogiliselt.

Sõnavara: Kasutab kohast sõnavara tehes juhuslikke vigu sõnamoodustamises. Kasutab vahel harva valesid sõnu.

Grammatika: Ei tee vigu lihtsamates grammatilistes struktuurides, kasutab keerulisemaid struktuure, kuid nendes esineb juhuslikke vigu.


18

Soravus ja hääldus: Ladus kõneleja. Suudab hoida üsna ühtlast tempot. Esineb juhuslikke sõnaotsimise pause. Hääldus ja intonatsioon on enamasti korrektne.

Hinne „5“

Kommunikatsioon: Iseseisev kõneleja, vastab küsimustele kiiresti, loogiliselt ja selgelt, on võimeline parafraseerima.

Sõnavara: Lai sõnavara, täpne ja kohane, sõnamoodustamine on ladus.

Grammatika: Kasutab erinevaid lihtsamaid ja keerulisemaid grammatilisi struktuure kohaselt, teeb vaid väga üksikuid juhuslikke vigu.

Soravus ja hääldus: Väga sorav. Kõneleb ladusalt ja õige häälduse ning intonatsiooniga. Suudab end väljendada kindlalt, selgelt ja viisakalt.

Praktiline töö Õpimapp, mille sisuks on inglise keelne CV, avaldus, seletuskiri, inglise keelne kokkuvõte erialasest artiklist.

Hinne „3“

Tööd on üldiselt vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise nõuetele, kuid selles esineb iluvigu.

Töö vastab üdiselt auditoorse õppetöö käigus antud juhistele, kuid selles esineb kuni 50% vigu vormistamises ja sisus.

Töödes on kasutatud vaid lihtsaid grammatilisi struktuure, keerukamates struktuurides esineb vigu. Kasutatud sõnavara vastab üldiselt teema käigus omandatule.

Hinne „4“

Tööd on vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise nõuetele.

Töö vastab üdiselt auditoorse õppetöö käigus antud juhistele, kuid selles esineb kuni 30% vigu vormistamises ja sisus.

Töödes on kasutatud õigesti lihtsaid grammatilisi struktuure, keerukamates struktuurides esineb juhuslikke vigu. Kasutatud sõnavara vastab teema käigus omandatule, kuid esineb üksikuid vigu õigekirjas.

Hinne „5“

Tööd on vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise nõuetele.

Töö vastab üdiselt auditoorse õppetöö käigus antud juhistele,


19

kuid selles esineb kuni 10% vigu vormistamises ja sisus.

Töödes on kasutatud nii lihtsaid kui keerukamaid grammatilisi struktuure, keerukamates struktuurides esineb väga üksikuid vigu. Teema käigus omandatud sõnavara kasutus on õige.

KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB Kõikide tööde vähemalt lävendi tasemel esitamisel arvutatakse hinne aritmeetilise keskmisena.

ÕPPEMATERJALID 1. Oxfordi-Dudeni inglise-eesti piltsõnaraamat. The Oxford-Duden Pictorial English-Estonian Dictionary. Kirjastus Valgus. 2010

2. Grammar Is Easy. Ann Pikver. Tea Kirjastus 2000

3. English Grammar in Use. Raymond Murphy. Cambridge University Press 2001

4. M. Haagensen, M. Hinterleitner, A. Lelumees, A. Toots. Business English for Business Leader. TEA Kirjastus 2007

5. http://www.buildingconservation.com/

6. www.wikipedia.org

7. http://www.4hb.com/letters/

8. http://www.unc.edu/depts/wcweb/handouts/business.html

9. http://writing.wisc.edu/Handbook/BusinessLetter.html

10. http://europass.cedefop.europa.eu/europass

11. Lisamaterjalid internetilehtedelt.

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli

maht Õpetajad

4 JOONESTAMINE 3,0 EKAP Katrin Koit


Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane lahendab graafiliselt puit- ja kivikonstruktsioonide ehitamise alaseid ruumigeomeetrilisi ülesandeid lähtuvalt tehnilistele joonistele esitatud nõuetest.

Õpiväljund Hindamiskriteerium

Õpilane 1. kasutab jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid ja vormistamise nõudeid

Õpilane kasutab õigeid joonestusvahendeid ja standardkirja

(normkirja), kasutab standardseid leppemärke, mõõtkava ja

mõõtsuhteid, joonte liike


20

rakendab õpitud teadmisi jooniste (projektitöö) koostamisel.

2. kasutab kujutava geomeetria sisu, eesmärki ja rakendusi, projekteerimist ja projektsioonide liike ning nende rakendamist tehniliste jooniste koostamisel; kasutab loogilist ja analüütilist mõtlemist ning süsteemset lähenemist ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamisel kujutiste / jooniste abil;

joonestab mitmesuguste lõigatud kehade projektsioone, nende aksonomeetrilisi kujutisi ja konstrueerida kehade pinnalaotusi,

konstrueerib erinevate kehade lõikeid, lahendab erinevate kehade lõikumisülesandeid (hulktahk—

hulktahk, hulktahk—pöördkeha), joonestada nende projektsioone ja aksonomeetrilisi kujutisi,

rakendab erinevaid kujutamisvõtteid (kolmvaade, lõiked, ristlõiked) jooniste valmistamisel,

kasutab geomeetrilisi konstruktsioone, projektsioone ning joonise saamise meetodeid.

3. omab ülevaadet tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning ehitusprojektis sisalduvate joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest

võrdleb näidete alusel joonistuse ja tehnilise joonise erinevusi, toob näiteid erinevatest tehnilistest joonistest,

toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta ning selgitab joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust õpitaval erialal,

toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest,

defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted: ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised ja selgitab nende omavahelisi seoseid

4. visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiise arvestades etteantud mõõtkava

iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, väljendub eesti keelele kohasel viisil, järgides kirjakeele norme,

eristab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad,

visandab geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi, mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani järgides etteantud

mõõtkava, joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi

kolmvaate järgides etteantud mõõtkava, mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated

etteantud nõuete kohaselt, vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt

arvestades ehituslikel joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused)

5. selgitab tööjooniselt, hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt

selgitab välja hoone põhiplaanilt konstruktsioonielemendi asukoha lähtudes etteantud tööülesandest,

selgitab välja tööjooniselt konstruktsiooni kuju, mõõtmed,


21

välja tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed

projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud tööülesandest, nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel

ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale


Mooduli maht : 3EKAP/ 80t

Auditoorne töö: 5t

Praktiline töö: 40t

Iseseisev töö: 35t

1. Jooniste vormistamine 10t+5t iseseisvat tööd

Jooniste liigid. Joonestusvahendid ja materjalid. Jooniste vormistamine: jooniste formaadid, joonte liigid ja

nende kasutamine, standardkiri, raamjoon ja kirjanurk, mõõtmed, mõõtkava, joonist valmistamise järjekord.

Standardkirja mõiste. Standardkirja suur-ja väiketähtede joonestamine 2. Kujutav geomeetria 15t+15t iseseisvat tööd

Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Ruumiobjektidest tasapinnalisi kujutisi tuletamine; Aksonomeetria.

Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine

Ristisomeetria.

3. Tehniliste jooniste koostamise ülevaade 5t+5t iseseisvat tööd

4. Tehniline joonestamine 5t+5t iseseisvat tööd

Eskiisi järgi tööjooniste koostamine. Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Plaanid: asendiplaan, põhiplaan, korruste plaanid,

mõõtketid, märkteljed. Lõiked, sõlmed, detailjoonised. Mõõtmestamine

5. Tehniliste joonestamiste lugemine 10t+5t iseseisvat tööd Hoone põhiplaanilt ja ehituskonstruktsiooni lõigetelt

tööülesande täitmiseks vajalikkude lähteandmete leidmine Vajalikku materjali ja koguse leidmine


22

Iseseisev töö Kujutava geomeetria ülesannete lahendamine, tehniliste

jooniste koostamine, jooniste lugemine

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö , iseseisev töö

HINDAMINE Eristav hindamine


ÕV 1 - ÕV 4

Joonis

Eristatav hindamine

Joonis

Hinne"5"- sisult õige, korrektselt vormistatud ja puhas töö. Hinne"4"- 3-5 viga, korrektselt vormistatud ja puhas töö. Hinne"3" - ei ole korrektselt vormistatud, vigu rohkem, kui

5. Hinne"2"- puudulik, õpilane ei ole omandanud erialaselt

nõutavaid oskusi.

ÕV 5

Kirjalik töö

A/MA

Kontrolltöö

leiab hoone põhiplaanilt konstruktsioonielemendid lähtudes etteantud tööülesandest

leiab tööjooniselt konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse lähtudes etteantud tööülesandest

nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale

KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB Kokkuvõttev hinne kujuneb kirjaliku töö (õv 5) ja moodulite (õv 1-4) eristavalt hinnatud õpiväljundite aritmeetilise keskmise põhjal.

ÕPPEMATERJALID 1. „3D-modelleerimine, CNC-pink, Joonestamine“, Tea Hunt, Harri Annuka, Sergei Letunovitš, Tiigrhüppe SA, 2011.

2. http://opetaja.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_opilase_raamat.pdf

3. „Tehnilise joonestamise põhimõisted“, A.Teaste, J.Riives, J.Hristoforov, TTÜ, 1998.

4. innomet.ttu.ee/oppetoo/Vormistamine/TehniliseJoonestamisePohimoisted.pdf

5. „Joonestaja käsiraamat“, E.Targo, 1953.

6. „Technical Graphics“, E.T.Boyer, F.D.Meyers, F.M.Croft Jr, M.J.Miller, J.T.Demel, 1991.

7. „Tehniline Joonestamine“, U.Asi, 2009.

http://opetaja.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_opilase_raamat.pdf

http://opetaja.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_opilase_raamat.pdf

http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Vormistamine/TehniliseJoonestamisePohimoisted.pdf

http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Vormistamine/TehniliseJoonestamisePohimoisted.pdf


23

8. „Valikvastuseid Joonestamises“, H.Lubi, 1980.

9. „Ehitusjoonestamine“, U.Asi.

10. „Joonestamine“, J.Riives, K.Tihase, 1983.


maht (EKAP) Õpetajad

5 EHITUSFÜÜSIKA 1,5 Tarmo Rajang


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erialaga seonduvatest füüsikalistest seostest, füüsikaliste protsesside mõjust ehitistele ja ehitustegevusele.

Õpingute käigus arendab õpilane füüsika ja matemaatika alaseid pädevusi ning õppimisoskust.


Õpilane

1. mõistab ehitusfüüsika sisu, tunneb erialaga seonduvaid füüsikalisi seoseid, füüsikaliste protsesside mõju ehitistele ja ehitustegevusele

Õpilane

sõnastab ja selgitab õigesti ehitusfüüsika olemust ja mõisteid;

nimetab õigesti ehitusfüüsikas kasutatavaid suurusi, nende tähiseid ja mõõtühikuid;

selgitab õigesti erialaga seonduvaid tähtsamaid seoseid staatikast, soojafüüsikast, akustikast, elektrivoolust ja valgustusest;

selgitab õigesti soojusjuhtivuse olemust, soojuse levimise võimalusi tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas;

selgitab õigesti jõudude jaotust ehituskonstruktsioonides;

kirjeldab õigesti soojuskiirguse ja konvektsiooni tähtsust ehituses;

nimetab õigesti õhu- ja löögimüra leviku moodused ja selle tõkestamise võimalusi ehituskonstruktsioonides ja ruumides;

selgitab õigesti õhuniiskuse ja kastepunkti mõistet ja nende vältimise võimalusi;

kirjeldab niiskuse leviku ja selle takistamise võimalusi; selgitab õigesti elektriliste parameetrite vahelisi seoseid; nimetab õigesti elektrivoolu toimed ja nende kasutamise

võimalusi.

2. lahendab erialaga seonduvaid lihtsaid küsimus- ja

õppe- ja teatmekirjandust kasutades arvutab erinevate konstruktsioonide soojapidavust;


24

arvutusülesandeid leiab ehituskonstruktsioonide tugevdamist vajavaid piirkondi (kohti);

leiab võimalusi ehituskonstruktsioonide mürapidavuse tõstmiseks;

kasutab ülesannete lahendamisel õigesti mõõtühikuid ja nende tähiseid.

3. mõõdab erinevaid töö- ja elukeskkonda mõjutavaid parameetreid ning võrdleb neid normidega

kasutab enamlevinud mõõteriistu ja järgib nendega töötamisel ohutusnõudeid;

mõõdab piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust ja mürataset ruumides;

kirjeldab vastavaid teabeallikaid kasutades ruumide valgustusele esitatavaid nõudeid.

Teemad, alateemad 1. STAATIKA ALUSED. Jõud tehnikas, nende kujutamine vektorina. Jõudude liitmine ja lahutamine. Toereaktsioonide ja sisejõudude määramine mitmesuguste lihtsate ehituskonstruktsioonide puhul. Lihttala, konsooltala, seina ja posti koormamisel tekkivad jõud ja nende jaotus (tõmbe-, surve- ja neutraaltsoon). Piirsituatsioon enne purunemist. Konstruktsioonide tugevdamise võimalused. Lihtsamate tõste-mehhanismide (kang, plokk, tali, tungraud, vints) tööprintsiip. Kangi põhimõtte kasutamine tehnikas. Koormuste liigitus ja mõju erinevatele konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele.

2. SOOJAFÜÜSIKA ALUSED. Ehituse soojafüüsika põhimõisted. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses. Ruumi sisekliima ja nõuded nendele. Joon- ja punktkülmasillad. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivus ja soojapidavus. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine. Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool) Mitmekihilised piirded. Temperatuuri muutumise graafik mitmekihilistes välispiiretes. Piirete niiskusrežiim. Veeauru kondenseerumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Piirde õhujuhtivus. Ehitustarindi, kütte ja ventilatsiooni omavaheline seos. Loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon. Ehitiste, ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide tulekaitse. Piksekaitse.

3. PIIRETE HELIPIDAVUS. Heli ja müra. Heli sagedus ja lainepikkus. Heli levik ruumis. Kaja mõiste. Kaja vältimise võimalused ruumides. Õhu- ja löögimüra, nende levik ja tõkestamise võimalused. Müra mõju inimorganismile. Müra mõõtmise ühikud. Resonants ja selle mõju.


25

Nõuded mürapidavusele. Mürataseme mõõtmine.

4. ELEKTRIVOOL JA VALGUSTUS. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus. Allikapinge (elektromotoorjõud). Elektrienergia muundamine mehaaniliseks ja soojusenergiaks. Töö ja võimsus. Elektrivoolu magnetväli. Sirgjuhtme magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. Rööpvoolude vastastikune mõju. Elektromagnetiline jõud.

Valguse põhimõisted ja ühikud. Kunstlik ja loomulik valgustus. Ruumide valgustuse nõuded. Loomuliku valgustuse hindamine arvutuslikult ja katseliselt.

5. KESKKONNAPARAMEETRITE MÕÕTMINE.

Keskkonna parameetrid. Erinevate töö- ja elukeskkonda mõjutavate parameetrite mõõtmine ning võrdlemine normidega. Enamlevinud mõõteriistade ohutu kasutamine.

Teemad, alateemad

Loeng, iseseisev töö

Mooduli maht 1,5 EKAP, 40t

Auditoorne töö, loeng 15t

Iseseisev töö 25t

sh iseseisev töö (maht 25 tundi):

õpilase iseseisev töö õppematerjalidega (lugemine, vaatamine, harjutusülesannete lahendamine)

sh praktika Praktikat ette nähtud ei ole

Õppemeetodid Loeng, harjutus-ülesannete lahendamine, õpilase iseseisev töö materjalidega (lugemine, ül. lahendamine, kirjalik kontrolltöö, test)

Hindamine Eristav

sh hindekriteeriumid Eristav hindamine:

hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;

hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite


26

eesmärgipärane kasutamine;

hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;

hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki antud hindamisülesandega hinnatavaid õpiväljundeid lävendi tasemel.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Positiivse kokkuvõtva hinde saamiseks peavad olema esitatud ja positiivse hindega hinnatud mooduli kõik hinnatavad tööd.

Kokkuvõttev hinne kujuneb eristavalt hinnatud tööde hinnete aritmeetiline keskmine jääb täpselt kahe täisarvu vahele (näit. 3,5), otsustab kokkuvõtva hinde aineõpetaja. aritmeetilise keskmise ümardamisel lähima täisarvuni. Kui hinnete

sh hindamismeetodid Kirjalik kontrolltöö, test.

Õppematerjalid 1. Reinpuu, R. 2006. Ehitusfüüsika. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool

2. Masso, T. (toim.) 2002. Ehituskonstroktori käsiraamat 2.osa. Tallinn: Ehitame

3. Seppänen, O., Seppänen, M. 1998. Hoone sisekliima kujundamine. Tallinn: Koolibri

4. e-kursus: Tammesalu, T., 2008 Ehitusfüüsika. Haapsalu Kutsehariduskeskus http://www.hkhk.edu.ee/ehitusfyysika/ [29.05.2014]

5. õpetaja koostatud materjalid HAK e-õppekeskkonnas Moodle

Lisamaterjale arvutivõrgust:

1. interaktiivne mudel kangi tasakaalutingimuse uurimiseks http://mudelid.5dvision.ee/kang/ [30.05.2014]

2. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/12866223?leiaKehtiv [30.05.2014]

3. Puitkarkass-seina käitumine standardtulekahjus http://www.sisekaitse.ee/puitkonstruktsioonid [30.05.2014]

4. Resonants http://www.youtube.com/watch?v=jtm7ka7GAws [30.05.2014]

5. Resonantsi tõttu purunev sild http://www.youtube.com/watch?v=t53iN3xlKlQ&feature=relatedhttp:// [30.05.2014]

6. Heli ja müra http://www.rockwool.ee/miks+rockwool-

http://www.hkhk.edu.ee/ehitusfyysika/

http://mudelid.5dvision.ee/kang/

https://www.riigiteataja.ee/akt/12866223?leiaKehtiv

http://www.sisekaitse.ee/puitkonstruktsioonid

http://www.youtube.com/watch?v=jtm7ka7GAws

http://www.youtube.com/watch?v=t53iN3xlKlQ&feature=relatedhttp://

http://www.youtube.com/watch?v=t53iN3xlKlQ&feature=relatedhttp://

http://www.rockwool.ee/miks+rockwool-c7--c8-mega/akustiline+mugavus/heli+ja+mura


27

c7--c8-mega/akustiline+mugavus/heli+ja+mura [30.05.2014]

7. Arvutisimulatsioonid: heli ja lained http://phet.colorado.edu/et/simulations/category/physics/sound-and-waves [30.05.2014]

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht

Õpetajad

6 EHITAMISE ALUSED 3 EKAP


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ehitusalasest mõistetest ja terminoloogiast, hoonete konstruktsioonidest ja ehitamise etappidest; saab ülevaade ehitustööde korraldusest Eesti Vabariigis, kutseoskusnõuetest, ja ehitustöid reguleerivatest seadusandlikest aktidest ja töö ohutu korraldamise nõuetest ehitusplatsil.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

Õpilane

1. mõistab ehitamisega seotud mõisteid ja termineid ,omab ülevaadet ehitustöid reguleerivatest seadusaktidest, normdokumentidest, kvaliteedinõuetest, tootmisest

Õpilane defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal

mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus

selgitab erinevate teabeallikate põhjal ehitamisele ja ehitisele esitatavaid nõudeid

toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile

2. selgitab ehitamise üldisi põhimõtteid ning, omab ülevaadet ehituskonstruktsioonidest ja ehitusmaterjalide liigitusest ja omadustest

osaleb õppekäikudel ehitus-, remondiettevõtetesse ja koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja õpitaval erialal töölerakendumise võimaluste kohta

nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest

nimetab ja iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid

eristab, liigitab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud looduslikke ja tehislikke ehitusmaterjale ning võrdleb lähtuvalt omadustest kasutusala ehitustöödel

3. omab ülevaadet ehitustööde korraldusest (sh. montaažitööde ) ja ehitustöödel kasutatavatest

liigitab ehitustöödel kasutatavad väikemehhanismid vastavalt töötamise põhimõttele (elektri-, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab teabeallikate

http://phet.colorado.edu/et/simulations/category/physics/sound-and-waves

http://phet.colorado.edu/et/simulations/category/physics/sound-and-waves


28

töövahenditest, (sh masinad ja mehhanismid

põhjal tööohutusnõudeid nende kasutamisel loetleb kutsetööks vajalikke töövahendeid

(käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles

osaleb õppekäikudel ehitus-, remondiettevõtetesse ja koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate ehitustööde korraldusest ehitusobjektil

4. mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olulisust ehitustöödel

koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest

selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele ehitustööde teostamisel, sh töötamisel välistingimustes ja kõrgustes

nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust ehitustöödel

sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi

selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral ehitustöödel

TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD

Mooduli maht : 3 EKAP / 78t

LVP 0,5 EKAP / 14 t

Auditoorne töö: 34 t

Praktiline töö: 10 t

Iseseisev töö: 20 t

Eesti keel / 3 t

Kirjalike tööde vormistamine vastavalt nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles

Infotehnoloogia / 11 t

Kirjalike tööde lahendamiseks ja mõistete sisu leidmiseks infotehnoloogiliste vahendite kasutamine

1.Ehitusalased mõisted ja terminid / 14t + 2 t iseseisvat tööd

Ehitiste liigitus (otstarve, korruselisus, karkassi tüüp jms).

Ehitamise etapid. Ehitusmaterjalide tööstuslikust tootmisest Eestis 2. Ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded / 15t + 2t iseseisvat tööd

Ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine, projekteerimine, ehitusluba , ehitusjärelevalve)

Ehitustööde organiseerimise põhimõtted (ehituslikud piirangud )

3. Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid / 5 tundi + 1t iseseisvat tööd


29

Käsitööriistad Portatiivsed masinad ja tõstemehhanismid. 4. Nõuded montaažitöödele ja troppimisele /5t + 1t iseseisvat tööd

Montaažtööde etapid Troppimise põhimõtted Konstruktsioonide ja elementide montaaž ja

paigaldamise nõuded 5. Töökeskkond / 5 t + 4 t iseseisvat tööd

Tööohutusnõuded ehitustöödel (ohutu töökorraldus ehitusplatsil)

Tellingute paigaldus ja montaaž. Tööohutusnõuded tellingute ja töölavade Ohtlike tööde loetelu ehituses. Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus.

Turvalisus

ÕPPEMEETODID Loeng, , iseseisev töö , kontrolltöö , õppekäik , praktiline töö

HINDAMINE Eristav hindamine ; kujundav hindamine toimub õppeprotsessi käigus


ÕV 1

Kirjalik töö

(selgitab kirjalikult ehitusalaseid mõisteid ,termineid ja ehitamise põhinõudeid)

3“ õpilane kirjeldab 20 ehitusalast mõistet kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti

„4“ õpilane kirjeldab 20 ehitusalast mõistet iseseisvalt

„5“ õpilane kirjeldab 20 ehitusalast mõistet iseseisvalt , selgitab nende tähtsust ja toob näiteid.

ÕV 2 1)Kirjalik töö

(esitab kirjalikult loetelu hoonete põhikonstruktsioonidest ja elementidest koos selgitusega)

2)Kirjalik töö (ehitusmaterjalide liikidest ja omadustest)

3“ õpilane nimetab hoone põhikonstruktsioone ja nende elemente ning neile esitatavaid nõudeid kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti

„4“ õpilane kirjeldab hoone põhikonstruktsioone ja elemente iseseisvalt

„5“ õpilane kirjeldab hoone põhikonstruktsioone ja elemente iseseisvalt ja selgitab neile esitatavaid nõudeid ja kasutatavaid materjale

3“ õpilane nimetab ehitusmaterjalide liike ,omadusi, kasutusala ja tootjaid kasutades enda poolt tunnis koostatud konspekti

„4“ õpilane nimetab ehitusmaterjalide liike ,omadusi, kasutusala ja tootjaid iseseisvalt

„5“ õpilane nimetab ehitusmaterjalide liike ,omadusi, kasutusala ja tootjaid ning iseseisvalt selgitab neile


30

3)Praktiline töö (materjalide tundmine)

esitatavaid nõudeid .

A /MA

eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud kivimaterjale , puitmaterjale , puistematerjale ja mineraalseid sideaineid.

ÕV 3

Õppekäik

(osaleb õppekäigul ehitus-, remondiettevõtetesse)

A/MA

osaleb õppekäigul ehitus-, remondiettevõtetesse ja koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate ehitustööde korraldusest ehitusobjektil ja ehitusel kasutatavatest töövahenditest, (sh masinad ja mehhanismid )

ÕV 4

Referaat ( tööohutus ehitustöödel sh. kõrgustes töötamisel, töötervishoid, ohtlike tööde loetelu ,

Iseseisev töö

A/MA

Koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehituses kehtivatest töötervishoiu ja tööohutusnõuetest ; analüüsib riske töötaja tervisele l sh töötamisel välistingimustes ja kõrgustes ; nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust ; toob näiteid ohtlikest töödest ehituses.

KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB

(kokkuvõttev hinne „3“, „4“, „5“ arvutatakse kaalutud keskmise meetodil ja ümardatakse lähima täisarvuni)

Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded sh .iseseisva töö vähemalt hindele „3“ (kolm)

Hinne „4“ , Hinne „5“ arvutatakse kaalutud keskmise ja arvestatud „A“

ÕPPEMATERJALID 1. Masso , T. Ehituskonstruktori käsiraamat III .Tallinn: Ehitame, 2002 (materjalid)

2. Pärnamägi, H. Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002

3. Käärid, S. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 (ladumise tehnoloogia)

4. Tehiskivid ja looduskivid. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01/02/09]

5. Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005); 6. Hooned I, II osa. H. Tamme (2004); 7. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid

(2005); 8. www.puumarket.ee


31


7 EHITUSMATERJALID JA KONSTRUKTSIOONID

4,5 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks Põhihariduse olemasolu

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet hoone konstruktsioonidest, ehitusmaterjalide liigitusest ning puit- ja kiviehitiste restaureerimisel kasutatavatest põhimaterjalidest.


Õpilane:

1. omab ülevaadet ehitusmaterjalide ning puit- ja kiviehitiste restaureerimisel kasutatavate materjalide omadustest ja liigitusest

Õpilane:

defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid mahumass, poorsus, hügroskoopsus, veeimavus, aurutihedus, külmakindlus, soojajuhtuvus, soojaimavus, tulepüsivus ja tulekindlus, tugevus ja selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus, kuluvus, haprus, löögitugevus;

eristab näidiste põhjal puiduliike, puit- ja puidupõhiseid materjale ning kirjeldab erinevate teabeallikate põhjal puitmaterjalide omadusi ning kasutusalasid puitehitiste restaureerimistöödel, klassifitseerib puitmaterjalid (ümar-, saematerjal, pooltooted, puitdetailid);

eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud looduslikke ja tehislikke kivimaterjale ning analüüsib erinevate teabeallikate põhjal kivimaterjalide erinevusi (koostis, liigitus, füüsikalised omadused ja kasutuskohad) ja traditsioonilisi kasutusalasid;

omab ülevaadet metallmaterjalidest ning omadustest (korrosioon ja kaitse), eristab mustade ja värviliste metallide kasutusalasid, selgitab traditsiooniliste metallmaterjalide valmistamis- ning kasutusviise;

omab ülevaadet mineraalsetest sideainetest, iseloomustab lubja, kipsi, tsemendi- ja savi materjale nende omaduste ja kasutuskohtade põhjal restaureerimistöödel;

selgitab soojustus- ja hüdroisolatsioonmaterjalide vajalikust hoonete ehitamisel ja restaureerimisel, liigitab ja kirjeldab erinevaid soojaisolatsioonimaterjale (plaat, rull, villad) nende omaduste ja kasutusalade põhjal;

omab ülevaadet viimistlusmaterjalidest ja nende kasutusaladest restaureerimistöödel (puidukaitsevahendid, pahtlid, kitt, vee-ja veevabad värvid, õlid, peitsid), selgitab


32

nende liigituse ja traditsioonilisi valmistamisviise; eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale

(liiv, kruus, killustik) ja iseloomustab nende omadusi lähtuvat kasutusalast;

liigitab näidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende väärkasutamisest tulenevaid ohte ehitus- ja restaureerimistöödel;

toob näiteid ehitustöödel kasutatavate kemikaalide (immutusvahendid, värvid, korrosioonitõrjevahendid jm) tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega ning nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust ehitustöödel.

2. omab ülevaadet ehituskonstruktsioonidest ja selgitab konstruktsioonide üldisi hooldus ja põhimõtteid

nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest;

omab ülevaadet loodulikest ja tehisalustest, erinevatest vundamendi liikidest (lint-, post-, plaat-, vaivundament), eristab neid materjali ja konstruktsiooni järgi, iseloomustab vundamente läbi ajaloo ning kirjeldab vanadele vundamentidele iseloomulikke niiskustõkkeid ja isolatsioonivõtteid;

omab ülevaadet erinevatest seinakonstruktsioonest (liigitus, materjal, struktuur, töötamisiseloom, asukoht), selgitab looduskivist ja puitmaterjalidest seinte ehitamisele ja restaureerimise esitatavaid nõudeid;

omab ülevaadet põrandatest ja vahelagedest (liigitus, materjal, struktuur, töötamisiseloom, asukoht), selgitab aluskonstruktsiooni põhjal põrandatele ja vahelagedele esitatavaid nõudeid ehitus- ja restaureerimistöödel;

mõistab erinevate avatäidete ehitust ja vormi, paigaldamise võtteid ning eritingimusi restaureerimistöödel;

omab ülevaadet katustetüüpidest (kuju, aluskonstruktsioon, kattematerjal);

omab ülevaadet treppide ehitusest, analüüsib erinevaid trepikonstruktsioone asukoha põhjal;

selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoone välispiiretele (katus, seinad, avatäited jm);

mõistab hoonete hooldamise vajaduse tähtsust ja kasutab vastavalt konstruktsioonidele erinevaid hooldusvõtteid.

Teemad, alateemad

Mooduli õppemaht 117 tundi jaguneb järgmiselt:

1. Ehitusmaterjalid (20T/8P/20I)

a) Ehitusmaterjalide omadused

b) Puitmaterjalide klassifikatsioon

c) Kivimaterjalide klassifikatsioon


33

Auditoorne töö: 40 tundi

Praktiline töö: 50 tundi

Iseseisev töö: 27 tundi

d) Metallmaterjalide klassifikatsioon

e) Mineraalsed sideained

f) Soojustus- ja hüdroisolatsioonimaterjalid

g) Viimistlusmaterjalid

h) Puistematerjalid

i) Kinnitusvahendid

j) Kasutuskohad ja -alad ning nende spetsiifika

k) Töötamine kemikaalidega

2. Konstruktsioonid (20T/42P/7I)

a) Hoone konstruktsioonid

b) Vundamendid

c) Seinakonstruktsioonid

d) Põrandad ja vahelaed

e) Avatäited

f) Katustetüübid

g) Trepid

h) Ilmastikutingimuste mõju väliskonstruktsioonidele

i) Tööohutus

j) Tegevuse analüüs

Iseseisev töö materjalide analüüs etteantud objekti põhjal

Õppemeetodid Loeng, praktiline töö, õppekäigud, analüüs, grupitöö

Hindamine Eristav hindamine; kujundav hindamine toimub õppeprotsessi käigus


ÕV 1

1. Kirjalik töö: test Hinne „3“ ehk „rahuldav“ selgitab 10 mõistet kasutades erialast abimaterjali nimetab näidiste põhjal 5 puiduliiki, puit- või puidupõhist

materjali klassifitseerib näidete põhjal puitmaterjalid eristab ja nimetab näidiste põhjal 3 looduslikku ja tehislikku

kivimaterjali nimetab näidiste põhjal 5 metallmaterjali ning nende


34

kasutusala eristab näidiste põhjal lupja, kipsi, tsementi- ja savi nimetab 3 traditsioonilist hüdroisolatsioonimaterjali nimetab 5 viimistlusmaterjali eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale liigitab näidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete

varal nende väärkasutamisest tulenevaid ohte ehitus- ja restaureerimistöödel

toob näiteid ehitustöödel kasutatavatest kemikaalidest Hinne „4“ ehk „hea“

selgitab iseseisvalt 10 mõistet nimetab näidiste põhjal 5 puiduliiki, puit- või puidupõhist

materjali ning kirjeldab puitmaterjalide omadusi klassifitseerib näidete põhjal puitmaterjalid eristab ja nimetab näidiste põhjal 5 looduslikku ja tehislikku

kivimaterjali ning analüüsib erinevate kivimaterjalide erinevusi (koostis, liigitus, füüsikalised omadused ja kasutuskohad) ja traditsioonilisi kasutusalasid

nimetab näidiste põhjal 5 metallmaterjali ning nende kasutusala

selgitab mõisteid korrosioon ja -kaitse eristab näidiste põhjal lupja, kipsi, tsementi- ja savi ning

nimetab nende kasutuskohad nimetab 5 traditsioonilist hüdroisolatsioonimaterjali ning

nende kasutuskohad nimetab 5 viimistlusmaterjali ning liigitab need vastavalt

etteantud klassifikatsioonile eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale liigitab näidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete

varal nende väärkasutamisest tulenevaid ohte ehitus- ja restaureerimistöödel

toob näiteid ehitustöödel kasutatavatest kemikaalidest ja ohutusnõuetest nende kasutamisel

Hinne „5“ ehk „väga hea“ selgitab iseseisvalt 10 mõistet nimetab näidiste põhjal 5 puiduliiki, puit- või puidupõhist

materjali ning kirjeldab puitmaterjalide omadusi klassifitseerib näidete põhjal puitmaterjalid eristab ja nimetab näidiste põhjal 5 looduslikku ja tehislikku

kivimaterjali ning analüüsib erinevate kivimaterjalide erinevusi (koostis, liigitus, füüsikalised omadused ja kasutuskohad) ja traditsioonilisi kasutusalasid

nimetab näidiste põhjal 5 metallmaterjali ning nende kasutusala

selgitab mõisteid korrosioon ja -kaitse


35

eristab näidiste põhjal lupja, kipsi, tsementi- ja savi ning nimetab nende kasutuskohad

nimetab 5 traditsioonilist hüdroisolatsioonimaterjali ning nende kasutuskohad, nimetab nende saamis- ja hoiustamisviisid

nimetab 5 viimistlusmaterjali ning liigitab need vastavalt etteantud klassifikatsioonile ja nimetab kasutuskohad

eristab näidiste põhjal erineva fraktsiooniga puistematerjale ja nende kasutamisviisid

liigitab näidiste põhjal kinnitusvahendeid ja selgitab näidete varal nende väärkasutamisest tulenevaid ohte ehitus- ja restaureerimistöödel

toob näiteid ehitustöödel kasutatavatest kemikaalidest ja ohutusnõuetest nende kasutamisel, nimetab isikukaitsevahendeid

2. Kirjalik töö: analüüs Hinne „3“ ehk „rahuldav“ nimetab etteantud objektil kasutatud ehitusmaterjalid fotografeerib etteantud objekti materjalide näited vormistab töö korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid

Hinne „4“ ehk „hea“ nimetab etteantud objektil kasutatud ehitusmaterjalid liigitab traditsioonilised ja kaasaegsed ehitusmaterjalid fotografeerib etteantud objekti materjalide näited koostab hoone eskiisjoonise ning märgib sellel fotodel

olevate materjalide asukohad vormistab töö korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid Hinne „5“ ehk „väga hea“ kirjeldab hoone välimust ja seisukorda nimetab etteantud objektil kasutatud ehitusmaterjalid liigitab traditsioonilised ja kaasaegsed ehitusmaterjalid fotografeerib etteantud objekti materjalide näited koostab hoone eskiisjoonise ning märgib sellel fotodel

olevate materjalide asukohad vormistab töö korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid esitleb tööd kaasõpilastetele

ÕV 2

1. Kirjalik töö: test Hinne „3“ ehk „rahuldav“ nimetab hoone põhikonstruktsioonid nimetab 3 looduslikku ja tehisalust nimetab 3 seinakonstruktsiooni


36

liigitab näidete põhjal põrandaid ja vahelagesid selgitab mõiste avatäide ja toob 2 näidet nimetab 5 katusetüüpi liigitab trepid asukoha järgi nimetab välispiiretele mõjuvaid ilmastikutingimused

Hinne „4“ ehk „hea“ nimetab hoone põhikonstruktsioonid, iseloomustab nende

ülesandeid nimetab 3 looduslikku ja tehisalust, kirjeldab

vundamendiliike vastavalt alusele nimetab 3 seinakonstruktsiooni, kirjeldab nende

töötamiseiseloomu liigitab näidete põhjal põrandaid ja vahelagesid, selgitab

aluskonstruktsiooni põhjal põrandatele ja vahelagedele esitatavaid nõudeid ehitus- ja restaureerimistöödel

selgitab mõiste avatäide, toob 2 näidet ja kirjeldab paigaldamise võtteid ning eritingimusi restaureerimistöödel

nimetab 5 katusetüüpi ja kattematerjali liigitab trepid asukoha järgi ja nimetab kasutatavad

materjalid nimetab välispiiretele mõjuvaid ilmastikutingimused

Hinne „5“ ehk „väga hea“ nimetab hoone põhikonstruktsioonid, iseloomustab nende

ülesandeid ja märgib etteantud joonisel nimetab 3 looduslikku ja tehisalust, kirjeldab

vundamendiliike vastavalt alusele ning vanadele vundamentidele iseloomulikke niiskustõkkeid ja isolatsioonivõtteid

nimetab 3 seinakonstruktsiooni, kirjeldab nende töötamiseiseloomu ning nimetab seinakonstruktsioonidel kasutatavaid materjale

liigitab näidete põhjal põrandaid ja vahelagesid, selgitab aluskonstruktsiooni põhjal põrandatele ja vahelagedele esitatavaid nõudeid ehitus- ja restaureerimistöödel

selgitab mõiste avatäide, toob 2 näidet ja kirjeldab paigaldamise võtteid ning eritingimusi restaureerimistöödel, toob välja ajaloos kasutusel olnud avatäidete materjale

nimetab 5 katusetüüpi ja kattematerjali, toob välja puitkatusekatte materjalide liigid

liigitab trepid asukoha järgi ja nimetab kasutatavad materjalid

nimetab välispiiretele mõjuvaid ilmastikutingimused ning levinumad kahjustused

2. Praktiline töö: grupitöö A/MA


37

sõrestikkonstruktsiooni valmistamine

Hinne „A“ arvestatud kui õpilane: valib juhendamisel töövahendid ja -materjalid valmistab juhendamisel sõrestikkonstruktsiooni

tappliidetena lähtudes etteantud tööjoonisest järgib töötamisel tööohutusnõudeid

3. Praktiline töö: grupitöö põrandakonstruktsiooni valmistamine

A/MA Hinne „A“ arvestatud kui õpilane: valib juhendamisel töövahendid ja -materjalid valmistab juhendamisel põrandakonstruktsiooni lähtudes

etteantud tööjoonisest järgib töötamisel tööohutusnõudeid

Kokkuvõtva hinde kujunemine Õpilane on omandanud kõik õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud, praktilised ja iseseisvad tööd positiivsele tulemusele.

Kokkuvõttev hinne kujuneb väljundite läbimist tõendavate kirjalike, praktiliste ja iseseisvate tööde keskmise hinde alusel.

Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2“ ehk „puudulik“.

Õppematerjalid 1. Masso , T. Ehituskonstruktori käsiraamat III .Tallinn: Ehitame, 2002 (materjalid)

2. Pärnamägi, H. Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002

3. Käärid, S. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 (ladumise tehnoloogia)

4. Tehiskivid ja looduskivid. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01/02/09]

5. Ehitusmaterjalid. H. Pärnamägi (2005);

6. Hooned I, II osa. H. Tamme (2004);

7. Hoonete remont ja rekonstrueerimine. I, II osa. S. Käärid (2005);

8. wwwpuumarket.ee


maht Õpetajad

8 EHITUSMÕÕDISTAMINE 1,5 EKAP



38

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane teostab vajalikke märke- ja mõõdistustöid.

Tunneb ära ja kirjeldab plaanidelt hoone asukoha ja välisvõrkude plaanidelt võrkude ehituse ja asukoha kõrgusmärke; kasutada lihtsamaid mõõteriistu ja märkimisseadmed; teostada mõõtmisi mõõtlindi ja nivelliiriga; teostada ehitise elementide kontrollmõõdistamist; mõõdistada ehitusmälestiste detaile.


Õpilane:

1. omab ülevaadet mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavatest põhimõistetest ja erinevatest mõõteriistadest ning -vahenditest

Õpilane:

selgitab oma sõnadega mõisteid mõõtkava, absoluutne- ja suhteline kõrgus, kõrguskasv, ehituobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus

nimetab mõõdistustöödel kasutatavaid asjakohaseid mõõteriistu (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja)

2. teostab juhendamisel tööjoonist järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus

valib tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -vahendid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, käsilaser kaugusmõõtja)

teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu

kannab juhendamisel projektist lähtudes kõrgusmärgid üle etteantud objektile kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

märgib juhendamisel aluspinnale ja kihilatile avade asukohad ja kõrgused kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

3. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel

kontrollib juhendamisel ehitise elementide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid

hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja –vahendeid arvestades nende kasutus- ja hooldusjuhendeid

kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult järgib mõõdistus- ja märkimistööde ajal kui ka töökoha

korrastamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega


39

mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

Teemad, alateemad


Auditoorne töö: 12

Praktiline töö: 20

Iseseisev töö: 7

1. Geodeesia mõiste ja tähtsus

1.1. Kartograafilised projektsioonid

1.2.Topograafiline plaan ja kaart

1.3. Plaanide leppemärgid

1.4. Mõõtkava ja mõõtmed

1.5. Mõõdusuhe ja joonmõõt

1.6. Mõõtmise ja märkimise reeglid ja põhimõtted

2. Mõõteriistad ja -vahendid

2.1. Mõõdistamisel enamkasutatavad mõõteriistad, märkimisseadmed ja –vahendid

2.1.1. Lasermõõteriistad

2.2. Reeperid, kõrgusmärgid

2.3. Horisontaal- ja vertikaalmõõdistamine

2.4. Ohutusnõuded mõõtevahenditega töötamisel

3. Nivelleerimine

3.1. Optiliste seadmetega ehituselementide mahamärkimine ja ülemõõtmine

3.2. Ehituselementide kontrollmõõdistamine (täisnurgad, akna ja ukseava suurus jms) 3.3.Ehitusmälestiste mõõdistamine ja skemaatiliste mõõtmisjooniste koostamine

Iseseisev töö Õpilane: kaardistab kodukandis asuva muinsuskaitse all oleva objekti koostab õpimapi koos eneseanalüüsiga

Õppemeetodid Loeng, praktiline töö, grupitöö, õppekäigud, õpimapp, analüüs, esitlus



ÕV 1

1. Kirjalik töö: test Hinne „3“ ehk „rahuldav“

selgitab 10 mõõdistamisalast mõistet kasutades erialast abimaterjali


40

nimetab 5 mõõdistamise töövahendit

Hinne „4“ ehk „hea“

selgitab 10 mõõdistamisalast mõistet iseseisvalt nimetab 5 mõõdistamise töövahendit

Hinne „5“ ehk „väga hea“

selgitab 10 mõõdistamisalast mõistet iseseisvalt nimetab 5 mõõdistamise töövahendit ning kirjeldab nende

kasutamist

ÕV 2 A/MA Hinne „A“ arvestatud kui õpilane:

1. Praktiline töö: grupitöö märke- ja mõõdistustööd

teisendab juhendamisel tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus valib juhendamisel tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -

vahendid teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt

nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu märgib juhendamisel aluspinnale ja kihilatile avade

asukohad ja kõrgused kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse

Hinne „3“ ehk „rahuldav“

teisendab juhendamisel tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus valib juhendamisel tööülesandest lähtuvalt mõõteriistad ja -

vahendid teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt

nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu märgib juhendamisel aluspinnale ja kihilatile avade



teisendab iseseisvalt tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus valib iseseisvalt tööülesandest lähtuvalt õiged mõõteriistad

ja -vahendid teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt

nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse


41


teisendab iseseisvalt tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus valib iseseisvalt tööülesandest lähtuvalt õiged mõõteriistad

ja -vahendid teostab lühikese nivelleerimiskäigu määrates keskelt

nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse märgib juhendamisel aluspinnale ja kihilatile avade


2. Kirjalik töö: esitlus Hinne „3“ ehk „rahuldav“

kaardistab kodukandis (valla piires) asuva 1 muinsuskaitse all oleva objekti vormistab töö korrektses eesti keeles kasutades



kaardistab kodukandis (valla piires) asuvad 2 muinsuskaitse all olevat objekti annab ülevaate etteantud hoone ajaloolise taustast

kasutades teabeallikaid vormistab töö korrektses eesti keeles kasutades



kaardistab kodukandis (valla piires) asuvad 3 muinsuskaitse all olevat objekti annab ülevaate etteantud hoone ajaloolise taustast

kasutades teabeallikaid vormistab töö korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid tutvustab tööd kaasõpilanetele

ÕV 3

1. Kirjalik töö: õpimapp Hinne „3“ ehk „rahuldav“

analüüsib koos juhendajaga oma tegevust ning toimetulekut mõõdistustööde tööülesannete ja märkimistöödega koostab kokkuvõtva analüüsi töökäigust ja tulemustest vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades



42


analüüsib koos juhendajaga oma tegevust ning toimetulekut mõõdistustööde tööülesannete ja märkimistöödega hindab juhendamisel arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtva analüüsi töökäigust ja tulemustest vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid Hinne „5“ ehk „väga hea“

analüüsib koos juhendajaga oma tegevust ning toimetulekut mõõdistustööde tööülesannete ja märkimistöödega hindab iseseisvalt arendamist vajavaid aspekte otsides

lisamaterjale koostab kokkuvõtva analüüsi töökäigust ja tulemustest vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades





Õppematerjalid Kirjandus

1. õppematerjal : A. Jõgi mõõdistamise algkursus

2. õppematerjal : A jõgi mõõdistamise jätkukursus

3. K.A.Sõssojev „Geodeesia alused“, kirjastus „Valgus“ Tallinn 1969

4. „Geodeesia I osa“, Eesti Põllumajandusülikool Maamõõduinstituut, Tartu 1997


maht Õpetajad

9 RESRTAUREERIMISE JA

MUINSUSKAITSE ALUSED 1,5 EKAP Katrin Koit

Nõuded mooduli alustamiseks Läbimisel on moodul Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid.

Mooduli eesmärk Õpilane teab ja tunneb

mõisteid konserveerimine, restaureerimine, remont, mälestis ning restaureerimise ja muinsuskaitse üldpõhimõtteid;


43

kehtivaid muinsuskaitse normdokumente ja õigusakte;

Eesti muinsuskaitse süsteemi ja struktuuri; kultuurimälestiste kaitse põhimõtteid; restaureerimisaruande ehk tööde muinsuskaitselise aruande

koostamise põhimõtteid; ajalooliste proportsioonide säilitamise vajalikkust; parimaid restaureerimise näiteid Eestis (ehitised); väärtuskriteeriumeid ja sellest lähtuvaid erinevaid restaureerimismeetodeid.

Õpilane oskab visuaalselt hinnata mälestise tehnilist seisukorda; välja selgitada kahjustuste põhjusi, teostada mälestistel lihtsamaid mõõdistamise ja dokumenteerimise töid; säilitada informatsiooni ajaloolisel objektil töötades; kasutada õppe- ja teatmekirjandust ning erialaseid normdokumente.


Õpilane 1. kirjeldab muinsuskaitse ajalugu ja normdokumente

Õpilane eristab mõisteid ja termineid: mälestis, kinnis- ja

vallasmälestised, muinsuskaitseala, muinsuskaitse. Mõisted (konserveerimine, restaureerimine, remont, saneerimine) nende siusuline erinevus. kirjeldab Muinsuskaitse filosoofiat ja ajalugu. nimetab Muinsuskaitse Rahvusvahelisi organisatsioone

(UNESCO, ICOMOS, ICOM, ICCROM jm.)

2. kirjeldab ehitusmälestiste säilitamise võimalusi ja meetodeid; konserveerimise põhimõtted, ajaloolisi tehnoloogiaid ja viimistlustehnikaid; tehnilise seisukorra hindamise meetodeid ja materjalide lagunemise põhjuseid

nimetab restaureerimise eesmärke. Restaureerimise põhimõtted ja meetodeid. eristab restaureerimise, konserveerimise ja remondi

erinevusi ja teostuspõhimõtted

3. omab ülevaadet ehitusmälestiste seisukorra uurimisest ja hindamisest

teostab mälestistel lihtsamaid mõõdistamise ja dokumenteerimise töid nimetab, kuidas säilitada informatsiooni ajaloolisel objektil

töötades; kasutada õppe- ja teatmekirjandust

4. osaleb õppekäikudel erinevate restaureeritud objektidega tutvumiseks

näeb parimaid restaureerimise näiteid Eestis (ehitised); kirjeldab väärtuskriteeriumeid ja sellest lähtuvalt erinevaid

restaureerimismeetodeid


Mooduli maht : 1,5 EKAP/ 40 t


44

Auditoorne töö: 12t



1. Muinsuskaitse ajalugu ja normdokumendid 4t+5t iseseisvat tööd

Mõisteid (konserveerimine, restaureerimine, remont, mälestis jne) ja kasutatav terminoloogia XIX ja XX sajandi muinsuskaitse ja restaureerimise

peamised tõekspidamised Muinsuskaitseseadus ja selle alldokumendid Rahvusvahelised konventsioonid ja kokkulepped (Veneetsia

harta, Haagi konventsioon, Pariisi konventsioonid jms Muinsuskaitse rahvusvaheliste organisatsioonidega

(UNESCO, ICOMOS, ICOM, ICCROM jm.)

2. Restaureerimise alused 4t+5t iseseisvat tööd

Restaureerimise eesmärgid. Restaureerimise põhimõtted ja meetodid. Ülevaade ajaloolistest meetoditest (uuendusmeetod,

empiiriline meetod, kompilatsioonimeetod, stiililise restaureerimise meetod). Restaureerimise, konserveerimise ja remondi erinevused ja

teostuspõhimõtted. Tööde muinsuskaitselise aruande koostamise põhimõtted. Restauraatori 10 käsku.

3. Ehitusmälestiste seisukorra uurimine ja hindamine 4t+5t iseseisvat tööd

Väärtuskriteeriumite määramine ja restaureerimismeetodite valik sellest lähtuvalt. Levinumad kahjustused (sh inimtegevusest tulenevad

kahjustused). Tehnilise seisukorra hindamisemeetodid ja võtted:

visuaalne hindamine, proovide võtmine, laboratoorne uurimine, sondaaž, šurf (augu tegemine), tranšee (vao tegemine), avamine,

arhiiviuuringud. Tegevusluba omavad asutused ja institutsioonid. Restaureerimisülesande mõiste ja koostamise nõuded. Ülevaade mälestiste uurimis-

projekteerimisdokumentatsioonist

4. Õppekäigud erinevate restaureeritud objektidega tutvumiseks


45

8t+5t iseseisev töö

Tutvumine restaureeritud objektidega Eestis


HINDAMINE Mitteeristav hindamine


ÕV 1

Kirjalik töö

A/MA

Kontrolltöö

eristab mõisteid: konserveerimine, restaureerimine, remont, mälestis ning nimetab restaureerimise ja muinsuskaitse üldpõhimõtteid kirjeldab Muinsuskaitse filosoofiat ja ajalugu. eristab Muinsuskaitse Rahvusvahelisi organisatsioone

ÕV 2

Kirjalik töö

A/ MA

Kontrolltöö

omab ülevaade ajaloolistest restaureerimise meetoditest nimetab restaureerimise, konserveerimise ja remondi

erinevusi ja teostuspõhimõtteid. kirjeldab muinsuskaitselise aruande koostamise

põhimõtteid. nimetab restauraatori 10 käsku

ÕV 3

Kirjalik töö

A/MA

Kontrolltöö

kirjeldab levinumad kahjustusi (sh inimtegevusest tulenevad kahjustused). nimetab tehnilise seisukorra hindamisemeetodeid ja

võtteid kirjeldab restaureerimisülesande mõiste ja koostamise

nõuded. omab ülevaade mälestiste uurimis-

projekteerimisdokumentatsioonist

ÕV 4

Õppekäigu kokkuvõte kirjeldab ja analüüsib nähtud lahendusi ja objekte

KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB Kõik hindekriteeriumid on arvestatud (A)

ÕPPEMATERJALID Trükised

1. „Restaureerimise põhimõtted, ehitustehnoloogia ja materjalid“ // Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet, 1997

2. „Kodu vanas majas : säästva renoveerimise põhitõed“ T . Elvisto, R. Pere, 2006

3. „Konserveerimisbioloogia“ K. Konsa, 2006 4. „Majatohter. 1 osa“ P. Kaila, 1999


46

5. “Hoonete remont ja rekonstrueerimine“ ,S. Käärid, 2002 6. „Muinsuskaitse aastaraamat“, Muinsuskaitseamet, 2004-

2013 7. „Oma Maja“ Äripäeva Kirjastus, 2002 8. „Ehitaja käsiraamat 2003/2004“ Presshouse, 2004 9. Perioodikaväljaanded, artiklid 10. „Restaureerimise põhimõtted, ehitustehnoloogia ja

materjalid“ : artiklid rootsi ajakirjast Kulturmiljövård. Stockholm : Central Board of National Antiquities Sweden, 2005

11. “ Mitmekordse elamu tehnilise seisundi hindamise metoodika“, T.Keskküla, 09/2008

12. „Ehitise olelustsükli käsitus“, Ehituskaar, G. Samuel, 06/2003

13. „Vanade puitmajade säästva renoveerimise võimalustest ja probleemidest“. Ehituskaar, T .Elvisto


maht Õpetajad

10 POTTSEPATÖÖD 5 EKAP Veikko Martin

Nõuded mooduli alustamiseks Ehitusalused, ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid, ehitusmõõdistamine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised pottsepatöödel kasutatavatest materjalidest, tööriistadest ja -võtetest ning omandab pottsepatööde ja ahju materjalivajaduse arvutamise oskuse.

Õpetuse käigus kujundatakse matemaatika- ja füüsika pädevust ning meeskonnatööoskust.

ÕPIVÄLJUND HINDAMISKRITEERIUM

1. Õpilane tunneb pottsepatöödel kasutatavaid materjale, tööriistu ja töövõtteid, pottsepatööde põhireegleid ja küttekolletele esitatavad kvaliteedinõudeid Teab ja järgib pottsepatöödele esitatavaid tuleohutuse ja tööohutuse nõudeid

materjalide ja töövahendite tundmaõppimine, analüüsimine analüüsib iseseisvalt ahju- ja müürimörtide sideaineid valmistab erineva koostisosadega müürimörte käsitleb pottsepatöö tööriistu ja vahendeid, tunneb nende

kasutamise tingimusi ja hooldamist tunneb ja kirjeldab ahju-, pliidi- ja kaminatarbeid, tööriistu

ja – vahendeid kirjeldab ja analüüsib tuleohutuse, tööohutus- ja

töötervishoiu nõuded pottsepaöödel Kirjeldab ja järgib pottsepatöödel teostatavaid hooldamise

võtteid

2. Õpilane omandab pottsepatööde ja ahju materjalivajaduse arvutamise

Arvutab ahjude soojamahtuvuse ahjuseinte soojenemise ja materjali järgi kirjeldab umbse põhjaga ja restkollet, nende


47

oskused, arvutab materjalide kulu erineva konstruktsiooniga tarindite puhul. Tunneb ahju-, pliidi- ja kaminatarvete ehitustehnoloogiad

konstruktsioon ja ehitamise nõudeid. Kirjeldab lõõride süsteeme, üldnõudeid lõõristike

ehitamiseks, püst- ja rõhtlõõre, tõmbetakistusi lõõris. Arvutab toaahjude mõõtmeid ja konstruktsioone teostab püstlõõridega ja laskuvate lõõridega tellisahju

ladumist, puhasvuukviimistlust Kirjeldab pottahjude ladumise tehnoloogiaid, ahju

kuivatamist kirjeldab ahju vigu ja nende kõrvaldamise võimalusi. Teostab pliidi konstruktsioonide ehitamist: praeahjuga pliit,

praeahjuta pliit. Teostab hariliku soemüüri ehitamist, paigaldab topsid, tahmauksed ja siibrid annab ülevaade eritüüpi pliitidest ja soemüüridest kirjeldab kamina tüüpe kiirguspindade arvu järgi: kamina

väliskuju ja mõõtmed, looduskivist kaminad ja välikaminad, nende ehitamise nõuded teostab toakamina korstnalõõri normaallõike, kamina

konstruktsiooni püstitamine: kolle ja korstnalõõr, kamina tõmbesuu praktiliste tööde lõppedes viib läbi kvaliteedinõuete

analüüsi ja kontrolltoimingud

3. Õpilane omandab korstnate materjalivajaduse arvutamise oskused, arvutab materjalide kulu erineva konstruktsiooniga tarindite puhul. Tunneb korstnapühkimistöödele esitatavaid nõudeid ja hooldusvõtteid

Arvutab hoone sise- ja välisseintes asuvad korstnalõõride ristlõike ja pikkuse, korstna püst- ja kaldlõõrid, kaldlõõri kaldenurk, korstnalõõride ühendamine. Arvutab soojuse levimist ja soojuspaisumist Arvutab välja ahjule toetuvad korstna raskusjõu ja kirjeldab

küttekolletele esitatavaid ehitusnõudeid: ahju- ja korstna alused, püst- ja rõhtkatikud, ahjuvahed kirjeldab korstnapitsi ehitamise nõudeid Teostab korstna ja korstnapitsi ladumist kirjeldab korstnatel esinevaid vigu ja analüüsib nende tekke

põhjuseid ja vältimise võimalusi kirjeldab korstnapühkimistööde etappe ja vajalikkust

4. Õpilane eristab eriotstarbelisi kütteseadmeid ja koldeid: suitsuahjud, saunaahjud, suitsukerised, puhaskerised. Tunneb nende ehitamise, paigaldamise ja tuleohutus nõudeid, teostab hooldustöid

Kirjeldab ja eristab eriotstarbelisi kütteseadmeid ja -koldeid: saunaahjud, suitsukerised ja puhaskerised teostab vastavalt nõuetele eriotstarbeliste kütteseadmete

ja -kollete paigaldamist kirjeldab töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

eriotstarbeliste küttekollete ja seadmete ladumisel kirjeldab eriotstarbelistele küttekolletele ja seadmetele

esitatavaid tuleohutusnõudeid kirjeldab eriotstarbelistele küttekolletele ja seadmetele

hooldusnõudeid

TEEMAD, ALATEEMAD

Loeng, praktiline töö, esitlus, info-kogumine


48

Mooduli maht : 6 EKAP/ 156t Auditoorne töö: 30t Praktiline töö: 90t Iseseisev töö: 36t

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, esitlus, info-kogumine

Auditoorne töö


Loengud, infomaterjalide kogumine, kirjalike tööde koostamine ja esitlus järgmistel teemadel:

Töö-, tervishoiu-, töö- ja tuleohutus- ning hooldusnõuded Ahju tehnoloogia ja konstrueerimine Pottsepa tööriistad ja vahendid Ahjumaterjalid kasutamine Korstnate ladumine, korstnate pühkimine Eriotstarbelised küttseadmed ja kolded

Praktiline töö Praktiline töö: 90 t

ahju- ja müürimörtide valmistamine korstna ladumine pliidi ladumine koos soemüüriga ahju ja kamina ladumine eriotstarbeliste küttekollete ladumine

Iseseisev töö Iseseisev töö: 36 t

Materjali kogumine, analüüsimine ja kirjalike tööde koostamine

HINDAMINE Eristav hindamine ja praktiline töö



49

„5“ (väga hea) -kirjalik töö põhjalikult koostatud ja esitletud, praktiline töö teostatud 100%; õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel,

mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine,

„4“ (väga hea) -kirjalik töö hästi koostatud ja esitletud, praktiline töö teostatud 75% õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel,

mida iseloomustab nende eesmärgipärane kasutamine,

„3“ (rahuldav) - kirjalik töö rahuldavalt koostatud ja esitletud, praktiline töö teostatud 50% ; kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel,

„2“ (puudulik) – kirjalik töö puudulikult koostatud, praktiline töö alla 50% õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi

tasemel

Kokkuvõtva hinde kujunemine

Kokkuvõttev hinne kujuneb iseseisvatöö esitamise ja praktiliste harjutustööde sooritamise järel, mille käigus hinnatakse:

materjalide ja ahju, -pliidi- või kaminatarvete valimise oskust;

tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist praktiliste tööde teostamisel;

tuleohutusnõuete järgimist pottsepatööde teostamisel.


KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB Kõik hindekriteeriumid on arvestatud (A), lisaks praktiline töö

Õppematerjalid 1. Individuaalelamute ehitamine. "Valgus" Tallinn. Korstna ja küttekolde müürimine. Krohvimine. Plaatimine. "Ehitame" kirjastus, Tallinn 2002.

2. Ahjud, pliidid, kaminad. Arvo Veski ; [kaasaegsete ehitusmaterjalide ja ehitusnormide järgi kohandanud Harri Korrovits],Tallinn : Tormikiri, 2005

3. Ahjud pliidid kaminad. Arvo Veske. "Valgus" Tallinn 1988.

4. Pottsepa raamat. Priit Aun 2003.

5. Müüritud küttekollete ehitus. "Ehitame" Tallinn 2003.

6. Individuaalelamute ehitamine. "Valgus" Tallinn.


50


11 MÜÜRSEPATÖÖD I JA II 12 EKAP

Veikko Martin

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid “Ehitamise alused”

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane:

• õpib tundma müürsepatöödel kasutatavaid materjale ja nende omadusi, hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid, erinevaid müüriseotisi;

• õpib käsitsema müürsepatöö tööriistu ja vahendeid;

• omandab teadmised erinevate müürikonstruktsioonide ladumise tehnoloogiast, mörtide koostisest ja valmistamise viisidest.


1. Õpilane tunneb ja kasutab müüritöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid, müürimörtide sideained ja nende omadusi

eristab ja nimetab müüritöödel kasutatavaid materjale ning nende omadusi; (looduskivid, tehiskivid: keraamiline tellis, silikaattellis, betoonblokid, keramsiitplokid jms.) analüüsib iseseisvalt müürimörtide sideaineid ; valmistab erineva koostisosadega müürimörte; kasutab ja hooldab müürsepa tööriistad ja töövahendeid; korraldab nõuetekohaselt oma töökoha; on teadlik müüritöödele esitatavaid kvaliteedi nõuetest; nimetab hüdroisolatsiooni paigaldamise nõudeid; eristab puidust ja metallist tellingute ning töölavade

ehitamise ning paigaldamise nõudeid; järgib töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid müüritöödel ning

erinevast materjalist abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel.

2. Õpilane tunneb põhjalikult erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi, kasutades traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid, parandada kivikonstruktsioone ja teha müüri taastamistöid, oskust müüritist sarrustada, teha puhasvuuki ning järelvuukimist

kirjeldab erinevaid müüriseotisi ja nende ladumise tehnilisi tingimusi, tööde etappe, traditsioonilisi töövõtteid ja töövahendeid; kirjeldab müüritistele esitatavaid nõudeid ja tööde

järjekorda (sängituspind, püstivuukide kokkulangevus ja kalded, horisontaal ja vertikaalkihtide paigaldamise reeglid); teostab kivikonstruktsioonide parandamist ja müüri

taastamistöid; Valmistab erinevad müüriseotiseid, mitmekihilised seotised:

plokk-, rist- ja lõõridega seina seotis, soojustusega seina seotis;


51

Kirjeldab nõudeid puhasvuukmüüritisele ja teostab müüritise vuukimist ja ankurdamist.

3.Õpilane teab erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, ning laduda tellistest kiil- ja kaarsilluseid, tunneb nende tööde töövahendeid ja töövõtteid. Käsitleb ladumisel vajaminevaid seadmeid ja abivahendeid

kirjeldab erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiaid, töövahendeid ja töövõtteid; selgitab võimalusi müüritise ladumiseks erinevates

tingimustes; valmistab ette materjalid, teostab tasandilist ja ruumilist

märkimist ning arvutab välja müürimaterjalide kulu; teostab erinevaid ladumise moodused: kelluladumine,

nihkladumine, poolnihkladumine, kasutades abivahendeid (kihilatt ja suundnöör); teostab massiivmüüritise (maakivi ja paekivi) ladumist

(vajumis- ja temperatuurivuuk). Teostab postide ja vaheseinte ladumist, aknavahepostide ladumist, vaheseinte ladumist; teostab nurga ja vahemajakate ladumist, täismüüritise

ladumist, kergmüüritise, väikeplokkmüüritise ladumist, sh. müüritise ladumine erinevates (sh. talve-) tingimustes; teostab tellistest kiil- ja kaarsillutiste ladumist; kirjeldab hüdroisolatsiooni paigaldamise etappe ja

trappidele. Laob astmelise- ja risttrapi; ehitab ning paigaldab puidust ja metallist tellinguid ja

töölavasid; järgib tööohutus- ja töötervishoiu nõuded müüritöödel ja

erinevatest materjalidest abikonstruktsioonide ehitamisel ja paigaldamisel; kirjeldab müüritise hooldamise võtteid; praktiliste tööde lõppedes viib läbi kvaliteedinõuete analüüsi

ja kontrolltoimingud.

Teemad, alateemad

Loeng, praktiline töö, esitlus, info-kogumine

Mooduli maht 12EKAP, 312t

Auditoorne töö 160t

Praktiline töö 120t

Iseseisev töö 32t

ÕPPEMEETODID Loeng, praktilised töö, esitlus, info-kogumine

iseseisev töö

Auditoorne töö Auditoorne töö:


52

Loengud, infomatejalide kogumine, kirjalike tööde koostamine ja esitlus järgmistel teemadel:

müüritööde tehnoloogia ja konstrueerimine müüritööde tööriistad ja vahendid müüritööde materjalide kasutamine traditsiooniliste kivimüüride taastamistööd erinevad silluse tüübid ja ladumisviisid müüride vuukimine töö- tervishoiu, tööohutuse ja hooldusnõuded

Praktiline töö Erinevate müürimörtide valmistamine erinevatest materjalidest müüride ladumine traditsioonilisest materjalidest müüride ladumine ja

taastamine puhas- ja järelvuukimine silluste ladumine ja valamine

Iseseisev töö Iseseisev töö 32t

Materjali kogumine, analüüsimine ja kirjalike tööde koostamine

Hindamine Eristav hindamine ja praktiline töö

Hindekriteeriumid

„5“ (väga hea) -kirjalik töö põhjalikult koostatud ja esitletud, praktiline töö teostatud 100%; - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine, „4“ (väga hea) -kirjalik töö hästi koostatud ja esitletud, praktiline töö teostatud 75% - õpiväljundite saavutamine lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab nende eesmärgipärane kasutamine,

„3“ (rahuldav) - kirjalik töö rahuldavalt koostatud ja esitletud, praktiline töö teostatud 50% ; -kõigi õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel, „2“ (puudulik) – kirjalik töö puudulikult koostatud, praktiline töö alla 50% -õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

Kokkuvõtva hinde kujunemine

Kokkuvõttev hinne kujuneb iseseisvatöö esitamise ja praktiliste harjutustööde sooritamise järel, mille käigus hinnatakse:

materjalide ja müüritööde tarvete valimise oskust;


53

tööde tehnoloogilise järjekorra, korrektsuse, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist ning õigete töövõtete valdamist praktiliste tööde teostamisel;


Õppematerjalid 1. Müüritööd. Tallinn 1990. Edgar Kanits.

2. Müüritööd. Tallinn `Valgus` 1990. R. Kavaja, E. Mentu, P. Jormalainen

3. Müüritööd. Tallinn 2001. Ehitaja raamatukogu


Õpetajad

12 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD 1,5 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on järgmised moodulid: ehitamise alused, joonestamine ja ehitusmõõdistamine ning töö- ja keskkonnaohutus.

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab hüdro-, ja soojusisolatsioonimaterjale erinevatele kivi- ja puitkonstruktsioonidele vastavalt kvaliteedinõuetele ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetele, arvestades muinsuskaitse seadusandlust, säästva arengu põhimõtteid ning töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.


Õpilane

1. Tunneb restaureerimistöödel kasutatavaid hüdroisolatsioonimaterjale ja nende paigaldamise nõudeid kaasaarvatud märgades ja niisketes ruumides

Õpilane:

defineerib mõiste hüdroisolatsioon ning selgitab hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi (niiskus, pinnavesi ning inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, leke, kondensvesi) selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide

paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi asukoht, läbiviigud, töödeldavate pindade mõõtmed) lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, joonis) eristab ja võrdleb erinevaid kaasaegseid ja traditsioonilisi


54

hüdroisolatsioonimaterjale (kivivill, kasetoht jm.) omadustest ja kasutustingimustest lähtuvalt, hindab juhendamisel hüdroisoleeritavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud nõuetele juhindudes etteantud tööülesandest

2. Kavandab lähtuvalt etteantud ülesandest tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid

selgitab hüdroisolatsioonimaterjalide kasutamise vajalikust ja paigaldamise tingimusi lähtuvalt niiskuse liikumisest erinevates ehituskonstruktsioonides valmistab ette aluspinna (puhastab tolmust, tasandab

ebatasasused jms) arvestades isolatsioonimaterjali tootjapoolseid paigaldusjuhendit paigaldab vertikaalset hüdroisolatsiooni järgides

tootjapoolset paigaldusjuhendit ennetades võimalikke vigu

3. Paigaldab juhendamisel ja iseseisvalt kaasaegseid ja traditsioonilisi hüdroisolatsioonimaterjale

arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse juhindudes tootjapoolsetest juhistest, materjalide kulunormist kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju valib mõõtudelt sobiva materjali või lõikab selle mõõtu

kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid lähtudes tööülesandest rakendab õpitud teadmisi hüdroisolatsiooni paigaldamisel

4. Järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, ennetab võimalikke vigu hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel

korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, valib vajalikud töövahendid ja ladustab valitud materjalid, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu arvestades ohutusnõudeid järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke

abivahendeid ning nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid

5. Analüüsib enda tegevust hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel

kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte koostab iseseisvalt kokkuvõtte analüüsi tulemustest,

rakendades eelnevalt omandatud teadmisi ja kogemusi ning vormistab analüüsi korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

Teemad, alateemad

Mooduli õppemaht 39 tundi

1. Hüdroisolatsioonimaterjalid ja nende paigaldamise nõuded (10T/4I) a) Hüdroisolatsioonitööde vajalikkus b) Hüdroisolatsioonimaterjalide klassifikatsioon c) Kasutuskohad ja -alad ning nende spetsiifika


55

jaguneb järgmiselt:




d) Niiskusmõõteriistad 2. Hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamise tehnoloogiad (5T/15P/5I) a) Tööjooniste lugemine b) Mahamärkimine c) Tööohutus d) Hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldus e) Tegevuse analüüs

Iseseisev töö Õpilane:

võrdleb teabeallikate põhjal kaasaegsete ja traditsiooniliste hüdroisolatsioonimaterjalide erinevusi ja kasutusalasid dokumenteerib oma õppeprotsessi, koostab õpimapi koos

eneseanalüüsiga ja tutvustab seda kaaslastele

Õppemeetodid Loeng, praktiline töö, õppekäigud, õpimapp, analüüs, esitlus

Hindamine Mitteeristav hindamine; kujundav hindamine toimub õppeprotsessi käigus




õpilane vastab etteantud testi 15 küsimusele kasutades abimaterjali


õpilane vastab etteantud testi 15 küsimusele iseseisvalt Hinne „5“ ehk „väga hea“

õpilane vastab etteantud 15 küsimusele iseseisvalt ja lisab endapoolseid näiteid


2. Praktiline töö: kavandab tööprotsessi hüdrotööde teostamiseks


õpilane korraldab vastavalt etteantud üleandele töökoha ja valib materjalid


õpilane korraldab vastavalt etteantud üleandele töökoha ja valib materjalid iseseisvalt


õpilane korraldab vastavalt etteantud ülesandele iseseisvalt töökoha ja valib õiged materjalid ning jälgib etteantud materjalide tootjapoolset juhendit


56

ÕV 3 ja 4 A/MA Hinne „A“ arvestatud kui õpilane:

Praktiline töö:

Hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamine,

töötervishoid ja tööohutus- nõuded


õpilane arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju; valib mõõtudelt sobiva materjali või lõikab selle mõõtu

kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimisvahendeid lähtudes tööülesandest; järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid; kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke

abivahendeid ning nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid.


õpilane korraldab vastavalt etteantud ülesandele iseseisvalt töökoha ja valib materjalid; õpilane arvutab vastavalt etteantud ülesandele vajaliku

materjalide koguse juhindudes tootjapoolsetest juhistest, materjalide kulunormist kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju; valib mõõtudelt sobiva materjali või lõikab selle mõõtu

kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid lähtudes tööülesandest; korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha

lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse; järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel




õpilane korraldab vastavalt etteantud ülesandele iseseisvalt töökoha ja valib õiged materjalid õpilane arvutab vajaliku materjalide koguse juhindudes tootjapoolsetest juhistest, materjalide kulunormist kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju; õpilane tunneb tööprotsessi ja valib tööülesandest lähtuvalt

mõõtudelt sobiva materjali või lõikab selle mõõtu kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid; korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha

lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse; järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel


57




Teostatud protsessi analüüs Hinne „3“ ehk „rahuldav“ analüüsib koos juhendajaga oma tegevust ning toimetulekut

hüdroisolatsioonitööde tööülesannete täitmisel; koostab kokkuvõtva analüüsi töökäigust ja tulemustest; vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid.

Hinne „4“ ehk „hea“ analüüsib koos juhendajaga oma tegevust ning toimetulekut

hüdroisolatsioonitööde tööülesannete ja kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi; analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel; hindab juhendamisel arendamist vajavaid aspekte; koostab kokkuvõtva analüüsi töökäigust ja tulemustest vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades

infotehnoloogiavahendeid.

Hinne „5“ ehk „väga hea“ analüüsib oma tegevust ning toimetulekut

hüdroisolatsioonitööde tööülesannete ja kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi; analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel ja kordab protsessi iseseisvalt; hindab juhendamisel arendamist vajavaid aspekte, leiab

asjakohaseid infomaterjale teadmiste täiendamiseks; koostab iseseisvalt kokkuvõtva analüüsi töökäigust ja

tulemustest, rakendades eelnevalt omandatud teadmisi ja kogemusi ning vormistab analüüsi korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Iseseisev töö:

Objekti näitel.


võrdleb teabeallikate põhjal kaasaegsete ja traditsiooniliste hüdroisolatsioonimaterjalide erinevusi ja kasutusalasid juhendaja poolt valitud objektil dokumenteerib oma õppeprotsessi, koostab õpimapi.


58

Hinne „4“ ehk „hea“ võrdleb teabeallikate põhjal kaasaegsete ja traditsiooniliste

hüdroisolatsioonimaterjalide erinevusi ja kasutusalasid iseseisvalt omalt poolt valitud objektil dokumenteerib oma õppeprotsessi, koostab õpimapi koos


Hinne „5“ehk „väga hea“ tunneb hüdroisolatsioonimaterjalide omadusi ja

paigaldamise meetodeid võrdleb teabeallikate põhjal kaasaegsete ja traditsiooniliste

hüdroisolatsioonimaterjalide erinevusi ja kasutusalasid iseseisvalt omalt poolt valitud objektil dokumenteerib oma õppeprotsessi, koostab õpimapi koos

eneseanalüüsiga ja tutvustab seda kaaslastele rakendab objektil töötades praktilisi oskusi

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne on väljendatud sõnaga „ arvestatud “ kui on saavutatud õpiväljundid 1-5 lävendi tasemel või seda ületaval tasemel ja kui on sooritatud kõik praktilised ja iseseisvad tööd.

Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“.

Õppematerjalid 1. Majatohter” 2osa P.Kaila Tln.1999

2. „Maja ABC” P:Hemgren;H.Wannfors

3. 2007 „Krohvi-ja plaatimistööd” A.Šepeljov . Tln.1974

4. „Ehitusmaterjalid” H.Pärnamägi

5. „Oma Maja“ 4 Äripäeva Kirjastus 2005


maht Õpetajad

13 KROHVITÖÖD JA KIPSDEKOORID

7,5 EKAP Karin Kirtsi

Jaan Mass

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Töö- ja keskkonnaohutus”, „Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid“

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane krohvib kvaliteedinõuetele vastavalt ehitiste sise- ja välispindu kasutades traditsioonilisi ja kaasaegseid materjale ; valmistab kipsist dekoorielemente ning teeb juhendamisel parandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine), järgides restaureerimise põhimõtteid ning töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal. Õpingute käigus


59

arendab õpilane läbivalt matemaatika-, infotehnoloogilist-, emakeele-, loodusainete-, sotsiaal- ja kodanikupädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet..


1. Õpilane mõistab krohvitöödega ja kipsdekooriga seotud mõisteid ja termineid ;omab ülevaadet nende ehitus- ja kasutusstiilide ajaloost

Õpilane defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid

ja termineid leiab iseseisvalt informatsiooni kipsidekooride ja krohvitööde

ajaloost ja stiilidest kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid selgitab erinevate teabeallikate põhjal krohvimistöödele

esitatavaid nõudeid tunneb krohvi –ja kipsdekooridel kasutavaid

traditsioonilisi/ajaloolisi materjale ja tehnoloogiaid

2. Õpilane kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes aluspinnast ja tööülesandest

iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- ja kandevõimet ning füüsikalis-keemilisi omadusi selgitab etteantud tööülesande põhjal tööde tegemiseks

vajaliku info ja planeerib tööaja mõõdab pinna suuruse ja tasasuse, kasutades nõuetekohaselt

mõõtevahendeid ja loodi hindab juhendamisel olemasolevate krohvipindade seisundit

ja määrab kasutatud krohvisegude koostise arvutab tööks vajaliku materjalide koguse, juhindudes

materjalide kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutab pindala- ja mahuarvutuse meetodeid koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade

mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja-võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad ja

vajalikud töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses tunneb põhilisi tööriistu ja abivahendeid ning iseloomustab

nende kasutamise hooldamise põhimõtteid liigitab krohvimörte lähtuvalt kasutatavast sideainest ning

selgitab erinevate tsement-, savi-, lubikrohvimörtide kasutamise tingimusi lähtuvalt aluspinnast ja kasutuskohast iseloomustab kasutades erinevaid teabeallikaid erinevaid

krohvimörte, nende koostiskomponente, omadusi ja kasutusvõimalusi korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha

ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid

3. Õpilane krohvib ehitise sise- ja välispinna ning teeb hooldus- ja krohviparandustöid, lähtudes

valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja koostatud tööjuhisest /restaureerimiskavast valmistab tööks ette erinevad krohvisegud ning materjalid,


60

etteantud tööülesandest;

juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest protsessist valmistab ette töödeldavad (sh. parandatavad) pinnad,

juhindudes aluspinna seisukorrast, materjalide ja pindade omadustest ja vastastikusest sobivusest katab sobilikke materjale, töövahendeid ja -võtteid kasutades

kinni mittekrohvitavad pinnad loodib ja paigaldab krohvimajakad või juhtlauad vastavalt

etteantud nõuetele krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud

kvaliteedinõuetest ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid materjale , töövahendeid ja-võtteid krohvib nõgusaid ja kumeraid pindu. Krohvib sirg-ja kõverjoonelisi karniise ja sooni (rustika) taastab juhendamisel krohvikarniiside /ehisdetailide algse

kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist valmistab vajadusel ehisdetaili raketise või karniisišablooni viimistleb krohvitud ja parandatud pinnad vastavalt

etteantud tööjuhisele valmistada ja kasutab lubivärvi kontrollib juhendamisel enda töö vastavust etteantud

kvaliteedinõuetele mõistab krohvitud pindade hooldamise tähtsust ja kasutab

erinevaid hooldusvõtteid

4.Õpilane valmistab , restaureerib ja hooldab kipsist ehisdetaile

valmistab vastavalt tööjuhisele juhendamisel ehisdetaili mudeli, valuvormi, raketise, karniisišablooni teeb kipsivalu eelnevalt valmistaud valuvormi abil hooldab, puhastab ja parandab kipsivalu valmistab sirg-ja kõverjoonelisi kipsist karniisidetaile valmistab ette parandatavate ehisdetailide pinnad, arvestades

aluspinna seisukorda ning kasutatavate materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust puhastab vana kipsdetaili liigsest kattekihist (sh vanast

värvist) teeb vajadusel värvisondaaži taastab juhendamisel vastavalt etteantud nõuetele kipsist

ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist viimistleb ehisdetailid vastavalt etteantud tööjuhisele kontrollib juhendamisel enda töö vastavust etteantud

kvaliteedinõuetele kinnitab kipsdetaile lakke ja seinale

5. Õpilane järgib krohvimisel ja kipsdekooritöödel restaureerimise ja konserveerimise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja

hindab juhendamisel visuaalselt taastatavate pindade ja/või karniisidetailide seisundit kaardistab restaureeritava pinna /detaili olukorra ,märgib

kahjustuse liigi ja ulatuse ning dokumenteerib (sh.


61

keskkonnaohutusnõudeid

fotografeerib) valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige

tehnoloogia, materjalid ja töövahendid lähtudes restaureerimise põhimõtetest korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja

kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja

rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt,

heaperemehelikult ja säästlikult kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha

korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber

6. Õpilane analüüsib juhendamisel oma tegevust kipsdekooritööde teostamisel ja restaureerimisel ; ehitiste sise- ja välispindade krohvimisel ja restaureerimisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega krohvimisel ja krohvipindade, sh ehisdetailide parandamisel ja restaureerimisel ; hindab arendamist vajavaid aspekte analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut ehisdetailide

restaureerimisel koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD

Mooduli maht : 7,5 EKAP / 195t

LVP 1,5 EKAP / 40 tundi Auditoorne töö: Praktiline töö: Iseseisev töö:

LVP 1,5 EKAP / 40 tundi

1. Sissejuhatus moodulisse/

Ajalooline ülevaade stiilidest Krohvikahjustused (praod, murenemine, värvikahjustused). Krohvitud pinna seisundi uurimine ja hindamine,

dokumenteerimine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud

2. Materjalid ja töövahendid /

Krohvi otstarve ja liigi

Krohvimördi koostiskomponendi (sideained ,täitematerjalid ,


62

lisandid) Traditsioonilised krohvimördid (liigid, omadused, kasutamine Kaasaegsed krohvimördid (liigid , omadused , valmistamine,

kasutamine) Erinevad krohvitüübid ( soojustuskrohvid, armeeritud krohvid

dekoratiivkrohvid) Lubja kasutamine krohvimördis (lubja ringlus ). Savi kasutamine krohvimördis (omadused ) Krohvimise tööriistad ja vahendid Kipsmaterjali omadused, lisandid. Vormimaterjalid. Viimistlusmaterjalid. Kipsdekooritööde tööriistad ja vahendid.

3. Aluspindade ettevalmistamine

Erinevate aluspindade omadused ja nende ettevalmistamine krohvimiseks. Pindade puhastamine, loodimine Krohvimatid ja –võrgud 4. Krohvimistööde tehnoloogia

Tööde tehnoloogiline järjekord Mördi pinnalekandmise viisid Krohvimajakad Kolmekihiline krohv (sisseviskekiht, täitekiht, viimistluskiht) Nurkade ja avakülgede krohvimine Nõgus- ja kumerpindade krohvimine. Sirgjooneliste tõmmiste , soonte ja karniiside tegemine ja

krohvimine (šabloonide valmistamine) Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud krohvimistöödel Krohvitud pindade viimistlemine

5. Kipsdekoorid ja ehisdetailid

Traditsioonilised töövõtted ja tehnikad Kahjustuste määramine ja dokumenteerimine. Kipsist ehisdetailide (ornamendid ,karniisid, rosetid jms)

puhastamine sondeerimine ¸ parandused ja restaureerimine Vormide ja mudelite valmistamine. Kipsitõmmiste ja karniiside tegemine. Karniiside ja stukkornamendi kinnitamine, pinnatöötlus. Pindade dekoratiivviimistlus Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud

6. Töökeskkond

Tööohutusnõuded töötamisel kemikaalidega (ohutu


63

töökorraldus ) Tööohutusnõuded tellingute ja töölavade Tuleohutus

ÕPPEMEETODID Loeng, vaatlus, praktiline töö, analüüs ,iseseisev töö

HINDAMINE Mitteeristav hindamine ; kujundav hindamine toimub õppeprotsessi käigus


ÕV 1 A/MA

Seletuskiri

(selgitab kirjalikult mõisteid ,termineid stiile ,kahjustusi kasutades koosatud konspekti )

Hinne „A“ arvestatud ,

selgitab mõisted ja terminid ; nimetab krohvide tüüpe sideaine järgi ; iseloomustab enamlevinud kahjustusi ja selgitab nende

tekkimise põhjuseid

ÕV 2 A/MA

1)Tööplaani/tehnoloogiakaardi

koostamine (koos vajaminevate materjalide ja töövahenditega)

2) Arvutusülesanne (vajaminevate materjalide koguse arvutused )

3)Praktiline töö (materjalide tundmine)

Hinne „A“ :

tehnoloogiliselt õigesti koostatud ja pinna seisundist ja aluspinnast lähtuva tööplaani esitlemise eest

Hinne „A“ :

lahendab arvutusülesande veatult ilma kõrvalise abita

Hinne „A“ :

eristab ja nimetab näidiste põhjal enamlevinud krohvitüüpe , täitematerjale ja mineraalseid sideaineid.

ÕV 3 A/MA

Praktiline töö

(pinna krohvimine)

Hinne „A“ arvestatud :

teostab krohvimajakate abil kolmekihilise krohvkatte vastavalt koostatud tööjuhisele (kohustuslikud elemendid sirg-ja kõverjooneline krohvikarniisi ja sooned (rustikat) Valmistab juhendamisel vajaminevad tõmmised ja šabloonid Valmistab lubivärvi ja värvib pinna kahes erinevas värvitoonis

ÕV 4 A/MA

Praktiline töö

(kipsist ehisdetaili valmistamine ,puhastamine ,parandamine ,viimistlemine)


Valmistab savimudeli alusel valuvormi Teostab kipsivalu puhastab ja parandab detaili Teeb isevalmistatud šablooni abil sirgjoonelise ja

kõverjoonelise karniis Kinnitab ja viimistleb kipsist detailid ja karniisid

ÕV 5 A/MA

Aruanne (pinna seisundi


Koostab eskiisjoonise ,kuhu kaardistab restaureeritava pinna /detaili olukorra ,märgib kahjustuse liigi ja ulatuse ning


64

kaardistamine, seisundi analüüs)

dokumenteerib (sh. fotografeerib) põhjendab ehisdetailide parandamiseks valitud tehnoloogia,

materjalid ja töövahendid lähtudes restaureerimise põhimõtetest

ÕV 6 A/MA

Aruanne ja eneseanalüüs


analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega pindade krohvimisel ja kipsitöödel ning hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid.


Mooduli hinne on positiivne kui kõik hindekriteeriumid on hinnatud hindega „arvestatud“ ( A )

ÕPPEMATERJALID Majatohter” 2osa P.Kaila Tln.1999

„Maja ABC” P:Hemgren;H.Wannfors

2007 „Krohvi-ja plaatimistööd”A.Šepeljov Tln.1974

„Lubimört” 1 L.Täheväli Stroh

„Ehitusmaterjalid”H.Pärnamägi „Oma Maja“ 4 Äripäeva Kirjastus 2005


Õpetajad

14 PUITEHITISTE RESTAUREERIMINE

5 EKAP Karin Kirtsi

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on järgmised moodulid: restaureerimine ja muinsuskaitse alused, dokumenteerimine, ehitamise alused, joonestamine ja ehitusmõõdistamine, arhitektuuri ajalugu, müüri- ja pottsepatööd.

Mooduli eesmärk õpilane omandab puitehitiste ja -tarindite restaureerimise alased teadmised ja oskused, mis võimaldavad tal mõista ja läbi viia puitehitiste ja -tarindite inventeerimist, koostada välitööde põhjal restaureerimis- ja/või konserveerimisplaan ning teostada planeeritud tööd kasutades traditsioonilisi tehnoloogiaid, materjale, töövahendeid ning teha töid õiges tehnoloogilises järjekorras. Tööde lõpetamisel koostab nõuetekohase restaureerimis- või konserveerimistööde dokumentatsiooni.


1. Õpilane teeb kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse. Kaardistab puitehitiste ja -

tutvub lähteülesandega kirjeldab puitehitist või -tarindit ning selle hetkeolukorda teeb kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse


65

tarindite hetkeolukorra, tuvastab kõik kahjustuste liigid ja nende tekkepõhjused. Koostab eskiisjoonise ning kannab sellele kahjustuste asukoha, ulatuse ning mõõdistamistööde tulemused. Koostab kahjustuste likvideerimise plaani ja hoone hooldusjuhendi

(väärtuslikud detailid) vastavalt vajadusele kas suheldes omanikuga, kasutades arhiivimaterjali ja/või vaatluse teel. teeb kindlaks kasutades kas purustavaid või

mittepurustavaid meetodeid puitehitise või -tarindi hetkeolukorra ja kahjustuste põhjused viib läbi lähteülesandest tulenevad vajalikud

mõõdistamistööd fotografeerib lähteülesandest tulenevalt puitehitist või -

tarindit ja nende detaile. joonestab vaba käega puitehitisest või -tarindist

eskiisjoonise kannab tulenevalt eskiisjoonestamise põhimõtetele

joonisele kahjustuste asukoha(d) ja ulatuse(d) märgib ülevaatuslehele ja joonisele iga kahjustuse kohta

eraldi selle liigi ja tekkepõhjuse(d) mõistab hoonete hooldamise vajaduse tähtsust ja kasutab

vastavalt konstruktsioonidele erinevaid hooldusvõtteid

2. Õpilane koostab iseseisvalt koos põhjendustega detailse restaureerimistööde plaani vastavalt välitöödelt kogutud informatsioonile võttes arvesse restaureerimise ja muinsuskaitse aspekte ning nõudeid ja arvestades puitehitise või -tarindi tüüpi, funktsiooni, väärtust ja konstruktsiooni eripärasid.

kirjeldab üksikasjalikult iga kahjustuse ja selle põhjuse likvideerimiseks sobivaid erinevaid restaureerimis- ja konserveerimisvõtteid valib sõltuvalt puitehitise või -tarindi tüübist, funktsioonist,

väärtusest ja konstruktsiooni eripärast ühe restaureerimis- või konserveerimismeetodi ja põhjendab valikut kirjeldab üksikasjalikult ja põhjendatult läbiviidavate tööde

etappe

3. Õpilane valib iseseisvalt vastavalt eesmärgile restaureerimistööde läbiviimiseks sobivad materjalid ja töövahendid. Arvutab õigesti vajamineva materjali kulu.

toob välja kvaliteedinõuded materjalidele põhjendab materjalide valikut arvutab õigesti vajamineva materjali kulu koostab nimekirja kõigist vajalikest töövahenditest põhjendab töövahendite valikut

4. Õpilane teostab iseseisvalt juhendaja järelevalve all planeeritud tööd ennast ja keskkonda säästvalt. Dokumenteerib tehtud tööd vastavalt restaureerimisaruande nõuetele. Lisab eneseanalüüsi.

valmistab nõuetekohaselt ette töökoha hoiab töökoha korras tööde lõpuni ja korrastab töökoha

tööde lõppedes vastavalt nõuetele valib restaureerimisplaani põhjal õige materjali hoiab tööprotsessi käigus korras töövahendid, hooldab neid

vastavalt vajadusele tööprotsessi jooksul, korrastab töö lõppedes töövahendid vastavalt nõuetele teostab planeeritud tööd kasutades tööplaanis väljatoodud

töövahendeid ja –võtteid vajadusel teeb asjakohaseid ja põhjendatud muudatusi

esialgsesse restaureerimis/konserveerimisplaani kirjeldab tehtud töid, nende ulatusi ning kasutatud


66

materjali dokumenteerib kõik teostatud tööd objektil märgib tehtud tööde ulatuse ja asukohad eskiisjoonisel fotografeerib restaureerimis- ja/või konserveerimistööde

tulemusi ja vastavalt vajadusele vaheetappe kasutab isikukaitsevahendeid järgib tööprotsessi jooksul tööohutuse ja -tervishoiu

nõudeid teostab töö tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele koostab tööde lõppedes kasutades IT vahendeid

nõuetekohase dokumentatsiooni. Lisab eneseanalüüsi.


Mooduli maht: 5 EKAP

Auditoorne töö: 0,5 EKAP


Iseseisev töö: 0,5 EKAP

Puithoonete ja -tarindite tüübid, ajalugu, kasutus, eripärad 2 tundi + 13 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Puithoonete ja -tarindite enamlevinud kahjustused - nende

teke, ennetamine, likvideerimine. 2 tundi + 22 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Restaureerimis- ja konserveerimismeetodid – võimalused,

põhjused, kasutus 2 tundi + 22 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Traditsioonilised tehnoloogiad, tööde tehnoloogiline

järjekord 2 tundi + 22 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Traditsioonilised materjalid, nende kasutus 2 tundi + 22

tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Restaureerimisdokumentatsiooni koostamine 2 tundi + 3

tundi praktilist tööd + 3 tundi iseseisvat tööd

ÕPPEMEETODID Loeng; praktiline töö; iseseisev töö (restaureerimisplaani, analüüsi ja dokumentatsiooni koostamine, õpimapi koostamine)

HINDAMINE Eristav hindamine, kujundav hindamine toimub pidevalt praktilise töö käigus.


Õpimapp (ÕV 1-4) - eristav hindamine

Arvestatud: Õpimapp sisaldab: juhendaja poolt jagatud lähteülesannet kirjeldust puitehitisest või -tarindist ning selle

hetkeolukorrast


67

objekti ajaloolist tausta ja väärtust (k. a väärtuslikud detailid) puitehitise või -tarindi hetkeolukorra ja kahjustuste

põhjuste kindlakstegemiseks kasutatud meetodite kirjeldust, valitud meetodite kasutamise põhjendust ja tulemusi lähteülesandest tulenevad vajalike mõõdistamistööde

tulemusi fotosid lähteülesandest tulenevalt puitehitisest või -

tarindist ja nende detailidest. eskiisjoonist või jooniseid puitehitisest või -tarindist, mis on

tehtud põhinedes eskiisjoonestamise põhimõtetele ning millele on kantud kahjustuste asukohad ja ulatused kirjeldust kahjustuste liikidest ja põhjustest ning

ülevaatuslehte ja joonist iga kahjustuse kohta eraldi koos selle liigi ja tekkepõhjus(t)ega üksikasjalikku kirjeldust iga kahjustuse ja selle põhjuse

likvideerimiseks sobivatest erinevatest restaureerimis- ja konserveerimisvõtetest ühe kindla restaureerimis- või konserveerimismeetodi

valikut ning selle põhjalikku kirjeldust sõltuvalt puitehitise või -tarindi tüübist, funktsioonist, väärtusest ja konstruktsiooni eripärast koos põhjendusega ja tehtavate tööde, nende ulatuse ning kasutatava(te) materjali(de) kirjeldusega. restaureerimis- või konserveerimistööde plaani, mis

kirjeldab üksikasjalikult ja põhjendatult läbiviidavate tööde etappe tööde läbiviimiseks vajaminevate materjalide nimekirja, kus

on toodud välja kvaliteedinõuded materjalidele ning põhjendatud materjalide valikut materjali kuluarvutust tööde läbiviimiseks sobivate töövahendite nimekirja koos

töövahendite valikukriteeriumite põhjendustega tehtud tööde dokumentatsiooni koos kirjeldustega tehtud

tööde ja nende ulatusega ning nimekirja kasutatud materjalidest põhjendusi ja üksikasjalikke selgitusi, kui mingil põhjusel ei

järgitud täpselt esialgset restaureerimis/konserveerimisplaani eskiisjooniseid tehtud tööde ulatuse ja asukohtadega fotosid restaureerimis- ja/või konserveerimistööde

tulemustest ja vastavalt vajadusele vaheetappidest eneseanalüüsi dokumentatsioon on koostatud järgides erialaspetsiifikat

ning õpilastöödele esitatavaid nõudeid


68

Hinne "5": lisaks eelnevale põhjendab õpilane oma töö kontekstis ja

näitel, miks on kehtestatud restaureerimis- ja konserveerimistöödes kasutatavatele materjalidele kvaliteedinõuded ning kuidas mõjutab töövahendite, -materjalide ja -viiside valik restaureerimis/konserveerimistööde tulemusi ning kuidas on nende valik seotud restaureerimis/konserveerimistööde lõppeesmärgiga.

Praktiline töö (ÕV 1-4) - mitteeristav hindamine

Arvestatud: valmistab töökoha ette vastavalt nõuetele hoiab töökoha korras tööde lõpuni ja korrastab töökoha

tööde lõppedes vastavalt nõuetele valib restaureerimisplaani põhjal õiged materjalid ja

tööriistad teostab planeeritud tööd kasutades tööplaanis väljatoodud

töövahendeid ja –võtteid hoiab tööprotsessi käigus korras töövahendid, hooldab neid

vastavalt vajadusele tööprotsessi jooksul, korrastab töö lõppedes töövahendid vastavalt nõuetele vajadusel teeb asjakohaseid ja põhjendatud muudatusi

esialgsesse restaureerimis/konserveerimisplaani kasutab isikukaitsevahendeid järgib tööprotsessi jooksul tööohutuse ja -tervishoiu

nõudeid töö on teostatud tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele

KOKKUVÕTTEV HINNE KUJUNEB Moodulit hinnatakse eristava hindega. Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli eristavalt hinnatud õpiväljundi põhjal eeldusel, et mitteeristavalt hinnatavad õpiväljundid on samuti saavutatud.

ÕPPEMATERJALID 1. Tihase, Karl. Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2007.

2. Habicht, Tamara. Rahvapärane arhitektuur. Kunst. Tallinn 1977.

3. Põllu, Kaljo. Hiiumaa rahvapärane ehituskunst. Ilmamaa. Tartu 2004.

4. Pilt, Kalle; Konsa, Kurmo. Majavamm, puukoi ja teised kahjurid. Tammerraamat. Tallinn 2013.

5. Pärdi, Heiki. Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940. Tänapäev. Tallinn 2012.

6. Vana maamaja. Käsiraamat. Koostaja Metslang, Joosep. Tammerraamat. Tallinn 2012.

7. Täheväli Stroh, Lea. Maja ja niiskus. Ajakirjade Kirjastus. Tallinn 2005.

8. Restaureerimise põhimõtted, ehitustehnoloogia ja


69

materjalid: artiklid Rootsi ajakirjast „Kulturmiljövard“. Tõlkijad Sack, Kaia; Saluäär, Anu. Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet. Stockholm 2005.

9. Muinsuskaitseameti restaureerimisalased infovoldikud http://www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised

10. Õpilastööde vormistamine


maht Õpetajad

15 KATUSETÖÖD 5 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt katusekonstruktsioone ja paigaldab traditsioonilised katusekattematerjalid kaasaarvatud muinsuskaitsealustel objektidel järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.


Õpilane:

1. kavandab tööprotsessi katusekonstruktsioonide ehitamiseks, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud ülesandest

Õpilane:

defineerib mõisted katuse sarikas, penn, pärlin, post, aluspuu, müürlatt- murispuu, roov ning oskab määrata nende asukohad katusekonstruktsioonis määratleb teabeallikate põhjal erinevad traditsioonilised

katusekattematerjalide liigid (roog, laast, kimm, sindel, laud, poolpalk ja lõhandik) kirjeldab teabeallikate põhjal katusekonstruktsiooni

erinevusi (lame, viil, mansard, kelp, poolkelp, vintskap, uuk jm.) selgitab välja etteantud ülesande põhjal

katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, kasutatavad materjalid, eritingimused) korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja

abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses

2. ehitab juhendamisel meeskonnatööna erinevaid katusekonstruktsioone, paigaldab isolatsioonimaterjalid

teeb juhendamisel edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid lähtudes etteantud tööjoonisest ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse ja arvutab vajaliku materjali koguse ehitab ja monteerib juhendamisel sarikakonstruktsioonid

järgides tööjooniseid ja kasutades vajalikke töövahendeid

http://www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised


70

paigaldab katusekonstruktsioonile soojustus-, auru- ja tuuletõkkematerjalid järgides tööjooniseid ja materjalide tootjapoolseid paigaldusjuhendeid rakendab katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi

ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid

3. paigaldab meeskonnatööna etteantud nõuetele, eritingimustele ja katusekattematerjali liigile vastavalt katusekonstruktsioonile aluskatte, tuulutusliistud, roovitise, räästad ja läbiviigud

paigaldab katusele aluskatte lähtudes kattematerjali liigist ning tuulutusliistud, roovitise ja/või laudise järgides tööjooniseid kasutades selleks vajalikke töövahendeid ehitab vajadusel räästasõlmed järgides tööjooniseid ja

arvestades erinevate katusekonstruktsiooni tüüpidega vormistab juhendamisel vajalikud läbiviigud (korstnad,

luugid, ventilatsioonitorud) katusele järgides tööjooniseid ja arvestades tuleohutusnõuetega

4. paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonisele meeskonnatööna katusekattematerjali

arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse, valib mõõtudelt sobiva materjali, sorteerib ja/või lõikab selle mõõtu kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid lähtudes tööülesandest ja ladustab materjali vastavalt kasutuseesmärgile korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha

lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, valib vajalikud töövahendid ning jälgib nende ohutusjuhendeid paigaldab vastavalt etteantud ülesandele

katusekattematerjalid lähtudes erinevate kattematerjalide liikide omapäradest

5. analüüsib näite objekti põhjal katusekattematerjali ja aluskonstruktsiooni hetkeolukorda ja kahjustuste põhjuseid ja koostab hooldusplaani

teeb kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse määratleb kahjustuste ulatuse, analüüsib võimalikke

tekkepõhjuseid viib läbi lähteülesandest tulenevad vajalikud

mõõdistamistööd koostab tööplaani kahjustuste likvideerimiseks ja

hooldamistöödeks

6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust erinevate katusekonstruktsioonide ehitamisel ja kattematerjalide paigaldamisel

kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi või teeb vajalikud parandustööd analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega katusekonstruktsioonide ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

Teemad, alateemad

Mooduli õppemaht 130 tundi

1. Katusekonstruktsioonid ja katusekattematerjalid Katusekonstruktsioonid tüübid Traditsioonilised katusekattematerjalid Materjali valik, kulu ja mõõtmistööd


71

jaguneb järgmiselt:




Katusekattematerjali ja aluskonstruktsiooni hetkeolukorra ja kahjustuste põhjuste analüüs 2. Katusekonstruktsioonide ehitamine Sarikakonstruktsioonid Soojustus-, auru- ja tuuletõkkematerjalid Tööohutus

3. Katusekattematerjalide paigaldamine

Iseseisev töö Õpilane: otsib teabeallikatest informatsiooni traditsiooniliste

katusekatete ja nende paigaldamise kohta ning teeb esitluse kaasõpilastele etteantud objekti põhjal katusekattematerjali ja

aluskonstruktsiooni hetkeolukorra ning kahjustuste põhjusete analüüs dokumenteerib oma õppeprotsessi, koostab õpimapi koos


Õppemeetodid Loeng, praktiline töö, õppekäigud, õpimapp, esitlus, analüüs




1. Kirjalik töö: test Hinne „3“ ehk „rahuldav“ nimetab teabeallikate põhjal mõisted katuse sarikas, penn,

pärlin, post, aluspuu, müürlatt-murispuu, roov ning oskab määrata nende asukohad nimetab 3 traditsioonilist katusekattematerjali ning kirjeldab

paigaldamist nimetab etteantud joonise järgi erinevad katuste tüübid arvutab lähteandmete järgi vajalikud sarika pikkused

Hinne „4“ ehk „hea“ nimetab teabeallikate põhjal mõisted katuse sarikas, penn,

pärlin, post, aluspuu, müürlatt-murispuu, roov ning oskab määrata nende asukohad nimetab 5 traditsioonilist katusekattematerjali ning kirjeldab

paigaldamist ja nimetab valikvastustest õiged katuse kattete hoolduseks vajaliku tööd nimetab etteantud joonise järgi erinevad katuste tüübid ja

katuse osad (räästas, neel) arvutab lähteandmete järgi vajalikud sarika pikkused


72

Hinne „5“ ehk „väga hea“ nimetab teabeallikate põhjal nimetab teabeallikate põhjal

mõisted katuse sarikas, penn, pärlin, post, aluspuu, müürlatt- murispuu, roov ning oskab määrata nende asukohad nimetab 7 traditsioonilist katusekattematerjali ning kirjeldab

paigaldamist ja nimetab valikvastustest õiged katuse katete hoolduseks vajaliku tööd ja nimetab katuse juurde kuuluvaid tarvikuid (vihmaveerenn, redel) nimetab etteantud joonise järgi erinevad katuste tüübid ja

katuse osad (räästas, neel) selgitab välja etteantud ülesande põhjal

katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, kasutatavad materjalid, eritingimused)


1. Praktiline töö:

grupitöö katusekonstruktsiooni valmistamine

valib juhendamisel töövahendid vastavalt etteantud tööjoonisele ja teeb õiged arvutused ehitab katuse aluskonstruktsiooni ja paigaldab etteantud

tööjoonise järgi sarikad, kasutab õigeid töövahendeid ja rakendab

katusekonstruktsioonide ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid


1. Praktiline töö: grupitöö katusekonstruktsioonile aluskatte, tuulutusliistude, roovitise, räästaste ja läbiviikude ehitamine

paigaldab katusele aluskatte lähtudes kattematerjali liigist ning tuulutusliistud, roovitise ja/või laudise järgides tööjooniseid kasutades selleks vajalikke töövahendeid ehitab vajadusel räästasõlmed järgides tööjooniseid ja

arvestades erinevate katusekonstruktsiooni tüüpidega vormistab juhendamisel vajalikud läbiviigud (korstnad,

luugid, ventilatsioonitorud) katusele järgides tööjooniseid ja arvestades tuleohutusnõuetega


paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonisele meeskonnatööna katusekattematerjali

arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse, valib mõõtudelt sobiva materjali, sorteerib ja/või lõikab selle mõõtu kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid lähtudes tööülesandest ja ladustab materjali vastavalt kasutuseesmärgile korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha

lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades töökoha


73

korrashoiu ja puhtuse, valib vajalikud töövahendid ning jälgib nende ohutusjuhendeid paigaldab vastavalt etteantud ülesandele

katusekattematerjalid lähtudes erinevate kattematerjalide liikide omapäradest


etteantud objekti põhjal katusekattematerjali ja aluskonstruktsiooni hetkeolukorra ning kahjustuste põhjuste analüüs

teeb kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse määratleb kahjustuste ulatuse, analüüsib võimalikke

tekkepõhjuseid viib läbi lähteülesandest tulenevad vajalikud

mõõdistamistööd koostab tööplaani kahjustuste likvideerimiseks


dokumenteerib oma õppeprotsessi, koostab õpimapi koos eneseanalüüsiga ja tutvustab seda kaaslastele

kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi või teeb vajalikud parandustööd analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega katusekonstruktsioonide ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

Kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne on väljendatud sõnaga „ arvestatud “ kui on saavutatud õpiväljundid 1-6 lävendi tasemel või seda ületaval tasemel ja kui on sooritatud kõik praktilised ja iseseisvad tööd.


Õppematerjalid Kirjandus:

Metslang, J. (2012). Vana maamaja käsiraamat. Tallinn: Tammeraamat

Veski, A. (1971). Suvemajade ehitamine.

(2005). Väikeelamu katusekatte ja välisvoodritööd. Tallinn: Kirjastus Ehitaja


maht

Õpetajad


74

16 AVATÄIDETE

RESTAUREERIMINE 3 EKAP Karin Kirtsi

Nõuded mooduli alustamiseks

Läbitud on järgmised moodulid: restaureerimine ja muinsuskaitse alused, dokumenteerimine, ehitamise alused, joonestamine ja ehitusmõõdistamine, arhitektuuri ajalugu, müüri- ja pottsepatööd.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab avatäidete restaureerimise alased teadmised ja oskused, mis võimaldavad tal mõista ja läbi viia avatäidete inventeerimist, koostada välitööde põhjal restaureerimis- ja/või konserveerimisplaan ning teostada planeeritud tööd kasutades traditsioonilisi tehnoloogiaid, materjale, töövahendeid ning teha töid õiges tehnoloogilises järjekorras. Tööde lõpetamisel koostab nõuetekohase restaureerimis- või konserveerimistööde dokumentatsiooni.


1. Õpilane teeb kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse. Kaardistab avatäite hetkeolukorra, tuvastab kõik kahjustused ja nende tekkepõhjused. Koostab eskiisjoonise ning kannab sellele kahjustuste asukoha, ulatuse ning mõõdistamistööde tulemused. Mõistab ja selgitab hooldustööde vajalikkust

Õpilane tutvub lähteülesandega kirjeldab avatäidet ning selle hetkeolukorda teeb kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse (väärtuslikud

detailid) vastavalt vajadusele kas suheldes omanikuga, kasutades arhiivimaterjali ja/või vaatluse teel. teeb kindlaks kasutades kas purustavaid või mittepurustavaid

meetodeid avatäite hetkeolukorra ja kahjustuste põhjused viib läbi lähteülesandest tulenevad vajalikud mõõdistamistööd fotografeerib lähteülesandest tulenevalt avatäidet ja selle

detaile. joonestab vaba käega avatäitest eskiisjoonise kannab tulenevalt eskiisjoonestamise põhimõtetele joonisele

kahjustuste asukoha(d) ja ulatuse(d) märgib ülevaatuslehele ja joonisele iga kahjustuse kohta eraldi

selle liigi ja tekkepõhjuse(d) koostab kahjustuste likvideerimise plaani ja hooldustööde

juhendi

2. Õpilane koostab iseseisvalt koos põhjendustega detailse restaureerimistööde plaani vastavalt välitöödelt kogutud informatsioonile võttes arvesse restaureerimise ja muinsuskaitse aspekte ning nõudeid ja arvestades avatäite tüüpi, funktsiooni, väärtust ja konstruktsiooni

kirjeldab üksikasjalikult iga kahjustuse ja selle põhjuse likvideerimiseks sobivaid erinevaid restaureerimis- ja konserveerimisvõtteid valib sõltuvalt avatäite tüübist, funktsioonist, väärtusest ja

konstruktsiooni eripärast ühe restaureerimis- või konserveerimismeetodi ja põhjendab valikut kirjeldab üksikasjalikult ja põhjendatult läbiviidavate tööde

etappe


75

eripärasid.




valmistab nõuetekohaselt ette töökoha hoiab töökoha korras tööde lõpuni ja korrastab töökoha tööde

lõppedes vastavalt nõuetele valib restaureerimisplaani põhjal õige materjali hoiab tööprotsessi käigus korras töövahendid, hooldab neid



esialgsesse restaureerimis/konserveerimisplaani kirjeldab tehtud töid, nende ulatusi ning kasutatud materjali dokumenteerib kõik teostatud tööd objektil märgib tehtud tööde ulatuse ja asukohad eskiisjoonisel fotografeerib restaureerimis- ja/või konserveerimistööde

tulemusi ja vastavalt vajadusele vaheetappe kasutab isikukaitsevahendeid järgib tööprotsessi jooksul tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid teostab töö tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele koostab tööde lõppedes kasutades IT vahendeid nõuetekohase

dokumentatsiooni. Lisab eneseanalüüsi.






Avatäidete tüübid, ajalugu, kasutus, eripärad. 2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd + 2 tundi praktilist tööd Avatäidete enamlevinud kahjustused - nende teke,

ennetamine, likvideerimine. 2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd + 2 tundi praktilist tööd Restaureerimis- ja konserveerimismeetodid – võimalused,

põhjused, kasutus. 2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd + 15 tundi praktilist tööd Traditsioonilised tehnoloogiad, tööde tehnoloogiline järjekord.


76

2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd + 15 tundi praktilist tööd Traditsioonilised materjalid, nende kasutus. 2 tundi + 2 tundi

iseseisvat tööd + 15 tundi praktilist tööd Restaureerimisdokumentatsiooni koostamine. 2 tundi + 2

tundi iseseisvat tööd + 3 tundi praktilist tööd





Arvestatud:

Õpimapp sisaldab:

juhendaja poolt jagatud lähteülesannet kirjeldust avatäitest ning selle hetkeolukorrast objekti ajaloolist tausta ja väärtust (k. a väärtuslikud detailid) avatäite hetkeolukorra ja kahjustuste põhjuste

kindlakstegemiseks kasutatud meetodite kirjeldust, valitud meetodite kasutamise põhjendust ja tulemusi lähteülesandest tulenevad vajalike mõõdistamistööde

tulemusi fotosid lähteülesandest tulenevalt avatäite ja selle detailidest. eskiisjoonist või jooniseid avatäitest, mis on tehtud põhinedes

eskiisjoonestamise põhimõtetele ning millele on kantud kahjustuste asukohad ja ulatused kirjeldust kahjustuste liikidest ja põhjustest ning


likvideerimiseks sobivatest erinevatest restaureerimis- ja konserveerimisvõtetest ühe kindla restaureerimis- või konserveerimismeetodi valikut

ning selle põhjalikku kirjeldust sõltuvalt avatäite tüübist, funktsioonist, väärtusest ja konstruktsiooni eripärast koos põhjendusega ja tehtavate tööde, nende ulatuse ning kasutatava(te) materjali(de) kirjeldusega. restaureerimis- või konserveerimistööde plaani, mis kirjeldab

üksikasjalikult ja põhjendatult läbiviidavate tööde etappe tööde läbiviimiseks vajaminevate materjalide nimekirja, kus on

toodud välja kvaliteedinõuded materjalidele ning põhjendatud materjalide valikut materjali kuluarvutust tööde läbiviimiseks sobivate töövahendite nimekirja koos


tööde ja nende ulatusega ning nimekirja kasutatud


77

materjalidest põhjendusi ja üksikasjalikke selgitusi, kui mingil põhjusel ei


tulemustest ja vastavalt vajadusele vaheetappidest eneseanalüüsi dokumentatsioon on koostatud järgides erialaspetsiifikat ning

õpilastöödele esitatavaid nõudeid Hinne "5": lisaks eelnevale põhjendab õpilane oma töö kontekstis ja

näitel, miks on kehtestatud restaureerimis- ja konserveerimistöödes kasutatavatele materjalidele kvaliteedinõuded ning kuidas mõjutab töövahendite, materjalide ja -viiside valik

restaureerimis/konserveerimistööde tulemusi ning kuidas on nende valik seotud restaureerimis/konserveerimistööde lõppeesmärgiga.


Arvestatud:

valmistab töökoha ette vastavalt nõuetele hoiab töökoha korras tööde lõpuni ja korrastab töökoha tööde

lõppedes vastavalt nõuetele valib restaureerimisplaani põhjal õiged materjalid ja tööriistad teostab planeeritud tööd kasutades tööplaanis väljatoodud



esialgsesse restaureerimis/konserveerimisplaani kasutab isikukaitsevahendeid järgib tööprotsessi jooksul tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid töö on teostatud tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele


moodulit hinnatakse eristava hindega. Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli eristavalt hinnatud õpiväljundi põhjal eeldusel, et mitteeristavalt hinnatavad õpiväljundid on samuti saavutatud.

ÕPPEMATERJALID 1. Restaureerimise põhimõtted, ehitustehnoloogia ja materjalid. Tõlkeartiklid Rootsi ajakirjast „Kulturmiljövård“ Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet 1997. Tõlkijad Kaia Sack ja Anu saluäär. Eesti Muinsuskaitseamet 2006.

2. Sultson, Siim. Puidust vanad aknad asenda alles viimasel võimalusel. Äripäev 08.11.2006. http://www.renoveeri.net/?id=273

3. Täheväli-Strohh, L. Vana aken. Tallinn 2005. Ajakirjade Kirjastus.

http://www.renoveeri.net/?id=273


78


5. Õpilastööde vormistamine


17 ARHITEKTUURI

AJALUGU 1,5 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet arhitektuurialasest terminoloogiast, arhitektuuri ajaloo perioodidest ja stiilidest ning analüüsib hooneid stiilitunnuste põhjal.


Õpilane:

1. omab ülevaadet arhitektuurialasest terminoloogiast ning ehitismälestisteks tunnistamise kriteeriumidest Eestis

Õpilane: defineerib üldkasutatavaid arhitektuurialaseid mõisteid

(arhitektuur, ehitismälestis, interjöör, eksterjöör, fassaad jm.) nimetab teabeallikate põhjal olulisemaid ehitismälestisi

etteantud piirkonnas ning oskab põhjendada nimetatud objektide kaitse alla võtmise eesmärke omab ülevaadet Eestis hetkel kehtivast muinsuskaitse

seadusandlusest

2. omab ülevaadet arhitektuuri ajaloo perioodidest ja stiilidest

kirjeldab Euroopas levinud arhitektuuri ajaloo perioode ning stiile kasutades erialast antud perioodile omast terminoloogiat oskab nimetada ning eristab visuaalse vaatluse põhjal

silmapaistvamaid ehitismälestisi Euroopas analüüsib arhitektuuri ajaloo stiilide kujunemise eelduseid ja

põhjuseid ning seostab arhitektuuri ajaloo perioode Euroopa üldajalooga

3. omab ülevaadet Eesti arhitektuuri ajaloo perioodidest ja stiilidest ning kohalikest eripäradest

oskab nimetada ja kaardistada silmapaistvamaid ehitismälestisi Eestis tuues välja stiilitunnused, arhitektid omab ülevaadet Eesti traditsioonilisest (talu)arhitektuurist ja

piirkondlikest omapäradest (hoonetüübid, külatüübid) omab ülevaadet kiviarhitektuuri tulekust muistsele Eestimaale

ning esimeste üleeuroopaliste arhitektuuristiilide kohandumisest kohalikku kultuurimaastikku (sakraalarhitektuur, linnused, gootika) leiab seoseid Eesti ja Euroopa arhitektuuris analüüsides

mõisaarhitektuuri näiteid ning toob välja Eesti kultuurile omased tunnusjooned omab ülevaadet puitarhitektuuri levikust ja stiilidest Eesti



79

linnades iseloomustab XX sajandi arhitektuuri lähtudes ideoloogilistest

eesmärkidest (vabariigi- ja nõukogudeaegne arhitektuur)

4. analüüsib ehitisi nende välise ilme põhjal tuues välja olulisemaid stiili- ja ajastutunnuseid

annab ülevaate etteantud hoone ajaloolisest taustast analüüsib hoone arhitektuuri ja detaile toetudes ajalooliste

stiilide tunnustele võrdleb Eesti ja Euroopa arhitektuuri etteantud näiteid

Teemad, alateemad





1. Terminoloogia

1.1. Ehitusmõisted

1.2. Sakraalarhitektuur

1.2.1. Ehitiste tüübid

1.2.2. Peamised elemendid

1.3. Profaanarhitektuur

1.3.1. Ehitiste tüübid

1.3.2. Militaararhitektuur

1.3.3. Siseruumid

1.4. Maatikuarhitektuur

1.4.1. Linnaruum

1.4.2. Pargid ja haljasalad

2. Ehitismälestised

2.1. EV muinsuskaitse seadus

2.2. Mälestiseks tunnistamise kriteeriumid

2.2.1. Terminoloogia

2.2.2. Ehitismälestiste riiklik register

3. Arhitektuuri ajaloo perioodid ja stiilid

3.1. Vanaaja arhitektuuri mälestised

3.1.1. Esiaeg: esimesed säilmed arhitektuurist ja kunstist

3.1.2. Mesopotaamia: olulisemad arhitektuuri ja kunsti näited

3.1.3. Vana-Egiptus: olulisemad arhitektuuri ja kunsti näited, sambad ja kapiteelid, pinnakunst, ornamentika

3.2. Antiikarhitektuur

3.2.1. Kreeta-Mükeene kultuuri säilmed

3.2.2. Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur; orderarhitektuur


80

3.2.3. Vana-Rooma kunst ja arhitektuur

3.2.4. Antiigi traditsioonide hääbumine, kristluse levik

3.3. Keskaeg

3.3.1. Romaani kunst ja arhitektuur

3.3.2. Gootika kunst ja arhitektuur

3.3.3. Keskaegne Eestimaa

3.3.4. Keskaegne kunst ja arhitektuur Eestis; keskaegne Tallinn

3.4. Renessanss

3.4.1. Renessansiaegne maailm

3.4.2. Renessansskunst ja -arhitektuur Itaalias; antiigipärand

3.4.3. Renessansskunst Madalmaades

3.4.4. Vaated renoveerimisele

3.5. Barokk

3.5.1. Barokkkunst ja -arhitektuur

3.5.2. Rokokoo stiil

3.5.3. Barokkarhitektuur Eestis; mõisaarhitektuur

3.6. Klassitsism

3.6.1. Valgustusaegne maailmapilt

3.6.2. Klassitsistlik kunst ja arhitektuur

3.6.3. Valgustusaja renoveerimise põhimõtted

3.6.4. Klassitsism Eestis; mõisaarhitektuur

3.7. Historitsism

3.7.1. Historitsistlik arhitektuur; eklektika

3.7.2. Uued materjalid ja hoonetüübid ehituses

3.7.3. Renoveerimise põhimõtted historitsismi perioodil

3.7.4. Ülevaade suundumustest kunstimaailmas

3.8. Juugend

3.8.1. Juugend arhitektuur Euroopas

3.8.2. Juugend Eestis

3.8.3. Rahvusromantism

3.8.4. Juugend ja sümbolism kunstis


81

3.9. Arhitektuur ja kunst XX sajandi esimesel poolel

3.9.1. Modernism kunstis ja arhitektuuris

3.9.2. Abstraktsionism ja sellest mõjutatud arhitektuur

3.9.3. Funktsionalismi põhiideed; tuntumad näited

3.9.4. Funktsionalism Eestis

3.9.5. Eesti vabariigiaegne esinduslik stiil

3.9.6. Nõukogudeaja arhitektuur; Stalinistlik hoonetüüp

4. Puitarhitektuur

4.1. Puitarhitektuur Eesti linnades

4.1.1. Ajalooline ülevaade puitarhitektuurist linnalises keskkonnas

4.1.2. Puitasumite kujunemine

4.2. Hoonete tüübid ja renoveerimise põhimõtted

4.2.1. Tallinna maja

4.2.2. Lenderi maja

5. Eesti talurahvaarhitektuur

5.1. Eesti küla tüübid

5.1.1. Piirkondlikud eripärad

5.2. Taluarhitektuur

5.2.1. Taluõu ja hooned

5.2.2. Talude interjöör

5.2.3. Muutused ajas

5.3. Rahvakultuuri ja rahvakunsti iseärasused ehituskunstis


koostab esitluse oma kodukandi ehitismälestistest koostab kirjaliku võrdleva analüüsi Eesti (mõisa)arhitektuurist ja

Euroopa eeskujudest koostab kirjaliku võrdleva analüüsi antiigimõjudest tänapäeva

linnapildis koostab vaatluste tulemustest õpimapi

Õppemeetodid Loeng, õppekäigud, praktiline töö, vaatlus, analüüs, esitlus, test, õpimapp



82


ÕV 1


selgitab 15 arhitektuuri alast mõistet kasutades erialast abimaterjali


selgitab 15 arhitektuuri alast mõistet iseseisvalt Hinne „5“ ehk „väga hea“

selgitab 15 arhitektuuri alast mõistet iseseisvalt toob iga mõiste juurde asjakohase näite

2. Kirjalik töö: esitlus oma kodukandi ehitismälestistest

Hinne „3“ ehk „rahuldav“ nimetab teabeallikate põhjal 5 enda kodukandis asuvat

ehitismälestist nimetab ehitusaastad või periodiseeringu

Hinne „4“ ehk „hea“ kirjeldab hoone välimust ja seisukord

Hinne „5“ ehk „väga hea“ nimetab ja põhjendab kaitse alla võtmise eesmärke

ÕV 2


nimetab Euroopas levinud arhitektuuri ajaloo perioodidele ning stiilidele iseloomulikke tunnusjooni määrab peamiste stiilide ajalise järjestuse eristab visuaalse vaatluse põhjal silmapaistvamaid

ehitismälestisi Euroopas


nimetab Euroopas levinud arhitektuuri ajaloo perioodidele ning stiilidele iseloomulikke tunnusjooni määrab peamiste stiilide ajalise järjestuse eristab visuaalse vaatluse põhjal silmapaistvamaid

ehitismälestisi Euroopas oskab nimetada silmapaistvamaid ehitismälestisi Euroopas ning

eristab neid visuaalse vaatluse põhjal


nimetab Euroopas levinud arhitektuuri ajaloo perioodidele ning stiilidele iseloomulikke tunnusjooni määrab peamiste stiilide ajalise järjestuse


83

eristab visuaalse vaatluse põhjal silmapaistvamaid ehitismälestisi Euroopas analüüsib arhitektuuri ajaloo stiilide kujunemise eelduseid ja

põhjuseid ning seostab arhitektuuri ajaloo perioode Euroopa üldajalooga

ÕV 3

1. Kirjalik töö: test Hinne „3“ ehk „rahuldav“ nimetab Eestis levinud arhitektuuri ajaloo perioodele ning

stiilidele iseloomulikke tunnusjooni eristab üle Euroopa levinud ajaloolisi stiile ja kohalikku

traditsioonilist arhitektuuri eristab visuaalse vaatluse põhjal silmapaistvamaid

ehitismälestisi määrab teabeallikate põhjal etteantud hoonete ehitusperioodi

ja stiili Hinne „4“ ehk „hea“ nimetab Eestis levinud arhitektuuri ajaloo perioodele ning

stiilidele iseloomulikke tunnusjooni kasutades erialast antud perioodile omast terminoloogiat eristab üle Euroopa levinud ajaloolisi stiile ja kohalikku

traditsioonilist arhitektuuri oskab nimetada silmapaistvamaid ehitismälestisi ning eristab

neid visuaalse vaatluse põhjal määrab nende asukoha kaardil määrab teabeallikate põhjal etteantud hoonete ehitusperioodi määrab iseseisvalt etteantud hoonete stiili

Hinne „5“ ehk „väga hea“ nimetab Eestis levinud arhitektuuri ajaloo perioodele ning

stiilidele iseloomulikke tunnusjooni kasutades erialast antud perioodile omast terminoloogiat eristab üle Euroopa levinud ajaloolisi stiile ja kohalikku

traditsioonilist arhitektuuri tuues kohalike eripärade juurde vähemalt kaks põhjendatud näidet oskab nimetada silmapaistvamaid ehitismälestisi ja arhitekte

ning eristab näiteid visuaalse vaatluse põhjal määrab nende asukoha kaardil määrab iseseisvalt etteantud hoonete ehitusperioodi ja stiili analüüsib arhitektuuri ajaloo stiilide kujunemise eelduseid ja

põhjuseid ning seostab arhitektuuri ajaloo perioode Euroopa ja Eesti ajalooga

2. Kirjalik töö: võrdlev analüüs Eesti (mõisa)arhitektuurist ja Euroopa eeskujudest

Hinne „3“ ehk „rahuldav“ moodustab etteantud Euroopa ja Eesti näidete põhjal paarid

sarnasuse alusel


84

määrab teabeallikate põhjal hoonete ehitusaja ja stiili kirjeldab etteantud näidete alusel iga hoonetepaari puhul

vähemalt kolme sarnasust Hinne „4“ ehk „hea“ otsib etteantud Eesti (mõisa)arhitektuuri näidetele eeskujud

Euroopast määrab teabeallikate põhjal hoonete ehitusaja ja stiili kirjeldab etteantud näidete alusel iga hoonetepaari puhul

vähemalt kolme sarnasust ja kahte erinevust Hinne „5“ ehk „väga hea“ otsib iseseisvalt näited Eestist ja Euroopast sarnasuse alusel määrab teabeallikate põhjal hoonete ehitusaja ja stiili kirjeldab näidete alusel iga hoonetepaari puhul vähemalt kolme

sarnasust ja kahte erinevust

ÕV 4

1. Kirjalik töö: võrdlev analüüs antiigimõjudest tänapäeva linnapildis

Hinne „3“ ehk „rahuldav“ moodustab etteantud antiikarhitektuuri ja Eesti näidete põhjal

paarid sarnasuse alusel määrab teabeallikate põhjal hoonete ehitusaja ja stiili kirjeldab etteantud näidete alusel iga hoonetepaari puhul

vähemalt kolme sarnasust Hinne „4“ ehk „hea“ otsib etteantud Eesti arhitektuuri näidetele eeskujud

antiikarhitektuurist määrab teabeallikate põhjal hoonete ehitusaja ja stiili kirjeldab etteantud näidete alusel iga hoonetepaari puhul

vähemalt kolme sarnasust ja kahte erinevust Hinne „5“ ehk „väga hea“ otsib iseseisvalt näited Eestist ja antiikarhitektuurist sarnasuse

alusel määrab teabeallikate põhjal hoonete ehitusaja ja stiili kirjeldab näidete alusel iga hoonetepaari puhul vähemalt kolme

sarnasust ja kahte erinevust

2. Praktiline töö: vaatlused ja õpimapp


määrab teabeallikate põhjal vaadeldava hoone ehitusperioodi nimetab igale etteantud hoonele vähemalt 2 ajastule viitavat

stiilitunnust


määrab teabeallikate põhjal hoone ehitusperioodi ja stiili analüüsib hoone arhitektuuri ja detaile toetudes ajalooliste


85

stiilide tunnustele tuues välja vähemalt 3 ajastule viitavat stiilitunnust


määrab iseseisvalt hoone ehitusperioodi ja stiili analüüsib hoone arhitektuuri ja detaile toetudes ajalooliste

stiilide tunnustele tuues välja vähemalt 3 ajastule viitavat stiilitunnust annab ülevaate etteantud hoone ajaloolise taustast kasutades

teabeallikaid





1. Camille, M. (2001). Gooti kunst: keskaegse maailma nägemused ja ilmutused. Tallinn: Kirjastus Kunst

2. Eensalu, M. (2011). Funktsionalistlik maja: eramu ja väike kortermaja. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

3. Gombrich, E. H. (1997). Kunsti lugu. Tallinn: Kirjastus Avita

4. Gympel, J. (2006). Arhitektuuri ajalugu: antiikajast tänapäevani. Tallinn: Koolibri

5. Hallas, K. (1999). Eesti puitarhitektuur. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum

6. Jokilehto, J. (2010). Arhitektuuri konserveerimise ajalugu. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia

7. Kalm, M. (2001). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus

8. Kangilski, J. (1997). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus Kunst

9. Kodres, K. (2000). Ilus maja, kaunis ruum. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus

10. Maiste, J. (1996). Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst

11. Martin, A. (2011). Lenderi maja: hoonetüübi areng ja säästev


86

uuendamine. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

12. Raam, V. (1999). Eesti arhitektuur. Tallinn: Valgus

13. Sepp, M. (2010). Tallinna maja: hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

14. Tihase, K. (2007). Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus

15. Toman, R. (2007). Gootika. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst. Tallinn: Koolibri

16. Viires, A., Vunder, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

17. Välja, L. (2012). Stalinistlik maja: kortermaja tüübid ja säästev uuendamine. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Õpiobjektid

1. Arhitektuuri ajaloo mõisted. Koost.: Kivi, M. https://sites.google.com/site/arhitektuuriajaloomoisted/


Õpetajad

18 PUUSEPATÖÖD 3 EKAP Heiki Mürk


Läbitud on moodulid „Joonestamine“, „Puitmaterjalide õpetus“

Mooduli eesmärk Õpilane omandab puusepatööde alased teadmised ja oskused, mis võimaldavad tal mõista puidu kui tarbe ja ehitusmaterjali füüsikalisi keemilisi ja mehhaanilisi omadusi, eristada ehituspuidu liike, läbi viia puidu kvaliteedi kontrolli vastavalt puidu kasutuse iseloomule, valida lähtudes ülesandest puidu töötlemiseks vajaminevaid käsitööriistu ja portatiivseid masinaid, arvutada tööks vajamineva materjali ja aja kulu, viia läbi tööriistade hooldus ja teritustöid, valida sobivaid puitühendusi vastavalt töö iseloomule, puitmaterjali mõõtu saagida ja hööveldada, valmistada seotisi vastavalt töö ülesandele, teostada mõõte- ja märkimistöid, virnastada ja ladustada puitmaterjali tööplatsil, teha töid õiges tehnoloogilises järjekorras, järgides töötervishoiu-, töö ja keskkonnaohutusnõudeid ja dokumenteerida töö protsessi. Tööde lõpetamisel korrastab tööplatsi, puhastab ja vajadusel teritab tööriistad, koostab tehtud tööst ja selle protsessist portfoolio.


https://sites.google.com/site/arhitektuuriajaloomoisted/


87

1. Õpilane omab ülevaadet puidu kui tarbe ja ehitusmaterjali erinevatest liikidest, nende keemilistest, füüsikalistest ja mehhaanilistest omadustest, puidule esitatavatest kvaliteedinõuetest.

koostab lühikirjelduse vastavalt ette antud projekti teostamiseks vajamineva puitmaterjali kogumise, kuivatamise ja ladustamise kohta põhjendab lühikirjelduses tehtud valikuid. valib laoplatsilt ette antud projekti teostamiseks vajamineva

puiduliigi, hindab selle kvaliteeti mõõtes niiskuse sisaldust, aastarõngaste tihedust, lülipuidu osalust, vaatleb võimalike moonutuse, bioloogiliste ning mehhaaniliste kahjustuste esinemist. koostab materjali valiku ja kvaliteedi kohta märkmed,

kasutades vajadusel fotografeerimist.

2. Teab vajamineva materjali koguste arvutamise põhimõtteid ja valemeid

arvutab õigesti ette antud projekti teostamiseks vajamineva materjali koguse arvutuskäik on terviklikult välja kirjutatud algusest lõpuni,

üheselt mõistetavalt ja selgesti jälgitavalt

3. Õpilane omab ülevaadet puusepatööde tehnoloogiatest.

koostab tööplaani, mis sisaldab ette antud projekti teostamiseks sobivaid liiteid, nende teostamise tehnoloogiaid, tehnoloogiate järjekorda ja valitud liidete ning tehnoloogiate põhjendust. koostab vajadusel eskiisjoonised lähtudes eskiisjoonestamise

põhimõtetest.

4. Õpilane omab ülevaadet puusepatöödeks vajaminevatest tööriistadest, nende teritusest ja hooldustöödest.

koostab nimekirja tööks vajaminevatest tööriistadest. põhjendab tööriistade valikut. kontrollib visuaalse vaatluse ja katsetamise teel tööriistade

seisukorda, vajadusel korrastab ja teritab need vastavalt nõuetele.

5. Õpilane teostab iseseisvalt projektis ette nähtud tööd ennast ja keskkonda säästvalt. Koostab portfoolio, millele lisab eneseanalüüsi.

korraldab enne tööde alustamist oma töökoha selliselt, et töö tegemise käigus ei seaks ohtu ennast, kaaslasi ega rikuks tööriistu. viib läbi vajalikud märketööd toorikul, kasutades selleks

sobivaid vahendeid. teostab vajalikud lõiketööd vastavalt nõuetele. valmistab ette antud projektile sobivad tappseotised,

kasutades selleks sobivaid tööriistu. teostab tööd tehnoloogiliselt õiges järjekorras, järgides

töötervishoiu ja töökeskkonna nõudeid töö teostuse järel korrastab töökoha, ja töövahendid,

vajadusel viib läbi teritustööd analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega koostab tööde lõppedes portfoolio, mis sisaldab lühikirjeldust

etteantud projekti tarbeks vajamineva materjali valiku kohta, materjalikvaliteedi kohta käivaid märkmeid-fotosid, materjali kuluarvestust, tööplaani ja eskiisjooniseid, tööriistade nimekirja koos valikupõhjendustega ning eneseanalüüsi tehtud töö kohta [eneseanalüüs peab sisaldama järgmist:


88

vabas vormis kirjeldust sellest, mis läks kogu protsessi juures hästi, mis halvasti (miks?), millised oskused vajaksid veel arendamist (kuidas?) ning mis tuleb juba hästi välja. Soovi korral tagasiside õpetajale.]. Lisadena on esitatud fotod ja joonised, mis kajastavad tööprotsessi algusest lõpuni.

6. õpilane meisterdab ja komplekteerib endale isikliku töökohvri erialaste töövahenditega

õppeaine alguses selgitatakse õpilasele töökohvri vajalikkust, tutvustakse puusepp- restauraatori erialal vajaminevaid käsitööriistu Õppetöö käigus valmistab õpilane iseseisvalt endale puidust

tööriista kohvri õppeaine lõppedes saab valmis õpilase isiklik töökohver ja

õpilane komplekteerib endale esmased erialased töövahendid






Puit kui tarbe- ja ehitusmaterjal. 2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd + 10 tundi praktilist tööd Materjali koguste arvestamise ja arvutamise põhimõtted ning

valemid. 2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd + 6 tundi praktilist tööd Puusepatööde tehnoloogiad. 2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd

+ 26 tundi praktilist tööd Puusepatöödeks vajaminevad tööriistad, nende teritus ja

hooldustööd. 2 tundi + 2 tundi iseseisvat tööd + 10 tundi praktilist tööd Portfoolio ja eneseanalüüsi koostamine. 2 tundi + 2 tundi

iseseisvat tööd

ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, portfoolio

HINDAMINE Eristav hindamine, kujundav hindamine toimub pidevalt õppetöö käigus.

Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid

Õpimapp (ÕV 1-5) Arvestatud:

Õpimapp sisaldab:

juhendaja poolt jagatud lähteülesannet lühikirjeldust etteantud projekti tarbeks vajamineva materjali

valiku kohta materjalikvaliteedi kohta käivaid märkmeid-fotosid materjali kuluarvestust koos selge ja üksikasjaliku

arvutuskäiguga tööplaani ja eskiisjooniseid


89

tööriistade nimekirja koos valikupõhjendustega eneseanalüüsi tehtud töö kohta [eneseanalüüs peab sisaldama

järgmist: vabas vormis kirjeldust sellest, mis läks kogu protsessi juures hästi, mis halvasti (miks?), millised oskused vajaksid veel arendamist (kuidas?) ning mis tuleb juba hästi välja. Soovi korral tagasiside õpetajale.]. lisadena on esitatud fotod ja joonised, mis kajastavad

tööprotsessi algusest

Praktiline töö (ÕV nr 5) Arvestatud:

koostab lühikirjelduse vastavalt ette antud projekti teostamiseks vajamineva puitmaterjali kogumise, kuivatamise ja ladustamise kohta põhjendab lühikirjelduses tehtud valikuid valib laoplatsilt ette antud projekti teostamiseks vajamineva

puiduliigi, hindab selle kvaliteeti mõõtes niiskuse sisaldust, aastarõngaste tihedust, lülipuidu osalust, vaatleb võimalike moonutuse, bioloogiliste ning mehhaaniliste kahjustuste esinemist koostab materjali valiku ja kvaliteedi kohta märkmed,

kasutades vajadusel fotografeerimist arvutab õigesti ette antud projekti teostamiseks vajamineva

materjali koguse arvutuskäik on terviklikult välja kirjutatud algusest lõpuni,

üheselt mõistetavalt ja selgesti jälgitavalt koostab tööplaani, mis sisaldab ette antud projekti

teostamiseks sobivaid liiteid, nende teostamise tehnoloogiaid, tehnoloogiate järjekorda ja valitud liidete ning tehnoloogiate põhjendust koostab vajadusel eskiisjoonised lähtudes eskiisjoonestamise

põhimõtetest koostab nimekirja tööks vajaminevatest tööriistadest põhjendab tööriistade valikut kontrollib visuaalse vaatluse ja katsetamise teel tööriistade

seisukorda, vajadusel korrastab ja teritab need vastavalt nõuetele korraldab enne tööde alustamist oma töökoha selliselt, et töö

tegemise käigus ei seaks ohtu ennast, kaaslasi ega rikuks tööriistu viib läbi vajalikud märketööd toorikul, kasutades selleks

sobivaid vahendeid. teostab vajalikud lõiketööd vastavalt nõuetele valmistab ette antud projektile sobivad tappseotised,

kasutades selleks sobivaid tööriistu teostab tööd tehnoloogiliselt õiges järjekorras, järgides

töötervishoiu ja töökeskkonna nõudeid töö teostuse järel korrastab töökoha, ja töövahendid,


90

vajadusel viib läbi teritustööd õppeaine lõppedes õpilane iseseisvalt valmistab isikliku

puidust tööriistakohvri ja komplekteerib endale esmased erialased töövahendid

Hinne 5:

lisaks eelnevale teostab töö maksimaalsetele kvaliteedinõuetele, mis on kehtestatud lähteprojektis.


Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli eristavalt hinnatud õpiväljundi põhjal eeldusel, et mitteeristavalt hinnatavad hindekriteeriumid on samuti arvestatud.

ÕPPEMATERJALID 1. Tihase, Karl. Eesti talurahva arhitektuur.

2. Ussisoo, T; Veski A. Puidutööriistad ja -abinõud. Puidutehnoloogia II. Tartu Eesti Kirjastus 1943.

3. Viires, Ants. Eesti rahvapärane puutööndus. Viires, A. Puud ja inimesed.


5. Õpilastööde vormistamine:

6. Dokumendid, õpilasele, lõputöö juhend: http://kingpool.hak.edu.ee/cms/index.php?option=com_docman&task=cat_view&gid=65&Itemid=9


maht Õpetaja

19 KIVIEHITISTE

RESTAUREERIMINE 5 EKAP Karin Kirtsi


Läbitud on järgmised moodulid: restaureerimine ja muinsuskaitse alused, dokumenteerimine, ehitamise alused, joonestamine ja ehitusmõõdistamine, arhitektuuri ajalugu, müüri- ja pottsepatööd.

Mooduli eesmärk õpilane omandab kiviehitiste ja -tarindite restaureerimise alased teadmised ja oskused, mis võimaldavad tal mõista ja läbi viia kiviehitiste ja -tarindite inventeerimist, koostada välitööde põhjal restaureerimis- ja/või konserveerimisplaan ning teostada planeeritud tööd kasutades traditsioonilisi tehnoloogiaid, materjale, töövahendeid ning teha töid õiges tehnoloogilises järjekorras. Tööde lõpetamisel koostab nõuetekohase restaureerimis- või konserveerimistööde dokumentatsiooni.


1. Õpilane teeb iseseisvalt tutvub lähteülesandega



91

kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse. Kaardistab kiviehitiste ja -tarindite hetkeolukorra, tuvastab kõik kahjustuste liigid ja nende tekkepõhjused. Koostab eskiisjoonise ning kannab sellele kahjustuste asukoha, ulatuse ning mõõdistamistööde tulemused.

Mõistab ja teab hooldustööde vajalikkust

kirjeldab kiviehitist või -tarindit ning selle hetkeolukorda teeb kindlaks objekti ajaloolise tausta ja väärtuse (väärtuslikud

detailid) vastavalt vajadusele kas suheldes omanikuga, kasutades arhiivimaterjali ja/või vaatluse teel. teeb kindlaks kasutades kas purustavaid või mittepurustavaid

meetodeid kiviehitise või -tarindi hetkeolukorra ja kahjustuste põhjused viib läbi lähteülesandest tulenevad vajalikud mõõdistamistööd fotografeerib lähteülesandest tulenevalt kiviehitist või -tarindit

ja nende detaile. joonestab vaba käega kiviehitisest või -tarindist eskiisjoonise kannab tulenevalt eskiisjoonestamise põhimõtetele joonisele

kahjustuste asukoha(d) ja ulatuse(d) märgib ülevaatuslehele ja joonisele iga kahjustuse kohta eraldi

selle liigi ja tekkepõhjuse(d) koostab hooldustööde juhendi

2. Õpilane koostab iseseisvalt koos põhjendustega detailse restaureerimistööde plaani vastavalt välitöödelt kogutud informatsioonile võttes arvesse restaureerimise ja muinsuskaitse aspekte ning nõudeid ja arvestades kiviehitise või -tarindi tüüpi, funktsiooni, väärtust ja konstruktsiooni eripärasid.

kirjeldab üksikasjalikult iga kahjustuse ja selle põhjuse likvideerimiseks sobivaid erinevaid restaureerimis- ja konserveerimisvõtteid valib sõltuvalt kiviehitise või -tarindi tüübist, funktsioonist,

väärtusest ja konstruktsiooni eripärast ühe restaureerimis- või konserveerimismeetodi ja põhjendab valikut kirjeldab üksikasjalikult ja põhjendatult läbiviidavate tööde

etappe




valmistab nõuetekohaselt ette töökoha hoiab töökoha korras tööde lõpuni ja korrastab töökoha tööde

lõppedes vastavalt nõuetele valib restaureerimisplaani põhjal õige materjali hoiab tööprotsessi käigus korras töövahendid, hooldab neid



esialgsesse restaureerimis/konserveerimisplaani kirjeldab tehtud töid, nende ulatusi ning kasutatud materjali


92

dokumenteerib kõik teostatud tööd objektil märgib tehtud tööde ulatuse ja asukohad eskiisjoonisel fotografeerib restaureerimis- ja/või konserveerimistööde

tulemusi ja vastavalt vajadusele vaheetappe kasutab isikukaitsevahendeid järgib tööprotsessi jooksul tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid teostab töö tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele koostab tööde lõppedes kasutades IT vahendeid nõuetekohase

dokumentatsiooni. Lisab eneseanalüüsi.






Kivihoonete ja -tarindite tüübid, ajalugu, kasutus, eripärad 2 tundi + 13 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Kivihoonete ja -tarindite enamlevinud kahjustused - nende

teke, ennetamine, likvideerimine. 2 tundi + 22 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Restaureerimis- ja konserveerimismeetodid – võimalused,

põhjused, kasutus 3 tundi + 22 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Traditsioonilised tehnoloogiad, tööde tehnoloogiline järjekord

2 tundi + 22 tundi praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Traditsioonilised materjalid, nende kasutus 2 tundi + 22 tundi

praktilist tööd + 2 tundi iseseisvat tööd Restaureerimisdokumentatsiooni koostamine 2 tundi + 3 tundi

praktilist tööd + 3 tundi iseseisvat tööd



Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid


Arvestatud:

Õpimapp sisaldab:

juhendaja poolt jagatud lähteülesannet kirjeldust kiviehitisest või -tarindist ning selle hetkeolukorrast objekti ajaloolist tausta ja väärtust (k. a väärtuslikud detailid) kiviehitise või -tarindi hetkeolukorra ja kahjustuste põhjuste

kindlakstegemiseks kasutatud meetodite kirjeldust, valitud meetodite kasutamise põhjendust ja tulemusi


93

lähteülesandest tulenevad vajalike mõõdistamistööde tulemusi fotosid lähteülesandest tulenevalt kiviehitisest või -tarindist ja

nende detailidest. eskiisjoonist või jooniseid kiviehitisest või -tarindist, mis on

tehtud põhinedes eskiisjoonestamise põhimõtetele ning millele on kantud kahjustuste asukohad ja ulatused kirjeldust kahjustuste liikidest ja põhjustest ning


likvideerimiseks sobivatest erinevatest restaureerimis- ja konserveerimisvõtetest ühe kindla restaureerimis- või konserveerimismeetodi valikut

ning selle põhjalikku kirjeldust sõltuvalt kiviehitise või -tarindi tüübist, funktsioonist, väärtusest ja konstruktsiooni eripärast koos põhjendusega ja tehtavate tööde, nende ulatuse ning kasutatava(te) materjali(de) kirjeldusega. restaureerimis- või konserveerimistööde plaani, mis kirjeldab

üksikasjalikult ja põhjendatult läbiviidavate tööde etappe tööde läbiviimiseks vajaminevate materjalide nimekirja, kus on

toodud välja kvaliteedinõuded materjalidele ning põhjendatud materjalide valikut materjali kuluarvutust tööde läbiviimiseks sobivate töövahendite nimekirja koos


tööde ja nende ulatusega ning nimekirja kasutatud materjalidest põhjendusi ja üksikasjalikke selgitusi, kui mingil põhjusel ei


tulemustest ja vastavalt vajadusele vaheetappidest eneseanalüüsi dokumentatsioon on koostatud järgides erialaspetsiifikat ning

õpilastöödele esitatavaid nõudeid

Hinne "5":

lisaks eelnevale põhjendab õpilane oma töö kontekstis ja näitel, miks on kehtestatud restaureerimis- ja konserveerimistöödes kasutatavatele materjalidele kvaliteedinõuded ning kuidas mõjutab töövahendite, -materjalide ja -viiside valik restaureerimis/konserveerimistööde tulemusi ning kuidas on nende valik seotud restaureerimis/konserveerimistööde lõppeesmärgiga.


94


Arvestatud:

valmistab töökoha ette vastavalt nõuetele hoiab töökoha korras tööde lõpuni ja korrastab töökoha tööde

lõppedes vastavalt nõuetele valib restaureerimisplaani põhjal õiged materjalid ja tööriistad teostab planeeritud tööd kasutades tööplaanis väljatoodud



esialgsesse restaureerimis/konserveerimisplaani kasutab isikukaitsevahendeid järgib tööprotsessi jooksul tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid töö on teostatud tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele


moodulit hinnatakse eristava hindega. Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli eristavalt hinnatud õpiväljundi põhjal eeldusel, et mitteeristavalt hinnatavad õpiväljundid on samuti saavutatud.

ÕPPEMATERJALID 1. Lukas, Dan; Rennu, Madis. Kiviaia rajamine, taastamine ja hooldamine. Põllumajandusministeerium 2005. http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/MAK/buklett5.pdf

2. Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Eesti kirikud III. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2011.

3. Markus, Kersti; Mänd, Anu; Kreem, Tiina-Mall. Kaarma kirik. Eesti kirikud I. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2003.

4. Pärdi, Heiki. Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940. Tänapäev. Tallinn 2012.

5. Vana maamaja. Käsiraamat. Koostaja Metslang, Joosep. Tammerraamat. Tallinn 2012.


7. Õpilastööde vormistamine: Dokumendid, õpilasele, lõputöö juhend: http://kingpool.hak.edu.ee/cms/index.php?option=com_docman&task=cat_view&gid=65&Itemid=9


20 VIIMISTLUSTÖÖD 7,5 EKAP Kristina Ribelus

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/MAK/buklett5.pdf

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/MAK/buklett5.pdf



95

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid: Arhitektuuri ajalugu, Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid, Ehitusmõõdistamine

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade viimistlemise tehnoloogiad ning viimistluskihtide konserveerimise ja restaureerimise töövõtted järgides muinsuskaitse seadusandlust ning säästva arengu põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.


Õpilane:

1. omab ülevaadet aluspindade tasandamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest, kavandab vastavalt etteantud ülesandele tööprotsessi ning tasandab sobivate töövõtetega aluspinna edasiseks viimistluseks

Õpilane: võrdleb teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid

traditsioonilisi ja kaasaegseid pahtleid ning määratleb nende tüübid ning kasutuskohad hindab visuaalvaatluse teel aluspinna seisundit ning selgitab

välja sellele sobiva tasandusmaterjali sõltuvalt aluspinna materjalist ja olukorrast mõõdab asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades etteantud

pinna tasasuse ja loodsuse korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha,

vajadusel paigaldab ohutusnõudeid järgides töölava, valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning katab kinni mittetasandatavad pinnad, kasutades sobivaid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid valib sobivaid töö- ja isikukaitsevahendid lähtuvalt kasutatavast

materjalist ja etteantud tööülesandest pahteldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides seinapinna

kasutades sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja

isikukaitsevahendid järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast

2. omab ülevaadet värvusteooriat, värvuste sümboolikast, psühholoogiast ja ajaloolisest kasutusest, koostab värvustekaardi lähtudes etteantud eesmärgist

uurib teabeallikate põhjal värvuste sümboolikat, psühholoogiat ja ajaloolist kasutust ning põhivärvuste teooriat valib juhendamisel värvuste süsteemi teostuseks vajalikud

värvitoonid ja töövahendid korraldab töölõigu piires nõuetekohase töökoha järgides

tööohutusnõudeid ning kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid teostab etteantud ülesande põhjal värvuste süsteemi lähtudes

põhivärvuste teooriast analüüsib värvuskontrastide kasutusvõimalusi vastavalt

kasutuskohale/ruumile korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides

nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast

3. omab ülevaadet eristab värvitüüpe, nimetab nende koostisosad ning võrdleb


96

traditsioonilistest restaureerimistöödel kasutatavatest värvitüüpidest, nende koostamisest, värvimisel kasutatavatest töövahenditest, aluspinnale esitatavatest kvaliteedinõuetest ning viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad vastavalt lähtetingimustele

värvitüüpide omadusi vastavalt nende kasutusalale koostab retsepti alusel traditsioonilisi restaureerimise töödel

kasutatavaid värvisegusid (linaõlivärv, lubivärv, kaseiinvärv jm.) kavandab viimistlustööde protsessi, valib materjalid ja

töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele mõõdab asjakohaseid mõõtvahendeid kasutades viimistletava

objekti vajalikud parameetrid (pindala ja aluspinna tasasus) lähtuvalt tööülesandest ja arvutab vajaliku materjalide koguse korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja

vajadusel paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid ning katab kinni mitteviimistletavad pinnad kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja –võtteid valmistab ette aluspinna, eemaldades viimistletavalt pinnalt

eelnevad viimistluskihid (termiliselt, keemiliselt või mehhaaniliselt), peseb aluspinna sobiva vahendiga ja krundib värvitava aluspinna kasutades selleks sobivaid töövõtteid viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad sobiva värvitüübiga

järgides tööde tehnoloogiat ja etteantud kvaliteedinõudeid ning kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt parandab töö käigus tekkinud vead kasutades selleks sobivaid

meetodeid korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid,

järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast

4. omab ülevaadet seinale paigaldavatest rullmaterjalidest ja töövahenditest ning paigaldab seinale rullmaterjali järgides etteantud kvaliteedinõudeid

eristab näidiste põhjal erinevaid rullmaterjalide tüüpe ning kirjeldab nende omadustest lähtuvalt nõudeid tapeeditavale aluspinnale ja tunneb tingmärke hindab visuaalvaatluse teel aluspinna seisundit ja vastavust

rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale esitatavatele nõuetele ning valmistab ette aluspinna, krundib ja/või vajaduse korral värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna lähtudes etteantud tööülesandest mõõdab asjakohaseid mõõtvahendeid kasutades rullmaterjaliga

kaetava seinapinna vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), arvutab materjali kulu ning kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest korraldab töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja vajadusel

paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid ning kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid paigaldab rullmaterjali seinale järgides rullmaterjalidel olevaid

tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootjapoolset paigaldusjuhendit arvestades rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead


97

(õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades jm.) kasutades sobivaid abivahendeid korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides


5. omab ülevaadet ajaloolistest dekoratiivviimistluse tehnoloogiatest ja töövahenditest ning kannab eelnevalt ettevalmistatud pinnale dekoratiivviimistluse lähtudes etteantud eesmärgist (jäljendades mõnd ajaloolist stiili vm. kontseptsiooni)

eristab klassikalisi dekoratiivviimistluse tehnoloogiaid (šabloonvärvimine, marmoreerimine, aaderdamine jm.) ning toob teabeallikate põhjal näiteid nende kasutamise kohta ajaloost valmistab ette aluspinna arvestades aluspinna hetkeseisundit,

asukohta, pinnale kantava viimistluse eripära ja tehnoloogiat kavandab tööprotsessi lähtudes etteantud aluspinnast ning

katab kinni mitteviimistletavad pinnad kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja –võtteid valib juhendamisel vastavalt kasutatavale

viimistlustehnoloogiale abimaterjalid, töövahendid järgides tööohutusnõudeid ning kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid teostab juhendamisel vastavalt tööülesandele erinevaid

klassikalisi dekoratiivviimistluse tehnoloogiaid sh. valmistab tööde proovipinnad korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid järgides


6. viimistluskihtide konserveerimine, restaureerimine ja hooldustööd

Restaureeritava/ konserveeritava pinna väärtuskriteeriumid, sellest lähtuv meetodite valik. Kahjustuste tüübid ja värvipinna seisukorra hindamine. Ennetav konserveerimine (vältimaks võimalikke lisakahjustusi). Tehnilise seisukorra visuaalne hindamine. Restaureeritava pinna sondeerimine, avamine, proovide võtmine. Laboratoorsete- ja arhiiviuuringute võimalused. Pindade ettevalmistamine (erinevate värvikihtide avamine, uurimine, kahjustatud kihtide eemaldamine). Puhastamiseks vajalikud töövõtted, materjalid, töövahendid lähtuvalt materjalist. Eriti väärtuslike pindade, sondaažide säilitamise ja eksponeerimise põhimõtted ja tingimused. Pragude-irdumiste täited (suurema või väiksema fraktsioonilised materjalid). Pudedate struktuuride impregneerimine, injitseerimine (mördid, liimid, vesiklaas jms.). Töövõtted, materjalid (liimid, pigmendid, sideained jm abimaterjalid) ja töövahendid tekkinud värvikahjustuste kõrvaldamisel. Tonaalsuse määramine ja vajalike värvitoonide segamine. Töö teostuse aruandlus (analüüs). Protseduuri kirjeldus. Töötervishoid ja tööohutus.

Analüüsib hooldustööde vajalikkust ja koostab hooldustööde plaani

7. analüüsib koos juhendajaga analüüsib koos juhendajaga erinevate tasandusmaterjalide ja


98

enda tegevust erinevate viimistlustööetappide läbimisel

töövahendite kasutamisoskust ja enda toimetulekut tööülesannetega analüüsib juhendamisel oma tegevust ehitise sise- ja

välispindade värvimisel traditsiooniliste värvisegudega analüüsib juhendamisel oma tegevust ning toimetulekut

seinapinna katmisel rullmaterjalidega analüüsib juhendamisel oma tegevust ning toimetulekut

dekoratiivviimistluse tehnoloogiate teostamisel analüüsib juhendamisel oma tööülesannetega toimetulekut

värvuskaartide koostamiselt ning vajadusel täiendab oma teadmisi värvusteooriast viimistluskihtide konserveerimine ja restaureerimine hindab arendamist vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtva

analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid


koostab kirjaliku värvuste sümboolika analüüsi koostab kirjaliku värvitüüpide omaduste võrdleva analüüsi koostab esitluse dekoratiivviimistluse tehnoloogiatest ja

kasutamisest interjöörides dokumenteerib oma õppeprotsessi ning koostab õpimapi koos

eneseanalüüsiga koostab viimistlustööde hooldusjuhendi

Õppemeetodid Loeng, praktiline töö, õppekäigud, õpimapp, analüüs, esitlus, diskussioon, test




1. Kirjalik töö: test selgitab mõisteid, kirjeldab töövahendeid ja nende kasutamist nimetab aluspindade tasandamisel kasutatavad

materjalidetüübid ja kasutuskohad võrdleb traditsiooniliste ja kaasaegsete pahtlite omadusi

2. Praktiline töö: aluspinna tasandamine

valib materjalid, töövahendid ning arvutab materjalikulu jälgides aluspinna seisundit ja asukohta pahteldab etteantud seinapinna vastavalt kvaliteedinõuetele


1. Kirjalik töö: värvuste sümboolika analüüs

võrdleb etteantud värvuste sümboolseid tähendusi toob näiteid värvuste psühholoogilisest mõjust inimestele analüüsib värvuste mõju ruumis vastavalt ruumiiseloomule


99

nimetab ajaloolistes stiilides kasutamist leidnud värvitoone

2. Praktiline töö: värvuste segamine

segab sekundaartoonid kasutades kolme põhivärvitooni segab kromaatilisitoone valge ja mustaga koostab värvustekaardi lähtudes etteantud ülesandest nimetab ja näitab teostatud värvustekaardil värvustekontraste


1. Kirjalik töö: värvitüüpide omaduste võrdlev analüüs

valib võrdluseks 3 restaureerimistöödel kasutatavat värvitüüpi toob välja nende värvide kasutusalad ja -kohad võrdleb valitud värvitüüpe teiste värvitüüpidega tuues välja

plussid ja miinused kirjeldab vastupidavust erinevatele füüsikalistele ja keemilistele

teguritele

2. Praktiline töö: traditsiooniliste värvitüüpide valmistamine

koostab etteantud retseptide järgi värvisegud nimetab põhikoostisosad ja nende ülesande värvis toonib saadud värvisegusid pigmentidega

3. Praktiline töö: sise- ja välispindade värvimine

valib värvitüübi ja töövahendid vastavalt etteantud aluspinnale arvutab vajaliku materjalide koguse viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad sobiva värvitüübiga

kasutades õigeid tehnoloogilisi võtteid


1. Kirjalik töö: test nimetab erinevaid rullmaterjalide tüüpe ja nende kasutuskohti defineerib tingmärke nimetab erinevate rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavaid

liimitüüpe

2. Praktiline töö: rullmaterjalide paigaldamine

valib vastavalt aluspinna tüübile ja seiskorrale sobiva rullmaterjalitüübi ning asjakohased töövahendid arvutab materjalikulu paigaldab rullmaterjali seinale järgides tingmärke, etteantud

kvaliteedinõudeid, tootjapoolset paigaldusjuhendit ja sisekliima nõudeid parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead

(õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades jm.) kasutades sobivaid abivahendeid


1. Kirjalik töö: esitlus ja diskussioon dekoratiivviimistluse tehnoloogiatest ja kasutamisest interjöörides

esitab ülevaate etteantud ajaloolistes stiilides kasutatud dekoratiivviimistluse klassikalistest tehnoloogiatest kasutab illustreerivat pildimaterjali tutvustab oma tööd kaasõpilasetele

2. Praktiline töö: šabloonmaali valib vastavalt etteantud ajaloolisele stiilile ornamendi ja


100

teostamine värvitoonid valmistab juhendamisel trafareti kannab motiivi etteantud pinnale kasutades aluspinnale sobivat

värvitüüpi ja asjakohaseid töövõtteid

3. Praktiline töö: aaderdamine valib vastavalt ülesandele imiteeritava puiduliigi teeb aaderdamiseks vajalikud eeltööd, sh. teostab proovitöö aaderdab etteantud (mööbli)eseme

4. Praktiline töö: marmoreerimine

valib vastavalt ülesandele imiteeritava marmoriliigi teeb marmoreerimiseks vajalikud eeltööd, sh. tesostab

proovitöö marmoreerib etteantud (mööbli)eseme



1. Kirjalik töö: õpimapp analüüsib koos juhendajaga oma tegevust ning toimetulekut viimistlustööde tööülesannete ja tehnoloogiatega hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kokkuvõtva analüüsi tööäigust ja tulemustest vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades


Kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne on väljendatud sõnaga „ arvestatud “ kui on saavutatud õpiväljundid 1-7 lävenditasemel või seda ületaval tasemel ja kui on sooritatud kõik parktilised ja iseseisvad tööd.



1. Aldri, J. (2006). Dekoratiivvärvimine. Marmoreerimine, aaderdamine ja teised dekoratiivvärvimise tehnikad. Tallinn: Sinisukk.

2. Antell, O. (2006). Hoonete värvimine traditsiooniliste värvidega. Tallinn: Muinsuskaitseamet

3. Cohen, S., Philo, M. (2007). Täielik illustreeritud värviefektide entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk.

4. Gombrich, E. H. (1997). Kunsti lugu. Tallinn: Kirjastus Avita

5. Hansen, A. (1965). Ornamendi kujutamise alustest. Tallinn: Kirjastus Kunst

6. Hemgren, P., Wannfors, H. (2006). Värvimine ja tapeetimine.


101

Tallinn: Sinisukk.

7. Kangilski, J. (1997). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus Kunst

8. Muinsuskaitse trükised http://www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised

9. Pere, R. (2009). Kohupiimavärv ja savikrohv. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus

10. Pere, R. (2006). Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus

11. Tammert, M. (2006). Värviõpetus. Tallinn: Kirjastus OÜ Aimwell

Õpiobjektid

12. Traditsioonilised värvid. Koost.: Kivi, M. https://sites.google.com/site/traditsioonilisedvarvid/home

13. Värviefektid. Koost.: Kivi, M. https://sites.google.com/site/varviefektid/home


maht Õpetajad

21 TRADITSIOONILISED

KÄSITÖÖRIISTAD RESTAUREERIMISTÖÖDEL

3 EKAP


Läbitud on järgmised moodulid: Restaureerimine ja muinsuskaitse alused, Puusepatööd, Joonestamine, Arhitektuuri ajalugu.

Mooduli eesmärk Õpilane omandab ülevaate traditsioonilistest käsitööriistadest ja nende evolutsioonilisest kulgemisest. Teab traditsiooniliste käsitööriistade tänapäevaseid vasteid. Oskab erinevaid traditsioonilisi käsitööriistu kasutada ja hooldada. Tunneb ära töödeldud pinna järgi töötluseks kasutatud traditsioonilise käsitööriista. Oskab valida sõltuvalt töö iseloomust ja soovitud tulemusest töö sooritamiseks vajalikke traditsioonilisi tööriistu.


1. Õpilane teab käsitööriistade (kasutamis-) ajalugu ja evolutsioonilist kulgu. Õpilane nimetab traditsioonilist käsitööriista õige nimega ja kirjeldab

nimetab eksponeeritud käsitööriistu õige nimega ja kirjeldab/demonstreerib nendega tehtavaid töid. nimetab vaste olemasolu korral igale traditsioonilisele

käsitööriistale õigesti selle tänapäevase vaste/vasted. toob konkreetseid näited ette antud käsitööriistade

evolutsioonilise arengu kohta

../My%20Documents/Downloads/8.%20http:/www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised

https://sites.google.com/site/traditsioonilisedvarvid/home

https://sites.google.com/site/varviefektid/home


102

sellega tehtavat tööd. Kui traditsioonilisel käsitööriistal on olemas tänapäevane vaste või vasted, nimetab ka selle/need.

nimetab õigesti erinevate käsitööriistade kasutusperioode, nendega seotud tehnoloogilisi võtteid ja kasutamisvaldkondi

2. Õpilane oskab erinevaid traditsioonilisi käsitööriistu kasutada ja hooldada.

kontrollib ette antud käsitööriistade korrasolekut, vajadusel hooldab ja teritab vastavalt nõuetele teeb käsitööriistadega nõutava proovitöötluse ette antud

toorikul kasutades õiget tehnoloogiat

3. Õpilane tunneb ära töödeldud pinna järgi töötluseks kasutatud traditsioonilise käsitööriista.

oskab eristada õigesti detaili töötluse põhjal tänapäevaste tööriistade töötlusjälgi traditsiooniliste tööriistadega jäetud töötlusjälgedest kirjeldab ette antud detaili töötluse jälgede põhjal õigesti,

millise tööriistaga ja kuidas on detail töödeldud

4. Õpilane oskab valida ette antud töö jaoks õiged ja sobivad traditsioonilised tööriistad ning põhjendab valikut

koostab ette antud ülesande põhjal täiusliku kõiki vajalikke tööriistu hõlmava nimekirja traditsioonilistest käsitööriistadest, mida tuleb ülesande sooritamisel kasutada põhjendab oma valikut






Käsitööriistade ajalugu ja evolutsiooniline kulg 3 tundi + 3 tundi iseseisvat tööd + 13 tundi praktilist tööd Traditsiooniliste käsitööriistade kasutamine ja hooldamine 3

tundi + 3 tundi iseseisvat tööd + 13 tundi praktilist tööd Käsitööriistade töötlusjäljed 3 tundi + 3 tundi iseseisvat tööd +

13 tundi praktilist tööd Käsitööriistade valik vastavalt töö iseloomule. 3 tundi + 3 tundi

iseseisvat tööd + 13 tundi praktilist tööd

ÕPPEMEETODID Loeng; praktiline töö; iseseisev töö

HINDAMINE Mitteeristav hindamine, kujundav hindamine toimub pidevalt õppe käigus.


Test (ÕV 1-3) Arvestatud:

nimetab eksponeeritud käsitööriistu õige nimega ja kirjeldab/demonstreerib nendega tehtavaid töid. nimetab vaste olemasolu korral igale traditsioonilisele

käsitööriistale õigesti selle tänapäevase vaste/vasted.


103

toob konkreetseid näited ette antud käsitööriistade evolutsioonilise arengu kohta nimetab õigesti erinevate käsitööriistade kasutusperioode,

nendega seotud tehnoloogilisi võtteid ja kasutamisvaldkondi kontrollib ette antud käsitööriistade korrasolekut, vajadusel

hooldab ja teritab vastavalt nõuetele teeb käsitööriistadega nõutava proovitöötluse ette antud

toorikul kasutades õiget tehnoloogiat oskab eristada õigesti detaili töötluse põhjal tänapäevaste

tööriistade töötlusjälgi traditsiooniliste tööriistadega jäetud töötlusjälgedest kirjeldab ette antud detaili töötluse jälgede põhjal õigesti,

millise tööriistaga ja kuidas on detail töödeldud

Praktiline töö (ÕV 1-4) - õpilane teeb koopia ette antud detailist nii, et töödeldud pind sarnaneks originaaliga

Arvestatud:

koostab ette antud ülesande põhjal täiusliku kõiki vajalikke tööriistu hõlmava nimekirja traditsioonilistest käsitööriistadest, mida tuleb ülesande sooritamisel kasutada põhjendab oma tööriistavalikut valmistab töökoha ette vastavalt nõuetele hoiab töökoha korras tööde lõpuni ja korrastab töökoha tööde

lõppedes vastavalt nõuetele hoiab tööprotsessi käigus korras töövahendid, hooldab neid

vastavalt vajadusele tööprotsessi jooksul, korrastab töö lõppedes töövahendid vastavalt nõuetele kasutab isikukaitsevahendeid järgib tööprotsessi jooksul tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid töö on teostatud tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele


Kõik hindekriteeriumid on arvestatud.

ÕPPEMATERJALID 1. Restaureerimise põhimõtted, ehitustehnoloogia ja materjalid. Tõlkeartiklid Rootsi ajakirjast „Kulturmiljövård“ Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet 1997. Tõlkijad Kaia Sack ja Anu saluäär. Eesti Muinsuskaitseamet 2006.


3. Ussisoo, T; Veski A. Puidutööriistad ja -abinõud. Puidutehnoloogia II. Tartu Eesti Kirjastus 1943.

4. Viires, Ants. Eesti rahvapärane puutööndus.


maht Õpetajad

22 MUINSUSKAITSE ALUSED II 1,5 EKAP Katrin Koit



104


Läbitud on moodulid Restaureerimise ja muinsuskaitse alused I

Mooduli eesmärk Õpilane eristaks ja propageeriks muinsuskaitseliste ideoloogiliste aluste ja praktilise rakenduse häid võimalusi ning eesmärke. Õpiks adekvaatselt hindama riiklikku kultuuriväärtuste säilitamise vajaduse seadusandlikke väljundeid ja omandaks praktilisi teadmisi restauraatori rollist kultuuriväärtuste kaitsel ning võimalusi õpitut erinevate rakendusaktide eeskujul realiseerida.


1. Õpilane sõnastab arhitektuurimälestistele esitatavaid nõuded

selgitab mälestise mõistet ja kuidas jagada mälestised riikliku ja kohaliku tähtsusega mälestisteks kirjeldab kuidas kaitsta kohalikku kultuuripärandit kirjeldab muinsuskaitse korraldust: Muinsuskaitse Nõukogu, riigi

ja omavalitsuste ülesandeid sõnastab, kuidas toimub mälestiseks tunnistamine sõnastab kultuuriväärtusega leiu mõiste

2. Õpilane kirjeldab levinumad probleeme mälestiste projekteerimisest järelevalveni

kirjeldab Muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded analüüsib Ehitusseaduse juriidilisi ning ideoloogilisi aspekte kirjeldab Muinsuskaitseliste tööde projektdokumentatsiooni

nõudeid nimetab muinsuskaitselise tööde tasandeid, standardeid ja alused nimetab omandikitsendusi mälestistel kirjeldab tehnikamälestiste, ajaloomälestiste, kunstimälestiste ja

arheoloogiamälestiste kaitse probleeme eristab käskkirju ja juhendid muinsuskaitse korraldamiseks

3. Õpilane kirjeldab Muinsuskaitse- ja miljööväärtuslike alade probleeme

eristab Muinsuskaitset reguleerivad seadusi. analüüsib Muinsuskaitseala põhimäärusi. kirjeldab kaitse all olevate alade seadusandlike erinevusi analüüsib Muinsuskaitse- ja miljööväärtuslike alade

moodustamise põhimõtteid ja probleeme

4. Õpilane omab põhjalik ülevaadet Hiiumaa mälestiseliikide osas.

näeb parimaid restaureerimise näiteid Hiiumaal kirjeldab väärtuskriteeriumeid ja sellest lähtuvalt erinevaid

restaureerimismeetodeid


Mooduli maht : 1,5 EKAP/ 40t




1. Muinsuskaitse seadused 6t+5t iseseisev töö Muinsuskaitse korraldus. Muinsuskaitse Nõukogu, riigi ja

omavalitsuste ülesanded Muinsuskaitseseadus


105

Ehitusseaduse ja Muinsuskaitseseaduse koosrakendumine Mälestise jagamine riikliku ja kohaliku tähtsusega mälestisteks Kultuuriväärtuslik leid Mälestisega seotud tööde projekteerimine ja teostamine. Mälestise omaniku õigused ja kohustused

2. Kaitse all olevad alad 6t+5t iseseisev töö Muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste projektide koostamise

kord. Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord Probleemid mälestiste projekteerimisest järelvalveni Muinsuskaitsealade moodustamine Muinsuskaitseala, põhimäärus. Rahvusvahelised konventsioonid. Miljööväärtuslikud alad Kultuuripärandi säilitamine ja kaitse

3. Õppekäigud erinevate restaureeritud objektidega tutvumiseks 8t+10t iseseisev töö Tutvumine restaureeritud objektidega Hiiumaal




ÕV 1

Kirjalik töö

A/MA

Kontrolltöö

eristab erinevaid mälestiseliike kirjeldab kuidas jagada mälestised riikliku ja kohaliku tähtsusega

mälestisteks kirjeldab muinsuskaitse korraldust. sõnastab, kuidas toimub mälestiseks tunnistamine nimetab mis on kultuuriväärtusega leid

ÕV 2

Kirjalik töö

A/ MA

Kontrolltöö

analüüsib Muinsuskaitseseadust, teisi seadusi ja rakendusakte. kirjeldab mälestisega seotud tööde projekteerimist ja teostamist nimetab tehnikamälestiste, ajaloomälestiste, kunstimälestiste ja

arheoloogiamälestiste kaitse probleeme

ÕV 3

Kirjalik töö

A/MA

Kontrolltöö

nimetab miljööväärtuslikud alad ja nende kaitse põhimõtted. nimetab Eesti vanalinnade muinsuskaitsealasi. analüüsib kultuurikeskkonna kaitset ja planeerimist


106

analüüsib uusehitis ajaloolises keskkonnas.

ÕV 4

Õppekäigu kokkuvõte kirjeldab ja analüüsib nähtud lahendusi ja objekte


Kõik hindekriteeriumid on arvestatud (A)


maht Õpetajad

23 AutoCad ALGKURSUS 3,0 EKAP Katrin Koit


Windows-keskkonna elementaarne valdamine.

Mooduli eesmärk Õppeaine eesmärgiks on:

anda ülevaade arvutiprogrammi AutoCad kasutamisvõimalustest ning algteadmised ja oskused selle praktilisest kasutamisest; arendada mõõdistamisjooniste vormistamise praktilisi oskusi kasutab omandatud oskusi puit- ja kiviehitiste restauraatori

erialal hoonete ja hoonete detailide ülesjoonestamisel, ja rakendab insenertehniliste jooniste tegemiseks AtoCAD programmi.


1. tutvumine AutoCAD' i töökeskkonnaga. Töölaud. Hiire nupud. Hiire nuppude käepärastamine. Klaviatuurikäsud. Kiirvalikud. Rippmenüüd. Tööriistaribad. Koordinaadid.

Kasutab käsu(tegevuse) alustamist ja lõpetamist, valik ehk selekteerimist. Rakendab kihtidesüsteem ja nende muutmist Valib ühikud, joonetüüpe ning määrab nende omadused Kasutab snap- kinnituspunktid abivahendeid Kasutab joonestuskäsklusi Kasutab joone muutepunkte selle muutmiseks Rakendab modifitseerimiskäsklusi Rakendab salvestamise käske ja eristab faililaiendeid Kohandab printimise seaded Kasutab lühikäsklusi

2. õpilane loob iseseisvalt objekti ja redigeerib seda

Kasutab objektide omadusi: joonise kihid, joonetüübid, värvused. Rakendab objekti omaduste muutmist Kasutab ja kohandab plokk- objekte Rakendab viirutuste kasutamist joonisel Rakendab tekstide sisestamist ja kasutamist joonisel Näitab mõõdistuste koostamist ja vormindamist Interpreteerib ja kogub joonise objektidelt andmeid (pikkused,

pindala jne); Demonstreerib joonise vormindamist, skaleerimist ja


107

väljaprintimist Rakendab erinevate piltide, pdf failide ja teiste AutoCADi

jooniste sidumist oma joonisega (Xref) ja edastamist


Mooduli maht : 3 EKAP/ 80 t

Auditoorne töö:



1. AutoCAD' i töökeskkond 10t+5t iseseisvat tööd Töövälja ja ekraani seadistamine, kasutades peamisi

arvutirakendusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel, tööruumide kasutamine Joonise vaatlemine ja analüüsimine (View, Zoom, Pan) Objektid, nende liigid, objektide loomine (Draw) ning

muutmine (Modify), nii etteantud joonise põhjal, kui ka iseseisvalt, arvesse võttes töö eripära Joonestuse abivahendid, koordinaadid, snap- kinnituspunktid

2. Primitiivsed objektid 10t+10t iseseisvat tööd Käsud : Line, Select, Polyline, Circle, Arc, Rectangle, Polygon,

Ellipse, Hatch, Spline Personaalsete joonetüüpide ja viirutuste loomine Liitobjektide (Block) kasutamine, objektimassiivide loomine

(Array) Viirutuste (Hatch ja Gradient) kandmine joonisele ja hilisem

muutmine 3. Töö objektidega 15t+10t iseseisvat tööd Käsud: Move, Сopy, Stretch, Rotate, Mirror, Scale, Extend,

Fillet, Сhamfer, Erase, Explode, Break at point, Join, Select Komponentide loomine, lisamine ja kasutamine Modifitseerimiskäsklused. Mudeli/objekti muutmine töö

käigus. Erinevate käskluste omaduste eristamine jooniste teostamine, rakendades Joonise kujundamine 10t+10t iseseisvat tööd Joonetüüpide lisamine, Kihi omaduste kopeerimine, kihi

nähtavus Objektiruumide (Model Space, Paper Space) kasutamine ja

nende plottimine (mastaabid, plottimispiirkonnad, paberruumid, vaateaknad

jne) Teksti sisestamine ja muutmine (sh ka atribuudid plokis) Joonise automatiseeritud mõõtmestamine (Dimension) ja

mõõtmete stiilid (Dimension Style) Objektide ülekandmine ühest joonisest teise (kopeerimine ja


108

mallide kasutamine) - Üleliigsest (kasutamata kihid, plokid, stiilid jne) vabanemine

joonisest (Purge)

ÕPPEMEETODID Praktiline töö , iseseisev töö



ÕV 1

Kirjalik töö

A/MA

Joonis

Rakendab käsu(tegevuse) alustamist ja lõpetamist, selekteerimist. Kasutab kihtidesüsteem ja nende muutmist Kasutab ühikud, joonetüüpe ning määrab nende omadused Rakendab snap- kinnituspunktid abivahendeid Rakendab joonestuskäsklusi ja joone muutepunkte Kasutab modifitseerimiskäsklusi Kasutab salvestamise käske ja kohandab printimise seaded

ÕV 2

Kirjalik töö

A/ MA

Joonis

Muudab objektide omadusi: joonise kihid, joonetüübid, värvused. Kasutab objekti omaduste muutmist Rakendab ja kohandab plokk- objekte Kasutab joonisel viirutust, tekstide sisestamist Rakendab mõõdistuste koostamist ja vormindamist Kogub joonise objektidelt andmeid (pikkused, pindala jne); Demonstreerib joonise vormindamist, skaleerimist ja

väljaprintimist Kasutab erinevate piltide, pdf failide ja teiste AutoCADi

jooniste sidumist oma joonisega (Xref) ja edastamist



ÕPPEMATERJALID Trükised:

"Käsiraamat AutoCAD", kirjastus EHITAME 2006.a;

AutoCad õppejuhised:

http://www.we-r-here.com/cad_05/tutorials_et/level_1/1-1.htm

http://raalprojekteerimine.weebly.com/


maht

http://www.we-r-here.com/cad_05/tutorials_et/level_1/1-1.htm

http://raalprojekteerimine.weebly.com/


109

24 PRAKTIKA 30 EKAP


Edukalt läbitud esimene õppeaasta

Mooduli eesmärk Õpilane kinnistab koolis omandatud teadmiseid ja oskuseid reaalses töökeskkonnas ja õpib ka uusi erialaseid teadmiseid ning oskuseid tõstes seeläbi oma kutsealase ettevalmistuse taset; tutvub töökorraldusega ettevõttes/ettevõtetes; õpib end hindama töövõtjana; mõistab tööturvalisuse ja -ohutuse tähtsust töökohal. Õpilane kujundab vajalikke isikuomadusi, omandab valmisoleku ja hoiakud töötamaks erialasel tööl. Oskab hinnata kultuuriväärtuseid, traditsioonilisi töövõtteid, -materjale ja -riistu ning nende rakendamisvõimalusi ehituskunstis.

Õpiväljund Hindekriteerium

1. õpilane tutvub restaureerimistöödele spetsialiseerunud ettevõtte töökorralduse ja sisekorrareeglitega, teab tööohutus- ja -tervishoiu nõudeid

järgib restaureerimisettevõtte töökorraldust ja sisekorrareegleid järgib tööoperatsioonide teostamisel töötervishoiu- ja

ohutusnõudeid kasutab isikukaitsevahendeid

2. õpilane töötab ettevõttes (iseseisva) meeskonnaliikmena, tajub tervikut ja mõistab sisuliselt püstitatud eesmärkide saavutamise võimalusi. Vajadusel otsib õpilane restaureerimistöö teostamiseks lisainformatsiooni (traditsiooniliste) tööriistade ja -võtete ning materjali kasutamise kohta

on avatud ja suhtlemisaldis peab kinni kokkulepetest ja töögraafikust osaleb aktiivselt sisulistel aruteludel ja pakub välja ka

omapoolseid lahendusi töö eesmärkide saavutamiseks tajub oma võimeid ning pöördub vajadusel juhendaja või

mentori poole nõu saamiseks vajadusel juhendab kaaslaste tavatööd kasutab asjakohast materjali lisainformatsiooni saamiseks (nt

kirjandus, õppematerjal, ...)

3. õpilane juhib ise oma tööd ja õppimist vastavalt juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid võivad muutuda. (vastab kvalifikatsiooniraamistiku 4.-ndale tasemele!!!) Õpilane on hoolikas, täpne ja püsiv

täidab iseseisvalt tööülesandeid erinevates olukordades korraldab oma töökoha vastavalt nõuetele ja hoolitseb selle

korrashoiu eest läbivalt terve tööprotsessi ulatuses järjestab töö erinevad etapid õigesse järjekorda ning

järjestab ka etappide siseselt töövõtted õigesti valib ja kasutab õigesti töö (ka iga üksiku etapi) teostamiseks

vajalikke materjale, töövõtteid ja -vahendeid planeerib ratsionaalselt tööle kuluva aja ja materjali teostab töö tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt


110

oma tööülesannete sooritamisel.

kvaliteedinõuetele hoiab töö käigus korras kasutatavad töövahendid ja hooldab

neid vastavalt vajadusele ning nõuetele

4. õpilane täidab vastavalt nõuetele dokumentatsiooni ja vastutab selle eest, et see sisaldaks kõiki nõutud osasid. Annab analüüsiva hinnangu enda töö ja oma ülesannetega toimetuleku kohta ettevõttes.

on täitnud kogu praktikakoha poolt nõutava tehtud tööde dokumentatsiooni nõuetekohasel esitab koolile nõuetekohase praktikadokumentatsiooni koos

kõigi vajalike lisadega (s.h enesehinnang) esitab kasutades infotehnoloogilisi võimalusi lühikokkuvõtte

oma praktikast ja seal õpitust-kogetust vastab võimalikult ammendavalt esitatud küsimustele


Mooduli maht: 30EKAP Praktika: 20 õppenädalat

1. Praktika ja praktikadokumentatsiooni korraldus (0,1 EKAP ehk 3 auditoorse töö tundi) Praktikakorraldus Praktikadokumentatsioon Praktika eesmärk Praktikaettevõte valikukriteeriumid Olemasolevate praktikaettevõtete tutvustus Praktika kaitsmine, selleks valmistumine

ÕPPEMEETODID Praktika, auditoorne ja iseseisev töö

HINDAMINE Mitteeristav hindamine, kujundav hindamine toimub pidevalt praktika käigus.


Praktika Arvestatud: järgib restaureerimisettevõtte töökorraldust ja

sisekorrareegleid järgib tööoperatsioonide teostamisel töötervishoiu- ja

ohutusnõudeid kasutab isikukaitsevahendeid on avatud ja suhtlemisaldis peab kinni kokkulepetest ja töögraafikust osaleb aktiivselt sisulistel aruteludel ja pakub välja ka

omapoolseid lahendusi töö eesmärkide saavutamiseks tajub oma võimeid ning pöördub vajadusel juhendaja või

mentori poole nõu saamiseks vajadusel juhendab kaaslaste tavatööd kasutab asjakohast materjali lisainformatsiooni saamiseks (nt

kirjandus, õppematerjal, ...) täidab iseseisvalt tööülesandeid erinevates olukordades korraldab oma töökoha vastavalt nõuetele ja hoolitseb selle

korrashoiu eest läbivalt terve tööprotsessi ulatuses


111

järjestab töö erinevad etapid õigesse järjekorda ning järjestab ka etappide siseselt töövõtted õigesti valib ja kasutab õigesti töö (ka iga üksiku etapi) teostamiseks

vajalikke materjale, töövõtteid ja -vahendeid planeerib võimalikult ratsionaalselt tööle kuluva aja ja

materjali teostab töö tulemuslikult, õigeaegselt ning vastavalt

kvaliteedinõuetele hoiab töö käigus korras kasutatavad töövahendid ja hooldab

neid vastavalt vajadusele ning nõuetele

Praktikaaruanne Arvestatud: esitab koolile nõuetekohase praktikadokumentatsiooni koos

kõigi vajalike lisadega (s.h enesehinnang) esitab kasutades infotehnoloogilisi võimalusi lühikokkuvõtte

oma praktikast ja seal õpitust-kogetust vastab võimalikult ammendavalt esitatud küsimustele



ÕPPEMATERJALID 1. Õpilastööde vormistamine (link kooli kodulehel olevale õigele asjale) 2. Ülejäänud kohustuslik kirjandus määratakse vastavalt vajadusele praktika juhendaja ja õpilase omavahelise kokkuleppega.


maht

LÕPUEKSAM/LÕPUTÖÖ 1,5 EKAP

Nõuded lõpueksamile/lõputöö kaitsmisele lubamiseks

Kõik moodulid on hinnatud vähemalt lävendi tasemel

Mooduli eesmärk Õpilane demonstreerib õppekeskkonnas ja praktikal omandatud teadmisi restaureerimisülesande koostamisel


1. Õpilane koostab restaureerimisülesande vabalt valitud objektile

2. Õpilane koostab lõputöö vastavalt kooli kirjalike tööde koostamise juhendile ning koostab esitluse

3. Õpilane kaitseb oma lõputöö avalikult komisjoni

Õpilane annab ammendava geograafilise ja ajaloolise ülevaate valitud objekti kohta; kirjeldab oma töös põhjalikult objekti välimust,

stiilitunnuseid, võimalusel määrab väärtuskriteeriumid; kirjeldab põhjalikult objektil esinevaid kahjustusi ja

tekkepõhjusi, annab hinnangu konstruktsioonielementide tehnilisele seisukorrale ja viimistluse seisundile; püstitab restaureerimisülesande- selgitab läbiviidavate

restaureerimistööde tehnilist teostust ja etappe, võrdleb erinevaid võimalikke restaureerimismeetodeid , põhjendab


112

ees. konkreetse restaureerimismeetodi valikut, kirjeldab teostatavate tööde tehnoloogiat, sh materjalide ja töövahendite valikut


Mooduli maht: 1,5 EKAP, 1 õppenädal Iseseisev töö 1, 5 EKAP Konsultatsioonid juhendajaga

Hindamine Mitteeristav hindamine

Hinnatakse:

töö vastavust kinnitatud teemale (lõputöö ülesandele), struktureeritust, loogilist ülesehitust teema käsitlust autori isiklikku panust allikmaterjalide kasutamise

oskust vormistamist erialale iseloomulike

arvustuslike ja graafiliste andmetöötlemise ja –esitamisemeetodite tundmist lõputöö kaitsmisel

oponentide ees esinemise ja oma seisukohtade kaitsmise oskust

Hindekriteeriumid Hinne „3“

töö on vormistatud vastavalt õpilastööde juhendile, esineb üksikuid kõrvalekaldumisi

töö vastab teemale (lõputöö ülesandele)

autori isiklik panus on näha, kuid tagasihoidlik

esitlus ja kaitsekõne on rahuldavad

Hinne „4“

töö on vormistatud vastavalt õpilastööde juhendile, struktuur on selge, joonised ja viited korrektsed

töö vastab teemale (lõputöö ülesandele)

autori isiklik panus töö praktilises osas on piisav

esitlus ja kaitsekõne on korrektsed, autor vastab oponendi ja komisjoni küsimustele ammendavalt

Hinne „5“

töö on vormistatud vastavalt õpilastööde juhendile, struktuur on selge ja asjakohane, joonised ja viited korrektsed, kasutatud allikate loetelu on piisav

töö vastab teemale (püstitatud ülesandele), selgelt on esitatud autori põhjendus teema valiku kohta ja püstitatud eesmärk

töö on loogilise ülesehitusega, autori panus praktilises osas on põhjalik ja ammendav, välja on toodud järeldused ja soovitused edasise tegevuse kohta

kaitsekõne ja esitlus näitavad teema põhjalikku tundmist, autor vastab nii oponentide kui komisjoni küsimustele ammendavalt

ÕPPEMATERJALID 1. Õpilastööde juhend file:///C:/Documents%20and%20Settings/Kasutaja/My%20Documents/Downloads/lput_juhend%20(9).pdf