22. november 2019 | JCI World Congressi eriväljaanne

Puhta Maailma PäevPuhta Maailma Päev

22. november 20192 GALERII toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee Puhta Maailma Päev

Äripäev koostöös Eesti Ettevõtlike Noorte Kojaga (JCI) teeb erilehes ülevaate noorte maailmakongressi esinejate ettekannetest. Maailmakongressile saabus osalejaid viielt kontinendilt ja rohkem kui sajast riigist.Tegemist on rahvusvahelise ettevõtlike noorte organisatsiooni JCI iga-aastase tra-ditsioonilise konverentsiga, mille korral-dusõiguse 2019. aastaks võitis Eesti.

JCI maailmakongressi päeva Tallinnas juhtis Iiri telestaar Colm Flynn, kelle tele-show’sid jälgib BBC vahendusel üle 22 mil-joni inimese üle kogu maailma.

Parema ja puhtama homse nimelParema ja puhtama homse nimel

Ühingu Earth Day esimees Kathlene Rogers rääkis oma ettekandes, kuidas teha jätkusuutlikkusele orienteeritud investeeringuid, säästes tulevasi põlvi.

Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund (vasakul), ühingu Earth Day esi-mees Kathleen Rogers ja SDG Investi kaasasutaja Anne-Louise Thon.

Puhta Maailma Päeva pea-korraldaja Kadi Kenk.

“Miks õnnestus just Euroopal saa-vutada digitaalne ühisturg? Sest ainult Euroopal on Eesti,” tundis president Kersti Kaljulaid uhkust.

Päevajuht Colm Flynn intervjueerib

publikus Hongkongist pärit kogu-

konnaaktivisti.

Tallinnas toimus rahvusvahelise ettevõtlike noorte organisatsiooni JCI maailmakonverents, mis tõi Eestisse 5000 delegaati enam kui sajast riigist.

3 22. november 2019Puhta Maailma Päev

Parema ja puhtama homse nimel

Kõige tabava-maid ja huviärata-vamaid küsimusi esitasid muidugi noored. Näiteks: “Kui see nii lihtne on, siis miks ei võiks teisedki peale Hiina hakata paberit tootma purustatud kivimitest?”

Vestluspaneelis arutlesid digitaalse käekäigu üle endine peaminister Taavi Rõivas, XOLO juhatuse esimees Allan Martinson, TalTechi rektor Jaak Aaviksoo ja publikust liitunud Hollandi ettevõt-ja. Jutuajamist modereeris Kaspar Korjus.fotod: väino loog

Koolitaja Eric Edmeades ja Edu Akadeemia juht Roland Tokko, kelle

eestvedamisel Saku Suurhallis motivat-sioonipäev “Better You” aset leidis.

foto: kersti niglas

Gafar Odubote Nigeeriast sai kõrgeima tunnustuse maailmakoristuspäeval puhta maailma plaani rakendamise eest.

Meta Advisory Group OÜ partner Andreas Kaju rääkis, kuidas teha head lobi.

Graanul Investi teadus- ja arendusjuht Peep Pitk tutvustas konverentsil esimese omalaadse puidupõhise fraktsioneerimise katsetehase arendust.

Martin Villig, kes valiti 2015.

aastal silmapaist-vaks nooreks

eestlaseks teaduse ja tehno-

loogia kategoo-rias, rääkis Bolti

tegemistest.

22. november 20194 HOOLIME toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee Puhta Maailma Päev

Hiinlased ei taha mit-te edastada ameeriklasi, eurooplasi ja lõuna-aaf-riklasi nende majandu-ses, vaid nad tahavad ära kasutada kõik ole-masolevad ressursid.Gunter Pauli

“Tähtis on toetada ja teha kõik, mis meie võimuses, et kohalikku keskkonda ja kogu-konda taastada,” rääkis maailmakuulus et-tevõtja ja visionäär Gunter Pauli, kes on si-hiks võtnud planeedi päästmise.

Ta leiab, et meie planeeti aitab hoida sel-line ärimudel, mis on nutikas ja ka kasum-lik ehk kõik tootmisel ja tarbimisel tekki-nud jäägid tuleb suunata uute tulumude-lite loomisse.

Sotsiaalne vastutustunne on tänapäeva märksõna

Kui me ei kasuta kohapeal kättesaadavaid ressursse ega kasuta oma ärimudelis ära tarbimisel tekkinud jääke, maksab see mei-le kätte kas keskkonnakahju või kõrgema omahinna kujul.

Jätkusuutlikkuse Steve Jobiks kutsutud Pauli toob heaks näiteks Hiina, kes kasu-tab paberitootmiseks purustatud kivimeid, sealhulgas sajandite jooksul kogunenud kaevandusjäätmeid printimiseks, kirjuta-miseks ja pakendamiseks sobivateks pabe-rilehtedeks, kasutamata selleks vett, lange-tamata ühtegi puud, kusjuures toode on lõ-putult taaskasutatav.

“Me saame kasutada paberit, mille hiin-lased on nüüd uuesti leiutanud ja mis toetab meie jätkusuutlikku majandust,” rääkis ta.

Pauli jätkas, et selline lähenemine lubab pakkuda kõrge kvaliteediga toodangut ma-dalama omahinnaga ja teenida kokkuvõt-tes arvestatavat tulu, sest paberi tootmi-seks ei pea kasutama vett ega maha võtma ühtegi puud. Puud võtavad enda alla miljo-neid hektarit maad, mida saab nüüd kasu-tada hoopis muuks otstarbeks, mitte pabe-ri tootmiseks.

“Hiinlased ei taha mitte edastada amee-riklasi, eurooplasi ja lõuna-aafriklasi nende majanduses, vaid nad tahavad ära kasutada kõik olemasolevad ressursid. Pealegi pole riigil nagu Hiina nii palju vett paberi toot-miseks. Neil ei ole ka maad, kust puid ma-ha võtta, aga neil on kaevandamisjäätmeid, mida nad ei lase raisku minna,” rääkis ta.

Kõige selle tulemusena on märkimis-väärselt paranenud kohalike inimeste elu-kvaliteet ja elujärg, niisamuti füüsiline

keskkond ning selle kaudu suurenenud ka kohaliku kogukonna sissetulek.

Kõik suured asjad saavad alguse kirest

Publiku seast tulnud küsimusele, kuidas hoida tasakaalu reaalsuse ja fantaasia vahel, vastas Pauli, et fantaasia on kõikide uuen-duslike ideede eeldus. “Maailmas ei eksis-teeriks midagi, kui meil puuduks kujutlus-võime,” lausus Pauli.

Kuid niisama tähtis kui omada kujutlus-võimet on Pauli järgi kuulata oma südant. “Kõigepealt peab inimese süda ära tundma, et miski on võimalik, ja siis saavad fantaa-siad ka teostuda,” rääkis ta.

Kolmas tähtis komponent on kirg. “Kui sinus puudub kirg, jäävad fantaasiad teoks tegemata,” jätkas ettevõtja. “Minu soovitus on, et kui sul on suured unistused, ärata en-das sisemine kirg ja siis hakkavad suured as-jad juhtuma.

Pauli sõnul on ainus viis edasi liikumi-

seks muuta seda, kuidas me oma äri ajame. “Praeguste majandusprobleemide lahendus peitub ökosüsteemide loogikast arusaami-ses ja selle loogika rakendamises. Loodus on kogu aeg tõeliselt suutlik ja tõeliselt kestlik. Kui arendaksime oma majandust loodust jälgides, võiksime kasutada energiat ja res-sursse tõhusamalt ja raiskamata,” lisas ta.

MIS ON MISJCI World Congress Tallinn 2019

● Üle 4300 osaleja üle kogu maailma.● Viis päeva ja mitmed paral-leelprogrammid (neli fookus-päeva) sisukaid koolitusi, semi-nare ja ettekandeid.● Tradeshow – kolmepäevane mess ettevõtetele ja organisat-sioonidele.● Õhtused teemapeod (kolm õhtut) ja pidulik gala.● Seitsmepäevane kultuuri-programm kattis kogu Eesti.● 75 inimest konverentsi korral-dusmeeskonnas, kongressi ajal üle 300 korraldusmeeskonna liikme koos vabatahtlikega● Perioodil 3.–9. november bro-neeriti konverentsi ametlikes hotellides kokku üle 2000 voo-dikoha.● Kuus liinibussi olid iga päev kasutuses osalejate transpor-diks. Lisaks linnatransport, mida osalejad kasutasid tasuta.● Serveeriti 6150 sooja lõuna-sööki. ● Säästeti üle 600 kg äravis-kamisele minevat toitu, millest tehti delegaatidele lõuna● Välditi vähemalt 100 000 ühekordse nõu kasutamist● Tänu digitaliseerimisele hoi-ti kokku tonnides paberit, mis oleks kulunud reklaammater-jalidele ja märkmetele. Ei prin-ditud välja ürituse programmi, vaid selle leidis konverentsi ko-dulehelt või äpist, kaelakaartide jaoks mõeldud kaelapaelad olid korduskasutatavad.● Rõõm oli kogeda, et nii kesk-konna- kui ka rahakotisäästlik-kus käivadki kokku. Kongressi korraldajad jälgisid väga hooli-kalt, et pärast suurüritust jääks maha võimalikult väike jalajälg. Üritustel sorteeriti prügi ja ta-gastati taara. Eriüritustel kasuta-ti korduvkasutatavaid nõusid. ● Hea näide oli Puhta Maailma Päev, kus lõuna valmistati toi-duannetustest. ● Kongressi keskkonnaprog-rammi ning nõude kogumise kampaaniat sotsiaalmeedias märkas ja tunnustas ka Ees-ti Vabariigi president Kersti Kal-julaid.● Kogueelarve: 1 miljon eurot. JCI maailmakongress oli tasu-line nii delegaatidele kui ka kü-lastajatele, suur osa sissetule-kust tuli konverentsipasside ja teemapäevade piletite müügist. JCI maailmakongressi korral-dustiim tänab toetajaid, kel-lest suurimad olid EAS, kultuu-riministeerium, Dagcoin, Üle-miste City, Avalanche Labora-tory, Olympic Casino, EBS, USS Security, Kinkston, Finnair, Bolt ja Tallinna linn. Tänu linna toetu-sele oli kõigil konverentsi küla-listel võimalik tasuta sõita ühis-transpordis.

Gunter Pauli: kui kogukonnal on hea, on ka maailmal heaGunter Pauli on mees, kes muudab maailma paremaks. Ta on ettevõtja ja kirjanik, kes on avaldanud üle 20 raamatu rohkem kui 30 keeles. Tema raamatuid on müüdud rohkem kui 17 miljonit eksemplari üle maailma. Tema kõige tuntum teos on “Sinine majandus 3.0”.

MERIT PÄRNPUUmerit.parnpuu@aripaev.ee

KES ON KESGunter Pauli

Teda on nimetatud jätkusuutli-ku arengu Steve Jobsiks.Loonud ligi 200 innovaatilist ettevõtet üle maailma. Leiutanud nn sinise majandu-se mudeli ja loonud selle raa-mes 3 miljonit töökohta, kuhu on investeeritud ligi 4,5 miljardit eurot. Tema ettevõtete ärimu-deli alus on põhimõte kasutada loovalt ja otstarbekalt kõike, mis konkreetses piirkonnas on kät-tesaadav, rakendades tootmi-sel ja tarbimisel tekkivaid jääke uute tulumudelite loomiseks.Avaldanud ka 20 raamatut enam kui 30 keeles. Raamat “Si-nine majandus 3.0” on ilmunud ka eesti keeles.

TASUB TEADAMaailmakoristuspäev 21.09.2019 numbrites

Ühepäevasest koristusmarato-nist 21. septembril võttis osa re-kordilised 20 miljonit inimest 180 riigist. Ka Eesti koristajate arv on võr-reldes möödunud aastaga pea kolm korda suurem. Meil koris-tas väikeprügi vähemalt 28 038 inimest ehk 2,1 protsenti elanik-konnast!

Eestiskoguti vähemalt 333 000 liitrit prügi; sealhulgas 2200 liitrit ehk 1,1 miljonit suitsukoni.Esialgsetel andmetel on suuri-

ma protsendi elanikkonnast kaa-sanud riikide seas Eesti viien-dal kohal.

MaailmasIndoneesia – suurima osaleja-te arvuga riik (ligi 10 miljonit ini-mest);Pakistan ja USA – vastavalt 2,5 ja 2 miljonit osalejat;Sri Lankal koguti ainuüksi ühest rannast 250 kilo plasti ja 15 kilo rannaplätusid.

Järgmine maailmakoristuspäev toimub 19. septembril 2020.

Maailmakoristuspäeva üks eestvedajaid ning Teeme Ära sihtasutuse juhataja on olnud Eva Truuverk. Eva Truuverk va-liti 2018. aastal ka Eesti aasta kodanikuks.

“12 aastat tagasi saime oma inimestega väikeses Tallinna kohvikus kokku ja Rainer Nõl-vak käis välja idee, et võiks ko-gu Eesti ühe päevaga ära koris-tada. See tundus tol hetkel mui-dugi täiesti utoopiline, aga see mõte hakkas vaikselt idanema. Esimest korda tehti koristuspäe-vast juttu 2007. aasta oktoob-ris ja juba novembris oli esime-ne strateegiakoosolek, mille tulemusena sündis Teeme Ära

bränd,” meenutas Truuverk al-gust Passwordil.

Tänaseks ei ole tõenäoliselt eestlast, kes poleks Teeme Ära koristuspäevast kuulnud. 2014. aastal astuti aga veelgi suurem samm ja esitati endale väljakut-se – koristada samal päeval üle kogu maailma. Kulus väga pal-ju tööd ja esimene maailmako-ristus päev toimuski 2018. aas-ta septembris ja seal osales üle 13 miljoni inimese enam kui 150 riigist.

Alul plaaniti üleilmne ette-võtmine nimetada Teeme Ära järgi Let’s Do It Day, aga põhja-liku analüüsi järel võeti kasutu-sele World Cleanup Day.

Eestlaste Teeme Ära kasvatati üleilmseks World Cleanup Dayks

Jätkusuutliku arengu Steve Jobsiks kutsutud Gunter Pauli on loonud ligi 200 innovaatilist firmat. FOTOD: VÄINO LOOG

Eva Truuverk novembri algul toimunud JCI üleilmsel kong-ressil Tallinnas.

MIS ON MISJCI World Congress

reklaamiosakondtel 667 0105

reklaam@aripaev.ee sisuturundus 5 Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Puhta Maailma PäevSisuturundusväljaanne 8. mai 2019toimetaja Annika Kald tel 667 0111 15

LEED sertifikaat – märk jätkusuutlikust ja vastutustundlikust hoonestJuba mitmeid aastaid ka Eestis taotletav LEED sertifikaat on muutunud nii uusarenduste kui ka olemasolevate hoonete puhul kindlaks kvaliteedimärgiks. See, kuidas praegused arendajad suhtuvad vastutustundlikesse ning tulevikuressursse hoidvatesse lahendustesse, tuleb aga peagi neile endile ringiga tagasi.

“LEED ehk Leadership in Energy and Environmental Design sertifikaadi näol on tegemist rahvusvaheliselt tuntud sertifikaadiga, mis omistatakse hoonetele, mil-le projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on järgi-tud keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid,” selgitab Eestis LEED sertifikaadi taotlemisel arendaja-tele appi tuleva Ermeesia OÜ projektijuht Liis Astover.

Astoveri sõnul on LEED sertifikaat kindel tõend sel-lest, et hoone ehitamisel on järgitud jätkusuutlikku lähenemist ning hoone juures on võimalik tuvastada kõige olulisemad LEED sertifikaadi saamiseks vajali-kud näitajad.

Kõik ühise eesmärgi nimel

LEED sertifikaadi taotlemine saab uusarenduste puhul reeglina alguse juba projekteerimisfaasis. See tähen-dab, et üheskoos arendaja, projekteerija ning ehitaja-ga istutakse maha ning antakse konkreetse hoone ise-loomu ning asukohta arvestades soovitused, milliseid LEED nõudeid ehitise juures võimalik täita oleks. Eel-kõige püütakse paika panna, milline on tulevase ehiti-se ökoloogiline jalajälg terve elutsükli vältel.

“Kindlasti tuleks mõista, et ollakse kõik ühe eesmär-gi nimel väljas. LEED sertifikaadi taotlemiseks vajali-kud nõuded ei ole mõeldud kellegi kiusamiseks. Ühes-koos paneme projekteerimisfaasis paika eeldused, mi-da arendaja on valmis järgima, teeme hoone eripära arvestades parimad valikud ning vaatame need hil-jem ehitusfaasis üle, n-ö auditeerime olukorra. Ühi-ne töö lõpeb alles hoone valmimisel ning LEED serti-fikaat omistatakse hoonele 2 kuud pärast kasutusloa saamist,” selgitab Astover.

Tema sõnul võivad hoonele esitatavad nõuded ol-la väga erinevad, alustades sellest, milliseid materjale hoone ehitamisel kasutatakse, kas hoone on lihtsalt li-gipääsetav ka ühistranspordiga või kui palju parkimis-kohti asub selle ümber. Samuti, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus või kui tõhusalt olemasolevaid ressursse kasutada osatakse.

Oluline on tagada ka töötajatele tervislik sisekliima ning tööga rahulolu. Samas ei ole nõuded jäigad ning olenevalt hoonest on võimalik ühe nõude mittetäitmi-sel asendada see teisega.

Ka juba olemasoleva hoone puhul on võimalik ta-gantjärele LEED sertifikaati taotleda. “Sel juhul tuleb pöörduda lihtsalt meie poole. Tuleme ja tutvume objek-tiga, misjärel anname soovitused, mida ning milliseid võimalusi kasutades on võimalik konkreetsel ehitisel kvalifitseeruda LEED sertifikaadile,” lisab projektijuht.

Väike erinevus siiski uusarenduste ja vanemate ehi-tiste puhul on. “Kui uusarenduste puhul on LEED serti-fikaat aegumatu, siis juba olemasolevate hoonete pu-hul tuleb sertifikaati käia uuendamas iga kolme aasta tagant. Samas peavad kõik LEED sertifikaadi omanda-nud hoonete valdajad olema valmis vajadusel sertifikaa-dile vastavust tõendama,” räägib Liis Astover.

LEED tasemed – kvaliteedi näitajad

Astoveri sõnul on praeguseks välja töötatud mitmeid erinevaid LEED hindamissüsteeme, mis tagavad piisa-va paindlikkuse, et olenemata hoone tüübist oleks sel-lele võimalik LEED sertifikaat taotleda. Hindamissüs-teemid jagunevad viieks põhikategooriaks: LEED serti-fikaat uuele hoonele (siia alla kuuluvad alamkategoo-riatena näiteks LEED sertifikaat haiglatele, koolidele, kaubanduspindadele jne), LEED sertifikaat olemasole-vale hoonele, LEED sertifikaat sisekujundusele, LEED sertifikaat naabruskonna arendusele ning LEED serti-fikaat eramajadele.

Vastavalt hoonele omistatud punktide arvule saab LEED tasemed jaotada neljaks: Certified (40–49 punk-ti), Silver (50–59 punkti), Gold (60-79 punkti) and Pla-tinum (80+ punkti).

Punktide jagamisel jälgitakse juba eelpool nimeta-tut: kui jätkusuutlik on hoone asukoht ja hoone ehita-mine, kui tõhusad on vee- ja energiakasutus (hoone küt-

mine, jahutamine ja elektritarbimine), milliseid mater-jalide ja ressursse hoone ehitamisel on kasutatud ning kuivõrd on võimalik muuta hoone seal viibivate inimes-te jaoks võimalikult mugavaks.

LEED kui eduka arendaja põhitrump

Kui veel mõni aeg tagasi ei osatud ehk kodumaisel ehi-tusturul sertifikaadi olulisust hinnata, siis tänasel päe-val teavad rahvusvahelist mõõtu omavad ettevõtted, kui oluline see on. Aasta-aastalt lisandub kohalikule ehi-tusturule järjest enam arendajaid, kes on valmis LEED sertifikaati taotlema.

“Sertifikaadi olemasolu on nii ostjale kui ka rentni-kule tõend vastutustundlikust arendus- ja ehitustege-vusest, mis tähendab, et LEED sertifikaat muudab val-mivad ehitised ka rahvusvaheliste investorite jaoks at-raktiivsemaks.

Lisaks on juba praegu LEED sertifikaadiga pindade müügi- ja üürihinnad teistest 5–10% kõrgemad. Kui het-kel on juba kümmekonnal uusarendusel LEED sertifi-kaat, siis peagi lisandub neid juurde. See peaks olema tänasele arendajale ärkamise koht – olemasolevat tur-gu silmas pidades on kindlasti juba lähitulevikus meie ehitusturul hulgaliselt LEED sertifikaadiga hooneid. Et mitte ajale jalgu jääda, tasub juba täna sellele mõelda,” lisab Liis Astover.

LEED kasuks räägib veel see, et tegemist on nii Eu-roopa, USA kui ka Aasia turgu hõlmava sertifikaadiga. See tähendab, et sertifikaadi olemasolul on arendus-projektile võimalik leida tunduvalt kergemini rahvus-vahelise haardega investoreid või partnereid. Oma haa-ret laiendava arendaja jaoks on see peamine argument.

KaDri PEnjam

kommEntaariD

Ülemiste City: usaldame neidOleme Ermeesia OÜga teinud koos-tööd juba aastaid ning nende juhen-damisel on LEED Goldi ja LEED Plati-numi sertifikaadi saanud meie aren-datud Öpiku majad. Kuid LEED sertifi-kaadid on ka meie linnaku kaasaren-dajal Technopolis Ülemiste hoone-tel ja neid on taotletud ka tagantjärele vanematele hoonetele.

Meie jaoks tähendab LEED serti-fikaat vastutustundlikkust ning jät-kusuutlikku käitumist. Ka Ülemis-te City on ehitatud juba järgmistele

põlvkondadele mõeldes ning tänast elukeskkonda väärtustades.

Vähem tähtis ei ole ka rahvusvahe-line aspekt. Meie rentnike hulgas on enamikus piiritaguse taustaga ette-võtted, kus ollakse vägagi teadlikud LEED sertifikaadi olemusest ning juba rendilepingut sõlmides osatakse ser-tifikaati küsida. Sertifikaat lisab aren-dajale usaldust ning kinnitust, et hoo-ne vastab rahvusvahelistele nõuetele.

mainor ÜLEmistE juhatusE LiigE

margus nõLvaK

Capital Mill: kvaliteet määrabCapital Mill OÜ jaoks on LEED sertifi-kaadi olemasolu vastutustundliku te-gutsemise kinnitus. Koostöös Ermee-sia OÜga valmis meie esimene LEED sertifikaadiga ärihoone EXPLORER.

Juba praegu on hakatud rahvusva-helisel tasandil hangetesse sisse viima LEED sertifikaadi nõuet. See annab justkui garantii – olgu tegu hoone ost-ja või üürnikuga, on see talle märk, et hoone on ehitatud ja arendatud rah-vusvahelisi kvaliteedinõudeid arves-tades. Olgu selleks siis kas või näiteks materjalide kasutus, jäätmekäitlus või sisekorra reeglid.

Praegu oleme situatsioonis, kus

hoonete puhul, mida arendame, plaa-nime kõigile ka ühtlasi taotleda LEED sertifikaati. Osa valminud hoonete puhul aga on eesmärgiks sertifikaadi tagantjärele taotlemine. Oleme kind-lad, et kuigi praegu on alles teadmine LEED sertifikaadi olemusest ning olu-lisusest kodumaisel ehitusturul are-nemisjärgus, siis näiteks viie aasta pä-rast on juba kõik ehitatavad hooned LEED sertifikaadiga.

LEED sertifikaadile annab eelise rahvusvahelisel turul ka see, et lisaks Euroopale on see kvaliteedimärk ka USA turul.

CaPitaL miLL oÜ PartnEr tanEL samuEL

Esimene LEED Platinum tasemega hoone Baltikumis. foto: erakogu

22. november 2019

6 SISUTURUNDUS reklaamiosakondtel 667 0105reklaam@aripaev.eeSisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

22. november 2019

Puhta Maailma Päev

Green Marine hinnangul on tänane jäätmekäitluse korraldus ennast ammendamas. Vajame uusi lahendusi.

Keskkonnaamet ja kohalikud omavalitsused põr-gatavad kirju, selgitamaks välja, kes peaks omaniku-ta maadel asuvad ebaseaduslikud prügilad likvidee-rima. Seni on vastutus jäänud keskkonnaametile.

Uudistes korduvad teated, et ikka ja jälle on kuskil omavalitsused hädas hoolimatute inimestega, kes on muutnud riigi- või munitsipaalmaadel asuvad kinnistud prügimägedeks. Keskkonnaameti sõnul on Ida-Virumaa reformimata riigimaa prügistamises Eestis tipus ning rohkem prügi tuuakse riigimaadele vaid Harjumaal. Kuid üldiselt pole pilt ideaalne ka mujal.

Samuti on valdav osa Eesti prügilaid ühel või teisel määral jäänud keskkonnaameti-le silma mitme rikkumisega.

Mis siis tegelikult toimub meie jäätme-käitlussektoris? Miks see süsteem lonkab? Arvestades elanikkonna pidevat rahulole-matust teenuse osutajate suhtes, teenu-seosutajatel reegliks muutunud jäätmekäit-luskonkursside tulemuste vaidlustamist ja tingimuste pidevat muutmist vahetult pä-rast võidetud teenuslepingute allkirjasta-mist, kontrollorganite rahulolematust jäät-mekäitlejatega ja seda enam nn mustade, isehakanud jäätmekäitlejatega, keda ei suu-deta ei tuvastada ega korrale kutsuda. Kõik see viib tahtmatult mõttele, et ilmselt on tä-nane jäätmekäitlussüsteem ammendamas.

Kahjuks pole meie salarelv “Teeme ära”, mis igal aastal suure vile ja käraga kutsub üle maailma inimesi kokku laga ja reostust koristama, suutnud meid uskuma panna, et nüüd lõpuks teeme nendele jäätmetele ära. Võta näpust! Üha suurema õhinaga teeme ära, aga tehtud ei saa.

Miks siis ei saa? Miks süsteemiga pole ra-hul ei elanikkond, jäätmekäitleja ega riik?

Meie arvates on probleem selles, et ko-halikud omavalitsused on sellest süstee-mist vahetute vastutajatena suhteliselt ee-male lükatud.

Keskkonnaamet ja kohalikud omavalit-sused põrgatavad kirju, selgitamaks välja, kes peaks omanikuta maadel asuvad eba-

seaduslikud prügilad likvideerima. Seni on vastutus jäänud keskkonnaametile. Sellis-te prügistatud kohtade puhastamiseks ku-lub riigil igal aastal sadu tuhandeid euro-sid ning sellega kaetakse vaid väike osa pe-remeheta alade puhastamisest.

Üldiselt on Eesti kaetud maaomanike-ga. Isegi siis kui meil on reformimata riigi-maa, on sellel omanik riigi näol ju olemas. Riigis on haldusüksused, kes on (peaksid ju olema) peremehed oma piirides – oma val-dades ja linnades.

Eesti põhiseaduse § 154 kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja kor-raldavad kohalikud omavalitsused (vallad ja linnad), kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt, ning § 157 sätestab, et kohali-kul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.

Eeskujud Walesis ja Lõuna-Koreas

Sel aastal, tutvudes koos Eesti jäätmekäit-lusettevõtetega Ühendkuningriigis Wa-lesis ja Lõuna-Koreas Seoulis sealsete jäät-mekäitlussüsteemidega, selgus, et koha-like omavalitsuste territooriumil organi-

seerib ja vastutab jäätmekäitluse eest täies mahus kohalik omavalitsus. Kohalik oma-valitsus (KOV) kehtestab neis riikides mak-sud ja koormised elanikele ja ettevõtetele, mis on seotud kohaliku omavalitsuse ter-ritooriumil jäätmete kogumise, nende käit-lemise ja/või taaskasutamisse viimisega. KOVid ei ole andnud kogu jäätmekäitlust eraettevõtluse kätte, vaadates ise vaid pealt vähempakkumise võitnud jäätmeettevõtte tegemisi. Vastupidi, KOVid osalevad aktiiv-selt jäätmekäitluse kõigis etappides koos-töös eraettevõtetega, koostöös kaardista-takse probleeme ja paremustatakse pide-valt olemasolevat jäätmekäitlussüsteemi ja koos ka vastutatakse oma elanikkonna ees, et süsteem oleks õiglane, läbipaistev ja keskkonnasäästlik. Samuti eeldaks see KOVide omavahelise koostöö loomist sel-les valdkonnas.

Kui 1990ndatel võtsime õhinal üle ühe Rootsi ettevõtte väljapakutud jäätmekäit-lussüsteemi, oli see toona samm edasi. Õp-pisime ja uurisime eduka Skandinaavia ko-gemusi jäätmekäitluse valdkonnas. Kuid nüüd näeme, et olemasolev süsteem on en-nast ammendamas.

CARL-JÜRI PIHTGreen Marine ASi juht

reklaamiosakondtel 667 0105

reklaam@aripaev.ee SISUTURUNDUS 7 Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Puhta Maailma Päev22. november 2019

Üheks la-henduseks võiks olla kohalike omavalit-suste uud-ne integ-reerimine jäätmekäit-lusesse.

Äripäev on võtnud missiooniks seada kõike ja kõiki Eesti ettevõtlusmaastikul TOPidesse ja pingeritta. Nii tehakse ka jäät-mekäitlusettevõtetega. Saan aru, kui seda tehakse vanametalli koguvate ettevõtete-ga. Kuid kas peavad seal figureerima ela-nikkonda teenindavad jäätmekäitlusette-võtted, prügimäed ja vee-ettevõtted? Teisi-sõnu, mida paremini elanikkonda koorid, seda edukam oled, või mida vähem kogutud jäätmeid käitled või silma alt kuskile soku-tad, seda edukam oled.

Pigem näeksin Äripäevas hea meelega elanikkonna rahulolureitingute pingeri-da jäätmeettevõtetega. Samuti näeksin, et need ettevõtted oleksid kohaliku omava-litsuse koostööettevõtted, kelle käive tule-neb KOV elanikkonna suurusest ja kasum taaskasutusse suunatud ressursi müügist.

Moodsad lahendused on olemas

Olen korduvalt avaldanud seisukohta, et jäätmekäitlusest on saanud omaette suur ning arenev tööstusharu. Kuid kui tahame, et jäätmeid käideldaks, siis peame rääkima eelkõige jäätmete käitlusvõimekuse loomi-sest kaasaegsel tasemel.

Ainuke võimalus edasi minna on julgelt võtta kasutusele uusi tänapäevaseid tehni-lisi lahendusi. Lausa kade on vaadata, kui-das messidel ja näitustel näidatakse uhkeid tänapäevaste lahendustega jäätmete sortee-rimisliine, kus elektrooniline silm tunneb ära jäätme materjali, eristades erinevaid plastmasse, kartongi, puitmaterjali, kivi ja betooni ning klaasi lausa värvi järgi. Pal-ju materjale sorteeritakse jäätmevoost väl-ja pneumolaengutega, mis nagu tulistavad jäätme õigesse kogumiskonteinerisse. Kõik need tehnilised lahendused on enamikus Euroopa maades juba olemas!

Kahjuks puudub Eesti ettevõtetel piisav finantsvõimekus, et selliseid täisautomaa-tikaga liine soetada. Teiseks, meie jäätme-vood regiooniti on liiga väikesed, et selli-seid julgeid samme ühe üksiku ettevõtte-ga astuda. Iga jäätmekäitlusettevõtte juhi peast käib läbi mõte, et kui täna võitsin vä-hempakkumise KOVi territooriumil, siis homme võib-olla ei võida ning mida siis selle investeeringuga peale hakata. Vast ai-

nult Tallinn oma kogumahus oleks võime-line andma oma Jäätmete Taaskasutuskes-kusele suure ja püsiva jäätmevoo.

Arvan, et üks lahendus võiks olla regio-naalsete jäätmete taaskasutusettevõtete ku-jundamine ehk prügilate juurde selliste sor-teerimiskeskuste loomine, kuhu koonda-taks lokaalsed jäätmevood. Võiksime mõel-da ka nn PPP tüüpi ettevõtlusvormile, kus jäätmekäitlusettevõtete kontsern või ühis-tu ühelt poolt ja KIK teiselt poolt rahastak-sid üheskoos selliste moodsate liinide soe-tamist ja ülespanekut. See muudaks olukor-ra selliseks, kus prügilasse tulev jäätmevoog läbib kõigepealt tänapäevase automaatse sorteerimisliini, et eraldada kogu taaska-sutamiseks kõlblik ressurss.

Taaskasutus kui ringmajanduse vunda-ment on probleemi ees, kus eelkõige hinna-takse ja hinnastatakse sorteeritud jäätme-te puhtust. Taaskasutaja vajab vaid puhast paberit, kartongi, klaasi, puitu jne. Ainult siis on kõigel sellel taaskasutusväärtus nii materjali mõistes kui rahalises vääringus. Seeparast on jäätmekäitluse-taaskasutuse tegevuses aksioom, et kõik, mis pole kok-ku puutunud biojäätmetega, on taaskasu-tatav. Seda aksioomi silmas pidades piisaks Eestis kolmest-neljast keskusest, kuhu tu-leksid jäätmevood sisse, kus toimuks täna-päevane jäätmete sorteerimine ning nende taaskasutusse viimiseks ettevalmistamine. Kui sellest tekib kasum, siis ka see on jaota-tav nende vahel, kes koos riigiga/KOVidega PPP-põhiselt on konkreetsesse kõrgtehno-loogilisse sorteerimisliini investeerinud.

Mõistan, et KOVide toomine ettevõtlu-sesse ei pruugi kõigile meeldida, kuid jäät-mekäitlus on eriline kategooria ettevõtlu-ses ning elanikkonnaga dialoogi pidami-ses, mis seda mitte ainult ei eelda, vaid kar-juvalt vajab. Inglismaa oma pikaajalise era-ettevõtluse arendusega on seda mõistnud ja peab seda ainuõigeks.

Kui me räägime sellest, millises suunas jäätmekäitlus liigub, siis peame rääkima eelkõige sorteerimis- ja käitlusvõimekuse kiirest ja võimsast suurendamisest. Sarnas-te planeeritud tegevuste realiseerimisel jul-geksin loota suuremahulist muutust jäät-mete taaskasutusse viimisel.

Tooksin nende mõtete ilustamiseks ka positiivse näite.

Ilmselt paljud mäletavad, et 1990ndatel kuulsime liigagi tihti hommikuti raadiost ärevaid uudiseid, kus piirivalve on järje-kordselt avastanud merereostuse Naissaa-re või Aegna piirkonnas. Samas süüdista-da polnud konkreetselt kedagi, lihtsalt oli nagu avalik saladus, et laev, enne kui sada-masse jõuab, avab laeva põhjas oleva pilsi-vee kanali kraani ja laseb need veed merre. Selleks ajaks, kui reostus pinnale tõuseb, on sellest kohast juba mitu laeva mööda sõit-nud. Aga miks merre? Aga sellepärast, et sa-damas ei olnud tookord kellelgi tehnilist ja tehnoloogilist võimekust taoliste jäätmete-ga tegeleda.

Asi muutus lausa pöördeliselt siis, kui Tallinna Sadam võttis vastu otsuse luua keskkonnaalane struktuur, kellel selline võimekus ja kes selle töö eest vastutab nii keskkonnaameti kui ka sadama ees. Täna-seks on Tallina Sadama tütarettevõte AS Green Marine (GM), juba 10 aastat päev-päevalt teenindanud kõiki Eesti peamistes-se sadamatesse saabuvaid laevu kõigi õlise-guste jäätmete vastuvõtmisel/käitlemisel ja massilise merereostuse probleemid on ise-enesest haihtunud. GMi õliseguste jäätme-te käitluskeskuse tehniline võimekus või-maldab teenust osutada ka meie lähinaab-ritele Lätist ja Leedust ning klientidele kau-gemaltki. Kusjuures kogu käitlusprotsess on hea näide ka ringmajanduse põhimõte-te edukast ellurakendamisest.

Meie julgeme investeerida

Täheldasime GMis juba mõnda aega, et ehi-tus-lammutusjäätmete käitlemine käib pal-judele jäätmekäitlusettevõtetele üle jõu. Koostasime plaani ja investeerisime uude käitluskompleksi. Augustis saabus meile Iirimaa masinaehitustehasest uhiuus, kol-mest loogiliselt omavahel integreeritud ma-sinast koosnev käitluskompleks. Nüüd või-me kindlalt väita, et Eestis on vähemalt ku-ni 25% selle kategooria jäätmete puhul kaas-aegne käitlusvõimekus olemas.

Osaledes mitmel ametkondlikul hankel, soovime GMi meeskonnaga veel sellel aas-tal Eestisse tuua täiesti uudse jäätmekäit-

lusatribuutika, mis põhineb uudsel kontei-nersüsteemil ja selle tühjendamiseks loo-dud kraana tüüpi robotkäe arendusel. Ro-botkäsi tõstab konteineri üles, konteineri põhi avaneb ning selle sisu tühjendatak-se autotranspordil olevasse presskonteine-risse. Usume, et koos sellega muutub jäät-mete eelsorteerimine ja nende sorteeritult vastuvõtmine palju loogilisemaks ja tarbi-jasõbralikumaks.

Ja veel kord taaskasutusest. Jäätmete kui ressursi kasutamisest järgmistes tööstus-tes saame me rääkida ikkagi siis, kui nad on sorteeritud juba jäätmete tekkekohas nen-de tekitaja ehk inimese poolt. Ka selleks te-gevuseks tuleb luua tänapäevased tingimu-sed. Tihti just paljukorruseliste kortermaja-de puhul võib kohata situatsiooni, kus kee-gi hooletu on konteineri kaane käepide-me millegi ebameeldivaga ära mäkerda-nud. Seepärast otsisime ja ka leidsime selli-se süsteemi, kus prügikonteinerite kaaned avanevad jalaga pedaali vajutades. Kõik see võib tunduda väikeste asjadena, aga mõel-des ka pisiasjades meie tublidele inimestele, usume, et just selliste vastastikust tolerant-sust ja mugavust kommunikeerivate muu-tustega hakkab süsteem tööle jäätmete ko-gumise kui taaskasutuse esmases etapis. Jah, see nõuab algusperioodil olulisi inves-teeringuid, kuid GM on seisukohal, et vaja-me muutusi konkreetsete lahenduste näol.

Tänaseks on jäätmekäitlusega seotud kü-simused suhteliselt heal tasemel ja liigenda-tult reguleeritud. Koos ühiskonna arengu-ga ning kerkivate probleemidega on ka sea-dusandlus pidevas progressioonis. Üheks probleemistikuga seonduvate küsimuste lahenduseks võiks olla kohalike omavalit-suste uudne integreerimine jäätmekäitlu-sesse selliselt, et just nemad on selles tege-vuses tooni andev pool, kes kehtestab mak-sud ja koormised oma elanikele ja ettevõte-tele, mis on seotud kohaliku omavalitsuse territooriumil jäätmete kogumise, nende käitlemise ja/või taaskasutamisse viimise-ga. Kuid samuti osaleksid KOVid taaskasu-tusest saadava kasumi loomisel ning osa-leksid selle jagamisel. Täpselt nii töötavad PPP põhimõtetel juba 15 aastat koostöös AS Tallinna Sadam ja AS Green Marine.

reklaamiosakondtel 667 0105

reklaam@aripaev.ee SISUTURUNDUS 7 Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Puhta Maailma Päev22. november 2019

Üheks la-henduseks võiks olla kohalike omavalit-suste uud-ne integ-reerimine jäätmekäit-lusesse.

Äripäev on võtnud missiooniks seada kõike ja kõiki Eesti ettevõtlusmaastikul TOPidesse ja pingeritta. Nii tehakse ka jäät-mekäitlusettevõtetega. Saan aru, kui seda tehakse vanametalli koguvate ettevõtete-ga. Kuid kas peavad seal figureerima ela-nikkonda teenindavad jäätmekäitlusette-võtted, prügimäed ja vee-ettevõtted? Teisi-sõnu, mida paremini elanikkonda koorid, seda edukam oled, või mida vähem kogutud jäätmeid käitled või silma alt kuskile soku-tad, seda edukam oled.

Pigem näeksin Äripäevas hea meelega elanikkonna rahulolureitingute pingeri-da jäätmeettevõtetega. Samuti näeksin, et need ettevõtted oleksid kohaliku omava-litsuse koostööettevõtted, kelle käive tule-neb KOV elanikkonna suurusest ja kasum taaskasutusse suunatud ressursi müügist.

Moodsad lahendused on olemas

Olen korduvalt avaldanud seisukohta, et jäätmekäitlusest on saanud omaette suur ning arenev tööstusharu. Kuid kui tahame, et jäätmeid käideldaks, siis peame rääkima eelkõige jäätmete käitlusvõimekuse loomi-sest kaasaegsel tasemel.

Ainuke võimalus edasi minna on julgelt võtta kasutusele uusi tänapäevaseid tehni-lisi lahendusi. Lausa kade on vaadata, kui-das messidel ja näitustel näidatakse uhkeid tänapäevaste lahendustega jäätmete sortee-rimisliine, kus elektrooniline silm tunneb ära jäätme materjali, eristades erinevaid plastmasse, kartongi, puitmaterjali, kivi ja betooni ning klaasi lausa värvi järgi. Pal-ju materjale sorteeritakse jäätmevoost väl-ja pneumolaengutega, mis nagu tulistavad jäätme õigesse kogumiskonteinerisse. Kõik need tehnilised lahendused on enamikus Euroopa maades juba olemas!

Kahjuks puudub Eesti ettevõtetel piisav finantsvõimekus, et selliseid täisautomaa-tikaga liine soetada. Teiseks, meie jäätme-vood regiooniti on liiga väikesed, et selli-seid julgeid samme ühe üksiku ettevõtte-ga astuda. Iga jäätmekäitlusettevõtte juhi peast käib läbi mõte, et kui täna võitsin vä-hempakkumise KOVi territooriumil, siis homme võib-olla ei võida ning mida siis selle investeeringuga peale hakata. Vast ai-

nult Tallinn oma kogumahus oleks võime-line andma oma Jäätmete Taaskasutuskes-kusele suure ja püsiva jäätmevoo.

Arvan, et üks lahendus võiks olla regio-naalsete jäätmete taaskasutusettevõtete ku-jundamine ehk prügilate juurde selliste sor-teerimiskeskuste loomine, kuhu koonda-taks lokaalsed jäätmevood. Võiksime mõel-da ka nn PPP tüüpi ettevõtlusvormile, kus jäätmekäitlusettevõtete kontsern või ühis-tu ühelt poolt ja KIK teiselt poolt rahastak-sid üheskoos selliste moodsate liinide soe-tamist ja ülespanekut. See muudaks olukor-ra selliseks, kus prügilasse tulev jäätmevoog läbib kõigepealt tänapäevase automaatse sorteerimisliini, et eraldada kogu taaska-sutamiseks kõlblik ressurss.

Taaskasutus kui ringmajanduse vunda-ment on probleemi ees, kus eelkõige hinna-takse ja hinnastatakse sorteeritud jäätme-te puhtust. Taaskasutaja vajab vaid puhast paberit, kartongi, klaasi, puitu jne. Ainult siis on kõigel sellel taaskasutusväärtus nii materjali mõistes kui rahalises vääringus. Seeparast on jäätmekäitluse-taaskasutuse tegevuses aksioom, et kõik, mis pole kok-ku puutunud biojäätmetega, on taaskasu-tatav. Seda aksioomi silmas pidades piisaks Eestis kolmest-neljast keskusest, kuhu tu-leksid jäätmevood sisse, kus toimuks täna-päevane jäätmete sorteerimine ning nende taaskasutusse viimiseks ettevalmistamine. Kui sellest tekib kasum, siis ka see on jaota-tav nende vahel, kes koos riigiga/KOVidega PPP-põhiselt on konkreetsesse kõrgtehno-loogilisse sorteerimisliini investeerinud.

Mõistan, et KOVide toomine ettevõtlu-sesse ei pruugi kõigile meeldida, kuid jäät-mekäitlus on eriline kategooria ettevõtlu-ses ning elanikkonnaga dialoogi pidami-ses, mis seda mitte ainult ei eelda, vaid kar-juvalt vajab. Inglismaa oma pikaajalise era-ettevõtluse arendusega on seda mõistnud ja peab seda ainuõigeks.

Kui me räägime sellest, millises suunas jäätmekäitlus liigub, siis peame rääkima eelkõige sorteerimis- ja käitlusvõimekuse kiirest ja võimsast suurendamisest. Sarnas-te planeeritud tegevuste realiseerimisel jul-geksin loota suuremahulist muutust jäät-mete taaskasutusse viimisel.

Tooksin nende mõtete ilustamiseks ka positiivse näite.

Ilmselt paljud mäletavad, et 1990ndatel kuulsime liigagi tihti hommikuti raadiost ärevaid uudiseid, kus piirivalve on järje-kordselt avastanud merereostuse Naissaa-re või Aegna piirkonnas. Samas süüdista-da polnud konkreetselt kedagi, lihtsalt oli nagu avalik saladus, et laev, enne kui sada-masse jõuab, avab laeva põhjas oleva pilsi-vee kanali kraani ja laseb need veed merre. Selleks ajaks, kui reostus pinnale tõuseb, on sellest kohast juba mitu laeva mööda sõit-nud. Aga miks merre? Aga sellepärast, et sa-damas ei olnud tookord kellelgi tehnilist ja tehnoloogilist võimekust taoliste jäätmete-ga tegeleda.

Asi muutus lausa pöördeliselt siis, kui Tallinna Sadam võttis vastu otsuse luua keskkonnaalane struktuur, kellel selline võimekus ja kes selle töö eest vastutab nii keskkonnaameti kui ka sadama ees. Täna-seks on Tallina Sadama tütarettevõte AS Green Marine (GM), juba 10 aastat päev-päevalt teenindanud kõiki Eesti peamistes-se sadamatesse saabuvaid laevu kõigi õlise-guste jäätmete vastuvõtmisel/käitlemisel ja massilise merereostuse probleemid on ise-enesest haihtunud. GMi õliseguste jäätme-te käitluskeskuse tehniline võimekus või-maldab teenust osutada ka meie lähinaab-ritele Lätist ja Leedust ning klientidele kau-gemaltki. Kusjuures kogu käitlusprotsess on hea näide ka ringmajanduse põhimõte-te edukast ellurakendamisest.

Meie julgeme investeerida

Täheldasime GMis juba mõnda aega, et ehi-tus-lammutusjäätmete käitlemine käib pal-judele jäätmekäitlusettevõtetele üle jõu. Koostasime plaani ja investeerisime uude käitluskompleksi. Augustis saabus meile Iirimaa masinaehitustehasest uhiuus, kol-mest loogiliselt omavahel integreeritud ma-sinast koosnev käitluskompleks. Nüüd või-me kindlalt väita, et Eestis on vähemalt ku-ni 25% selle kategooria jäätmete puhul kaas-aegne käitlusvõimekus olemas.

Osaledes mitmel ametkondlikul hankel, soovime GMi meeskonnaga veel sellel aas-tal Eestisse tuua täiesti uudse jäätmekäit-

lusatribuutika, mis põhineb uudsel kontei-nersüsteemil ja selle tühjendamiseks loo-dud kraana tüüpi robotkäe arendusel. Ro-botkäsi tõstab konteineri üles, konteineri põhi avaneb ning selle sisu tühjendatak-se autotranspordil olevasse presskonteine-risse. Usume, et koos sellega muutub jäät-mete eelsorteerimine ja nende sorteeritult vastuvõtmine palju loogilisemaks ja tarbi-jasõbralikumaks.

Ja veel kord taaskasutusest. Jäätmete kui ressursi kasutamisest järgmistes tööstus-tes saame me rääkida ikkagi siis, kui nad on sorteeritud juba jäätmete tekkekohas nen-de tekitaja ehk inimese poolt. Ka selleks te-gevuseks tuleb luua tänapäevased tingimu-sed. Tihti just paljukorruseliste kortermaja-de puhul võib kohata situatsiooni, kus kee-gi hooletu on konteineri kaane käepide-me millegi ebameeldivaga ära mäkerda-nud. Seepärast otsisime ja ka leidsime selli-se süsteemi, kus prügikonteinerite kaaned avanevad jalaga pedaali vajutades. Kõik see võib tunduda väikeste asjadena, aga mõel-des ka pisiasjades meie tublidele inimestele, usume, et just selliste vastastikust tolerant-sust ja mugavust kommunikeerivate muu-tustega hakkab süsteem tööle jäätmete ko-gumise kui taaskasutuse esmases etapis. Jah, see nõuab algusperioodil olulisi inves-teeringuid, kuid GM on seisukohal, et vaja-me muutusi konkreetsete lahenduste näol.

Tänaseks on jäätmekäitlusega seotud kü-simused suhteliselt heal tasemel ja liigenda-tult reguleeritud. Koos ühiskonna arengu-ga ning kerkivate probleemidega on ka sea-dusandlus pidevas progressioonis. Üheks probleemistikuga seonduvate küsimuste lahenduseks võiks olla kohalike omavalit-suste uudne integreerimine jäätmekäitlu-sesse selliselt, et just nemad on selles tege-vuses tooni andev pool, kes kehtestab mak-sud ja koormised oma elanikele ja ettevõte-tele, mis on seotud kohaliku omavalitsuse territooriumil jäätmete kogumise, nende käitlemise ja/või taaskasutamisse viimise-ga. Kuid samuti osaleksid KOVid taaskasu-tusest saadava kasumi loomisel ning osa-leksid selle jagamisel. Täpselt nii töötavad PPP põhimõtetel juba 15 aastat koostöös AS Tallinna Sadam ja AS Green Marine.

22. november 20198 NOORED RÄÄGIVAD toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee Puhta Maailma Päev Elu peab

inspireerima. Vahel tuleb hei-ta pilk üle õla, et näha, mida oled saavutanud. Kui sa tehtut ise ei näe, las sõbrad tuletavad meel-de.

Robin Sharma ütleb, et edukad inimesed ärkavad kell viis ja raken-davad 20-20-20 reeglit. See võib algul tunduda uskumatult raske, kuid igapäevarutiin kujuneb sellest juba 66 päevaga. FOTO: KAREN HARMS

JCI on ülemaailmne organisat-sioon, mille maailmakongress toimub alati erinevas riigis. Mullu kogunesid noored tegu-sad inimesed Indias ja tuleval aastal trehvatakse Jaapanis.

Eesti esitas 2017. aastal Hol-landis toimunud kongres-sil enda kandidatuuri, kus tu-li kohe ka ideed ja mõtted välja käia, kuidas külalised mahuta-takse ja kuidas nad kohale saa-vad. “Pidime näitama, et meil on võimekus sellist üritust te-ha. Toimus hääletus ja võitsi-me õiguse kongress korralda-da,” rääkis JCI Estonia asepresi-dent kommunikatsiooni ja tu-runduse alal Tiina Tali.

Eestlased keskendusid vara-semast rohkem sisule ja osale-jatele pakuti tõeliselt harivat ning arendavat programmi. “Lisaks keskendusime kindlas-ti rohkem Eesti turundamise-le. Üritasime igal võimalikul juhul kaasata Eesti ettevõtteid, Eesti põnevaid kohti ja Eesti esinejaid,” sõnas Tali.

Hanno Jarvet, juhtimisnõustaja: Käisin esimesel JCI maailma-kongressil 2003. aastal Kopen-haagenis. Pärast seda olen osa-lenud veel kahel korral Jaapa-nis, Taanis ja Austrias. Regio-naalseid kokkusaamisi on ol-nud Euroopas ning väiksemaid üritusi veelgi rohkem. Eestis toimunud kongressil osalesin digitaalse innovatsiooni päe-vadel, kus oli tihe ja esinduslik programm. Harva on võimalu-si, kus ühel laval saab koos nä-ha Kaspar Korjust, Ott Kaukve-ri, Martin Villigit ja teisi Ees-ti startupinduse eestvedajaid. Kui panna kokku ettevõtete väärtus, kes laval käisid, oli see muljetavaldav osa Eesti majan-duse tulevikust tehnoloogia vallas ning korraga koos.

Kaido Kokk, transpordiettevõtte arendusjuht:

Konverentsil peaksid osalema lisaks tehnoloogiapõhistele-le ettevõtetele ka kõik n-ö va-na kooli ettevõtted. Miks? Sest vastasel juhul sõidab idutee-rull lihtsalt ühel päeval üle. Üritus sobis minu pilti suure-päraselt ja oli silmaringi avar-dav. Startupindus on Eestis võimsalt arenenud ja see, kui palju rohujuure tasandil ära tehakse, on meeletu. Need, kel soov ise ettevõtjana alustada, said sealt kindlasti väga häid mõtteid. Iseasi muidugi, kas osatakse selle tarkusega mida-gi peale hakata ja teenäitajate kogemustest õppida.

Arutelud, mis vestluspanee-lides käima läksid, olid kõige

RIINA JUSSILAriina.jussila@aripaev.ee

“Kui oleme noored, ohverda-me tervise selleks, et saada jõukamaks. Vanemaks saades kulutame raha enese ravimise-le ja oleme valmis andma ära ükskõik mis, et kas või ühe päe-va terve olla,” rääkis JCI üle-maailmse konverentsi raames Eestis viibinud maailmatun-tud innovatsioonikõneleja Ro-bin Sharma, kelle juhtimismee-todeid kasutavad muu hulgas NASA, Nike ja Microsoft.

Sharma sõnul ei mängi elus rolli see, kui kopsakas su kon-to on, vaid kui paljusid inime-si sa oma tegemistega puudu-tad. “Oma füüsilist vormi peab hoidma, kuid tihtipeale me ei tee seda. Füüsiline vorm tagab ka vaimse soorituse,” sõnas ta.

Sharma sõnul otsivad inime-sed õnne ja rahulolu valest ko-hast ja rõhku pannakse sellele, et olla edukam, ilusam ja jõu-kam. Elu lõpusirgele jõudes loeb aga tegelikult hoopis see, kes si-nust inimesena tuli, kui palju-dele sa korda läksid ja millega meelde jäid. “Küsime endalt va-rem – kas me oskame ära kasuta-da oma loomingulisust ja teeme kõik selleks, et unistused ja soo-vid realiseeruksid? Kas me kasu-tame elult saadud lööke selleks, et tugevamaks muutuda või tee-me endast ohvri ja jääme selles-se kinni? Mõtleme sellele täna!” ütles Sharma.

Tsüklitöö läbipõlemise vastu

Inimese arengus ei saa saabu-da hetke, kus ollakse “valmis” ehk midagi paremaks muutu-da justkui enam ei saaks. “Saab küll,” ütles Sharma ja rõhutas, et

põnevamad, ettekanded ja esi-nemised olid tempokad.

Katre Tiimla, Kaubamaja ASi logistikajuht:

Olen seitsme aasta jooksul osa-lenud enamikul kohalikel JCI üritusel, mõnel väiksemal rah-vusvahelisel, kuid maailma-kongressidest oli see minu jaoks teine. Kõikidel konve-rentsipäevadel olid kahtlema-ta oma pärlid, programm ti-he ja iga päeva kandis üks lä-biv teema, kuid kõiki ühenda-vaks märksõnaks nimetaks ma just ettevõtlikkust. Julgus, soov ja tahe muuta iseennast, kesk-konda, kus elame või luua or-ganisatsioone, mis muudavad kogu ühiskonna mõttemalle – just sellest oli juttu igal päeval erineva vaatenurga alt.

Mulle meeldis väga esime-ne päev “Transformation Day” ja Eric Edmeadesi ning Mar-len Annabel Kubri etteasted. Ühest küljest rääkisid nad nii elementaarsetest asjadest na-gu enda armastamine, hetke-de väärtustamine, emotsiooni-de juhtimine, väljakutsete akt-septeerimine, eesmärkidele fo-kuseerimine jpm. Teisest kül-jest unustame seda sageli en-dale meelde tuletada, et kõik ongi meie endi kätes – luua ise oma õnnetee, kuidas reageeri-da ning suhtuda väljakutsetes-se, ootamatustesse, hoolitseda oma tervise eest ja olla tänulik.

Teine lemmik oli “Digital Innovation Day”, kus võtsid sõ-na Eesti juhtivad ükssarvikud, jagades oma kogemusi koos-tööst erinevate kultuuride-ga, kasvuga seotud väljakutse-test ning ka põnevaid Pivoteid. Kõik rääkisid kui ühest suust, et kui sul on hea idee, erined konkurentidest millegi olulise poolest, suudad digitaliseerida protsessid, tunned oma siht-turgu ja -kliente, siis on kasv kiire tulema, seda eriti siin võr-sefirmade Mekas, Eestis.

Konverentsist tekkis palju põnevaid mõtteid, kuidas veel-gi enam luua efektiivsust ja di-gitaliseerida erinevaid protses-se. Kõik on võimalik, kui vaid uskuda ning piisavalt tahta.

Henry Arnhold, õpetaja:

Olen osalenud umbes kümnel suuremal rahvusvahelisel kon-verentsil, millest suurim on ol-nud Jaapanis 8000 osalejaga, ning rohkelt väiksematel.

Sel korral otsustasin osa-leda häkatoni programmis, et oma äriideed edasi arenda-da, valideerida ja tiimi inime-si leida. Kuna seal olid nõusta-mas erinevate alade eksperdid, siis võiks öelda, et sai kuula-tud nii mõnegi kõrge taseme-ga esineja personaalseid ja vä-ga häid etteasteid. Need aitasid minu plaane tublisti kohenda-da. Vaatasin salvestust ka kon-verentsi esimesest päevast ning mulle meeldis selle läbiv sõ-num – miski pole võimatu. Kui sulle tundub, et miski on või-

matu, siis ainult sellepärast, et sa ise nii arvad.

JCI sündmustel on alati suur hulk inimesi Aafrikast ja Aa-siast, kuid ka Euroopa riiki-dest, kes tulevadki suuremate-le konverentsidele eesmärgi-ga leida uusi äriideid või -part-nereid. Mina sain konkreet-selt kaks kontakti, kes on huvi-tatud mu uuele projektile oma riigis partneriks tulema. Uusi kontakte sai luua igal sammul ja ma olen harjunud seda te-gema ka puhtalt sellepärast, et oma ärikultuuriliste eripärade silmaringi laiendada.

Reelika Maranik, Cleveroni turunduse projektijuht:

Cleveron toetas JCI maailma-kongressi Cleveron 501 toi-duroboti paigaldamisega Kul-tuurikatla kõrvale, et kõik kongressi häkatonil osalejad saaksid 48 tunni jooksul ja öö-päev läbi toidurobotist saa-dud toitu nautida. “Digital In-novation Dayl” konverentsi kü-lalisena õnnestus mul kuula-ta ka Martin Villigi esinemist ning kaasa elada idufirma-de paneeldiskussioonile tee-mal “Key Challenges in Buil-ding Unicorn Startups”. Samas toiduroboti kasutajakogemu-se tagasisidet küsides puutu-sin kokku paljude külalistega nii Jaapanist, Indiast, Skandi-naaviast, Lääne-Euroopast kui ka Põhja-Ameerikast, kes kõik olid kongressi korralduse, üles-ehituse ja ettevõtete külastus-tega väga rahul. Läbiv tagasisi-de oli, et Eesti on väga unikaal-ne tehnoloogiariik.

Diantha Averil Nota, Rockwool Internationali ärisuhete juht:

Olen Taanis elav ja töötav hol-landlanna ning minu jaoks olid väga põnevad kolm tee-mat. Esiteks – JCI väitlusvõist-lused Tallinnas – olin Taani tii-mis ja jõudsime poolfinaa-li. Ma õppisin Tallinnas pal-ju juurde, sest nende ülesehi-tus oli veidi erinev sellest, kui-das meie Taanis väitlusi kor-raldame. Teiseks oli väga huvi-tav firmakülastus Cleveroni ja kolmandaks UX-seminar, kust sain kohe kasutamiseks nõu-andeid. Ja siis muidugi oli väga huvitav kõikide teiste maade ettevõtli-ke noortega tuttavaks saada.

ka edukatest edukamad arenda-vad ja õpivad pidevalt uusi asju.

Pole vist inimest, kes ei soo-viks leida ideaalset tasakaalu töö ja eraelu vahel. Ent kuidas olla ühtaegu edukas ja nauti-da lihtsalt elu ilu? “Inimesed on loodud kasvama, arenema, katsumusi vastu võtma. Kui ini-mesed endasse ei usu või elavad omaloodud mullis, millega nad justkui rahul on, siis ei juhtu-gi midagi. Piisab ühest asjast – enesekindlusest, et imelised as-jad toimuda hakkaksid,” ütles Sharma ning lisas, et kui vaa-data inimesi, kes on edukad, ent samas ka õnnelikud, siis neid seob üks asi – nad on enesekind-lad ning tegelevad valdkonna-ga, mis neid tõesti köidab. “Et leida eneses ja elus tasakaal, tu-leb leida üles see, mida sa tõe-liselt teha armastad,” sõnas ta.

Edukad inimesed töötavad Sharma sõnul sprinter-meeto-dil. Nad on fokuseeritud kindla-le asjale, teevad selle väga inten-siivse hooga ära ning siis puh-kavad. “Kui ma ise töötan, siis töötan samamoodi – täie raua-ga. Kui ülesanne tehtud, lähen perega puhkama, kunstinäitu-sele. Ma töötan tsüklitena,” sõ-nas Sharma.

Ärka hommikul kell viis

Sharma sõnul on eduka päe-va olulisim osa päeva esimene tund. See on aeg, kus kõik al-les algab, kus saab keskendu-da iseendale. “Edukad inime-sed ärkavad kell viis ja rakenda-vad 20-20-20 reeglit. See võib al-guses tunduda uskumatult ras-ke, kuid igapäevarutiin kuju-neb sellest 66 päevaga,” lubas ta.

Sharma pühendab esimesed

Mida pandi noorte ette-võtjate maailmakongressil Tallinnas kõrva taha?

Robin Sharma: elult saadud löökidest tuleb õppida, mitte end nende ees ohvriks teha

kakskümmend minutit kehali-seks tegevuseks – ta kas jookseb või teeb hommikuvõimlemist. Sportimisel vallanduvad endor-fiinid tagavad, et algab päev tu-leb hea ning tegus.

Sportimisele järgneb 20 mi-nutit eesmärkide ja päeva pla-neerimist. See on ka parim aeg uute mõtete kirjapanekuks ja analüüsimiseks.

Viimased kakskümmend mi-nutit võiksid kuluda raamatu-tele, podcast’ide kuulamisele. Värske pea omandab olulist in-fot tunduvalt paremini hom-mikul kui õhtul pärast tööd. “Kui 20-20-20 tundub sulle lii-ga ekstreemne, siis tekita enda-le sobilik hommikurutiin, mis just sulle sobib. Ainuüksi varaja-ne ärkamine ajal, mil muu maa-ilm alles magab, tekitab moti-vatsiooni ja annab privileegi nautida kvaliteetset hetke rahu-likus, veel uinunud linnas,” rää-kis Sharma.

Muutustel on kokku kolm as-tet, milles esimesel 22 päeval tu-leb rakendada meeletult tahte-jõudu, keskmisel on palju sega-dust, sest kokku on saamas va-na muster ja uued harjumused ja lõpuks järjepidevus, millele ei tohi alla anda.

“Esimesed 22 päeva ongi kõi-ge raskemad, kuid kes ütles, et asjad peavad lihtsalt tulema. Head suhted võivad olla vahel väga keerulised, hea töö võib ol-la keeruline, kuid kui tahta, siis saab kõigega hakkama. Kõige raskem on lahti lasta vanadest harjumustest, oma egost, sisen-damisest, et “ma ei saa sellega hakkama”. Kui sa jätkad, siis sa saad hakkama. See on kindel,” ütles Sharma.

FOTO: KAREN HARMS

reklaamitoimetustel 667 0095

reklaam@aripaev.ee reklaam 9 22. november 2019Puhta Maailma Päev

vabastatud ressurss

Keskendu oma põhiärile. Adveni teenusmudeliga vabastad aega, raha ja energiat.

adven.ee

22. november 201910 IGAÜKS LOEB toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee Puhta Maailma Päev

Praegu tehast ehi-tatakse ning ta valmib 2021. aasta keskpaigaks.

Graanul Investi teadus- ja arendusjuht Peep PitkFOTO: VÄINO LOOG

Pagerr oli täpselt teadlik probleemist, kuna mees-kond oli varem organiseerinud trükikodade-le printimise optimeerimist Exceli abil.digitaalse innovat-siooni päevade kor-raldaja Siim Lepisk

MERIT PÄRNPUUmerit.pärnupuu@aripaev.ee

Puhta Maailma Päeval tutvus-tas Graanul Investi teadus- ja arendusjuht Peep Pitk esimest omalaadset puidupõhist frakt-sioneerimise ehk puidu osa-deks lõhustamise katsetehase arendust.

Graanul Invest on ehitamas Eestisse unikaalset puidu vää-rindamise katsetehasest, mis toodab biomaterjale – kõrge puhtusega ligniini ja puidu-suhkruid.

Need võimaldavad madala-ma kvaliteediga puitu kasuta-da väga erinevates lõppraken-dustes, alates keemia- ja mater-jalitööstusest kuni ehitusmater-jalide ja kosmeetikani.

“Praegu tehast ehitatakse ning ta valmib 2021. aasta kesk-paigaks,” lausus Pitk. Puit koos-neb kolmest põhikomponen-

dist: hemitselluloosist, tsellu-loosist ja ligniinist.

Puidumassi täielik väärindus

Kui senised tehnoloogiad on võtnud fookusesse üksnes tsel-luloosi eraldamise puidust, kä-sitledes ülejäänud komponen-te kõrvalproduktidena, siis uue generatsiooni tehnoloogial põ-hinev tehas võtab fookusesse puidust lõhustavate produkti-de võimalikult puhtalt kätte-saamise. Nõnda võimaldab in-novaatiline protsess väärinda-da pea kogu materjali ehk üle 90% puidus sisalduvast. Katsete-hase eeliseks on väike keskkon-najalajälg, madalam kasvuhoo-negaaside emissioon ning väik-sem vee- ja kemikaalide kasutus töödeldava puidutonni kohta.

Kogu tegevuse eesmärk on leida madalama kvaliteediga puidule täiesti uued väljun-

did tööstuses ning seda just pi-ka elueaga ja ümbertöötlemist võimaldavates toodetes. Teatud valdkondades võiksid biomas-si baasil loodud tooted pakku-da keskkonnasõbralikke alter-natiive naftast toodetud ma-terjalidele. Pikemas plaanis või-maldaksid puidumassist loo-dud biomaterjalid muuta ring-majaduse veelgi jätkusuutlik-kumaks.

Pitki sõnul hakkab katsete-has tootma uudsete omaduste-ga biomaterjale, kõrge puhtu-sega ligniini ja puidusuhkruid. Koostöös rahvusvaheliste part-neritega arendatakse lahendu-si nende biomaterjalide kasu-tamiseks erinevates toodetes. Näiteks saab uudsest ligniinist toota kõike mida naftastki: ehi-tusmaterjale, vaike, värve, bio-komposiite, keemiatööstuse va-heprodukte ja palju muud.

RIINA JUSSILAriina.jussila@aripaev.ee

“Eestisse tuli nädalaks üle 4000 välisdele-gaadi üle maailma, et muu hulgas ennast kurssi viia ka Eesti digiriigi edulooga. Sel-leks tõime lavale Eesti juhtivad tehnoloogia-ettevõtted rääkima oma lugu ning näge-must tulevikust. Neile, kellel on soov ise sa-masuguseid edulugusid luua, lõime võima-luse seda teha 50tunnisel häkatonil,” rääkis digitaalse innovatsiooni päevade korralda-ja Siim Lepisk teaduspargiga Tehnopol sün-dinud koostööst.

30 ideed, millest 16 läks arendusse

Häkatonile tõid oma väljakutsed innovaa-tilised ettevõtted, nagu Ülemiste City, USS Security, Estonian Business School ja Tallin-na Ülikool, et leida efektiivsemaid lahendu-si hariduse, keskkonna ja turvalisuse vald-konnas. Kokku esitleti 30 ideed ja lahenda-mist ootavat probleemi, millest 16 võeti hä-katoni käigus arendamisse.

Võitja valisid investorid, kelle eelistu-seks oli meeskond nimega Pagerr. Võitja-tiimi lahendus aitab nutika paigutuse abil optimeerida trükikodade tööd ja trükkida ka paberipoognate seni kasutamata alade-le. Selline lahendus on nii keskkonda kui ka rahakotti säästev, kuna tavaliselt on kasuta-mata jäänud paber prügiks läinud. “Pagerr oli täpselt teadlik probleemist, kuna mees-kond oli varem organiseerinud trükikoda-dele printimise optimeerimist Exceli abil. Häkatonilt leitud andekate arendajate abil on protsess nüüdsest automatiseeritud ning trükikodadel on võimalik kokku hoida ku-ni 50 tonni paberit päevas,” lisas Lepisk, kes usub, et esikolmikusse jõudnud projekti-dest lähevad reaalselt ärisse kõik.

Jaapanlaste ja soomlastega abil probleemile lahendus

Teist ja kolmandat kohta jagama jäänud Operail jõudis viiekümnetunnise peamurd-mismaratoni raames lahenduseni, milleks muidu oleks kulunud kuid. “Operaili ees-märk oli leida viis, kuidas hoida kokku kü-

tust, mis oleks võit nii rahaliselt kui ka kesk-konnale. Ettevõte opereerib päevas 30 rongi, mis teevad kokku 10 000 sõitu aastas. Õige lahenduse korral saaks siin kokku hoida 2 miljonit liitrit kütust aastas,” seletas Lepisk. Probleem oli häkatonile saabunud Oprailil varem olemas, kuid tiim, kellega sellele vas-tust otsima hakati, moodustati kohapeal. Sinna kuulusid lisaks eestlastest idee auto-ritele ka kaks spetsiaalselt häkatoni jaoks Eestisse kohale lennanud Jaapani program-meerijat ning JCI liikmed Jaapanist ja Soo-mest. Koos töötati välja DAS (driver-assis-tant-system-lahendus, mis annab vedurijuh-tidele infot ja juhiseid, millist käiguposit-

siooni, kiirust ja sõidustiili valida, et muu-da veod veelgi efektiivsemaks. “Rahvusva-helise meeskonna koostöötahe oli niivõrd suur, et koos saavutati 16 meeskonna hul-gast 2.-3. koht,” sõnas Lepisk.

Operailiga teist ja kolmandat kohta ja-gama jäänud CureAssist jätkab Tehnopoli Startup Inkubaatori programmis, mis aitab ettevõtted õigete inimestega kokku viia ja töödega küpsesse faasi jõudes vajadusel ka investorraha kaasata.

Idee hea, teostus keskpärane

“Paljude heade ideede puhul on suurim risk nende keskpärane teostus. Tihti hakatakse

50tunnine häkaton tõi ootamatuid ideid ja lahendusiJCI maailmakongressi raames toimunud häkaton pakkus ligi 50 riigist pärit osalejatele ainulaadset kogemust arendada vaid 50 tunniga ideest reaalne äri või leida lahendus mõnele suuremale sotsiaalsele probleemile.

mingit ideaalset lahendust välja mõtlema, kuid heade mentorite abil klientidelt õigete küsimuste küsimine aitab aru saada, mis on kasutaja jaoks unikaalne lahendus, millest ka kliendid tekivad. Just seetõttu on häka-tonid suurepärased kohad, kus sellest kohe aru saada. Vastasel juhul ehitatakse ideaal valmis, kulutatakse meeletult aega ja raha ning hiljem ei mõisteta, miks see kasutust ei leia,” sõnas Lepisk, kelle sõnul olid pooled häkatonile saabunud ideed sellised, millest võiks tulla toimiv äri. “Nüüd on küsimus üksnes selles, kas tegijail on jaksu ja huvi tuua lahendused kriitilise massi klientide-ni ning nendest jätkusuutlikud ärid luua.”

Biomaterjalidel on suur tulevikupotentsiaal

Siim Lepisku meelest olid pooled häkatonile saabunud ideed sellised, millest võiks tulla toimiv äri.

Kokku esitleti 30 ideed. Võitjaks tuli meeskond Pagerr, mille lahendus aitab optimeeri-da trükikodade tööd. FOTOD: VÄINO LOOG

11 22. november 2019Puhta Maailma Päev

Vana saunalina koht pole prügikastis, vaid seda on võimalik nuti-kalt taaskasutada.Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund

Rain Kirjanen: sa ei saavuta midagi, kui sul puudub oma näguRiina JussiLa riina.jussila@aripaev.ee

“Sul võib olla ükskõik kui äge idee – kui su ümber pole inime-si, kellega plaane ellu viia, ei ole sellest kasu,” rääkis kogu maail-ma ettevõtlikke noori koonda-va ühenduse JCI maailmakong-ressil Tallinnas üles astunud IT-ettevõtte Avalanche juht Rain Kirjanen.

Avalanche’i edulugu sai al-guse kolm aastat tagasi, kui kaks sõpra otsustasid, et pal-gatöötamise aeg on ümber. “Meie esimene kontor asus Nar-va maanteel. Istusime koos äri-partneriga 30ruutmeetrises pööninguruumis ja arutasi-me, kuidas ja kellega teele asu-da,” meenutas Kirjanen algus-aastaid.

Õige pea sai duost kaksküm-mend viis inimest, kolm aastat hiljem on ettevõttes juba 150 töötajat. “Kogu protsessi juu-res on kõige tähtsamaks ol-nud meie enda inimesed,” ütles Avalanche’i juht ja lisas, et nen-de arvamus ning nende mõtted on need, mida iga ettevõtte juht alati kuulda võtma peaks. “Toon näite – meil lõpeb koosoleku-ruumis koosolek ja ma tulen oma tuppa, kuid minu uks jääb alati avatuks. Mu inimesed või-vad siia igal hetkel sisse astuda ja rääkida, kui äge pidu neil eile õhtul oli, millist filmi keegi vaa-tas või milline arendusidee just pähe tuli. Inimesed tahavad end tunda osana, nad tahavad tun-da kaasatult. Ja juht peab oska-ma kuulata,” sõnas Kirjanen.

investorit ei kaasatud

Avalanche pakub IT-konsultat-siooni teenust. “Meie äristra-teegia on see, et meie jalajälg oleks võimalikul lai. Kui ITs ül-diselt proovitakse väga spetsiifi-liseks minna või luua oma nišš, siis meie oleme võtnud vastu-pidise suuna ja suudame kõi-kidele ITd puudutavatele küsi-mustele lahendused leida. Kva-liteedis me seejuures muidu-gi allahindlust ei tee ning seda toetab ka meie sisemine struk-tuur. Avalanche’is on kuus eri-

nevat divisjoni, mille juhid vas-tutavad otseselt selle eest, mida nende tiim teeb ja toodab,” tut-vustas Rain Kirjanen.

Kolme tegutsemisaasta jook-sul on firma panustanud eelkõi-ge kasvu ja arendusse. “Me po-le tahtnud kaasata strateegilist partnerit või investorit. Kõik on loodud meie oma finantside pealt. Nullist alustasime ja ise investeerisime ning täna selle kõige pealt ka lendame,” rääkis Avalanche’i juht.

Kaks asja sai tehtud hästi ja üks halvasti

Mida üks alustav ettevõte noore, kuid hooga tegutseva Avalanche’i pealt õppida saaks? Kirjaneni sõnul on laias laastus kaks asja, mis said hästi teh-tud, ja üks, mis halvasti. “Mida me hästi tegime ja soovitame kindlasti ka teistel teha, on kin-del teadmine – sa ei saavuta mi-dagi erakordset, kui toimid täp-selt samamoodi kui kõik teised. See on ääretult oluline alustava-le ettevõttele. Teine punkt, mis kattub pisut eelmisega – visio-neeri suurelt! Mõtle, mille poo-lest sa erined, mida teisiti teed, ja mõtle, kuhu soovid jõuda,” jagas ta soovitusi. Kirjaneni sõ-nul on snaipritel hea ütlus: kui sihid maja, lased sa sellest möö-da kolm meetrit. Kui sihid kär-best, lased mööda millimeetri. “See ütlus transformeerub et-tevõtluses ehk kui sa visionee-rid väikselt, siis sa ei saa mida-gi. Kui visioneerid suurelt, siis on tõenäosus, et tuleb. Kui sa en-dasse ei usu, miks peaksid seda teised tegema?”

Asi, mida Avalanche’i pe-remees täna alustades teisiti teeks, on see, et ta mõtleks olu-liselt rohkem ette just ettevõt-te arengu ja sellega kaasneva-te probleemide peale. “Paljud kasvuraskused on ennetatavad, kuid noore ettevõtjana sa liht-salt ei tule teatud asjade peale ega tähtsusta neid asju. Samas on need just need asjad, mis hil-jem tunda annavad,” sõnas ta ja soovitas julgelt juba tegutseva-telt ettevõtetelt nõu küsida.

MeRit PäRnPuu merit.pärnupuu@aripaev.ee

Tööriiete renditeenust osutava ettevõtte Lindström tegevjuht Kadrian Jaagund rää-kis, et nende ettevõte tegutseb 24 riigis. “Suhtun väga kirglikult sellesse, mida tee-me. Taaskasutamine ja jätkusuutlik ettevõt-lus on ainus viis liikuda keskkonnasõbrali-kuma majanduse poole,” lausus Jaagund.

Ta jätkab, et moodne ja ressursisääst-lik lahendus tekstiiliäris ongi nende renti-mine, millega firma iga päev tegeleb. Ta tõi näite: keskmiselt viskab iga inimene aastas ligi 40 kg riideid ära, kuigi 95% igapäevas-test tekstiilidest on võimalik ümber töödel-da. Kui kinkida neile uus elu, oledki andnud oma panuse keskkonna heaks.

Kui tekstiil läheb katki, siis on keskkon-nasäästlikum see minema viskamise asemel parandada. Kui teda päästa pole võimalik, saab seda nutikalt ümber töödelda. “Täna suudame 84% tekkivatest tekstiilijäätmetest taaskasutada või toota sellest energiat ning keskendume sellele, et taaskasutuse osakaa-lu veelgi kasvatada. Kui täna taaskasutame 85% oma tekstiilidest, siis 2025. aastaks loo-dame saavutada 100% taseme.”

Üks seesugune tekstiil on Jaagundi sõnul saunalina. “Vana saunalina koht pole aga prügikastis, vaid seda on võimalik taaska-sutada nii koduses majapidamises kui ka et-tevõtetes kaasaegsete lahenduste abil.” Jaa-gund rääkis, et hotellides “väsivad” sauna-linad korduva pesemise ja kuivatamise järel kahe-kolme aastaga. Ühe saunalina valmis-tamiseks kulub suures koguses puuvilla, mille kasvatamine on meie planeedile kõi-ge kahjulikum maaharimise viis. Ühe sau-nalina valmistamiseks kulub umbes 5000 liitrit vett. Sama kogus vett kulub, kui olla üheksa tundi duši all.

Saunalinast saab lihtsa ja kiire näpu-tööga teha väiksemad käte- või näorätikud. Suuremad meisterdajad saavad rätikuid

kokku õmmeldes või põimides teha neist praktilise ja mõnusa vannitoavaiba. Samuti saab saunalinast lõigatud käepäraseid tük-ke kasutada koristuslapina, mida on hõlbus pesta ning uuesti kasutada.

Kulunud, kuid endiselt imavad frotee-rätikud jõuavad uuele ringile näiteks töös-tuslike puhastustekstiilide, absorbeerivate mattide ja polsterdustena. Pehmeks kulu-nud froteehommikumantlid on ümber töö-deldes aga ka ideaalne materjal lasteriietele.

Lisaks taaskasutab Lindström ka teisi tekstiilitooteid – näiteks valmistab ettevõ-te partnerite abil tööriietest kaelarätte, os-tukotte ja majade isolatsiooni, vaipadest aga asfalti ja poksikottide täidet.

Jaagundi sõnul on ettevõtete esimene samm jäätmete vähendamisel toota vaid nii palju tekstiili kui klientidel vaja ja teha need võimalikult vastupidavad. Kaasaegne ja res-sursisäästlik lahendus on näiteks tekstiili-de rentimine. Aina enam kogub populaar-sust tööriiete renditeenus, mis aitab koos tööstusliku pesuga oluliselt hoida kokku vett, pesuaineid ja elektrit ning vähendab ka süsiniku jalajälge.

Jätkusuutlik ettevõtlus peab olema tulus

SDG Invest kaasasutajal Anne-Louise Thonil on enam kui 20 aastat kogemust jätkusuut-liku ettevõtluse edendamisel erinevates sek-torites ja riikides. Ta on võtnud missiooniks tõestada, et jätkusuutlikud investeeringud saavad olla ka tulusad investeeringud.

Thoni sõnul on majanduskasvu suuren-davad ja jätkusuutlikud investeeringud kõi-ge mõjusam viis jätkusuutlikuma maailma poole liikumiseks. “Teadlikuks ja aktiivseks investoriks hakkamine on võimalus anda oma panus globaalsete probleemide lahen-damisse,” rääkis ta. “Jagada oma teadmisi ja haarata kaasa ka noorem generatsioon on üks minu peamisi eesmärke.”

Thon usub, et noorem põlvkond hoolib

ja mõistab globaalsete muutuste tähtsust ning lõpuks lahendavad nemad globaal-seid probleeme, nagu kliimamuutused, eba-võrdsus ja keskkonnareostus.

“Seepärast võtan seda kui osa oma mis-sioonist teavitada noori, kuidas enda tas-kust investeerida jätkusuutlikumasse tu-levikku nii omaenda majandusliku järje, planeedi kui ka inimkonna hüvanguks,” rääkis ta.

Peame jõudma iga preestri ja skaudini

Ühingu Earth Day esimees Kathleen Ro-gers on töötanud enam kui 20 aastat kesk-konnaadvokaadina, keskendudes rahvus-vahelistele keskkonnaga seotud poliitika-tele ja seadustele. Ta tõi inspireerivaid näi-teid, kuidas muutused poliitikas või ette-võtluses on teoks saanud ühiskonna sekku-misega. “Meie missioon on laiendada kesk-konnaliikumise haaret ning suurendada inimeste teadlikkust sellest kogu maail-mas,” lausus Rogers. “Oleme 1980ndate lõ-pust alates töötanud keskkonnaproblee-midega, mis puudutavad plasti, bioloogi-list mitmekesisust , kliimaküsimusi ja kesk-konnaharidust.

“Suure osa oma ajast pühendame huvi-rühmade ja organisatsioonide otsimise-le, kes panustaksid meiega koos,” jätkas ta. “Teeme koostööd kõigiga, alates korporat-sioonidest ja lõpetades evangeelsete rüh-mituste, linnapeade, skautide ja Punase Ristiga.”

Keskkonna heaks saavad kõik panustadaInim- ja loodusressursside kaitsmiseks saab igaüks meist midagi ära teha: alustades vanadele riietele uue elu andmisest ja lõpetades jätkusuutliku ettevõtluse ja teadlikkuse viimisega kõigini.

JCi maailmakongressil tallinnas üles astunud it-ettevõtte ava-lanche juht Rain Kirjanen. foto: Marit kuusk

arutlusringis osalesid Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund, sDG investi kaasasutaja anne-Louise thon ja ühingu earth Day esi-mees Kathleen Rogers. foto: väino loog

12 reklaam reklaamitoimetustel 667 0095reklaam@aripaev.ee 22. november 2019Puhta Maailma Päev

Päikeseenergiajaam - TASUTA!

Rajame ärikliendi hoone katusele või territooriumile tasuta individuaalse päikeseenergiajaama.

Klient ei maksa võrgutasusid ning tasub vaid kasutatud elektrienergia eest.

Kokkuhoid toodetud ja kasutatud elektrienergia võrgutasudelt võib olla üle 1500€ aastas – võrgutasu 0 EUR.

Ülejääv elektrienergia suunatakse võrku. Vajalik vaba pind paneelide paigal-damiseks on vähemalt 600m2.

Meie ehitame, Sina tarbid. Sinul 0€ investeering ja 0€ võrgutasu.

gaas.ee

puhta_maailma_paev_2211001puhta_maailma_paev_2211002puhta_maailma_paev_2211003puhta_maailma_paev_2211004puhta_maailma_paev_2211005puhta_maailma_paev_2211006puhta_maailma_paev_2211007puhta_maailma_paev_2211008puhta_maailma_paev_2211009puhta_maailma_paev_2211010puhta_maailma_paev_2211011puhta_maailma_paev_2211012