Programmi “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-

2013” teenuste hindaminePalgatoetuse ja tööturukoolituse

vahehindamine Esialgsete tulemuste tutvustus

Hindamise ülesanne• Palgatoetus perioodil 01.01.2008-31.05.2011• Tööturukoolitus perioodil 01.01.2009-31.05.2011• Hinnata meetmete tõhusust:– Asjakohasust – kas vastav tööturu ja kasusaajate

vajadustele– Tulemuslikkust – kas aitab tagasi tööturule, millised on

edutegurid ja probleemid, mõju hõivele– Jätkusuutlikkust – kas mõju on ajas püsiv– Efektiivsust – kas tulemusi oleks võimalik saavutada

ressursse efektiivsemalt kasutades• Hulk etteantud täpsemaid uurimisküsimusi

Andmed hindamise ellu viimiseks• Dokumendid – THP-d, THP aruanded, Töötukassa protseduurireeglid

jne• Töötukassa individuaal-andmestik (kogu periood)• Ekspertintervjuud Töötukassas (erinevad tasandid)• Teemaintervjuud

– Koolitajatega– Palgatoetust kasutanud ettevõtetega

• Küsitlused – 2 küsitlust meetmes osalenutega (perioodil 01.01-30.09.2010

meetmesse sisenenud)– Meetmes mitte osalenute võrdlusgrupi küsitlus (perioodil 01.01-

30.09.2010 töötuna registreeritud, kuid mitte meetmes osalenud)• EMTA ja Töötukassa ühendatud andmed

Hindamise metoodika

• Mõju hindamiseks on vajalik eristada:– meetme mõju ja – muud mõjud (nagu nt majanduse üldine olukord, inimese

hariduse ja teadmiste mõjud jne)• Vaja oleks vaadata, milline on inimese käekäik, kui ta

osaleb meetmes ja kui ta selles ei osale - võimatu• Kuna inimest ei ole võimalik kahes olukorras vaadata:– Eksperimendid – Kvaasi-eksperimendid – leiame andmete põhjal sarnased

inimesed, kes osalevad meetmes ja kes ei osale ning võrdleme nende olukorda tööturul

Hindamise loogika

Töötuse algus

Töötuse algus

Meetmesse sisenemine

Meetmest väljumine

Tööturu staatus

Tööturu staatus

Mõju koos lukustusefektiga

Töötus jätkub

Mõju ilma lukustusefektita

01.01-30.09.2010 Kuni 31.12.2011

Hindamise ellu viimise hetkeseis

• Esmane analüüs valmis:– Dokumendid– Töötukassa andmestik– Kvalitatiivsed intervjuud– Küsitlused

• Pooleli olev– Kvantitatiivne mõjude hindamine

Palgatoetus

Toetuse sisu• Tööandjale makstav toetus, et motiveerida

tööandjat tööle võtma töötu:– katab tööandja jaoks ajutise töötaja tootlikkuse ja

tema töötasu erinevuse– võimaldab töötul näidata tööandjale oma tegelikku

tootlikkust • Kaks efekti:– Luua odavamalt töökohti– Võimaldada tööturul halvemas seisus olevatel töötutel

ületada takistused tööle saamisel, vähendades tööandja riske

Kasusaajad/toetatavad• Toetust makstakse tööandjale, kes võtab tööle pikaajalise

või riskirühma töötu.• Saab võtta töötu:

– kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast;

– kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud;

– 16–24-aastase töötu, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud

• Lihtsustatud kord 2010– kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul

vabanenud vanglast; – kes on olnud töötuna arvel järjest üle 6 kuu ega ole tööd

leidnud;– 16–24-aastase töötu, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle

kolme kuu ega ole tööd leidnud

Toetuse suurus ja kestus

• Toetuse suurus:– Poole töötasu ulatuses, aga mitte enam kui

töötasu alammäär

• Toetuse kestus– Tähtajalise töölepingu puhul poole lepingu pikkuse

ulatuses, kuid lepingu minimaalne pikkus peab olema 6 kuud

– Tähtajatu lepingu korral kuni kuus kuud kaheteistkümne kuu jooksul

Toetuse eesmärk• Programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise

suurendamine 2010-2011“ (THP) suurem rõhuasetus on just töökohtade loomist toetavatel meetmetel (sh palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus)

„Palgatoetusel on erinev roll majanduskriisi- ja tavatingimustes. Majanduskriisi tingimustes oli eesmärk

julgustada ettevõtteid töökohti looma, vähendada töökoha loomisega kaasnevat riski. Kuna sel ajal oli töötuid väga

palju ning nö pikaajaliseks töötuks võis muutuda ka täiesti tavaline tööjõud, siis ei ole see mitte meede pikaajaliste või mingi riskigrupi töötuse leevendamiseks, vaid pigem uute

töökohtade loomiseks. Tavatingimustes on palgatoetus aga meede pigem riskigruppidele.“ (TK intervjuu).

THP indikaatorid

Indikaator Aasta Programmis kavandatudsihtmäär

Tegelik saavutustase aruandeperioodil (kuni juuni 2011)

Tegelik saavutustase aasta jooksul

Palgatoetusega töötavate isikute arv

2010 4,8% ehk 4 300 kuus

6,1% ehk 12 600 aastas

4,6% ehk 4 031 osalemist kuus; 7,0% ehk 10 897 osalemist aastas

2011 4,37% ehk 2 970 kuus

6,1% ehk 9 559 aastas

6,22% (4 374 osalemist kuus)

5,6% ehk 3 499 osalemist kuus;

8,05% ehk 9 835 osalemist aastas

Hinnang indikaatoritele• 2010 jäi indikaator alla saavutustaseme:

– Poole aasta pealt lõppes eelarve (meede osutus kallimaks?)– Pikaajaline meede, millega võetakse kohustused kuni aastaks,

vajalik sisendindikaator hindamaks, kui palju ressursse on juba kinni pandud

• 2011 ületas saavutustase indikaatorit mai kuu seisuga oluliselt, kuid aasta kokkuvõttes oli enam-vähem planeeritud suurusjärgus– Aruanne selgitab mai seisu suurema huviga tööandjate poolt– Tegelikult oli sisenemiste arv vähenenud 2 korda ja osalemiste arv

oli suur, kuna tegemist oli 2010. aastal sõlmitud lepingutega– Lisaks osalemistele oleks vaja vaadata sisenemiste arvu

• Meetme eesmärk:– Luua uusi töökohti – mõõta uusi töökohti– Tuua pikaajalised töötud tööturule – mõõta, kui paljud on ka

tööturule jäänud

Palgatoetuse kasutamine

Palgatoetuse halduslepingu sõlmimise aasta

Sõlmitud ja lõpetatudlepingudperioodil

01.01.2008 – 31.05.2011

2008 732009 1582010 9 9972011 (01.01-31.05.2011) 174

Lepingute arv kokku 10 402

Palgatoetust kasutanud ettevõtted

Palgatoetuse halduslepingu sõlmimise aasta

Ettevõtete arv Sõlmitud palgatoetuse

halduslepingute arv

Keskmine halduslepingute arv

ettevõtte kohta

2008 50 73 1.5

2009 107 158 1.5

2010 5 158 9 997 1.9

2011 79 174 2.2

Kogusumma 5 394 10 402 1.9

Palgatoetuse suunatus riskigruppidele

Riskigruppi kuulumine

Palgatoetuse halduslepingute jaotus aastate lõikes (osakaal kõikidest antud aastal sõlmitud

lepingutest)

Protsent palgatoetus

e haldus-lepingutest

kokku

Protsent kõikidest

arvel olnud töötutest (seisuga

31.12.2010)

2008 2009 2010 2011Ei ole riskigrupis

2,7 3,2 30,5 0,0 29,4 21,4

Riskigrupis 97,3 96,8 69,5 100,0 70,6 78,6Kokku 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0

Lihtsustatud korra kasutus

Sõlmitud palgatoetuse halduslepingud lihtsustatud korra ning tavakorra tingimustes

2010 aastal sõlmitud palgatoetuse halduslepingud

Kõik lepingud kokku

arv protsent arv protsentSaid palgatoetust tänu lihtsustatud korra tingimustele

5 459 54.6% 5 459 52.5%

Vastasid ka palgatoetuse tavakorra tingimustele

4 538 45.4% 4 943 47.5%

Palgatoetuse halduslepingud kokku

9 997 100% 10 402 100%

Palgatoetuse saamise algatus

Meetme vastavus tööandjate eesmärkidele

• Tööandja jaoks oluline riskide maandamine– „Väga rahul, saab väiksema riskiga proovida, kas saab

töötaja lisandumisega areneda ja kasvada“– „Riski maandamine, kui satub inimene, kes mingil põhjusel

ei sobi, siis ettevõttel pole kulud palgale nii suured [vastasel juhul ei võetaks tööle sellise riskiga inimest].“

• Peamiselt toimib läbi kulude kokkuhoiu– „Kuulsime, et see võimalus on olemas. Inimene, kes meile

tööle soovis tulla, ise pakkus seda võimalust. Ja loomulikult me kasutasime selle võimaluse ära, saime kokku hoida tööjõukuludelt.“

– „Palk on suur osa ettevõtte kuludest, palgatoetus annab suure võimaluse kulusid kokku hoida.“

Meetme muutumine vastavalt muutustele tööturul

• „[palgatoetus] Oli ajutine kriisi meede, mille eesmärk oli aidata ka inimesi tööle, aga seeläbi et tööandjatel aidata lihtsamalt luua töökohti läbi tööjõukulude optimeerimise. Nüüd [kui kriis on läbi] on eesmärk nõrgema konkurentsivõimega töötute tööle aitamine, kusjuures nõrgema konkurentsivõimega on siinkohal defineeritud pikaajalised töötud.“ (TK intervjuu)

Registreeritud töötus ja riskigruppide osakaal selles

Vakantsid

Hinnang asjaajamisele

• Üldine rahulolu suhteliselt kõrge nii töötute kui tööandjate seas:– „Teenuse kasutamine on tehtud tööandjale

võimalikult arusaadavaks ja käepäraseks, kes vähegi soovib seda teenust kasutada, suudab sellega hakkama saada, sh ka väikeettevõte. Teenus on väga mõistlikult koostatud.”

– „Meeldib see, et kõik dokumendid, sh lepingute sõlmimine toimub digitaalselt, ei pea sõitma ning hoiab kokku seega tohutult aega.“

Probleemid

• Tööandjate poolelt hoida lahus lepingu sõlmija ja hilisem paberite edastaja

• Töötajad:– Töötukassa ei ole töötu arvates piisavalt uurinud

ettevõtte tausta, millele antakse palgatoetust („ei olnud kursis selle tööandja töötingimustega“)

– Töötukassa asjaajamine on liialt bürokraatlik („mõte on hea, aga töötajad sellest kasu ei saa, tööandaja jooksutamine on ebameeldiv, riigisisene bürokraatlik süsteem“, „ülemusele ei meeldinud, et ta pidi töötaja pärast iga kuu käima Töötukassas allkirja andmas“)

Tulemused

• Töötukassa andmetel valdav enamik palgatoetusega rakendunud töötutest (84%) ei ole ennast uuesti töötuna registreerinud– kohustuslikust töölepingu pikkusest ei ole enamiku

lepingute puhul hindamise hetkeks väga palju aega möödunud.

• Küsitluse põhjal töötas 2011. aasta lõpus samas ettevõttes, kus 2010. aasta jaanuarist-septembrini palgatoetusega töötamist alustasid u pooled (51%)– 2/3 lahkus enda algatusel– 1/3 tööandja algatusel

Töötamine palgatoetusega rakendumise ettevõttes

Töötajast tulenevad palgatoetusega töösuhte lagunemise põhjused

Potentsiaalne väärkasutus• Töötute küsitlus:– „minimaalne töötasu ja hoitakse inimesi nii kaua

palgal kui saavad palgatoetust“– „toetusega saab tööle ainult palgatoetusega lepingu

ajaks, kui see möödas lastakse töölt lahti ja võetakse uus inimene tööle”

• Tööandjate intervjuud:– oli juhtumeid, kus palgatoetusega töötaja võeti tööle

olemasolevale täitmata töökohale peale personali vähendamist. See viitab selgele väljatõrjumise efektile, kus olemasolevat tööjõudu asendatakse riiklikult toetatud odavama tööjõuga.

– palgatoetusega võeti tööle varem ettevõttes töötanud isik.

Väärkasutus

• Töötukassa intervjuudest, töötute küsitlusest:– Makstakse väiksemat tasu, kui küsitakse

palgatoetust– „maksab palka 2-3 kuud tagant järele, kuid tema

oli kindlasti ammu Töötukassa käest raha saanud“

Võimalikud lahendused

• Töötute parem informeerimine ja innustamine reeglitest kinnipidamist ise jälgima ja vajadusel Töötukassa poole pöörduma– Kui meil on kahtluseid, siis me uurime ja võime

lõpetada koostöö mõne ettevõttega. Aga see peab olema väga põhjendatud. Samas kui inimesed ise ei esita ühtegi kaebust, siis meil pole millelegi tugineda.

• Töötukassa ettepanek palgatoetuse väljamaksete sidumiseks TSD esitamisega

Tööturukoolitus

Eesmärgid

• Tööturukoolitus on töötule ja seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist (TTTS).

• Üldisemalt on eesmärk vähendada töötu oskuste ja teadmiste puudumist, mida on tööturul osalemiseks vaja või oskuste ja teadmiste sobimatust tööturul nõutavate oskuste ja teadmistega.

Pakkumise põhimõtted ja tingimused

• Kaks põhimõttelist võimalust– Töötute poolt isikustatud koolituskaardi kasutamine

(piirmäärad 959 eurot kuni 31.07.2011 ja edasi 2500)– Töötukassa teenuste osakonna kaudu koolituste tellimine

(hankimine) (kasutatakse eelkõige, kui koolituskaarti ei saa kasutada)

• Kinnitatud koolituse osutamise põhimõtete järgi võimaldab Töötukassa koolitust eelkõige juhul, kui töötu pole hoolimata aktiivsest tööotsimisest tööd leidnud ning tööotsingute nõustamise käigus on selgunud, et töölesaamine eeldab uute teadmiste või oskuste omandamist või olemasolevate täiendamist– „Peamiseks kriteeriumiks on see, et koolitusele suunamine

oleks vajaduse põhine.“ (TK intervjuu)

Koolituse vajaduspõhisus• Koolitus on efektiivne, kui:

– Vastab töötu vajadustele– Vastab tööturu vajadustele

• Töötu vajaduste arvestamiseks:– Eelneb tööotsimise periood (erand lubatud riskirühmadele)– Koolitusvajaduse määratlemine konsultandiga

• Tööturu vajaduste arvestamine:– Tehakse otsest koostööd ettevõtete ja erialaliitudega, kus

koolitused viiakse läbi konkreetsete olemasolevate töökohtade jaoks

– Koolituse põhimõtete kohaselt arvestatakse piirkondlikku tööturgu, esinevaid vakantse

– Määratletud prioriteetsed valdkonnad eksperthinnangutel põhinevalt

THP indikaatoridIndikaator Programmis

kavandatudsihtmäär

Tegelik saavutustase kumulatiivselt

programmi algusest2007-2009

1. Tööotsingukoolitusel osalenud inimeste arv kokku

2 817 3 055

2. Erialakoolitusel osalenud inimeste arv kokku

12 208 16 984

3 Muud koolitused kokku 3 558 3 485KOKKU KOOLITUSED 18 583 23 094

20104. Tööturukoolitusel osalenud inimeste arv 2 300 kuus

17 000 aasta jooksul1 483 kuus

9 706 aastas5. 6 kuu jooksul pärast tööturukoolituse

lõpetamist tööle saanud 15% tööturu koolitusel

osalenutest 42,9%

2011 (01.01.2011-31.05.2011)6. Tööturukoolitusel osalenud inimeste arv 4 053 kuus

22 276 aastas2 526 kuus

7. 6 kuu jooksul pärast tööturukoolituse lõpetamist tööle saanud

20% tööturu koolitusel osalenutest

41,9%

Koolituste arv

Aasta Koolituste ja eksamite arv

Koolituskaardiga koolituste arv

Koolituskaardiga koolituste %

kõikidest koolitustest2009 14 949 1 255 8%

2010 8 492 3 819 45%

2011 (kuni 31.05.2011)

5 689 3 719 65%

Kokku 29 130 8 793 30%

Koolitused soolises lõikes

Koolitustel osalemiste jagunemine protsentides (periood 01.01.2009-31.05.2011)

Vanusevahemikud Mehed Naised Kokku

16-24 6,8 3,2 10,0

25-54 44,2 34,9 79,1

55+ 5,8 5,2 11,0

Kokku 56,7 43,3 100,0

Koolitused hariduse lõikes

Haridustase Koolituskaart Hangitud koolitus Kokku

I tase 9,6 15,1 13,4

II tase 53,5 61,7 59,2

III tase 36,2 22,9 26,9

Määramata 0,7 0,3 0,4

Kogusumma 100,0 100,0 100,0

Koolituste jagunemine TKO järgi

Koolitusele saamise ooteaeg töötuse algusest

Koolitusele saamise ooteaeg koolitusele mineku otsuse tegemisest

Koolitusele mineku initsiatiiv

• Koolitajad:– Hankega koolitused Töötukassa– Koolituskaart töötud ise

• Töötukassa:– Dialoogis

• Töötud:– Töötu poolt (87% koolituskaart, 68% hange)– Töötukassa (13% kaart, 32% hange)

Kellelt tuleb ettepanek koolitusele minekuks?

Võrdlusgrupi soov ja Töötukassa pakkumine koolitusel osalemiseks

Kes teeb otsuse koolitusele minekuks

Millest lähtuvalt otsustatakse koolitusele minek

Mis on oluline koolituse valikul?

Katkestamised• Katkestajaid on vähe (koolituskaardiga alla 1%, hankega

7,3%)– „... transpordiprobleemid, rahaprobleemid ja tervisega seonduv.

Eelpool kirjeldatud põhjused võivad olla ka nn varjatud põhjused, et koolitus ei olnud tegelikult võimetekohane.“

• Katkestamiste põhjused– Tervislikud põhjused (enda või lapse haigestumine);– Perekondlikud põhjused (nt lähedase surm või raske haigus);– Töölesaamine (kuigi võimalus jätkata ja koolis lõpuni käia);– Distsipliiniküsimused (ei viitsi osaleda, alkoholiprobleemid).

• Mitte osalemise põhjused (võrdlusgrupp)– Kaugus, rahalised probleemid jmt– Kahtlus koolituse vajalikkuses, – Vajaliku koolituse puudumine

2010 jaan-sept koolitusel osalenute hõive staatus 2011 lõpus

Tööle rakendumine

• Koolituse valdkonnas said tööd:– 67% koolituskaardiga koolitustel osalenutest– 49% hankega korraldatud koolitusel osalenutest

Miks ei saada tööle (koolitajate hinnangud)

• Psühholoogilised takistused – enesekindlus ja eneseväärtustamine on madal, liiga kaua aega olnud töötu;

• Isikuomadused - inimene ei ole sobilik lihtsalt vastavale tööle (nt massöör peab taluma pingeid , mis on patsientidel), ei oska ennast „müüa“, madal motivatsioon (mentaliteet, et elan pigem toetustest), inimese enda laiskus ja soovimatus tööle minna, ambitsioon on liiga kõrge või madal;

• Töökohtade puudus/ vähesus – eelkõige väikestes kohtades;• Ebapiisav eesti keele oskus, sh nõutud eesti keele

tasemetunnituse puudumine.

Subjektiivne hinnang koolituse kasule

SUUR TÄNU!

Epp KallasteEesti Rakendusuuringute Keskus CentARcentar@centar.ee

InterAct Projektid ja Koolitus OÜinfo@interact.ee