T o i m e Ta j a 2

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

UUDISKIRI NR 1 2013

UUDISED. FOTOD.FOOKUSES: Kõrghariduskonverents

“Higher education - higher level learning?”

KONVERENTSI ERI

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

Toime Ta ja2

Sa a rch i m e d e s Programm Primus

primus@archimedes.eeprimus.archimedes.ee

Tel: 730 0800Väike-Turu 8,

i korrus, 51013, Tartu

S I S U K O R D

toimetajaÜks ühine eesmärk - kõrgtasemel õppimine 3

uudisedLühikokkuvõtte 2012. aastast 4muudatused programmi tekstis 4“juhend partneritele” läbis uuenduskuuri 5

konverentsKonverentsil “Higher education - Higher Level Learning?” väärtustati õppejõude 6

esineja36 tundi lendu ja edukalt kohal 8Õpetamine - õppimine 11meeldiv üllataja teiselpoolt lompi 13

fotod1. päev: töötoad 142. päev: avamine ja plenaariumid 153. päev: sessioonid ja plenaarium 16

osalejaosaleja kommentaar konverentsilt 18

2

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

T o i m e Ta j a 3

J U H T K I R I

eesti kõrgharidusreformi teema on aktuaalne kõigi kõrgharidusvaldkon-naga seotud inimeste jaoks. iga uus asi toob kaasa teadmatuse, aga ka ootuse ja lootuse parema tuleviku ees. Kõike seda on hea omavahel jagada. Üheks võimaluseks oligi 23.–25. jaanuaril 2013 toimunud konverents „Kõrgharidus − kõrgtasemel õppimine?”, kus võis koge-da positiivset äratundmist, et kõrgemal tasemel õppimine on teema, mis seob omavahel eri rahvusest õppejõude. Kogemuste ning heade tavade vahe-tamine sidus paariks päevaks kokku nii konverentsi korraldajad kui ka osalejad. Konverentsi tegi eriliseks see, et lisaks omaenda vahetutele kogemustele jagati teadusuuringute tulemusi. Kõik see kokku oli mõnus sünergia, mis andis nii mõnelegi õppejõule motivatsiooni oma töö paremaks korraldamiseks.

Konverentsi avakõnes tõdes minis-ter jaak aaviksoo: „Palju tööd on veel teha parima kõrghariduskvaliteedi nimel.” Korraldajana tõdesin, et koos selliste tublide ja toetahteliste ini-mestega on võimalik tõesti mägesid liigutada.

Siinkohal suur tänu kõigile seni tehtud tubli töö eest parema, kvaliteet-sema kõrghariduse ning kõrgtasemel õppimise võimaldamise nimel!

HELEN JÕESAARKoordinaator õppejõudude

koolituse valdkonnas

Üks ühine eesmärk - kõrgtasemel õppimine

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

4 u u d i S e d

aastaaruande koostamise kuu – jaanuar – on läbi ning võime rõõmustada tegude-rohke 2012. aasta üle. Kui vaadata arve, siis 2012. aasta kogu eelarve täitmine oli 85%, seega suutsime oma tegevusi planeerida ja sama edukalt ellu viia kui 2011. aastal, kui eelarve täitmise protsent oli 86.

Koos möödunud aastaga lõppes ka programm „Tegevus 2” ehk kvaliteetse väljundipõhise õppekava arendamise programmiaeg. Tegusat ja töörohket aega iseloomustab eelarve 101% line ärakasuta-mine. Kogu Primuse programmiperioodi eelarve 14,6 miljonist eurost on kasutatud 78%, 2013. aasta tegevuskava elluviimiseks on ligikaudu 2,5 miljonit eurot. 2012. aasta täpset kokkuvõtet saab lugeda varsti ilmu-vast Primuse aastaraamatust.

Lühikokkuvõte 2012. aastast

Muudatused Primuse programmi tekstis

Programmi tekstis tehti muudatus, mille eesmärk oli kehtestada programmi raames läbiviidavatele koolitustele ja seminaridele standardiseeritud ühikuhinnad.

Standardiseeritud ühikuhindu raken-datakse alates 1. jaanuarist 2013 kõikide programmi tegevuste raames läbiviidavate koolituste, sh e-õppe koolituste ja semi-naride korraldamise kulude hüvitamisel. Standardiseeritud ühikuhinnad kehtesta-takse programmi lisas 2 „Standardiseeri-tud ühikuhindade kasutamine „Kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise prog-

rammis „Primus““. Ühikuhindade raken-damise eesmärk on vähendada kuludo-kumentide kontrollimise ja säilitamisega kaasnevaid halduskulusid ning lihtsustada hüvitamispõhimõtteid.

Ühikuhinnad on välja arvestatud prog-rammi raames perioodil 1.01.– 31.12.2011 läbiviidud koolituste, sh e-õppe koolituste ja seminaride tegelike kulude põhjal. Ühi-kuhindu on korrigeeritud tarbijahindade harmoniseeritud indeksiga (THHi). THHi väärtus oli 2012. aastal 4,2%. http://www.stat.ee/29965?highlight=inflatsioon.

Eelarve täitmine 2012. aastal tegevuste lõikes.

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

5u u d i S e d

“Juhend partneritele” läbis uuenduskuuri

Seoses standardiseeritud ühikuhinda-de kehtestamisega oli vaja täiendada ka juhendit partnerile. Koolituste ja seminaride läbiviimisel hüvitatakse alates 1. jaanuarist kulud ühikuhindade põhiselt.

Positiivse uudisena võib välja tuua selle, et muudeti koolituste ja seminaride miini-mumosalejate arvu. Koolitusega kaasnevad kulud on abikõlblikud, kui koolitusgrupis on vähemalt 8 osalejat, v.a. keele- ja e-õppe kursused, kus minimaalne osalejate arv võib olla 6.

Nüüdsest on juhendis kirjas ka paljurää-gitud teema – rahaliste vahendite säästlik ja

otstarbekas kasutamine. Konkurentsi ole-masolu korral tuleb erinevate pakkumuste võrdlemise abil tagada parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Konkurentsi taga-mist ja muude üldpõhimõtete järgimise toi-minguid tuleb kirjalikult tõendada.

Tasub vaadata ka teavitusega seondu-vat peatükki, mis nüüdsest on lühem ning sisaldab rohkelt viiteid ja näidiseid.

Kuidas kõik täpsemalt käib ning milli-sed on muudatused, leiab üsna varsti Pri-muse kodulehelt “dokumendid” menüü alajaotusest.

fo

To

: K

aid

i V

eL

Le

r-m

äg

i

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

K o N V e r e N T S6

Konverentsil “Higher Education – Higher Level Learning?” väärtustati õppejõude

Konverentsi peateemaks oli õppejõudude õpetamisoskuste arendamine ning ürituse eesmärgiks oli kujundada eesti õppejõu-dude valmisolekut enesetäiendamiseks ja selle uurimiseks. Konverents toimus prog-rammi Tegevus 1 raames ning on teine samalaadne konverents pärast 2011. aasta jaanuarijärgset konverentsi („Kas õpetami-ne on kunst või teadus?“), mis oli suunatud õppejõudude arengule.

Konverents algas 23. jaanuaril töötuba-dega. ametlik avamine toimus 24. jaanuari hommikul, mis oli ka konverentsi põhipäev, õhtul toimus vastuvõtt f-hoones. reedel

jätkati peaettekannete ning sessioonide-ga kuni lõunani. Konverentsi täpne prog-ramm on leitav veebilehel, kust on võimalik tagantjärele vaadata ka põhiettekannete videosalvestusi, tutvuda peaesinejate materjalidega, lühikokkuvõtetega ettekan-netest ning heita pilk galeriisse.

Konverents tõi kokku ligi 400 õppejõu-du ning kõrghariduse valdkonna töötajat üle maailma. Lisaks jälgis internetis otse-ülekannet 24.–25. jaanuaril 347 huvilist nii eestist, Soomest, rootsist, Lätist, Taanist kui ka jaapanist.

2013. aasta algas programmi Primus jaoks tegusalt. 23.–25. jaanuaril toi-mus Tallinnas meriton grand Conference & SPa hotelli konverentsiruu-mides kõrghariduskonverents “Higher education – higher level lear-ning?”, eestikeelse pealkirjaga “Kõrgharidus – kõrgtasemel õppimine?”.

Jaak Aaviksoo: “ainult kõrgkoolide õppe-

jõudude teaduslik tipptase ei ole piisav kõrgtasemel õpetamisel.

Kõrghariduse kvaliteet, lõpetajate vastavus tööturu ootustele, võrd-sete õiguste tagamine kõrghari-

duses – need on olulised. Neid on võimatu saavutada ilma õpetamise-ta kõrgel, professionaalsel tasemel. Seega, palju on vaja veel teha. Väga

paljud inimesed peavad muutma oma suhtumist õpetamisse kõrghari-

duses, sealhulgas õppejõud ise.”

fo

To

: K

aid

i V

eL

Le

r-m

äg

i

2

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

K o N V e r e N T S

Kommentaar. Helen Jõesaar:

Programmi Primus esimene alategevus alustas 2013. aastat konverentsi vormis õppe-jõudude jaoks üliolulise motivatsioonilaenguga. Pika ja katsumusterohke etteval-mistusperioodi tasu oli korraldajatele näha esmalt juba möödunud aasta novembris, kui konverentsil ettekandeid teha soovivate õppejõudude arv ületas mitmeid kordi meie esmase programmi plaani. Kuid sellega boonused ei piirdunud: planeeritud 420 osaleja piirarvu täitumise tõttu olime sunnitud registreerimise sulgema enne tähtaega. Vaatamata kartusele, et konverentsi peahall ei suuda pakkuda istekohti kõigile osalemissoovi avaldanud eesti, Venemaa, ameerika Ühendriikide, inglismaa, Läti, Leedu, Poola, Soome, rootsi, Norra, islandi ja uus–meremaa akadeemilistele töötajatele, mahtusid kõik ka viimasel hetkel kohale tulnud osalejad kolleegide kõrvale. enim üllatuse osaliseks said aga konverentsi välismaised peaesinejad, kes tunnistasid väljakutset, kuna auditoorium oli oodatust suurem ja rahvusvahelisem.

Nagu on öelnud endine haridusminister Tõnis Lukas: “Ka õppejõud peab ennast pidevalt laadima ja uuendama, et olla huvitav ning mõjus.“

Motiveeriv ning uudne lähenemine õpetamisele on hääle ning pillide kasutus. Fotol on läbi viimas Anne-Liis Poll töötuba õppejõududele.

fo

To

: K

aid

i V

eL

Le

r-m

äg

i

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

e S i N e j a8

Edu onmõõtmiseks keeruline asiSee on 40/40/20või 30/30/30 ja kuson siis ülejäänud 10?

Ma võitsin teadustöö medaliMul on auhind hea töö eestMulle meeldib õpetada

Edu onüks naljakas asi

Ma tunnen, et olen edukas selles, mida ma teen, sest ma olen

Success isa complicated thing to measureis it 40/40/20or 30/30/30 and where’sthe other 10?

i won a research medali have a service awardi like teaching

Success isa funny thing

i feel successful at what i do because i’mHappy, lucky, secure, free, autonomous

On The Success Treadmill Edukuse jooksulindil

36 tundi lendu ja edukalt kohal

Konverentsi kõige kaugemalt kohale lennanud esineja, Kathryn Suther-land uus-meremaalt, oli pika reisi kiuste nagu energiasüst konverentsi programmis. esimesel päeval viis Kathryn läbi töötoa teemal publitseeri-mine kõrgharidusajakirjades ning teisel päeval oli ta üks peaesinejatest. oma ettekande lõpetuseks esitas ta ilmekalt ühe enda koostatud luule-tuse, mis võtab kokku tema uuringu tulemused. Luuletus on järgmine:

fo

To

: K

aid

i V

eL

Le

r-m

äg

i

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

e S i N e j a 9

i want tomake the world a better placemake a lasting contribution to human knowledgebe a purist in the pursuit of sciencedo what i love.i’ll have the fun bits, please.

it’s equal teaching, research and servicejust go for the research; it’s all about the research

it’s not rocket science: do wellat teaching,publish,get grants.That’s the longand the short of it.

Being an academic is about getting out thereit’s about working with peopleemploying post-docsgetting grantshaving students working with youbeing on committeesbeing the deanit’s about NoT being the PVC, because that really isan admin job

Teaching is very important for me,but the currency isyour head.So it has to be research.i’ll sacrifice teaching a little bit if it means more research.

We always get told toplay the game,

rõõmus, õnnelik, tunnen end turvaliselt, olen vaba ning iseseisev

Ma tahanmuuta maailma paremakspanustada püsivalt inimkonna teadmistessetäielikult pühenduda teaduse arendamisseteha seda, mida ma armastan.Kuid tahaksin natuke lõbutseda.

Õpetamine, teadustöö ning töötamine – need on võrdsedVali teadustöö; kõik ongi teadustööSee ei ole tuumafüüsika: õpeta hästi, publit-seeri, saa toetusi.Nii saabki öelda – lühidalt ja pikalt.

Olla kõrgkoolitöötaja – see tähendab ka olla sealt väljaspoolSee tähendab inimestega koostöötamistJäreldoktorite värbamistToetuste saamistOma õpilastega tihedalt töötamistOsalemist komisjonide töösDekaaniks olemistSee EI tähenda olla PVC, kuna seeon tegelikultjuhtkonna töö.

Õpetamine on mulle väga oluline,kuid selle väärtuson sinu peas.Seega, see peab olema teadustöö.Ma ohverdan õpetamist veidi, kui see tähen-dab enam teadustööd.

Meile öeldakse tihti, etmine mänguga kaasa,kuid kui sa ei tea, mis mänguga tegemist on,

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

e S i N e j a10

but if you don’t knowwhat the game is,you can’t play it

You sort of spin one plate and then you go on tothe next one and you’ve got three going.You’ve got your researchYou’ve got your teachingYou’ve got your adminThat plate’s starting to slow down.is it going tofall off?

i never want to be the academic who rui-ned his life to be famous in his field

i have a hundred publications.i have a job my parents are proud of.i still have a little bit of life left at the end of the day.

ultimately,if you based your measurement for success onthe institution,you’d be off to oprahtosortyourheadout.

i just want to be happy.

ei saa sa sellega kaasa minna.

Sa justkui keerled ühel alusel ning siis sa lähed edasijärgmise juurde ning juba on sul ka kolmas.Sul on su teadustööSul on su õpetamineSul on su juhtkondSee alus hakkab vaikselt hoogu maha võtma.Kas see kõik kukub aluselt maha?

Ma ei taha kunagi olla see akadeemik, kes on oma elu ära rikkunud, et olla kuulus omal alal.

Mul on sadu publikatsioone.Mul on töö, mille üle mu vanemad on uhked.Päeva lõpuks on mul ikka veel veidi oma elu alles.

Lõpuks,kui sa tugined oma edukuse mõõtmiselasutusele, peaksid sa üsna pea minema Oprah saatesse,etsorteeridaomapeastoimuvat.

Ma lihtsalt tahan olla õnnelik.

Luuletus on koostatud sõnadest, mida kasutasid kõrgkooli edukuse uuringus (The Success and impact of early Career academics in Two New Zealand Tertiary ins-titutions“) osalejad oma vastustes. osalejad olid enamasti nooremõppejõud, kes on töötanud kõige rohkem seitse aastat kõrgkoolis ning kes on pälvinud edukaks olemise tunnustuse. iga rida või väljend on otsene tsitaat intervjuudest. rohkem infot uuringuprojekti kohta : http://bit.ly/YfBQa6

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

e S i N e j a 11

Õpetamine - õppimine

Konverentsi esimesel põhipäeval tutvustasid Mari Karm ning Larissa Jõgi oma ühisettekandes kahe programmi Primus raames läbiviidud kahe uurimuse tulemusi: “Üliõpilaste tajutud muutused õppejõudude õpeta-mispraktikas” (Tallinna Ülikooli uurimisgrupp) ning “algaja õppejõud kõrg-koolis – kohanemine ja toimetulek” (Tartu Ülikooli uurimisgrupp).

Ühisettekande eesmärk oli tutvustada üli-õpilaste ja alustavate õppejõudude aru-saamu õppimisest ja õpetamisest ning küsida, kuidas kogevad õppimist, õpeta-mist ülikoolis üliõpilased ja õppejõud. TLÜ uurimuse ühe tulemusena võib välja tuua, et üliõpilaste arvates on ülikooli õppes õppejõudude kasutatud õpetamisprakti-kad õppejõu- ja vahendamiskesksed, mõju-tades seeläbi üliõpilaste õppimisarusaamu ning õppimiskogemust. Üliõpilased tun-nevad tüüpilistes õpisituatsioonides end pigem passiivsena, kuulaja ja omandajana ning nii on aktiivne õppijaks olemine vähe teadvustatud. Õppimise mõistmine ülikoo-lis piirdub loengukontekstiga, omandaja rolliga ja/või omandamisprotsessiga. Õppi-mine kui kõrgtaseme sotsiaalne praktika, kus on olulised sotsiaalsed, personaalsed ja transformatiivsed protsessid, on üliõpilaste õpikogemuses veel vähem teadvustatud. Kogemusi õpetamisest väljendavad üliõpi-lased kas eituse kaudu (Õpetamine ei ole loeng, kus lektor räägib, ja seminar, kus lektor küsib) või kujutluse abil (Õpetamine peaks olema kahepoolne protsess tudengi ja õppejõu vahel). Üliõpilaste kogemused tüüpilistest õpisituatsioonidest peegel-davad vähevariatiivset, tihti ühesuunalist, õppejõukeskset õpetamispraktikat. Kah-

juks ei ole üliõpilaste kogemusi ülikoolis õppimise ja õpetamise kohta süsteemselt ja järjekindlalt uuritud, nii ei saa ka põhjenda-tult väita, kas kõrghariduse ja õppekavade reform ning üleminek mudelile 3+2+4 on selles suhtes midagi muutmas.

Tartu Ülikooli uurimisgrupi tulemused osutavad, et noored alustavad õppejõud tahavad hästi õpetada, ent nende arusaa-mad heast õpetamisest võivad olla üsna eripalgelised. osa peab heaks õpetamiseks heade näidetega illustreeritud loengut ning pürib sellise õpetamise poole. osa tahaks kaasata üliõpilasi õppimisse ning otsib uudseid õpetamisvõtteid, kuidas seda

Üliõpilaste kogemused tüüpilistest

õpisituatsioonides peegeldavad

vähevariatiivset, tihti ühesuunalist, õppejõukeskset

õpetamispraktikat.

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

e S i N e j a12

ellu viia. alustava õppejõu vaated võivad muutuda õpetamiskogemuste käigus. algselt klassikaliselt loengukeskne õppe-jõud võib muutuda õppimiskesksemaks, kui ta märkab, et üliõpilased igavlevad auditooriumis. algselt üliõpilasi kaasanud noor õppejõud võib sellest loobuda, kui ta kogeb üliõpilaste vastuseisu. algaja õppe-jõu uurimus näitas, et õppejõu õpetamis-praktika ja õpetamisoskuste muutumine sõltub mitmest tegurist, näiteks koolitused, kolleegide toetus, kogukonna arusaamad õpetamisest ja õppimisest, õppejõu enda veendumused, ülikooli töökorraldus ning samuti üliõpilaste arusaamad õppimisest.

uurimused näitasid, et nii üliõpilased kui õppejõud on mõnikord hädas ülikoo-li keskkonnas kogetud takistustega, mis nõuavad lisapingutust õppimiskeskse

õpetamise ning tihedama omavahelise koostöö nimel (näiteks auditooriumide ebamugav planeering, rohmakas põran-da külge kinnitatud mööbel, väga suured üliõpilasrühmad).

mari Karm ning Larissa jõgi avaldasid 7. veebruaril Sirbis arvamusartikli, mis põhineb nende ühisettekandel ning uurimustel. Loe täpsemalt siit: http://bit.ly/12Lffa7

fo

To

: K

aid

i V

eL

Le

r-m

äg

i

Õppejõu õpetamispraktika

ja õpetamisoskuste muutumine

sõltub mitmetest teguritest, näiteks

koolitused, kolleegide toetus, kogukonna

arusaamad õpetamisest ja

õppimisest.

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

e S i N e j a 13

Meeldiv üllataja teiselpoolt lompi

esmakordselt eestimaad külastanud L. dee fink (oklahoma ülikool, uSa) jäi konverentsil osalejatele meelde sümpaatse, professionaalse ning huvi-tava teemakäsitlusega. fink tõi oma lõpuettekandes välja mitmed küsimu-sed, mida õppejõul tasuks oma õpetamist hinnates iseendale esitada: kas mu ainekursus on andnud üliõpilastele olulisi õpikogemusi? Kas ma suht-len oma üliõpilastega? Kas ma peaksin midagi muutma oma õpetamises?

allolevalt leiate väikese lõigu tema artiklist, mis ilmus 1. veebruari Õpe-tajate Lehes.

“Kui üliõpilastelt pärast õpingute lõpetamist küsida, kas kursustel kogetu muutis midagi nende mõtlemises, käitumises või isiklikku/tööelu puudutavates emotsioo-nides, vastavad nad, et mõni kursus muutis, enamik aga mitte. Õppejõududena tahame, et just meie kursus avaldaks kestvat head mõju – et see läheks üliõpilastele korda ega oleks oluline ainult hea hinde saamiseks. Siit esimene küsimus, mida endalt küsida: mida õpitakse meie kursusel sellist, millel oleks suure tõenäosusega tähendus ka edaspidises elus? Pärast sadade üliõpilaste intervjueerimist mitmekümne aasta jooksul olen loonud tähendusliku õppimise taksonoomia, mis annab sellele küsi-musele vastuse. Kui üliõpilaste sõnul oli mingil kursusel õpitul nende jaoks kestev mõju, küsisin, mis oli see, mis muutis kursuse erinevaks ja oluliseks.”

Loe täispikka artiklit 1. veebruari Õpetajate Lehest. artikli veebiversioon on kättesaa-dav SiiT.

muide, L. dee finki raamatuga (inglise kee-les: “Creating Significant Learning expe-riences”) saab tutvuda ka google Books vahendusel.

fo

To

: K

aid

i V

eL

Le

r-m

äg

i

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

14 P i L T

FOTOD

1. päev: tö

ötoad

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

P i L T 15

FOTOD

2. päev: avamine ja plenaariumid

fo

To

d:

Ka

idi

Ve

LL

er

-mä

gi

ja

ma

ria

NN

e

VÕ

ime

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

2

FOTOD

3. päev: sessio

onid ja plenaarium

2

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

meNTorLuSf

oT

od

: K

aid

i V

eL

Le

r-

mä

gi

ja

m

ar

iaN

Ne

V

Õim

e

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

18 o S a L e j a

Osaleja kommentaar konverentsilt

Anu Aunapuu, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž„Tulin just Susan m. Zvaceki töötoast „Concept map-ping“. Konverentsi veebilehel olid kõikide töötubade tutvustused üleval ning see tundus mulle kõige huvi-tavam. olen ise olnud hädas üliõpilastööde juhenda-misel ning just üliõpilase mõistmisega. ma ei saa alati aru, mida ta näiteks mingi väljendi puhul mõtleb. See concept mapping on üks võimalus, kuidas osata üliõpi-last juhendada, paremini suunata. Kuna see on päris mahukas tegevus, ei tasu seda iga asjaga ette võtta, aga üliõpilase lõputöö puhul kindlasti.“Miks sellist konverentsi üldse vaja on?„eelmisel konverentsil oli juba nii huvitav, eriti mitmed töötoad. Kohal on õppejõud mujalt maailma ülikoo-lidest ning see on harukordne võimalus saada teada, mida tehakse mujal ja isegi eestis. See info, mis tuleb välismaalt, on huvitav!“

Anker H. Jorgensen, Kopenhaageni IT Ülikool“Võtsin osa L. dee finki töötoast, kuidas luua kursust, kus saab tegelikult ka maksimeerida tähelepanuväärse õppimiskogemuse loomise tõenäosust. See oli väga hea töötuba! eriti väärtuslik oleks see mulle olnud veel juhul, kui oleksin sellest osa võtnud 12–20 aastat taga-si, kui mul oli vähem kogemusi ning ma suutsin oma tegevusi vähem peegeldada.”Miks tulid konverentsile?“eelkõige tulin konverentsile, et suhelda teiste hari-dusarengutest huvitatud inimestega. ma teadsin min-geid inimesi Taanist, kes pidid tulema siia, ja samuti kuulsin ühest samalaadsest konverentsist, mis toimus paar aastat tagasi suvel Taanis, seega mõtlesin, et see oleks huvitav ning asjakohane. Seda enam, et kuulun ühte Taani kõrgharidusvõrgustikku, mille üheks tegevu-seks ongi tiheda võrgustiku loomine ka teiste riikidega, eriti Põhjamaadega. Seega siin ma olen!“

fo

To

:ma

ria

NN

e

VÕ

ime

fo

To

d:m

ar

iaN

Ne

VÕ

ime

P r i m u s e u u d i s k i r i 1 /20 13

19o S a L e j a

Frances Mitchell, TCD-UCD Innovatsiooni Akadee-mia, Iirimaa„Käisin innovatiivsete uurimismeetodite töötoas. Töö-tan ise dublinis innovatsiooni ning loovuse valdkonnas. Väga tore oli näha, et on nii palju erinevaid viise and-mete kogumiseks. meil oli lauas ka väga hea erineva-te uurijate seltskond erinevatest riikidest ning saime arutada, milliseid meetodeid keegi kasutab. Sain palju ideid juurde, kuidas ise võiksin infot koguma hakata. Pärastlõunane töötuba, kuidas publitseerida oma töid, oli samuti väga huvitav. “Miks on sellised konverentsid olulised?„arvan, et konverentsil on kõige olulisem suhtlemi-ne ning võrgustiku loomine. See, mida õpid teistelt inimestelt, kellega üritusel kohtud. Väga hea on see, kui konverents ise püstitab olulised küsimused, mis viivad diskussioonini ning on asjakohased. Praeguse konverentsi programm on väga hea ning nii palju kui olen märganud inimestega rääkides, soovivad nad dis-kussiooni laskuda, jagada oma kogemusi ning mõtteid üksteisega.“

Sirle Salmistu, TTÜ Tartu kolledž„ma kahjuks esimese ettekande kuulami-sele jäin hiljaks, kuid teine, Sutherlandi ettekanne oli väga nauditav. Kuivõrd ma olen ise ka n-ö noor akadeemik, siis päris mitmed asjad, mida ettekandja rääkis, olid nagu naelapihta ja kinnitasid seda, mida ma ise olen ka mõelnud. Kuna ma ei ole ka päris täpselt lõpuni aru saanud, kuidas kõik süsteemid meil toimivad, siis ma sain ette-kandest aru, et ega ma pole ainuke, neid on mujal maailmas ka veel ning kindlasti eestis. ma olin eile ka dee finki töötoas ning ka see oli ka kihvt. Senimaani olen ma ülimalt rahul. Tulin siia konverentsile enesetäiendamiseks ja kuna tegelen ka ise õpetamisega, tulin uusi nippe ning tehni-kaid kuulama ning samuti uudistama, kui-

das teised, teistel erialadel õpetamises ning teaduses tegutsevad. ma käisin eelmisel konverentsil ka ning seal jäid mõned asjad väga meelde ning olid inspireerivad, selle kogemuse najal tulin ka siia. arvasin, et võiks tore olla ning siiamaani olen rahul!“

TäHTsaMaD KuuPäEvaD

pRImUS.aRcHImeDeS.ee

15.03 elektroonilise 27. VmT esitamise tähtaeg

20.03 27. VmT esitamine paberkandjal

28.03 VÕTa võrgustiku koosolek

13.-14.06 Suur võrgustiku kohtumine

17.06 eelkongress “Quality renaissance in Higher education?”, Tallinn

18.-19.06 Kongress „Quality renaissance – Co-creating a Viable future“, Tallinn