Praktilised tööd füüsikas gümnaasiumile

Praktilise töö tegijad ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........

Praktilise töö tegemise reeglid:

1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi.

2. Praktilist tööd tehes vastutab töö läbiviija tema poolt kasutatavate katsevahendite eest. Kui mõnel katsevahendil on midagi

viga või juhtub sellega midagi, tuleb sellest koheselt õpetajale teada anda.

3. Katsevahendid tuleb peale töö lõpetamist kokku korjata ja viia tagasi selleks ettemääratud kohta.

4. Praktilist tööd tegema asudes loe esmalt läbi juhend, mitte ära hakka kohe katseid läbi viima.

5. Kõik praktilises töös tehtut tuleb kirjeldada töölehel (protokollis), kus kajastub nii töö eesmärk, kasutatavad töövahendid,

töö käik kui tulemused ja kokkuvõtted.

Praktiline töö TÖÖ JA VÕIMSUSE MÄÄRAMINE 10. klass

Praktilise töö puhul on kombeks kõik väga täpselt kirja panna. Esmalt määratakse töö eesmärk ehk põhjus, miks tööd tehakse.

Töö eesmärk

Teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määrata enda keskmine ja maksimaalne arendatav

võimsus.

Võrdleme seda etteantud suurustega.

Selleks tuleb valida sobiv trepikoda, kus pole takistavaid esemeid ja saaks tõusta vähemalt 2-3 korruse jagu.

Töö teoreetiline osa

Trepist üles minnes, kisub Maa sind enda poole, sina aga tahad temast eemalduda, järelikult tuleb trepist üles

kõndides teha tööd. Ideaalis mingit hõõrdejõudu sel ajal sul ületada pole vaja ja õhu takistusjõud on ka tühiselt

väike sinu arendatava kiiruse juures. Seetõttu pead ühtlasel liikumiskiirusel end ülespoole tõukama jõuga, mis on

……………………. sulle mõjuva Maa külgetõmbejõuga. Peale raskusjõu sõltub trepist üles liikumisel tehtav töö

veel ……………………………………………… Sest mõlemad siin mõjuvad jõud on vertikaalsihilised:

raskusjõu suund on alla, sinu jõud üles. Seepärast tuleb ka teepikkust mõõta püstsihis.

Kui sa kiiremini jooksed, väsid rohkem ära. Kui sa tahad hästi ruttu kohale jõuda, pead hoogu lisama. Kui sa

liigud jääva kiirusega kord kiiresti, kord aeglaselt, siis on su töö küll …………………………….., kuid sa

arendad erinevat ……………………………

1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse?

2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd (valem)? ……………………………………………………..

3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? ……………………………………………………..

4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Milline on samal ajal

töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? …………………………………………………………….

Töövahendid ..............................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Esmalt määra oma mass kaalumise teel. Arvuta endale mõjuv raskusjõud. Kõik andmed kanna tabelisse.

2. Seejärel mõõda oma tõusukõrgus. Selleks mõõda 10 erineva astme kõrgus h ja keskmista. Nüüd loe üle,

mitu astet tõused ja arvuta kogu tõusukõrgus.

Mõõtmise

arv

Astmekõrgu

s h (cm)

Mõõtmise

arv

Astmekõrgu

s h (cm)

Mõõtmise arv Astmekõrgus

h (cm)

1. 5. 9.

2. 6. 10.

3. 7. Keskmine h

4. 8. Astmete arv N

Tõusukõrgus

H=hN (m)

3. Trepistõus normaalsel liikumisel. Läbi antud kõrgus 3 korda normaalsel kiirusel ja mõõda ajad.

Nr m (kg) F=mg (N) H (m) A=Fh (J) t (s) N=A/t (W)

1.

2.

3.

Keskmine võimsus

Nk (W)

4. Trepistõus kiirel liikumisel. Läbi antud kõrgus 3 korda maksimaalsel kiirusel ja mõõda vastavad ajad.

Nr m (kg) F=mg (N) H (m) A=Fh (J) t (s) Nmax=A/t (W)

1.

2.

3.

Keskmine võimsus

Nmaxk (W)

5. Tulemuste analüüs Võrdle oma keskmist ja maksimaalset keskmist võimsust lambipirni heledustega. Millisele lambile lähedaselt võimsust arendad (kuidas kiirgad)? Taskulambipirn (1-2) W

Laualambi säästupirn (11–18) W

Auto kaugtule pirn (50–60) W

Hõõglamp laualambis (75–100) W

Tänavavalgustuse lamp (250–400) W Lamp majaka valgustis (2000–4000) W

...............................................................................................................

...............................................................................................................

...............................................................................................................

...............................................................................................................

...............................................................................................................

.......

Väljenda oma mõlemad võimsused ka hobujõudes teades, et 1 hj on umbes 745,7 W.

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Praktilise töö tegija ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........


1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid, s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi.







Praktiline töö MATEMAATILISE PENDLI VÕNKUMISE UURIMINE 10. klass


Töö eesmärk

Õppida määrama pendli võnkeperioodi ja –sagedust.

Uurida, kuidas sõltuvad periood ja sagedus võnkuva pendli pikkusest.

Määrata matemaatilise pendlivõnkeperioodi sõltuvus pendli pikkusest. Võrrelda mõõdetud võnkeperioodi

väärtusi arvutatud väärtustega.

Mõisted

Võnkeperiood - ……………………………………………………………………………………………….…...

Võnkesagedus - ……………………………………………………………………………………………….…...

Üks täisvõnge - ………………………………………………………………………………………………….....

Matemaatiline pendel - …………………………………………………………………………………………...

Mida pikem on pendel, seda …………………… on võnkeperiood ja seda ………..………….. on võnkesagedus.

Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid.

Töövahendid – statiiv, koormis (50g), venimatu niit, käärid, mõõtejoonlaud (50 cm, täpsus 0,05 cm), stopper

(mobiiltelefonilt).


Töö käik

A. Pendli valmistamine

1. Valmista pendel pikkusega l = 100 cm. Selleks lõika esmalt umbes 120

cm pikkune niit.

2. Seejärel kinnita koormis niidi otsa ja seo niit statiivi külge, nagu on

näidatud joonisel. Esialgu ära väga tugevasti seo ning üleliigset niiti ära

maha lõika.

3. Mõõda pendli pikkus niidi kinnituskohast kuni võnkuva koormise

keskkohani (vt joonist). Säti pikkus õigeks ja kinnita tugevamini (ära

üleliigset niiti lõika).

B. Võnkeperioodi sõltuvus pendli pikkusest

1. Mõõtmisel viib üks õpilane pendli ühte äärmisesse asendisse ja koos lahtilaskmisega ütleb „null“ ning

kaaslane käivitab samal hetkel stopperi. Kui pendel on jõudnud uuesti samasse asendisse loendatakse

„üks“. Kui pendel on jõudnud kümnendat korda samasse asendisse, öeldakse „kümme“ ja samaaegselt

lülitatakse stopper kinni.

2. Võnkeperioodi T täpseks määramiseks tulebki mõõta minimaalselt kümne täisvõnke keskus t ja jagada

saadud ajavahemik võngete arvuga N (kümnega), T=t/N.

3. Võnkesageduse f määramiseks tuleb arvutada võnkeperioodi T pöördväärtus, f=1/T.

4. Muuda nüüd pendli pikkust allpool tabelis toodud suuruste järgi ja mõõda iga kord kümne täisvõnke

kestvus t, arvuta vastavad võnkeperioodid T ja sagedused f.

5. Kõik mõõtmis- ja arvutustulemused kanna

tabelisse.

l (cm) t (s) T (s) f (Hz)

100

75

50

25

6. Koosta katseandmete põhjal graafik.

C. Matemaatilise pendli võnkumise uurimine katseliselt ja võrdlus arvutusvalemiga

1. Selleks, et uurida matemaatilise pendli võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, tuleb muuta pendli

pikkust - algpikkusest l=100 cm 10 cm kaupa lühemaks ja mõõta iga pikkuse juures 10 täisvõnke (N)

sooritamiseks kulunud aeg (t).

2. Võrdlusena arvutame kõrvale võnkeperioodi vastava arvutusvalemi järgi.

3. Kanda kõik andmed tabelisse ja arvutada juurde nõutud suurused:

3.1. võnkeperiood vastavalt katsetele N

tT ja

3.2. arvutusvalemile g

lTa 2 (g=9,8 m/s

2),

3.3. vastavad mõõtmisvead N

T4,0

ja

3.4. aa Tl

lT

2

1, kus (Δl=0,1 cm),

3.5. mõlemale sagedusele arvuta juurde lubatud veapiirid T-ΔT ja T+ΔT ning Ta+ΔTa ja Ta+ΔTa.

KÕIK ARVUTUSED TEHAKSE PÕHIMÕÕTÜHIKUTES!

Nr l (m) N t (s) T (s) ΔT (s) Ta (s) ΔTa (s)

1. 0,1 10

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

4. Mõõtmisandmete täpsuse kontrollimiseks arvuta välja veapiirid ehk lubatud eksimispiir:

Nr katse alampiir

T-ΔT (s)

katse ülempiir

T+ΔT (s)

arvutuste alampiir

Ta-ΔTa (s)

arvutuste ülempiir

Ta+ΔTa (s)

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Järeldused

5. Töö lõpptulemuseks kanna graafikule kõik 6 joont – mõlemad sagedusjooned oma ülemise ja alumise

veajoonega. Viiruta erinevalt need veakoridorid ja vaata, kas ja kuidas kokku langevad (100% ei saagi tulla).

Praktilise töö tegijad ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........


1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi.







Praktiline töö VÕRDELINE SEOS FÜÜSIKALISTE SUURUSTE VAHEL 10. klass


Töö eesmärk

erinevate nähtuste kirjeldamisel võivad matemaatilised seosed füüsikaliste suuruste vahel olla sarnased;

see, mida tihti peetakse põhjuseks, võib olla hoopiski tagajärg, ja tagajärjeks peetav võib osutuda põhjuseks.

A. Seos elastsusjõu ja kummi pikenemise vahel

Aleksander Veiderma kirjutab 1918. aastal ilmunud õpikus "Eluta loodus" niimoodi:

Kehade omadust oma koguse ja kuju muutumisele vastu panna ja oma esialgset kuju ja kogust tagasi võtta, kui selle muutumise põhjus on katkestatud, nimetatakse vetruseks.

Sõna vetrus viitab vedrudele, mida kasutati tol ajal näiteks tõldadel ja vankritel, et reisijad ja kaup munakiviteel vähem rappuksid. Tänapäeval kasutatakse selle kena sõna asemel mõistet elastsus.

Jõudu, mis keha kuju ..................................... tekib ja mis püüab keha esialgset kuju ....................................., nimetatakse ......................................

Uurime, millest sõltub elastsusjõud.

Mis juhtub, kui kumminööri ühest otsast kinni hoida ja teisest tõmmata?

.....................................................................................................................................................................................

On ju nii, et mida rohkem kummi välja venitada, seda rohkem tuleb selleks oma lihaseid pingutada. Seega, mida

pikemaks kumminöör venib, seda ........................................ elastsusjõud temas tekib. Kui nööri vaba ots lahti

lasta, siis võtab see ........................................ mõjul esialgse kuju.

Kui tõmbasid vaba otsa vasakule, oli elastsusjõud suunatud .................................... Kui tõmbasid paela vaba otsa

allapoole, mõjus elastsusjõud ........................................... Seega, elastsusjõud on suunatud alati

............................................

Mis on siin põhjus ja mis tagajärg? Teiste sõnadega - kas elastsusjõud põhjustab vedru pikenemise või hoopis

vedru pikenemine põhjustab elastsusjõu tekkimise?

.....................................................................................................................................................................................

Kontrollime ka katseliselt, kuidas elastsusjõud on seotud vedru pikenemisega.

Alustuseks pannake kirja kõik vajalikud töövahendid.

Töövahendid ..............................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

..................................................................................................................................................................................... Seejärel kirjutatakse täpselt etapp etapi järel üles, mida töös tehti.

Töö käik

1. Kinnitage uuritav kummipael statiivi külge ja riputage paela otsa tuntud massiga koormis.

2. Oodake, kuni koormis paigale jääb. Nüüd on koormusele mõjuv raskusjõud ja kummipaelas tekkinud

elastsusjõud arvuliselt võrdsed.

3. Märkige nööpnõeltega paela ülemises ja alumises osas ära kohad (saate kasutada juba paela kinnitamisel

statiivile, vt näidis), millede vahelist kaugust mõõtma hakkate.

4. Mõõtke paela algpikkus l0, selleks peab paela küljes rippuma üks koormis (mille massi pärast arvutustes ei

arvesta), et pael oleks sirge.

5. Mõõtke paela pikkus ja arvutage pikenemine erinevate koormuste korral, pannes neid paela otsa üksteisele

juurde kuni pael veel lauda ei puuduta.

6. Mõõtmistulemused ja arvutused kandke tabelisse.

Fr= ........................., Fe = ......................... k = .........................

Koormuste arv Koormuste Koormustele Paela pikkus Paela Paelas tekkinud Kummipaela

jäikus kogumass (kg)

mõjuv raskusjõud

(N) (m) pikenemine (m) elastsusjõud (N)

(N/m)

0 0 0 l0 = 0 0 0

1 m1 = Fr1 = l1 = l1 = Fe1 = k =

2

3

4

Arvuta siia välja kummipaela keskmine jäikus. ………………………………………………………………………………………………………………… Tulemuste analüüs

1. Jagame paarikaupa läbi kummipaela pikenemised ja neile vastavad elastsusjõudude väärtused.

2. Võrdle saadud jagatisi.

Kas ühe rea tehted annavad sama tulemuse? Kui jah, siis tähendab see, et nii mitu korda paela pikkus muutus, muutub ka temas tekkinud jõud ………………….. arv korda. Sel puhul öeldakse, et kummipaela elastsusjõud on ……………………….. tema pikenemisega.

3. Joonista graafik, mis väljendab kummipaelas tekkinud elastsusjõu sõltuvust tema pikenemisest.

Rõhtteljele märgi paela pikenemine, püstteljele aga paelas tekkinud elastsusjõud.

Millise kujuga on saadud graafik? …………………………………………………

B. Hõõrdejõu sõltuvus rõhumisjõust

Töövahendid ....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Töö käik

1. Määrata klotsi algmass m0. Arvutada klotsile mõjuv raskusjõud Fr0.

2. Kinnitage klotsi külge dünamomeeter ja tõmmake seda ühtlaselt mööda puitu. Määrake veojõu suurus.

3. Edaspidi tuleb klotsi massile liita koormise mass(id) ja arvutada uus raskusjõud, siis saate ka uue veojõu.

4. Vasta küsimustele.

Millest sõltub hõõrdejõud ja kuidas on ta seotud ühtlase veojõuga?

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

Kuidas määrata antud katsevahenditega hõõrdetegur , kuidas see on seotud raskusjõuga Fr?

.....................................................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................................................

5. Mõõtmistulemused ja arvutused kandke tabelisse.

Koormuste arv Klotsi mass koos Raskusjõud Veojõud F

ühtlasel Hõõrdejõud Hõõrdetegur

(Fh/Fr) klotsil koormustega (kg) Fr (N) vedamisel (N) Fh (N)

0 m0 = Fr0 = F0 = Fh0 = 0 =

1

2

3

s-

-

Kirjuta noolte juurde puuduvad jõudude nimetused.

Arvuta siia välja puidu keskmine hõõrdetegur ja võrdle seda tabelis antuga (0,2-0,4). ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… Kui hõõrdejõu ja raskusjõu jagatised tulid enam-vähem võrdsed, siis võib väita, et hõõrdejõud muutus …………… arv kordi kui raskusjõud.

6. Joonista graafik, mis väljendab hõõrdejõu sõltuvust rõhumisjõust.

Järeldused praktilisest tööst

Kummipaela elastsusjõud on ........................................ paela pikenemisega.

Hõõrdejõud on ........................................ rõhumisjõuga.

Praktilise töö tegija ....................................................................................................................... Kuupäev ........................... Klass ........


1. Praktilist tööd tehes tuleb alati järgida ohutusnõudeid, s.t. mitte ohtu seada iseennast ja kaasõpilasi.







Praktiline töö MAGNETISM 11. klass


Töö eesmärk

Tunnetada ja aru saada väljast ja teda iseloomustavatest suurustest.

Õppida analüüsima nähtusid (praegu magnetismi näitel).

Magnetism

Magnetväli eksisteerib alati ………………………… juhtme ümber. ………………………… nimetatakse keha,

mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Magneteid iseloomustavad ………………………… -

kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nimetatakse poolust, mis pöördub

maakera ………………………… poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela

…………………………. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise

magnetvälja, nimetatakse ………………………….

Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:

1) ……………………………………………………

2) ………………………….…………………………

…………………………. B iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetvälja visualiseeritakse

…………………………. abil, mis on mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki

selle joone puutujat. Püsimagneti jõujooned kulgevad väljaspool magnetit magnetnõela

………………………….pooluselt ………………………….poolusele. Magnetväli on ………………………….,

st tema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa.

Dielektrikust südamikule keritud traat moodustab …………………………. Elektromagnet on aga

…………………………. pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik …………………………. ja sellega

magnetväli tugevneb.

Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub …………………………. suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab

…………………………. suunda.

Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub ………………………….,

…………………………. näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav ………………………….

näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.

Alustuseks pannakse kirja kõik vajalikud töövahendid.

Töövahendid – laual on nelja peale rauapuru, O-magnet, ja kompass. Paari peale on kaks 4,5 V patareid,

sirgmagnet, U-magnet, pool, A4 valge paber, ühendusjuhtmed, vasktraat, kaks krokodill-otsikut, petri alusel

rauapuru ja mulla segu, raudkruvi, nööpnõel, suur ja väike magnetnõel.


Töö käik

A Tutvumine magnetitega

1. Kasuta erineva kujuga magneteid. Vaata, kus asuvad nende poolused ja kuidas on need märgistatud.

Tunneta magneteid üksteisele lähendades erinimeliste pooluste vahel tõmbejõudu ja samanimeliste

pooluste vahel tõukejõudu.

2. Pooluste kindlakstegemiseks kasuta laual olevat kompassi. Millised on erinevate magnetite ja

magnetnõelte erinevate pooluste värvikoodid?

3. Kuidas reageerivad magnetnõelad magnetite lähendamisele?

………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Joonista magnetid koos pooluste tähistega (ka värvierinevused) siia üles.

B Oerstedi katse kordamine

1. Oerstedi katse – juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.

2. Võta patarei ja ühenda sinna külge pikk juhe.

3. Hoia juhet keskelt võimalikult sirgelt. Kaaslane asetab ettevaatlikult juhtme alla (ei ole veel

kokkupuudet) magnetnõela. Kuidas magnetnõel pöördus?

………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Nüüd tõsta patarei koos juhtmega teisele poole magnetnõela (muudad voolu suunda magnetnõela suhtes).

Kuidas nüüd magnetnõel käitus?

………………………….………………………….………………………….…………………………………

C Magnetvälja jõujooned

1. Raputa A4 paberile pool rauapuru kogusest. Liiguta võimalikult ühtlaselt paberile keskele see laiali.

2. Tõsta paber nüüd ühe magneti peale. Kuidas rauapuru käitub?

3. Joonista siia paberil nähtud jõujoonte pilt.

4. Korda sama veel kahe teise magnetiga. Joonista ka need pildid.

D Magnetvälja tekkimine

1. Ühenda pool patareiga.

2. Lähenda poolile magnetnõelad, kompass ja nööpnõel.

3. Kuidas need käituvad? Anna nende liikumisele selgitus!

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

E Pooli tegemine – kruvi magneetimine

1. Tavaolekus nööpnõel raudkruvi külge ei jää. Mõnel juhul võib nööpnõel enne kruvi külge jääda, kuid

selle põhjuseks on eelnev kokkupuude magnetiga (magneetumine).

2. Keeruta nüüd vasktraat tugevasti tihedalt ümber raudkruvi nii, et mõlemast otsast jääb 2-3 cm traati

sirgelt üle.

3. Ühenda voolujuhtmed patareiga, teise otsa pane krokodill-otsikud.

4. Ühenda raudkruvi vasktraadi otste abil krokodill-otsikute külge.

5. Proovi nüüd kruviga laualt nööpnõela üles tõsta hoides kruvi otsa nööpnõela kohal.

6. Nüüd peaks vastastikmõju olema tugevam, nööpnõel ei kuku nii kergelt maha. Kas on nii? Selgita

nähtust!

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

F Rauapuru otsimine

1. Lähenda magnet petri tassis oleva mullasegu kohale (ära pane vastu!).

2. Vaata, kas magnet tõmbab enda külge metallipuru. Korda seda katset kõigi 3 magnetiga.

3. Pane kirja, mida näed. Milline koht tõmbas enda külge rauapuru ja milline mitte? Miks see nii on?

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

………………………….………………………….………………………….…………………………………

4. Rauapuru eemaldamisel magneti küljest ole ettevaatlik – ära tee seda kiiresti (oht sisse lõigata!).

KUI PRAKTILISED TÖÖD ON LÄBITUD, PALUN KORISTA OMA TÖÖKOHT ÄRA (ASJAD

JÄÄVAD NII NAGU NEED TÖÖD ALUSTADES OLID)!

Documents

Praktilised tööd füüsikas gümnaasiumile