ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT · Lisaoskused lapitöö, rahvuslikud motiivid tänapäevaste rõivaste kujundamises, projektide kirjutamine ja taimeseade annavad võimaluse paremaks

Õppekava kood: 85453Õppekava kinnitatud Räpina Aianduskooli direktori 15.06.2009 käskkirjaga nr 1-2/64

Muudetud Räpina Aianduskooli direktori 17.10.2012 käskkirjaga nr 1-6/169

Õppeasutus: Räpina AianduskoolÕppeasutuse kood: 70002420

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm Tarbekunst ja oskuskäsitööISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Tekstiilitöönimetus eesti keeles

Textile Worknimetus inglise keeles

Õppekeel eesti keel

Kutseõppe liik kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumispõhihariduse nõudeta kutseõpekutseõpe põhihariduse baasil

x kutsekeskharidusõpekutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 120

Õppekava koostamise alusHaridus- ja teadusministri 29.detsembri 2008. a määrus nr 78

Õppekava eesmärgid ja ülesanded Õppekava eesmärkideks on rahvusliku ja piirkondliku kultuuripärandi säilitamine, rahvusliku ja kaasaegse käsitöö ühendamine, mis võimaldab õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks tarbekunsti ja oskuskäsitöö valdkonnas, rahvusliku tekstiilitöö alal lähtudes erialastest nõuetest ja –eetikast ning loob eeldused õpingute jätkamiseks. Lisaoskused lapitöö, rahvuslikud motiivid tänapäevaste rõivaste kujundamises, projektide kirjutamine ja taimeseade annavad võimaluse paremaks konkureerimiseks tööturul.

Nõuded õpingute alustamiseks Õppijal omandatud põhiharidus.

1

Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) 67õnSissejuhatus õpingutesse (1 õn), majandus (2 õn), tööseadusandluse alused (1 õn), suhtlemise alused (1 õn), töökeskkonnaohutuse alused (1 õn), arvutikasutuse ja asjaajamise alused (1 õn), rahvakunsti alused (1 õn), muistne käsitöö (2 õn), joonistamine (2 õn), kompositsiooni alused (2 õn), kutsealane inglise/saksa keel (1 õn), tootearendus (5 õn), Eesti tekstiilipärand ja tänapäev (2 õn), tekstiilide kompositsioon (3 õn), tekstiilmaterjalid (2 õn), õmblemise alused (3 õn), silmuskudumise põhialused (4 õn), heegeldamise põhialused (3 õn), tikkimise põhialused (4 õn), kangakudumise põhialused (6 õn), praktika (20 õn).

2. Valikõpingute moodulid 13õnRahvuslikud motiivid rõivastuses (5 õn), lapitöö (3 õn), vööd ja paelad (3 õn), fotograafia alused (1 õn), kirjakunst (1 õn), moejoonis (1 õn), ehete valmistamine (1 õn), taimeseade (1 õn), projektide koostamine/kirjutamine (1 õn).

3. Üldharidusained 40õnEesti keel (5 õn), kirjandus (3 õn), võõrkeel A (inglise/saksa) (7 õn), matemaatika (5 õn), füüsika (3 õn), keemia (3 õn), bioloogia (2 õn), geograafia (1 õn), ajalugu (4 õn), inimeseõpetus (1 õn), kunst (2 õn), muusika (1 õn), kehaline kasvatus (2 õn), ühiskonnaõpetus (1 õn).

Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppija peab olema sooritanud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning positiivsele tulemusele eriala lõpueksami ning eesti keele ja bioloogia eksamid.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

2

SISUKORD

I ÜLDOSA.................................................................................................................................51.1 Õppekava koostamise alus.................................................................................................51.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded.....................................................................................51.3 Nõuded õpingute alustamiseks...........................................................................................51.4. Praktika..............................................................................................................................51.5. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused...............................................................61.6 Hindamise üldised põhimõtted...........................................................................................6

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED........................................................................82.1. Sissejuhatus õpingutesse....................................................................................................82.2. Majandusõpe......................................................................................................................92.3. Tööseadusandluse alused.................................................................................................102.4. Suhtlemise alused............................................................................................................112.5. Töökeskkonnaohutuse alused..........................................................................................122.6. Arvutikasutuse ja asjaajamise alused...............................................................................142.7. Rahvakunsti alused..........................................................................................................152.8. Muistne käsitöö................................................................................................................162.9. Joonistamine....................................................................................................................172.10. Kompositsiooni alused...................................................................................................182.11. Kutsealane inglise/saksa keel........................................................................................202.12. Tootearendus..................................................................................................................212.13. Eesti tekstiilipärand ja tänapäev....................................................................................222.14. Tekstiilide kompositsioon..............................................................................................232.15. Tekstiilimaterjalid..........................................................................................................252.16. Õmblemise põhialused...................................................................................................272.17. Silmuskudumise põhialused..........................................................................................292.18. Heegeldamise põhialused..............................................................................................302.19. Tikkimise põhialused.....................................................................................................322.20. Kangakudumise põhialused...........................................................................................332.21. Tekstiilitöö praktika......................................................................................................36

III VALIKÕPINGUD................................................................................................................383.1. Rahvuslikud motiivid rõivastuses....................................................................................383.2. Lapitöö ............................................................................................................................393.3. Vööd ja paelad.................................................................................................................423.4. Taimeseade......................................................................................................................433.5. Projektide koostamine/kirjutamine..................................................................................443.6. Fotograafia alused...........................................................................................................453.7. Kirjakunst........................................................................................................................463.8. Moejoonis........................................................................................................................473.9. Ehete valmistamine..........................................................................................................48

IV ÜLDHARIDUSAINED........................................................................................................494.1. Eesti keel..........................................................................................................................494.2. Kirjandus.........................................................................................................................51

4.3. A-võõrkeel (inglise)............................................................................................................53 4.4. Saksa keel...........................................................................................................................55 4.5. Matemaatika.......................................................................................................................59

3

4.6. Füüsika................................................................................................................................62 4.7. Keemia................................................................................................................................64 4.8. Geograafia...........................................................................................................................68 4.9. Bioloogia............................................................................................................................71 4.10. Ajalugu.............................................................................................................................75 4.11. Inimeseõpetus...................................................................................................................76 4.12. Ühiskonnaõpetus...............................................................................................................77 4.13. Muusika............................................................................................................................79 4.14. Kunstiõpetus.....................................................................................................................80 4.15. Kehaline kasvatus.............................................................................................................82 V LÕPUEKSAM.......................................................................................................................84

4

I ÜLDOSA

1.1 Õppekava koostamise alus

Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade riiklik õppekava (Haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2008. a määrus nr 78).

1.2 Õppekava eesmärgid ja ülesanded• käsitöölisena töötamiseks rahvusliku tekstiili alal vajalike teoreetiliste teadmiste ja

praktiliste oskuste omandamine• kujundada valmidust töötamiseks tarbekunsti ja oskuskäsitöö valdkonnas• õppida tundma erinevaid käsitööliike ja -materjale• osata valmistada erinevaid käsitöö esemeid• rahvusliku ja piirkondliku kultuuripärandi säilitamine• rahvusliku ja kaasaegse käsitöö ühendamine, • lisaoskuste omandamine paremaks konkureerimiseks tööturul• luua õpilastele kaasaegne õpikeskkond• võimaldada õpilastel praktiseerida erinevates käsitööettevõtetes

1.3 Nõuded õpingute alustamiseksTarbekunsti ja oskuskäsitöö erialale võetakse õppima põhiharidusega noori. Kooli sisseastumisel tuleb esitada järgmised dokumendid:

• põhiharidust tõendav lõputunnistus• vormikohane arstitõend• 4 fotot• vormikohane avaldus• isikut tõendav dokument.

1.4. PraktikaTekstiilitöö eriala praktikaga taotletakse, et õppija tutvub tootmise põhimõtetega, täiendab vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, omandab vilumusi ning rakendab õpitut reaalsete tööülesannete täitmisel. Õppija omandab meeskonnatöö kogemuse ja hoiaku töötamiseks rahvakunsti ja käsitööga seotud valdkondades. Õppija teab ja tunneb ettevõtte toodangut ja selle müüki; ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid; ettevõttes kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid; ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat; toote arendamise ja reklaamimise võimalusi. Õppija oskab kasutada erinevaid töövahendeid ja seadmeid; valmistada tooteid näidismudeli ja -juhiste järgi; jälgida töö kvaliteeti; valmistada ühtlase kvaliteediga seeriatooteid; anda hinnangut tööle.

Praktika toimub kolme õppeaasta vältel järgmiselt: • I kursuse kevadsemestril 2 nädalat koolis erialaõpetaja juhendamisel (töövahendite ja

kooli meenete valmistamine);• II kursusel 7 nädalat ettevõttes või erialaliidu tunnustatud või kutsetunnistusega

tekstiilimeistri juures;• III kursusel 11 nädalat ettevõttes või erialaliidu tunnustatud või kutsetunnistusega

tekstiilimeistri juures.

5

[Räpina AK direktori 17.10.2012.a käskkiri nr 1-6/169- rakendub alates 2012/13 õa sisseastujale]

PRAKTIKA PLANEERIMINEKolmepoolsete koostöölepingute sõlmimine. Õpilaste instrueerimine, juhendamine praktika päeviku ja aruande koostamisega seotud küsimustes.

PRAKTILINE TEGEVUS ETTEVÕTTES.Praktikant täidab ettevõttepoolse juhendaja poolt antud tööülesandeid. Töötab praktika ajal võimalikult erinevates töölõikudes.

PRAKTIKAPÄEVIKU PIDAMINE JA ARUANDE KOOSTAMINE. Praktikant peab kogu praktikaaja vältel praktikapäevikut.

PRAKTIKA ARUANDE KAITSMINE. Praktikaaruande, päeviku, juhendajapoolse hinnangu ja praktikandi enesehinnangu esitamine kooli ja praktika kaitsmine. Sellest lähtuvalt kujuneb praktika hinne.

Praktika läbimisel õpilane:• oskab orienteeruda uutes situatsioonides• oskab kohaneda ja teha koostööd,• oskab näha oma tegevust kui ettevõtte terviku tegevust• oskab olla valmis enesetäiendamiseks• omab reaalse tööalase kogemuse

Praktika loetakse läbituks, kui õpilane on saanud positiivse tööalase iseloomustuse praktika juhendajalt. Õpilase kompetentsuse hindamine praktika ettevõttes toimub isiku poolt, kellele ettevõtte juht on andnud sellekohased volitused. Hinnatakse kompetentsust, mille all mõistetakse neid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid, mis on vajalikud tööülesannete või nende kombinatsioonide sooritamiseks.

1.5. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimusedRiiklik õppekava kehtestab valikõpingute mahuks 13 õn. Kooli õppekavas on järgmised valikmoodulid: rahvuslikud motiivid rõivastuses (5 õn), lapitöö (3 õn), vööd ja paelad (3 õn), fotograafia alused (1 õn), kirjakunst (1 õn), moejoonis (1 õn), ehete valmistamine (1 õn), taimeseade (1 õn), projektide koostamine/kirjutamine (1 õn). Kohustuslikud valikmoodulid on rahvuslikud motiivid rõivastuses, lapitöö, vööd ja paelad. Lisaks tuleb õpilasel valida kaks valikmoodulit mahuga 1 õn.[Räpina AK direktori 17.10.2012.a käskkiri nr 1-6/169- rakendub alates 2011/12 õa sisseastujale]

1.6 Hindamise üldised põhimõttedHinnatakse jooksva õppetöö käigus toimuvaid kontrolltöid, praktilisi töid, referaate jne, mille tulemused kantakse e-päevikusse ning nad võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinde kujunemisele. Kokkuvõtva hindamise vormina fikseeritakse peale semestri ja aastahinde ka õppeainete vahearvestuse hinded 2 korda aastas- novembris ja märtsis õppetegevuse ajakavas määratud tähtaegadel. Õppeaine teadmiste kontrolli vormid on määratud ainekavas.Õppeaine loetakse omandatuks pärast positiivse koondhinde saamist, eksami või arvestuse positiivset sooritust.Mooduli koondhinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde hindeid, arvestustööde hindeid jne.

6

Koondhinde väljapanemiseks on üldjuhul nõutav 3 jooksva hinde olemasolu. Üksikute hindeliikide osakaalu määrab ainet õpetav pedagoog ning fikseerib selle aineprogrammis. Tavaliselt moodustab arvestustöö koondhindest 40 … 51%. Koondhindes võib arvestada ka ca 10% ulatuses õpilase osalemist õppetöös.Diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub viiepallilise hindamisskaala alusel alljärgnevalt :• hinne “5” (väga hea) - aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu põhjalik tundmine;

tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik ning nende edasiarendamise oskus; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus; alternatiivide hindamise ja probleemide lahendamise oskus.

• hinne “4” (hea) – aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmine; tööks sobivate töömeetodite, töövahendite ning töövõtete õige valik; hangitud teadmiste süstematiseerimise, võrdlemise, analüüsi ja tõlgendamise oskus; alternatiivide hindamisel ja probleemide lahendamisel vajab juhendamist.

• hinne “3” (rahuldav) - aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu tundmises esineb lünki; lihtsamate töömeetodite ja töövõtete valdamine, töövahendite õige valik ja kasutamine, toimetulek tüüpsituatsioonides või juhendatavana.

• Hinne “2” (puudulik) - aine teoreetilise, rakendusliku ja praktilise sisu piiratud tundmine või suutmatus seostada ainet reaalsete töösituatsioonidega; lihtsamate töömeetodite ja töövõtete valdamine lisajuhendamisel; suutmatus tõlgendada informatsiooni.

• Hinne “1” (nõrk) - aine mittetundmine; suutmatus toime tulla töösituatsioonides; suutmatus hankida ja tõlgendada informatsiooni.

Jooksev hindamine, mis annab ühelt poolt õppijale tagasisidet tema õpitulemuste kohta ning teiselt poolt informatsiooni õpetajale tema poolt kasutatavate õppemeetodite efektiivsuse kohta, seisneb valdavalt testide sooritamises. Jooksev hindamine toimub alljärgnevalt:• hinne 5 (väga hea) 90 – 100 % punktide arvust õigesti sooritanud• hinne 4 (hea) 70 - 89 % punktide arvust õigesti sooritanud• hinne 3 (rahuldav) 45 – 69 % punktide arvust õigesti sooritanud• hinne 2 (puudulik) 20 – 44 % punktide arvust õigesti sooritanud• hinne 1 (nõrk) 0 – 19 % punktide arvust õigesti sooritanud.Samasugust hindamiskorda kasutatakse ka nende õppeainete hindamisel, mis ei moodusta tervikmooduleid.Arvestades õpilase individuaalseid võimeid ja suutlikkust võib õpetaja vähendada skaala väärtusi 5% võrra.

1.7 Nõuded õpingute lõpetamiseks

Kooli lõpetamiseks peab õppija olema läbinud vastava õppekava positiivsetele hinnetele täies mahus, sooritama eriala ning eesti keele ja bioloogia lõpueksami.

Lõpueksam koosneb 3 osast:1. Mappide ”Minu nelik” ja ”Minu lemmikud rahvakunstis” esitlus.2. Tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus.3. Praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas.

7

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

2.1. Sissejuhatus õpingutesse

1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja hoiakud koolitöö korraldusest, õppetöö vormidest, valitud erialast praktiku nägemuse läbi, erialaga seonduvatest nõuetest ning teadmised õppekava sisust ja ülesehitusest.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1.SISSEJUHATUS KOOLIELLU JA ERIALASSE. Kooli ja kooli ajaloo tutvustus. Tutvuminepedagoogilise personaliga. Kooli kodukord. Kooli infosüsteem. Kooli teenindavad struktuuriüksused. Kooli praktikabaasid. Õpilaskodu. Õppija õigused ja kohustused. Õppijat puudutav dokumentatsioonTunniplaani koostamise põhimõtted. Õppematerjalid ja -vahendid ning nende kättesaadavus.Käsitöömeistri õppekava sisu ja ülesehitus: loengud, seminarid, praktilised tööd vms iseseisev teoreetiline ja praktiline töö, projektid, kirjalike tööde vormistamise nõuded; eksamite ja arvestuste korraldus, õppepraktika, kooli lõpetamine.Käsitöövaldkonna arengusuunad tänapäeval. Käsitöömeistri kutseeetika. Käsitöömeistri kutsestandard ja kutseeksam.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• õppeasutuse õpikeskkonda;• õppetöö vorme ja korraldust;• erinevaid õpimeetodeid;• käsitöömeistri kutsestandardis kirjeldatud nõudeid;• käsitöömeistri kutseeksami sooritamise võimalusi;• käsitöömeistri kutseeetikat;• Eesti käsitöö arengusuundi.Õppija oskab:• leida infot käsitööga tegelevate ettevõtete ja organisatsioonide kohta;• orienteeruda kooli teenindavates struktuuriüksustes.

5. HindamineTööülesanded:1. koostada buklett - millesse koondada teave käsitööga tegelevate ettevõtete ja

organisatsioonide ning käsitöö töövahendite kohta.2. koostada ja esitleda ettekanne, mis hõlmab käsitöövaldkonna arengusuundi tänapäeval

8

2.2. Majandusõpe

2 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused majanduse üldalustest,toote omahinna kujunemise põhimõtetest, ettevõtluse ja ühistegevuse alustest.


3. Õppesisu3.1. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus.3.2. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. Toote omahind3.3. TURUNDUSE PÕHIALUSED. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Turu olemus. Nõudlus. Pakkumine. Turu tasakaal. Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid. Pank ja pangateenused.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• peamisi majandusprotsesse;• Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;• turumajanduse põhikomponente;• ettevõtluse aluseid;• ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;• ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;• äriplaani koostamise aluseid;• toote omahinna kujunemise aluseid;• FIE-na tegutsemise võimalusi.

5. HindamineHinnatakse:• majanduse ja ettevõtluse põhimõistete tundmist;( kirjalik test põhimõistete tundmise kohta,

hõlmab teemasid majanduse ja ettevõtluse alused)• nõudluse ja pakkumise olemuse tundmist; (kirjalik test)• riigieelarve kujunemise aluste tundmist; ( kirjalik test)• oskust koostada (pere) eelarvet; (praktiline töö eelarve koostamine)• erinevate ettevõtlusvormide erinevuste tundmist; (praktiline töö: erinevate ettevõttevormide

võrdlus, erinevused,)

9

• maksude ja maksusüsteemi tundmist; (praktiline töö: palgaga seotud maksude arvutamise oskust);

• oskust kujundada müügihinda; (praktiline töö: müügihinna kujundamine);• tootmise tasuvuse näitajate leidmist; (praktiline töö: omahinna, realiseerimishinna, kasumi,

kasumimäära leidmine);• teadmisi turundusalastest põhimõistetest ja turunduse rollist majanduses; (kirjalik test)• äriplaani koostamist (praktiline töö)

Hinne kujuneb teoreetilise osa vastamisest (40%) ja praktiliste ülesannete lahendamise oskusest (60%).

2.3. Tööseadusandluse alused

1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised põhilistest kutsetööga seotud seadusaktidest ning nendega seotud tööandja ja töötaja õigustest ja kohustustest.

2. Mooduli alustamise nõudedPuuduvad

3. Õppesisu3.1 LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev. Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatamine ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötülid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused.3.2.TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine.3.3.TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hüvitised. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes.3.4. AUTORI- JA TARBIJAKAITSE SEADUSED. Autoriõigusega teosed. Autoriõiguse kehtivusaeg, tasu autorluse eest. Autoriõiguse leping. Vastutus autoriõiguste rikkumise eest. Tarbijakaitse.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust;• peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on

10

vajalikud tööle asumiseks;• töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi (ametijuhend);• töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid;• palga ja puhkuse arvestamise aluseid;• töö- ja puhkeaja korraldust ja nende arvestamise aluseid;• töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid;• töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi;• autorilepingute sõlmimise aluseid ja vastutust autoriõiguste rikkumise eest.

5. Hindamine:Hinnatakse: • oskust sõlmida töölepingut (kontrolltööd töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta) • oskust arvestada töö- ja puhkeaega (tööaja arvestamise tabeli täitmine)• oskust sõlmida tööalaseid kokkuleppeid ja neid muuta (grupitöö)• oskust sõlmida palga kokkuleppeid (kontrolltöö palga kokkulepete sõlmimise kohta)• oskust sõlmida autorikaitse lepingut (lepingu sõlmimine)

2.4. Suhtlemise alused

1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud korrektselt suhelda nii töö- kui õpikeskkonnas. Oskab oma võimeid reaalselt hinnata, end kehtestada ja kohaneda töökollektiiviga. Õppija õpib tundma teeninduse olemust ja sisu.


3. Õppesisu3.1.SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemistõke ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang.3.2.KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid (agressiivne, alistuv, eirav ja kehtestav käitumine). Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö.3.3. STRESS. Pingete tekke põhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.3.4. KLIENDITEENINDUSE ALUSED. Teeninduse mõiste ja olemus. Klientide vajadused ja ootused. Klienditeenindaja roll, pädevused, isikuomadused. Kliendi ja klienditeenindaja õigused. Esmamulje, kontakti loomine ja lõpetamine. Käsitöötoodete esitlemine, müük ja müügitehnikad.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• esmamulje tähtsust;• meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust;

11

• võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks.Õppija oskab:• edastada positiivset esmamuljet;• käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil;• suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;• kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefoni-suhtlusepõhimõtteid;• tähelepanelikult kuulata;• kasutada sõna suulises ja kirjalikus suhtluses;• tõepäraselt ennast hinnata.

5. Hindamine:Hinnatakse:• situatsioonülesannete lahendamist• eneseanalüüsi koostamist• meeskonnatööd• käsitöötoote esitlemist

2.5. Töökeskkonnaohutuse alused

1 õn

1.EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised säästvast toimimisest ja töökeskkonna mõjust, töökoha organiseerimisest ergonoomia nõuetest lähtudes ning oskused materjale taaskasutada ja töökeskkonna võimalike ohtudega toime tulla.


3. Õppesisu3.1.TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.3.2.ESMAABI.Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise ja uppumise korral. Haavad ja verejooksud. Vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus. Kukkumine ja luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund. Esmaabi liiklusõnnetuste korral. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek.3.3. ERGONOOMIA ALUSED. Ergonoomia mõiste ja ülesanded. Erinevad tööasendid ja nende mõju inimesele. Ühtlase ja mõõduka töökoormuse saavutamise viisid.3.4.KÄSITÖÖMEISTRI TÖÖKOHT. Töökoha organiseerimine ja mõõdistamine. Töökoha korrashoid. Võimlemisharjutused erinevatele lihasgruppidele.3.5. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEKÄITLUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Taaskasutus ja säästlik toimimine.

12

Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja esmane käitlus.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste jakutsehaiguste vallas;• töökeskkonna ohutegureid;• kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid;• esmaabi üldisi põhimõtteid;• looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid;• üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;• jäätmekäitluse vajadust ;• töövõimlemise tähtsust tööprotsessis.Õppija oskab:• leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta;• hinnata töökeskkonna ohutegureid, neid vältida või nende mõju vähendada;• järgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid;• töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt;• sooritada töövõimlemise harjutusi;• kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueeruda;• anda esmaabi;• koostada koduapteeki;• märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte ja neid ennetada, vältida võiteavitada ohust;• järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid;• leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks.

5. Hindamine:Hinnatakse:• tööohutusnõuete tundmist• tööspetsiifikast lähtuvat esmaabi andmist• teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi ergonoomikast.

Tööülesanne:1. Rollimäng-õppus. Töökohal on juhtunud õnnetus, kuidas toimid ja aitad järgmiste

terviseprobleemide ja vigastustega kaaskodanikke:Haavad ja verejooksud. Teadvusekaotus. Kukkumine ja luumurrud. Lihaste ja liigestevenitused. Põletushaavad. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad hingamisteedes.Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund. Rollimängule eelneb rühmatööna töökoha apteegi komplekteerimine, et oleks olemas vajalikud abivahendid rollimängu läbiviimiseks.

2. Esitada puhkepausi võimlemisharjutuste kompleks istuva ja seisva tööasendiga töötajale.3. Valikvastustega test. Tööohutuse ja ergonoomika teadmiste kinnistamiseks.

13

2.6. Arvutikasutuse ja asjaajamise alused

1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tekstitöötlusest, tabeltöötlusest, interneti kasutamisest, tööalaste kirjade koostamisest, arvete ja blankettide täitmisest.


3. Õppesisu3.1.ARVUTIKASUTUSE ALUSED. Personaalarvuti protsessor, sisemälu, andmekandjad ja nende lugejad, kuvar, hiir, klaviatuur, printer. Ohutusnõuded arvutiga töötamisel.3.2.TÖÖ WINDOWS`S. Arvuti sisse- ja väljalülitamine. Töölaud, ikoonid ja kaustad, töölaua standardsed ikoonid. Programmide käivitamine ja dokumentide avamine. Aknad: programmiaknad ja dialoogiaknad, nende kasutamine. Menüüd ja nupud, nende kasutamine.3.3 TÖÖ DOKUMENDIGA. Dokumendi loomine, töötlemine, salvestamine ja trükkimine. Erinevad failitüübid. Fotode laadimine arvutisse ja esmane töötlemine.3.4. INTERNET. Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist, e-kirja võimalused, veeb. Arvutiviirused.3.5. ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• arvuti seadmeid;• ohutusnõudeid arvutiga töötamisel;• akende, menüüde ja nuppude tähendusi;• erinevaid failitüüpe;• arvutivõrke, serverit ja arvutiviiruseid;• Interneti kasutamise võimalusi;• hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas;• dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;• algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirjakoostamise nõudeid.Õppija oskab:• alustada ja lõpetada tööd arvutiga,• muuta akende suurust ja kasutada menüüsid;• tegutseda dialoogiaknas;• luua ja kasutada erinevaid faile ja kaustu;• töödelda fotofaile;• leida informatsiooni Internetis;• avada, luua, trükkida, salvestada dokumenti;

14

• otsida veebist infot ja seda salvestada;• koostada ja saata e-kirja;• koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirjaarvutil ja paberkandjal.

5. Hindamine:Hinnatakse:• dokumendi avamist, loomist ja salvestamist• e-kirja koostamist ja saatmist• ametikirja koostamist• info leidmist Internetis

2.7. Rahvakunsti alused

1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised Eesti rahvakultuuri traditsioonidest ja esemelise rahvakultuuri eripärast. Õppijas kujuneb huvi traditsioonilise käsitöö vastu, väärtustamaks ja säilitamaks meie kultuuri.


3. Õppesisu3.1 RAHVAKUNSTI MÕISTE. Rahvakultuur ja rahvuskultuur. Rahvakunsti areng ja seda mõjutavad tegurid.3.2 EESTI TALURAHVA KULTUUR JA ELUKORRALDUS. Uskumused (mütoloogia, loodus, suuline pärimus). Rahvakalender. Traditsioonid ja nende muutumine ajas. Käsitöölise amet.3.3 ORNAMENTIKA. Märgid (peremärgid, ruunikalendrid). Sümboltähendused.Värvustraditsioonid. 3.4 TALURAHVAARHITEKTUUR. Muistsed ehitised (püstkoda, varjualune, kaitseehitised). Taluõu. Rehielamu ja selle kasutamine. Talu kõrvalhooned.3.5 SAVITÖÖD. Kammkeraamika. Riibitud ja tekstiilkeraamika. Siledapinnaline keraamika. Kedrakeraamika.3.6 PUUTÖÖD. Talumööbel ja kirstud. Nikerdatud ja treitud esemed (õllekannud, küübid, lusikad, küünlajalad). Vakad ja vitsutatud nõud. Punutud esemed3.7 NAHATÖÖD. Nahast tarbeesemed (noatuped, tubakakotid, jahitaskud, hobuseriistad). Nahast rõivaesemed (kasukad, nahkjalatsid, nahkvööd).3.8 KIVITÖÖD. Kivi taluehituses. Rahvuslik raiddekoor maakirikutes. Ohvrikivid, mälestuskivid ja hauakivid. Kiviristid. 18.saj. päikesekellad.3.9 METALLITÖÖD. Varase ja vanema rauaaja pronksesemed. Muinasehted. Sepis (tööriistad, tarbeesemed, relvad). Ehted.3.10 TEKSTIILITÖÖD. Muinasrõivad. Rahvarõivaste kujunemine ja piirkondlik jaotus. Kattevaibad.3.12 MUUD MATERJALID. Luu-, õlg-, sarv-, toht-, niinmaterjali kasutamine.3.13. ÕPPEEKSKURSIOON. ERM või ER Vabaõhumuuseum või piirkondlik koduloomuuseum.

4. Hinnatavad õpitulemused:

15

Õppija teab ja tunneb:• Eesti rahvakultuuri eripära;• Eesti esemelist rahvakultuuri ja käsitööliike;• Värvikasutust ja enamlevinud ornamente rahvuslikel esemetel, nende tähendusiÕppija oskab:• eristada tüüpilisi eesti rahvakunstile omaseid esemeid

5. Hindamine:Tööülesanne – alustada mapi „Minu lemmikud rahvakunstis” koostamist Hinnatakse:• loogilist ülesehitust• mapi mitmekülgsust• isiklikku lähenemist• vormistuse esteetilisust ja terviklikkust

2.8. Muistne käsitöö

2 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija osaleb koos kaasõpilastega rollimängulises ajaloolise kogukonna projektis. Õppijad ja õpetaja otsustavad ühiselt, millisesse aega rollimäng paigutub. Õppija püstitab endale ise eesmärgi – loob ajastupärase tegelaskuju ja täiendab seda mooduli jooksul, kasutades fantaasiat, pärimusteavet, fakte paikkonna ajaloost, muistsest elu-olust, loodusest. Õppija omandab teadmisi ja kogemusi muistsetest käsitöövõtetest, proovib kohalike looduslike materjalide võimalusi. Õppija arendab vaatlus- ja kujutlusvõimet.


3. Õppesisu 3.1. MUUSEUM ELAVAKS. Keskendutakse grupis kokkulepitud ajale ja kohale (muinasaeg, mingi kindel sajand), mille kohta hangitakse ühiselt infot: looduslikud tingimused, elu-olu: aeg, koht, tegevused (töö, söök, jook, laul, tants, mäng, sõda). Rollimängu reeglid, võimalikud tegelaskujud (sõdalane, nõid, kalastaja-kütt, põllumees, haldjas, maa-alune, libahunt, rändkaupmees, laulik, võõras jne). Õpetaja on rollimängu juht, kes visandab loo peajooned ja annab tegelastele ülesandeid.3.2.MILLEST SAADI JA KUIDAS KASUTATI TOORAINEID. Niin. Toht. Süsi. Roog. Õlg. Nõges. Kanep. Lina. Vill. Luu. Sarv. Nahk. Jõhv. Seep. Tõrv. Tökat. Vaha. Raud. Savi.3.3.TEKSTIILITÖÖ. Villa kraasimine. Ketramine kedervarrega. Vildist kotike. Linavarrest kiuni. Köie keerutamine. Sõlmed.3.4. NAHATÖÖ. Materjali kogumine ja eeltöötlemine. Naha parkimine. Naharibadest ehted, naharibade kasutamine erinevate materjalide ühendamisel.3.5. PUUTÖÖ. Juurte, vitste ja tohu kogumine ja eeltöötlemine. Lumeräätsad, märss ja kalavõrk.3.6. SAVITÖÖ. KIVITÖÖ. Maapõletus. Kivi töötlemine.3.7. MUINASKÜLA ESEMETES JA MATERJALIDES. Tegelaskujud on kursuse jooksul valmistanud ajastut markeerivaid rõivaid, ehteid ja esemeid. Ajastupäraste roogade valmistamine ja pakkumine.

16

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• kohalikku ajalugu ja loodust kui inspiratsiooniallikat tänapäeva inimesele• võimalusi rollimängude ja iidsete käsitöövõtete läbiproovimise teel arendada kultuuri- ja ajalootunnetust• millisest toorainest mida ja milleks valmistati• kogemuse ja koostöö tähtsat rolli käsitöö elamuslikuks muutmiselÕppija oskab:• püstitada endale ülesande• teemat arendada, järgides teatud reegleid ja piiranguid• koguda ja kasutada muuseumikogudest, kirjandusteostest, internetist, filmidest saadud teavet

5. Hindamine:Läbitud praktiliste tegevuste ja kogutud pärimusliku ja ajaloolise teabe loominguline kasutamine oma tegelaskuju arendamisel.Hinnatakse:• tegelaskuju loogilist ülesehitust• teemasse sügavuti mineku oskust• osalusaktiivsust• elamuslikkust

Tööülesanne:1. Koostada õpimapp, milles õppija kirjeldab muinasaegset tekstiili-, naha-, puu,- savi- ja

kivitööd Iga töö kirjeldamine annab hinde. Mapi koostamisel on soovitav kasutada fotosid, jooniseid ja materjali proove.

2. Kavandada, joonistada, õmmelda, komplekteerida, ajastu ja ametikohane rõivastus rollimängu tarbeks.

3. Valmistada vildist kotike4. Kavandada ja valmistada naharibadest ehe.5. Valmistada savitöö toode.

2.9. Joonistamine

2 õn

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused joonistustehnikatest, loodus- ja geomeetriliste vormide ning perspektiivi- ja figuuri joonistamisest. Omandab hoiaku loovuse ja fantaasia arendamiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks:Puuduvad

3. Õppesisu3.1. JOONISTUSVAHENDID. Töövahendid (joonistuslaud, paberid, papid, pliiatsid, süsi, seepia, kustutuskumm, lakk). Ettevalmistustööd.

17

3.2. SISSEJUHATUS JOONISTAMISSE. Joonistustehnikad (faktuuri edasiandmine, rööp-, kumer-, rist- ja kaldjoontehnika). Varjudeta joonistamine. Eseme mahulisuse kujutamine joone varieeruva tugevusega. Valgus- varjuga joonistamine.3.3.NATÜÜRMORTIDE JOONISTAMINE. Joonistuse kompositsiooniline ülesehitus. Perspektiiv. Visandid (geomeetrilised esemed, mööbel, natüürmort, portree).3.4. RUUMI KUJUTAMINE. Interjöör.3.5.FIGUURI JOONISTAMINE. Visandid

4. Hinnatavad õpitulemused:Õppija teab ja tunneb:• joonistustehnikaid• joonega kujutamise võimalusi• ruumilise kujutamise võtteid• perspektiivi joonistamise aluseid• joonistuse kompositsiooni loomise põhimõtteidoskab:• joonistust komponeerida• kujutada perspektiivi• kujutada erinevate materjalide pindu• kujutada valgus-varjuga ruumilist efekti• visandada figuure ja esemeid natuurist

5. HindamineMooduli hinne kujuneb teoreetiliste teadmiste omandamisest 10% ning praktiliste tööde sooritamisest 90%.Praktilised tööd:• Eseme mahulisuse kujutamine joone varieeruva tugevusega• Perspektiivi kujutamine• Visandite joonitamine (geomeetrilised esemed, mööbel, natüürmort, portree).

Tööülesanne:1. Joonistada hariliku pliiatsiga 3–4 esemega natüürmort, mille teostuses hinnatakse mõõtmis-

võrdlusmeetodi rakendamise oskust ja valguse-varjuga modelleerimist.2. Joonistada värvipliiatsitega perspektiivis linnavaade , mille teostuses hinnatakse perspektiivi

reeglite rakendamise õigsust.3. Joonistada värvipliiatsitega ruumi interjöör, hinnatakse perspektiivi reeglite täitmist,

värvilahendust, loogikat ja loomingulisust.4. Joonistada hariliku pliiatsiga natuurist inimfiguur, mille joonistamisel on rakendatud mõõtmis-

võrdlusmeetodit ja valguse-varjuga modelleerimist.5. Koostada õpimapp , millesse on kogutud kõik tundides teostatud joonistustööd..

2.10. Kompositsiooni alused

2 õn

1. Eesmärk

18

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kompositsiooni ja värvusõpetuse alustest ning oskused neid loovalt käsitööesemete kujundamisel kasutada.


3. Õppesisu3.1 VÄLJENDUSVAHENDID. Pind ja tekstuur. Punkt ja joon. Ruum ja vorm.3.2 VÄRVUS VÄLJENDUSVAHENDINA. Spekter. Värviring. Värvi omadused ja kvalitatiivsed tunnused. Värvipindade vastastikune toime ja värviharmoonia liigid. Värvimõju ja emotsionaalne toime. Värvus-sümboolika ja traditsioon. Praktilised harjutused värvusteooria põhjal.3.3 KUJUTAMISTEHNIKAD. Must-valged ja värvilised faktuurid ja struktuurid. Segatehnikad ja kollaaž. Praktilised harjutused.3.4. PIIRATUD PINNA KUJUNDAMINE. Pildiväli (kujund ja taust). Abstraktne ja kujutav. Staatika ja dünaamika. Tasakaal. Dominandid. Harmoonia ja disharmoonia. Vastandite paarid. Kompositsiooniskeemid (suletud ja avatud, tsentraalkompositsioon, kuldlõige, horisontaalne ja vertikaalne, kolmnurkne, ringne ja ovaalne kompositsioon). Harjutusülesannete teostamine kompositsiooniskeemidele.3.5. MOTIIV KUJUNDUSES. Looduslik, geomeetriline ja abstraktne kujund. Motiiviotsingud. Looduslikud inspiratsiooniallikad kujundustöödes (foto, herbaarium, loodusest joonistatud lähtematerjal). Stilisatsioon. Praktilised harjutused.3.6. ORNAMENTIKA PÕHIALUSED. Sümmeetria ja asümmeetria. Rütm. Bordüüritüübid. Võrgusüsteemid ornamentikas. Piiramata pinna kujundamine. Praktilised harjutused3.7. TOOTE INFOMATERJALIDE KUJUNDAMINE. Kiri kompositsiooni osana. Nõuded käsitööesemeid tutvustavatele infokandjatele.

4.Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• värvus- ja kompositsiooniõpetuse põhitermineid ja tõdesid;• väljendus-ja kujutamisvahendeid;• esitlustehnilisi võtteid;• motiivi osatähtsust kujundustöödes;• ornamentika põhialuseid;• piiratud ja piiramata pinna kujundamise põhimõtteid;• kirja kasutamist toote infomaterjalide kujundamisel .Õppija oskab:• töötada motiiviga;• kujundada piiratud ja piiramata pinda;• oma ideid esteetiliselt esitada.

5. Hindamine:Koostada kompositsiooni ja värvusõpetuse praktiliste tööde mapp.Hinnatakse:• isikliku arengupotentsiaali kasutamist;• ideede loomingulisust;• kompositsiooni reeglitega arvestamist;• graafilise esitluse korrektsust ja lõpetatust.

19

Tööülesanne:1. Kujutada maastik punktide ja joonte abil, töövahendiks must tinten-pen2. Koostada guassvärvidega helendatud ja tumendatud alaga värviring .3. Koostada mustale paberile 5 värviharmooniat kujutavat paberkollaaži.4. Joonistada harjutustööd, millel kujutatakse - abstraktset ja

kujutavat, staatilist ja dünaamilist, tasakaalu, dominante, harmooniat ja disharmooniat.suletud, avatud ja tsentraalkompositsiooni, kuldlõiget, horisontaalset ja vertikaalset, kolmnurkset, ringset ja ovaalset kompositsiooni.

5. Leida looduslik motiivi element ja seda kujutada akvarellis.6. Joonistada harjutustööd, millel kujutatakse, sümmeetriat ja asümmetriat, rütmi ornamendis,

erinevaid bordüüritüüpe.7. Kujutada vabalt valitud joonistusvahenditega piiramata pind.8. Koostada õpimapp, millesse on kogutud kõik tundide käigus teostatud kompositsioonitööd.

2.11. Kutsealane inglise/saksa keel

1 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab esmase erialase sõnavara, mis on vajalik tööjuhendite mõistmiseks ja käsitöötoodete tutvustamiseks


3. Õppesisu3.1 EESTI RAHVUSLIK KÄSITÖÖ. Põhilised käsitööliigid (puutöö, tekstiilid, sepised, nahk, kivi, keraamika) Käsitöötraditsioonid Eestis.3.2 TÖÖVAHENDID. Põhiliste töövahendite nimetused.3.3 MATERJALID JA TEHNOLOOGIAD. Materjalide nimetused, põhilised töövõtted ja tehnoloogiad.3.4 KÄSITÖÖTOODETE TUTVUSTUS. Enamlevinud toodete nimetused. Käsitööga seotud müügi- ja esitlussituatsioonid. Kirjalik toote lühitutvustus.

4. Hinnatavad õpitulemused:Õppija teab ja tunneb:• erialast sõnavara;• materjalide, töövahendite ja tehnikate nimetusi;Õppija oskab:• suuliselt tutvustada lühidalt eesti käsitööd;• toime tulla käsitööga seotud müügi- ja esitlussituatsioonis;• lugeda ja mõista erialast teksti;• koostada kirjalikku toote tutvustust.5. Hindamine:Hinnatakse:• erialase teksti sisu mõistmist (erialase teksti lugemine, tõlkimine)• erialase sõnavara tundmist ja suulist kasutamist (kontrolltööd sõnavara kohta)

20

• toote lühitutvustuse koostamist (koostada kirjalik käsitöötoote lühitutvustus)

2.12. Tootearendus

5 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toodete kavandamiseks, teostamiseks ja esitlemiseks ning oskused rahvuskultuuri esemelisele pärandile toetudes leida käsitöötoote jaoks uusi ideid ja neid teostada. Õpilane saab praktilise kogemuse toodete esitlemiseks tööprotsessi käigus või õpikojas juhendades.

2. Mooduli alustamise nõudedLäbitud moodulid „Eesti tekstiilipärand ja tänapäev”, „Majanduse ja ettevõtluse alused”, „Suhtlemise alused”, „Tekstiilide kompositsioon” ja vähemalt üks tehnoloogiamoodul.

3. Õppesisu3.1. IDEEDE GENEREERIMINE JA VALIK. Toote elukaar. Tootekujundusprotsessi etapid. Rahvakultuur ja loodus ideedeallikana. Ideede hankimise meetodid (analüüs, tootemi-meetod, ajurünnak, ideepank). Tootelugu. Ideekavandid ja nende analüüs. Ideede genereerimine lähtudes konkreetsest käsitöösündmusest (aeg, sihtgrupid)3.2.TOOTE TEOSTAMINE JA ESITLEMINE. Nõuded kavandile. Kavandi ja tööjoonise koostamine. Materjali ja tehnoloogiate valik, materjali ja tööaja arvestus. Hinna kujundamine. Toote teostamine väikepartiina. Pakendi ja tooteinfo kavandamine ja teostamine. Tootesarja kavandamine.Sihtgrupp ja sõnum. Reklaam (reklaamsõnumi koostamine, levitamise võimalused). Toodete esitlemise võimalused (individuaalesitlus /näitus /müük /avatud töökoda /laat /mess /käsitööpäev/ õpituba). Esitluse planeerimine, väljapaneku organiseerimine, esitlemine3.3 PRAKTILINE TÖÖ. Unikaaleksemplari või sarja valmistamine ja esitlemine (võimalik ka lõputööna) - kavandamine, tööjoonise koostamine, materjali ja tehnoloogiate valik, teostus, esitluse koostamine, esitlemine.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• ideede leidmise meetodeid• käsitöötoote võimalikke sihtgruppe• tootekujundusprotsessi etappe• kavandi ja tööjoonise koostamise nõudeid• ressursside arvestamist käsitöötoote teostamisel• nõudeid pakendile ja tooteinfole• toote esitlemise vajadust ja võimalusioskab:• valida ideedest sobivaim, arvestades sihtgruppi ja käsitöösündmust• arvestada optimaalset tööaja- ning materjalikulu tekstiilitoote teostamisel• koostada tooteinfot ja reklaamsõnumit,• arvestada oma toote/tooteseeria omahinda• seostada omandatud oskusi ja teadmisi praktilise tööga

21

5. Hindamine:Hinnatakse:• loovust ja loomingulisust• planeerimise ja säästliku toimimise oskust• töökultuuri ja tööohutust• töö kvaliteeti, tehnoloogilist õigsust• toote esitluseks koostatud materjale (tooteinfo, reklaamleht)Tööülesanne:1. Kontrolltöö. Tootearenduse põhialused- toote elukaar, tootekujundusprotsessi etapid, ideede

hankimise meetodid, tootelugu, ideekavandid ja nende analüüs.2. Kontrolltöö. Toote teostamine ja esitlemine. Nõuded kavandile. Kavandi ja tööjoonise

koostamine. Materjali ja tehnoloogiate valik, materjali ja tööaja arvestus. Hinnakujundamine. Toote teostamine väikepartiina. Pakendi ja tooteinfo kavandamine jateostamine. Tootesarja kavandamine.

3. Kontrolltöö. Sihtgrupp ja sõnum. Reklaam. Toodete esitlemise võimalused. Esitluse planeerimine, väljapaneku organiseerimine, esitlemine.

4. Ideede otsing. Külastada :• muuseumi, käsitööpoodi või käsitöönäitust( müüki );• kangapoodi• galanteriikaupade poodi

leida igast külastuskohast 3 ideed, joonistada ideeallikas ja sellest tuletatud uus idee5. Praktiline töö: Unikaaleksemplari või sarja valmistamine ja esitlemine - kavandamine,

tööjoonise koostamine, materjali ja tehnoloogiate valik, teostus, esitluse koostamine, esitlemine.6. Rühmatöö: Korraldada ja viia läbi koolisisene üritus toodete esitlemiseks, reklaamiks,

müügiks.

2.13. Eesti tekstiilipärand ja tänapäev

2 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab üldised teadmised Eesti tekstiilipärandist ja selle kasutusvõimalustest tänapäeval.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud rahvakunsti aluste moodul

3. Õppesisu3.1. RAHVUSLIKU TEKSTIILI UURIMISE ALLIKAD. Rahvakunsti alane kirjandus Eestis. Muuseumid (ERM ja kohalikud muuseumid). Igapäevaelu.3.2. TEKSTIILI MATERJAL. Vill ja lina (töötlemine ja kasutamine). Materjalide kasutus lähtuvalt esemete liigist ja funktsioonist.3.3. TEHNOLOOGIA. Traditsiooniliste tekstiilitehnikate (nõeltehnika, silmuskudumine, kangakudumine, heegeldamine, tikkimine, vööd ja paelad) ajalugu, levik ja kasutusala.3.4. VÄRV JA KOMPOSITSIOON. Traditsioonilised värvid ja kompositsioonivõtted. Piirkondlik eripära. Värvide sümboltähendused.

22

3.5.RAHVUSLIK TEKSTIIL EESTIS 20./21. SAJANDIL. Tekstiilikunstnikud ja meistrid. Käsitöönduslike tekstiilide tootjad. Tekstiilkäsitöö kui hobi.3.6. PRAKTILINE TÖÖ ALLIKATEGA. Praktiliseks tööks vajaliku info kogumine ja esemete otsimine. Töö esemega (tehnoloogia määramine, mõõtmine, mustri joonistamine).

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• rahvakunsti allikmaterjale tänapäeval: ajakirjandus, kirjandus, internet, muuseumid; igapäevaelu;• rahvakunsti üldist arengut ja regionaalset eripära Eestis;• traditsioonilisi materjale, värve ja kompositsioonivõtteid;• rahvakunsti kasutamist tänapäevases tootearenduses• eesti meistreid, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstisÕppija oskab:• leida kirjandusest ja muuseumitest talle vajalikke materjale ja esemeid;• kirjeldada, mõõta, visandada etnograafilist eset;• kanda etnograafiliste kirjatud silmkoeesemete mustreid ruudupaberile

5. Hindamine:Hinnatakse:

• vajalike materjalide ja esemete leidmise oskust kirjandusest ja muuseumidest• etnograafilise eseme visandamist• etnograafiliste mustrite kandmist paberile

Tööülesanne:1. Külastada kohalikku muuseumi ja kirjutada meeldejäävamatest tekstiileksponaatidest

kirjeldus ( kasutada fotosid, jooniseid ) või valmistada ette Power Point esitlus.2. Koostada ideekaart villa ja lina töötlemiseetappidest ja nende kasutusaladest.3. Joonistada värvipliiatsitega värvide sümboolikat arvestades piirkondlike eripäradega

tekstiiliornament või motiivide kompositsioon A4 formaadile.4. Koostada natuurist rahvusliku käsitöö eseme analüüs - määrata tehnoloogia, teostada

mõõtmine, joonistada muster.

2.14. Tekstiilide kompositsioon

3 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi erialakesksete kompositsiooniülesannete lahendamisel abstraktsete vormide, kujundite ja värvikoosluste abil. Arendab ideede kogumise ja esitamise oskust, detailinägemisoskust ja tervikutaju, kollektsiooni loomise oskust ja stiilitunnetust. Kinnistab positiivset suhtumist ja huvi teemasse, arendab iseseisvust, enesekindlust ja vastutustunnet kujunduslike valikute tegemisel oma töös. Harjutab grupitööd erialaste ülesannete lahendamisel.

2. Mooduli alustamise nõudedLäbitud on kompositsiooni aluste moodul (paralleelselt eriala põhiõpingud).

3. Õppesisu

23

3.1 TEKSTIILIDE PINNAFAKTUURID. Tekstiilmaterjalide kollaazh. Praktilised projektid, mille käigus õpilane analüüsib pinnafaktuuride kasutamist käsitööesemetekujunduses .3.2 ESEME FUNKTSIOONIST LÄHTUVAD KOMPOSITSIOONILAHENDUSED. Analüüsitakse esemete kompositsioonilahendusi ja funktsionaalsete detailide osa eseme üldilme kujundamisel.3.3 TEKSTIILITEHNIKATE VÕIMALUSED JA DEKOORI ISELOOM. Praktilised projektid lihtsate geomeetriliste elementide (ring, romb, joon) tekstiiltehnilise teostusvõimaluste (tikituna, silmuskootuna, heegeldatuna, telgedel kootuna, aplikatsioonina) tundmaõppimisel. Tööjooniste tegemine mõõtkavas. Ruudupaberi kasutamine.3.4 VÄRVUS JA VÄRVILISUS TEKSTIILESEMETES. Värv organiseeriva elemendina. Värviüleminekud. Värv aktsendina. Värv ja emotsioonid. Lemmikvärvid. Värvid sisustus- ja rõivamoes. Etteantud lõngade ja tootetüübi baasil lihtsa geomeetrilise sisustustekstiili kavandamine mõõtkavas. Värvikaardi koostamine tootele.3.5 TRADITSIOONID JA TÄHENDUSED ESEME KOMPOSITSIOONI MÕJUTAJANA. Tähenduslikud detailid rõivastuses (tanu, põll, vöö, kindad), tarbetekstiilides (eesti rahvapärane vaip) ja liturgilistes tekstiilides. Grupitöö: antud teemal võrdleva materjali kogumine ja analüüs.3.6 KÄSITÖÖ JA MOOD. Grupitöö: materjali kogumine viimaste aastakümnete (n. kudumi-) trendide teemal internetimaterjalide ja ajakirjanduse põhjal.3.7 KOLLEKTSIOONI MÕISTE RÕIVAMOES JA SISUSTUSTEKSTIILIDES. Kollektsiooni stiil ja stiililine tervik. Grupitöö: etteantud pildilisele komplektile (moe- või interjöörifoto) stiililiselt sobivate esemete valimine.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• eseme funktsioonist lähtuvaid kompositsioonilisi otsustusi;• tekstiiltehnikatest ja materjalidest tulenevaid piiranguid eseme dekoori kujundamisel;• faktuuride ja värvide abil komponeerimise võtteid;• grupitöö põhimõtteid ja omab valmisolekut koostööksÕppija oskab:• näha ja kirjeldada seoseid osa ja terviku vahel• pöörata tähelepanu värvi-, vormi- ja faktuurikasutusele rõivamoes ja sisustuses• kirjeldada tekstiilide osa tänapäevases interjööris• materjali kogumisel kasutada moe- ja käsitööajakirju, moeajaloo kogumikke, kunstiajaloo teatmikke, internetti;• edasi anda paberil tekstiilmaterjalide omapära – värv, struktuur, läige, karedus, pehmus;• koostada tööjoonist mõõtkavas.

5.Hindamine:Hinnatakse:

• Kavandite vastavust valitud käsitöötehnikatele ja esitlustehnilisi võtteid• Grupitöös tööülesannete lahendamist ja osalemise aktiivsust• Käsitööesemete analüüsimist stiililise terviku seisukohalt• Materjalide kogumist, kasutades erinevaid allikaid

Tööülesanne:1. Koguda erineva pinnastruktuuriga tekstiilitükke ja koostada nendest vabalt valitud

ühendusviisil seinapilt formaadile A3

24

2. Joonistada vabal teemal käsitööeseme joonis, mille valitud kompositsioonilisel lahendusel on funktsionaalne põhjendus.

3. Valmistada pinal, meigikott, lahktasku vms., mille kujundamisel kasuta erinevates tekstiilitehnikates ( tikkimine, heegeldamine, silmuskudumine, telgkudumine) valmistatud geomeetrilisi kujundeid ( ring, ruur, romb, kolmnurk )

4. Leida erinevaid kangaproove ja liimida need A4 formaadis kartongist või paksemast paberist alustele ja moodustada neist kooslusi: värv organiseeriva elemendina, värviüleminekud, värv aktsendina, lemmikvärvid.

5. Kavandada etteantud lõngade ja toote tüübi baasil lihtne geomeetriline sisustustekstiil, mõõtkava järgi A4 formaadile.

6. Grupitöö. Tähenduslikud detailid rõivastuses ja tarbetekstiilides, koguda teemakohast materjali seda võrrelda - analüüsida.

7. Grupitöö. Koguda materjali viimaste aastakümnete ( kudumi ja rõivaste ) moetrendide kohta. Ajakirjandus, moe- ja käsitöölehed, internetiinfo.

8. Grupitöö. Etteantud fotol või joonistatud pildil kujutatud rõivaesemele või sisustustekstiilile leida stiilselt sobivad kaasesemed või elemendid.

2.15. Tekstiilimaterjalid

2 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised naturaalsete tekstiilmaterjalide toorainetest, omadustest, töötlemisest, tehnoloogiatest, viimistlemisest ja hooldamisestning oskused materjali töötlemiseks ja arvestamiseks.


3. Õppesisu3.1. LOODUSLIKUD JA TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED. Kiudude ehitus. Lõnga omadused.3.2. TEKSTIILMATERJALIDE MÄRGISTAMINE. Rahvusvahelised tähised. (jämedus, materjalisisaldus, hooldus)3.3. KOHALIK TEKSTIILI TOORAINE. Vill. Lina. Traditsioonilised kogumis- ja töötlemisvõtted (linakasvatus, lambakasvatus, lina ja villa tee lõngaks). Tekstiilse tooraine töötlemise võimalused ja töötlejad (villa- ja linavabrikud, edasimüüjad).3.4. PRAKTILINE TEKSTIILMATERJALI TÖÖTLEMINE. Materjalikoguse arvestamine ja käsitöönduslik ettevalmistamine (villa ja lõnga pesemine, kuivatamine, kerimine, haspeldamine, poolimine, korrutamine). Värvimine taimedega ja sünteetiliste värvidega ning mõju keskkonnale.3.5. TEKSTIILESEMETE VIIMISTLEMINE JA HOOLDAMINE. Esemete viimistlemine lähtuvalt toorainest ja tehnoloogiast (värvimine, pressimine, aurutamine, venitamine). Hooldus (pesemine, puhastamine, keemiline puhastus). Tekstiile kahjustavad tegurid (niiskus, kahjurid, valgus). Käsitöötoote hooldusjuhendi koostamine.3.6. TEKSTIILITOOTMINE JA KESKKOND. Tootmise ja töötlemise mõju keskkonnale . Terviseriskid ja kaitsevahendid. Säästlik toimimine. Materjalide taaskasutus.

25

4.Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• looduslikke kiudaineid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi;• tekstiili märgistamise rahvusvahelisi tähiseid;• lina ja villa töötlemise etappe toormaterjalist lõngaks;• villaloori, heiet, kedratud ja korrutatud lõnga, S- ja Z-keerdu;• taimede ja sünteetiliste värvidega värvimise protsessi;• tekstiilmaterjalide tootmise ja töötlemisega seotud keskkonnamõjusid ja terviseriske;• esemete viimistlemise ja hooldamise võimalusi.oskab:• värvida tekstiilset materjali nii sünteetiliste kui taimevärvidega;• pesta ja kuivatada villa ja lõnga;• kerida, haspeldada ja poolida lõnga;• valida käsitöölõnga vastavalt kasutusalale;• leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks;• lugeda ja koostada käsitöötoote hooldusjuhendit.• lugeda ja rakendada tööjuhendit


• rahvusvaheliste tekstiili märgistamise tähiste tundmist• lõnga värvimise oskust• esemete viimistlemist• käsitöötoote hooldusjuhendi koostamist

Tööülesanne:1. Kontrolltöö. Looduslike-, tehis- ja sünteetiliste kiudude päritolu, liigitamine, ehitus ja

omadused.2. Külastada lina ja (või ) villavabrikut ja koostada lühikirjeldus nähtust.3. Rühmatöö. Villase lõnga taimedega ja sünteetiliste värvidega värvimine 4. Koostada käsitöötoote hooldusjuhend- arvestades toote kiulist koostist, tootmise tehnoloogiat,

värvikindlust.5. Kontrolltöö. Test - tekstiilitootmine ja keskkond.

26

2.16. Õmblemise põhialused

3 õn

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused õmblemise terminoloogiast, õigetest töövõtetest ja tööasenditest, esmastest käsitsi-, masin- ja pressimistöödest, erinevate tekstiilide õmblemisest ja käsitööesemete viimistlemist toetavatest õmblemise võtetest. Õppija on huvitatud moest ja trendidest. Ta oskab valida kangaid ja õmblustarvikuid, püstitada endale eesmärki ja selle saavutamiseks oma tööd planeerida.


3. Õppesisu:3.1 MOOD MUUDAB. 20-21 saj moemuutused – vaatlemine ja kirjeldamine. Ajaloosündmuste, muusika ja hoiakute mõju moele. Rõivaliikide mõisted. Mida kannaksid täna? Rõivastus ja mulje. Etikett.3.1.2 LOOJAD ja TOOTJAD. Individuaalõmblus versus tööstuslik tootmine tänapäeval. Eestimaised rõivatootjad ja moeloojad. Õpilasmoe konkursid3.2 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA. Töövahendid: lõikamis-, mõõtmis-, triikimisvahendid (aurugeneraatoriga triikraud), nõelad. Tööstuslikud universaal- ja spetsiaalmasinad. Niiditamine, puhastamine, õlitamine, reguleerimine. Paber- ja kangasharjutused.3.2.1 LÕIKEÕPETUSE ALUSED Inimkeha proportsioonid. Figuuri rõhutavad ja peitvad lahendused. Rõivaste suurustenumbrid ja tähised eri riikides. Lõikelehe kasutamine, lõigete kohandamine. Mis on hästiistuv rõivas. Mõõduvõtmine, lõikelehe kasutamine, lihtsad geomeetrilised konstruktsioonid ja skeemid.3.3 PLANEERIMINE JA PRAKTILISED ÕMBLUSTÖÖD. Materjali valik ja selle arvestus. Tööde etapid ja järjekord. Lõigete valik, kandmine kangale, proovid, õmblemine, viimistlus.3.3.1 VOODRIGA LINANE KOTT: lihtühendusõmblus, pööratud äärega pealistusõmblus, pealeõmmeldud tasku, voodri juurdelõikus ja voodri ühendamine põhimaterjaliga, sanga õmblemine, kuumniiske töötlemine3.3.2 KIHNU VARDAKOTT: lihtühendusõmblus, kahekordne palistus, pööratud lõikeservaga kantimisõmblus, tunneli õmblemine. Kanga parema- ja pahema poole määramine, lõime- ja koesuuna määramine.3.3.3 RAHVUSLIKU SÄRGI ÕMBLEMINE: mõõduvõtmine, kanga lõimesuuna määramine, pesuõmblus (2 x õmblus), krae õmblemine, rinnalõhiku ja kaelakaare töötlemine, manseti töötlemine, allääre töötlemine (kahekordne palistusõmblus), lõppviimistlus.3.3.4 PRAKTILISED TÖÖD omavalmistatud käsitööesemete viimistlemisel ja loovtööde teostamisel.

4. Hinnatavad õpitulemused:Õppija teab ja tunneb:• moe muutumist 20. sajandil• eestimaiseid moeloojaid ja rõivatootjaid• figuuri rõhutavaid ja peitvaid moelahendusi• masinõmblusi ja nende kasutusvaldkonda• universaalõmblusmasina ja äärestusmasina tööpõhimõtet ja niiditamist

27

• põhi- ja abimaterjale (naturaalsed ja sünteetilised kangad; liimiriie, dubleer, niidid, lukud, nööbid, paelad, needid, trukid jne.)• õmbluste tähiseid ja tingmärke• lihtsaid õmblustehnoloogilisi töövõtteid (lihtõmblused, palistused, kandid, voodri ühendamine kottidele, tõmbluku õmblemine)• tootele esitatavaid kvaliteedinõudeid• detailide kaunistamise võimalusi;Õppija oskab:• töökohta otstarbekalt ette valmistada;• lugeda ja rakendada tööjuhendit• arvestada materjali kulu ja oma tööd ajaliselt ning etapiliselt planeerida• kasutada ratsionaalseid töövõtteid;• võtta mõõte ja teha lihtsaid lõike kohandusi• konstrueerida lihtsaid detaile (kandid, kotivooder, kotisangad jne.)• kasutada otstarbekaid õmblemise töövõtteid käsitööesemete kvaliteetsel viimistlemisel• valida materjalile vastavat niiti ja õmblusmasina nõela;• õmmelda universaal-, äärestusmasinal erinevaid kvaliteetseid masinõmblusi• kantida ja palistada lõikeääri;• kasutada abivahendeid ja õmmelda furnituuri;• teostada kuumniisket töötlust, valida triikimistemperatuuri vastavalt kangale;• erinevaid materjale ühes käsitöötootes kasutada ja kuumniiskelt töödelda.

5. Hindamine:Hinnatakse:• kanga parema ja pahema poole ning lõime suuna määramist,• materjalile vastava niidi ja õmblusmasina nõela valikut;• abivahendite kasutamist;• kuumniiske töötlemise seadmete kasutamist ja režiimi valikut;• praktiliste tööde valmistamise kvaliteeti, teostamise täpsust ja töövõtteid;• iseseisvat tööd materjali arvestamisel ja töö planeerimisel;• lõppviimistlust;• töökoha korrasolekut

Tööülesanne:1. Koostada õpimapp 20 saj. ajaloosündmuste, muusika ja moe omavahelistest seostest.2. Joonistada 6 figuuritüübile sobilikud rõivakomplektid-

• tänavakomplekt külmal aastaajal;• tänavakomplekt soojal aastaajal• töö ( ameti ) rõivas vabalt valitud ametile;• pidulik rõivas

3. Niidistada õmblus- ja äärestusmasin4. Töö paarides:

• võtta vastastikku mõõdud,• leida ajakirja moejooniste hulgast soovitud rõivaese, • leida lõikelehelt selle lõiked• kopeerida lõiked märkides kopeeritud lõikele kõik vajalikud vastasmärgid, lõimesuunad jm.,• kontrollida lõikelehe mõõtusid figuuri mõõtudega ja vajadusel lõiget kohandada.

5. Õmmelda kangas- ja paberharjutusena sirge, nurkne, kaarjas õmblus ning 3 paralleelset pisterida.

28

6. Teades õmblemise tingmärke, õmmelda tööjuhendi abil järgmised õmblused ja kandid:• lihtühendusõmblus• kappõmblus• kahekordne e. pesuõmblus• pööratud äärega pealistusõmblus• ühe- ja kahekordne palistus• kahekordne rullkant• ühekordne pööratud lõikeservaga rullkant• rõiva pahemale poolele pööratud kant.

7. Määrata kanga proovidel nende parem- pahem pool ja lõime suunad ( 10 proovilappi )8. Konstrueerida linase koti lõige, paigutada lõige kangale, teostada koti juurdelõikus.9. Õmmelda voodriga linane kott10. Lõigata välja ja õmmelda vardakott11. Lõigata välja ja õmmelda rahvuslik särk.

2.17. Silmuskudumise põhialused

4 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised silmuskudumise terminoloogiast, tingmärkidest, õigetest töövõtetest. Oskab valida materjale ja töövahendeid, kududa erinevaid kudesid ning neid viimistleda. Teab, mis on tänapäeval moes ja on tuttav etnograafiliste silmkoeesemetega.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud moodul ”Õmblemise põhialused”

3. Õppesisu3.1 SILMUSKUDUMISE AJALUGU. Ülevaade ennemuistsetest keha-, käe-, ja jalakatetest. Nõelumistehnika.3.2 KUDUMISMATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Villased, puuvillased, linased ja sünteetilised kudumismaterjalid. Pael- ja efektlõngad. Harutatud lõnga töötlemine. Pikad vardad, sukavardad, ringvardad, palmikuvardad, silmuste hoidikud, lõngapoolid, lõngasõrmus, kudumi nööpnõelad.Varraste ja lõnga sobivus. Lõngavöö lugemine.3.3 SILMUSKUDUMISTEHNOLOOGIA ALUSED. Tingmärgid. Silmkoe omadused. Silmuste arvutamine, mõõdu võtmine. Algsilmuse moodustamine, silmuste loomine, parem- ja pahempidised silmused, ääresilmused, kudumi lõpetamine. Silmuste kasvatamine ja kahandamine. Koekiri ja selle lugemine. Detailide omavaheline ühendamine. Praktiline töö: kavand ja väikesemahuline töö parem- ja pahempidiste silmustega.(kott, padi, mänguasi, sall )3.4 ERINEVAD KOEKIRJAD. Patent- , palmik-, vikkel, pitskude. Nupulised koekirjad. Praktiline töö: Kavandamine ja lõike järgi kudumine. ( kampsun, dzemper, vest.)3.5 RINGNE KUDUMINE.3.5.1 Sokid. Soki säär, kand, ots. Praktiline töö: Muuseumis etnograafilise soki kopeerimine ja selle järgi kudumine.3.5.2 Kindad. Ranne pöial, ots. Praktiline töö: Kinda kavandamine ja kudumine.3.6 SILMKOEESEMETE VIIMISTLEMINE JA HOOLDAMINE. Pesemine, kuivatamine, aurutamine. Parandamine.

29

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb :• töövahendeid, kudumismaterjale ning nende omadusi;• põhi- ja tuletatud silmuseid;• tähiseid ja tingmärke;• rahvuslikke silmkoeesemeid;• kaasaegseid kudumeid.Õppija oskab:• valida ja kasutada kudumise töövahendeid, abivahendeid, sobivaid materjale;• lugeda mustriskeeme ja nende järgi kududa;• kududa erinevaid koepindu;• kavandi järgi kududa lihtsalõikelisi silmkoeesemeid;• viimistleda ja hooldada;• lugeda ja rakendada tööjuhendit• kavandi järgi pakkuda võimalikke tehnoloogilisi lahendusi.

5. Hindamine:Hinnatakse:• praktilisi töid• õigeid töövõtteid, materjali sobivust, tööde viimistlust• kavandeid

Tööülesanne:1. Kontrolltöö. Silmuskudumise teoreetiliste algteadmised. ( kudumismaterjalid ja töövahendid,

varraste ja lõnga sobivus, tingmärgid, silmkoe omadused, silmuste arvutamine, mõõduvõtmine, koekiri ja selle lugemine)

2. Kavandada ja kududa väiksemahuline töö (mänguasi, kott, padi sall) parem- ja pahempidiste silmustega.

3. Kavandada ja töös erinevaid koekirju kasutades, kududa lõike järgi vest, dzemper või kampsun.4. Kududa sokk etnograafilise soki järgi seda kopeerides.5. Kavandada ja kududa kinnas ( võib olla ka üks suurem kinnas näit jõulukinnas )

2.18. Heegeldamise põhialused

3 õn

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab algteadmised ja oskused heegeldamise terminoloogiast, tingmärkidest, kasutusvaldkondadest, õigetest töövõtetest ja tööasenditest, iseseisvalt töötamisest, erinevate heegeldamistehnikate valmistamisest ja viimistlemisest.

2.Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud moodul ”Õmblemise põhialused”

3. Õppesisu

30

3.1. ÜLEVAADE HEEGELDAMISE AJALOOST (äärepitsid, vahepitsid, hargipits, iiripits, brügge pits, free-form) .3.2. EESTI ETNOGRAAFILISED PITSID (Valge pits, värviline pits, setu pits, muhu pitsid, hiiu pitsid, tuniis)3.3. HEEGELDAMISTEHNOLOOGIA ALUSED. Töövahendid ja materjalid. Tingmärgid. Põhisilmuste heegeldamine, silmuste kasvatamine ja kahandamine, edasi – tagasi heegeldamine, ringheegeldamine, nelinurkselt heegeldamine, töö lõpetamine. Heegelduse ühendamine teise materjaliga. Heegelduste viimistlemine ja hooldamine, nõuded kvaliteetsele heegeldusele. Tööjuhendi koostamine, tööaja arvestus3.4. ÄÄRE- JA VAHEPITSID. Õppekäik muuseumi (vanaema, tädi, naabri juurde), tutvumine pitsidega. Etnograafilise pitsi järgi mustriskeemi joonistamine ning selle järgi koopia valmistamine3.5.TUNIISTEHNIKA. Erinevad tuniisikirjad. Tuniisiribade ühendamine. Erinevad tuniisesemete kaunistamise võimalused. Kavand ja väiksemamahuline praktiline töö.3.6. VÄRVILISED PITSID. Muhu, setu, kihnu, läänemaa värvilised pitsid. Kompositsioon õpitust rõival või sisustustekstiilil, kavand ning selle teostamine3.8 PRAKTILINE TÖÖ. Kliendile etnograafilisel ainesel põhineva heegeldatud eseme valmistamine (tarbetekstiil, rõivadetail, rõivastusese)

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• põhimõisteid, terminoloogiat, tingmärke, kasutusvaldkondi• erinevaid heegeldamistehnikaid• materjale ja töövahendeid ning nende sobivust erinevate tehnikatega• heegeldamistööde valmistamise üldpõhimõtteid, viimistlemist ja hooldamist• Eesti etnograafilisi pitseÕppija oskab:• lugeda mustriskeeme ja nende järgi heegeldada, arvestades kirjakorda• heegeldada tuletatud silmustega nupulisi, reljeefseid, pitsilisi, mitmevärvilisi ja motiividest esemeid• heegeldada lihtsalõikelisi esemeid• heegeldada pitse ja ääriseid (äärepitsid, kandid, vahepitsid)• ühendada heegeldatud detaile• lugeda ja rakendada tööjuhendit

5. Hindamine:Hinnatakse:• praktilise töö teostamise oskust• töövõtteid, materjalide valikut, eeltööde ja viimistlusvõtete tundmist töö käigus• kavandeid õpitud pitside loova kasutamise kohta rõivastuses ja sisustuses ning nende esitlust (põhjendada materjali valikut, näidata töö teostatavus).

Tööülesanne:1. Kontrolltöö. Heegeldamistehnoloogia alused. Erinevates tehnikates pitsiproovide äratundmine.

Töövahendid ja materjalid. Tingmärgid. Põhisilmuste heegeldamine, silmuste kasvatamine ja kahandamine, edasi – tagasi heegeldamine, ringheegeldamine, nelinurkselt heegeldamine, töö lõpetamine. Heegelduse ühendamine teise materjaliga. Heegelduste viimistlemine ja hooldamine, nõuded kvaliteetsele heegeldusele. Tööjuhendi koostamine.

2. Etnograafilise pitsi järgi joonistada mustriskeem ja selle järgi heegeldada koopia.3. Kavandada ja heegeldada tuniisitehnikas väiksemahuline töö.

31

4. Komponeerida mõnda tekstiilitoodet, rõivaeset, aksessuaari jms värvilise pitsiga5. Heegeldada kliendile etnograafilisel ainesel põhinev heegeldatud ese ( tarbetekstiil, rõivadetail,

rõivastusese).

2.19. Tikkimise põhialused

4 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised põhilistest klassikalistest tikanditest ja eesti paikkondade traditsioonilistest tikanditest, oskab valida materjale ja töövahendeid vastavalt tikandiliigile, teostada keskmise raskusega tikandeid eeltöödest viimistluseni ning kasutada neid tänapäeva kontekstis

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud on moodulid „Kompositsiooni alused” ja „Eesti tekstiilipärand ja tänapäev”, „Õmblemise põhialused”

3. Õppesisu3.1. TIKANDI AJALUGU JA LIIGITUS. Ülevaade - valgetikand ja selle liigid, pinda katvad tikandid, pilutikandid ja aplikatsioonid. Tikandite kasutamine minevikus ja tänapäeval.3.2. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Linased, villased ja puuvillased kangad, neile sobivad lõngad ja nõelad – omadused ja kasutamine. Töövõtted (nõela suund, töö hoidmine). Värvikindlus. Materjali arvestus ja säästlik kasutamine. Mustri märkimine (kopeerimine, triikimine, traageldamine, šabloonid). Kanvaa ja tikkimisraamide kasutamine. Töövahendite korrashoid, töökoha valgustus, tööasend. Tikandite viimistlemine ja hooldamine, nõuded kvaliteetsele tikandile. Tööjuhendi koostamine, tööaja arvestus.3.3. EESTI PAIKKONDADE TRADITSIOONILISED TIKANDID. Värviline lilltikand (Põhja-Eesti lilltikand, Muhu ja Läänemaa tikandid). Rahvuslik võrkpilu põlledel ja pluusidel. Helmestikandid (Saarte lahttaskud, Põhja-Eesti seelikud; helmed, litrid, kudrused ja piiprillid tikandite täiendusena). Paeltest kaunistused (Pärnumaa ja mulgi ülerõivad). Arhailised tikandid (mulgi ja Kihnu tikandid, vaselised).3.5.PÕHIPISTED. Kompositsioon põhipistetest(eel-, vars-, tikk-, ahel-, aed-, sõlm- ja sämppisted) piiratud pinnal, kavand, selle teostamine (kott, padi, lambivari jms). Arhailine tikand - motiivid ja äärised.3.6.TIKANDID RAHVARÕIVASTEL. Liht- ja põimpilu, „kadrid”, helmeste, narmaste, paelte jms kinnitamine, narmad, „losud”. Kompositsioon õpitust rõival, kavand, selle teostamine (pluus, seelik, ülevise, sall jms).3.7. PRAKTILISED TÖÖD: tööde teostamine etteantud ja/või oma loodud kavandite, tööjuhendite ja jooniste järgi.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• klassikaliste tikandite liigitust ja kasutamisvõimalusi• tikkimise tehnoloogiat (materjalide valik, mustri märkimise võimalused, põhipisted, kvaliteetne tikand, viimistlemine)• erinevate Eesti paikkondade traditsioonilisi tikandeid (Lääne-Eesti ja muhu lilltikandid, Põhja-Eesti lilltikand, setu tikandid, mulgi ja kihnu tikandid, valgetikandid)

32

• erinevate kangaste ja niitide ning lõngade omadusi ning nende kasutamist• tikkimise töövahendeid ja abimaterjaleÕppija oskab:• valida, kasutada ja hooldada tikkimise töövahendeid ja abimaterjale• kasutada põhipisteid• kasutada tikandeid ja mustreid tänapäeva kontekstis• valida sobivaid materjale• viimistleda ja hooldada tikandeid• lugeda ja kasutada tööjuhendeid ning jooniseid• arvestada ligikaudset tööaega• lugeda ja rakendada tööjuhendit

5. Hindamine:Hinnatakse:• praktilisi töid tervikuna• töövõtteid, materjali valikut, eeltööde ja viimistluse võtete tundmist töö käigus• kavandeid õpitud pistete ja tikandite loova kasutamise kohta rõivastuses ja sisustuses ning nende esitlust (põhjendada materjali valikut, näidata töö teostatavus)

Tööülesanne:1. Kontrolltöö. Tikkimise põhialused ( Materjalid ja töövahendid, Töövõtted. Värvikindlus.

Materjali arvestus ja säästlik kasutamine. Mustri märkimine. Kanvaa ja tikkimisraamide kasutamine. Tikandite viimistlemine ja hooldamine, nõuded kvaliteetsele tikandile. Tööjuhendi koostamine,

2. Koostada õpimapp Eesti erinevate paikkondade traditsiooniliste tikandite tööproovidest.3. Kujundada ja joonistada tikkimise põhipistetest kompositsiooni töökavand ja teostada see vabalt

valitud eseme kaunistusena ( kott, padi, lambivari jne.4. Kujundada olemasolev või uus ( pluus, seelik, sall jne ) rõivaese rahvusliku tikandi motiividega.

2.20. Kangakudumise põhialused

6 õn

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kangakudumise mõistetest, töövahendite õigest kasutamisest, tööoperatsioonide ratsionaalsetest võtetest, lõime laiuse ja pikkuse arvutamisest, kangakirja loomisest, algkangaste omadustest ja kasutamisest, kanga rakendamisest käsitelgedele, kudumisel ilmnevate vigade parandamisest, ühtlase kvaliteediga kanga kudumisest, käsitsi kootud kangaste viimistlusest ja hooldusest.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud on moodulid: kompositsiooni alused, tekstiilmaterjalid

3. Õppesisu3.1 ÜLEVAADE KANGAKUDUMISE AJALOOST. Telgede tüübid läbi ajaloo.

33

3.1 KANGAKUDUMISE PÕHIMÕISTED. Seletatakse lahti mõisted: kangas, rakendus, kangakiri, niietus, tallamine, sidus, siduspiste, lõngajooks, järjeline niietus, nurkne niietus, kirjakord, siduse märkimine, algkangas.3.2 KANGASTELJED JA TELGKOE TÖÖVAHENDID. Liht- ja kiritelgede ehitus ja eripära, käsitelgede detailide nimetused. Abitöövahendite nimetused ja ratsionaalne kasutamine: käärpuu, reha, suga, soasulane, sidusetraat, kerilaud, haspel, vokk, käsipoolija, süstik, süstikupool, piirits, kangapingutaja.3.3 ALGKANGAD. Labane, toimne ja atlass ning nende lihtsamad tuletised: panama, kanvaa, nurk ja risttoimne . Kirjakorra ja siduse märkimine. Algkangaste spetsiifilised omadused (tugevus, langevus, pehmus, vastupidavus).3.4 LÕNGAMATERJALID. Villa, siidi, puuvilla, linase, poolvilla, elastaani, viskoosi, polüestri, akrüüli omadused. Materjali paksusest ja keeru tihedusest tingitud omaduste muutused.3.5 LÕIME LAIUSE JA PIKKUSE ARVUTAMINE. Sobiva tihedusega soa valik, mustri täiskirjakorraga arvestamine, kokkutõmbe erinevused erinevatel tehnikatel ja materjalidel, kanga tugevuseks lisatavad äärelõngad, kombineeritud lõimetihedus. Soovitud suurusega kanga jaoks lõime tiheduse ja pikkuse arvutamine.3.6 TÖÖJOONISTE TEGEMINE JA KASUTAMINE. Paberšabloon 1:1, suhtarvuga šabloon (1:10), kokkutõmbe protsendiga arvestamine šablooni valmistamisel. Telgedel paberšablooniga mõõtmine.3.7 KULUDE ARVESTAMINE JA TÖÖ OPERATSIOONIDE DOKUMENTEERIMINE. Kootava kanga töökäigu dokumenteerimine, kõikideks tööoperatsioonideks kulunud aja üles märkimine, lõime ja kanga kaalu fikseerimine, ruutmeetri lõime ja kanga kaalu arvutamine, orienteeruva materjalikulu arvestamine, kangarakenduse ja valmis kangaproovi lisamine töökausta,3.8 LÕIME KÄÄRIMINE. 1-4 lõngaga ühtlane käärimine, triibuline lõim, erinevate omadustega (veniva ja mitteveniva) lõngamaterjalide käärimine.3.9 LÕIME PANEK KANGASTELGEDELE. Rehasse lugemine, lõime kerimine poomile (papp ja abipulgad), esimese vaheliku fikseerimine, niietamine, soastamine, lõime ette sidumine, siduse tegemine ja korrigeerimine. Vigade ennetamine niietamisel ja soastamisel (pidev kontrollimine ning loogilise süsteemi tekitamine: igas grupis on kindel arv lõimi).3.10 KANGAKUDUMINE. Paberist süstikupoolide valmistamine, koelõnga poolimine, piiritsa täitmine koematerjaliga, süstiku ja piiritsaga kudumine, kangapingutaja kasutamine, erineva tihedusega ühtlase kanga kudumine, siduste kombineerimine omavahel, mitmesuguse paksuse ja iseloomuga lõngamaterjalide kasutamine ühes kangas, koelõnga jätkamine vahelikus, katkenud lõimelõnga parandamine, purunenud niisiku asendamine, mõõtu kudumine, paberšabloonide kasutamine, vahepealne väikese kaoga ning lõplikult valmis kootud kanga maha võtmine.3.11 KANGA VIIMISTLEMINE JA HOOLDAMINE. Kanga ääristamine: narmastega ja ilma, palistamine, kudumisvigade parandamine, kanga pesemine, kuivatamine, kraasimine, aurutöötlemine, tärgeldamine, vett ja mustust hülgav töötlemine.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• kangakudumise mõisteid• liht- ja kiritelgede ehitust ja eripära, kudumistelgede detaile ja teisi telgkoe töövahendeid• algkangaid (labane, toimne, atlass) ja nende lihtsamaid tuletisi• algkangaste rakendust ning spetsiifilisi omadusi (labane: tihe, jäik, tugev; toimne: diagonaaltriip, hea langevusega; atlass: paks ja sileda pinnaga, kulumiskindel)• kangaste omadusi sõltuvalt materjalist (siid, linane, puuvillane, villane, akrüül)• lihtsaid kanga viimistlus- ja ääristamisvõtteid• kuidas hooldada käsitsi kootud kangaid

34

Õppija oskab:• kasutada kangastelgi, käärpuid, hasplit, kerilauda• arvutada lõime laiust ja pikkust• teha lihtsamaid materjali ja aja kulu kalkulatsioone• käärida ühtlast kangast (ühe kuni nelja lõngaga korraga)• lugeda lihtsat rakendust ja kangast selle järgi kangastelgedele rakendada• teha lihtsamaid siduseid, neid vajadusel parandada ja reguleerida• kududa ühtlase kvaliteediga kangast (nii hõreda, keskmise kui ka tiheda koega, kui ka erinevaid kudumistihedusi omavahel kombineerida)• kudumisel hoida korrektseid ääri (teab kui palju koelõnga pingutada, kuidas jäetakse koelõng vahelikku, kasutab kangapingutajat)• arvestada kootud kanga kokkutõmbega• katkenud lõimelõngu parandada• mõõta kangast kudumise käigus (mõõdulindiga, paberšablooniga)• lugeda ja rakendada tööjuhendit• kootud kangast käsitelgedelt õigesti maha võtta (oskab ka vahepeal kangast maha võtta võimalikult väikese kaoga)• kootud kangast viimistleda (pesta, kuivatada, aurutada, kangaotsi viimistleda)

5. HindamineHinnatakse:• kangakudumise mõistete omandamist• lihtkangaste ja nende spetsiifiliste omaduste äratundmist• kangakirja loomist paberil• tööjooniste ja skeemide tegemise ja lugemise oskust ning kasutamist• kanga laiuse ja pikkuse arvutamist• ühtlase lõime käärimist• Kanga rakendamist käsitelgedele (rehasse lugemine, lõime peale kerimine, niietamine, soastamine, eest sidumine, kangasiduse tegemine)• kudumisel ilmnevate probleemide lahendamise oskust• kvaliteetse kanga kudumist• iseseisvat tööd• lõppviimistlust• töökoha korrashoidu

Tööülesanne:1. Kontrolltöö. Telgkudumise alused ja põhimõisted - kangas, rakendus, kangakiri, niietus,

tallamine, sidus, siduspiste, lõngajooks, järjeline niietus, nurkne niietus, kirjakord, siduse märkimine, algkangas.

2. Kangasteljed ja telgkoe vahendid - liht- ja kiriteljed, käsitelgede detailide nimetused. abitöövahendite nimetused ja kasutamine: käärpuu, reha, suga, soasulane, sidusetraat, kerilaud, haspel, vokk, käsipoolija, süstik, süstikupool, piirits, kangapingutaja.

3. Kontrolltöö. Algkangad - labane, toimne ja atlass ning nende lihtsamad tuletised: panama,kanvaa, nurk ja risttoimne . Kirjakorra ja siduse märkimine. Algkangaste omadused. Lõngamaterjalid. Villa, siidi, puuvilla, linase, poolvilla, elastaani, viskoosi, polüestri, akrüüli omadused. Materjali paksusest ja keeru tihedusest tingitud omaduste muutused.

35

4. Kontrolltöö. Lõime laiuse ja pikkuse arvutamine. Sobiva tihedusega soa valik, mustri täiskirjakorraga arvestamine, kokkutõmbe erinevused erinevatel tehnikatel ja materjalidel, kanga tugevuseks lisatavad äärelõngad, kombineeritud lõimetihedus. Soovitud suurusega kanga jaoks lõime tiheduse ja pikkuse arvutamine. Tööjooniste tegemine ja kasutamine. Paberšabloon 1:1, suhtarvuga šabloon (1:10), kokkutõmbe protsendiga arvestamine šablooni valmistamisel. Telgedel paberšablooniga mõõtmine.

5. Rühmatöö. Kulude arvestamine ja tööoperatsioonide dokumenteerimine. Kootava kanga töökäigu dokumenteerimine, kõikideks tööoperatsioonideks kulunud aja üles märkimine, lõime ja kanga kaalu fikseerimine, ruutmeetri lõime ja kanga kaalu arvutamine, orienteeruva materjalikulu arvestamine.

6. Rühmatöö. Lõime käärimine7. Rühmatöö. Lõime panek kangastelgedele.8. Rühmatöö. Kanga kudumine9. Kududa väike vaip

2.21. Tekstiilitöö praktika

20 õn

1. EesmärkPraktika võib toimuda tekstiilkäsitööga tegeleva ettevõtte juures, erialaliidu poolt tunnustatud või kutsetunnistusega tekstiilimeistri juures. Praktikaga taotletakse, et õppija tutvub tootmise põhimõtetega, täiendab vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, omandab vilumusi ning rakendab õpitut reaalsete tööülesannete täitmisel. Õppija omandab meeskonnatöö kogemuse ja hoiaku töötamiseks rahvakunsti ja käsitööga seotud valdkondades.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud järgmised moodulid: tekstiilmaterjalid, rahvakunsti alused, kompositsiooni alused, töökeskkonnaohutuse alused, suhtlemise alused ja vähemalt 2 tekstiilitehnikatega seotud moodulit.

3. Õppesisu3.1. PRAKTIKA• Tutvumine praktika ettevõttega (ettevõtte õiguslik vorm, struktuuriüksused, tegevuseesmärgid, põhilised konkurendid, kliendid).• Tutvumine töökorralduse, tööjaotuse ja toodanguga.• Tutvumine töökohaga, töösisekorra ja tööohutuse eeskirjadega• Töötamine erinevate tekstiilitööde töövahendite ja seadmetega vastavalt läbitud moodulites omandatud teadmistele ja oskustele• Tekstiilesemete teostamine juhiste järgi ja realiseerimine• Võimalusel osalemine uute toodete loomisel, esitlusel või messidel ja tähelepanekute kirjeldamine; uute tehnikate ja töövõtete õppimine

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:• ettevõtte toodangut ja selle müüki;• ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid;• ettevõttes kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid

36

• tootearendust ettevõttesoskab:• kasutada töövahendeid ja seadmeid;• valmistada tooteid juhiste järgi;• jälgida töö teostamise kvaliteeti;• anda hinnangut oma tööle.

5. Hindamine:Hinnatakse juhendajate hinnangute ja praktika aruande põhjal• töö kvaliteeti• erialaseid teadmisi• praktilisi oskusi• töössesuhtumist• meeskonnatöö valmidust

Tööülesanne:1. Täita praktikapäevikut, milles peavad kajastuma iga päeva konkreetsed tööülesanded2. Koostada praktikaaruanne

37

III VALIKÕPINGUD

3.1. Rahvuslikud motiivid rõivastuses

5 õn[Vähendatud mooduli mahtu, muudetud mooduli nimetust -Räpina AK direktori 17.10.2012.a käskkiri nr 1-6/169- rakendub alates 2011/12 õa sisseastujale]

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õpilane õpiks tundma Eesti rahvarõivaste piirkondlikke eripärasid, omandaks figuuri eripärasid arvestava rõivastumise põhialused, suudaks orienteeruda eelnevates käsitöö, kunsti ja rahvakunsti õppemoodulites omandatud teadmistes – oskustes ning neid rakendades kujundada ja valmistada tänapäevaseid rõivaid. Ühtlasi kinnistuksid eelnevad teadmised- oskused tänapäevase uue terviku loomisel.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud on moodulid „Tekstiilide kompositsioon “, „Tekstiilmaterjalid“ , „ Eesti tekstiilipärand ja tänapäev“ , „Õmblemise põhialused“, „ Tikkimise põhialused“, „Heegeldamise põhialused“.

3. Õppesisu3.1. ÜLEVAADE EESTI RAHVARÕIVASTEST. Põhja –Eesti, Järvamaa, Virumaa, Lõuna-Eesti, Setumaa, Mulgimaa, Pärnumaa, Läänemaa, Eesti saarte rahvarõivaste iseloomulikud tunnused, elemendid, motiivid ja kasutatavad värvid.3.2. FIGUURI ERIPÄRASID ARVESTAV RÕIVASTUMINE. Inimfiguuri proportsionaalsus ja iseärasused. Figuuri eripärasid arvestav rõivastumine. Kangas, lõige ja värv figuuri heade külgede esiletõstmise ja ebameeldivate külgede varjamise teenistuses.3.3. RAHVUSLIKUS STIILIS KOMPLEKTI KUJUNDAMINE. Rahvuslikus stiilis komplekti kujundamine ja valmistamine vabalt valitud käsitöövõtete abil.

4.Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:

• iseloomulikumaid rahvarõiva elemente ja motiive ning nende värvivalikut• erinevate Eesti piirkondade rahvarõivaste eripärasid• figuuri eripärasid arvestava rõivastumise põhialuseid

Õppija oskab:• kujundada kliendi figuuri eripäradega arvestavat rahvuslike elementidega tänapäevast

rõivaeset.• kasutada tänapäevase rõivaeseme valmistamisel erinevaid käsitöö võtteid• valida sobivaid materjale ja töövõtteid• viimistleda ja hooldada käsitöö lisanditega rõivaeset.


• praktilisi töid tervikuna• töövõtteid, materjali valikut, eeltööde ja viimistluse võtete tundmist töö käigus

38

• kavandeid õpitud käsitöövõtete loova kasutamise kohta rõivastuses ja ning nende esitlust (põhjendada materjali, lõike, motiivide ja värvide valikut)

• iseseisva töö oskust.Tööülesanne:1. Joonistada kavand ja valmistada selle järgi 30 – 50 cm pikkusele nukule lihtsustatud

rahvarõivakomplekt.2. Kontrolltöö. Inimfiguuri proportsionaalsus ja iseärasused. Figuuri eripärasid arvestav

rõivastumine. Kangas, lõige ja värv figuuri heade külgede esiletõstmise ja ebameeldivate külgede varjamise teenistuses.

3. Kujundada ja õmmelda, erinevaid käsitöö võtteid rakendades, rahvuslike motiividega vest.4. Kujundada ja õmmelda, erinevaid käsitöö võtteid rakendades, rahvuslikus stiilis

rõivakomplekt, mis peab koosnema vähemalt 2 elemendist.

3.2. Lapitöö

3 õn[Vähendatud mooduli mahtu -Räpina AK direktori 17.10.2012.a käskkiri nr 1-6/169- rakendub alates 2011/12 õa sisseastujale]

1. Eesmärk:Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised põhilistest lapitöö töötlemise tehnikatest, oskab valida materjale ja töövahendeid, kavandada, õmmelda ja viimistleda praktilise kasutusvõimalusega maitseka välimusega lapitöid, lähtudes materjalide säästlikkuse ja taaskasutuse printsiibist.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud on moodulid „ Tekstiilimaterjalid“, „ Õmblemise põhialused“

3. Õppesisu3.1.MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Õmblusvahendid, lõikamisvahendid, mõõtmisvahendid, märkimisvahendid. Materjalide omadused ja liigitamine kiulise koostise järgi. Uute materjalide eeltöötlus. Taaskasutusmaterjalide eelnev töötlemine, varumine ja ladustamine.3.2. LAPITÖÖ PLANEERIMINE JA ÕMBLEMINE. Lapitöö osad. Kangaste valimine. Värvide valimine. Detailide lõikamine. Plokkide õmblemine. Käsitsi lapitöö. Triikimine ja pressimine. Pealispinna kokkuõmblemine – ridade ühendamine, äärte lisamine. Kihtide kokkupanemine. Teppimine. Lapitöö viimistlemine ja hooldamine.3.3. LAPITEHNIKAD. Ruudud – korrapärane ruudupind, trikotaažruudud, ruut ruudus ehk vale ananassitehnika. Kolmnurgad - kahest kolmnurgast koosnev ruut, neljast kolmnurgast ruut, kolmnurgaplokk „lendavad haned“. mäeahelik. Palkmaja - traditsiooniline palkmaja plokk, erinevad palkmaja südamikud, südamiku kahte külge õmmeldud ribadega plokk, spiraalis ümber südamiku õmmeldud kontrastribad, ringis ümber südamiku õmmeldud värviread, volditud ribadega palkmajaplokk. Ribadest lapipinnad - ribadest ruudud, ribadest võrdkülgsed kolmnurgad. Seminolitehnika -lihtsad mustrid, astmelised mustrid, diagonaalsed mustrid, bargello, kalasaba. Crazy ehk hull lapitöö - hull lapitöö ribal, suurema pinna katmine crazy-

39

tehnikaga, crazy ruudul, tikandiga crazy. Kuusnurgad ehk Inglise lapitehnika. Jaapani ringtehnika, volditud lapitöö. Šenill ja bluming tehnika.3.4. PRAKTILISED TÖÖD. Vabalt valitud tehnikas dekoratiivpadi ja voodikate/tekk või seinavaip.3.5. VANAST UUS. Varem kasutusel olnud rõivaesemest kujundada uus hetkeseisule sobilik lahendus- võib olla uuendusega rõivaese, tarbeese jm. Soovitav, kui mõni detail jääb vanast alles. Kavandi joonistamine.

4. Hinnatavad õpitulemusedÕppija teab ja tunneb:

• lapitöös kasutatavaid töövahendeid

• uute ja taaskasutuses olevate lapitöö materjalide eeltöötlemise ja ladustamise nõudeid.

• levinumaid kangamaterjale ja nende omadusi töötlemisel ja kasutuses.

• lapitööde töötlemise põhialuseid

• erinevaid lapitehnikaid ja nende töötlemise tehnoloogiate eripärasid.

• tootele esitatavaid kvaliteedinõudeid;

• lapitöö kaunistamise võimalusi;oskab:

• töökohta otstarbekalt ette valmistada;• valida lapitööks õiged töövahendeid.

• kasutada ratsionaalseid töövõtteid;• teostada vajalikud eeltööd taaskasutusmaterjalide taaskasutamiseks.

• eristada villa, siidi, lina, puuvilla, tehis- ja sünteetilise valdava kiu sisaldusega materjale.

• kasutada erinevaid lapitöö tehnikaid lapitööde teostamisel.

• sobitada kokku erinevaid materjale ühes lapitöös, arvestades nende kiulise koostise eripärasid;

• sobitada kokku maitsekaid värvikooslusi ja kujundada iseseisvalt enda lapitööd;

• leida rõivaesemete taaskasutuse lahendusi.

5. Hindamine:Hinnatakse :

• praktiliste tööde valmistamise kvaliteeti, teostamise täpsust ja töövõtteid;• iseseisvat tööd materjali arvestamisel ja töö planeerimisel;• lõppviimistlust;

• töökoha korraldust

• õpimappi, milles on töönäidised ja lühijuhendid õpitud lapitehnikatest

• järgnevad praktilised tööd: dekoratiivpadi, voodikate/tekk või seinavaip ja vanast-uus toode.

Tööülesanne:1. Koostada õpimapp , millesse on kogutud kõik erinevate lapitehnikate tööproovid. Hinnatakse

töö kvaliteeti, värvide kasutust, mapi üldist kujundust ja kõigi teostatud proovide olemasolu.2. Praktilised tööd:

• kolmnurkade tehnikas dekoratiivpadi;

40

• vabalt valitud tehnikas voodikate või tekk või seinavaip.3. Vanast uus. Kujundada vanast või katkisest rõivaesemest uus meelepärane kasutuskõlblik toode.

41

3.3. Vööd ja paelad

3 õn[Räpina AK direktori 17.10.2012.a käskkiri nr 1-6/169- rakendub alates 2011/12 õa sisseastujale]

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused Eesti rahvuslike tekstiilide juures kasutatud punutud paelade ja vööde valmistamiseks ning kasutamiseks kaasaegses kontekstis, oskab valida materjale ja töövahendeid, teostada paelu ja vöid eeltöödest kuni viimistluseni.


3. Õppesisu3.1. VÖÖD JA PAELAD EESTI RAHVUSLIKES TEKSTIILIDES NING KOMBESTIKUS. Valmistamine, kandmine, kasutamine.MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Linased ja villased lõngad, kõlad, tihv, vöömõõk, vöötelg, kirivöö käärpuu, piirits, vöölukk. Vööde viimistlemine ja hooldamine. Töövahendite korrashoid, tööasend, töökoha valgustus. Tööaja ja materjalikulu arvestamine.3.2. PAELAD. K, näpunöör, kolmeharuline palmik, kuue lõnga palmik, kördipael, südametegapael, ponimus, ai, neljatahuline pael, poolik säärepael, labaselt põimitud säärepael, toimselt põimitud säärepael, kiira-käära säärepael, kaaruspael, heegeldatud vöö, klaasisuuvöö.3.3. KÕLAVÖÖD. Kõlavööde rakendamine, kudumine ja viimistlemine.3.4. VÕRKVÖÖD. Võrkvööde rakendamine, kudumine ja viimistlemine.3.5. KIRIVÖÖD. Kirivööde rakendamine, kudumine ja viimistlemine.


• vööde ja paelade kasutamist rahvatraditsioonis,• erinevaid traditsioonilisi paelu ja vöid,• paelade tegemiseks kasutatavaid abivahendeid ja materjale.

Õppija oskab:• valida ja kasutada vööde ja paelade tegemisel kasutatavaid materjale ning töövahendeid,• kasutada vöid ja paelu kaasaegses kontekstis,• viimistleda vöid ja paelu,• lugeda ja kasutada tööjuhendeid ja skeeme/jooniseid,• valmistada erinevaid paelu,• kududa kõlavööd, võrkvööd, kirivööd,• arvestada ligikaudset tööaega ja materjalikulu.

5. HindamineHinnatakse:

• praktiliste tööde teostust tervikuna;• tööjuhendite ja skeemide kasutamise ja lugemise oskust;• töövõtteid, materjalide valikut, eeltööde ja viimistlusvõtete tundmist töö käigus.

Tööülesanded:

42

• Koostada metoodiline materjal, millesse on koondatud kõikide paelade ja vööde tööproovid ning valmistamise juhendid/skeemid. Hinnatakse tööproovide teostust, värvide kasutust, metoodilise materjali üldist kujundust ja kõigi teostatud proovide olemasolu.

• Praktilised tööd:1. paelte tööproovid: näpunöör, kolmeharuline palmik, kuue lõnga palmik, kördipael,

südametega pael, ponimus, ai, neljatahuline pael, poolik säärepael, labaselt põimitud säärepael, toimselt põimitud säärepael, kiira-käära säärepael, kaaruspael, heegeldatud vöö, klaasisuuvöö;

2. kõlavööde tööproovid sh üks omaloodud mustri järgi kootud tööproov;3. üks täispikkuses (2,5-3 m) kõlavöö;4. võrkvöö või kirivöö tööproov;5. üks täispikkuses (2,5-3 m) võrkvöö või kirivöö.

3.4. Taimeseade

1 õn

1. Eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi seadete, pärgade ja vanikute tegemise põhialustest ja oskavad neid praktiliselt valmistada.


3. Õppesisu3.1. KUJUNDUSÕPETUSE ALUSED Korravõimalused: sümmeetria ja asümmeetria. Kujunduse liigid: dekoratiivne, vegetatiivne, formaal-lineaarne. Taimede asetusviisid, korralduse liigid ja rühmitamine. Pindade kujundus erinevate materjalidega, ruumiline kihilisus ja proportsioonid . Tööde vormid ja tehnikad. Materjalide ja taimede pealispinnad, taimede kasvukujud.3.2. FLORISTILISED TÖÖDMaterjalide ettevalmistamine. Seadete tegemise tehnikad ja vormid. Istutusseade. Pärg. Vanik. Sisehaljastus istutuskastid, erinevad istutusvõimalused.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:• kujundusõpetuse aluseid;

oskab:• teha pärga, vanikut, seadet;• kasutada erinevaid tehnikaid ja kujundusvõtteid seadete, pärgade ja vanikute tegemisel.


• kompositsiooniõpetuse aluste tundmist; • oskust valmistada seadeid, pärgi ja vanikuid;

43

• seadete pärgade ja vanikute üldmuljet;• tööde vastavust kompositsiooni ja värvusõpetuse nõuetele;• seadete kunstilist lahendust ja õpilase loomingulisust nende kujundamisel;• erinevate materjalide ja abivahendite kasutamisoskust;• seadete pärgade ja vanikute tehniliselt korrektset teostust;• töökultuuri;• oskust töötada tervist ja keskkonda säästvalt;• vastutustunnet ja iseseisvust.

Taimeseade mooduli lõpphinne kujuneb õpingute kestel kogutud õpimapi materjalide, praktiliste tööde ja teoreetiliste teadmiste positiivsete hinnete keskmisest.

3.5. Projektide koostamine/kirjutamine

1õn

1.EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised mitmesuguste projektide kirjutamisest ja nende töösse rakendamisest.

2. Nõuded mooduli alustamiseksLäbitud majanduse ja ettevõtluse moodul.

3. Õppesisu3.1. ÜLDpõhimõtted. Projektide kohta info otsimine. Erinevad fondid. Taotlemise üldpõhimõtted. Taotlusvõimalused. Taotlev organisatsioon: mittetulundusühing, seltsing, FIE. Projekti idee. 3.2. PROJEKTI VORMISTAMINE. Taust. Eesmärk. Sihtgrupp. Tegevused. Eelarve. Projekti lisad. 3.3. PROJEKTI RAKENDAMINE. Projekti läbiviimine. Tegevused projekti käigus. Projekti dokumentatsioon. Vahearuanded. Projektijuhi kohustused, vastutus. Meeskonnatöö.3.4. PROJEKTI LÕPETAMINE. Lõpptulemus ja selle kajastamine. Lõpparuanne.

4. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb:

• projektitöö üldpõhimõtteid.oskab:

• leida infot erinevate fondide kohta;• sõnastada projekti ideed ja eesmärki;• kirjutada projekti; • projekti läbi viia;• koostada projekti aruannet.


• projekti kirjutamise oskust; • projekti aruande täitmise oskust.

44

Tööülesanne:1. Kirjutada projekt2. Koostada projekti lõpparuanne

3.6. Fotograafia alused


1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kaasaegse fototehnika käsitsemisest, pildistamisvõtetest, pildi kompositsioonist ja pilditöötlusest.


3. Õppesisu3.1. FOTOKAAMERA KASUTAMINE. Digitaalse fotokaamera tööpõhimõte ja käsitsemine. Manuaalsed seadistused (ava, säriaeg, teravusulatus).3.2. OBEKTI JA PORTREE PILDISTAMINE. Objektid sise- ja välitingimustes, portreed ja inimfiguurid sise- ja välitingimustes. Kaadri valik ja kompositsioon.3.3. PILDITÖÖTLUS. Pilditöötlusprogrammid. Fotode sisestamine arvutisse, korrigeerimine fototöötlusprogrammis, salvestamine ja esitlus.


• digitaalse fotokaamera tööpõhimõtet;• objekti ja portree pildistamise eripärasid;• pilditöötlusprogrammi;

oskab:• käsitseda digitaalset fotokaamerat;• valida sobivaid valgustingimusi • luua terviklikku pildi kompositsiooni • töödelda fotosid pilditöötlusprogrammiga.


• digitaalse fotokaamera kasutamise oskust;• fotode kompositsiooni• pilditöötlusprogrammi kasutamise oskust.

Tööülesanne• Tekstiilitöö õppetööde pildistamine ja fotode töötlemine pilditöötlusprogrammiga. Oma

albumi esitlus.

45

3.7. Kirjakunst


1. EesmärkÕpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi kirja teksti paigutamisest ja ülesehitusest, ning oskavad kasutada võtteid erinevate kirjade kirjutamiseks. Mooduli eesmärgiks on arendada õpilastes oskust edastada loovalt ja kunstipäraselt kirjalikke sõnumeid.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad.

3. Õppesisu3.1. JOONISTATUD PLOKKKIRJAD. Grotesk, kitsas grotesk, motiividel eestipärastatud grotesk jm.3.2. LAISULEKIRJAD. Antiikva grotesk, seotud- ja sidumata kursiivkiri, unitsiaal, poolunitsiaal, gootikirjad.3.3. PEENSULE KIRJAD. Kalligraafia, antiikva.3.4. KIRJA KUJUNDAMINE JA KASUTAMINE. Tekst koos illustratsioonidega, õnnitluskaart, tänukiri.

4. ÕpitulemusedÕpilane teab ja tunneb:

• kirjateksti paigutust ja ülesehitust;oskab:

• erinevate kirjade kirjutamise võtteid;• siduda tervikuks kirja ja kujunduse;• töötada tervist ja keskkonda säästvalt.


• kirja kujundamise ja kasutamisviiside tundmist;• kirja kirjutamise võtete valdamist;• loovust;• kirja teksti paigutamist ja ülesehitust sõltuvalt ülesandest;• töökultuuri.

Tööülesanded:• Kirjakunsti õpimapi koostamine. Õpimapp sisaldab mooduli raames tehtud kirjanäidiseid A4

formaadis lehtedel. Hinnatakse mapi üldist kujundust, kirjanäidiste teostust ja kõigi teostatud tööde olemasolu.

• Tekstilehe kujundamine. Tänukirja, õnnitluskaardi või luuletuse kujundamine kirja ja illustratsioonide kombineerimise teel.

46

3.8. Moejoonis


1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused rõivastuse kujutamiseks inimfiguuril ning rõivastuse kavandite vormistamiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuuduvad.

3. Õppesisu3.1.INIMFIGUURI KUJUTAMINE. Võrdlev mõõtmine, inimkeha proportsioonid, joonistamine natuurist, figuuride visandamine.3.2.TEKSTIILMATERJALIDE KUJUTAMINE. Kangaste faktuuride edasiandmine pliiatsi ja akvarellivärvidega, tehnikate kombineerimine.3.3.RÕIVASTUSE KUJUTAMINE KAVANDIL. Kavandi joonistamine, materjalinäidiste kasutamine, kavandi vormistamine.

4. ÕpitulemusedÕppija teab ja tunneb:

• inimfiguuri ja tekstiilmaterjalide kujutamise põhimõtteid;oskab:

• kujutada inimfiguuri proportsioone;• anda pliiatsi ja akvarellide abil edasi erinevaid kangafaktuure;• vormistada rõivastuse kavandeid.


• natuurist joonistamise oskust;• tekstiilmaterjalide kujutamise oskust;• inimkeha proportsioonide tundmist ja korrektset kujutamist;• kavandite vormistust.

Tööülesanded:• Visandada hariliku pliiatsiga natuurist inimfiguur, mille joonistamisel on rakendatud

mõõtmis-võrdlusmeetodit modelleerimist.• Kujutada paberil erinevaid kangafaktuure kasutades pliiatseid ja akvarelle.• Vormistada rõivastuse kavand, millel on kujutatud inimfiguuri, kangaid, materjalinäidiseid.

47

3.9. Ehete valmistamine


1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused erinevatest materjalidest valmistatud ehete valmistamiseks.


3. Õppesisu3.1 EHETE KANDMISE AJALOOST JA TÄNAPÄEVAST. Muinasehted, Eesti rahvapärased ehted. Ehted ja tänapäev. Ehete kandmise traditsioonidest.3.2 EHETE VALMISTAMISE MATERJALID JA TÖÖVAHENDID.3.3. TEKSTIILMATERJALIDEST EHTED. Paeltest ja kangastest ehted, vilditud ehted, sõlmitud ja punutud ehted. Heegeldatud ja kootud ehted.3.4. TRAADIST JA PÄRLITEST EHTED. Traadist keeratud ehted. Pärlitest põimingud.3.5.POLÜMEERSAVIST EHTED. 4. Õpitulemused:Õppija teab ja tunneb :

• ehete kandmise ajaloost Eesti aladel;• ehete kandmise traditsioone;

oskab valmistada ehteid:• erinevatest tekstiilmaterjalidest;• traadist ja pärlitest;• polümeersavist.


• esitlust Eesti ehete ajaloost;• 5 tekstiilmaterjalist ehte või ehtekomplekti töö kvaliteeti ja eripärasust;• traadist ja pärlitest valmistatud ehetekomplekti kvaliteeti ja isikupära;• polümeersavist ehet või ehtekomplekti.

Tööülesanded:• Koostada esitlus Eesti aladel varemkantud erinevatest ehetest või kaasaegsetest rahvuslikest

ehetest.• Valmistada 5 tekstiilmaterjalist ehet või ehtekomplekti.• Valmistada traadist ja pärlitest ehtekomplekt.• Valmistada polümeersavist ehe või ehtekomplekt.

48

IV ÜLDHARIDUSAINED

4.1. Eesti keel

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija:

• arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;• arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet;• arendab oma õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust;• omandab suhtlemisvalmiduse;• väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri.

2. Nõuded õpingute alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. Õigekeelsus3.1.1. HÄÄLIKUÕPETUS. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine.3.1.2. ÕIGEKIRJUTUS. Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia põhireeglid. Võõrsõnade olemus ja ortograafia: h, f ja š kvantiteedi märkimine. Algustähe ortograafia põhireeglid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik. Arvude märkimine kirjas. Sõnade poolitamine. Lühendamise põhimõtted; lühendite märkimine kirjas. Keelekäsiraamatute kasutamine õigekirja kontrollimiseks.3.1.3. VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide ja omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Nimede käänamine. Arv- ja asesõna käänamise erijooni. Pöördsõna vormistik. Pöördeliste ja käändeliste vormide moodustamine. Eesti keele sõnaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja kontrollimiseks.3.1.4. LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja kaudne kõne. Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon.3.1.5. KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Kirjakeele ja argikeele sõnavara.3.2. Väljendusõpetus3.2.1. TEKST. Teksti mõiste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusus; alustus ja lõpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt eesmärgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine.3.2.2. MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus, reportaaž, reklaam.3.2.3. TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine; allikaviide; konspekteerimine.3.2.4. ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.3.2.5. TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri, apellatsioon, volikiri, protokoll.

49

3.2.6. TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja stiilivead.3.2.7. TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.3.2.8. SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad kõned: ettekanne, sõnavõtt koosolekul.3.3. Eesti keele struktuur3.3.1. KEEL JA KEELETEADUS. Keele olemus. Eesti keel kui soome-ugri keel.3.3.2. FONOTAKTIKA. Eesti keele fonotaktika põhijooni.3.3.3. MORFOLOOGIA. Sõnaliigid. Sõnaliigi piiritlemine. Vormimoodustus. Tüvi, tunnus, lõpp. Astmevaheldus ja muud tüvevaheldused. Põhi- ja peavormid.3.3.4. SÕNAMOODUSTUS. Sõnavara rikastamise teed ja allikad. Sõnaühend ja liitsõna.3.3.5. SÜNTAKS. Lausemoodustus. Lauseliikmed. Süntaktilised seosed.3.4 Sõnavara ja sõnastus3.4.1. SÕNA JA SELLE TÄHENDUS. Sõnade mitmetähenduslikkus. Paronüümia. Sageli vääras tähenduses kasutatavaid sõnu. Metafoorid keeles. Fraseologismid.3.4.2. SÕNAVARA. Sõnavara mõiste ja koostis. Keele sõnavara rikastamise allikad ja viisid. Murdesõnad. Lühendamine ja tehissõnad.3.4.3. LIITSÕNAMOODUSTUS. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid.3.4.3. SÕNATULETUS. Sagedasemate tuletiste tähendus ja ortograafia.3.4.5. SÕNADE LAENAMINE. Näiteid varasematest laenudest; ladina ja kreeka kaudlaene. Tõlkelaenud. Võõrsõnad; võõrsõna tunnusjooned ja ortograafia. Tsitaatsõnad.3.4.6. NIMED JA NIMEKASUTUS. Nimede ortograafia; nimede käänamise erijooni. Nimedest saadud üldsõnade ja võõrnimetuletiste ortograafia.3.4.7. SÕNA TEKSTIS. Sõnavaliku olenevus väljenduse eesmärgist, kõne laadist, adressaadist, situatsioonist. Peamisi sõnastusvigu. Olulisemaid rektsioone.3.8. SÕNARAAMAT. Eesti keele sõnaraamatud ja nende kasutamine.


• keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi; • suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevusi;• ortograafia põhireeglistikku;• üldjoontes keele struktuuri ja eesti keele erijooni;• sõnavaraõpetuse põhimõisteid;• põhilisi sõnamoodustusviise;• olulisemaid sõnaraamatuid ja keelekäsiraamatuid.

oskab:• kasutada eesti kirjakeelt kõnes ja kirjas põhijoontes õigesti;• leida ja kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel;• valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale;• kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja• vormimoodustuses;• eristada eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse;• oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;• oma seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;

50

• leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;• loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust; saadud

ainestikku uue teksti loomisel kasutada;• vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;• koostada ja esitada olmekõnet;• koostada ja vormistada korrektselt olulisi tarbekirju;• rakendada õpitut praktilises keelekasutuses;• näha seoseid keele struktuuri ja õigekeelsuse vahel; näha ühist ja erinevat emakeele ja

õpitava võõrkeele ehituses;• valida ja kasutada väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale ja adressaadile;• kasutada nimesid vastavalt eesti õigekeelsusnormidele;• leida erinevatest sõnaraamatutest vajalikku infot.

5. HindamineMooduli hinne kujuneb jooksvate ja arvestuslike hinnete tulemusena, koondhinne kantakse lõputunnistusele.

4.2. Kirjandus

1. EesmärkÕpetamisega taotletakse, et õppija:

• saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest;• rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri;• väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat;• mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.

2. Nõuded õpingute alustamiseksPuuduvad.

3. Õppesisu3.1. Poeetika3.1.1. ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.3.1.2. LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lüroeepika.3.1.3. DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium.3.1.4. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan, novell, jutustus, lühivormid.3.2. Maailmakirjandus3.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid eepostest. Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.3.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe “Faust” I osa (katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott “IVANHOE” või Hugo “JUMALAEMA KIRIK

51

PARIISIS” või Mérimée “CARMEN” või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või Heine luule.3.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi iseloomustus. BALZACI või STENDHALI või FLAUBERTì võiTOLSTOI või DOSTOJEVSKI üks romaan. Tšehhovi 1-2 novelli. REMARQUEì või HEMINGWAY üks romaan või Bulgakovi “MEISTER ja MARGARITA”. Hesse või Kafka või Salingeri üks proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot. Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1–2 autori loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked).Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.3.3. Eesti kirjandus3.3.1. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus. Kreutzwaldi muinasjutud. „Kalevipoeg“ (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI või VILDE üks näidend.3.3.2. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. “Noor-Eesti” kirjanduse ja keele ja kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest. Tuglase 1–2 novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare“TÕDE ja ÕIGUS” I osa.3.3.3. EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas, Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või UNDI proosateos. Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. Üks KROSSI romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.3.4. Eesti nüüdiskirjandus3.4.1. Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani. Gailiti või Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid “Ristideta hauad” või Helbemäe “Ohvrilaev”.3.4.2 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi proosast. Näiteid Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.3.4.3. LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid kassetipõlvkonna luulest.3.4.4. DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.3.4.5. UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode teostest; 1-2-teose lähivaatlus.3.5 Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses3.5.1. LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid Hesse või Th. Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus. Christie ühe teose lähivaatlus.3.5.2. VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovski või Jessenini luulest. Näiteid Solženitsõni loomingust.3.5.3. DRAMATURGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.3.5.4. UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus.


• vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost, on need läbi lugenud;• eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires;

52

• üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani,• eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid;• käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat;• poeetika põhimõisteid.

oskab:• mõista ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust;• küsimuste abil teost analüüsida, loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult oma arvamusi,

mõtteid ja seisukohti väljendada;• kirjandusteose tegelasi analüüsida;• väärtustada kirjandust aja ja inimese kujutajana;• teksti analüüsida lihtsamate poeetikamõistete seisukohalt.


4.3. A-võõrkeel (inglise)

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õpilane:

• tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;• julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;• teab õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist kõnes ja kirjas;• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

2. Nõuded õpingute alustamiseksÕppinud põhikoolis inglise keelt A-keelena.

3. Õppesisu3.1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad3.1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha.3.1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused, nõrkused, suhted teistega.3.1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa jalinn.3.1.3. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž.

53

3.1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng.3.1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.3.1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.3.1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.3.1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.3.1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.3.1.11. ERIALASED TEKSTID JA SÕNAVARA.3.2. Keeleteadmised3.2.1 Inglise keel:

• nimisõna: üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad, nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne, kahekordne omastav kääne a friend of theirs;

• ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all, every, whole, none of jt;• artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega;

artikli asendajad; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma artiklita;

• omadussõna: -ing, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad;• liitomadussõnad; so ja such, enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul;

võrdlusvormid (not) as...as, not enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little + loendatav/loendamatu nimisõna; omadussõna + to-infinitiiv/that osalause : I'm happy to see them again/He was happy that they were coming to the party;

• arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud;• asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every,

each, all, both, another, (the) other(s)either, neither;• umbisikulised asesõnad it, there;• tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, passiivi

ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple;• tegusõna põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to,

should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused (Conditional I, II); ajamääruslaused;

• määrsõna: määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply jt;

• eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since, from...to/till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in with, without;

• eessõnalised fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by car, for sale, at last jt; nimi-, omadus ja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna advice on, afraid of, belong to jt;

54

• lauseõpetus: fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine tervikuks (cohesion); idioomid keeles;

• sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, not only...but also;• vastandavad sidesõnad however, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for;• järelduslikud sidesõnad then, therefore; alus-, sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad

sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever; ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time;

• viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the way;• võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the;

otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid alustavad sidesõnad since;

• tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid alustavad sidesõnad even if, in case, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad although, even if;

• sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y;

• enamesinevad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/- ify; enamesinevad tegusõnu tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, un-, under-.

4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

• sõnavara ja väljendeid antud teemadel; • grammatilisi konstruktsioone lausete moodustamiseks;• sõnade tuletamise reegleid;• lihtsamat võõrkeelset kirjandust;

oskab:• lugeda antud teemakohast teksti, mõistab selle sisu ja saab aru sõnavarast ning väljenditest;• vestelda etteantud teemal;• täita ülesannet kuuldu põhjal (CD, kassett);• oskab kasutada sõnaraamatut ja tõlkida selle abil lihtsamat teksti.


4.4. Saksa keel

1. EesmärgidÕpetusega taotletakse, et õpilane:

• tunnetab saksa keele õppimise vajadust;• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud saksakeelsest kõnest ja vestlusest;

55

• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;• julgeb ja oskab suhelda saksa keeles;• oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;• teab saksa keelt kõnelevate maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist kõnes ja kirjas;• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

2. Nõuded õpingute alustamiseksÕppinud põhikoolis saksa keelt A-keelena.

3. Õppesisu3.1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad3.1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha.3.1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused, nõrkused, suhted teistega.3.1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn.3.1.4. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž.3.1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng.3.1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.3.1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.3.1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.3.1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.3.1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.3.1.11. ERIALANE SÕNAVARA JA ERIALASED TEKSTIDÕppija teab ja tunneb:

• nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja; ainult ainsuses või ainult mitmuses kasutatavad nimisõnad; nimisõna käänamine, nimisõna käändkonnad (tugev, nõrk, naissoost nimisõnad);

• artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktse tähendusega nimisõnadega, geograafi-liste ja isikunimedega;

• omadussõna: käänamine; omadussõna öeldistäite ja täiendina; võrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussõna substantiveerimine;

• arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja kümnendmurrud); protsent; kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad;

56

• asesõna: isikulised asesõnad, käänamine ja kasutamine; omastavad asesõnad, käänamine ja kasutamine; näitavad asesõnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad asesõnad der, die, das; umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, einer, keiner, jeder, jemand, niemand, etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere; küsivad asesõnad wer, was, was für einer, welcher;

• tegusõna: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad, nende põhivormid ja pööramine; tegusõnade haben ja sein ja werden kasutamine; modaaltegusõnad, pööramise iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning põhiverbina, tarindi modaalverb+infinitiivperfekti moodustamine; enesekohased tegusõnad; umbisikulised väljendid tegusõnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens, Präteritum (moodustamine ja kasutamine);

• käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine;• konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I ja

Konditional I (würde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovlausetes, viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks, võimalikkuse/potentsiaalsuse väljendamiseks;

• passiiv: Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt; Präsens, Präteritum; isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessõnade von ja durch kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I Vorgangspassiv; Infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu, sein...zu; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I, Partizip II); tegusõnade rektsioon;

• määrsõna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;• modaalsed abisõnad: modaalsõnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich, vielleicht,

wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal;• eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor,

zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach, seit, von, zu; passiivselt omandatavad eessõnad (binnen, entsprechend, gemäß, laut, zufolge, zuliebe, zuwider); eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (anstatt, außerhalb, trotz, ungeachtet, unweit, während, wegen;

• sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (Konjunktionadverbien) (und, sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, außerdem, oder, entweder...oder, sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also, trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, nachdem, bevor, ehe, bis, seit(dem), während, obwohl, als ob, so da8, soviel, soweit);

• lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha järgi; lauseliikmed (alus, öeldis ja neid laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, määrus, täiend); tähtsamad sõnajärjereeglid;

• liitlause; rindlause ja põimlause;• põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktiliste funktsioonide järgi, kõrvallausetele

vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen): täiendlaused (Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslausete (Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused (Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused (Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze), tingimuslaused (Konditionalsätze), otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused (Konsekutivsätze),

57

möönduslaused (Konzessivsätze), määralaused (Restriktivsätze), vastandlaused (Adversativsätze);

• sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimiomadus- ja tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los, -sam); nimi- ja omadussõnade eesliited (un-, Un-, miß-, Miß-); tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, emp-, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, miß-); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-); tegusõnade lahutatavad/lahutamatud eesliited (durch-, über-, um-, unter-);

• õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.

4. Hinnatavad õpitulemused4.1. Kuulamisel õpilane:

• mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on lähedased standardkeelele;

• oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;• oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi;• mõistab 5–10-minutilist lühiloengut ning eristab sellest olulist infot.

4.2. Kõnelemisel õpilane:• oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;• oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti;• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;• oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;• oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.

4.3. Lugemisel õpilane:• mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;• oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;• oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte;• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;• teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi

kasutada võõrkeelset teksti lugedes;• oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;• oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

4.4. Kirjutamisel õpilane:• oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;• oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;• oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;• oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);• oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;• oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;• teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.

5. Hindamine

58

Mooduli hinne kujuneb jooksvate ja arvestuslike hinnete tulemusena, koondhinne kantakse lõputunnistusele.

4.5. Matemaatika


• mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri arengus;• omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid

kasutada ülesannete lahendamisel;• arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;• arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste sümbolite

kasutamisega;• arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud ülesannete

lahendamisel;• omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete õppimist ja

õpingute jätkamist valitud erialal;• õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.


3. Õppesisu3.1. REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Arvu n-es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.3.2. VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar- ja ruutvõrrandid, nendeks taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaarvõrratused. Ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.3.3. TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt. Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurgatrigonomeetrilised funktsioonid, nende väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid. Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.3.4. VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt jakoordinaatkujul). Kahe vektori skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektoriristseis ja kollineaarsus.3.5. JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joontelõikumisülesanne.

59

3.6. JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada. Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa valemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.3.7. FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.3.8. PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud.3.9. HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike. Korrapärane prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.3.10. PROTSENDID. Osa, terviku ja osamäära leidmine. Protsentarvutustega seonduvad situatsioonülesanded: intressid, ost-müük, hinnakujundus, kaod.3.11. MÕÕTÜHIKUD. Pikkused, pindalad, mahud. Teisendamine. 3.12. TASAPINNALISED KUJUNDID. Ristkülik, ruut, kolmnurk, ring. Kujundite ümbermõõdud ja pindalad. Rakenduslikud ülesanded.


• ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;• arvu astendamise ja juurimise tehteid;• arvu absoluutväärtuse mõistet;• mõisteid võrdus, võrrand, samasus ja võrratus;• õppesisuga määratud võrrandite ja võrratuste liike;• võrrandite ja võrratuste lubatavaid teisendusi;• võrrandi ja võrratuse lahendite mõisteid;• kraadi- ja radiaanmõõtu;• mis tahes nurga trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone;• trigonomeetrilisi põhiseoseid;• valemeid kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja tangensi

jaoks;• kolmnurga pindala valemeid;• siinus- ja koosinusteoreemi;• vektori mõistet ja tehteid vektoritega;• vektori koordinaate;• vektori ristseisu ja kollineaarsuse tunnust;• joone võrrandi mõistet;• sirget ja ringjoont ning nende võrrandeid;• sirgete vastastikuseid asendeid tasandil;

60

• jada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõisteid; nende üldliikme ja n esimese liikme summa valemeid;

• hääbuva geomeetrilise jada summa valemit;• jada piirväärtuse olemust;• funktsiooni üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid;• funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise geomeetrilist ja füüsikalist tähendust;• funktsiooni graafiku puutuja mõistet;• funktsiooni kasvamise ja kahanemise tunnuseid;• funktsiooni ekstreemumkoha ja graafiku ekstreemumpunkti mõistet ning ekstreemumkoha

leidmise eeskirja;• erinevate tahk- ja pöördkehade liike, nende täispindala ja ruumala arvutamise valemeid.

oskab:• sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise astendajaga astmeteks;• teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi;• lahendada ühe muutujaga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid;• lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja lihtsamate ruutvõrrandite süsteeme;• lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi;• lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme;• teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, kasutades õpitud valemeid;• lahendada kolmnurki;• arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala;• arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala;• sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;• koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga,

punkti ja sihivektoriga;• koostada ringjoone võrrandit;• joonestada sirgeid ja ringjooni nende võrrandite järgi;• leida kahe joone lõikepunkte;• kasutada aritmeetilist ja geomeetrilist jada ülesannete lahendamisel;• skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid;• kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires;• leida ainekavaga määratud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja jagatise

tuletisi;• leida funktsiooni nullkohti;• leida funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikke;• leida funktsiooni graafiku maksimum- ja miinimumpunkte;• uurida lihtsamaid funktsioone ja skitseerida nende graafikuid;• arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel;• skitseerida ruumilisi kehi ja arvutada nende pindala ja ruumala;• rakendada trigonomeetria valemeid ruumigeomeetria ülesannete lahendamisel.


61

4.6. Füüsika

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;• tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas;• omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks,

seletamiseks ning prognoosimiseks;• tutvub füüsikaseaduste universaalsusega;• mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste

teadustega;• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid säästes;• kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud,

tegutseb loodust säästvalt.


3. Õppesisu3.1. MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmõju: mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus, Newtoni teine seadus, Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip.3.2. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja pöörlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus. Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nähtused.3.3.ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse seadus, Coulombì seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.3.4.ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused. Elektrivoolu töö ja võimsus.3.5.MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus Lorentzi jõud. Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.3.6. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid, energia ja levimise kiirus.3.7. VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine. Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnäitaja. Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt.3.8.AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika. Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel. Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg.

62

Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine, tuumade süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse.3.9.AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet, meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja evolutsioon.3.10.NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT. Maailma pildi mõiste ja ajalooline areng. Mateeria põhivormid. Aine ja väli. Vastastikmõjude liigid. Jäävusseadused. Põhiprintsiibid.


• liikumisi kirjeldavaid suurusi ja nendevahelisi seoseid;• Newtoni seadusi ja gravitatsiooniseadust;• impulsi jäävuse seadust ja mehaanilise energia muundumisi;• ringjoonelist liikumist ja võnkumist iseloomustavaid parameetreid;• leida liikumist iseloomustavaid parameetreid (l, s, v, a, t);• lugeda ja koostada nihke, kiiruse ja kiirenduse ajast sõltuvuse graafikuid;• teisendada ühikuid SI süsteemi;• iseloomustada kehale mõjuvaid jõude;• lahendada lihtsamaid ülesandeid töö ja võimsuse leidmiseks;• kasutada energia jäävuse seadust ülesannete lahendamisel;• leida perioodi ja sagedust ringliikumisel ning võnkumistel;• Coulomb’i seadust;• elektriliste parameetrite vahelisi seoseid ja ühikuid;• elektrivoolu toimete rakendusi;• magnetvälja suuna määramise reegleid;• vahelduvvoolu saamise ja kasutamise võimalusi;• elektromagnetlainete skaalat (sageduse, energia ja lainepikkuse järgi);• valguse levimise kiirust, sagedust ja lainepikkust;• valguse levimisel esinevaid nähtusi;• aine makroparameetreid ja nende mõõtmise ühikuid;• aine agregaatolekute iseloomustusi;• olekumuutusi ja selleks vajalikke tingimusi;• Bohri aatomimudelit;• radioaktiivsete kiirguste liike ja nende eest kaitsvaid materjale;• planeetide, asteroidide, komeetide ja meteooride vahelisi erinevusi;• aine esinemise vorme ja vastastikmõjusid Universumis;• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjusi, -tingimusi, seost

teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;• füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid;• seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja seaduse

rakendatavust;• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust;• mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid;• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;

oskab:

63

• leida liikumist iseloomustavaid parameetreid (l, s, v, a, t);• lugeda ja koostada nihke, kiiruse ja kiirenduse ajast sõltuvuse graafikuid;• teisendada ühikuid SI süsteemi;• iseloomustada kehale mõjuvaid jõude;• lahendada lihtsamaid ülesandeid töö ja võimsuse leidmiseks;• kasutada energia jäävuse seadust ülesannete lahendamisel;• leida perioodi ja sagedust ringliikumisel ning võnkumistel;• koostada lihtsamat vooluringi;• mõõta voolutugevust ja pinget;• lahendada ülesandeid vooluringi ja tema osade kohta;• määrata püsimagneti ja vooluga juhtme magnetvälja suunda;• määrata vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu suunda;• määrata induktsioonvoolu suunda;• tuua näiteid elektromagnetkiirgustest, -lainetest;• konstrueerida langevale kiirele vastavat peegeldunud ja murdunud kiirt kahe keskkonna

piiril;• selgitada valge valguse dispersiooni klaasprismas;• väljendada temperatuuri erinevates skaalades;• leida isoprotsesside ülesannetes rõhku, ruumala või temperatuuri;• lahendada lihtsamaid ülesandeid soojusliku tasakaalu võrrandi kohta;• kirjeldada aatomi ehitust;• kirjutada lihtsamaid tuumareaktsioone;• kirjeldada ainet Universumis;• kirjeldada Päikesesüsteemi ja planeetide liikumisi;• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid;• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt;• kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi;• töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;• lahendada probleemülesandeid ainekava mahus; • rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.


4.7. Keemia


• omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemiseks;• laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest

mõistetest ja seaduspärasustest;

64

• mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses, ühiskonnas ja argielus;

• õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus;

• õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;• arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;• oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus;• õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse tagajärgedesse;• mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia

integratsiooni teiste loodusteadustega;• oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas, mõista selle

säilitamise vajalikkust.

2. Nõuded õpingute alustamiseks Puuduvad

3. Õppesisu3.1.ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused.3.2.ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused.3.3. KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL.ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.3.4. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised füüsikalised omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metalliühendid, nende levik looduses; Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.3.5.MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia. Lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni). Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.3.6. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas.3.7.POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENÜHENDID, ALKOHOLID, AMIINID). Asendusrühm. Polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine. Nukleofiil, elektrofiil. Reaktsiooni mehhanismi analüüs. Nukleofiilne asendusreaktsioon. Halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid. Alkoholide struktuur ja omadused. Funktsionaalrühm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape. Vesinikside. Eetrite määratlemine. Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.3.8.MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid ja alküünid. Kaksiksideme nukleofiilsus. Elektrofiilne liitumine kaksiksidemele. Areenid. Aromaatsus. Areenide

65

asendusreaktsioonid. Fenoolid, nende erinevus alkoholidest. Delokalisatsioon. Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus.3.9.KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur. Polaarne kaksikside, selle reaktsioonid. Aldehüüdide redoksomadused. Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus. Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid − estrid ja amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline tähtsus. Aminohapped. Valgud, nende bioloogiline tähtsus.3.10.POLÜMEERID. Polümeeride keemia põhimõtted. Polümerisatsioon ja polükondensatsioon.3.11.ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid. Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.


• anorgaanilise keemia mõisteid: oksiid, hape, happeline oksiid, aluseline oksiid, amfoteerne oksiid, alus, hüdroksiid, leelis, sool, protsent, saagis, kadu, reaktsiooni kiirus, katalüsaator, keemiline tasakaal, elektrolüüt, mitteelektrolüüt, elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugev elektrolüüt, nõrk elektrolüüt, pH, leelismetallid, leelismuldmetallid,

• füüsikalised omadused, keemilised omadused, sulam, maak, korrosioon, allotroopia;• orgaanilise keemia mõisteid: alkaan, radikaal, funktsionaalne rühm, osalaeng, elektrofiil,

elektrofiilsustsenter, nukleofiil, nukleofiilsustsenter, isomeeria, aminorühm, amiin, hüdroksüülrühm, alkohol, funktsionaalne rühm, alkoholaat, eeter, hüdrofoobsus, hüdrofiilsus, vesinikside, alkeenid, alküünid, kaksikside, kolmikside, küllastunud ühend, küllastumata ühend, hüdraatimine,hüdrogeenimine, aromaatsus, delokalisatsioon, karbonüülrühm, karbonüülühend, aldehüüdrühm, aldehüüd, ketoon, sahhariid, monosahhariid, oligosahhariid, polüsahhariid, karboksüülrühm, karboksüülhape, ester, amiid, hüdrolüüs, rasv, aminohape, polümeer, polümerisatsioon, polükondensatsioon.

• keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid;• reaktsiooni kiirendavaid tegureid (temperatuur, kontsentratsioon, rõhk, peenestatus,

katalüsaator);• keemilise tasakaalu olemust;• lahuse pH-d;• metalli korrosiooni olemust ja selle vältimise viise;• mittemetallide füüsikalisi omadusi;• allotroopia põhjusi;• happevihmade teket ja nende mõju loodusele, mineraalväetiste liigkasutamise tagajärgi;• lämmastiku- ja süsinikuringet looduses;• keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;• põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise

võimalusi;• orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid,

halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, areenid);

• halogenoalkaanide kasutusalasid;• funktsionaalse rühma mõistet, selle määravat osa aine omadustele;• alkoholide nomenklatuurireegleid;

66

• alkoholide kasutusalasid (meditsiin, parfümeeria, kütused) ja toimet organismile;• alkoholide happelisust ja amiinide aluselisust;• vesiniksideme mõju aine omadustele;• küllastumata ühendite struktuuri iseärasusi, nende reaktsioonitsentrit, nomenklatuurireeglite

rakendamise põhimõtteid;• liitumis- ja polümerisatsioonireaktsioonide olemust;• aromaatsust;• põhilisi laboratoorse töö võtteid;• polümeeride keemia põhimõisteid;• karbonüülühendite nomenklatuurireegleid;• aldehüüdide omadusi;• sahhariidide mõistet ja osa eluslooduses;• karboksüülhapete, estrite ja aminohapete nomenklatuurireegleid;• karboksüülhapete keemilisi omadusi;• rasvade füüsikalisi omadusi, bioloogilist tähtsust;• aminohapete tähtsust valkude tekkimisel;• valkude bioloogilist tähtsust; • Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemide seost.

oskab:• selgitada hapete liigitamist vesiniku aatomite arvu, hapnikusisalduse ja tugevuse järgi,

hüdroksiidide liigitamist lahustuvuse järgi, soolade liigitamist koostise ja lahustuvuse järgi;• kasutada ülesannete lahendamisel võrrandi kordajaid;• lahendada probleemülesandeid;• oksiidide, hüdroksiidide, hapete ja soolade nimetamist ning valemite koostamist;• anorgaanilisi aineid liigitada aineklassidesse;• koostada reaktsioonivõrrandeid anorgaaniliste ainete keemiliste omaduste kohta, arvestades

reaktsiooni toimumise tingimusi (molekulaarsel kujul);• võrrelda metallide aktiivsust, koostada võrrandeid suvalise metalli keemiliste omaduste

kohta (reageerimine mittemetallide, veega, lahjendatud hapetega, soola lahustega), kasutada pingerida ja otsustada reaktsiooni toimumise üle;

• liigitada aineid tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks;• arvutada võrrandi järgi (moolides, massiühikutes) saagist ja kadu;• arvutada koostist massiprotsendi alusel;• määrata elementide oksüdatsiooniastet ühendites;• koostada võrrandeid mittemetallide ja ammoniaagi keemiliste omaduste kohta;• selgitada orgaaniliste ainete eripära võrreldes anorgaaniliste ainetega;• selgitada alkaanide rea liikme omaduste sõltuvust struktuurist;• kasutada orgaaniliste ainete nomenklatuuri põhireegleid;• lahendada probleemülesandeid järgmistel teemadel: alkaanide, amiinide, alkoholide ja

küllastumata ühendite struktuurvalemite kirjutamine, nimetuste andmine ja mudelite konstrueerimine;

• leida isomeere ;• kirjutada reaktsioonivõrrandeid alkaanide (põlemine, asendusreaktsioon halogeeniga),

halogeenühendite (nukleofiilne asendusreaktsioon leelise ja alkoholaadiga), alkoholide

67

(reageerimine happena, dehüdraatimine, põlemine), küllastumata ühendite (liitumisreaktsioonid, polümeerumine) ja areenide (asendusreaktsioonid) keemiliste omaduste kohta;

• selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes;• struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete keemilist alust,

võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;• leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta;• teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu võtta ja

analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal).


4.8. Geograafia


• saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest seostest;

• oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;• on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;• väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;• saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;• oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt

esitatud teavet • oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada kaasaegseid

infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;• oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.


3. Õppesisu ÜLDMAATEADUS3.1.KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid. Andmete graafilised esitusviisid. Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.3.2. MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides.3.3. LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale. Vulkanism ja selle tagajärjed. Ohu vähendamine ja vältimine. Maavärinad ja nende tagajärjed. Maavärinate tugevuse mõõtmine. Ohu vähendamine ja vältimine. Maalihked. Gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes.

68

3.4. PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hävimine vee ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.3.5. ATMOSFÄÄR. Atmosfääri koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid. Õhuniiskus ja sademed. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt. Õhu saastumine, seire ja rahvusvahelised lepped.3.6. HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool. Kliima mõju äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle kujunemine, filtratsioon. Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine ja kaitse.3.7. MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maasüsteemide vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA3.8. KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme näitajad. Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.3.9. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade keskkonnaprobleemid.3.10. KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse üldine struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.3.11. ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine. Tahkete kütuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.3.12. PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik maailmas. Peamiste põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid.3.13. MASINATÖÖSTUS. Masinatööstuse jagunemine vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks. Vanade masinaehituse harude paigutuse põhijooned. Fordistlik tootmiskorraldus uutes harudes ja selle mõju masinatööstuse globaliseerumisele. Uute ja uusimate harude paigutuse põhijooned.3.14. TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.3.15. TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri-, sotsiaal- ja turismiteenused. Turism ja selle geograafia..3.16. Üks 6 tunnine valikteema vastavalt kutsehariduse suunale.


• erinevaid asukoha määramise meetodeid;• Maa sfääre ja sfääride vahelisi vastasmõjusid;• litosfääri koostist; erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;• vulkaanide tekkepõhjusi;• maavärinate tekkepõhjusi;

69

• maavärinate tugevuse hindamise meetodeid;• mulla hävimist mõjutavaid tegureid;• füüsikalise ja keemilise murenemise protsesse ja seoseid mulla kujunemise ja arenguga;• muldade kaitse vajalikkust;• loodusliku veeringe olemust ja sellega seotud looduslikke protsesse;• veeolude ajalisi muutusi;• põhjavee kujunemist ja filtratsiooni;• vee liikumist maailmameres;• merede ja ookeanide reostusallikaid;• atmosfääri koostist ja ehitust;• tsüklonite ja antitsüklonite mõju ilmastikule;• inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärgi;• erinevaid sademete tekkepõhjusi ja tingimusi;• riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;• riikide liigitust nende arengutaseme alusel;• maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;• demograafilise ülemineku teooriat;• rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;• rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;• üldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades;• globaliseerumise olemust;• rahvusvahelisi firmasid;• rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;• kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;• erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;• erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;• masinatööstuse jagunemist vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks;• masinatööstuse erinevate harude paigutuse põhijooni;• põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt• arenenud riikides ja arengumaades;• peamisi põllumajandusliku tootmise vorme;• põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;• erinevaid transpordiliike;• transpordi arengut ja selle mõju teistele majandusharudele;• side ja infosüsteemide tähtsust kaasaegses maailmamajanduses;• peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;• äri, sotsiaal- ja turismiteenuseid.

oskab:• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste

tegemiseks;• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;• määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;• analüüsida kaevandustegevusega kaasnevaid sotsiaalseid- ja keskkonnaprobleeme;• analüüsida mulla hävimise võimalikkust maailma erinevates piirkondades;

70

• hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;• analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju inimesele,

majandustegevusele ja keskkonnale;• analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja

majanduslikke kahjusid;• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;• analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale.• hinnata maailmamere kaitse vajalikkust;• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;• hinnata keskkonnamuutuste mõju inimtegevusele ja keskkonnaseire vajalikkust;• näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;• iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid arengutaseme alusel;• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates

regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada

taolise paiknemise põhjusi;• analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale;• näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;• tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud ja arengumaadele;• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;• näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;• analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevates regioonides;• hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi maailma

erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust;• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;• võrrelda temaatiliste kaartide abil erinevate regioonide veondust;• kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, internet, CD jne)

teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;• analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud nähtuste

arengusuundadest;• rakendada geograafiaalaseid teadmisi ökoloogia- ja demograafiaalastes ning poliitilistes

diskussioonides;• kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.


4.9. Bioloogia

1. Eesmärk

71

Õpetusega taotletakse, et õppija:• omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi;• saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest;• omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes;• oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;• saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest;• teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme;• tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda;• väärtustab bioloogilist mitmekesisust;• omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide

lahendamiseks;• süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab aru

nende rakenduslikest väärtustest;• seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga;• kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ning oskab

hinnata nende tõepärasust;• mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;• orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes.


3. Õppesisu3.1. ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Loodusteadusliku uurimismeetodi rakendamine.3.2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ülesanded.3.3. RAKK. Rakuteooria. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine. Nende osa looduses ja inimtegevuses.3.4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.3.5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused.3.6. PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Geenide avaldumine. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus. Nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramise geneetiline mehhanism erinevatelorganismirühmadel. Inimesel enam esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.3.7. RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid. Geenitehnoloogia selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.

72

3.8. INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism.3.9. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemi struktuur ja selleajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika.3.10. EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. Eluslooduse süstemaatika. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.


• elu põhilisi tunnuseid;• eluslooduse organiseerituse ja uurimise tasemeid;• organismides enam esinevaid keemilisi elemente ja nende funktsioone;• organismides esinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid ja nende tähtsust;• rakuteooria põhiseisukohti; • rakkude ehituse ja talitluse omavahelist kooskõla;• taime-, looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikke ja talitluslikke iseärasusi;• raku metabolismi põhietappe ja nende seoseid;• rakus toimuva glükoosi aeroobse ja anaeroobse lagundamise tulemust ja tähtsust;• ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses;• fotosünteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja tähtsust;• sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevusi;• raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmärki, üldist käiku, tulemust ja bioloogilist tähtsust;• inimese sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi;• inimese sünnieelses ja -järgses arengus toimuvaid muutusi;• pärilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme;• pärilikkuse ja keskkonna osa inimese tunnuste kujunemisel;• inimese geneetiliste puuete tekkepõhjusi;• Mendeli seadusi ja nende rakendusvõimalusi;• rakendusbioloogia osast tööstuses, põllumajanduses ja meditsiinis;• biotehnoloogilisi rakendusi;• geenitehnoloogia rakendusvaldkondadi ja sellega seonduvaid probleeme;• inimese elundkondi ja nende ülesandeid;• inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni;• inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme;• kesknärvisüsteemi osa inimese füsioloogias;• ökosüsteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; • ökoloogilise tasakaalu säilitamise tähtsust; • inimtegevuse mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;• säästva arengu vajadust ja põhimõtteid;• eluslooduse mitmekesisuse säilitamise vajadust;• keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme;

73

• Eesti keskkonnapoliitika põhiseisukohti;• elu päritolu hüpoteese;• liigitekke geneetilisi aluseid;• Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;• mikro- ja makroevolutsioonilisi muutusi;• bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.

oskab:• kirjeldada organismide elu tunnuseid;• selgitada rakustruktuuride ehitust ja talitlust;• eristada joonisel taime-, looma-, seene- ja bakterirakku;• vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada selles nähtavaid põhilisi rakustruktuure;• selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;• kirjeldada rakkudes toimuvat aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist ning selgitada

nende tähtsust;• selgitada fotosünteesi kulgemise tingimusi ja tähtsust;• tuua taime- ja loomariigis esineva sugulise ja mittesugulise paljunemise näiteid;• kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus;• selgitada erinevate rasestusvastaste vahendite toimet;• selgitada organismi genotüübi ja keskkonnategurite osa fenotüübi kujunemisel;• kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme;• selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid geneetika ülesannete lahendamisel;• selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses;• kirjeldada viiruste ehitust ja selgitada nende osa looduses;• tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest;• kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvõimalusi ja nendega kaasnevaid eetilisi probleeme;• selgitada inimese elundkondade ehitust ja talitlust;• kirjeldada inimese elundkondade talitluste neuraalse ja humoraalse regulatsiooni

mehhanisme;• eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua näiteid;• kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid;• analüüsida regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme;• lahti mõtestada säästva arengu seisukohti;• tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest ja pakkuda välja nende lahendusvõimalusi;• selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;• tuua näiteid mikro- ja makroevolutsioonilistest protsessidest;• kirjeldada inimese evolutsiooni etappe ja suundi;• selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.


74

4.10. Ajalugu

1. EesmärkAjaloo õpetusega taotletakse, et õppija:

• suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga;• oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet;• mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis;• mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel;• oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse;• oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.


3. Õppesisu4.1. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni4.1.1.MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi algul. Muistne vabadusvõitlus4.1.2.VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja majandusolud 14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda ja selle tagajärjed.4.1.3.ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.4.4.VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine. Majanduslik areng. Elu-olu ja kultuur.4.1.4.RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja reformid. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri kujunemine.4.2. XX sajandi ajalugu.4.2.1.MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.4.2.2.ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti iseseisvumine. Vabadussõda.4.2.3.MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus. Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.4.2.4.TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1940. Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.4.2.5.MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne tööstusriigid. Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.4.2.6.MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.


• tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;• mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.

75

Õppija oskab:• oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi;• oskab analüüsida lähiajaloo probleeme;• oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja

seisukohti;• oskab analüüsida massimeedia informatsiooni;• oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt, kirjalikult;

koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;


4.11. Inimeseõpetus


• omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda kaasinimestega.

• väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;

• tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aktsepteerida ja valitseda oma tundeid;

• elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;• oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikku

vastutust;• tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke

teadmisi ja oskusi;• tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena.

2. Nõuded õpingu alustamiseksPuuduvad

3. Õppesisu3.1. INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese elukaar.3.2.INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui väärtus. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused jms. Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina"- pilt. Sotsiaalne küpsus. Tahe.3.3.TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded. Mõtlemine ja kõne. Meeleseisundid.

76

3.4.INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus partnerile. Armastus.3.5.ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus. Abikaasa valik. Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele.3.6.VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus.3.7.PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel. Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. Õnnestunud pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi väärtus.


• inimestevahelisi erinevusi ja erinevuste arvestamise võimalusi igapäevaelus;• perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;• perekonna planeerimise võimalusi;• abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja seadusandlikku külge;• lapse arengu etappe;• koduse kasvatuse põhialuseid;

oskab:• tunnetada iseennast teiste inimeste hulgas;• teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;• austada teiste inimeste õigusi ja omandit;• tunnetada oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt

lähisugulased) ees;• tunnetada enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;• kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid seadusi.


4.12. Ühiskonnaõpetus

1. EesmärkÜhiskonnaõpetusega taotletakse, et õppija:

• oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista;• oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;• oskab end määratleda kodanikuna;• tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat;• tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid,• oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid,

77

• oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet;• suhtub kriitiliselt massiteabesse;• oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.


3. Õppesisu3.1.ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). Ühiskonna tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.3.2.ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus. Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud valitsemissüsteemid.3.3.KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud. Riigi- ja kodanikukaitse.3.4.MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus ühiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Tööhõive, seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu. Töötute sotsiaalne kaitse.3.5.RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.


• teab, milline on ühiskonna struktuur;• tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;• teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;• teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;

oskab:• oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada

turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;• oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.


78

4.13. Muusika

1. EesmärgidÕpetusega taotletakse, et õppija:

• hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus;• kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks;• kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja hinnata;• oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;• omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;• rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi;• rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab

oma arvamusi põhjendada.


3. Õppesisu3.1.VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mütoloogia ja muusika (tragöödia, komöödia).3.2.KESKAEG. Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui Lääne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal. Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama. Müsteerium. Rändlaulikud. Rüütlipoeesia. Pillid3.3.RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism, vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus. 3.4.BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon). Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Händel.3.5.KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid, orkestrid. Sonaat vormi ja zanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.3.6.ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng. Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Chopin, Liszt, Verdi, Tsaikovski, Grieg.3.7. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal. Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Impressionism. Debussy. Ekspressionism. Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Pärt.3.8.EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul. Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp – eesti professionaalsed heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E.

79

Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks,Tormis, Pärt, Rääts, Tüür, Sisask.Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid. Muusikafestivalid.


• erinevate ajastute muusikat ja muusikainstrumente;• ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;• olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;• koostab muusika – alaseid referaate;• huvi ühislaulmise vastu;

oskab:• määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat ja heliloojaid;• muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ja hinnata;• rakendada omandatud muusikateadmisi ja oskusi muusika analüüsimisel ja musitseerimisel;• lahendada talle antud ülesannet ( kontserdi – arvustus analüüs);


4.14. Kunstiõpetus


• omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost;• õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;• õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;• arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist;• arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu;• arendab loovust ja katsetamisjulgust.

2. Nõuded õpingu alustamiseksPuuduvad.

3. Õppesisu3.1. KULTUUR JA KUNST.3.2. KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus).3.3. ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade ja antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik, Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo. Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco, kubism,

80

Bauhaus, ekspressionism, sürrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst, kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst.3.4. KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst. Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste kaitse. Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.3.5. KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE3.5.1.KOMPOSITSIOON. Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus.3.5.2.VÄRV. Värvi tajumine – selle füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised omadused. Värviõpetus – värvide segamine ja segunemine, nende korrastussüsteemid, kontrastid, kooskõlad. Värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas. Vabalt valitud värviharjutus.3.5.3.JOONISTAMINE. Joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja faktuuri kasutamine. Joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit jm. Vabalt valitud harjutused.3.5.4.MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevärvid – guašš, polüvinüülatsetaattempera, akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid.3.5.5.RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise põhialused. Värvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.3.5.6.ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine. Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (stiliseerimine, piiramata pind, geometriseerimine).3.5.7.TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Väärtusperspektiivist illusoorse perspektiivini. Ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop. Projektsioonjoonestamine: tsentraal-, paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated.3.5.8.KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika.


• kunsti liike ja olulisemaid kunstialaseid mõisteid;• visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;• silmapaistvamaid Eesti kunstnikke;• huvi kunstiloomingu vastu, kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise

vastu.oskab:

• kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja materjale;


81

4.15. Kehaline kasvatus


• omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud;• omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks;• omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid ja –

võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi);• omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast;• omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.

2. Nõuded õpingute alustamiseks Puuduvad

3. Õppesisu 3.1. KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE. Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised(sh harjutamismeetodid, isikliku hügieeni ja ohutustehnika nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel. Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma kehalist vormisolekut ja tervislikku seisundit). Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, treeningute sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. Tervisesportlase toitumine ja joogireziim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja väliskeskkonna tingimustest. Kehalist võimekust määravad tegurid. Treeningu iseärasused aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise tähtsus tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmärgil. Sport ühiskonnas Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused. Tuntud tippsportlased.3.2. VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine. Vabaharjutused ja harjutused vahenditega( pall, hüpits, võimlemiskepp jms.). Koordinatsiooniharjutused. Lõdvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad variandid. Ratas kõrvale. Toengud ja ripped võimlemisriistadel (varbsein, rööbaspuud, kang). Raskuste tõstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvõtted. Tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil); tasakaalu-harjutused paarilisega. Virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine) kompleksi koostamine. Aeroobika. Teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise alused, sh jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine). Seltskonnatantsud ja tantsumängud. Harjutuskombinatsiooni või esinemiskava koostamine ja sooritamine muusika saatel. Atleetvõimlemise harjutuskomplekside koostamine.3.3. KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu tehnika. Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika (jooksutempo valik, koormuste määramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult hüpete tehnika. Harjutused hüppevõime arendamiseks. Viskeharjutused (visked, heited, tõuked). Jooksu-, hüpete ja heidete-visete tehnika täiustamine. Jooksuvõistlused: võistlustaktika. Koolisiseste kergejõustikuvõistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus.3.4. SPORTMÄNGUD. Korvpall. Võrkpall. Sportmängija eelsoojendus. Põhiliste mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked; alt- ja ülaltsööt, palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine). Korv- ja võrkpalli võistlusmäärused. Korvpall: positsioonivisked; mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse; pressing. Võrkpall: ründelöögid,

82

pettelöögid. Valitud sportmängu tehnika ja taktika täiustamine. Kohtunikutegevus. Võistlus-süsteemid (turniir; kahe ja ühe kaotuse süsteemid).3.5. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete arendamine (vastupidavus, jõud, painduvus, osavus, kiirus). Kehaliste võimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste valik, treeningute sagedus ja koormus. Jõu- ja venitusharjutused (stretcing-võimlemine). Atleetvõimlemine. Aeroobika. Tasakaalu ja koordinatsiooniharjutused. Presidentidest. Kaitseväe kehalise kasvatuse testid. Osavõtt 3-4 päevasest riigikaitse- ja /või matkalaagrist.3.6. UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid: rinnuli- ja selilikrool, rinnulibrass. Stardihüpe ja selilistart. Pöörded rinnuli- ja seliliujumisel. Ohutusnõuded ujumispaikades. Käitumine õnnetusjuhtumite korral. Sportlike ujumisviiside tehnika täiustamine. Väsinud ujuja transport. Uppuja päästmise võtted. Mängud vees. Vesivõimlemine.3.7. ORIENTEERUMINE. Orienteerumiskaardi ja kompassi lugemine. Liikumine maastikul kaardi ja kompassi järgi. Jooksukiiruse ja sammupikkuse valik erinevatel maastikutüüpidel. Orienteerumisraja läbimise tehnika täiustamine; raja läbimise taktika. Orienteeruja treening. Orienteerumisvõistlused: osavõtt ja korraldamine.3.8. SUUSATAMINE. Suusatamistehnikate põhialused: klassikaline sõiduviis, vabatehnika; tõusu- ja laskumisviisid; pöörded ja pidurdamised. Suusatehnika täiustamine; suusatehnika valik vastavalt maastiku iseärasustele. Suusavarustuse valik ja hooldamine; määrded ja määrdetehnika. Suusamatkad ja suusavõistlused.3.9. ENESEKAITSE. Füüsilistest kontaktidest ja vägivalla kasutamisest hoidumine, käitumine ründe korral (enesekaitse psühholoogia). Kukkumised. Põhilöögid käte ja jalgadega. Blokeerimine. Vabanemine haardest. Võtted kallaletungija peatamiseks. Valuvõtted. Enesekaitsevõtete tehnika täiustamine.


• kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja võistlusspordi) mõju organismile;• õpitud spordialade tehnika põhialuseid;• soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel;• enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid;• sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi;• iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamise metoodikat;• organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile;• põhiliste füsioloogiliste näitajate parameetreid puhkeolukorras, treeningul ja taastumisel;• rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi;• uppuja päästmise võtteid.

oskab:• tegelda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi, treenida,

võistelda, taastuda;• arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi

erinevatele lihasrühmadele;• joosta erinevas tempos;• hüpata paigalt ja hoojooksult;• visata hoojooksult;• harjutada jõusaalis;

83

• kasutada põhilisi suusatamistehnikaid, laskumis- ja tõusuviise; pöördeid suuskadel;• liikuda looduses kaardi ja kompassi järgi;• sooritada ühe tireli variandi, ratta kõrvale, tiririppe varbseinal;• sooritada 3-4 lihtsamat enesekaitsevõtet;• kasutada enesekontrollivõtteid treeningul, puhkeolukorras ja taastumisel;• koostada töövõimlemise komplekse arvestades eriala profiili;• kasutada kehalisi harjutusi stressi maandamiseks ja ravi-profülaktilisel eesmärgil;• valida harjutuspaiku, aega ja varustust sõltuvalt väliskeskkonna tingimustest ja spordiala

ning treeningu iseärasustest;• organiseerida võistlusi ja tegutseda kohtunikuna;• abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel;• anda esmaabi spordivigastuste puhul.

5. Hindamine Mooduli hinne kujuneb jooksvate ja arvestuslike hinnete tulemusena, koondhinne kantakse lõputunnistusele.

V LÕPUEKSAM

1. EesmärkLõpueksamiga taotletakse, et õppija demonstreerib antud alal edasiseks tööks vajalikkuõppeaja jooksul omandatud teadmiste ja oskuste taset.

2. ÕppesisuLõpueksam koosneb 3 osast:1. Mappide ”Minu nelik” ja ”Minu lemmikud rahvakunstis” esitlus.2. Tootearenduse moodulis valmistatud toote ja selle juurde kuuluva toetava kirjaliku osa (töö käik, materjali näidised, tehnoloogia, tööjoonised, fotod) suuline esitlus.3. Praktiliste töövõtete demonstreerimine esitatud tootega seotud valdkonnas.

3. Hinnatakse:• praktilist tööd• mappe• teemakohaste teadmiste olemasolu• esitlust

Lõpueksamile lubatakse õpilased, kes on läbinud vähemalt rahuldavalt kõik moodulid sh ka praktika ja on saavutanud nõutava erialase kompetentsuse.Lõpueksam loetakse sooritatuks kõigi eksamietappide positiivse sooritamise korral.

84

Documents

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT · Lisaoskused lapitöö, rahvuslikud motiivid tänapäevaste rõivaste kujundamises, projektide kirjutamine ja taimeseade annavad võimaluse paremaks