Põllumehele Euroopa Liidust ja Eestist. Venemaa impordikeelu mõju põllumajanduspoliitikaleIvari PadarPõllumajandusministeerium17. oktoober 2014

Teemad

• EL ÜPP uus rahastamisperiood 2014-2020

• Vene impordikeelu olemus ja mõju Eesti põllumajandusele, võimalikud leevendavad tegevused

• Turukorraldusabinõud• Otsetoetused alates 2015.aastast• Maaelu arengukava 2014-2020

Otsetoetused ja maaelu toetused põllumajandusmaa hektari kohta

MT SI IT NL BE EL CY AT DK DE PT LU CZ SK FI HU FR IE PL SE ES UK BGRO EE LT LV0

100200300400500600700800900

1,000

1,95

427

114

748 60 10

813

120

734 69 19

911

687 14

415

197 54 67 11

082 56 23 95 11

712

087 90

303

363

403

386

350

339

253

332

298 20

526

924

921

0 230

251

281

261

216

229

233

225 22

819

619

619

619

6

Otsetoetused ja maaelu arengu toetused 2019.a. , €/ha kohta

MAK Otsetoetused

MT 2594

Sammastevaheline paindlikkus• Liikmesriigid võivad otsustada kasutada

EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks lisatoetust kuni 15% nende aastasest riiklikust otsetoetuste ülemmäärast

• Liikmesriigid võivad otsustada kasutada otsetoetusteks kuni 15% neile EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames aastateks 2015-2020 eraldatud summadest. Liikmesriigid, kus keskmine otsetoetuse määr hektari kohta on alla 90% EL keskmisest tasemest, võivad otsustada täiendava 10% vahendite kasutusele võtmise otsetoetustena

Maaelu ümbrikud 2014-2020

Belgia

Bulgaaria

Tšehhi

Taani

Saksamaa

Eesti

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusm

aaIta

alia

Küpros

LätiLe

edu

Lukse

mburg

UngariMalta

Holland

AustriaPoola

Portugal

Rumeenia

Slove

enia

Slova

kkia

Soome

Rootsi

Ühendkuningri

ik

Horvaatia0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

487.

5

2642

.2

2857

.5

577.

9

9079

.7

723.

7

2494

.5 3906

.2

8053

.1

7584

.5 8985

.8

164.

6 1054

.4

1765

.8

95

3860

.1

77.7 59

3.2

4025

.6

1339

8.9

4059

8124

.2

916

1996

.9

2155

1953

.1

4612

.1

18455

1.8

2338

.7

2170

.3

629.

4

8217

.9

725.

9

2190

4196

8290

.8

9909

.7

1042

9.7

132.

2 969 16

13.1

100.

6

3455

.3

99

607.

3

3937

.6

1094

1.2

4057

.7

8015

.7

837.

8 1890

.2

2380

.4

1745

.3

2580

.2

2325

.2

2007-2013 2014-2020

MAK 2014-2020 eelarve

2007-2013 2014-20200

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

723,736,855 725,886,558

211,613,658 169,463,955

97,300,000

EL osalus EE osalus I sambast lisanduv

935 350 513992 650 513

+ 6%

MAK 2014-2020 finantstabelMeede MAK 2014-2020 eelarve

Teadmussiire ja teavitus 12 000 000Nõuandeteenuste toetamine 8 600 000Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine 1 000 000Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks 145 000 000Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks 67 000 000Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid 49 000 000Kiviaia taastamise toetus 2 500 000Põllumajanduspotentsiaali taastamine 1 000 000Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine 22 000 000Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine 30 000 000Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas 57 000 000Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine 10 000 000Tootjarühmade loomine 6 000 000Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 4 666 000Natura 2000 toetus erametsamaale 28 000 000Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 161 300 000Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 7 466 000Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus 583 000Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 40 200 000Piirkondlik mullakaitse toetus 6 000 000Keskkonnasõbraliku aianduse toetus 3 878 000Mahepõllumajandus 92 200 000Loomade heaolu toetus 40 644 000Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP) 18 700 000LEADER kohalikuks arenguks 90 000 000Tehniline abi 38 913 513Ületulevad kohustused 12 000 000Finantsinstrument 38 000 000Kokku 992 650 513

EL otsetoetuste eelarve kahel eelarveperioodil

2007-2013 2014-2020

502,824,000

1,007,260,000238,305,000 EE eelarve

EL eelarve€

741 129 000

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020Üleminekutoetuste maksimaalsed lubatud summad

mln €

24,548

23,013

21,479

19,945

18,411

16,876

15,342

(ilma individuaalse modulatsiooni mahaarvamiseta)

Põllumajanduslike otsetoetuste eelarve 2007-2020

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

46.61950.972

61.4771.55180.54190.541

101.165110.02

121.87122.8123.7133.94

143.97169.36

38.37549.867

28.65434.517

35.82128.664

22.407

7.49219.13921.8

23.525.4

Ülekanne MAKiEE eelarveEL eelarve

milj €

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Venemaa impordikeelu olemus• Impordikeeld rakendus üle öö väga laiale

spektrile toidukaupadele , lisaks EL riikidele ka mitmele teistele suurtele toidutootjatele riikidele

• Keeld mõjutab lisaks otsesele kaubanduse katkemisele sisseveopiirangute tõttu laiemal toiduainete turul nõudluse-pakkumise vahekorda ja hinnatasemeid

• Poliitiliste otsuste tõttu tekkinud majanduskriisiga on kaasnenud rahvusvaheliste lepingute ja seniste kokkulepete katkemine

Väliskaubandus 2013 (I)Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2013. a 1244,1 mln eurot ja import 1504,1 mln eurot.Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk oli 2013. aastal 260 mln eurot. Puudujääk suurenes aastaga 39,9%.Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas 10,1% koguekspordist ja import 11% koguimpordist.

Väliskaubandus 2013 (II)Põllumajandussaaduste ja toidukaupade

peamine ekspordi sihtriik Venemaa (19%) suurim impordipartner Läti (18%)

Väliskaubandus 2013 (II)

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade

peamine ekspordi kaubagrupp joogid ja alkohol (18%)

suurim impordi kaubagrupp samuti joogid ja alkohol (22%)

Venemaa osatähtsus riikide piimatoodete ekspordis , %

Võimalikud tegevused kriisi mõjude leevendamiseks• Poliitilised arutelud ja Eesti

seisukohad Põllumajandus ja Kalandusnõukogus

• Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika raames olemasolevad tavapärased ja erakorralised võimalused

Erakorraline Nõukogu 5.septembril

• Vajame EL-ülest lahendust• Turukorraldusmeetmete kiire rakendamine

ja promotsiooniks eraldatud vahendite suurendamine on samm õiges suunas, kuid ebapiisav

• Lahendus peaks olema suunatud nendele sektoritele, kes enim kannatavad

• Kuna kriisi ei põhjustanud põllumajandussektor, siis peaksid abivahendid ka mujalt tulema

• WTO menetlus Vene keelu osas

Balti riikide, Soome ja Poola koostöö• 12.septembril toimus Eesti ja Läti

põllumajandusministrite kohtumine Põlvamaal Räpinas. Kõne all olid Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sisseveokeelu mõjud ja riikide koostöö seakatku tõrjumisel.

• Voliniku visiidil 18.septembril Riiga anti üle Baltimaade, Soome ja Poola ühisavaldus, mis juhtis tähelepanu vajadusele suunata abi nendele riikidele, kellele otsene ekspordi katkemise mõju on suurim ja eelarveliste vahendite kasutamisele proportsioonis tekkiva kahjumiga

•  

Mitteformaalne Nõukogu 28.-29.septembril

Põhiteemaks oli toiduga kindlustatus , kuid paljud riigid tõstatasid ka Venemaa impordipiirangute mõju küsimuse

Esiletõstmist väärib Saksamaa põllumajandusministri toetus Balti riikidele ja Soomele, riikidele millede piimandussektor kannatab enim

Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu 13.-14. oktoobril

Balti riigid ja Soome valmistavad ette ühisseisukohtaPiimatootmisega seotud arutelu tahab algatada ka

PoolaPõllumajandusvolinik Cioloselt on oodata

arvamusavaldust võimaliku toetuse maksmise osas piimandussektorile

Ühise põllumajanduspoliitika abimeetmed• Turukorraldusmeetmed- kiired

lahendused pole abi toonud• Otsetoetused – sissetulekutoetuse

jätk uuenenud vormis• Maaelu meetmed – võimalused

kohandusteks kooskõlastamise viimases faasis

Turukorraldusmeetmed 11) Turule sekkumine• SekkumiskokkuostVene impordipiirangute negatiivse mõjuga seoses pikendati muidu septembri lõpuni avatud või ja lõssipulbri kokkuostu võimalust 31.detsembrini 2014• EraladustamineVene impordipiirangute tõttu käivitati sept. teisest nädalast erakorralisena või, lõssipulbri ja teatud juustude eraladustamine. Juustude meede lõpetati 23.sept. seoses olulise osa ettemääratud piirkoguse täitumisest väikese Venemaale ekspordi osatähtsusega riikide poolt, või ja lõssipulbri osas piirkoguseid pole ning lepinguid võimalik sõlmida 2014 lõpuni.2) Kaubandust reguleerivad meetmed- Eksporditoetused- Impordipiirangud3) Erakorralised meetmed• Turuhäirete vastu võetavad meetmed – hinna tõusu või languse korralPuu- ja köögivilja puhul rakendatud turult tagasivõtmise, toorelt koristamise ja mittekoristamise meedet, eelarveks 125 milj eur, mis kiirelt ammendus. Sama meedet korratakse 165 milj eur eelarvega, toetus suunatud riikidele, mis kauplesid rohkem Venemaaga.• Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud

tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed• Konkreetsete probleemide lahendamise meetmed – kiireloomulist sekkumist nõudvad

probleemid

Turukorraldusmeetmed 23) Piimakvoot4) Toetusskeemid• Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus• Koolipiim• Puu- ja köögivilja sektori toetus ja mesindussektori toetus5) Turustusstandardid 6) Tootjaorganisatsioonid (TO), TO-de liidud, ning tootmisharudevahelised

organisatsioonid - TO-de kohustuslik tunnustamine puu- ja köögivilja ja piima sektoris, teistes sektorites

võimalus tunnustada. TO-de liitude ja tootm.harudevaheliste organisatsioonide puhul kõikides sektorites tunnustamise võimalus

Põllumajanduslikud otsetoetused alates 2015 (1)- Ühtne pindalatoetus- Kliima- ja keskkonnatoetus (rohestamine)- Noorte põllumajandustootjate toetus- Väikepõllumajandustootjate toetus

Põllumajanduslikud otsetoetused alates 2015 (2)

Põllumajandustootmisega seotud toetused- Piimalehma kasvatamise toetus (karjad

kuni 100 piimalehma)- Ammlehma kasvatamise toetus (karjad

kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat)- Ute ja kitse kasvatamise toetus (karjad

10-100 utte ja/või emakitse)- Puu ja köögivilja kasvatamise toetus

(alates 1 ha toetusõiguslikest kultuuridest)

Üleminekutoetuste võimalus

OTSETOETUSED2013

Ühtne pindalatoetus

Üleminekutoetused

Tootmisega seotud Tootmisest lahtiseotud

Ammlehmade kasvatamiseks (100%)

Uttede kasvatamiseks (50%)

Uttedele (2007. a alusel)

Veise LÜ (2006+2007 erandid) alusel

Piima tootmiskvoodi (31.03.07) alusel

Heinaseemnele (2006 ha alusel +TTI põldtunnustamine)

Põllumajanduskultuuridele (2006 ja 2008 ha alusel) + ÜPT ha

Piimasektori eritoetus

MAK 2014-2020 kaubandussanktsioonide valguses

• Vältida tuleb raskustesse sattunud sektorite puhul tegevuste toetamist, mis üksikettevõtete kohustusi võivad veelgi suurendada

• Kuivõrd lühiajalise mõju saavutamine MAK 2014-2020 kaudu on keeruline, siis tuleb keskenduda tegevustele, mis aitavad parandada sektori valmisolekut võimalike tulevaste kriisidega toime tulla

MAK 2014-2020 fookused• Teadmussiire – koostöö, teadustulemuste

praktikas rakendamine• Konkurentsivõime – struktuursed

muutused, ressursisääst• Toidutarneahel – kõrgem lisandväärtus,

ühistegevus• Keskkond – põllumajanduse mõju mullale,

veele, elurikkusele, kõrge loodusväärtus• Maaettevõtlus ja kohalik algatus –

töökohad, elukeskkond, kohalik toit

Sektoriülesed investeeringud

• Vajame kokkulepet, millised on sektoriülesed investeeringud, millest saab kasu suurem hulk tootjaid

• Tagada selliste investeeringute rahastamine investeeringumeetmetes esmajärjekorras (läbi eelistuste hindamises, kõrgemate toetusmäärade ja -summade jmt)

• Näited:o Piimandussektoris ühistuline töötlemisüksuso Seakasvatuses tõuaretussigalao Lihaveisekasvatussektoris veiste kogumiskeskuso Aiandussektoris logistika- ja säilituskeskus

Riskijuhtimine – kelle huvi?• MAK 2014-2020 rakendamise aluseks olev EL

maaelu määrus annab liikmesriikidele võimaluse rakendada ka riskijuhtimisinstrumente – saagi, loomade ja taimede kindlustamine; ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid; sissetuleku stabiliseerimise vahend

• Sissetuleku stabiliseerimise vahend võimaldab aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides neile kuni 70% saamata jäänud tulust

• Instrumendi rakendamine eeldab ühisfondi loomist ning akrediteerimist

• Ühisfond eeldab ka tootjate poolseid sissemakseid sellesse

Põllumajanduspotentsiaali taastamine• UUS meede!• Meetme kavandatav eelarve 1 miljon eurot• Toetuse sihtgrupp on põllumajandustootjad• Loodusõnnetus või taimehaiguse või kahjuripuhangu

likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks võetud meetmed on hävitanud vähemalt 30% vastavast põllumajanduslikust potentsiaalist

• Toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on teha korda kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal

• Mh on toetatav loomade ost• Toetuse määr kuni 100%

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine

• Meetme kavandatav eelarve 30 miljonit eurot• Sihtgrupp on väikesed põllumajandusettevõtjad (müügitulu

4000–14 000 eurot)• Toetatakse põllumajandusliku ettevõtte arendamiseks vajalikke

tegevusi ning investeeringuid. Vähemalt 50% toetusest tuleb kasutada investeeringuteks

• Maksimaalne toetussumma 15 000 eurot• Toetuse määr kuni 80%• UUS!

o Kui toetust taotleb seakasvatuse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes võtab taotlemisel kohustuse kuni viie aasta möödumiseni viimase toetusosa väljamaksmisest seakasvatuse valdkonnas mitte tegutseda

Kõrgem toetusmäär (90%) Eelistus projektide hindamisel

Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

• Eesmärk on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamine

• Sihtgrupp on põllumajandustootjad (müügitulu põllumajandusest vähemalt 14 000 eurot, 50%) ja tulundusühistud (vähemalt 5 liiget, kellel müügitulu põllumajandusest vähemalt 2400 eurot, 50%)

• Toetatakse investeeringuid ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse, mis on suunatud põllumajandustootmise arendamiseks ning põllumajandustootmise mitmekesistamiseks

• Toetuse määrad 40% (+5% noortele ja ühistutele; 30% traktoritel), toetuse summa 100 000 / 500 000 eurot (1 500 000 eurot tõuaretussigala)

Investeeringumeetmed põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseksToetatavad tegevused:Põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse:• seadmetesse tehtavad

investeeringud• ehitistesse tehtavad investeeringud• uute töötlemisüksuste rajamisse

tehtavad investeeringud (suurprojekt)

Toetust võib taotleda:• Tootjarühmana tunnustatud TÜ või nende ühistute

valitseva mõju all olevad ettevõtjad• mikro- ja väikeettevõtjad (EMTAK C10 või C11)• keskmised ja suurettevõtjad (EMTAK C10 või C11,

kuni 750 töötajat)• põllumajandustootjast mikroettevõtja (müügitulu

4000 €, üle 50% kogu müügitulust)• Mitu ühistut või ühistute valitseva mõju all

olevat ettevõtjat ühiselt (suurprojekt)

Suurprojekt. Miks?• Olukord toidutarneahelas: tootja, töötleja,

jaekaubandus• Konkurents: globaalsed turud ning

kokurendid, uutele turgudele sisenemine• Madal aktiivsus tootmisahela järgmisele

astmele liikumisel• Suured kulud ja risk töötlemisega

alustamisel• Võimetus investeeringute rahastamiseks

vahendeid leida• Väike turujõud, väike ekspordivõimekus• Mastaabiefekt: strukturaalsem

turumuudatus, oskusteave, kliendid, sisendid, T&A kulud, turunduskulud, sisendid

Suurprojekt: toetatavad tegevused, eelarve

• EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse seadmetesse ja ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul kui selle peamiseks eesmärgiks on uue töötlemisüksuse rajamine.

• Eelarve 13,4 mln €• Minimaalne toetuse suurus 1 mln €

taotluse kohta• Toetuse määr 25%

Suurprojekt: toetuse saajad

• Mitu põllumajandustootjate tulundusühistut või tootjarühmana tunnustatud tulundusühistut või nimetatud ühistute valitseva mõju all olevat ettevõtjat ühiselt

• osalevad ettevõtjad on majanduslikult jätkusuutlikud

• vähemalt üks osalev ettevõtja omab min 3a põllumajandustoodete töötlemise ja ekspordi kogemust

• osalevate ühistute ja ettevõtjate töötajate arv kokku ei ületa 750

Siseriiklikud meetmed• Turuarendustoetus• „Eesti toit“ tegevused• Uute turgude leidmine• …

Aitäh!Ivari PadarIvari.padar@agri.ee

Aafrika seakatk - kronoloogia25. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk

diagnoositi kahel surnuna leitud metsseal.22. september. Valgamaa, Õru vald, Õruste küla. Sigade Aafrika katk

diagnoositi jahimehe tapetud metsseal. Viiele leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

18. september. Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Aa küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

18. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal.

15. september. Valgamaa, Hummuli vald, Kulli küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal.

15. september. Viljandimaa Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi kolmel varasemast leiukohast surnuna leitud metsseal.

10. september. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

8. september. Valgamaa, Hummuli vald, Aitsra küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Metssea leiukohast 8 km raadiusse jäävatele seakasvatusettevõtetele on kehtestatud täiendavad kitsendused loomade liikumisel ja tapmisel ning neil on kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.

Riigi tegevusedEt tegu on väga nakkava ja ohtliku viirusega, siis käitub riik väga jõuliselt. Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib 15. septembriks (kontrollitakse alates augustist) üle KÕIK Eesti seakasvatused, et seal järgitaks nõudeid. Toimub pidev viiruse seire kogu Eestis, eriti aga kitsendustega tsoonides.

Tõhustatud on kontrolli turgudel, et vältida teiste riikide taudipiirkondadest (eelkõige Läti) pärineva liha sattumist müüki. Toll kontrollib piiril kolmandate riikidega reisijaid kaasaoleva liha ja lihasaaduste avastamiseks. Nende sissetoomine on keelatud.

Regulaarselt toimuvad kohtumised seakasvatajate esindajatega ministeeriumis .10. septembril kogunes riiklik tauditõrje komisjon. Loomataudi tõrjumiseks on olemas täpsed eeskirjad ja juhised. Avatud on infotelefon ja veebileht www.seakatk.ee  Toimib tihe koostöö Läti, Leedu ja Poolaga koordineeritud tauditõrje korraldamiseks. Euroopa Komisjonile on esitatud ühiskava eemärgiga saada suuremat EL poolset rahalist toetust taudi tõrjumiseks. Eesti riik tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.

Eesti tarnekvoodi täitmine 2004/05 kuni 2013/14 ning prognoositav täitmine viimasel kvoodiaastal, eeldusel et jätkub viie esimese kuu (apr-aug) tarnete kasv (+7,9%)

2004-05 2005-06 2006-07 2007-08 2008-09 2009-10 2010-11 2011-12 2012-13 2013-14 2014-15400

450

500

550

600

650

700

750

520.1

569.3593 594.7 600.9

573.2588.3

614635

682.8 687.133.9

35.8

40.1 41.249.4

83.576.4

58

44.5

4.3

50

Kvoodi täidetud osa Kvooti mittetäidetud Kvooti ületatud

tuha

t ton

ni

Ca13,9 milj EUR