Upload
docong
View
221
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Tallinna Ülikool
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut
Teet Kaur
PIIBEL JA UUS TESTAMENTReferaat
Tallinn 2014
[Type text] [Type text] Teet Kaur
Sisukord1. Piibel..........................................................................................................................5
1.1 Kaanoni kujunemine...........................................................................................5
1.2 Piibli jaotus.........................................................................................................6
1.2.1 Vana Testament...........................................................................................6
1.2.2 Uus Testament.............................................................................................7
1.3 Piibli teksti kujunemine......................................................................................7
1.4 Piiblitõlked..........................................................................................................7
1.5 Piibel kui ajalooallikas......................................................................................10
2. Uus Testament.........................................................................................................11
1.6 Evangeeliumid..................................................................................................12
1.7 Apostlite teod....................................................................................................13
1.8 Pauluse kirjad....................................................................................................13
1.9 Üldised kirjad....................................................................................................14
1.10 Prohvetiennustused...........................................................................................14
[Type text] [Type text] Teet Kaur
SissejuhatusTöö eesmärk on kodune töö sooritada.
4
[Type text] [Type text] Teet Kaur
1. Piibel
Piibel on ristiusu kanoniseeritud pühakiri.
Sõna "piibel" tuleneb vanakreeka sõnast βιβλίον – 'papüürusrull', üldistatult 'raamat'.
(kreeka Βίβλος nt Αγία Γραφή pühakiri, sõnast βιβλío[ν] 'biblíon, byblíon' = 'paberirull'
> Bíblos, Býblos = Papüürus(rull).) Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes
kasutusel sama sõna.
Eestis harilikult tarvitatav protestantlik piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk
iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni
2. sajand pKr. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on inspireeritud
Jumala poolt.
Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või
põhilist raamatut või andmekogu.
Piibel on laialdaselt peetakse enimmüüdud raamat kogu aeg, on eeldatav aastane müük
100 miljoni eksemplari ja on olnud suur mõju kirjandust ja ajalugu. Esimene pronditud
piibel oli Gutenbergi piibel (vt Joonis 1)
Joonis 1 Guttenbergi piibel1
1.1 Kaanoni kujunemine
367. aastal ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab
õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. aastal), Hipporegiuse (393.
1 http://en.wikipedia.org/wiki/Bible
[Type text] [Type text] Teet Kaur
aastal) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament
Jeruusalemma kirikukogul 1672. aastal koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus
Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti
kirikukogul 1545–1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1–2 Makkabeide, Baruki,
Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve.
1.2 Piibli jaotus
Piibli kuuskümmend kuus raamatut jagunevad kolmekümne üheksa raamatuga Vanaks
Testamendiks ja kahekümne seitsme raamatuga Uueks Testamendiks.
1.2.1Vana Testament
Pikemalt artiklis Vana Testament
Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab
Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega
– iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala
kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale.
Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks:
Seadus
Ajalooraamatud
Tarkuseraamatud
Prohvetiraamatud
Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka
islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna.
[Type text] [Type text] Teet Kaur
1.2.2Uus Testament
Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas.
Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne
kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament.
Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks:
Evangeeliumid
Kirjad ehk epistlid
Ilmutusraamat
1.3 Piibli teksti kujunemine
Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja
jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad
koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi
vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.
1.4 Piiblitõlked
Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn
Septuaginta ehk LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.
sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382.
aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli
ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis jäi kuni reformatsioonini jumalateenistuse
alustekstiks.
Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked
vanasüüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlkis Wulfila Piibli gooti keelde. Lisaks on
esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara,
araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse.
[Type text] [Type text] Teet Kaur
9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele
kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat
Pühakirja teksti.
Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni.
Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde – 1522 ilmus tema tõlgitud
Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks
Lutherile ka mitmed tema kaastöölised.
Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui
2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga.
Eestikeelsed piibli väljaanded
1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler) Tallinna
gümnaasiumi trükikojas, 6015 eksemplari
1773 – teine trükk, Tallinn, Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa kulul, Trükkitud
Lindworsse kirjadega
1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, T. Rutt und Sohn, 5000 eksemplari
1825 – neljas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
1832 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
1835 - Tallinna Ma Konstoriummi kirjastuskassa, Tallinn, Trükkitud Lindworsse
kirjadega
1847 – neljas trükk, Tartu Piibliselts, Tartu, Schünmanni lesk; 1822–1847 kokku 22000
eksemplari
1854 – Tarto Piibli-selts, Tartu, Schünmanni lesk ja C. Mattiesen
1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni
trükikojas
1863 – Tarto Piibli-selts, Tartu, E.J. Karow
1863 - Piibli koggodusse kulloga, Tartu, H. Laakmann
1868 - Tarto Piibli-selts, Tartu, W. Gläser
1873 - Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
1878 – 9. trükk, Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
1878 - Ameerikamaa New-Yorgi linna Piibli selts, Berliin, Trowitzsch ja Poeg
[Type text] [Type text] Teet Kaur
1879 - Ameerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1884 - Tarto Piibli-selts,Tartu, H. Laakmann
1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
1887 - Amerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1889 – Tallinn, uues kirjaviisis, A. Mikwitz
1894 – ?
1895–1897 – 12. trükk, Tallinn, A. Mikwitz
1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
1896–1912 seitse trükki Saksamaal
1896 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
1897 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1899 – Tallinn (Revel), A. Mikwitz
1899 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1902 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
1905 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1909 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
1912 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin, uus tõlge,
2000 eksemplari
1914 - Tallinn, A. Mikwitz
1920 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tartu, St.-Johannis-Druckerei), Dinglingen
1921 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
1924 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
1926 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, J. Ullmann, Zwickau
1929 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
1932 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
1933 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, F. Ullmann, Zwickau
1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
1940 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, K.F. Puromies
1945 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Helsinki, K.J. Puromies
1945 - Piibliseltside Nõukogu, New York ; London, Bonniers, Stockholm
1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. a. tõlge
[Type text] [Type text] Teet Kaur
1968 - The British and Foreign Bible Society, London
1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
1970? - Piibliselts, London
1972 – Suur Piibel, Toronto, Orto, Kanada, Graphic Centre Ontario, 1500 eksemplari
1988 - Rahvusvaheline Piibliselts, Colorado Springs, St. Michel Print, Soome
1989 – Soome, 1938. a. Suure Piibli faksiimile-trükk
1990 - Eesti Raamat, Tallinn, faksiimileväljaanne 1. trükist 1739, Tallinna
Raamatutrükikoda
1997 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Soome
1999 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Korea
2000 – Eesti Piibliselts, Tallinn, St. Michel Print, Soome
2009 - Eesti Piibliselts, Tallinn, CPI Books, Flensburg, Saksamaa
2009 - Jehoova tunnistajad, "Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge"
2010 - Eesti Piibliselts, Tallinn, ST Michel Print, Mikkeli, Soome
2014 - Jehoova tunnistajad, "Piibel. Uue maailma tõlge"
1.5 Piibel kui ajalooallikas
Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti
määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste
loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheoloogilised avastused on tunnustanud
piibli tähtsust ajalooteaduse osana. (Wikipedia, 2014)
[Type text] [Type text] Teet Kaur
2. Uus Testament
Uus Testament (kr. Καινή Διαθήκη), mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks,
mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga
kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks.
Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid
('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod"
(kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate
autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi
osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus
Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti
see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas
ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Lääne
kultuuri kujunemist.
Uue Testamendi raamatud
Uus Testament
Matteuse
Markuse
Luuka
Johannese
Apostlite teod
Roomlastele
1. korintlastele
2. korintlastele
Galaatlastele
Efeslastele
Filiplastele
Koloslastele
1. tessalooniklastele
2. tessalooniklastele
1. Timoteosele
[Type text] [Type text] Teet Kaur
2. Timoteosele
Tiitusele
Fileemonile
Heebrealastele
Jaakobuse
1. Peetruse
2. Peetruse
1. Johannese
2. Johannese
3. Johannese
Juuda kiri
Johannese ilmutus
Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid,
käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis
sisaldab nelja narratiivi – evangeeliumi – Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst,
narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile),
21. erinevate autorite poolt kirjutatud varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks)
Kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning apokalüptilist prohvetiennustust,
mis on tehniliselt kahekümne teine epistel. Kuigi Uue Testamendi tänapäevase vormi
kokkupanijad võisid arvestada sealjuures kompositsiooni kronoloogilist järjestust, ei ole
Uus Testament rangelt kronoloogilises järjestuses.
1.6 Evangeeliumid
Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö.
Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse
pojale.
Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel
Peetruse mälestused.
Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale.
Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale.
[Type text] [Type text] Teet Kaur
Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga
sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi
mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu.
1.7 Apostlite teod
Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite
teenimistööst peale Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja teised tõendid näitavad ning ka
tänapäeva piibliteadlased arvavad, et Apostlite tegude raamat ja Luuka evangeelium on
kirjutatud sama autori poolt.
1.8 Pauluse kirjad
Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mis on traditsionaalselt omistatud Paulusele,
kuigi neist mõnede autorlus on vaieldav. Peaaegu universaalselt arvatakse, et kiri
heebrealastele pole tegelikult Pauluse kirjutatud. Näib, et Paulus pigem dikteeris oma
kirjad kirjutajatele, ning mõned neist mainivad spetsiifiliselt Pauluse kommet oma
käega kirjutada tervitusi (allpool märgitud tärniga).
Roomlastele*
1. korintlastele*
2. korintlastele
Galaatlastele
Efeslastele
Filiplastele
Koloslastele*
1. tessalooniklastele
2. tessalooniklastele*
1. Timoteosele
2. Timoteosele
Tiitusele
Fileemonile*
[Type text] [Type text] Teet Kaur
Heebrealastele
1.9 Üldised kirjad
Lisaks Pauluse kirjadele on Uues Testamendis veel 7 üldist ehk katoolset kirja.
Mõnikord arvatakse nende hulka ka kiri heebrealastele.
Jaakobuse, mis on omistatud Jaakobusele, Jeesuse vennale.
1. Peetruse, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks.
2. Peetruse, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks.
1. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
2. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
3. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
Juuda, mis on omistatud Jeesuse vennale Juuda Toomale.
1.10Prohvetiennustused
Uue Testamendi viimasel raamatul oli suur mõju Kristlikule teoloogiale kogu Uue
Testamendi suhtes.
Ilmutuseraamat, mis omistatakse apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.
Keel
Kõige suurema kõnelejate arvuga keeled juutide ja paganate seas Pühal maal (Iisraelis)
Jeesuse ajal olid aramea, koinee ja piiratud määral vararabiinlik heebrea keel. Ometigi
pandi Uue Testamendi originaaltekstid kirja koinee keeles, mis oli igapäevaseks kreeka
suhtluskeeleks, mida kasutati 1. sajandi Rooma riigi vahemereäärsetes idaprovintsides.
Uut Testamenti on alates selle kirjapanekust laialdaselt tõlgitud teistesse keeltesse,
sealhulgas ladina, vanasüüria ja kopti keelde. Kuid mõned kirikuisad näivad vihjavat, et
Matteuse evangeelium oli algselt kirjutatud heebrea või aramea keeles. Samuti on
oletatud, et ka Kiri heebrealastele kirjutati heebrea keeles ning tõlgiti kreeka keelde
Luuka poolt. Kummalgi neist vaadetest ei ole tänapäeva teadlaste seas suurt toetust;
väidetakse, et Matteuse evangeeliumi ja Heebrea kirja kirjapilt näitavad pigem, et need
on kirjutatud otse kreeka keeles. (Wikipedia, 2014)
[Type text] [Type text] Teet Kaur
KokkuvõteÕppisin igasuguseid asju dokumendi failis tegema. Eriti neid, mis on seotud päise, jaluse ja stiilide muutmisega. Igati mõistlik värk.
[Type text] [Type text] Teet Kaur
Kasutatud kirjandusWikipedia. (28. oktoober 2014. a.). Piibel. Kasutamise kuupäev: 2. detsember 2014. a.,
allikas Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Piibel
Wikipedia. (28. oktoober 2014. a.). Uus Testament. Kasutamise kuupäev: 2. detsember
2014. a., allikas Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Uus_Testament
[Type text] [Type text] Teet Kaur