Upload
others
View
4
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
1
PÕHIKOOLI AINEKAVAD
Võõrkeeled
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
2
Sisukord Võõrkeeled ................................................................................................................................. 3
I kooliaste ............................................................................................................................... 5
II kooliaste ............................................................................................................................ 10
III kooliaste A-keel .............................................................................................................. 25
III kooliaste B-keel ............................................................................................................. 35
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
3
Võõrkeeled
Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes
keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis. Kõigi võõrkeelte
õpitulemusi on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Õpitulemused erinevates
osaoskustes esitatakse keeleoskustasemete tabelis.
Raamdokumendi ja Euroopa keelemapi põhimõtete rakendamine õppes võimaldab
motiveeridaõpilasi õppima võõrkeeli, arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära,
suunata erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning andma
õpilastele objektiivset tagasisidet saavutatu kohta. Kõik see toetab õpimotivatsiooni püsimist
ning iseseisva õppija kujunemist.
Õppijakeskse võõrkeeleõppe tähtsamad põhimõtted on:
1) õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning
õpistrateegiate kujundamine;
2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;
3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine;
4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks
teadmiste omandamise protsessis;
5) õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest
ning vajadustest.
Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtluses, siis on
keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse
suhtluspädevust.
2.1. Pädevused
Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda
eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada
erinevaid kultuure, oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi.
Põhikooli lõpuks õpilane:
1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses teiskeelses keskkonnas iseseisvalt
toimida;
2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest
erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;
3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;
4) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
4
5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte
õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.
2.2. Lõiming
Võõrkeelte omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse
integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe,
keelekümblus).
Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes
rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.
Võõrkeelte ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia,
loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse
teemadega.
Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade
(nt „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg”) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater,
kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades.
Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.
Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate
alustekstide kaudu.
2.3. Läbivad teemad
Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmeis õpieesmärke ja teemasid, mis
toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades
selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid
töömeetodeid.
Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja
töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.
2.4. Füüsiline õpikeskkond
1. Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
5
2. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav
ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
I kooliaste
2.5.1. Õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;
5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;
6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;
7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.
Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus:
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Inglise keel A1.2 A1.1 A1.2 A1.1
Teised keeled A1.1 – A1.2 A1.1 A1.1 – A1.2 A1.1
2.5.2. Pädevused
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel
ja õpitava keele kasutamisel.
Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,
sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.
Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
6
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine,
kirjutamine) kaudu.
2.5.3. Suunised läbivate teemade käsitlemiseks
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse
suhtluspädevust. Teemade käsitlemisel on lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Kõigis
kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused
ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste
kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse
korral selgituste andmiseks.
2.5.4. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
I kooliastmes on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel
ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud
väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning
omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba
õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse
õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.
2.5.5. Hindamine
I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist
väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused
ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.
Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta
koostöös õpetajaga esile:
1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;
2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.
Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel
Klass: 3.klass
Õppekirjandus: I Love English 1 õpetajaraamat, I Love English 1 õpik,
www.britishcouncil.org/learnenglish
Hindamise põhimõtted:
Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast.
Õpilasele selgitatakse, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Kõiki osaoskusi
hinnatakse kas eraldi või lõimitult, andes tagasisidet eelkõige selle kohta, mida õpilane on
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
7
hästi teinud. I kooliastmes nõuab positiivset hinnangut ning hindamist kõik, mis on
omandatud: järele hääldamine, sõnatähenduse taipamine, vaatlus-, vestlus-, lugemisoskus,
õigesti ja ilusa käekirjaga tehtud harjutus jne.
Ülesande eesmärgist lähtudes hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt
sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).
Mahukaid kompleksseid kontrolltöid tehakse kord trimestris.
Õpilane hakkab koostöös kaaslaste ja õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning andma
hinnangut oma teadmistele ning oskustele.
Eesmärgiks on, et õpilased õpiks koostöös sõnastama, mida nad on enda arvates hästi
omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema. Õpetaja valib
töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed
jmt), mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida (kirjeldada seda, mida ta teha oskab
ning mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud). Õpilasel peab olema võimalus
saada tagasisidet oma keeleoskustaseme kohta.
Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas
võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.
Teema A-võõrkeel inglise keel 3.klass
Õpetamise eesmärgid Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab
selles keeles igapäevastes situatsioonides
suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid
originaaltekste;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi
laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate
kultuuride eripära;
4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt
täiendada oma keeleoskust;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et
leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
Õpitulemused Kuulamisel
1. tunneb õpitava keele teiste hulgast ära;
2. saab aru õpetaja antud korraldustest ja reageerib
nendele adekvaatselt;
3. saab aru lihtsatest, temale tuttavatest sõnadest,
lühitekstidest ja lauludest.
Kõnelemisel
1. tervitada ja hüvasti jätta;
2. ennast ja oma kaaslast tutvustada, küsida kaaslase
nime;
3. paluda ja tänada;
4. soovida õnne sünnipäevaks;
5. ütelda oma vanust ja numbreid 1-20;
6. ütelda oma ja küsida sõbra aadressi ning
telefoninumbrit;
7. nimetada päevaaegu, nädalapäevi, kuude nimetusi ja
kellaaega(täistunde);
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
8
8. häälida oma nime;
9. õpitud sõnavara piires rääkida kodust, perekonnast,
sõbrast, oskustest, koolitarvetest;
10. õpitud keelendeid kasutades end igapäevastes
olukordades arusaadavaks teha.
Lugemisel
1. saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest;
2. saab aru tuttava sõnavaraga lühitekstidest;
3. oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda
õpitud dialooge, lühijutte ja luuletusi.
Kirjutamisel
1. kirjutada enda ja oma lähimate kaaslaste nime;
2. juhendamisel lõpetada lauseid ja fraase;
3. teha veatut ärakirja õpikust ja tahvlilt;
4. õigesti kirjutada harjutuste, mõistatuste, ristsõnade jt
ülesannete lahendamiseks
vajalikke sõnu.
Õppesisu alateemad Mina ja teised. Iseloomu kirjeldav sõnavara, enda ja
teiste tutvustamine (nimi, vanus,
päritolu jne);riietusesemete kirjeldamine, enesetunne ja
tervis (nt hea /halb tuju, kehaosad);
suhted sõpradega ja ühised tegevused; viisakusväljendid
ja -normid (kellele mida ja kuidas
öelda, kuidas käituda jne).
Kodu ja lähiümbrus. Kodu/elukoha sõnavara (korter,
maja, oma tuba), koduümbrust
kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud
jmt); pereliikmete ja lähisugulaste
nimetamine; pereliikmete kodused tööd ja tegevused.
Kodukoht Eesti. Põhiline sümboolika (lipp ja selle
värvid) ja põhilised tähtpäevad (jõulud
jmt); erinevad aastaajad (aastaajad, kuude nimetused)
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Päevakavajärgsed
tegevused kodus, koolis ja vabal ajal
(päevaplaan, helistamine, erinevate tegevustega seotud
esemed/vahendid jmt); söögikorrad,
tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse jmt),
lihtne sõnavara enesetunde
kirjeldamiseks; koolipäeva kirjeldamine, kooli ja klassi
iseloomustav sõnavara; tuntumad
ametid ja nendega seotud tegevused.
Vaba aeg. Huvialad (sport, filmid, raamatud); erinevad
vaba aja veetmise viisid
(mitmesugused tegevused, üksi, sõprade, pereliikmetega
jmt) ja mängud.
Põhimõisted LAUSEÕPETUS Õigekiri õpitud sõnavara piires;
sõnajärg jaatavas , eitavas, küsivas lauses;
suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled,
riigid);
kirjavahemärgid (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk,
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
9
ülakoma);
rinnastavad sidesõnad(too, or).
TEGUSÕNA
Põhi- ja abitegusõnad;
modaaltegusõna can;
NIMISÕNA Ainsus ja mitmus;
aluse ja öeldise ühildumine,
omastav kääne;
umbmäärane ja määrav artikkel;
OMADUSSÕNA Omadussõna ühildumine nimisõnaga.
EESSÕNA Enamkasutatavad eessõnad (in, on, at, with,
under, to, from)
ARVSÕNA Põhiarvud;
kellaaeg (täistund)
ASESÕNA Isikulised asesõnad ja omastavad
asesõnad(omadussõnalised vormid my, your jt.).
SÕNATULETUS Arvsõna tuletusliited (-teen,);
liitsõnad.
Lõiming ja läbivad teemad • Emakeel – kõik grammatikateemad
• Ajalugu – inglise keelt kõnelevate maade ajaloos
tuntud inimesed
• Kunstiõpetus – õnnitluskaart, värvid, kirjutusvahendid
• Geograafia – maailma kaart, kohanimed
• Matemaatika – numbrid
• Informaatika – arvuti kasutamine, teksti sisestamine
• Muusikaõpetus – lauljad, laulud
• Bioloogia – ilm, aastaajad
• Ühiskonnaõpetus – rahvus
• Kehaline kasvatus – spordiga seotud tegusõnad
Õppevahendid Õpik, sõnadevihik, harjutuste vihik, töövihik, erinevad
piltkaardid, sõnaraamat, täring, pall
Projektid Esinemine kooli võõrkeeltepäeval
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
10
II kooliaste
2.6.1. Õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
2) mõistab olulist õpitud temaatika piires;
3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt
emakeelena kõnelejaga;
5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning
oskab neid arvestada;
6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.
Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus:
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Inglise keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2
Teised keeled A2.1 A2.1 A2.1 A2.1
2.6.2. Pädevused
Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,
sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend
parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult
jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus
(viisakusreeglid, keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine,
kirjutamine) kaudu.
2.6.3. Läbivad teemad
Teemade käsitlemisel on lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Kõigis
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
11
kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid
rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme
õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse
korral selgituste andmiseks.
2.5.4. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse
kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu.
Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh
õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire
laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema. Oluline on arendada teksti mõistmise
oskust. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega, sh mängude ja
rollimängudega.
Kirjutamisel on oluline tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes pööratakse
erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning
kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid.
2.6.5. Hindamine
II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab
õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi
osaoskuste kohta.
Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav II kooliastmes teha mitte
rohkem kui 4 õppeaastas.
Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel
Klass: 4.klass
Õppekirjandus: I Love English 2 õpetajaraamat, I Love English 2 õpik
Hindamise põhimõtted:
Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast.
Õpilasele selgitatakse, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Kõiki osaoskusi
hinnatakse kas eraldi või lõimitult, andes tagasisidet eelkõige selle kohta, mida õpilane on
hästi teinud. I kooliastmes nõuab positiivset hinnangut ning hindamist kõik, mis on
omandatud: järele hääldamine, sõnatähenduse taipamine, vaatlus-, vestlus-, lugemisoskus,
õigesti ja ilusa käekirjaga tehtud harjutus jne.
Ülesande eesmärgist lähtudes hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt
sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).
Mahukaid kompleksseid kontrolltöid tehakse kord trimestris.
Õpilane hakkab koostöös kaaslaste ja õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning andma
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
12
hinnangut oma teadmistele ning oskustele.
Eesmärgiks on, et õpilased õpiks koostöös sõnastama, mida nad on enda arvates hästi
omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema. Õpetaja valib
töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed
jmt),mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida (kirjeldada seda, mida ta teha oskab
ning mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud). Õpilasel peab olema võimalus
saada tagasisidet oma keeleoskustaseme kohta.
Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas
võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.
Teema A-võõrkeel inglise keel 4.klass
Õpetamise eesmärgid Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles
keeles igapäevastes situatsioonides
suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid
originaaltekste;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi
laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride
eripära;
4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt
täiendada oma keeleoskust;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et
leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.
Õpitulemused 4. klassi lõpetaja:1) saab õpitud temaatika piires aru
lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;
3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
4) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri
sarnasusi ja erinevusi ning oskab
neid arvestada;
5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud
õpioskusi ja -strateegiaid;
6) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris
ja rühmas;
7) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste
ja õpetajaga oma saavutusi.
Õppesisu alateemad Mina ja teised. Iseloomu kirjeldav sõnavara, enda ja teiste
välimuse kirjeldus (kasv, riietus,
juuste ja silmade värv jne); enesetunne ja tervis (nt hea
/halb tuju, kehaosad, kuidas olla terve,
halva enesetunde põhjused, nõuanded jne); suhted
sõpradega ja ühised tegevused;
viisakusväljendid ja -normid (kellele mida ja kuidas öelda,
kuidas käituda jne).
Kodu ja lähiümbrus. Kodu/elukoha sõnavara (korter,
maja, eri ruumid, oma tuba, sisustus
jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld,
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
13
teed, väljakud jmt); pereliikmete ja
lähisugulaste iseloomustus, ametid, tegevusalad, huvid;
pereliikmete kodused tööd ja
tegevused.
Kodukoht Eesti. Põhiline sümboolika (lipp, rahvuslill ja -
lind jmt) ja põhilised tähtpäevad
(jõulud jmt); käitumine ja tegevused looduses eri
aastaaegadel.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Päevakavajärgsed
tegevused kodus, koolis ja vabal ajal
(päevaplaan, helistamine, erinevate tegevustega seotud
esemed/vahendid jmt); söögikorrad ja
toiduained, tervislik toiduvalik; igapäevane hügieen; tee
küsimine ja juhatamine (parem/vasak
pool, otse jmt), koolitee kirjeldus; transpordivahendid;
lihtsamad ostud erinevates poodides;
lihtne sõnavara enesetunde kirjeldamiseks; koolipäeva
kirjeldamine, kooli ja klassi
iseloomustav sõnavara; tuntumad ametid ja nendega seotud
tegevused.
Vaba aeg. Huvid (sport, filmid, raamatud,
kollektsioneerimine, reisimine jmt); erinevad vaba
aja veetmise viisid (mitmesugused tegevused, üksi, sõprade,
pereliikmetega jmt) ja nendega
seotud keskkond/ümbrus, esemed; eelistuste põhjendamine.
Lõiming ja läbivad teemad • Emakeel – kõik grammatikateemad
• Ajalugu – inglise keelt kõnelevate maade ajaloos tuntud
inimesed ja ajaloo sündmused
• Kunstiõpetus – õnnitluskaart, värvid, kirjutusvahendid
• Geograafia – maailma kaart, kohanimed
• Matemaatika – numbrid
• Informaatika – arvuti kasutamine, teksti sisestamine
• Muusikaõpetus – heliloojad, lauljad, laulud
• Bioloogia – ilm, aastaajad
• Ühiskonnaõpetus – rahvus, suhted, riigikord
• Kehaline kasvatus – spordiga seotud tegusõnad
Põhimõisted LAUSEÕPETUS Õigekiri õpitud sõnavara piires;
sõnajärg jaatavas , eitavas, küsivas lauses;
suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid);
kirjavahemärgid (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk,
ülakoma);
rinnastavad sidesõnad(too, or).
TEGUSÕNA
Põhi- ja abitegusõnad;
modaaltegusõna can;
isikuline tegumood (Present Simple, Present Continous,
Past Simple).
NIMISÕNA Ebareeglipärane mitmus (man/men,
tooth/teeth);
aluse ja öeldise ühildumine;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
14
umbmäärane ja määrav artikkel;
enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma (go home,
have breakfast).
OMADUSSÕNA Omadussõnade võrdlusastmed;
omadussõnade võrdlemine (as…as, more… than).
EESSÕNA Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad;
enam kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the
middle).
ARVSÕNA Põhi- ja järgarvud;
kuupäevad, aastaarvud.
SÕNATULETUS Arvsõna tuletusliited (-teen, -ty);
nimisõna tuletusliited (-er, -or).
Õppevahendid Õpik, sõnadevihik, harjutuste vihik, töövihik, erinevad
piltkaardid, sõnaraamat, täring, pall
Projektid Esinemine kooli võõrkeeltepäeval
Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel Klass: 5.
Õppekirjandus: õpik „I love English 3“ Mare Jõul, Ülle Kurm
Hindamise põhimõtted: Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab
tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste
kohta. Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Töid, mis sisaldavad
kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 4 korda õppeaastas.
Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke
ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab
ta veel tööd tegema. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine
soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja vigade analüüsi õpimapis,
samuti kaaslaste antud hinnanguid.
Teema 5. klassi inglise keel
Õpetamise
eesmärgid
Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles
keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid
võõrkeelseid originaaltekste;
huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi
laiendamisest;
omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride
eripära;
omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt
täiendada oma keeleoskust;
huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
teatmeteosed, sõnaraamatud,
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
15
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja
õppeainetes.
Õpitulemused 5. klassi lõpetaja:
Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite
sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega
ning esitatud aeglaselt ja selgelt.
Vajab kordamist ja selget hääldust.
Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (nt isiklikud
kirjad, kuulutused, uudised, juhised, kasutusjuhendid);
leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest.
Lugemise tempo on aeglane.
Tekstist arusaamiseks oskab kasutada koolisõnastikku.
Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja
inimesi.
Kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi
konstruktsioone ning lausemalle.
Suudab alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida.
Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi.
Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt
postkaart, kutse); koostab lühi-sõnumeid.
Oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt.
Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab
õpiku- või koolisõnastikku.
Õppesisu
alateemad
Mina ja teised. Enese,
sõprade ja kaaslaste ja
lemmiktegevuste jms
tutvustamine
Kodu ja lähiümbrus.
Pereliikmed, kodu asukoht.
Kodukoht Eesti. Riik,
pealinn, rahvused; aastaajad,
kodukoha kirjeldus.
Igapäevaelu. Õppimine ja
töö. Lihtsad tegevused kodus
ja koolis ning nende
tegevustega seotud vahendid.
Nädalapäevad, kuud,
kellaajad, kool, tervis,
toitumine, kehaosad,
ostlemine, pühad. Vaba aeg.
Lemmiktegevused, hobid,
eelistused, oskused.
Põhimõisted
nimisõna: ainsus ja mitmus,
ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad,
erandlik mitmus, aluse ja öeldise
ühildumine, omastav kääne;
artikkel: umbmäärane ja määrav
artikkel, artikli puudumine,
enamkasutatavad väljendid
artiklitega ja ilma;
omadussõna: võrdlusastmed,
omadussõnade võrdlemine ( as … as,
not as … as, more…than); tarindid
too + adjective ;
arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja
järgarvud, lihtmurrud ( pool ja
veerand ), kellaaeg, kuupäev, aasta,
pikkus, kaal, kaugus;
asesõna: isikulised asesõnad ja
omastavad asesõnad, näitavad
asesõnad, küsivad asesõnad,
umbmäärased asesõnad ja nende
liitvormid;
tegusõna: põhitegusõna ja
abitegusõna ( be, have, do ) ,
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
16
modaaltegusõna ( can ),
enamkasutatavad reeglipärased ja
ebareeglipärased tegusõnad;
tegusõna vormistik: üldajad ( Present
Simple, Past Simple ), kestvad ajad (
Present Progressive ), käskiv
kõneviis, tarindid to + infinitive,
want to + verb;
määrsõna: sagedusmäärsõnad
always, usually, sometimes, never,
once, twice, three times; järjestavad
määrsõnad first, next, then, before,
after; määrsõnad liitega- ly (
suddenly );
sidesõnad: and, but, that, or, when;
eessõna: enamkasutatavad eessõnad (
in, on, in front of, behind, with, over,
under, to, by, down, from, past, after,
before, next to ), eessõnalised
väljendid ( next to jt. );
lauseõpetus: lihtlaused, arvsõna
tuletusliited –teen ja –ty, nimisõna
tuletusliited –er ja –or,
määrsõna tuletusliide –ly;
tähestik: sõnade häälimine (spelling )
õigekiri: suur ja väike täht, nimisõna
mitmuse lõpud, omadussõna
võrdlusastmed, verbi vormid;
kirjavahemärgid: punkt, küsimärk,
hüüumärk, ülakoma.
Lõiming ja läbivad
teemad
Emakeel-eneseväljendamine,
kirjatähtede kirjutamine,
lugemisoskuse arendamine
Muusikaõpetus- rütmiline
lugemine, inglisekeelsete
laulude laulmine, muusika ja
kultuur
Loodusõpetus- taimede ja
loomade nimetused,
juurviljad, aedviljad,
puuviljad, aastaaegadega
seonduv
Matemaatika- numbrid ja
arvud, kellaajad
Kirjandus- Inglise keelne
kirjandus (näiteks Beatrix
Potter), salmid ja riimid
Geograafia - õpitavat keelt
kõnelevate maade (USA,
Projektid, ikt, praktilised tööd
Endale ja kaaslastele näitlikustavate
materjalide koostamine (nt plakatid,
skeemid joonised).
Isikliku õpimapi koostamine, tööde
kogumine, korrastamine ja vigade
analüüs.
Ettekannete ja esitluste (nt
PowerPoint) koostamine, klassile
ettekandmine.
Esinemine kooli võõrkeeltepäeval
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
17
Kanada, Austraalia,
Suurbritannia, Uus-
Meremaa) asukoht,
pealinnad, eripärad
Inimeseõpetus/
terviseõpetus- tervise eest
hoolitsemine, tervislik
toitumine (sh. juurviljad,
aedviljad), sportimine, ilmale
vastav riietumine.
Õppevahendid Õpik, CD/kassett, töövihik, sõnade vihik, harjutuste vihik, töölehed,
Internet (interaktiivsed materjalid, laulud, filmid, videod),
ingliskeelne kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid), õpimapp
Märkused
Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel
Klass: 6.
Õppekirjandus: õpik „I love English 4“ Mare Jõul, Ülle Kurm
Hindamise põhimõtted: Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab
tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste
kohta. Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Töid, mis sisaldavad
kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 4 korda õppeaastas.
Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke
ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab
ta veel tööd tegema. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine
soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja vigade analüüsi õpimapis,
samuti kaaslaste antud hinnanguid.
Teema 6. klassi inglise keel
Õpetamise
eesmärgid
Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab
selles keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid
võõrkeelseid originaaltekste;
huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi
laiendamisest;
omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate
kultuuride eripära;
omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt
täiendada oma keeleoskust;
huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
18
oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja
õppeainetes.
Õpitulemused 6. klassi lõpetaja:
Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust
ning eristada olulist infot.
Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt
poes, bussis, hotellis, piletilevis).
Vajab sageli kuuldu täpsustamist.
Loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad,
ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis
sisalduvast infost.
Suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.
Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest.
Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega.
Oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi.
Suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval
teemal, kuid võib vajada abi.
Kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt
õigesti; spontaanses kõnes on vigu.
Kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade
otsimist.
Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma
kogemustest ja ümbritsevast.
Koostab lihtsaid isiklikke kirju.
Oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt.
Rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe
ortograafia, kirjavahemärgid).
Õppesisu
alateemad
Mina ja teised. Enese,
sõprade ja kaaslaste ja
lemmiktegevuste jms
tutvustamine.
Kodu ja lähiümbrus.
Pereliikmed, kodu asukoht.
Kodukoht Eesti. Riik,
pealinn, rahvused; aastaajad,
kodukoha kirjeldus.
Igapäevaelu. Õppimine ja
töö. Lihtsad tegevused kodus
ja koolis ning nende
tegevustega seotud vahendid.
Nädalapäevad, kuud,
kellaajad, kool, tervis,
toitumine, kehaosad,
ostlemine, pühad.
Põhimõisted
nimisõna: ainsus ja mitmus,
ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad,
erandlik mitmus, aluse ja öeldise
ühildumine, omastav kääne;
artikkel: umbmäärane ja määrav
artikkel, artikli puudumine,
enamkasutatavad väljendid
artiklitega ja ilma;
omadussõna: võrdlusastmed,
omadussõnade võrdlemine,
tarindid too+ adjective ja not+
adjective+ enough
arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja
järgarvud, lihtmurrud (pool ja
veerand), osa tervikust (2 out of
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
19
Vaba aeg.
Lemmiktegevused, hobid,
eelistused, oskused.
ten), kellaaeg, kuupäev, aasta,
pikkus, kaal, kaugus;
asesõna: isikulised asesõnad ja
omastavad asesõnad, näitavad
asesõnad, küsivad asesõnad,
umbmäärased asesõnad ja nende
liitvormid;
tegusõna: põhitegusõna ja
abitegusõna (be, have, do),
modaaltegusõna (can, must= have
to, may), enamkasutatavad
reeglipärased ja ebareeglipärased
tegusõnad; tegusõna vormistik:
üldajad (Present, Past; Future
Simple), kestvad ajad (Present
and Past Progressive),
täisminevik (Present Perfect),
käskiv kõneviis, tarindid to+
infinitive, going to+ infinitive,
want to+ verb, tingiv kõneviis
(First Conditional), kaudne kõne
(saatelause on olevikus);
määrsõna : sagedusmäärsõnad
always, never, ever, sometimes,
again, once, twice, three times;
järjestavad määrsõnad first, next,
then, finally, before, after, later,
so; määrsõnad liitega –ly;
ebareeglipärased määrsõnad
(fast);sidesõnad: and, but, that, or,
when;
eessõna: enamkasutatavad
eessõnad (in, on, at, in front of,
behind, with, over, under, to, by,
up, down, from, past, after,
before, next to), eessõnalised
Lõiming ja läbivad
teemad
Emakeel-eneseväljendamine,
kirjatähtede kirjutamine,
lugemisoskuse arendamine.
Muusikaõpetus- inglis-
keelsete laulude laulmine,
muusika ja kultuur.
Loodusõpetus- taimede ja
loomade nimetused,
juurviljad, aedviljad,
puuviljad, aastaaegadega
seonduv.
Matemaatika- numbrid ja
arvud, kellaajad, aastad.
Projektid, ikt praktilised tööd
Endale ja kaaslastele
näitlikustavate materjalide
koostamine (nt plakatid, skeemid,
joonised).
Isikliku õpimapi koostamine,
tööde kogumine, korrastamine ja
vigade analüüs.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
20
Kirjandus- inglise keelne
kirjandus, salmid ja riimid.
Geograafia - õpitavat keelt
kõnelevate maade (USA,
Kanada, Austraalia, Suur-
britannia, Uus-Meremaa)
asukoht, pealinnad, eripärad.
Inimeseõpetus/terviseõpetus-
tervise eest hoolitsemine,
tervislik toitumine (sh. juur-
viljad, aedviljad), sportimine,
ilmale vastav riietumine.
Ettekannete ja esitluste (nt
PowerPoint) koostamine, klassile
ettekandmine.
Esinemine kooli võõrkeeltepäeval
Õppevahendid Õpik, töövihik, sõnade vihik, harjutuste vihik, töölehed, Internet
(interaktiivsed materjalid, laulud, filmid, videod), ingliskeelne
kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid), õpimapp
Märkused
Õppeaine: vene keel võõrkeelena
Klass: 6
Õpetamise eesmärgid: omandada naaberriigi keelt
Õppekirjandus: Inga Mangus -õppekomplekt
Hindamise põhimõtted;
6. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab
õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi
osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi
(iseseisev lugemine jmt).
Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast
Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on
sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme.
Õpetaja juhib puudustele tähelepanu taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada.
Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa.
Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist
väljendusoskust.
Eesmärk on, et õpilane õpiks koostöös kaaslaste ja õpetajaga sõnastama seda, mida ta on
enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või
milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama.
6. klassi lõpetaja:
saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;
reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
21
on omandanud esmased teadmised õpitava keelega seotud kultuuriruumist;
rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma
saavutusi;
töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas
Teema Vene keel võõrkeelena
Davaite znakomitsa
Õpetamise eesmärgid äratada huvi vene keele vastu
õpetada õpilasi kuulama ja mõistma igapäevast venekeelset
kõnet
õpetada õiget hääldust, intonatsiooni ja rütmi
tagada vajalik sõnavara, mis võimaldab end väljendada
igapäevases suhtlemises ning vestluses õppekava piires
võimaldada omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi
arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida
.
Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head
saavutust.
6. klassi lõpetaja vene keeles:
1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes
suhtlusolukordades õpitava sõnavara piires
2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli
kasutatavatest väljenditest;
3) mõistab õpitud temaatika piirides olulist;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest venekeelsetest infoallikatest;
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa
kultuuriloost;
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi.
Õppesisu alateemad II kooliastme alateemad :
Mina ja teised. Huvid ja võimed.( iseloom; tervis; suhted
sõpradega ja lähikondsetega.)
Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus.( kodukoha
tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased kodused tööd ja
tegemised, perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.)
Kodukoht Eesti. (Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord,
tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused; elu linnas ja
maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses,
looduskaitse.)
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee.( koolielu; tee
küsimine ja juhatamine; hügieeni- ja toitumisharjumused
ning tervislik eluviis, suhtlemine teeninduses ja arsti juures;
ametid ja kutsevalik.)
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
22
Vaba aeg. Huvid (erinevad vaba aja veetmise viisid;
meediavahendid; reklaam; kultuuriline mitmekesisus.=
Lõiming ja läbivad
teemad
Teemad
„Õppimine ja töö” –
elukestev õpe ja karjääri
planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” –
keskkond ja jätkusuutlik
areng;
Riigid ja nende kultuur –
kultuuriline identiteet;
3) „Igapäevaelu.
Õppimine ja töö“,
„Riigid ja nende
kultuur“, „
4)Vaba aeg“ –
teabekeskkond,
tehnoloogia ja
innovatsioon;
5) „Mina ja teised”,
„Kodu ja lähiümbrus”,
„Igapäevaelu. Õppimine
ja töö“ – tervis ja ohutus
„Igapäevaelu” -
Kohvikus
Toidu
ained: piima- ja
lihatooted
Köögi
-ja puuviljad. Marjad
Minu
päev. Kellaajad
6) „Mina ja teised“, (.
Riietus, minu iseloom,
minu perekond),
.
Lõiming
Muusikaõpetus - muusikainstrumendid, rahvapillid -laulud
Loodusõpetus - matk loodusesse, seened ja marjad, Eesti
ilm, ilmastik, temperatuur, tuul, sademed
Geograafia . - kliima ja aastaajad, Eesti sisesed
kliimaerinevused, Euroopa riigid.
Arvutiõpetus - arvutimängud ja joonistused arvutiga,
referaadid ja info otsimine
Käsitöö - ruumide korrastamine , kaardid tähtpäevade
puhul, rahvustoidud.
Kunstiõpetus - meeleolu väljendamine värvidega, inimene
tegevuses, karakteri kujutamine.
Inimeseõpetus Eestimaa meie koduna, kehaline aktiivsus
(sobiva spordiala valik), ohutu käitumine tänaval, suhtlemine
kaaslastega, konfliktide olemus ja põhjused, positiivne
mõtlemine
Õppevahendid Õpik, töövihik, slaidid
www.solnet.ee materjalid
Põhimõisted II kooliaste
KIRI JA HÄÄLDUS
Vene tähestik.
Nimede kirjutamine vene ja eesti keeles,
translitereerimisreeglid. Tähemärkide häälikuline tähendus.
Sõnarõhk.
Täishäälikute hääldamine eel- ja järelrõhulistes silpides,
reduktsioon.
Kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine. Häälikute
sarnastumine: helilised / helitud, palataalsed /
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
23
mittepalataalsed.
Sõnarõhk tegusõna быть vormides.
Sõnarõhu muutumine nimisõnade nimetava käände mitmuse
vormi moodustamisel.
NIMISÕNA
Grammatiline sugu: naissoost nimisõnad –а/-я-lõpuga;
meessoost sõnad, mille lõpus on kaashäälik või –й ja -a/-я
(папа, дедушка, дядя); kesksoost sõnad -о/-е-lõpuga.
Nimisõnade mitmuse nimetava käände moodustamine (ы- ja
и-lõpulised meessoost ja naissoost sõnad; а- ja я-lõpulised
kesksoost ja meessoost sõnad).
OMADUSSÕNAD
Omadussõna lõpud ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes
(tüve lõpphäälik palataliseerimata / palataliseeritud;
küsimused какой? какая? какое? какие?).
Omadussõna ühildumine nimisõnaga ainsuse ja mitmuse
nimetavas käändes.
TEGUSÕNA
Tegusõna быть: oleviku Ų-vorm; mineviku vormi
moodustamine; tuleviku vormid: ainsuse / mitmuse
pöördelõpud.
Eitav kõneliik: Я не играю, Мальчик не играет, Мы не
играемjne).
Tegusõnade pööramine (olevik ja tulevik).
Mineviku vormide moodustamine.
ASESÕNA
Isikulised asesõnad. Isikuliste asesõnade käänamine.
Omastavad asesõnad ainsuses ja mitmuses.
MÄÄRSÕNA
Lubamine ja keelamine (можно, нельзя). Hinnangut
väljendavad määrsõnad (хорошо, плохо).
ARVSÕNA
Põhiarvsõnad. Küsimus сколько лет?ja vastus (nimisõnaga
год, года/ лет).
ABISÕNAD
Rinnastavad sidesõnad и, а, но.
LAUSE STRUKTUUR
Küsimused Кто это? Что это?ja vastused.
Küsimused Кто это был? Что это было?ja vastused.
Subjekti ja predikaadi tähistamine (Я играю, ты играешь,
он / она играет, мы играем, вы играете, они играют;
Мальчик играет, Дети играют jne).
Lihtlause: koordinatsioon aluse ja öeldise vahel.
Projektid, ikt, praktilised
tööd
Väike kiri sõbrale, õnnesoovi kaart, kutse,
Internetis informatsiooni otsimine õpetaja poolt antud
andmete järgi
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
24
Märkused lisaks T. Oder, P. Kärtner „Aktiivset õppimist toetava
keskkonna loomine võõrkeeletundides”.
M. Jung, A. Heero „Kultuuridevahelise pädevuse
arendamine võõrkeeleõppes”.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
25
III kooliaste A-keel
2.7.1. Õpitulemused
Põhikooli lõpetaja:
1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja
selgitada oma seisukohti ning plaane;
3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti
hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;
5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest
eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;
6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info
otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning
kohandab oma õpistrateegiaid.
Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus:
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Inglise keel B1.2 B1.2 B1.2 B1.2
Teised keeled B1.1 B1.1 B1.1 B1.1
2.7.2. Pädevused
III kooliastmes kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust,
enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust,
ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate
õpimeetodite ja –tegevuste kaudu.
2.7.3. Suunised läbivate teemade käsitlemiseks
Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
26
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” –
teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja
ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja
töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.
2.7.4. Õpe- ja kasvatuseesmärgid
III kooliastmes arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara
avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis
suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt
kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle
õppevahenditega lugema lühemaid adapteerimata ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja
meediatekste.
Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Tähelepanu pööratakse
loovuse arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses.
Õpilased hakkavad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte
sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu.
Õpitakse mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpilane
õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama arvamust ning nägema ja
arvestama erinevaid seisukohti.
2.7.5. Hindamine
III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või integreeritult. Igal õppeveerandil
saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi
osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi
(nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt).
Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav III kooliastmes teha mitte
rohkem kui 4 õppeaastas.
Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel
Klass: 7.
Õppekirjandus: õpik „I love English 5“ Mare Jõul, Ülle Kurm
Hindamise põhimõtted: Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab
tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste
kohta. Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Töid, mis sisaldavad
kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 4 korda õppeaastas.
Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke
ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab
ta veel tööd tegema. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine
soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
27
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja vigade analüüsi õpimapis,
samuti kaaslaste antud hinnanguid.
Teema 7. klassi inglise keel
Õpetamise
eesmärgid
Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles
keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid
võõrkeelseid originaaltekste;
huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi
laiendamisest;
omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride
eripära;
omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt
täiendada oma keeleoskust;
huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja
õppeainetes.
Õpitulemused 7. klassi lõpetaja:
suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ja
eristada sellest olulist infot.
Saab aru olmesfääris kuuldud suhtluse sisust.
Mõistab eakohaste filmide põhiideed.
Vajab sageli kuuldu täpsustamist.
Loeb lihtsamaid tavatekste nt reklaamid, ohuhoiatused,
ajakavad, menüüd ja saab aru neis sisalduvast infost.
Loeb ja mõistab lühemaid lihtsa sõnastusega jutustavaid
tekste. Suudab leida vajalikku infot teatmeteosest, internetist.
Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.
Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest.
Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega, keerulisemas olukorras
võib tekkida suhtlustakistus.
Kasutab põhisõnavara, lihtsamaid grammatilisi
konstruktsioone ning lausemalle. Suudab vestelda tuttaval
teemal, võib esineda sõnade otsimist – valimist ja
hääldusvigu.
Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma
kogemustest ja ümbritsevast keskkonnast, oskab väljendada
oma tundeid ja mõtteid. Oskab koostada lihtsaid isiklikke
kirju.
Rakendab õpitud õigekirjareegleid. Suhtleb on-line vestluses
(nt MSN). Oskab piiratud hulgal teksti sidumise võtteid
(sidesõnad, asesõnaline kordus).
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
28
Grammatika korrektsus: kasutab õigesti mõningad lihtsamaid
tarindeid (keelekonstruktsioone, keelestruktuure), kuid teeb
sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või
eksib aluse või öeldise ühildumisel) kuid see ei takista mõtte
väljendamist.
Õppesisu
alateemad
Mina ja teised. minu võimed,
tugevused ja nõrkused;
inimestevahelised suhted:
suhted koolikaaslastega,
klassikaaslastega,
koolikiusamine. Koostöö ja
teistega arvestamine.
Viisakusreeglid: suhtlemisel
kodus, koolis, transpordis,
kaubanduses, suhtlemisel
telefoni ja interneti teel.
Kodu ja lähiümbrus.
Perekondlikud sündmused ja
tähtpäevad, kodukoha
vaatamisväärsused ja nende
tutvustamine.
Kodukoht Eesti. loodus,
looduskaitse;
keskkonnasäästlik käitumine;
elu linnas ja maa. Riigid ja
nende kultuur. õpitava keele
kultuuriruumi kuuluvad riigid
ja nende lühiiseloomustus.
Tuntumate riikide nimed,
rahvad, keeled.Igapäevaelu.
Õppimine ja töö. Suhtlemine
kaubanduses, teeninduses,
turvalisus kodus, liikluses.
Esmased mõttearendused
edasiõppimisest ja kutsevalik,
ametid – töökohad. Vaba aeg:
kultuuriline mitmekesisus:
puhkamine, sport, kirjandus ja
kunst.
Põhimõisted
Nimisõna: ainsuslikud ja
mitmuslikud nimisõnad,
loendamatud nimisõnad;
Artikkel: umbmäärane ja määrav
artikkel;
Arvsõna: aastaarvud, kuupäevad,
kuni 6-kohalised arvsõnad;
Omadussõna: omadussõnade
võrdlusastmed;
Asesõna: isikulised asesõnad kõigis
käänetes; siduvad asesõnad (which,
who, whose, where);
Tegusõna: ebareeglipärased
tegusõnad, ajavormid Present
Simple, Past Simple, Future Simple,
Present Continuous, Past
Continuous, Present Perfect, Past
Perfect;
Eessõnad: enamkasutatavd
eesõnalised väljendid (take part in,
look forward to);
Lauseõpetus: sõnajärg jutustavas
lauses, üldküsimuses, küsisõnaga
algavas küsilauses, eitavas lauses.
Otsene ja kaudne kõne (olevik,
minevik, jaatav lause, aegade
ühildumine, asesõnade ühildumine,
ajamääruste ühildumine,
kirjavahemärgid);
Sõnatuletus: liitsõnad, enam
kasutatavad ees- (re-, un-) ja
järelliited (-ness, -ion, -ous)
nimisõnade, omadussõnade ja
tegusõnade moodustamiseks
Lõiming ja läbivad
teemad
Emakeel- eneseväljendamine,
lugemisoskuse arendamine.
Muusikaõpetus- rütmiline
Projektid, ikt praktilised tööd
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
29
lugemine, ingliskeelsete
laulude laulmine, muusika ja
kultuur.
Loodusõpetus- taimede ja
loomade nimetused,
juurviljad, aedviljad,
puuviljad, aastaaegadega
seonduv. Matemaatika-
numbrid ja aastarvud,
kellaajad. Kirjandus- Inglise
keelne kirjandus, inglise
rahvajutud (näiteks the story
of Dick Whittington).
Geograafia - ilmakaared,
õpitavat keelt kõnelevate
maade (USA, Kanada,
Austraalia, Suurbritannia,
Uus-Meremaa) asukoht, pea-
linnad, eripärad;
Inimeseõpetus/ terviseõpetus-
tervise eest hoolitsemine,
tervislik toitumine (juurviljad,
aedviljad), sportimine, ilmale
vastav riietumine. Ajalugu-
Suurbritannia ja USA ajalugu,
ajaloolised tegelased (nt Julius
Caesar ja roomlased,
Columbus ja indiaanlased).
Endale ja kaaslastele näitlikustavate
materjalide koostamine (nt
plakatid, skeemid joonised).
Isikliku õpimapi koostamine, tööde
kogumine, korrastamine ja vigade
analüüs.
Ettekannete ja esitluste (nt
PowerPoint) koostamine, klassile
ettekandmine.
Esinemine kooli võõrkeeltepäeval
Õppevahendid Õpik, töövihik, sõnade vihik, harjutuste vihik, töölehed, Internet
(interaktiivsed materjalid, laulud, filmid, videod), ingliskeelne
kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid), õpimapp
Märkused
Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel
Klass: 8.
Õppekirjandus: „I love English 6“ Mare Jõul, Ülle Kurm
Hindamise põhimõtted: Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab
tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste
kohta. Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Töid, mis sisaldavad
kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 4 korda õppeaastas.
Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke
ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab
ta veel tööd tegema. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
30
soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.
Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja vigade analüüsi õpimapis,
samuti kaaslaste antud hinnanguid.
Teema 8. klassi inglise keel
Õpetamise
eesmärgid
Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles
keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid
võõrkeelseid originaaltekste;
huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi
laiendamisest;
omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride
eripära;
omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt
täiendada oma keeleoskust;
huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja
õppeainetes.
Õpitulemused 8. klassi lõpetaja
mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke
ning lühidalt põhjendada ja
selgitada oma seisukohti ning plaane;
oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega
igapäevases suhtlemises enamasti
hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;
tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu
vastu, loeb võõrkeelsest eakohast
kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab
raadiosaateid;
kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut,
internetti) vajaliku info
otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud
eesmärkide järgi ning kohandab
oma õpistrateegiaid.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
31
Õppesisu
alateemad
Mina ja teised. Võimed,
tugevused ja nõrkused;
inimestevahelised suhted,
viisakusreeglid, koostöö ja
teistega arvestamine.
Kodu ja lähiümbrus.
Perekondlikud sündmused ja
tähtpäevad; kodukoha
vaatamisväärsused ja nende
tutvustamine.
Kodukoht Eesti. Loodus ja
looduskaitse; keskkonnahoidlik
ja -säästlik käitumine; elu linnas
ja maal; Eesti vaatamisväärsused.
Riigid ja nende kultuur. Õpitava
keele kultuuriruumi kuuluvad
riigid ja nende
lühiiseloomustus, tuntumate
riikide nimetused, rahvad,
keeled.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö.
Tervislik eluviis ja toitumine,
suhtlemine teeninduses,
turvalisus; õpioskused ja
harjumused, edasiõppimine ja
kutsevalik; töökohad.
Vaba aeg. Kultuuriline
mitmekesisus; kirjandus ja kunst,
sport, erinevad meediavahendid
ja reklaam.
Põhimõisted:
nimisõna: omastav kääne,
erandlik mitmus, aluse ja öeldise
ühildumine
asesõna: enesekohased
asesõnad; siduvad asesõnad that,
who, whom, whose, which;
omastavate asesõnade
absoluutvormid mine, yours;
rõhutavad ja siduvad asesõnad;
much/many, little/few; asesõnad
one, each other, none of them,
all of them, some of them
tegusõna: reeglipärased ja
ebareeglipärased tegusõnad;
ajavormid Present Simple, Past
Simple, Future Simple, Present
Progressive, Past Progressive,
Present Perfect, Past Perfect,
modaalverbid can, may, must =
have to, should, would; kaudne
kõne, aegade ühildumine, Future
in the Past; passiiv: Present
Simple, Past Simple; käskiv
kõneviis; tarind to + infinitiiv, -
ing-vorm (Gerund);
omadussõnad: võrdlusastmed
arvsõna: põhi ja järgarvud,
kuupäevad, aastaarvud, protsent,
arvsõna 0 erinev lugemine;
sidesõna and arvsõnades
artikkel: umbmäärane ja määrav
artikkel, artikli puudumine,
enimkasutatavad väljendid
artiklitega ja ilma; artiklite
kasutamine isikunimede ja
geograafiliste nimedega
modaalverbid: can, may, must,
should, could, would
lauseõpetus: sõnajärg jaatavas,
eitavas ja küsivas lauses, aja – ja
sagedusmäärsõnade ning viisi –
ja kohamääruste asetus lauses
eessõnad: ajamäärustes
kasutatavad eessõnad,
kohamäärustes esinevad
eessõnad ning eesõnalised
väljendid
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
32
sõnatuletus: ees – ja järelliited (-
less, -ly, -able, un-, dis-, re-, im-
)
Lõiming ja läbivad
teemad
Emakeel – omadussõnade
võrdlemine, lauseõpetus,
asesõnad, tegusõna ajavormid
Kehaline kasvatus – tuntud
sportlased
Geograafia – inglise keelt
kõnelevad maad (geograafiline
asend, lipp, rahvaarv jne)
Matemaatika – arvsõnad
inimeseõpetus – tervis ja
inimeste vahelised suhted
Bioloogia – keskkonnasõbralik
eluviis
Keskkond ja säästev areng –
looduliku mitmekesisuse
väärtustamine, säästva
tarbimisviisi väärtustamine,
Tööalane karjäär –suhtlemis- ja
koostööoskuse vajalikkuse
mõistmine. Infotehnoloogia –
infotehnoloogiat kasutamine
informatsiooni hankimiseks ja
õppimiseks
Kodukant – koduümbruse
kirjeldamine, vaatamisväärsused,
tee juhatamine
Projektid, ikt praktilised tööd
Endale ja kaaslastele
näitlikustavate materjalide
koostamine (nt plakatid,
skeemid joonised).
Isikliku õpimapi koostamine,
tööde kogumine, korrastamine ja
vigade analüüs.
Ettekannete ja esitluste (nt
PowerPoint) koostamine,
klassile ettekandmine.
Esinemine kooli võõrkeeltepäeval
Õppevahendid Õpik, töövihik, sõnade vihik, harjutuste vihik, töölehed, Internet
(interaktiivsed materjalid, laulud, filmid, videod), ingliskeelne
kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid), õpimapp
Märkused
Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel
Klass: 9.
Õppekirjandus: õpik „I love English 7“ Mare Jõul, Ülle Kurm
Hindamise põhimõtted: Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab
tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.
Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Töid, mis sisaldavad kõigi
osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 4 korda õppeaastas.
Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning
sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab ta veel
tööd tegema. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine soodustab
õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
33
kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja vigade analüüsi õpimapis, samuti kaaslaste antud
hinnanguid.
Teema 9. klassi inglise keel
Õpetamise
eesmärgid
Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles
keeles igapäevastes
situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid
võõrkeelseid originaaltekste;
huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi
laiendamisest;
omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride
eripära;
omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt
täiendada oma keeleoskust;
huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt
teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja
õppeainetes.
Õpitulemused 9.klassi lõpetaja:
mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke
ning lühidalt põhjendada ja
selgitada oma seisukohti ning plaane;
oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;
saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega
igapäevases suhtlemises enamasti
hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;
tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu
vastu, loeb võõrkeelsest eakohast
kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab
raadiosaateid;
kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut,
internetti) vajaliku info
otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;
töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud
eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.
Õppesisu
alateemad
Kool. Kooliaasta, koolisüsteem
Suurbritannias, USAs ja Eestis, klass,
tunniplaan, koolivorm
Keeled. keelte õppimine, erinevad
rahvused, välismaalastega suhtlemine
Töö. töötamine suvel, taskuraha
Tulevik. edasiõppimine, karjäärivalik,
erinevad ametid
Põhimõisted
Põimlaused, it/there lause
algul; tingimuslaused (I-III
tüüp); kaudne kõne, kokku-
ja lahkukirjutamise
põhijuhud; kirjavahemärgid
(jutumärgid); sõnade
poolitamise põhireeglid
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
34
Reisimine. nõuanded,
vahetusõpilasena välismaal
Õpitavat keelt kõnelevad maad.
ajalugu, rahvastik, nimed,
vaatamisväärsused
Ilm. ilmastiku tingimused,
ilmaennustus
Kunst. muusika, teater, maalikunst,
tants, film
Eesti. asukoht, loodus,
vaatamisväärsused
Omavahelised suhted. kool, kodu,
suguvõsa
(liitsõnad),
ebareeglipärased tegusõnad,
aktiiviajad,
modaaltegusõnad (have to,
ought, should, would);
ainsuslikud ja mitmuslikud
nimisõnad; artikli
kasutamine isikunimede ja
geograafiliste nimedega;
enam kasutatavad väljendid
artiklitega ja ilma,
omadussõnade
võrdlusastmed; siduvad ja
omastavad asesõnad, enam
kasutatavad eessõnalised
väljendid (next to, in the
middle), lihtmurrud (pool,
veerand); protsent;
aritmeetilised põhitehted;
arvsõna „0” erinev
lugemine, määrsõnade liigid
ja võrdlemine; määrsõna
koht lauses; enam
kasutatavad ees-ja järelliited
nimi- , omadus-, tegusõnade
moodustamiseks (re-, un-, -
ness, -less, -ous).
Lõiming ja läbivad
teemad
emakeel – omadussõnade
võrdlemine, asesõnad, lauseõpetus
kunstiõpetus – kunstiliigid
muusikaõpetus - erinevad
muusikastiilid
ajalugu – faktid minevikust õpitava
keelt kõnelevate riikide puhul
geograafia – inglise keelt kõnelevad
maad kaardil, nende rahvaarv, lipp
jne; ilmastikuolud
infotehnoloogia – info otsimine
Internetist
Karjäär – eneseanalüüs, suhted
teistega, enesekehtestamine, erinevad
elukutsed, otstarbeka elukutse valik
Meedia - muusika, teater,
maalikunst, tants
Kodukant – puhkamise võimalused
Eestis, traditsioonid
Projektid, ikt praktilised
tööd
Endale ja kaaslastele
näitlikustavate materjalide
koostamine (nt plakatid,
skeemid joonised).
Isikliku õpimapi
koostamine, tööde
kogumine, korrastamine ja
vigade analüüs.
Ettekannete ja esitluste (nt
PowerPoint) koostamine,
klassile ettekandmine.
Esinemine kooli
võõrkeeltepäeval
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
35
Õppevahendid Õpik, töövihik, sõnadevihik, harjutuste vihik, töölehed, Internet
(interaktiivsed materjalid, laulud, filmid, videod), ingliskeelne
kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid)
Märkused
III kooliaste B-keel
2.8.1. Õpitulemused
Põhikooli lõpetaja inglise keeles:
1) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti
hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;
2) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;
3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja
elgitada oma seisukohti ning plaane;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
Põhikooli lõpetaja teistes keeltes:
1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena
rääkiva kõnelejaga;
2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
3) mõistab õpitud temaatika piires olulist;
4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
36
6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid.
Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus:
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
Inglise keel B1.1 B1.1 B1.1 A2.2
Teised keeled A2.2 A2.2 A2.2 A2.2
2.8.2. Pädevused
Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja
lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.
Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise,
kirjutamise) kaudu.
2.8.3. Suunised läbivate teemade käsitlemiseks
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb
suhtluspädevus. Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist
teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse
õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.
Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale,
tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse
vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
37
2.8.4. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast suunatakse
õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased õpivad
lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning
märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu
kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride
omanäolisust ja väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad
neid arvestada. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma
arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.
2.8.5. Hindamine
III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab
õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi
osaoskuste kohta.
Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd,
iseseisev lugemine jmt).
Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav III kooliastmes teha mitte
rohkemkui 4 õppeaastas.
III kooliaste
Õppeaine: Vene keel võõrkeelena 7.klass
Õppekirjandus: Inga Mangus „Russkij jazõk bõstro i veselo“-õppekomplekt
Hindamise põhomõtted:
7. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane
tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste
kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (iseseisev
lugemine jmt).
Teema Andrus avastab Venemaad
Õpetamise eesmärgid Vene keel avardab õpilase tunnetusvõimalusi
ning suutlikkust mõista ja väärtustada
mitmekultuurilist maailma kohta.
Õpitulemused Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane
kuulamisel:
- mõistab kuuldu sisu, oskab vastata
küsimustele kuuldu kohta;
- saab aru õpitud sõnavara ulatuses
kuulamistekstidest;
- saab aru õpetaja poolt antud korraldustest.
Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane
kõnelemisel:
- omandatud teadmisi ja oskusi kasutada
erinevates suhtlussituatsioonides;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
38
- oskab väljendada oma arvamust;
- oskab küsitleda oma kaaslast ja anda edasi
informatsiooni;
- oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud
temaatika piires õige intonatsiooniga ja
hääldusega;
- oskab jutustada etteantud plaani järgi, ümber
jutustada iseenda nimel.
Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane
lugemisel:
- mõistab loetu sisu, oskab olulist eristada
ebaolulisest;
- tunneb erinevaid lugemisstrateegiaid-
globaalset, selektiivset ja detailset lugemist;
- oskab kasutada sõnaraamatut;
- oskab koostada küsimusi loetu kohta ja
vastata küsimustele;
- teab Venemaa kommetest ja
kultuuritavadest;
- oskab lugeda ja mõista luuletusi, mõistatusi,
kõnekäände;
- oskab täiendada ja lõpetada poolelijäänud
teksti.
Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane
kirjutamisel:
- oskab kasutada õpitud keeleteadmisi ja
sõnavara;
- oskab kasutada tabeleid elementaarsete
ülesannete tegemisel;
- oskab täita lünki, lõpetada lauseid, vastata
küsimustele;
- oskab kirjutada etteütlusi õpitud sõnavara
piires;
- oskab kirjutada isiklikku kirja, küllakutset,
teatist ja kuulutust
Õppesisu alateemad 1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja
karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja
jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende
kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja
nende kultuur“, „Vaba aeg“ – teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”,
„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ – tervis ja
ohutus;
6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“,
„Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine ja
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
39
töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ –
väärtused ja kõlblus
Lõiming ja läbivad teemad
Läbiva teema "Tööalane karjäär ja selle
kujundamine" õpetuse fookuses on eetilised
hoiakud (nagu kohusetunne, ausus jne.)
Koostööoskused, tööoskused (suhted
perekonnas ja koolis. See jätkub ka 8.klassis)
Läbiva teema "Keskkond ja säästev areng"
Õpilane on kujundamas keskkonda säästvaid
hoiakuid ja väärtushinnanguid (matk
loodusesse, seenelkäik jne.)
Muusikaõpetus - muusikainstrumendid,
rahvapillid -laulud
Loodusõpetus - matk loodusesse, seened ja
marjad, Eesti ilm, ilmastik, temperatuur, tuul,
sademed
Geograafia . - kliima ja aastaajad, Eesti
sisesed kliimaerinevused, Euroopa riigid.
Arvutiõpetus - arvutimängud ja joonistused
arvutiga, referaadid ja info otsimine
Käsitöö - ruumide korrastamine , kaardid
tähtpäevade puhul, rahvustoidud.
Kunstiõpetus - meeleolu väljendamine
värvidega, inimene tegevuses, karakteri
kujutamine.
Inimeseõpetus Eestimaa meie
koduna, kehaline aktiivsus (sobiva spordiala
valik), ohutu käitumine tänaval, suhtlemine
kaaslastega, konfliktide olemus ja põhjused,
positiivne mõtlemine.
Õppevahendid Õpikud, töövihikud, CD ja ajakirjad
Põhimõisted 1) nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses,
eessõna ja nimisõna käändeline vorm, много,
мало, сколько, несколько, нет kasutamine
koos nimisõnaga.
2) Põhiarvsönad tuhandeni, järgarvud,
järgarvude ühildumine nimisõnaga soos ja
arvus, põhiarv- ja nimisõna käändeline lõpp,
kellaaeg, kuupäev.
3) Isikuliste asesõnade käänamine ainsuses ja
mitmuses, omastavad asesõnad его, её, их
küsivad asesõnad (enamkasutatavad vormid),
eitavad asesõnad
4) aluse- ja öeldise ühildumine
5) enam kasutatavad eessõnad без, у, из, с
(со), к, в(во), на, о(об)
6)liitlausete tegemine, sidesõnad что, а, но,
который, хотя, потому, что, как
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
40
sõnajärg liht- ja liitlauses.
Projektid, ikt, praktilised tööd Kuulutused/töö otsimine/ CV koostamine
Venemaa vaatamisväärsuste kohta slaidkava
kootamine Vene keele ring, projektis „Lapse
hääl“ osalevate lastega tegelemine,
Vene keele maakonnaolümpiaadiks
valmistamine.
Võõrkeelteepäev
Märkused individuaalsete
keeleoskustega laste õpetamine. A-
õppekeelega lapsed klassis
8.klass
Üldpädevuste kujundamine vene keeles
Teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja käitumise õpetamisel on kandev roll õpetajal.
Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi: väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust,
enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust,
ettevõtlikkuspädevust seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja
-tegevuste kaudu.
Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise
kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad
kultuurilisest eripärast.
Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada.
Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite
valikul vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid
käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt
seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate
õpitöövormide kasutamine: rühmatöö, projektõpe ning aktiivne osavõtt õpitava keelega
seotud oma kooli ja maakondlikest üritustest.
Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja
inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude
õpitegevuste kaudu. Õpilase tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud
õpipädevuse arenguga.
Õpipädevust kujundame erinevaid õpistrateegiaid rakendades, nt teabe otsimine
võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine. Olulisel kohal on õpitud teadmiste ja
oskuste analüüsimine.
Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad
otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti
mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks vene keeles.
Vene keele õpe on seotud ka matemaatikapädevusega, kuna suhtluspädevuse raames tuleb
osata võõrkeeles arvutada, kella tunda, vanust öelda jne.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
41
Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele
võõrkeeleoskus.
Hindamine:
Kuulamine A2.2 Mõistab selget ja aeglast kõnet. Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase
jm. väljendeid, mis seostuvad esma-tähtsate eluvaldkondadega. (nt. isiku- ja pereteave,
sisseostud, kodukoht, töö).
Lugemine A2.2 Mõistab lühikesi ja tuttavaid tekste lihtsatel teemadel, kui keelekasutus
sarnaneb tema igapäevaelus sageli ettetulevaga; samuti tekste, mis sisaldavad sageli
kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu.
Rääkimine A2.2 Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat
infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, kuid vestlust ise juhtida veel ei oska.
Oskab kasutada õpitut, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku
tagapõhja, praegust või eelmist tööd.
Kirjutamine A2.2 Oskab teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja.
Teema
Andres on Moskvas
Tutvumine Venemaa pealinnaga
Õpetamise eesmärgid Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast vene keeles suhtlema.
Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt, suurendades suulise
suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast
suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka
väljaspool tundi. Õpilased õpivad kõrvutama eri keelte
sarnasusi ja erinevusi. Teemade käsitlemisel pööratakse
tähelepanu kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma
kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride omanäolisust ja
väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid
ning oskavad neid arvestada.
Õpitulemused Mõistab selget ja aeglast kõnet. Mõistab selgelt ja aeglaselt
hääldatud fraase jm. väljendeid, mis seostuvad esma-
tähtsate eluvaldkondadega. (nt. isiku- ja pereteave, sisseostud,
kodukoht, töö).
Mõistab lühikesi ja tuttavaid tekste lihtsatel teemadel, kui
keelekasutus sarnaneb tema igapäevaelus sageli ettetulevaga;
samuti tekste, mis sisaldavad sageli kasutatavaid ja
rahvusvahelise levikuga sõnu.
Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad
otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa
rääkida, kuid vestlust ise juhtida veel ei oska. Oskab kasutada
õpitut, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi,
elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist
tööd,
Oskab teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja.
Õppesisu alateemad
Mina ja teised. Huvid ja võimed, iseloom; tervis; suhted
sõpradega ja lähikondsetega.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
42
Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, kodukoha
tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased kodused tööd ja
tegemised, perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.
Kodukoht Eesti. Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord,
tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused; elu linnas ja
maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses,
looduskaitse.
Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate riikide
sümboolika, tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad
sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja
kultuurivaldkonnast; õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad
riigid; Eesti naaberriikide ja tuntumate maailmariikide nimed,
rahvad ja keeled.
Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee; koolielu; tee küsimine
ja juhatamine; hügieeni- ja toitumisharjumused ning tervislik
eluviis, suhtlemine teeninduses ja arsti juures; ametid ja
kutsevalik.
Läbivad teemad
Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate
teemavaldkondadega:
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline
identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“,
„Vaba aeg“ – teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu.
Õppimine ja töö“ – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Kodukoht Eesti“,
„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“,
„Vaba aeg“ – väärtused ja kõlblus.
Õppevahendid Õpikud, töövihikud, ajakirjad
Kaardid
Põhimõisted vene keele õpetajad lähtuvad õppekava alusväärtustest,
üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste
õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotlevad, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on
mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab
piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;
3) võimaldavad õppida üksi ning üheskoos teistega
(iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste
kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutavad diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja
raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
43
suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendavad nüüdisaegseid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi
ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) mitmekesistavad õpikeskkonda: kooli arvutiklass,
konverentsiruum, aula, õppetunnid väljaspool kooliruume;
7) kasutatavad erinevaid aktiivõppemeetodeid.
Projektid, ikt, praktilised
tööd
Kuulutused.
Koolistend
Sõbrapäevaks.
Märkused
9.klass
Põhikooli lõpetaja pädevused B-võõrkeel vene keel
Õppekirjandus:
Inga Mangus „Russkij jazõk bõstro i veselo“
Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi: väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust,
enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust,
ettevõtlikkuspädevust seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja
-tegevuste kaudu.
Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise
kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad
kultuurilisest eripärast.
Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada.
Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite
valikul vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid
käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt
seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate
õpitöövormide kasutamine: rühmatöö, projektõpe ning aktiivne osavõtt õpitava keelega
seotud oma kooli ja maakondlikest üritustest.
Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja
inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude
õpitegevuste kaudu. Õpilase tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud
õpipädevuse arenguga.
Õpipädevust kujundame erinevaid õpistrateegiaid rakendades, nt teabe otsimine
võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine. Olulisel kohal on õpitud teadmiste ja
oskuste analüüsimine.
Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad
otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti
mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks vene keeles.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
44
Vene keele õpe on seotud ka matemaatikapädevusega, kuna suhtluspädevuse raames tuleb
osata võõrkeeles arvutada, kella tunda, vanust öelda jne.
Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele
võõrkeeleoskus.
Hindamine:
Kuulamine A2.2 Mõistab selget ja aeglast kõnet. Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud
fraase jm. väljendeid, mis seostuvad esma-
tähtsate eluvaldkondadega. (nt. isiku- ja pereteave, sisseostud, kodukoht, töö).
Lugemine A2.2 Mõistab lühikesi ja tuttavaid tekste lihtsatel teemadel, kui keelekasutus
sarnaneb tema igapäevaelus sageli ettetulevaga; samuti tekste, mis sisaldavad sageli
kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu.
Rääkimine A2.2 Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja
lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, kuid vestlust ise juhtida veel ei
oska. Oskab kasutada õpitut, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi,
hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.
Kirjutamine A2.2 Oskab teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja.
Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist
reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase
teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi
hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid
peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja
millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Keeleoskuse hea tase 9. klassi lõpus: võrdlemiseks teiste võõrkeeltega.
Kuulamin Lugemin Rääkimin Kirjutamine
Inglise
keel B1.1 B1.1 B1.1 B1.1
Saksa
keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2
Vene
keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2
Prantsuse
kee A2.2 A2.2 A2.2 A2.2
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
45
Teema Andres v Rossii u druzei
Kulturoloogija
Õpetamise eesmärgid õppija oskab olla aktiivne, tema kasutab
vene keelt teadlikult ja loovalt;
Õpitulemused toime tuleb teda puudutavates igapäevastes
suhtlusolukordades õpitavat keelt
emakeelena rääkiva kõnelejaga;
saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja
sageli kasutatavatest väljenditest;
mõistab õpitud temaatika piirides olulist;
kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika
piires;
hangib infot erinevatest võõrkeelsetest
infoallikatest;
on omandanud esmased teadmised õpitava
keele maa kultuuriloost;
teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma
maa kultuuri erinevusi ning oskab neid
arvestada;
töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku
külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse
korral kohandab oma õpistrateegiaid
Õppesisu alateemad Mina ise, Maaklerite kool, Kes on tõeline
sõber, Teeme ajalehte, Sõidame
Venemaale, Kuulsad venelased Eestis.
Lõiming ja läbivad teemad 1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja
karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja
jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende
kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid
ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ –
teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”,
„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ – tervis ja
ohutus;
6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“,
„Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine
ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba
aeg“ – väärtused ja kõlblus.
Õppevahendid Õpikud, töövihikud www.gramota.ru
Põhimõisted KIRI JA HÄÄLDUS- Sõnarõhu muutumine
nimisõnade käänamisel.
Sõnarõhu
muutumine tegusõnade vormides.
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
46
Häälikuvaheldused
tegusõnade pööramisel .
NIMISÕNA- Родительный
käände kasutamine у, от ja без
eessõnadega, tunnuse tähistamine (nt урок
музыки, платье из шёлка), vahemaa ja
ajavahemiku tähistamine (от ... до; с ... до).
Дательный:
Küsimused к кому? к чему? ja vastused.
Eessõna по kasutamine.
Творительный: Küsimused с кем? с чем?
ja vastused.
Предложный: Küsimused о ком? о чём? ja
vastused.
I ja II käändkond: mitmuse käändelõpud. III
käändkond, ainsuse ja mitmuse vormid.
Singularia tantum sõnad.
Pluralia tantum sõnad.
Ees-, isa- ja perekonnanimede käänamine;
käändumatud nimed.
Osaobjekt родителъный käändes (nt дай
мне молока, соли), nn
„второй родителный“ (nt выпей соку).
OMADUSSÕNAD-Omadussõna
võrdlusastmete moodustamine
(tüvemuutused (nt глубокий > глубже),
supletiivsed vormid (nt хорошо > лучше) ja
kasutamine.
Omadussõna lühivormide moodustamine ja
kasutamine.
TEGUSÕNA-Faasiverbide pööramine ja
kasutamine tegusõnalises liitöeldises (nt
начал говорить, продолжал спорить,
кончил разговаривать).
Modaalverbide мочь ja хотеть pööramine
ning kasutamine tegusõnalises liitöeldises
(nt могу говорить, хочу играть).
Liikumisverbid: kindlas suunas e sihipärane
liikumine vs edasi-tagasi või kaootiline
liikumine. Liikumisverbide pööramine.
Verbi aspekt: imperfektiivse / perfektiivse
aspekti ajavormid.
Aspektipaari mõiste: kõnehetkel toimuv või
kestev tegevus / ühekordne või tulevikus
toimuv tegevus (nt обнимать / обнять*);
kestev tegevus või seisund / toimunud
tulemuslik tegevus (nt надевать /
надеть*); imperfektiivsust (nt каждый
год, всегда, долго, часто) või
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
47
perfektiivsust (nt завтра, вчера, скоро, в
будущем) rõhutavad kontekstisõnad.
Eritüvelised aspektipaarid, iseärasused
verbide pööramisel: nt говорить /
сказать*, брать / взять*, класть /
положить*, садиться / сесть*, ловить /
поймать*, возвращать / вернуть*,
ложиться / лечь*.
ASESÕNA-
Possessiivsuse väljendamine omastavate
asesõnade abil .
MÄÄRSÕNA- Määrsõnade võrdlusastmete
moodustamine ja kasutamine .
ARVSÕNA- Põhiarvsõnade käänamine.
Järgarvsõnade käänamine
ABISÕNA- Eessõnad, mida kasutatakse
родительный käändega. Eessõnade к ja по
kasutamine.
Eessõnad, mida kasutatakse творительный
käändega.
Eessõnad, mida kasutatakse предложный
käändega.
Alistavad sidesõnad: что, чтобы, потому
что, если, когда, где, как, который.
LAUSE STRUKTUUR-
Lauselaiendid: määrus ja täiend.
Aluseta lihtlaused: nt Что ты делаешь? -
Сижу и пишу письмо.
Öeldistäide (omadussõna lühi- ja pikk vorm,
possessiivsed asesõnad).
Täiendi ühildumine põhisõnaga soos, arvus
ja käändes (ainsus), arvus ja käändes
(mitmus).
Projektid, ikt, praktilised tööd Esitlused , referaadid
Ikt kasutamine info otsimisel
Märkused Põhikooli lõpueksamiks valmistamine
Maakonnaolümpiaad
Õppeaine: B-võõrkeel saksa keel
Klass: 7.klass
Õppekirjandus: Kein Problem 1,2 õpik, õpetajaraamat, www.dw.de
Hindamise põhimõtted:
Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast.
Õpilasele selgitatakse, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Kõiki osaoskusi
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
48
hinnatakse kas eraldi või lõimitult, andes tagasisidet eelkõige selle kohta, mida õpilane on
hästi teinud. I kooliastmes nõuab positiivset hinnangut ning hindamist kõik, mis on
omandatud: järele hääldamine, sõnatähenduse taipamine, vaatlus-, vestlus-, lugemisoskus,
õigesti ja ilusa käekirjaga tehtud harjutus jne.
Ülesande eesmärgist lähtudes hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt
sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).
Mahukaid kompleksseid kontrolltöid tehakse kord trimestris.
Õpilane hakkab koostöös kaaslaste ja õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning andma
hinnangut oma teadmistele ning oskustele.
Eesmärgiks on, et õpilased õpiks koostöös sõnastama, mida nad on enda arvates hästi
omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema. Õpetaja valib
töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed
jmt),mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida (kirjeldada seda, mida ta teha oskab
ning mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud). Õpilasel peab olema võimalus
saada tagasisidet oma keeleoskustaseme kohta.
Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas
võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.
Teema B-võõrkeel saksa keel 7.klass
Õpetamise eesmärgid Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal
igapäevastes suhtlusolukordades toime
tulla;
2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu
silmaringi laiendamisest;
3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate
kultuuride eripära;
4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning
oskab neid iseseisvalt kasutada;
5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende
kultuurist;
6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid
(nt teatmeteosed, sõnaraamatud,
internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja
õppeainetes.
Õpitulemused KUULAMISOSKUS
Õpilane:
- süvendab 6. klassis õpitud oskusi;
- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega)
kuulama;
- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama
mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid,
kõnelejate arv);
- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate
hääletooni ja intonatsiooni;
- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama
kontekstist/situatsioonist;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
49
- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku
informatsiooni;
- õpib kuulama ja mõistma lihtasa lausestusega tekste,
kus kõnelejad räägivad normaalkõnest aeglasemas
tempos;
- õpib kuulamisel tegema märkmeid.
LUGEMISOSKUS
Õpilane
- süvendab 6. klassis õpitut:
- õpib selgeks tähestiku;
- õpib tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni,
rõhu ja rütmiga;
- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama
piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;
- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;
- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);
- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet
(selektiivne lugemine);
- õpib lihtsat teksti lugema ja mõistma detailselt;
- laiendab sõnavara kerge ilukirjandusliku lektüüri,
ajakirjaartiklite lugemisega (tase A 1.2-A 2.1).
KÕNELEMISOSKUS
Õpilane
- süvendab ja laiendab 6. klassis õpitut;
- õpib kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldama;
- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige
tunderõhuga/intonatsiooniga;
- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel
eakaaslastega ja täiskasvanutega;
- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid:
üleküsimine, uuesti alustamine;
- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid:
žestid, miimika, imiteerimine;
- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui
vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut
kordab või ümber sõnastab;
- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud
temaatika piires;
- õpib lihtsate sõnade ja fraasidega ( A 1.2. - 2.1.tase )
täitma suhtlusülesandeid 7. klassi temaatika piires;
- õpib lihtsate fraaside ja lausetega rääkima 7. klassis
läbitud temaatika piires (nn endast, oma huvidest,
perekonnast).
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
50
KIRJUTAMISOSKUS
Õpilane
- süvendab 6. klassis õpitut;
- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja
vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);
- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;
- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem
vms);
- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek,
sõnastik);
- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;
- õpib kirjutama lühikesi lihtsaid teateid:
õnnitluskaarti, puhkusekaarti, formulare (nn hotelli
registreerimislehte), küllakutset; ja väga lihtsat
isiklikku kirja;
- kirjutab etteütlusi.
Õppesisu alateemad MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, vaba
aeg.
PEREKOND JA KODU: kodu, ruumid, suhted perekonnas,
ühistegevused.
SÕBRAD: vaba aeg, ühised tegevused.
KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik, linnud,
loomad, taimed, keskkonnasõbralik
käitumine; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused.
MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn, rahvused,
keel.
ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid,
kultuuritavad, kombed.
IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söömine kodus ja
väljaspool kodu; liiklemine, informatsiooni ja
tee küsimine.
ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass, ruumid, huvialaringid,
õppeained.
HARRASTUSED JA KULTUUR: reisimine
Lõiming ja läbivad teemad • Emakeel – kõik grammatikateemad
• Ajalugu – saksa keelt kõnelevate maade ajaloos tuntud
inimesed ja ajaloo sündmused
• Kunstiõpetus – õnnitluskaart, värvid, kirjutusvahendid
• Geograafia – maailma kaart, kohanimed
• Matemaatika – numbrid
• Informaatika – arvuti kasutamine, teksti sisestamine
• Muusikaõpetus – heliloojad, lauljad, laulud
• Bioloogia – ilm, aastaajad
• Ühiskonnaõpetus – rahvus, suhted, riigikord
• Kehaline kasvatus – spordiga seotud sõnad
Põhimõisted Nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna
käänamine (Nominativ, Akkusativ,Dativ);
artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine;
artikli kasutamise tähtsamad juhud;
Omadussõna täiendina ja öeldistäitena; võrdlusastmed;
Iisaku Gümnaasiumi ainekavad
51
arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, kellaaeg,
kuupäev, aasta;
asesõna: isikulised asesõnad ja nende käänamine
(Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad, nende
käänamine ja kasutamine (Nominativ, Akkusativ); näitavad
asesõnad;
umbmäärased asesõnad (man, niemand, etwas, nichts,
alles); küsivad asesõnad; siduvad asesõnad (Nominativ,
Akkusativ);
tegusõna: põhitegusõnad ja abitegusõnad, modaaltegusõnad,
enesekohased tegusõnad, tegusõnad lahutatavate ja
lahutamatute eesliidetega, tegusõna pööramine, nõrgad ja
tugevad verbid, ajavormide (Präsens, Präteritum, Perfekt)
moodustamine ja kasutamine, käskiv kõneviis,
kasutatavamate tegusõnade rektsioon;
määrsõna: tähtsamad kohta, aega ja viisi väljendavad
määrsõnad;
eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga, daativiga (aus,
bei, mit, nach, seit, von, zu), akusatiiviga
(durch, für, gegen, ohne, um);
sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad
(und, oder, aber, doch, denn, deshalb),
alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil), siduvad
asesõnad (der, die, das);
lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused;
lausemudelid öeldise pöördelise vormi
asukoha järgi;
sõnatuletus: liitsõnade moodustamine, ees- ja järelliited,
arvsõnade tuletusliited;
õigekiri: suur ja väike algustäht; punkt, küsi- ja hüüumärk
lause lõpus; koma loetelus ja liitlauses
Õppevahendid Õpik, harjutuste vihik, töövihik, sõnaraamat, täring, pall
Projektid Esinemine kooli võõrkeeltepäeval