Spordiplatsid. Mänguväljakud

Petank

Spordiplatsid. Mänguväljakud

Raamatu väljaandmist toetavad

Petank

Koostanud:

Välja andnud:

Kaanekujundus:

Trükitud:

Eesti Olümpiakomitee 2004

Kõik õigused reserveeritud

OÜ Kivisilla

Eesti Olümpiakomitee

Kala Ruudus

Aktaprint

©

Toetaja: Hasartmängumaksu Nõukogu

Sissejuhatus

Asukoha valik

Väljaku suurus

Väljaku ehitamine Aluskihid Pinnakattematerjalid

Väljaku varustus

Väljaku valgustamine

Väljaku hooldamine

Kalkulatsioon

Kirjandust

3

4

6

67

8

11

12

13

14

Petangiväljakud

Sissejuhatus3

Petank (pétanque) onPrantsusmaalt pärit kuuliheitemäng.Petank on ala, millega tegelemine einõua erilisi kulutusi varustusele jamida võib mängida pea kõikjal.Inimeste õue kutsumiseks, alapopulariseerimiseks, parematetreeningtingimuste loomiseks ja alaharrastajate seltskondliku

läbikäimise soodustamiseks onspetsiaalsete petangiväljakuterajamine elurajoonide lähedusseigati põhjendatud. Kuna petangiharrastamine ei nõua suurt füüsilistpingutust, siis sobib see alaideaalselt erinevatele kasutaja-rühmadele, ka vanuritele, lastegaperedele ja puuetega inimestele.

Asukoha valik 4

Pentangiväljakute juurde võivadkuuluda asukohast jakasutusotstarbest lähtuvalt kajärgnevad teenused ja abiruumid:

• riietumis- ja pesemisruumid• tualettruumid• sekretariaadi töökoht, kust võib

vajadusel saada ka esmaabi jateavet

• varustuse laenutus• suunaviidad väljakutele

jõudmiseks• väljakute infopunkt• kohvik• kauplus• laoruumid• istepingid pealtvaatajatele• prügikastid• parkimisplats

Osa eelpoolmainitud teenustest jaabiruumidest on hädavajalikudainult võistluste ajal, ning võivadseetõttu olla ainult selleks ajaksrenditud ning kergesti teisaldatavad,kuid nende paigutus väljakuteterritooriumil peab olemaläbimõeldud ja selleks tuleb varudapiisavalt ruumi.

Väljak peab olema kergestihooldatav ja seetõttu peakskasutatavate materjalide jakonstruktsioonide hooldustarveolema minimaalne. Väljakuala peabolema kergesti ligipääsetav javastavalt valgustatud ja tähistatud.

Väljakute rajamisel tuleb pööratatähelepanu looduskeskkonnasäilitamisele ja jälgida, et ümbrussuudaks suurenevat kasutus-koormust taluda. Puude ja põõsasteraiet tuleb teostada minimaalselt,kuna petangiväljaku territooriumilkasvav puistu on väljakulesuurepäraseks täienduseks. Puudkaitsevad mängijaid tuule eest ja

pakkujate nagu näiteks välikohvikutelähedusse, sest see aitab vähendadatäiendavaid kulutusi. Mida tihedamon sarnase suunitlusega rajatistekontsentratsioon, seda lihtsam onhuvilistel neid leida ning sedaaktiivsemat kasutamist väljakudleiavad.

Väljaku suuruse määrab kindlakspetangi reeglistik ning sellestlähtuvalt peavad ametlike võistlustekorraldamiseks kasutatava väljakumõõtmed olema vähemalt 4 x 15 m.Väljakuid võib väljakualal olla üksteisekõrval mitu tükki. Kõrvutiasetsevadväljakud moodustavad väljakuala.Väljakuala ääre ja väljaku vahele peabjääma 1 - 4 m ulatuses vaba ruumi.Väljakuala piiramisel puidust servaga,peab see paiknema väljakuala piiristvähemalt 30 cm kaugusel.

Väljaku piire ei ole ilmtingimata vajamärgistada, kuna maastiku valimisetaktika kuulub mängu juurde. Eelmiseringi võitnud meeskond valibjärgmise ringi mängusuuna jamaastiku vastavalt oma mängustiilile.Märgistamata piiridega väljak onselles suhtes ideaalne. Mängusuunavabamat valikut võimaldab ka 15 x 15meetri suuruste väljakutemahamärkimine. Suurtel võistlustelaga võivad sellise suurusega väljakudolla kohtunike jaoks raskestijälgitavad. Olenemata sellest, kasväljak on märgistatud või mitte, tuleksenne mängu alustamist väljakualapiirid ja püsitakistused kindlaksmäärata, kuna vastasel juhul tekibmängu lisapinget.

Väljakute märgistamine on soovitavsiis kui ruumi on vähe, samutimuudab see publiku jaoks mängujälgimise lihtsamaks. Väljaku piiride

vähendavad tolmu hulka õhus.Samuti pakuvad nad väljakulviibijatele varju nii päikese kui vihmaeest. Ei tasu muretseda, etpuujuured väljakuala pinnakonarlikuks muuta võivad, kuna seemuudab mitmete mängijate arvatesmängu ainult põnevamaks. Peaaegumaapinnal tihedalt paiknevad juuredaga võivad hakata mängijaidsegama.

Petankiväljakud peavad paiknemarahulikus, müra eest kaitstud,saastevabas ja meeldivas ümbruses.Soovitavalt elurajoonide lähedusesvõi ühistranspordiga kergestiligipääsetavates kohtades, kuidmitte tiheda liiklusega tänavateääres. Jalgrattateede jaterviseradade olemasolu väljakutelähedal on samuti positiivne,pakkudes täiendavat juurdepääsu-võimalust ning suurendadesväljakute kasutajate hulka.Rajamisele tehtavaid kulutusi aitabvähendada ka lähedusesasuva parkimisplatsi olemasolu.

Tähelepanu tuleb pöörata kamaastiku ja pinnase omadustele.Pinnase kuivendamine jatugevdamine nõuab täiendavaidlisakulutusi. Suured kaldedmuudavad aga väljaku kasutamiseebamugavaks või lausa võimatuks.Juhul kui väljaku kalle on suurem kui1:10-le, veereb kuul kalde suunaspeatumata väljakualalt välja. Koguväljakuala kalle ei tohiks seetõttu ollasuurem kui 1:40-le, ehk 2,5%.

Võistluste korraldamist hõlbustabmänguväljakute rajamine teistespordihoonete lähedusse, millederiietumis-, pesemis- ja tualettruumevõistlustel osalejad kasutadasaaksid. Otstarbekas on rajadaväljakud olemasolevate teenuste

Asukoha valik5

tähistamiseks võib tõmmata väljakupinnale jooned, kanda need sinnakustutatud lubja või kriidipulbri abilvõi markeerida piirid pingutatud nööriabil. Kõrvuti asuvatel väljakutel onenamasti ühine külgjoon. Väljakutepiirid võiks tähistada ühe javäljakualade piirid teise värviga.

Väljaku kavandamisel tuleb arvessevõtta ka 650 - 800 grammiste kuulideviskamisega kaasnevaid ohte. Kuulidlendavad enamasti viskel umbes 2 - 3m kõrgusele õhku, kõrge kaaregavisete käigus võib kuul tõusta isegi 5-6 meetri kõrgusele. Kuul peatubmaapinnale jõudes küll kiiresti, kuidtema maandumiskiirus ja löögijõudon küllaltki suured. Madalalt visatudkuul, mis ei taba sihtmärki võib agaveereda mööda maad väljaku piiristkuni 15 m kaugusele ja alguses on kaselle kiirus ja löögijõud suur.

Pealtvaatajatele mõeldud alad tuleksseetõttu paigutada väljakualakülgedele umbes 3 meetri kauguseleväljakuala servast. Pealtvaatajateturvalisuse seisukohast on olulineneile mõeldud alad selgelt tähistada,kas siis värviliste lipukestega nöörideabil või vastavatesse kohtadesseistepinke paigutades. Väljakualaotstesse peab jääma 5 meetri laiuneturvaala. Juhul kui väljakuala onservaga piiratud on piisav ka 1,5meetrine turvaala.

Petank sobib suurepäraseltpuuetega inimestespordialaks, kuna ei nõuakeerukate ja kiirete manöövritesooritamist. Mängimist soodustabväljakute hea valgustus.

Liikumispuuetega inimestele tulebtagada väljaku territooriumile pääsja seal ringiliikumise võimalus niipealtvaataja kui võistleja rollis. Juhulkui väljaku juurde kuulub näiteksüldkasutatav toitlustusasutus,sanitaarruumid või muuteenindusasutus peab kaliikumispuudega inimene neidkasutada saama. Täpsemalt onvõimalik puuetega inimesteliikumisvõimalusi puudutavatenõuetega tutvuda „Eesti ehitusteabekartoteegi” kaardi ET-1 0107-0300vahendusel.

Parimate tulemuste saavutamisekstasub projektile hinnangut küsida kapuuetega inimeste organisatsioo-nidelt. Puudega inimestele sobilikuskeskkonnas on kergem liikuda niilastel kui vanuritel ning ka kõigilteistel inimestel. Petangiväljakuteltalvised kasutamisvõimalusedpuuduvad, kuna väljakualad onliuväljade rajamiseks enamasti liigaväikesed. Juhul kui väljakualasoovitakse siiski talvel liuväljana

kasutada, tuleb seda arvesse võttajuba konstruktsiooniliste kihtideprojekteerimisel, et vältidapinnakatte külmumisest tingitudkülmakerkeid. Väljaku valgustaminepikendab selle õhtust kasutusaega.

Otstarbekas on rajadapetangiväljakud olemasolevaüldkasutatava parkla lähedusse.Sellise parkla puudumisel tuleks jättaparkimise jaoks väljakuteterritooriumile piisavalt ruumi.Unustada ei tohi jalgratasteparkimiseks mõeldud hoidikuid egavastavate tunnusviitadega tähistatudliikumisvaegurite parkimiskohti,viimased peaksid asuma võimalikultsissepääsu lähedal.

Parklaid puudutavad nõuded on äratoodud „Eesti Projekteerimis-normide” (EPN) osas 7 „Väljakud,Parklad, Terminalid” ja nendegasaab tutvuda „Eesti ehitusteabekartoteegi” kaardi ET-1 0315-0218vahendusel.

Võistluste korraldamiseks kasutata-vate väljakute lähedal peavad olemaparkimiskohad ka pealtvaatajatetarbeks. Iga kolme kuni viiepealtvaataja kohta peaks olema üksparkimiskoht sõltuvalt väljakuligipääsetavusest ja asukohast.

Väljaku suurus 6

Petanki võib mängida mistaheskohas, kuid eelistada võiks umbes3 meetrit laia ja vähemalt 12 meetritpikka sõelme- või liivaväljakut.Parkide sõelmetest jalgteed,muruplatsid, lastemänguväljakud,palliplatsid, liivarannad jne. sobivadsamuti suurepäraseltmänguväljakuteks. Tuleb jälgida, etmäng ei kujutaks endast ohtupealtvaatajatele ega teistelekohalviibijatele, näiteks pargikülastajatele.

Aluskihid

Väljaku rajamistööde õige ajastusaitab vähendada ehitusmaksumustja saavutada kvaliteetsemalõpptulemuse. Märg või üle ujutatudaluspinnas soodustab pinnase-kihtide segunemist konstruktsiooni-liste kihtidega. Juhul kui maapind eisuuda märjal ajal rajamismasinatekoormust taluda, tuleb alus- jadrenaazitöid teha suvel kuivadeilmadega. Aluskihid veetakse väikesekandevõimega pinnaselerajatavatele väljakutele talvel, sestainult siis suudab jäätunud maapindkanda veoautode raskust.

Väljaku konstruktsiooniliste kihtideülesandeks on moodustadaaluspinnase ja pinnakattematerjalivahele ühetasane ja kandev pind.Konstruktsiooniline kiht peab suutma

peaks eelistatavalt olemasõelmekattega, kuid võib olla millinetahes. Ametlikel võistlustel peavadväljakud enamasti olemamärgistatud nööri või mõne muusamaks otstarbeks sobiva materjaliabil, mis väljakupinnast selgelteristub. Väljakud peavad kõigilevõistlejatele olema võimalikultühesugused. Võistlusepealtvaatajate jaoks tuleb eraldadaohutud territooriumid.

Minimaalsed väljaku gabariidid on12 x 3 meetrit. Soovi korral võibväljaku ja väljakuala nööri või mõnemuu väljakupinnast kergestieristatava materjaliga märgistada.

Rahvusvahelisteks võistlusteks jasiseriiklikeks meistrivõistlustekskasutatava väljaku mõõtmed on15 x 4 m. Ülejäänud võistluste puhulvõidakse väljaku suuruse osas tehamööndusi, kuid väljak ei tohi ollaväiksem kui 12 x 3 meetrit. Väljak

Väljaku ehitamine

vajadusel kanda ka hooldusmasinateraskust. Konstruktsiooniliste kihtide arvja paksused lähtuvad pinnasetingimustest. Konstruktsioonilisi kihtevõib olla 1 - 4. Mida halvema kande-võimega on pinnas, seda suurem onerinevate konstruktsiooniliste kihtidearv ning seda paksemad nad olemapeavad. Konstruktsioonilised kihid on:• vee äravoolu soodustav

drenaazkiht• aluspinnase külmumist takistav

isolatsioonikiht• vahekiht ja kandev kiht

Rajamistööde teostamisel tulekstähelepanu pöörata ka väljakutelähedal paiknevate puude ningpõõsaste juurte ja tüvede kaitsmisele.Sellealaseid juhiseid võib leida EestiEhitusteabe Fondi ETF-kartoteegi

juhenditeatmiku kaardiltRT-89-10620-et „Haljasalademullatööd”. Puude ja põõsaste kaitseon eriti oluline väljakute rajamiselparki või kaitsealuste puudega alale.

Kuigi mäng vihma ajaks enamastikatkestatakse, tuleks püüelda sellepoole, et vesi väljaku pinnalt piisavaltkiiresti ära voolaks.

Vihmavee ärajuhtimiseks peab koguväljakuala olema vähemalt 1 : 200(0,5%) kalde all. Väljakuala võib ollakas ühepoolse kaldega või kahekeskelt külgedele suunduva kaldega.Sademetevee ärajuhtiminevõimaldab väljaku konstruktsiooni-lised kihid kuivana hoida ja aitabseeläbi säilitada nende kandevõimetning vältida külmakergete tekkimist.

Väljaku ehitamine7

Vihmavesi juhitakse kallete abilväljakuala läheduses paiknevatessevihmaveekaevudesse, drenaazi-torudesse või külgkraavidesse.Külgkraavide kasutamisel tulebjälgida, et need ei takistaksvõistlejate ja pealtvaatajate liikumist.Tasasel maastikul võivad kraavidpaikneda väljakualast 3 - 6 meetrikaugusel. Kraavide ja drenaazirajamisel tuleb püüda ümbritsevatlooduskeskkonda võimalikult vähekahjustada.

Orgudes ja nõgudes paiknevateleväljakualadele tuleb rajada drenaaz,kuna seal ei anna kraavitaminepiisavaid tulemusi. Drenaazitorudpaigaldatakse täiendava vettläbilaskva ja külmakerkeid tõkestavakruusa- või killustikukihi alla.Vähemalt 100 mm läbimõõdugaplastmassist drenaaztorude abiljuhitakse väljakuala konstruktsiooni-listesse kihtidesse imbunud vesiümbritsevasse maastikku.

Drenaaztorud paigutatakse nii, etväljakuala oleks nendega igastküljest piiratud. Vajadusel võib neidtäiendavalt paigutada ka väljaku-

Pehmete pinnasekihtideebaühtlasest vajumisest tingitudprobleemide lahendamiseks onmitmeid meetodeid, kuid nendeseast konkreetse väljakuala jaoksotstarbekaima lahenduse leidmisekson kasulik pöörduda ehitusgeoloogipoole.

Väljakuala külmakergete vältimiseksvajalike konstruktsiooniliste kihtiderajamisel võib lähtuda ka hoonetekülmatõkete kohta kehtivatestjuhistest ja nõuetest. Seejuures tulebarvesse võtta ka kohapealse pinnasekülmumistingimusi.

Sõelmekattega väljakutel, milletalvistest külmakergetest põhjustatudväikeste ebatasasuste silumine ei olekeeruline, võivad külmakerkedulatuda kuni 100 mm-ni. Minimaal-seid konstruktsiooniliste kihtidepaksusi võib kasutada ainult siis, kuikülmakerked jagunevad väljakualaleühtlaselt. Paksemadkonstruktsioonilised kihid jagavadaluspinnase ebatasasestkülmumisest tingitud pinged väljakupinnakattele ühtlasemalt.

Pinnakattematerjalid

Vastavalt reeglitele võib petankimängida mistahes aluspinnal.Praktikas on asfalt ja betoon liigasiledad ja kuulid veerevad liigakaugele. Samuti vigastavad needpinnakattematerjalid kuule oma liigsekõvaduse tõttu. Murupind muudabaga mängu täiesti juhuslikuks javõtab seetõttu mängult nauditavuse.Ideaalseks väljaku pinnakatteks onkivituhast tasanduskihile laotatudgraniitsõelmekate.

Väljaku pindmise kihi paksus on 40mm ja see koosneb 0 - 8 mmfraktsiooniga sõelmetest. Tasandatudja rullitud pindmise kihi pealelaotatakse täiendavalt õhuke liivakiht,mis ei sisalda alla 0,2 mm suurusiterasid ja aitab vähendada kivituhatolmamist, takistab sellel jalatsitetaldade külge kleepuda japehmendab tema liigset kõvadust.Liivakihi rajamiseks võib kasutada kalooduslikku liiva.

Pentangiväljak peab olema piisavaltkõva. Piisava kõvaduse saavutami-seks peab väljaku pindmise kihimaterjal olema tihendatav. Tavalistümarate teradega looduslikku liiva eiole võimalik piisavalt kõvaks tihenda-da. Karjääride poolt toodetavadgraniit- või paesõelmed ja sõelutudvõi purustatud kruus sobivad hästi,sest nende osiste servad on teravadja need sisaldavad ka heade sidumis-omadustega tolmjaid koostisosi.

alale jäävatesse probleemsetessekohtadesse. Drenaazitorudümbritsetakse kruusast võikillustikust kihiga. Drenaazi rajamineei ole vajalik juhul, kui väljakualaaluspinnaseks on hästi vett läbi-laskev kruusa- või sõre liivapinnas.

Väljakuala ei tohi sellises ulatusesläbi külmuda ega ära vajuda, et seekahjustaks väljakuala pinnakatte-materjali või muudaks väljaku pinnamängimiseks liialt ebatasaseks.Külmakergete tekkimise põhjused jakülmatõkete rajamise juhised onkirjas Eesti Ehitusteabe Fondi ETF-kartoteegi juhenditeatmiku kaardilRT 89-10638-et, „Õuealadekatendid”.

Külmakergete vältimisele tulebpöörata erilist tähelepanu drenaazija sellega seotud struktuuride juures.Kui drenaazitoru alune pinnas talvelläbi külmub, siis tuleb toru allarajada vähemalt 0,5 meetri paksunekülmumiskindlast materjalist kiht võivältida toru liikumist näiteks soojus-isolatsiooni abil. Külmumiskindlamaterjalina võib kasutada näiteksliiva või kruusa. Soojusisolatsioonikssobib penoplast või kergkruus.

Väljaku ehitamine 8

Mänguväljakul puudub statsionaarnevarustus, igal mängijal või võistkonnalon oma isiklikust kolmest metall-kuulist ja snadist (väiksem puustmärkekuul) koosnev mänguvarustusekomplekt.

Väljakuala ümbritsemine madalaservaga takistab kuulide veeremistpealtvaatajate sekka ja nendekadumist ümbritsevatesse põõsas-tesse, rohustusse või naaberväljakule.Serva valmistamiseks on kõigeotstarbekam kasutada puitu, sestbetoonpiire võib kuule vigastada.

Kasutatav puit peaks soovitavaltolema püsipuit ehk surve all

Joonis 1 Petangiväljaku lõige elastsel aluspinnasel

kihi kogupaksusest. Kandev aluskihttasandatakse ja tihendatakse ennepindmise kihi rajamist. Vajaduselvõib halva kandevõimegaaluspinnase ja aluskihi segunemisetakistamiseks nende vahele laotadafilterkanga (geotekstiili) (Joonis 1).

Väljaku pealmine kiht, ehk pinna-kattekiht rajatakse otse kruusast võikillustikust koosneva tasandatud jatihendatud kandva aluskihi peale.Aluskihiks võib olla ka betoonist-,kivist- või asfaltist aluskiht.

Juhul kui väljakuid rajatakse

väiksema kandevõimega elastsealuspinnase, mulla või turba peale,laotatakse eelnevalt tihendatudaluspinnasele umbes 50 - 150 mmpaksune, 0 - 64 mm fraktsioonigakruusast või killustikust kandevaluskiht. Kasutatava materjalifraktsioon ei tohiks olla suurem kui ½

Väljaku varustus

oluline saada ülevaade pakutavatestteenustest. Kindlasti tulebpaigaldada info WC asukoha kohta.

Puuetega inimeste, vanurite ja lasteorienteerumist hõlbustab selgekirjatüübi ja piisavalt suurte tekstidekasutamine viitadel. Samuti tulebkasuks teksti ja tausta vahelinekontrast.

Publiku ohutuse tagamiseks võibpealtvaatajatele mõeldud aladvärviliste lipukestega nöörigatähistada või rajada väljakuala japealtvaatajate vahele madaladhekid, mis takistavad publiku

immutatud puit, ajutise piirdena võibkasutada ka tavalist puitu. Piirdevõib valmistada nii ümarpalkidest,prussidest kui ka laudadest.Raudteeliiprid on samutisuurepäraseks piirdematerjaliks jasobivad hästi ka kõva aluspinnaga,näiteks asfaltkattega väljakupiirdeks. Liipreid on kerge ladustadaja ümber paigutada, mistõttu neidsaab vajadusel kasutada ka ajutistepiiretena (Joonis 2-5 ).

Viitade kasutamine on olulineeelkõige võistluste ajal, hõlbustadesväljakute territooriumile jõudmist jasellel orienteerumist. Samuti on niimängijate kui pealtvaatajate jaoks

Väljaku varustus9

Joonis 2 Ümarpalkidest piirde lõige

Joonis 3 Prussidest piirde lõige

Joonis 4 Laudadest piirde lõige

Joonis 5 Liipritest piirde lõige asfaldist aluspinnal

Väljaku varustus 10

Joonis 6 Punktitabloo

võimaldama ka publikul mängu kulgujälgida. Mängu jälgimist hõlbustaberi võistlejate või võistkondadetähistamine tablool selgelteristatavate värvidega, näitekspunase ja valgega. Võistlejate seljaletuleks kinnitada sama värvi pael võikasutada mõnda muud analoogsetvahendit, mis võistlejaid mängu ajalei segaks.

Lihtsa, seinale kinnitatavapunktitabloo valmistamiseks võibkasutada püstist plekitahvlit, millekeskele on alt üles kantud numbrid1-13-ni ja mille kummalgi küljel asubvõistlejat või võistkonda tähistavmagnet. Magnetid peavad olemaselgelt eristatava värviga. Selgusehuvides peaks tabloo olema joonitud.Numbrite rühmitamine värvi abilmuudab tabloo kaugemalt kergeminiloetavaks. Näiteks võib numbrite 1-5,11 ja 13 tausta värvida tablool teistvärvi. Kõige paremini nähtavad onvalged numbrid mustal taustal javastupidi (Joonis 6).

Vabalt seisva punktitabloo valmis-tamiseks tuleks eelpool mainitudseinale riputatav plekitahvlist tablookinnitada 700 x 1000 mm vineeristalusplaadile ja naelutada höövelda-tud puidust 25 x 40 mm prussidestraamistikule. Punktitabloo tagumisedjalad kinnitatakse raami külgehingede abil. Tugijalgade libisemisetakistamiseks tuleb nende otstesselüüa 20 mm pikkused terasnaelad.

Väljakul peab vähemalt võistluste ajalolema piisaval hulgal teisaldatavaidpinke nii publiku kui ka mängijatetarbeks. Samuti tuleb väljakuteterritoorium varustada piisava hulgaprügikastidega.

Juhul kui võistluspaigas puudubspetsiaalne abihoone varustuse jariiete hoidmiseks, võib selleksotstarbeks väljakut ümbritseva tara võivõrkaia külge riidenagisid kinnitada,paigutada väljakuala lähedussevabalt seisvaid riidenagisid või tuuavastav soojak (vagunelamu).

sattumist mänguväljakutele liigalähedale. Madalaid hekke võibkasutada ka väljakuala väiksemateksosadeks jagamisel vältimaksväljakutelt läbikäimist. Kohtades, kusväljakutelt läbikäimine on tõsisemprobleem, tuleks kogu väljakualataraga piirata. Väljakutelt läbikäiminesegab mängijaid keskendumast japõhjustab ohtlikke olukordi.

Võistluste korraldamiseks peabväljaku läheduses olema koht kuhumahutada sekretariaadi töökoht, kustvõib saada ka teavet ja esmaabi.Samuti on soovitav riiete vahetamiseja käte pesemise koha olemasoluvõistluspaiga läheduses. Võistlusteajal on nõutav ka tualettruumide võiteisaldatavate tualettide olemasolu.

Väljaku varustuse hulka peabvõistluse ajal kindlasti kuulumapunktitabloo, mis võib olla nii eraldiseisev kui seina või tara külgekinnitatav (riputatav). Tabloo peab

Väljaku valgustamine11

Valgustuse olemasolu aitabpikendada petangiväljakutekasutusaega pimedatel sügisõhtutel,kui soe ilm veel inimesi õue meelitab,kuid tööpäevajärgseks aktiivsekstegevuseks päevavalgust juba napib.Valgustus on nõutav, kui väljakulorganiseeritakse pimedal ajalvõistlusi. Valgustusega väljakualal onvõimalik teha õhtuti ka hooldustöid,mis võib olla vajalik rohkekasutajaskonnaga väljakualadepuhul. Valgustust peaks olemavõimalik sisse lülitada ka osaliselt,näiteks juhul kui mängimisekskasutatakse väljakualal ainult ühte võipaari väljakut. Kaaluda tasub kahämaralüliti või aegrelee kasutamist.

Kogu väljak peab olema ühtlaseltvalgustatud. Väljaku valgustus-tihedus ja valgusallika värviedastus-omadused peavad vastama vastavastandardi EVS-EN 12193 nõuetele,

Valgustite valikul tuleks lisaks nendemaksumusele arvesse võtta kanende edaspidisele hooldamiselekuluvaid summasid. Hoolduskuludevähendamiseks tuleks:

• valida kergesti puhastatavvalgusti, mille valgusallikat olekskerge vahetada

• tagada valgustile turvalinejuurdepääs ja hankida selleksvajalikud abivahendid

• puhastada valgusteidregulaarselt ja vahetada koheseltläbipõlenud lambid

Valgustite ebapiisav hooldaminevõib valgustite määrdumise javalgusallikate valgusviljakusenõrgenemise tagajärjel väljakuvalgustustaset kuni poole võrravähendada.

milledega saab tutvuda EestiStandardikeskuses.Välispetangiväljaku nõutav keskminevalgustustihedus võistluste ajal on200 luksi, treeningu ajal 100 luksi jatervisespordi harrastamiseks 50 luksimõõdetuna väljaku pinnalt. Soovikorral võib järgida ka siseväljakutevalgustusnõudeid, mis on vastavalt300 luksi, 200 luksi ja 200 luksi.Suuremate võistluste korraldamisekskasutatavate väljakute valgustuseprojekteerimisel tuleb arvesse võttaka televisiooni poolt valgustuseleseatavaid nõudmisi, mis onstandardnõuetest suuremad.

Väljakute ja nende lähiümbruseminimaalse ja maksimaalsevalgustustiheduse suhe peab jäämaalla 2 : 1. Treeningväljakutel võibsuhe olla ka 3 : 1. Valgustid ei tohimängijaid ega pealtvaatajaidpimestada.

Väljaku hooldamine 12

ja pidevas sõelmete kvaliteedijälgimises. Väljaku territooriumilasuvad prügikaste tuleb samutikorrapäraselt tühjendada ning koguterritooriumile vedelema jäetudprügi kokku korjata. Lõhutud väljakuinventar tuleks ära parandada võiväljakult minema viia. Hoolitsedatuleb ka väljaku territooriumilpaiknevate viitade heakorra janendel oleva info ajakohasuse eest.

Petangiväljaku pinna mõõdukadebatasasused muudavad väljakulmängimise põnevamaks, seetõttuvõib väiksemad sademeteveeäravoolust tingitud vaod alles jätta,kuid suuremaid vee äravoolusängidtuleb siiski hoolduse käiguspinnakattematerjali lisamise abiltasandada.

Talveperioodil ei ole väljakuhooldamine vajalik juhul, kui sedaliuväljana ei kasutata.

Väljakualade põhjalikku hooldusttuleks teha kord aastas kevadeti. Kuikevadised hooldustööd hoolikaltteha, siis võib edasistehooldustööde käigus piirduda ainultväljakupinna tasandamise, kastmiseja prügikastide tühjendamisega.Sõelmekattega petangiväljaku headmänguomadused säilivad ainultasjatundlikul ja regulaarselhooldamisel.

Väljakuala ja selle ümbrusekorrastamiseks ja hooldamiseks onvaja lehereha, raudreha, laia harja jakastmisvoolikut. Väljakualahooldamisel võib lisakseelpoolmainitule vaja minna katasandusharija , tasandusfreesi,tihendusrulli, veevõtukohta,kastmisotsikut ja kuivatusrulli.

Väljakuala lähedusse peaks rajamisekäigus paigutama veevõtukoha kooskastmisvoolikuga, kuna

sõelmekattega väljakute tolmamistaitab ära hoida piisav pinnakatteniiskus.

Väljaku pindmise kihi fraktsioonmuutub kasutamisest tingitudmehhaanilise kulumise tagajärjel.Lisaks kannab ka tugev tuulväljakualalt sõelmeid minema.Seetõttu tuleb kevadise põhjalikuhoolduse käigus kattekihi vanadsõelmed teatud ulatuses uute vastuvälja vahetada. Vajadusel tulebparandada ka külmakergetetagajärjel tekkinud kahjustused.Kevadel kontrollitakse ka väljakualadrenaazi ja kuivendussüsteemikorrasolekut, ning korjatakse väljakuterritooriumilt ära sinna talve jooksulkogunenud prügi ja puulehed.

Regulaarse hooldus seisnebpeamiselt väljakuala tasandamises,kui see vajalikuks osutub, kastmises,kui pinnakate liialt tolmama hakkab

Kalkulatsioon13

Graniitsõelmekattega petangipalliväljaku rajamise orienteeruv maksumus

Kogus Ühik Hind Kokku

1 Ekskavaatoritöö 5 h 250 1250

2 Pinnasetihendaja rent 1 ööpäev 150 150

3 Killustik (Ø 0-64) h=10cm 20 t 60 1200Paigaldamine 20 h 25 500

4 Paetuhk (Ø 0-8) h=4cm 8 m² 12 96Paigaldamine 10 h 25 250

5 Graniitsõelmed(Ø 0,5-2,2) h=1cm 2 t 300 600Paigaldamine 2 h 25 50

6 Piirdeprusside paigaldus 40 jm 60 2400

Kokku: 6496

Lisanduvad riigimaksud ja käibemaks

Kirjandust 14

Seadusandlus

• Spordiseadus, Riigi Teataja (RT I 2002,53,336)• Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite

jaotamise kord, Riigi Teataja (RTL, 02.02.2001, 13, 168)• Kultuuriministri 10. jaanuari 2001. a määruse nr 1 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile

spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord” muutmine, Riigi Teataja(RTL, 25.0.2002, 15, 205)

Normdokumendid

Eesti Ehitusteabe Kartoteek• ET-1 0106-0175 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded. EPN 14.1

(eelnõu) (veebruar 1997)• ET-1 0107-0300 Nõuded puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks

detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nendeprojektides. EPN 13.2 (august 1999)

• ET-1 0113-0107 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Üldeeskirjad EPN - ENV 7.1(Eelnõu) (november 1995)

• ET-1 0113-0170 Geotehniline projekteerimine. Osa 1. Üldeeskirjad. Peatükid 4, 5, 7 ja 9EPN - ENV 7.1 (Eelnõu) (detsember 1996)

• ET-1 0113-0388 Geotehnilise projekteerimise välikatsed. EPN 7.3 (september 2001)• ET-1 0207-0068 Hea ehitustava (detsember 1994)• ET-1 0210-0106 Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kord

(november 1995)• ET-1 0315-0218 Linnatänavad. Osa 7. Väljakud. Parklad. Terminaalid EPN 17

(Eelnõu) (detsember 1997)

ETF kartoteegi juhenditeatmik• RT 89-10556-et Õuede põhja- ja kattekonstruktsioonid• RT 89-10620-et Haljasalade mullatööd.• RT 89-10638-et Õuealade katendid.• RT 89-10639-et Õuealade haljastustööd

Eesti standardid• Light and lighting. Sports lighting, Eesti Standard EVS-EN 12193

Teised trükised

• DIN 67526 – spordiväljakute valgustamine• MaaRYL 2000 Pinnasetööd ja alustarindid, Eesti Ehitusteabe Fond, Tallinn 1997• Petankkikentän rakentamisopas,Juhani Junttila, Suomen Petanque-Liitto r.y.

• Petangimängu kohta saab lisainfot (reeglid, kalenderplaanid jms) Eesti Petanque’iKlubide Liidu kodulehelt www.petanque.ee

Petank

Petank (pétanque) on Prantsusmaalt pärit kuuliheitemäng. Petank on ala millega tegelemine

ei nõua erilisi kulutusi varustusele ja mida võib mängida pea kõikjal. Inimeste õuekutsumiseks,

ala populariseerimiseks, paremate treeningtingimuste loomiseks ja ala harrastajate seltskondliku

läbikäimise soodustamiseks on spetsiaalsete petangiväljakute rajamine elurajoonide lähedusse

igati põhjendatud.

Kuna petangi harrastamine ei nõua suurt füüsilist pingutust, siis sobib see ala ideaalselt

erinevatele kasutajarühmadele, ka vanuritele, lastega peredele ja puuetega inimestele.

Käesolev kogumik sisaldab vajalikku oskusteavet petangiväljakute asukoha valiku, rajamise,

varustuse, valgustuse ja hooldamise kohta. Loodetavasti saab see petangiharrastaja ja

–arendaja abimeheks nii linnas, vallas, alevis ja külas kui ka koolis ja spordiklubis.

Petangimängu kohta saab lisainfot aadressilt www.petanque.ee