Perinatoloogia jaEesti tervishoiusüsteem

Heli PalusteSotsiaalministeeriu

m

Teemad

Riigi ja erialaseltsi roll perinataalmeditsini abi korraldamisel Eesti tervisesüsteemisPerinataalmeditsiini abi korraldus Eesti haiglavõrgus täna ja perspektiivis:

Sünnitusabi: mis võiks olla optimaalne sünnituste arv aastas, et tagada adekvaatne meditsiiniline abiVastsündinute ravi: mitu III ja mitu II etapi haiglat

peaks Eestis olema (vastsündinute seisukohalt)

Neonatoloogia kui pediaatria alaeriala Iseseisev ämmaemandusabi

Tervisesüsteem

hõlmab kõiki organisatsioone, ressursse ja tegevusi, mille esmane eesmärk on edendada, taastada või

säilitada tervist

Tervisesüsteemi põhieesmärgid • Tervis ... mis on õiglaselt jaotunud kogu ühiskonnas• Inimeste ootustele vastavus sh inimväärikuse austamine, isiku autonoomia ja konfidentsiaalsuse tagamine, tähelepanu pööramine tervise vajadustele,…, vabadus valida teenuse osutajat• Kaitse finantsriski vastu ... õiglane rahaline osalus st piisavat rahastamist, et tagada universaalne teenuste kättesaadavus ilma, et indiviidid või leibkonnad langeksid vaesusesse

Allikas: Strengthened health systems save more lives. An insight ino WHO’s European Health Systems’ Strategy. WHO Regional Office for Europe, 2005.)

Tervisesüsteemi funktsioonid

Juhtimine (tervishoiupoliitika sh strateegilised suunad ja prioriteedid, reeglid/regulatsioonid, stiimulid ja monitooring) Ressursside tagamine (personal, investeeringud)Finantseerimine (kogumine/puulimine, teenuste ostmine)Teenuste osutamine (personaalsed, mitte personaalsed)

Erialaühenduste roll Eesti tervisesüsteemis

Erialaühendused on:

Erialase pädevuse kandjad ja arendajad

Sisendi andjad adekvaatsete juhtimisotsuste ja regulatsioonide koostamiseks

Erialaspetsialistide pädevuse hindajad

Ravijuhiste koostajad

Tervishoiupoliitika tegelikud elluviijad!

Perinataalmeditsiini korraldusest

Sünnitusabi korraldus haiglavõrgus

piirkondlikud haiglad:1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum;3) SA Tallinna Lastehaigla.

keskhaiglad:1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla;2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla;3) SA Ida-Viru Keskhaigla;4) SA Pärnu Haigla.

üldhaiglad:1) AS Järvamaa Haigla;2) Kuressaare Haigla SA;3) SA Läänemaa Haigla;4) AS Rakvere Haigla;5) AS Lõuna-Eesti Haigla;6) SA Narva Haigla;7) SA Viljandi Haigla;8) AS Valga Haigla;9) SA Hiiumaa Haigla;10) AS Põlva Haigla;11) SA Rapla Maakonnahaigla.

Kohalikud haiglad 1) Jõgeva haigla

Neonataalse abi korraldus haiglavõrgus

piirkondlikud haiglad:1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum;3) SA Tallinna Lastehaigla.

keskhaiglad:1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla;2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla;3) SA Ida-Viru Keskhaigla;4) SA Pärnu Haigla.

üldhaiglad:1) AS Järvamaa Haigla;2) Kuressaare Haigla SA;3) SA Läänemaa Haigla;4) AS Rakvere Haigla;5) AS Lõuna-Eesti Haigla;6) SA Narva Haigla;7) SA Viljandi Haigla;8) AS Valga Haigla;9) SA Hiiumaa Haigla;10) AS Põlva Haigla;11) SA Rapla Maakonnahaigla.

Kohalikud haiglad 1) Jõgeva haigla

Haiglavõrgu arengukavad ajas

Hospital Masterplan 1999Eesti haiglavõrgu arengukava 2002VV määrus “Haiglavõrgu arengukava” 2003Haiglavõrgu arengukava update aastateks 2007-2015 (2006)Haiglavõrgu arengukava update 2011

Haiglavõrgu arengukava 2010

2. detsember 2009.a – ministri juhitud töögrupi:

Eesti Haigekassa

Eesti Arstide Liit

Eesti Haiglate Liit

Tervishoiuamet (1.01.2010 – Terviseamet)

Riigikogu sotsiaalkomisjon

Tartu Ülikool

WHO Eesti

poolt formuleeriti haiglavõrgu probleemid täna ja optimeerimise põhimõtted

Miks vajab haiglavõrk muudatusi täna?statsionaarse ravi mahtude vähenemine ja koondumine → üldhaiglates endiselt liigseid ravivoodeid, mis ~60% aastast on koormamata,üldhaiglates vähene motivatsiooni päevaravi arendamisele → päevaravi juhtude väga tagasihoidlik kasvutrend suuremate haiglatega võrreldes,sünnitusabi korraldus haiglavõrgus ebaratsionaalne – pooltes üldhaiglates viimase 3 aasta keskmine sünnituste arv alla 1 ööpäevas, vaid 3 üldhaiglas on sünnituste arv üle 400 sünnituse aastas,tööjõukulutuste suur osakaal ning teenuste maht ei võimalda üld- ja kohalikel haiglatel suunata piisavalt vahendeid infrastruktuuri arendamisse ega ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.

Statsionaarsed RJ üldhaiglatega maakondades osutatud maakonnast väljas (üldkirurgia, pediaatria,sisehaigused, sünnitus)

5000

6000

7000

8000

9000

10000

11000

2001 2005 2008

2008.a sünnitused üldhaiglates (EHK) ja sünnid maakondades

620

387

314 366

211

71

1202

267 44

4

317

699

388

339

305 43

7

93

1490

348 53

0

347

0200400600800

1000120014001600

2008 EHK

2008 Stat.

Voodihõive trendidVoodihõive (%) haiglavõrgu haiglates 2004-2008

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2004 2006 2008 2004 2006 2008 2004 2006 2008 2004 2006 2008

Piirkondlik haigla Keskhaigla Üldhaigla Kohalik haigla

TERAPEUTILISED RAVIVOODIDKIRURGILISED RAVIVOODIDSÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA RAVIVOODID

I tasandi haigla (community hospital) – TP kuni 40 000 elanikku

teenustepaketi miinimumiga:valikuline ambulatoorne eriarstiabi valikuline peamiselt plaaniline statsionaarne ravi (sisehaigused, üldkirurgia ja günekoloogia plaanilised teenused peamiselt päevakirurgiana)põhiline diagnostika ööpäevaringne valmisolek erakorraliseks abikshooldusravi ja hoolekanneesmatasandi teenused (perearst, füsioterapeut, ämmaemand, koduõde, apteek, hambaarst jms).

Kui sünnitusabi, siis ämmaemanda valvega 24/7, arst väljakutselMaakonnad – Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa,

Jõgeva ja Hiiumaa

piirkondlikud haiglad:1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum;3) SA Tallinna Lastehaigla.

keskhaiglad:1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla;2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla;3) SA Ida-Viru Keskhaigla;4) SA Pärnu Haigla.

üldhaiglad:1) AS Järvamaa Haigla;2) Kuressaare Haigla SA;3) SA Läänemaa Haigla;4) AS Rakvere Haigla;5) AS Lõuna-Eesti Haigla;6) SA Narva Haigla;7) SA Viljandi Haigla;8) AS Valga Haigla;9) SA Hiiumaa Haigla;10) AS Põlva Haigla;11) SA Rapla Maakonnahaigla.

Kohalikud haiglad 1) Jõgeva haigla

Ämmaemandusabi tervishoiusüsteemis

Oluline spetsialist esmatasandi tervishoiusNormaalse raseduse jälgimine

Nõustamine reproduktiivtervise alal ja ravi määramine lihtsamate probleemide korral

Iseseisev teenuseosutaja alates 01.04.2010

Neonatoloogia kui pediaatria alaeriala?

Neonatoloogia kui pediaatri lisapädevus

Omandatakse residentuuris

Riiklikus residentuuritellimuses pediaatria residentuuri all

Kajastub diplomil ja tervishoiutöötajate registris

TÄNAN!