20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

Pagaritööstuse 2015. aasta I poolaasta ülevaadeLühikokkuvõte Pagaritööstus tootis 2015. aasta esimese kuue kuuga ~60 mln euro

eest toodangut, millest kolmandik eksporditi. Müügitulu kasv aeglustus. Pagaritööstuste müügitulu oli 2015. aasta

esimesel poolaastal 89,7 mln eurot ehk 5,6% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Lisaks toodangumahu kasvu aeglustumisele võis käibe kasvu pärssida ka vähenenud müügihinnad.

Suurenenud kulutused, sh tööjõupuudusest tingitud palgasurve, tõstsid pagaritööstuse kulusid 10,3%. 2015. aasta esimesel poolaastal olid pagaritööstuse kulud 88,3 mln eurot.

Käibe kasvu aeglustumine ja kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv on vähendanud pagaritööstuse kasumit. 2015. aasta esimesel poolaastal oli pagaritööstuse kogukasum1 1,5 mln eurot, mida oli üle kolme korra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Statistika andmebaasi lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasum ja aastastatistika puhaskasum ei ole võrreldavad, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid

Kulud kasvasid kiiremini kui müügitulu, mis tõi kaasa lisandväärtuse vähenemise. Pagaritööstuses loodi 2015. aasta kuue esimese kuuga 19,7 mln eurot puhast lisandväärtust, mida oli 7,3% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis pagaritoodete tootmise Tallinna tehases ning koondas tootmise Läti ja Leedu tehastesse.

1 Kogukasum (-kahjum) = müügitulu – kulud kokku

1

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

SissejuhatusÜlevaates on käsitletud toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuuluvad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK2 2008) järgi gruppi C1073.Ülevaates käsitletakse pagaritööstuse ettevõtetena järgmisi ettevõtteid: Leivatootmine;

o Leiva- ja saiatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmineo Valikpagaritoodete (koogid, pirukad, tordid jms) tootmine

Kuiviku- ja küpsisetootmineo Kuivikute, küpsiste, piparkookide jms pagaritoodete tootmineo Röstitud leiva- ja saiatoodete tootmineo Säilitusainetega pagaritoodete tootmineo Magusate ja soolaste suupistete tootmine (kreekerid,

soolapulgad, vahvlid jms)

Vaadeldud on ettevõtete positsiooni majanduses, investeeringuid ning põgusalt on puudutatud ka väliskaubandust. Ülevaate tegemisel on kasutatud Eesti Statistikaameti (SA) lühiajastatistika andmeid. Ülevaates käsitletud majandusnäitajad on kõigi valimisse kuuluvate ettevõtjate keskmised, seega ei kajasta kõigi ettevõtete olukorda võrdselt, vaid näitab valimi statistilist üldistust. Üksikute ettevõtete näitajad võivad ülevaates toodud keskmisest erineda. Ülevaates kasutatud SA andmed 03.09.2015 seisuga.

Positsioon majandusesPagaritööstuses tegutseb keskmiselt 130-140 ettevõtet (juriidilist isikut). Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute4 arvu järgi) oli pagaritööstuses kõige enam alla 10 töötajaga nn mikroettevõtteid, mis moodustavad peaaegu 70% kogu ettevõtete arvust. Vaatamata suurele ettevõtete arvule annavad neli suuremat ettevõtet ~70% pagaritööstuse müügitulust. SA lühiajastatistika andmetel toodeti 2015. aasta esimesel poolaastal pagaritööstustes kokku ~60 mln euro eest toodangut. Kui veel mõned aastad tagasi oli pagartööstus selgelt siseturule orienteeritud tegevusharu, siis viimastel aastatel on ekspordi osatähtsus toodangus oluliselt kasvanud. Pagaritööstused ekspordivad peaaegu kolmandiku oma toodangust. Lisaks värsketele pagaritoodetele on suurenenud külmutatud toodete väljavedu. Pagaritoodete väljavedu suurenes 2015. aasta esimesel poolaastal 11% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Pagaritööstuse 2 Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator3 Makarone Eestis ei toodeta4 Kõik ettevõttes töötavad isikud, olenemata töönädala pikkusest

2

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

toodang moodustas 2015. aasta esimesel poolaastal 8,8% toiduainetööstuse ning 1,3% töötleva tööstuse toodangust.

Joonis 1. Pagaritööstuse toodang (mln €), osatähtsus töötlevas ja toiduainetööstuses (%)Allikas: SA, Maaeluministeeriumi arvutused

MajandusnäitajadMüügitulu kasv aeglustus. Pagaritööstuste müügitulu oli 2015. aasta esimesel poolaastal 89,7 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas müügitulu 5,6% (2014. a I pa - 16,7%). Lisaks toodangumahu kasvu aeglustumisele võis käibe kasvu pärssida ka vähenenud müügihinnad. Toiduainetööstuse tootjahinnad olid 2015. aasta esimesel poolaastal ~4% madalamad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes koduturul pagaritoodete müük langes, kuid oluliselt kasvas müük välisturul. Pagaritööstuse müügitulu moodustas 2015. aasta esimesel poolaastal 10,4% toiduaine- ning 1,6% töötleva tööstuse müügitulust. Pagaritööstuse kulud 2015. aasta esimesel poolaastal kasvasid. Pagaritööstuse 2015. aasta esimese kuue kuu kulud olid 88,3 mln eurot ehk 10,3% suuremad kui eelmisel aastal samal perioodil. Viiendiku kuludest moodustavad tööjõukulud ja nende osakaal on viimastel aastatel tasapisi suurenenud. Kvalifitseeritud tööjõupuudusest tingitud palgasurve suurendas tööjõukulusid 12%. Käibe kasvu aeglustumine ja kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv on vähendanud pagaritööstuse kasumit. 2015. aasta esimesel poolaastal oli pagaritööstuse kogukasum 1,5 mln eurot, mida oli üle kolme korra (-3,5 mln €) vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 2015. aasta kuue esimese kuuga teenis pagaritööstus 2,7% toiduaine- ning 0,5% töötleva tööstuse kogukasumist.

3

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

Joonis 2. Pagaritööstuse müügitulu, kulud, kogukasum (mln €)Allikas: SA

Esialgsetel andmetel loodi pagaritööstuses 2015. aasta esimesel poolaastal puhast lisandväärtust5 19,7 mln eurot, mida oli 7,3% vähem võrreldes eelneva aasta sama ajaga. Pagaritööstus annab 11,9% toiduaine- ning 1,7% töötleva tööstuse lisandväärtusest.

Joonis 3. Pagaritööstuses loodud puhas lisandväärtus (mln €), osatähtsus töötlevas ja toiduainetööstuses (%)Allikas: SA

Pagaritööstus on üks tööjõumahukamaid tegevusalasid toiduainetööstuses, kus tegutseb keskmiselt 19,1% toiduainetööstuses ning 2,7% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest. Majanduskriisi aastatel tööga hõivatute arv pagaritööstuses järsult vähenes. Vaatamata mõningasele hõivatute arvu suurenemisele viimasel aastal, jääb see 5 Puhas lisandväärtus = kogukasum (-kahjum)+ tööjõukulud

4

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

endiselt alla kriisieelsele tasemele. SA andmetel oli 2015. aasta esimesel poolaastal pagaritööstuses tööga hõivatud keskmiselt 2870 inimest, mida oli 195 inimese võrra (+7,3%) rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Hõive kasvu võis mõjutada ka 2014. aasta 1. juulil kehtima hakanud töötajate registreerimiskohustus.

Joonis 4.Tööga hõivatute arv pagaritööstuses, osatähtsus toiduaine- ja töötlevas tööstuses (%)Allikas: SA

Pagaritööstuses kasutatakse endiselt palju inimtööjõudu ja sellest tulenevalt jääb pagaritööstuse tööviljakus6 madalamaks nii töötleva kui ka toiduainetööstuse tegevusalade vastavast näitajast. Pagaritööstuses loodi 2015. aasta esimesel poolaastal 6,9 tuh eurot lisandväärtust töötaja kohta ehk 13,6% vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Lisandväärtuse langus vähendas pagaritööstuse efektiivsust.

Joonis 5. Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel (tuh €)Allikas: SA, Maaeluministeeriumi arvutused

6 Tööviljakus = puhas lisandväärtus/ tööga hõivatud inimeste arv

5

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

Pagaritööstuse keskmine brutotunnitasu7 2015. aasta esimesel poolaastal oli 5,5 eurot, mida oli 4,6% rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Võrreldes toiduainetööstuse keskmisega kerkis pagaritööstuse töötasu aeglasemalt. Üheks brutotunnitasu kasvu aeglustavaks teguriks võis olla eelmise aasta 1. juulil kehtima hakanud töötajate registreerimiskohustus. Selle tulemusel suurenes varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. Eesti Panga hinnangul8 pärssis töötajate registreerimiskohustus nii keskmise palga kui ka tunnitasu kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Pagaritööstuse keskmine brutotunnitasu jäi alla nii töötleva kui ka toiduainetööstuse tegevusalade keskmisele vastavalt 19% ja 13%.

Joonis 6.Keskmine brutotunnitasu (€)Allikas: SA, Maaeluministeeriumi arvutused

InvesteeringudInvesteeringud on taas hakanud suurenema. Pagaritööstuse ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2015. aasta esimesel poolaastal 3,8 mln eurot ehk 61% (+1,4 mln €) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

7 Brutotunnitasu = palgakulu/ töötatud tunnid8 https://www.eestipank.ee/press/keskmise-palga-saaja-ostujoud-kasvas-kiiresti-26022015

6

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

Joonis 7. Pagaritööstuste investeeringud materiaalsesse põhivarasse (mln €)Allikas: SA

Kasumlikkuse vähenemise tõttu ettevõtete võime oma investeeringuid rahastada halvenes, samas olid laenuintressid madalad. Eesti Panga andmetel9 ettevõtted elavdasid investeerimist väliskapitali kaasabil, kuna 2015. aasta esimese poolaasta lõpuks oli ettevõtete laenujääk suurenenud eelmise aasta sama ajaga võrreldes.Kõige rohkem investeeris pagaritööstus muudesse masinatesse ja seadmetesse (va arvutid ja transpordivahendid), kokku 2,5 mln euro väärtuses, mis moodustas kogu materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringutest 65,3%. Suur osa investeeringutest kulus ka ehitamisele ja renoveerimisele – 649 tuh eurot ehk 17,0% koguinvesteeringust. Seega investeerisid ettevõtted nii potentsiaalse efektiivsuse kui ka mahu kasvu. Tootlikkuse parandamiseks on väga oluline suurendada investeeringuid masinatele ja seadmetele. Põhivara liigiti suurenesid eelmise aastaga võrreldes kõige enam investeeringud ehitamisse ja renoveerimisse (+131%) ning muudesse masinatesse ja seadmetesse (va arvutid ja transpordivahendid) (+77%) Vähenesid investeeringud maasse ( -7%).

9 http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#treeMenu/FINANTSSEKTOR/147/650

7

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

Joonis 8. Investeeringute jaotumine pagaritööstuses 2015. aasta I pa (%)Allikas: SA

HinnadTeraviljatoodete hinna kujunemisel on üheks oluliseks komponendiks põhitooraine maksumus. Teravilja kokkuostuhinnad Eestis sõltuvad maailmaturu hindadest. Maailma teraviljatoodangu kasvu ja varude taastumise tulemusel on teravilja hind viimastel aastatel olnud languses. Head teraviljasaaki prognoositakse ka 2015/16 saagiaastaks ning sellest tulenevalt jätkus hinnalangus ka 2015. aastal. Kuigi tööstuse hinnamuutused on üldiselt seotud tooraine maksumusega, siis alati ei kandu need mõjud üks-üheselt tootjahindadesse. Tavaliselt kandub tooraine hinnamuutus tootjahindadesse ajalise nihkega. Hinnakujunduses mängib olulist rolli ka nõudlus nii Eestis kui ka välisturgudel. Eestis on konkurents leiva- saiaturul väga suur ning see avaldab survet hindadele. Tugevast konkurentsist leivaturul annab tunnistust ka see, et keerukale turusituatsioonile viidates teatas Eesti üks juhtivamaid pagaritööstusi – Fazer Eesti AS, et 2015. aasta aprillis lõpetatakse tootmine Eestis ja tegevus Balti riikides koondatakse Läti ja Leedu tehastesse.TNS Emori andmetel maksti toidunisu eest 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 0,18 €/kg, mis oli 5,3% vähem kui 2014. aastal samal ajal. Nisujahu maksis 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 0,61 €/kg ehk 6,2% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Saia keskmine hind 2015. aasta esimesel poolaastal oli 1,28 €/kg ehk 4,5% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

8

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

Joonis 9. Saia, toidunisu, nisujahu hind10 (€/kg)Allikas: EKI, TNS Emor

Toidurukki keskmine kokkuostuhind 2015. aasta esimesel poolaastal oli 0,12 €/kg. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes toidurukki kokkuostuhind 14,3%. Leivakilo keskmine hind kauplustes oli 2015. aasta esimesel poolaastal 1,29 eurot. Eelneva aasta sama ajaga võrreldes leiva hind ei muutunud.

Joonis 10. Leiva ja toidurukki hind (€/kg)Allikas: EKI, TNS Emor

KaubandusEsialgsetel andmetel eksportis pagaritööstus 2015. aasta esimesel poolaastal ~17 mln euro eest toodangut, mida oli 11,3% rohkem kui 10 Teraviljatoodete hinnad sisaldavad käibemaksu

9

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

eelneval aastal samal ajal. Vaasan Grupp avas 2013. aasta sügisel Sauel külmutatud pagaritoodete tehase, mis on orienteeritud katma Põhjamaade ja Balti turgude vajadusi. 2014. aastal lisandus tehases veel üks tootmisliin, mis võimaldas toodangut suurendada. Pagaritööstuse eksport moodustas 2015. aasta esimesel poolaastal ~7,1% toiduainetööstuse ning ~0,5% töötleva tööstuse toodangu väljaveost. Tabel 1. Pagaritööstuse koondandmed

I pa 2014

I pa 2015

Muutus (%)

Positsioon majandusesToodangu väärtus, mln € 63,3 60,6 -4,3Pagaritööstuse toodangu osatähtsus (%)...toiduainetööstuses 8,6 8,8 +0,2pp..töötlevas tööstuses 1,4 1,3 -0,1ppMajandustegevuse näitajadMüügitulu, mln € 85,0 89,7 +5,6Kulud, mln € 80,0 88,3 +10,3Kogukasum, mln € 4,9 1,5 -70,0Puhas lisandväärtus, mln € 21,2 19,7 -7,3Pagaritööstuse lisandväärtuse osakaal (%)… toiduainetööstuses 14,2 11,9 -2,3pp.. töötlevas tööstuses 1,8 1,7 -0,1ppTööviljakus lisandväärtuse alusel, tuh € 7,9 6,9 -13,6Tööga hõivatute arv pagaritööstuses 2675 2871 +7,3Keskmine brutotunnitasu, € 5,2 5,5 +4,6InvesteeringudInvesteeringud materiaalsesse põhivarasse, tuh € 2362,8 3808,7 +61,2 ...ehitiste soetamine 0 0 -… ehitamine ja rekonstrueerimine 280,8 649,0 +131,1… transpordivahendid 57,2 94,8 +65,8… arvutid 37,5 39,7 +5,6… muud masinad ja seadmed 1409,2 2488,5 76,6… maa 578 537 -7,2pp- protsendipunkti

suurenenud

10

20.09.2015turu arendamise büroo

Marje Mäger

I pa 2014

I pa 2015

Muutus (%)

vähenenud

11