Upload
lethuy
View
217
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Äripäeva käsiraamatute õigussari
Aidi Kallavusadvokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat
Rolan Jankelevitshadvokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner, vandeadvokaat
Õigusuudised
ja ühingu likvideerimisel, on maksuvabad, kui need ei ületa ühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Seega on väga tähtis säilitada võimalus teha minevikus tehtud omakapitali sissemaksete ulatuses maksuvabu välja makseid. Selleks on aga uue korra kohaselt vaja 2014. aasta 31. detsembri seisuga tehtud sissemaksed deklareerida 2015. aasta jaanuari TSD deklaratsiooni lisas 7.
Kuidas maksuvaba reservi deklareerida?Maksuvaba reserv tuleb deklareerida TSD lisas 7.
Hiljemalt 10. veebruaril 2015 tuleb deklareerida järgmised sissemaksed:• aktsia-võiosakapitalisissemaksed;• tasutudülekurss;• enne2000.aastatfondiemissioonikskasutatudkasumiosa;• äriühinguomaaktsia,osavõiosamaksevõõrandamiselsaa-dudsummad.
Lisaks omakapitali sissemaksetele tuleb deklareerida ka muud tulud, mille arvelt saab äriühing maksuvabalt välja maksta dividende ja teha maksuvabu väljamakseid omakapitalist. Sellised tulud on näiteks dividendid, kui dividendi saaja osalus dividendi maksjas on vähemalt 10%, ja välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum. Erilist tähelepanu omakapitali sisse ja väljamaksete arvutamisele peavad pöörama minevikus jagunemistes või ühinemistes osalenud äriühingud, sest ühinemises või jagunemises osalenud ühingute sissemakseid teineteise omakapitali ei arvestata.
Mis juhtub, kui andmeid õigeks ajaks ei deklareeri?Seaduse seletuskirjast ning maksu ja tolliameti avaldatud juhendist (vt http://www.emta.ee/index.php?id=35980) võib järeldada, et 10. veebruariks 2015 deklareerimata asjaolusid ei saa tulevikus maksuvabastuseks ja vähenduseks kasutada.
MAKSUÕIGUS
Maksumuudatused1. jaanuaril jõustus palju maksumuudatusi. Käsitleme veel kord ühingute kohustust deklareerida hiljemalt 10. veebruariks 2015 tulumaksu kohustust vähendavad asjaolud, muu hulgas alates ühingu asutamisest kuni 31. detsembrini 2014 tehtud omakapitali sisse ja väljamaksed. Pärast tähtaja möödumist võib maksusoodustuse saamine oma kapitali sissemaksete arvel kujuneda keeruliseks.
Maksumäärade ja nendega seotud olulisemad muudatused on järgmised:• tulumaksumääralanes20protsendile;• maksuvabatuluon154eurotkuus(1848eurotaastas);• tööandjatöötuskindlustusmaksemääron0,8%jakindlustatumäär1,6%;• sotsiaalmaksuminimaalsekohustusealuseksolevkuumääron355eurot,stsotsiaalmaksuminimaalnekohustuson117,15eurotkuus;• alkoholiaktsiistõusis15%-ni.
Äriühingud peavad hiljemalt 10. veebruariks 2015 deklareerima äriühingu omakapitali saldo ehk ühingu asutamisest 31. detsembrini 2014 omakapitali tehtud sisse ja väljamaksed. Sissemaksetena tuleb deklareerida nii rahalised kui ka mitte rahalised omakapitali sissemaksed (sh ülekurss), enne 2000. aastat tehtud fondiemissioonid ja äriühingu oma aktsia või osa võõrandamisel saadud summad (edaspidi: maksuvaba reserv).
Mis tähendus on maksuvabal reservil?Väljamaksed omakapitalist, eelkõige väljamaksed aktsia või osakapitali vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel
Õigusabi Advokaadibüroo Tark Grunte SutkieneRoosikrantsi 2, 10119 Tallinn tel: 611 0900, e-post: [email protected] 2, 51013 Tartu tel: 748 8071, e-post: [email protected] http://www.tarkgruntesutkiene.com
Väljaandja Äripäeva teabekirjastusPärnu mnt 105, 19094 Tallinn info: 667 0099e-post: [email protected]://www.kasiraamat.ee
Veebruar 2015Koostaja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene Projekti juhib vandeadvokaat Aare Tark
Õigusuudised Õigusuudised
Õigusabi Advokaadibüroo Tark Grunte SutkieneRoosikrantsi 2, 10119 Tallinn tel: 611 0900, e-post: [email protected] 2, 51013 Tartu tel: 748 8071, e-post: [email protected] http://www.tarkgruntesutkiene.com
Väljaandja Äripäeva teabekirjastusPärnu mnt 105, 19094 Tallinn info: 667 0099e-post: [email protected]://www.kasiraamat.ee
Seisukoht tekitab segadust, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on maksukohustuslasel üldjuhul õigus parandada deklaratsiooni kolme aasta jooksul. Maksuriskide ja vaidluste vältimiseks on soovitatav nõutud andmed kajastada juba 2015. aasta jaanuari TSD deklaratsiooni lisas 7.
ÄRIÕIGUS
Justiitsministeerium kavandab ühinguõiguse revisjoniJustiitsministeerium kavandab kogu ühinguõiguse revisjoni. Kuigi mitmeid kavandatavaid uuendusi saaks teha üksikute muudatustena, näeb riik vajadust põhjalikult, sisuliselt ja süsteemselt analüüsida 20 aastat kehtinud ühinguõigust. Paljude teiste teemade hulgas soovitakse analüüsida ka nn sunddividendide regulatsiooni vajalikkust.
Eesmärk on muuta Eesti ühinguõiguslik keskkond konkurentsi võimelisemaks ja ettevõtjate vajadustele sobivamaks, samuti vähendada ühingute halduskoormust.
Tõstatatud on küsimusi, mis võivad tulevikus ettevõtjate elu märkimisväärselt muuta. Ühinguõiguse kodifitseerimise lähteülesande projektis on muu hulgas välja toodud järgmised analüüsimist vajavad teemad:• ühingute juhtorganite struktuur ja pädevus (nt kas lubadaaktsiaseltsilkateisttüüpijuhtimismudeleidkuiüksnesjuhatu-sestjanõukogustkoosnevjuhtimisstruktuur);• õiguskindelosanikenimekirjapidamiseregulatsioon;• elektroonsetekoosolekutepidamisesoodustamine;• ühingujuhtideõiguste,kohustustejavastutusetasakaalustatudsüsteem,shvarijuhtidegaühinguteküsimus(eesmärkeiolekao-tadakapitaliühingutepiiratudvastutusepõhimõtet);• ühingutepiiriülesemobiilsusetagamine(shpiiriülenejagune-mine,ümberkujundamine);• tasakaalu leidmine osaühingu kui väiksematele ühingutelemõeldudjapaindlikumaühinguvormining(börsi-)aktsiaseltsikuisuuremateleühingutelemõeldudjasuurematkapitalipaigutaja-tehulkamõjutavajaseetõtturangemaidreegleidvajavaühingu-vormiregulatsioonidevahel;• äriregistriettevõtjasõbralikkusesuurendamine;• e-residentsuseprojektisoodustaminejne.
Eraldi väärib esiletoomist justiitsministeeriumi kavatsus analüüsida vajadust sunddividendide regulatsiooni järele, mis teatud juhtudel kohustaks ühinguid dividende välja maksma. Dividendide maksmisest loobumine pika aja jooksul võib vähendada väikeaktsionäride investeeringute tasuvust, seda eriti börsil mittenoteeritud ühingutes, kus osaluste võõrandamine mõistliku tasu eest on raskendatud. Lähteülesandes viitab justiitsministeerium hiljutisele riigikohtu lahendile, milles leiti, et kuigi Eesti õiguses ei ole Saksamaa õiguses välja kujunenud väikeaktsionäride kaitsemehhanisme, mis teatud juhtudel kohustavad ühingut kasumit jaotama, peaks Eesti seadusandja kaaluma selliste kaitsemehhanismide loomist.
LIIKLUSKINDLUSTUS
Kannatanu saab nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt1. jaanuarist 2015 võib kannatanu nõuda, et tema kindlustusandja hüvitaks liikluskindlustuse kahju. Võimalus nõuda kahju hüvitamist selle põhjustaja kindlustusandjalt ei kao, seega saab kannatanu edaspidi valida, kuidas tal on mugavam asja ajada.
Oma kindlustusandjalt saab hüvitist nõuda, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekitatud ainult varakahju (kahjustatud isikule ei ole tekitatud kehavigastust, tervise kahjustust või põhjustatud kahjustatud isiku surma) ja kindlustus juhtumis osalenud sõidukite põhiasukoht on Eesti. Kahjustatud isiku kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui hüvitise summa ületab eeldatavalt 10 000 eurot või kui kindlustus juhtumi asjaolud ei ole selged.
TÖÖÕIGUS
Alampalk tõusisAlates 1. jaanuarist 2015 on täistööajaga töötaja kuutasu alammäär 390 eurot ja tunnitasu alammäär 2,34 eurot. Töötasu alammäär on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, 2014. aastal oli see 355 eurot.
KINNISVARA
Kinnisvara võõrandamine ja ostueesõigusVõlaõigusseaduse kohaselt peab müüja ostueesõigusega isikut viivitamata teavitama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Riigikohus asus hiljuti seisukohale, et müüja teatamiskohustuste täitmiseks ei saa pidada seda, et müüja annab ostueesõigusega isikule teada, kus viimane võib müügilepinguga tutvuda.
Otstarbekas on esitada ostueesõigusega isikule müügilepingu koopia. Vastasel juhul tekib müüjal risk, et teadet ei peeta piisavaks ja ostueesõigust võidakse kasutada ka pärast kahe kuu möödumist teate saamisest.
Riigikohus leidis 12. jaanuari 2015 otsuses asjas nr 32114214, et ostueesõigusega isik peab enne ostueesõiguse kasutamist teadma, millisesse lepingulisse suhtesse ta astub ning millised õigused ja kohustused sellega kaasnevad. Müügilepingu sõlmimise teade peab sisaldama lepingu sisu, mis tähendab kõiki müügilepingu tingimusi, millest võib oleneda ostuees õiguse kasutamine. Selliste tingimuste hulka võivad kuuluda peale hinna ka näiteks müüdava eseme kvaliteet, maksetingimused ja võimaliku vastutuse välistamise kokkulepped.
Vaidluste korral peab just müüja tõendama, et ostueesõigusega isikut teavitati nii müügilepingu sõlmimisest kui ka lepingu tingimustest. Kuna selle tõendamine võib olla keeruline, on otstarbekas esitada ostueesõigusega isikule müügilepingu koopia.