Ülle Liiber ♦ Lea KoppelVaike Rootsmaa ♦ Ene Saar

ISBN 978-9949-506-77-4

9 7 8 9 9 4 9 5 0 6 7 7 4

ISBN 978-9949-506-77-4

9 7 8 9 9 4 9 5 0 6 7 7 4

Eesti geograafiline asend, piirid ja suurus

1. Arutlege! Kuidas võiks iseloomustada Eesti asukohta Rio de Janeiros (Roomas, Londonis, Pekingis jm) elavale kirjasõbrale?

2. Märgi Eesti kontuurkaardile (lk 5) suuremate lahtede, poolsaarte ja saarte nimed, tähista Mandri-Eesti äär-muspunktid ja märgi juurde nende geograafilised koordinaadid. Vii lk 5 servas olevad kaardikesed kokku vastava äärmuspunktiga.

3. Võrdle Eesti ja Austria geograafilist asendit, piire ja suurust.

Näitajad Eesti Austria

Asend mandri, maailmajao, ookeanide, merede suhtes

Koordinaatide vahemik

Pindala, territooriumi ulatus km-tes

Territooriumi kuju

Naaberriigid

Põhjas Soome, Põhjas Saksamaa,

Asend suuremate pinnavormide suhtes

Asend kliimavöötmete suhtes

Rahvaarv ja rahvastiku tihedus

4. Arutlege! Mis on Eesti ja Austria asendis sarnast? Kummal riigil on parem asend teiste riikidega suhtlemiseks?5. Nimeta riike (kohti) nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, mis asuvad osaliselt Eestiga (sinu kodukohaga) samadellaiuskraadidel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Ühenda sobivad paarid joonega. Eesti pindala koos siseveekogudega 43 432 km2 Eesti pindala koos territoriaalvetega 70 177 km2 Eesti maismaa pindala (ilma siseveekogudeta) 45 227 km2

7. Otsi atlasest või internetist! Eestiga pindalalt sarnaseid Euroopa riike: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Eestist väiksema pindala ja rahvaarvuga Euroopa riike: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Millistel loetelus olevatel riikidel on Eestiga sarnane rahvaarv (vahemikus 1,2–1,5 mln)? Tõmba neile joon alla. Mauritius, Läti, Leedu, Moldova, Trinidad ja Tobago, Sloveenia

8. Otsi internetist! Kus asub Mandri-Eesti geograafiline keskpunkt? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Märgi see kaardile lk 5.Kuidas on see koht tähistatud looduses? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Eesti keskpunktidest võid lisaks lugeda veebilehel http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=458.

9. Arutlege! Kas teie meelest kuulub Eesti Põhja-, Ida- või Kesk-Euroopasse, Baltikumi või Läänemere maade hulka? Põhjendage. Mis mõttes võib öelda, et Eesti on „suurriik“?

10. Iseloomusta oma kodukoha (valla/linna) geograafilist asendit. Mõtle, mis näitajate abil seda teha.

4

7

Ava Eesti kaart maa-ameti kaardiserveris http://xgis.maaamet.ee.Ava kaardi kihid ja lülita välja (klõpsa linnukesel) katastrikaart ja lähteülesanne, siis on kaart „puhtam”. Suurenda kaarti ja leia Otepää Linnamägi.

kaardikihid suurendamine / vähendamine

vahemaademõõtmine

nihutamine printimine

geograafilised ja ristkoordi naadid, maapinna kõrgus

1. Vaatle piirkonda põhjalikumalt. Lülita ülamenüüst järgemööda sisse hübriidkaart, ortofoto, kaart, põhikaart, reljeef. Jälgi, mis muutused toimuvad.2. Määra Linnamäe tipu geograafilised koordinaadid. 3. Mõõda linnulennuline vahemaa kiriku juurest Linnamäe tippu ja sama vahemaa mööda teed. Võrdle, kas interaktiivselt kaardilt ja paberkaardilt mõõtes said sama vahemaa. 4. Mis ilmakaarde ja kui kaugele jääb Tehvandi hüppemägi kirikust?

5. Koosta ise kolm küsimust maa-ameti Eesti kaardi põhjal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1. Kui suure lõikevahega on kaardil olevad samajooned? . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2. Mis suunas voolab Valgejõgi? Tähista kaardil voolusuund noolega. Mille põhjal otsustasid? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Mis on Peebumäe absoluutne kõrgus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aga Tagamäe kõrgus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kui suur on Tagamäe suhteline kõrgus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5. Kas Veski talu juurest näeb Antsu talu? Põhjenda. Aga Nurme talu? 6. Mis ilmakaarde jääb Tagamägi Peebu talust?7. Matkajad jõudsid Antsu talu juurde. Juhata neile teed Pikkjärve turismitaluni. Kasuta juhatuses ilmakaari, vahemaid, tee viiteid pinnamoele.8. Joonista kaardi põhjaossa veel üks küngas, mille suhteline kõrgus on 22 m.

Kuidas kasutada maa-ameti kaardiserverit?

Nurme

Veski

Tagamägi

Peebu

Antsu

0 100 200 300 400m

N

Peebumägi

Pikkjärve turismitalu

hostel

100

105

10095

110

85

95

Legend

heinamaa

mets

märgala

18

Kivimid ja maavarad

Eestis leidub kivimeid ja setteid, mida kasutatakse maavaradena. Eesti maavarade kohta leiad infot TÜ geoloogia-muuseumi kodulehelt http://www.ut.ee/BGGM/enaitus.html.Võimaluse korral vaata Eesti kivimeidoma kooli kollektsioonis.

1. Märgi maavarade leiukohadkaardile leppemärkidega.

2. Kirjuta iga maavara juurde, mis fotol on seda kujutatud,ja lisa, milleks seda kasutatakse.

Põlevkivi : . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lubjakivi ja dolomiit : . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Liiv ja kruus : . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Savi : . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Turvas : . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Miks tänapäeval ei kaevandata Eestis fosforiiti? Vali õige vastus. A. Fosforiit lasub väga sügaval maapõues. B. Keskkonnasäästlikuks fosforiidi kaevandamiseks C. Fosforiiti on nii vähe, et seda ei tasu kaevandada. ei ole välja töötatud head tehnoloogiat. D. Fosforiit on Eestis juba otsakorral.

1

4

2

5

3

6

19

Kordamine. Pinnamood

Kaardil kujutatakse pinnamoodi sama-joontega.

Horisontaal ehk samajoon ühendab meretasemest ühel ja samal kõrgusel olevad punktid.

Absoluutne kõrgus on koha kõrgus mere pinnast.

Suhteline kõrgus on ühe koha kõrgus teise suhtes.

Geoloogilises mõistes jaotatakse mäestikud vanadeks ja noorteks. Vanad mäestikud on madalad, tasaste lagede ja laugete nõlvadega ning laiade orgudega, sest väga pika aja jooksul on need välisjõudude mõjul kulunud. Seal ei esine aktiivset vulkanismi.

Noored mäestikud on kõrged, nende teravad tipud on sageli kaetud lume ja jääga, nõlvad on järsud ning mägede-vahelised orud kitsad ja sügavad. Neis mäestikes esineb tugevaid maavärinaid ning võivad tegutseda vulkaanid. Absoluutse kõrguse järgi jagunevad tasandikud alamikeks, madalikeks, lauskmaadeks ja kiltmaadeks.

Maa pinnamood muutub sisejõudude (laamade liikumine, vulkanism ja maavärinad) ning välistegurite (tempera-tuurimuutused, sademed, jää, voolav vesi, lainetus, tuul ja organismid) toimel.

Tekke alusel liigitatakse pinnavormid järgmiselt: mandrijää-, vooluvee-, lainete-, põhjavee-, tuule-, raskusjõu- ja inim-tekkelised, biogeensed ning kosmogeensed.

1. Iseloomusta suuremõõtkavalise kaardi põhjal piirkonna pinnamoodi ja pinnavorme.2. Iseloomusta kaardi järgi Euroopa ja Eesti pinnamoodi. Kasuta mõisteid lauskmaa, kõrgustik, madalik, lavamaa.3. Võrdle kaardi ja piltide põhjal Skandinaavia ja Alpi mäestikku.4. Selgita mandrijää liikumise ja sulamise mõju Euroopa ja Eesti pinnamoele.5. Selgita, kuidas on tekkinud voored, luited, maasääred.6. Selgita jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide muutumist laamade liikumise, murenemise, tuule, vooluvee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel. 7. Too näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta Euroopa mägistel ja tasastel aladel.8. Nimeta ja näita Eesti kaardil järgmised kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa; kõrgemad tipud: Suur Munamägi, Väike Munamägi, Kuutsemägi, Emumägi, Rutumägi; tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik.9. Nimeta ja näita Euroopa kaardil järgmisi pinnavorme: Skandinaavia mäestik, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Balti klint.

Pinnavorm on maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse, tekkeloo, koostise jm poolest.

Pinnamood ehk reljeef on vaadeldava maa-alapinnavormide kogum.

22

Kordamine. Geoloogia

Maa siseehitus. Maa ehituses eristatakse erinevate omadustega sfääre: maakoor, vahevöö, välis- ja sisetuum. Maa sisemuse suunas rõhk ja temperatuur tõusevad. Maa läbi mõõduga võrreldes on maakoor väga õhuke, 5–80 km.

Maakoor jaotatakse mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor on ookeanilisest paksem, väiksema tihedusega ning koosneb sette-, tard- ja moondekivimitest. Ookeaniline maakoor on õhem (6–10 km), noorem ja koosneb peamiselt basaldist. Eestis on maakoore paksus umbes 40–50 km.

Laamade liikumine. Maakoor koos vahevöö ülemise, tahke kihiga on lõhenenud laamadeks, mis liiguvad vahevöö plastilisel kihil eri suunas ja eri kiirusega. Selle liikumise tulemusena muudavad mandrid ja ookeanid aastamiljo-nite jooksul oma asukohta ja kuju. Laamade servaaladel toimuvad aktiivsed geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, murrangud ja mäeteke.

Mandrite triiv. Viimase 500 miljoni aasta vältel on Eesti triivinud Baltika laamal lõunapoolkeralt tänapäevasesse asendisse.

1. Ookeanide keskahelikus tekkinud ookeanilised laamad eemalduvad üksteisest, seal on aktiivne vulkaaniline tege-vus, mille tulemusena tekib juurde uut ookeanilist maa-koort. Island asub Atlandi ookeani kesk ahelikul.

2. Seal, kus raskem ookeanilaam sukeldub vahevöösse , esi-nevad tugevad maavärinad, aktiivne vulkaaniline tegevus ja mäeteke. Ookeanilaama sukeldumise kohta tekib süvik, näi-teks Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Vahevöösse mittesukelduvate mandrilaamade põrkumisel kurrutatakse ühe laama serv üles, tekib kurdmäestik, näiteks Alpid, Himaalaja.

Laamade servaaladel esineb tugevaid maavärinaid ja tegut-sevad vulkaanid. Laamade liikumine põhjustab maakoore kivimites pingeid, mille vabanemisel tekivad murrangud ja maa värinad.

Maavärin on maakoore lühiajaline järsk rappumine ja maapinna kõiku mine. Maavärina protsessis tekib kivimikeskkonna laineline võnkumine ehk seismilised lained (A), mis võivad tekitada purustusi. Maavärina kolle (B) on koht maa sügavuses, kust algab kivimite nihkumine ja murrangute teke. Maavärina kese ehk epitsenter (C) on koht maapinnal otse kolde kohal, kus võnkumine ja seega ka maavärina purustused on kõige tugevamad. Maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides.

Vulkaan on mägi või lõhe maakoores, kust laava aeg-ajalt kas pursates või rahulikult maapinnale voolab. Vulkaani lõõr (A) on maakoore lõhe, mida mööda liigub magma ülespoole. Kraater (B) on lehtrikujuline nõgu vulkaani koonuse tipus. Laava (C) on maapinnale voolanud magma, millest on eraldunud suurem osa gaase. Vulkaanipurskega lendavad õhku vulkaanilised gaasid, kivimipommid ja tuhk. Aktiivse vulkanismi piirkondades kuumeneb põhjavesi, tekivad kuumaveeallikad või geisrid, viimased purskuvad kas regulaarselt või ebakorrapäraselt.

Euroopas on geoloogiliselt aktiivsed alad Island ja Vahemere piirkond.

Kurdmäestikud tekivad laamade põrkumisel nende servaaladel. Euroopa mäestikud on kujunenud kolmel kurrutusperioodil.

23

2

5

67

4

3

1

1

Eesti geoloogiline ehitus

1. Platvorm on Eelkambriumis tekkinud ja jäigastunud mandrikoore kraatoni osa, mille aluskorra moodustavad tard- ja moondekivimid ja selle peal lasub settekivimi-test ja setetest koosnev pealiskord.

2. Kilp on ulatuslik kraatoni osa, kus paljanduvad aluskorra tard- ja moondekivimid.Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Soome Fennoskandia kilbialal.

Eesti aluskorra moodustavad tard- ja moondekivimid (graniidid, gneissid jt) on umbes 1,5–1,9 miljardi aasta vanused, need ei paljandu kuskil. Pealiskorra moodustavad savikildad, lubjakivid, liivakivid jt settekivimid, mis on tekkinud kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul umbes 600–375 aasta eest. Pinnakate on Eestis võrdlemisi õhuke: keskmiselt kuni 10 m, paepealsetel kohati puudub, Haanja ja Otepää kõrgustikel kohati üle 180 m. Pinnakate koosneb valdavalt moreenist – erineva suurusega kivimiosakeste segust, mis on tekkinud mandrijää toimel. Rohkesti leidub ka liiva, kruusa, savi ja turvast.

Paljand on koht, kus pinnakatte alt tulevad nähtavale aluskorra või pealiskorra kivimid.

Kivimid koosnevad mineraalidest. Kivimid erinevad üksteisest paljude tunnuste poolest: koostiselt, tiheduselt, kõva duselt, värvuselt jne. Tekkeviisi põhjal jagunevad kivimid tard-, sette- ja moondekivimiteks. Tardkivimid tekivad magma või laava tardumisel. Settekivimid tekivad setete tihenemisel ja kivistumisel. Moondekivimid tekivad kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul sügavas maakoores, nii sette-, tard- kui ka moondekivimitest. Kivimid muutuvad aastamiljonite jooksul.

Maavara on loodusvara, mida on võimalik majandus tegevuses tasuvalt kasutada.

Fossiilid on kivistisena säilinud organismide jäänused või elutegevuse jäljed. Neid leidub settekivimites.

1. Iseloomusta Eesti asukoha muutumist geoloogilises minevikus. Kasuta geokronoloogilist skaalat ja EA lk 3 kaarte.2. Iseloomusta joonise abil Eesti geoloogilist ehitust. Kasuta mõisteid kraaton, platvorm, aluskord, pealiskord, pinnakate, moreen, settekivimid, lubjakivid, liivakivid, tard- ja moondekivimid, kambrium, ordoviitsium, silur, devon.3. Millal ja kuidas tekkisid Eesti maakoore settekivimid? Kasuta EA lk 3 kaarte ja geokronoloogilist skaalat.4. Nimeta Eesti pinnakattes esinevaid setteid. Kuidas on need tekkinud?5. Nimeta Eesti tähtsamad maavarad ja lisa, milleks neid kasutatakse.6. Tunne kivimite ja setete kollektsioonis ära graniit, basalt, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiv, kruus ja moreen.

moreenliiv

kruussavi

rändrahnturvas

meremudajärvemuda

tardkivimidgraniitbasalt moondekivimid

gneissmarmor

settekivimidlubjakiviliivakivi

põlevkivifosforiitkivisüsi

KIVIMIDSETTED

30

Atmosfääri kasvuhooneefekt

Teadlased on välja arvutanud, et kasvuhooneefekti puudumise korral oleks maakera keskmine õhutemperatuur -18 °C praeguse 15 °C asemel.

1. Seosta tekst joonisega. Märgi lause ees olevad tähed joonisel vastavasse kohta. A. Lühilaineline päikesekiirgus pääseb atmosfäärist kergesti läbi ja soojendab maapinda. B. Maapind soojeneb ja hakkab õhku kiirgama pikalainelist soojuskiirgust, ise seejuures jahtudes. C. Seda soojuskiirgust neelavad õhus olevad kasvuhoone-gaasid, eelkõige veeaur H2O, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O jt. Mida suurem on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris, seda enam maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust neeldub atmosfääris ja seda vähem läheb seda kosmosesse.

Atmosfääri kasvuhooneefekt on suuremal või vähemal määral toimi-nud kogu aeg. Geoloogilises minevikus on külmema kliimaga perioo-didele vastanud väiksem kasvuhoonegaaside sisaldus ja soojematele perioodidele suurem. Seega on atmosfääri kasvuhooneefekt täiesti looduslik nähtus ning elu eksisteerimiseks hädavajalik.

2. Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Arutlege! a. Milliste looduslike protsesside tagajärjel satuvad kasvuhoonegaasid atmosfääri? b. Millised inimtegevused mõjutavad kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris?c. 16. veebruaril 2005. a jõustus Kyōto protokoll, mis näeb ette vähendada süsihappegaasi paiskamist atmosfääri. Miks oli selle leppe sõlmimine vajalik?

Maakera kliima on muutunud aegade jooksul, muutub praegu ning jääbki muutuma. Temperatuuri hakati täpsemalt mõõtma 19. sajandi keskel, sellest ajast arvutatakse ka maakera keskmisi temperatuure. Kliimast saame rääkida vähemalt 30 aasta või pikemate ajavahemike puhul. Et muutusi saab kindlaks teha millegi suhtes, siis klimatoloogias on aluseks võetud periood 1961–1990, mil maakera keskmine temperatuur oli 14°C. Alates 19. sajandi keskpaigast on Maa keskmine temperatuur tõusnud umbes kraadi võrra.

Peale temperatuuri muutuvad ka teised näitajad, nagu tor-mide sagedus, sademete kogus, ookeanide tase. Sellega kaas-nevad maakasutuse muutused (kõrbestumine või soostumine), toidu ja joogivee puudus, mis omakorda põhjustab migrat-siooni. Ilmakatastroofid võivad viia vaesusse (orkaan Mitch olevat viinud 1998. aastal Nicaragua ja Hondurase majandus-taseme tagasi paarikümne aasta võrra), kirjaoskamatuse suure-nemise (uputused Mosambiigis suurendasid veelgi rahva usku nõidadesse ja astroloogidesse) või sotsiaalsete konfliktideni (orkaan Katrina tekitas New Orleansis kogu riiki šokeeriva

vägivallapuhangu). Seega tuleb kliimaga seonduvaisse prob-leemidesse igati tõsiselt suhtuda.

Kliimamuutustes võivad olla süüdi nii muutused maakerale jõudvas päikesekiirguse hulgas, vulkaanide pursked kui loomu-likult ka inimtegevus. Pidevalt täiustuvad nii mõõtmismetoo-dika, meteojaamad kui ka ennustusteks vajalikud kliimamude-lid, millele sageli heidetakse ette ebatäiuslikkust. Kliimateaduse üks ülesandeid on lisaks kliimamuutuste kindlakstegemisele veel inimkonna osatähtsuse määramine selles protsessis.

Loomulik on ka, et peame ise oma elukeskkonda paran-dama. Mitte ainult igapäevases elus säästlikult käitudes, vaid muutes tööstuse tehnoloogiaid, seda eriti suurtes riikides. Rii-gid peavad nihkuvate aastaaegadega kohaldama oma arengu-strateegiaid. Hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et talved on pehmemad, maapind ei saa külmuda (sama häda saadab samuti metsamehi). Talviste tormipäevade arv võib suureneda, sest jääpäevade arv ning jääkatte ulatus väheneb. Mida toob kaasa merepinna võimalik tõus, peaks olema kõigile arusaadav.

Kas kliima soojeneb ja mida me saame teha? Ain Kallis, http://uudised.err.ee/index.php?06243554

4. Kui palju on tõusnud Maa keskmine õhutemperatuur viimase sajandi jooksul? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5. Mis tegurid võivad põhjustada kliimamuutusi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

31

1866 1876 1886 1896 1906 1916 1926 1936 1946 1956 1966 1976 1986 1996 20062

3

4

5

6

7

8

tem

pera

tuur

˚C

1866 1876 1886 1896 1906 1916 1926 1936 1946 1956 1966 1976 1986 1996 2006300

350

400

450

500

550

600

650

700

750

800

850

900

mm

1946 1951 1956 1961 1966 1971 1976 1981 1986 1991 1996 2001 200640

60

80

100

120

140

160

päev

ad

19460

50

100

150

200

250

300

350

400

450

1951 1956 1961 1966 1971 1976 1981 1986 1991 1996 2001 2006

tuha

t km

2

1951

0

5

10

15

20

25

30

1956

1966

1966

1971

1976

1981

1986

1991

1996

2001

2006

6. Iseloomusta graafikute põhjal õhutemperatuuri, sademete hulga, lumikatte kestuse ja Läänemere maksimaalse jäätumise muutusi ning üldisi trende.

Ilmateenistuse koduleht: http://www.emhi.eeNorra ilmaateenistus: www.yr.no

Lumikatte kestus Tartus 1946-2006

Tormipäevade arv Vilsandil 1951-2006 Õhutemperatuuri tõusTartus ja Vilsandil 1951-2008

Aasta keskmise õhutemperatuuri muutusedTartus 1866-2006

Aasta sademete summa muutusedTartus 1866-2006

Läänemere maksimaalne jäätumine 1946-2006

Tartus Vilsandil

Aasta 2,2 2,0

Talv 3,2 2,8

Kevad 3,3 2,7

Suvi 1,3 1,9

Sügis 0,8 0,7

7. Arutlege! Miks on kliimauurimine väga keeruline ja kliimamuutusi raske prognoosida?Miks kasutavad teadlased kliimauurimiseks erinevaid mudeleid?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Allikas: Jaak Jaagus, 2008

Läänemerega seotud keskkonnaprobleemid

Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigiLäänemerre satuvad võõrliigid peamiselt laevade välispinnalt ja ballast-veega, samuti kalakasvandustest. Uue liigi lisandumine võib tekitada kohaliku ökosüsteemi muutusi. Võõrliigid võivad välja tõrjuda või ka soodustada mõne kohaliku liigi arvukust, muuta toiduahelaid, suuren-dada või vähendada vee hägusust ja läbipaistvust ning seega muuta vee valgusrežiimi, muuta põhjasetete struktuuri ja hapnikusisaldust jpm. Võõrliikide arvukus ja biomass Läänemeres suurenevad.

Võõrliikide sissetungi saab vähendada, kui puhastada laevakere selle peal kasvavatest organismidest ja töödelda laeva ballastvett, et seal oleks võimalikult vähe elustikku. Kalakasvandustes tuleks ära hoida kasvatatavate organismide pääsemine loodusesse ning jälgida, et koos söödaga ei saabuks soovimatuid organisme.

1. Arutlege! Miks ei ole võõrliikide Läänemerre sattumist võimalik vältida? Mis muutusi võivad võõrliigid Läänemere ökosüsteemis esile kutsuda?

Läänemeri eutrofeerubLäänemere ökosüsteemile on kahjulik toitaineterohkus ehk eutro feerumine. Peamiselt põhjustavad eutrofeerumist fosfor- ja lämmastik ühendid, mis jõuavad merre asulate ja tööstuse heit veega, samuti põldudelt jõgedesse sattunud väetis test. Merre satub toitaineid ka kala kasvandustest. Eutro feerumise tagajärjel suureneb vees veti-kate hulk ning madalas rannikuvees võivad vetikad katta suuri alasid limase vaibana. Toiteelementidest rikkas keskkonnas laiendavad oma kasvu ala mitmed taimed, näiteks pilliroog. Kui toidu ahelate järg-mised lülid ei jõua kogu vetikate massi ära tarbida, vajuvad surnud vetikad veekogu põhja ja hakkavad seal lagunema. Lagundamis-protsessides kasutatakse vees olevat hapnikku. Hapniku tarbimise kasv võib tekitada vees lahustunud hapniku puudujäägi ja põhjustada põhjaelustiku, sh kalade surma.

2. Arutlege!a. Miks mõned Läänemere madalad lahesopid võivad kinni kasvada?b. Selgita läänetormide soodsat mõju Läänemere ökosüsteemile.c. Miks toitaineterohkus võib rikkuda veeökosüsteemi tasakaalu?d. Miks keelustati fosfaatide kasutamine pesuvahendites?e. Kuidas oleks võimalik Läänemere eutrofeerumist vähendada? f. Mida saaks igaüks meist teha selleks, et Läänemeri ei eutrofeeruks ja sinna ei satuks võõrliike?g. Millist mõju võiks Läänemere elustikule avaldada kliima soojenemine?

Ohtlikud ained LäänemeresLäänemere põhjas lebab kümneid tuhandeid tonne keemiarelvi, laskemoona, lennukipomme ja mürgiseid aineid sisaldavaid kanistreid. Sõjategevusega seotud objekte on merepõhjas üle 500 000, need uputati Läänemerre pärast Teise maailmasõja lõppu. Enam kui 60 aastaga on relvad roostetanud ja mürgimahutid hakanud lekkima. Kui kaua lekkimine võib jätkuda, ei oska keegi öelda. Läänemere keskkonnakaitse komisjon (Helsingi Komisjon ehk HELCOM) võttis 1990. aastate keskel vastu soovituse, et merre uputatud mürkgaasikonteinerid oleks õigem jätta puutumata, sest neid oleks väga kulukas kahjutult eemaldada.

Merepõhja maetud mürgid – plii, elavhõbe, kaadmium, raskmetallid, arseen, nikkel jm – jäävad merekeskkonda väga pikaks ajaks ning kuhjuvad toiduvõrku sellisel tasemel, mis võib olla mereorganismidele mürgine. Mürgid avaldavad kahjulikku mõju eriti toiduahela tipus paiknevate röövloomade sigimisvõimele. Mõnes piirkonnas võivad kalad olla sedavõrd saastunud, et neid ei tohi toiduks püüda.

3. Arutlege! Millist mõju võivad merepõhja maetud mürgid avaldada mereelustikule?

40

Läänemere keskkonnaseisund (eutrofeerumine)

Tihe laevaliiklus, naftalekked4. Vaata internetist reaalajas kaarti Läänemerel liikuvatest laevadest http://www.marinetraffic.com/ais/ee/default.aspx?level0=100.

41

Mis piirkondades on laevaliiklus kõige tihedam?Mis tüüpi laevad on ühes või teises piirkonnas ülekaalus? Miks?Kanna kaardile suuremad Läänemere sadamad.Iseloomusta tiheda laevaliikluse mõju Läänemerele.

Nord Streami gaasijuhe2011. a septembris avati Läänemere põhjas Venemaalt Saksamaale kul-gev 1200 km pikkune maagaasi torujuhe. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid olid vastu Nord Streami rajamisele nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel.

5. Arutlege!a. Mis kaalutlustel hindasid mitmed Läänemere-äärsed riigid Nord Streami gaasijuhtme keskkonnariske liiga kõrgeks?b. Millised energiajulgeoleku argumendid olid Läänemere-äärsetel riikidel Nord Streami gaasijuhtme rajamise vastu?c. Miks on Läänemeri väga reostunud?d. Mida on võimalik Läänemere kaitseks ette võtta?

Kalade ülepüük

6. Uuri internetist! http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kalandusa. Mis on Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

b. Analüüsi Läänemerest püütud kalasaagi muutusi aastatel 1934–2010.

c. Mis kalaliigid on ohus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

d. Miks on nii maailmameres kui ka Läänemeres kehtestatud püügikvoodid?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Rühmatöö. Rühma iga liige valib ühe Läänemere ohuallika (reostusallika) ja otsib selle kohta materjali. Iga rühm koostab esitluse või stendi Läänemere keskkonnaprobleemide kohta.

Eesti keskmine aastane kalasaakLäänemerest (tonnides)

Liik 1934-1938

1996-2000

2009-2010

jõesilm 64 8 0,5

räim 9 373 45 245 28 633

kilu 1 661 34 420 48 292

lõhe ja meriforell 94 24 19

merisiig 198 24 25

meritint 88 36 589

angerjas 415 23 6

särg 164 271 90

vimb 208 147 30

tuulehaug - 246 108

tursk 827 1042* 848

koha 576 159 80

ahven 579 305 857

muud 878 162 77

* Püütud valdavalt Eesti majandusvööndist lõuna pool

42

Eesti ja Euroopa jõed ning järved

1. Märgi Eesti kaardile lk 52-53 vesikondade piirid ja nimed ning järgmised jõed: Narva, Pärnu, Põltsamaa, Loobu, Pirita, Võhandu, Piusa, Pedja, Emajõgi, Väike Emajõgi, Ahja, Navesti, Valgejõgi, Kasari, Jägala, Keila.

2. Vaata EA lk 15. Eesti jõed saavad oma vee (toituvad): a) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , b) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , c) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Võrdle Põltsamaa ja Keila jõe toitumist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Miks jõed talvel ei kuiva? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5 Võrdle Piusa ja Emajõe veetaseme kõikumist aasta jooksul. . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Mis tegurid põhjustavad jõgede veetaseme kõikumist? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Võrdle Doonau ja Volga hüdrograafe.

Doonau (Izmajil) Volga (Volgograd)

0 5000

10000 15000 20000

25000 30000

kuu

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000

10000

vool

uhul

k m

3 /s

kuu

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

vool

uhul

k m

3 /s

Doonau (Izmajil) Volga (Volgograd)

0 5000

10000 15000 20000

25000 30000

kuu

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000

10000

vool

uhul

k m

3 /s

kuu

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

vool

uhul

k m

3 /s

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Selgita, kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Järvenõod on tekkinud mitmel moel: A – mandrijäätekkelised, B – rannikuala maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved, C – meteoriidi tekitatud, D – inimeste rajatud tehisjärved jne. Kirjuta iga järve juurde selle tekkeviis (vastav täht).

Saadjärv – . . . . . . . . . . , Viljandi järv – . . . . . . . . . . , Kaali järv – . . . . . . . . . . , Sutlepa meri – . . . . . . . . . . , Võrtsjärv – . . . . . . . . . . ,

Paunküla veehoidla – . . . . . . . . . . , Mullutu-Suurlaht – . . . . . . . . . .

10. Iseloomusta atlase abil ühe Euroopa riigi (Poola, Rootsi, Rumeenia, Prantsusmaa, Saksamaa) vetevõrku.

30025020015010050

Jaan

uar

Veeb

raur

Märts

Aprill Ma

i

Juun

i

Juuli

Augu

st

Septe

mber

Oktoo

ber

Nove

mber

Detse

mber

Piusa Emajõgi

43

A B . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . C . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lang ja voolukiirus

Edasikantava materjali suurus

Jõeoru kuju, oru tüüp(Joonista ristprofiil)

Jõesängi laius,jõe looklevus

Kulutuse-kuhje iseloom

13. Tähista joonisel põrke- ja laugveer ning lamm. Kuhu võib tulevikus soot tekkida? Milline juuresolevatest jõe ristlõigetest vastab jõe läbilõikele A–B? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Põhjenda vastust.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

14. Iseloomusta üht oma kodukoha veekogu. Veekogu nimi, asukoht ja suurus. Millest on tulnud nimi? Milline on veekogu kallas (käänuline/sirge, liivane/kivine vms; millised taimed seal kasvavad jne)? Milline on veekogu põhi? Millised on vee omadused (nt kas vesi on läbipaistev)? Mis kalu sellest veekogust püütakse? Kui on tegemist järvega, siis mis jõed või ojad voolavad järve ja sealt välja? Kuidas inimesed seda veekogu kasutavad? Milline on veekogu keskkonnaseisund? Uuri oma vanematelt või vanavanematelt, millised muutused on toimunud selle veekogu kasutamises.

0

50

100

150

200

250

0 20 40 60 80 100

A

B

C

m

km

11. Tõmba joon alla jõe nimele, mis on sellise pikiprofiiliga. Keila, Pärnu, Emajõgi, Piusa

A B 1

2

3

12. Kuidas on seotud jõe lang, voolukiirus, vee kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus ning jõeoru kuju joonisel märgitud punktides?

Ülle Liiber ♦ Lea KoppelVaike Rootsmaa ♦ Ene Saar

ISBN 978-9949-506-77-4

9 7 8 9 9 4 9 5 0 6 7 7 4

ISBN 978-9949-506-77-4

9 7 8 9 9 4 9 5 0 6 7 7 4