Närvisüsteem

Eve TammaruMPA

2010

närvisüsteem

KehanärvisüsteemSiseelundite närvisüsteem

Inimese

Inimese kehanärvisüsteem(somaatiline, animaalne)

Reguleerib skeletilihaste tegevust

ning koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi.

On teadlik ja tahtlik närvisüsteem.

http://cns.sahlgrenska.gu.se/goude/nsd/encycloImg/575.jpg

kesknärvisüsteem

piirdenärvisüsteem

Siseelundite NS(vegetatiivne, autonoomne)

http://www.jyritk.ee/public/files/Picture1.png

Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes.Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust

Soodustabsiseelunditepuhkust ja talitusvõimetaastumist

Aksonis (neuriit) genereeritakse närviimpulss, tema pikkusest, diameetrist ja hargnemisest sõltub info leviku kiirus ja ulatus

dendriidid on teistelt närvirakkudelt tuleva info vastuvõtu tsooniks

dendrodendriitilised sünapsid

http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medialib/Image_Bank/CH08/FG8_02.jpg

Virgatsaine – kannab informatsiooni

On keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega

Sünaps Neuronite vaheline

ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.

Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.

Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas.

http://www.biovita.fi/synapsi_reseptorit_small.jpg

Närvirakud ja nende ühendused

Närvirakkude ühendused

http://www.hot.ee/imetabane/kool/neuron.jpg

Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek).

Refleksid(vastureaktsioonid)

Kaasasündinud(tingimatud refleksid)

Omandatud(tingitud refleksid)

Refleksikaar Ärritaja toimel tekib

närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset

närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi

kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad

erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises

http://mudelid.5dvision.ee/refleks/refleks.gif

Erutus ja pidurdus närvisüsteemis

Erutus- närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni

Pidurdus – puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab

Vastastikku tihedalt seotud ja võivadüksteiseks üle minna.

Inimese aju

Aju -1300-1400g

Võrdlus

http://www.hot.ee/imetabane/kool/Brains.jpg

Aju ehitus ja ülesanded

lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/Image52.gif

Ajukoor – juhtimiskeskus, 7 kihti, 14-15 miljardit närvirakku4 sagarat- otsmiku-, kiiru-,oimu- ja kuklasagar3 liiki väljad – motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad

Seljaaju

Vastutab reflekside eest ja ühendab kehas toimuvat peaga

19588.jpg lyli.gif

Ajupoolkerade erinevused VasakAnalüütiline(kronoloogiliselt järjestav)

infotöötlusTeadusMatemaatikaKirjutamineKõnelemineLoogikaParemakäelisus

ParemSünteetiline (infotterviklikult käsitlev)infotöötlus3-mõõtmelised kujundidKujunditega opereerimineRuumis orienteerumineMuusikaKunstimeelEmotsioonidVasakukäelisus

Homunkulus (homunculus) – VÄIKE INIMENE

Ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elunditeesindatust ajukoores

www.ergotherapie-zentrum.de/bilder/homunculus.gif

EEG (elektroentsefalograafia)Hans Bergern- 1929

http://ese.wustl.edu/~nehorai/research/eegmeg/EMEG-Overview_files/eeg2.jpg

http://www.bagdasar-arseni.ro/eeg6.jpg

Uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust.(langetõbi, ajukasvajad, teadvusehäired)

CAT (kompuutertomograafia)1960

Võimaldab aju uurida Kolmemõõtmeliselt kiht kihi haaval(trombid, kasvajad)

PET (positronemissioonitomograafia)

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/87/PET_scan_Parkinson%27s_Disease.jpg

Radioaktiivne glükoos +CAT

Kasutatud materjalid Närvisüsteemi elementide arvutusvõime neurofüsioloogilised alused,

Andres Soosaar, TÜ füsioloogia instituut Psühholoogia; J.Uljas,T.Rumberg; Koolibri Psühholoogia gümnaasiumile;autorite kollektiiv;TÜ Kirjastus

mudelid.5dvision.ee/refleks/refleks.gif www.ergotherapie-zentrum.de/bilder/homunculus.gif