Alates 13. veebruarist 2006. a.on kliinikumi nõukogu uus liige Margus Hanson, kesasendab senist nõukogu liigetMaret Maripuud.

Margus Hanson on sündinud 6. jaanua-ril 1958. aastal Tartus. 1976. aastal lõpe-tas ta Miina Härma nimelise Tartu 2.keskkooli, 1981. aastal Tartu Ülikoolirahanduse ja krediidi eriala ning jätkasõpinguid aspirantuuris aastatel 1987-1990. Majanduskandidaadi kraadi kait-ses ta 1992. aastal Leningradi Finants-majanduse Instituudis teemal "Tervis-hoiu raharessursid uutes majandus-tingimustes (Eesti Vabariigi näitel)".

Margus Hanson on Eesti Reformiera-konna liige 1997. aastast. Ta kuulub Rii-gikogu X koosseisu ja on riigikaitsekomisjoni liige. Margus Hanson on ol-nud Tartu Linnavolikogu liige 1996,1999 ja 2002 ning aastatel 1997-2003 olita Tartu abilinnapea. 2003-2004 oli Mar-gus Hanson Eesti Vabariigi kaitsemi-nister. Ta on Tartu Rotary Klubi liige(1998).

Margus Hanson on abielus ja tal onkolm last.

KL I I N I K U M I LE H T

nr 86 Mai 2006

•• AAaassttaa 22000055 aarruuaannnneetteess •• eeHHLL ppssüühhhhiiaaaattrriiaakklliiiinniikkuuss•• IInnffeekkttssiioooonniikkoonnttrroollllii tteeeenniissttuuss

3. aprillil avati Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus renoveeritud lastepsühhiaatria osakond.Vastremonditud ja värvirõõmsate ruumide üle tunnevad heameelt nii patsiendid kui personal. Nüüdisaegse ilme on saanud kogu osakond, kus on eraldatud kolm palatiplokki: 10 voodikohta lastele,4 voodikohta noorukitele ja 2 voodikohta sõltuvusprobleemidega lastele ning noorukitele.

Psühhiaatriakliinikus 2004. a. alguse saa-nud renoveerimistööd jätkusid ka 2006. a.Kõigepealt renoveeriti psühhiaatriaklii-niku psühhiaatriaosakond (17.12.04.-29.03.05. a.), seejärel toimus remont laste-psühhiaatria osakonnas (19.12.05.-30.03.06.a.). Remondiprojekti aluseks sairemondiplaan, mis töötati välja 2003. -2004. a. kogu osakonna personali osavõtultoimunud arenduskoosolekutel.

Lastepsühhiaatria osakonna pidulikulavamisel esinesid kõnedega kliinikumijuhatuse esimees Urmas Siigur, Tartu lin-naarst Sirje Kree, psühhiaatriakliinikujuhataja prof Veiko Vasar ja lastepsühhiaat-ria osakonna arst-õppejõud administra-tiivsete kohustega dr Inna Lindre. Seosestähelepanuväärse sündmusega lastepsüh-hiaatria arengus meenutas prof VeikoVasar ka selle meditsiiniharu ajaluguEestis. Ta mainis, et aastatel 1880-1886 töö-tas Tartus ülikooli vaimu- ja närvihaigusteõppetooli esimese professorina HermanEmminghaus, kes ravis ka psüühika-häiretega lapsi. Saksamaale tagasi pöör-dudes avaldas ta esimese lastepsühhiaatriakäsiraamatu maailmas. Osakonna avami-sele olid tulnud õnne soovima kolleegidTartust ja üle kogu Eesti.

Võrreldes varasemaga on osakonnaspalju muutunud. Esmakordselt Eestis onlastepsühhiaatria osakonnas eraldatud pa-

latiplokid lastele ja noorukitele, mis ta-gavad oluliselt paremad võimalused pat-sientide raviks. Täiesti uus võimalus oneraldi palatiplokk sõltuvusprobleemidegalastele ja noorukitele, kuna Lõuna-Eestissenini spetsiaalsed haiglaravi võimalusedsõltuvushäiretega lastele ja noorukitelepuudusid. Kõigis palatiplokkides on pat-sientide olmetingimused tunduvalt para-nenud ja vastavad nüüd igati tänapäevanõuetele. Kõigis palatiplokkides on kaas-aja nõuetele vastavad palatiruumid, tege-vusruumid ja san.sõlmed. Remonditöödetegemisel on arvestatud ka invanõuetega.Ruumidesse, kus on vajalik patsiente jälgi-da, on paigaldatud videovalve.

Haiglas uuringul ja ravil viibivate lastening noorukite aja paremaks sisustamisekson kõigile kolmele palatiplokile koostatuderaldi päevakavad ja avatud 3 tegevus-juhendaja ametikohta. Vajaduse tõttu roh-kem rakendada noorte abistamisel psüh-hoteraapiat ja eelkõige pereteraapiat, onlisaks avatud üks psühholoogi ametikoht.

Kokku on renoveeritud lastepsüh-hiaatria osakonna ambulatoorses ja stat-sionaarses osas pinda 569 m². Palateid onosakonnas kokku 9, neist 2 ühekohalist sõl-tuvusprobleemidega palatiplokis.

Osakonnas on 29 töötajat: 4 arsti, 4 psüh-

holoogi, 2 logopeedi, 11 õde, 5 hooldajat jasekretär. Haiglaravil ja uuringutel viibi-mise ajal on lastel ja noorukitel võimalustegelda ka õppetööga, sest kaks TartuVeeriku Kooli õpetajat töötavad osakon-nas haiglaõpetajatena. Haiglaravil viibi-mise ajal toimub õppetöö individuaal-õppe vormis.

Lastepsühhiaatria osakonna patsientidehulgas on ülekaalus depressiivsed ja käi-tumisprobleemidega lapsed ja noorukid.Uuringutel viibivad ka kõne- ja õpivilu-mushäiretega, samuti vaimse alaarenguganing pervasiivsete arenguhäiretega lap-sed. Psühhootiliste häirete ja aju orgaani-list kahjustusest tingitud psüühikahäireteosakaal on protsentuaalselt väiksem, kuidpüsiv, moodustades aastate lõikes ravil-viibinutest kokku 4-5%.

Osakond on mõeldud kuni 18-aastastelaste ja noorukite vaimse tervise prob-leemide täpsustamiseks ja raviks. Teenin-datakse lapsi üle kogu Eesti. Lastepsüh-hiaatri vastuvõtule saab lapsevanem võihooldaja koos lapsega pöörduda ilmasaatekirjata.

DR IN N A LI N D R Elastepsühhiaatria osakonna juhataja

UUuuss nnõõuukkoogguu lliiiiggeeMMaarrgguuss HHaannssoonn

31. märtsil sõlmisid SA Tartu ÜlikooliKliinikum ja Õdede Liit kollektiiv-lepingu. Leping sätestab Õdede Liiduliikmetele samasugused soodustusedkui on ette nähtud Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Maarjamõisa Haigla Ametiühingu liik-metele.

KL I I N I K U M I LE H T

ÕÕddeeddee LLiiiitt ssõõllmmiisskkoolllleekkttiiiivvlleeppiinngguuAvati renoveeritud

lastepsühhiaatria osakond

Fotod: Jaak Nilson

Professor Veiko Vasar, dr Inna Lindre ja vanemõde Kersti Kalda võtavad vastu õnnitlusi kauaaegselt lasteosakonna juhatajalt dr Elvi Pihlault.

Lastekliiniku esinduse tervituskõne pidas emeriitprofessor Tiina Talvik.

Tervitusega esineb Tartu Linnaarst Sirje Kree.

Erica-meetodit tutvustab psühholoogMarlen Herik.

Palat renoveeritud osakonnas.

2005. aastal jätkus ambulatoorse töö osa-kaalu tõus. 2004. aastaga võrreldes on eri-arstide ambulatoorsete vastuvõttude arvtõusnud 43 828 võrra ehk 12%. Vastuvõt-tude arv kasvas kõige rohkem andro-loogias (viis korda). Märkimisväärselt tõu-sis vastvõttude arv ka järgmistel erialadel:töötervishoius 80%, nefroloogias 29%,spordimeditsiini ja taastusravis 19%, neu-roloogias 15%, kardioloogias 14%, nakkus-haigustes 10% ja psühhiaatrias 9%. 51%pöördumistest eriarsti vastuvõttudele olidesmased. Kõigist eriarsti vastuvõttudest14% olid laste vastuvõtud (kuni 14-aas-tased lapsed kaasaarvatud).

Kliinikumis osutatakse ööpäevaringseltvältimatut ja erakorralist ambulatoorseteriarstiabi erakorralise meditsiini osakon-nas (EMO) ja traumapunktis (TRP). Möö-dunud aastal pöördus ise või toodi kiirabipoolt EMO-sse 24 491 patsienti, neist 10 338 said ambulatoorset arstiabi ja 14 153hospitaliseeriti statsionaarsele ravile. TRP-s anti abi 39 445 haigele. Erakorralisemeditsiini osakonnas osutati arstiabi kesk-miselt 68 haigele päevas.

Enamus traumasid (89%) oli juhuslikuvigastuse tagajärjel tekkinud - kukku-mised, mehhaanilise jõu-, elektrivoolu-,suitsu- ja tule toime, ründeid oli 7% ning liiklusõnnetusi 4%. Päevas osutati trau-maabi keskmiselt 57 esmasele haigele ningtööpäevadel 74 järelkontrolli kutsutudpatsiendile.

Ambulatoorsetest patsientidest 66% oliTartu linna ja maakonna elanikud. Lõuna-Eestist oli pöördumisi 86% ning muudestEesti piirkondadest 14% (sh Ida-Virumaalt5% ja Harjumaalt 4%).

Päevaravis ja -kirurgias raviti kokku 8166 patsienti (2004. a. 7266), tõus võr-reldes eelmise aastaga 12%. Päevaki-rurgias teostati kokku 6681 operatsiooni.Võrreldes 2004. aastaga suurenes operat-sioonide hulk üle 500, seda peamiselt sil-maoperatsioonide arvu tõusu tõttu.

Statsionaaris raviti 2005. aastal 42 077haiget, nendest 38 804 (2004. a. 40 006)akuutravi osakondades ja 3273 (2004. a. 3231) pikaravi osakondades.

Aruandeaasta jooksul suurenes ravitudhaigete arv sisekliiniku nefroloogia osa-konnas 30%, spordimeditsiini- ja taastus-

ravi kliiniku hooldusravi osakonnas 31% ja traumatoloogia- ja ortopeediakliinikuortopeedia osakonnas 37%.

Kliinikumis ravitud haigetest 18% olidlapsed (0 - 14 eluaastat). Sagedasemad lastehaiglaravil viibimise põhjused olid hin-gamiselundite haigused, sünniperioodistekkinud haiguslikud seisundid, kaasa-sündinud väärarendid ja vigastused. Lastehaigestumise osas suurenes vigastustegaseotud laste osakaal, teiste haigusgruppi-de osas muutusi ei olnud.

Täiskasvanute (alates 15. eluaastast)põhjused haiglaraviks olid vereringeelun-dite haigused, kasvajad, hingamiseelun-dite- ja seedeelundite haigused. Haiglaravipõhjused diagnoosigruppide lõikes on vii-mased aastad olnud ühesugused.

Patsient viibib kliinikumis keskmiselt6,3 päeva ravil. Akuutraviga tegelevates(va kopsutuberkuloos, psühhiaatria, taas-tus- ning hooldusravi) oli keskmineravikestus 5,3 päeva, sealhulgas kirurgi-listes kliinikutes 4,1 (2004. a. 4,1, 2003. a.4,8) päeva. Ravikestus on viimasel kahelaastal püsinud muutumatuna ning reserveravikestuse lühendamiseks praktiliseltpole.

Lühim ravikestvus oli kõrvakliinikus(1,0 päeva), naistekliinikus (2,5 päeva) jasilmakliinikus (3,1 päeva). Keskmist ravi-kestvust tõstavad osakonna profiilist tu-lenevalt taastus-, hooldus-, tuberkuloosi-ja psühhiaatriline ravi.

Letaalsus oli 2005. aastal 1,9 % ja see eiole viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Statsionaaris ravitud haigetest pooledolid Tartu linnast ja maakonnast. Lõuna-Eesti haigeid oli kokku 77%. Patsientideelukohaline struktuur viimastel aastatelmuutunud ei ole.

Naistekliinikus oli möödunud aastal

2151 sünnitust, sündis 1145 poissi ja 1006 tüdrukut. Mitmiksünnitusi oli 38, kõiksündinud olid kaksikud. Loomulikult teelsünnitusi oli 1610, keisrilõigete osakaal oli18% (2004. a. 16,5%). 73% sünnitajatest oliTartu linnast ja maakonnas, 12% Jõgeva-maalt, 4% Ida-Virumaalt ning 7% kokkuPõlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaalt.

Kliinikumis on kümme kirurgilise pro-fiiliga kliinikut ning nende poolt tehtudoperatsioonide arv oli statsionaaris 30 139(2004. a. 31 546). Operatsioonide arv langesvõrreldes 2004. aastaga 5%. Kirurgiline ak-tiivsus kirurgiliste osakondades oli 80%.Statsionaaris tehtud operatsioonidest 47%(2004. a. 40%) olid erakorralised ja 53%(2004. a. 60%) plaanilised.

Patsientide arvu suurenedes tõuseb kauuringute ja protseduuride arv. Radio-diagnostiliste uuringute hulk kasvas klii-nikumis aastaga kokku 7%. Töömahu suu-renemine toimus röntgenuuringute, mag-nettomograafia, kompuutertomograafia jaultraheliuuringute osas. Suur osa uurin-gutest tehti ambulatoorsetele patsien-tidele, sealhulgas 24% uuringutest tehtiteistele raviasutustele.

Laboratoorsete analüüside maht tõusisviimase aastaga kokku 9% ja viimase viieaastaga on tõus 37%. Analüüsigruppidekaupa suurenes enim mikrobioloogilisteanalüüside (33%), hüübimissüsteemi(16%), biokeemiliste- ja toksikoloogilisteuuringute arv (9%).

Kliinikumi verekeskus kindlustab koguLõuna-Eesti raviasutusi veretoodetega.Donatsioonide arv on viimase viie aastagasuurenenud 5%, viimasel aastal aga langes4%.Verekeskuse kvaliteedisüsteem katabkõiki tegevuslõike, millest oleneb vere-toodete kvaliteet. Alates 1997. aastast osa-letakse iga-aastases Labquality väliseskvaliteedi kontrolli programmis ning kes-kuse siseselt teostati 7 kvaliteedi auditit.

Infektsioonikontrolli teenistuse põhi-tegevuseks on ravikvaliteedi parandamineja patsiendi ohutuse tagamine. Tegevus-valdkondadeks olid 2005. aastal hospitaal-infektsioonide järelvalve, antibiootiku-mide kasutamise ja resistentsete bakter-tüvede tekke ning leviku järelvalve, per-sonali kaitsmine hospitaalinfektsioonidevastu ning koolitus ja teadustöö infekt-

sioonikontrolli valdkonnas. Aruandeaastajooksul uuendatud 2 infektsioonikont-rolli-alast juhendit ning viidi läbi hospi-taalinfektsioonide ja antibiootikumide kasutamise prevalentsuuring.

2005. aastal avaldati kliinikumis tööta-vate arst-õppejõudude ja doktorantidepoolt 89 publikatsiooni välismaistes väl-jaannetes ja 45 artiklit ajakirjas Eesti Arst.Populaarteaduslikke artikleid ilmuskokku 25. Kõige enam avaldati publikat-sioone lastekliinikus (14, sh 4 koostöösühendlaboriga), kopsukliinikus (9), psüh-hiaatriakliinikus (7, sh üks koostöös kõr-vakliinikuga). Kliinikumi õdede pooltavaldati ajakirjas Eesti Õde 12 ning teisteseriala- ja meditsiiniajakirjades 8 artiklit,lisaks 1 teadusartikkel Eesti Arstis.

2005. aastal kaitsesid doktoritööd: Tiia Ainla, Mati Merila, Külli Kingo, PiibeMuda, Andre Õun, Vladimir Järv, AndresSell, Tiia Tamme, Tiia Voor ja PriitKasenõmm. Magistritöö kaitses Priit Kampus. Õenduses kaitsesid magistri-tööd Karina Lõhmus, Kristi Toode, TatjanaOolo ja Siret Läänelaid.

Aastalõpu seisuga oli kliinikumis 56 käi-masolevat ravimuuringut (2004. a. 38) ningaasta jooksul alustati 39 (2004. a. 57) uutuuringut.

Diplomieelse õppetööga oli 2005. a. seotud 304 (2004. a. - 273) arst-õppejõuduja 471 (2004. a. - 410) õendustöötajat.Diplomijärgse õppetööga oli seotud 401(2004. a. - 345) arst-õppejõudu ja 82 õen-dustöötajat.

Kliinikumi turuosa on jätkuvalt suure-nenud. Kui 2000. a. moodustasid kliiniku-mis osutatavad teenused 16,8% EestiHaigekassa poolt tasutavatest tervishoiu-teenustest (va üldarstiabi), siis 2005. a. juba 21,9%. Viimase viie aasta jooksul onkliinikumi leping rahalises mahus kahe-kordistunud. Erialadest on suurim muu-tus olnud kardioloogias, kus lepingumahton viie aastaga kolmekordistunud.

Kliinikum on lepingulistes suhetes EestiHaigekassa kõigi piirkondlike osakonda-dega, suurima osakaaluga on Tartu osa-kond, mis moodustas 64% raviteenusteüldmahust.

2n

r 8

6 m

ai 2

00

6

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kinnitas 21. aprillil toimunud koosolekul kliinikumi 2005. aasta tegevusaruande.Kliinikumi Leht esitab siinkohal põgusa ülevaate, milline oli 2005. aasta arvudes.

2005. aasta tegevusaruandest

ME R J E T I K KAnalüüsi-

marketingi-teenistuse

direktor

Käesoleva aasta veebruaris jõuti stat-sionaarse ravitöö ehk haigusloo doku-mentide realiseerimisega elektrooni-lises haigusloos (eHL) niikaugele, et sai võimalikuks vastava pilootprojektialustamine kliinikumis. Valik langespsühhiaatriakliiniku kasuks, kuna sealon teiste kliinikutega võrreldes suuremtähtsus dokumenteerimisel ning radioloogilised ja laboriuuringud jää-vad suhteliselt tahaplaanile, samuti olisiin kasutada suur kogemus javalmisolek eHLi kasutuselevõtuks.Samas eeldas psühhiaatriakliinikueripära väga keerulise meditsiiniinfo-süsteemi loomist ja selle tehnilinekäikurakendamine on olnud aega-nõudev. Järgmise sammuna on kavasjõuda kliiniku ambulatoorse töö doku-menteerimiseni, millest loodetakse kakõige suuremat kasu. Senised tule-mused näitavad, et eHL on psühhiaat-riakliinikus hästi käivitunud.

KL I I N I K U M I LE H T

Kolm tegevusaastat on küllaldaselt pikkaeg, et teha mõned kokkuvõtted. Millisedmuudatused on infektsioonikontrolliteenistuse töö tulemusena kliinikumistoimunud? Kuidas hindate antibiootiku-mide kasutust ja hospitaalinfektsioonideesinemist kliinikumis?

Kolm aastat on üsna lühike aeg. Maail-ma haiglates töötavad infektsioonikontrol-li struktuurid alates metitsilliinresistentsestafülokoki avastamisest so peaaegu poolsajandit. Vaatamata sellele hospitaalinfek-tsioonidega seotud probleemide hulk jär-jest suureneb. Peamiselt selle tõttu, etkasvab infektsioonhaiguste suhtes suure-nenud vastuvõtlikkusega patsientide (en-neaegsed vastsündinud, vanurid, siir-damisjärgsed patsiendid jms) osatähtsus.Meie poolt 2005. a. läbi viidud uuringuandmetel oli hospitaalinfektsioonideprevalents kliinikumis 3,7%, mis tähendabumbes 1000-1500 hospitaalinfektsioonigahaiget aastas.

Infektsioonikontroll tegeleb ravi kvali-teedi hospitaalinfektsioone puudutavateküsimustega st peamiselt ravi ohutusega.Oleme loonud kaasaegse hospitaalinfekt-sioonide registreerimise ja puhangutevarase avastamise süsteemi, mis võimal-dab võrrelda kliinikumi teiste suurteülikoolihaiglatega maailmas ja kiirestitegutseda ebasoodsate muutuste korral.Edukalt on rakendunud antibiootikumidekasutamise ja resistentsete baktertüvedejärelvalve süsteem. Kogutud andmetepõhjal võime kinnitada, et kliinikum ei jääalla Euroopa ja Põhja-Ameerika võrrelda-va suurusega haiglatele, mitmes suhtesoleme teistest paremad.

Kas Te olete püstitanud ka eesmärke,kuhu Te tahate jõuda ja milliseid tulemusisaavutada? Millised on Teie töövaldkon-nad järgmistel aastatel?

Hospitaalinfektsioonivaba kliinikum onebareaalne eesmärk üldbioloogilistel põh-justel. Reaalsem on vähendada hospitaal-infektsioonide esinemissagedust 30% võr-

ra lähema paari aasta jooksul. Otsustavaksfaktoriks selle eesmärgi saavutamisel onkäte hügieeni projekti edukus. Seoses sel-lega muutub käte hügieen üheks olulise-maks töövaldkonnaks järgmistel aastatel.

Infektsioonikontrolli teenistuse töö kliini-kumis toimub eeskätt kvaliteedi vallas,mida tahaksite esile tõsta või kes on Teiekõige paremad koostööpartnerid?

Esile tahaks tõsta kogu kliinikumis va-litsevat positiivset kvaliteedile orienteeri-tud õhkkonda. On jäänud üsna vähekolleege, kes leiavad, et asi on niigi hästi jamidagi parandada ei ole vaja. Infekt-sioonikontrolli parimad koostööpartneridtulevad tavaliselt kliinikutest, kus hospi-taalinfektsioonide risk on kõige suurem.Seetõttu on meil tekkinud viljakas koostööanestesioloogia ja intensiivravi kliinikuga,samuti kirurgiakliinikuga. Infektsiooni-kontrolli poliitika rakendamisel abistavadmeid märkimisväärselt ühendapteek jaühendlabor.

Milliseid koolitusi planeerite kliinikumitöötajatele?

Diplomijärgne koolitus on üks infekt-sioonikontrolli teenistuse põhimääruses

fikseeritud eesmärkidest. Loengud õdedelja hooldajatele toimuvad keskmiselt 1 kord nädalas kas Kliinikumi Koolitus-keskuse poolt organiseerituna või ülem- javanemõdede tellimusel. Koolitusel käsitle-takse peamiselt juhatuse otsusega kinni-tatud infektsioonikontrolli dokumentidesisu. Käte hügieeni praktiline treeningtoimub kõrgtehnoloogilise aparatuuri abil.Arstide koolitus toimub kas TÜ täien-duskeskuse kaudu või kokkuleppel klii-nikute ja osakondade juhatajatega. Võibtellida igasugust infektsioonhaiguste vald-konda puudutavat loengut, kuid enamastipöördutakse meie poole siis kui tekibprobleeme.

Kuidas läheb käte hügieeni projektil?

Seoses infektsioonikontrolli õe lahku-misega jäi projekt 2005. a. seisma. Uus õdetuli tööle veebruaris ja veel üks tulebtõenäoliselt juunis. Käte hügieeni projekton üks meie 2006. a. prioriteete.

Infektsioonikontrolli teenistuse direktor D R MA T T I MA I M E T S A L E

esitas küsimused EN E SE L A R T

Hippokratese vanne ja Genfi konventsioon

Arstlik eetika on antiikajast pärinev käs-kude-keeldude kogum, mille eesmärgiksoli reguleerida arsti ja patsiendi suhteid.Ilmselt juba siis oli arsti mõjuvõim haigeüle nii suur, et seda peeti hädavajalikukspiirata. See kogum, mis on tuntud Hip-pokratese vande nime all, on - isegi kui eel-dada, et tekst tõepoolest on kirjutatud 460-370 a. e.m.a. elanud Hippokratese poolt -ilmselt kompilatsioon tollal valitsevatestarvamustest. Kokku on eesti-keelses vande tekstis 271 sõna.Vorm on valitud arstile võeta-vate kohustustena, kaasaegseskeelepruugis võiks seda ka ni-metada patsiendi õiguste kait-se dokumendiks. Ja teatavasmõttes on see ka Inimõigusteülddeklaratsiooni eelkäija.

Hippokrates toob välja viispõhinõuet arstile: austada õpe-tajaid nagu oma vanemaid(muide, tema isa oli ka arst),abistada neid vajadusel jaõpetada tasuta nende järeltuli-jaid ja omi õpilasi; tegutseda ainult haigetehuvides; austada elu (ei mingit eutanaasiatega aborti); hoida arstlikku saladust jategutseda oma teadmiste ja oskuste piires.

Hippokratese ideed on elanud edasi ku-ni tänapäevani 171-sõnalise World MedicalAssociation (vt http://www.wma.net/e/policy/c8.htm) Genfi deklaratsioonina(1948, viimane redaktsioon 2005). Võrrel-des eelnevaga on toodud sisse humaansu-se teenimise mõiste nii põhiideena kui kakeeluna kasutada omi teadmisi antihu-

maansetel eesmärkidel. Sellest kostabmeile äsjalõppenud Teise maailmasõja kaja. Juurde on lisatud nõuded käitumise-le (väärikus, sõltumatus, südametunnis-tus) ja suhtumine kolleegidesse (minu õedja vennad).

Eesti arstieetika koodeksMahukam dokument on 784-sõnaline Eestiarstieetika koodeks (1995?), mis koosnebneljast suuremast lõigust: üldosa, arst japatsient, arstipraktika, arstide kollegiaal-sed suhted. Selline tänuväärne püüd, anda

ühes dokumendis ülevaade arstlikust eetikast, raskendablugejal olulise leidmist javõimaldab ebatäpsuseid tõl-gendusi. Sa-mas on lahtikirju-tused toonud kaasa palju väär-tuslikku, millised hiljem onleidnud tee seadusandlusessevõi jäänud seni ainukeseksvastavaks regulatsiooniks Ees-tis (suhtumine reklaami, kon-sulteerimisse, raviarsti vastu-tusse jne).

Iga dokumendi üldosa esi-mene punkt on aga erilise täht-

susega. Hippokratesel on selleks kohutusaustada oma õpetajaid, Genfi deklarat-sioonil inimsuse teeni-mine ja Eesti ars-tieetika koodeksil arsti kutsetöö ülimaeesmärgi fikseerimine, milleks on iga-külgne rahva tervise kaitse. Selleleanaloogiat teistes dokumentides pole, sestneed on käsitlenud arsti tegevust kuikonkreetset tegevust, haigele arstiabi osu-tamist. Ilmselt pärineb see idee EestiVabariigi põhiseaduse 28. paragrahvist(igaühel on õigus tervise kaitsele), mis

toob kaasa ka tõlgenduse, et riik määrabtervise kaitse ulatuse oma seadustega, see-ga on arsti võimalused ülimat eesmärkisaavutada piiratud. Kui üldse püstitadaselline abstraktne eesmärk, siis võiks seeolla umbes nagu "rahva parim tervislikolukord".

Aga mis sai Hippokratese suhtumisest õpetajatesse

ja kolleegidesse?Genfi konventsioonis on õpetajate aus-

tamine kohe teisel kohal pärast humaan-suse teenimise nõuet. Eesti dokumendisselline nõue puudub täiesti. Erinevalt üle-maailmse toimega Genfi konventsioonistja aastatuhandeid vanast traditsioonist, eipea eesti arst oma õpetajatest lugu pidama.Kas see on jälle ründava turumajanduseilming? Ka suhtumises kolleegidesse ontunda taustsüsteemide muutusi. Hippo-ratese jaoks olid kolleegide ringis ainultõpetajad ja nende lapsed ning omad õpi-lased. Genfi dokumendi järgi kõik arstidon "minu õed ja vennad", eesti tohter aga"peab suurt tähelepanu pöörama ameti-kaaslastega heale läbisaamisele ja hoidumakõigest, mis võiks rikkuda kollegiaalseidsuhteid".

Käesoleval ajal on arstlik eetika teemakspaljudele rahvusvahelistele institutsioo-nidele, sest tervishoiu kiire areng nõuabvanade dokumentide regulaarset aja-kohastamist ja uute ettevalmistamist. Isegisellist baasdokumenti nagu Genfi kon-ventsioon vaadatakse üle iga 10-20 aastajärel. Ka praeguse kirjatüki eesmärgiks olijuhtida tähelepanu eetikale ja ka meiekoodeksi kohendamise vajadusele.

3

Mõtisklus arstliku eetika alusdokumentidest n

r 8

6 m

ai 2

00

6

Infektsioonikontrolli teenistus

Ajal, mil vaimsete väärtuste asendamine majanduslikega on täies hoos, on arstliku eetika alane tegevus äärmise tähtsusega. Uued ravivõimalused ja erialad (geneetika) loovad sageliuusi eetilisi probleeme kiiremini kui neid suudetakse lahendada.

RA U L TA L V I Kemeriitprofessor

Palju õnne dr Matti Maimetsale 50-aastasekssaamise puhulkogu kliinikumi-pere poolt!

4. aprillil 2006. a.toimus Tartu Üli-kooli Kliinikuminõukogu ja juha-tuse kohtumine Riigikogu kultuu-rikomisjoniga.Kohtumise ees-märgiks oli kliini-kumi kui Eesti ain-sa diplomieelseõpetushaigla kulu-de tutvustamine.Istungil esines ettekandega kliinikuminõukogu esinaine Tiiu Aro. Ta rõhutas,et diplomieelse kliinilise arstiõppe ku-lude riigieelarveline hüvitamine klii-nikumile on aastaid olnud ebapiisav jakulude katmine teistest allikatest (ravi-kindlustuse vahendid) on ebaseaduslikning oluliselt kliinikumi arengut jakonkurentsivõimet pärssiv. Samutikahjustab senise praktika jätkamine kliinikumi jätkusuutlikkust ning see-läbi arstide ettevalmistamist Eesti rii-gis. Euroopa Liidu maades varieerubõpetushaigla lisakulude määr ja vastavriiklik lisafinantseerimine 12-18%-ni arstide põhiõppe baasiks olevate hai-glate eelarvest. Kuigi täiendavate ku-lude esinemine ning hüvitamise vaja-dus on olnud riiklikul tasandil ka Eestisaktsepteeritud, on kulude struktuur jasuurus fikseerimata. Praegu on riigi-eelarveline toetus kliinikumile aastas10 miljonit krooni ehk 0.8% kliinikumikäibest.

Kohtumisel arutati veel arstiõppe ra-hastamise koefitsientide süsteemi puu-dujääke, üliõpilaste vastuvõttu arsti-teaduskonda ning arstide lahkumistEestist. Nõukogu liige Heidi-IngridMaaroos tutvustas arstiõppe problee-me, mis ühelt poolt seisnevad üliõpi-laste arvus, teisalt õppejõudude palka-des. Ta rõhutas oma sõnuvõtus, et arsti-õpe on väga kallis ja väga elitaarne õpe:"See, et meie üliõpilased näevad siiskijuba alates esimesest kursusest pat-siente ja saavad aru, mis inimesega toi-mub, on tegelikult väga suur privileeg,mida Eesti on suutnud säilitada, mõ-ned Euroopa ülikoolid aga mitte.Üliõpilased ei tohiks patsiendist kau-geneda. Kui me tahame arste Eestiskoolitada, siis on see kallis tegevus jaseda peab tegema väga korralikult."

Kultuurikomisjonile esitati palvetoetada Riigikogus kliinikumi õpe-tuskulude hüvitise suurendamist 2006.aasta eeldatavas lisaeelarves ja 2007.aasta eelarves.

KL I I N I K U M I LE H TArtikli koostamisel on kasutatud Riigikogukultuurikomisjoni istungi protokolli nr 210

(04.04.2006).

KKlliiiinniikkuummii eessiinndduusskkoohhttuuss RRiiiiggiikkoogguusskkuullttuuuurriikkoommiissjjoonniiggaa

EElleekkttrroooonniilliissee hhaaiigguuss--lloooo ppiilloooottpprroojjeekktt ppssüühhhhiiaaaattrriiaakklliiiinniikkuuss

Infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets.

Nõukogu esi-naine Tiiu Aro.

Foto: Jaak Nilson

Geriaatriast rääkides ütles hiljuti dotsentKai Saks: "Hooldusravi ei ole ammu enampuhas voodi ja soe toit, vaid palju enam".Järjest kasvava õdede defitsiidi tingimus-tes tuleb tõsiselt pingutada, et ühiskonnaootuste ja patsientide vajadustega ühtesammu käia. Kliinikumi õendusjuhid te-gid möödunud aastal palju tööd personalikoosseisude korrastamiseks ning tühjaltseisvate ametikohtade täitmiseks. Uusiõdesid püüti leida koolist ja praktikal vii-binud üliõpilaste hulgast. Paraku on õd-ede vajadus kliinikumis tunduvalt su-urem, kui kool suudab pakkuda. Tule-vikku silmas pidades alustati koostöödTartu kutsenõustamiskeskusega, et mõju-tada gümnasistide kutsevalikut tervishoiuhuvides.

Õendus- ja hooldustöö kvaliteetPatsiendikeskne töökultuur on viledakskulunud väljend, kuid ometi tõdeti möö-dunud aastal, et lisaks eetika- ja suht-lemisalasele koolitusele vajaksime ühtseidsuhtlemisstandardeid. Emeriitprofesso-rite Tiina ja Raul Talviku eestvedamisel jaülemõdede nõukogu kaasabil valmisid kliinikumis eetika- ja käitumise juhised.Patsientide õpetamiseks ja õendustööta-jate praktilise tegevuse suunamiseks koos-tati või uuendati kirjalikke juhendeid, mi-da sai kokku 179. Valmis järjekordne õppe-film "Veeni kanüleerimine". Õendustöödokumentide nõuetekohase täitmise ees-märgil korraldati 2005. aastal kolmas õen-dusdokumentatsiooni audit. Auditi tule-musi arvestades uuendati õendustöödokumentide vorme ning muudeti nendetäitmise juhendeid. Lisaks toimus teema-kohane teabepäev, mis viis sõnumi doku-mentide korrektse täitmise vajadusest saa-litäie õdedeni. Ravikeskkonna paranda-miseks korraldati möödunud aastal arvultjuba kolmas riigihange funktsionaalsetehaiglavoodite ja palatikappide ostmiseks.Kolme aasta jooksul on haigla saanud 293uut haiglavoodit ja palatikappi.

Personali kvalifikatsioonKõik õed, ämmaemandad ja laborandidläbivad kliinikumi tööle tulles staÎööripro-

grammi. Aruandeaastal läbis selle 162spetsialisti. StaÎööride juhendamisegategeles 2005. aastal 154 ning diplomieelsepraktika juhendamisega 471 õde, ämma-emandat, laboranti ja füsioterapeuti.Kokku juhendati 1172 üliõpilase diplomi-eelset praktikat. Personali pädevuse hoid-miseks toimub kliinikumis õendustööta-jate ja laborantide atesteerimine. Aruan-deaasta lõpus oli kliinikumi 1119 õen-dustöötajast ja laborandist 6,1% kõrgema,58,3% esimese ja 35,6% teise kvalifikat-siooniastmega. Täpsustavalt tuleb lisada,et kõrgemat astet on saanud taotleda alleskahel viimasel aastal. Oluliseks saavu-tuseks võib lugeda seda, et suur osa klii-nikumi õdedest, ämmaemandatest ja labo-rantidest on omandanud põhiõppes võitasemeõppes kõrghariduse. 2005. aastalõpuks oli kliinikumis 283 (25,2%) kõrg-haridusega õendustöötajat ja laboranti.Väärib märkimist, et kliinikumis on 7 ma-gistrikraadiga õde. Tasemeõppes õpibjätkuvalt 154 õendustöötajat ja laborantining magistriõppes 21 õendustöötajat.Tervishoiu kõrgkooli spetsialistiõppesseastus möödunud aastal 29 õde.

Kliinikumi õendus- ja hooldustöötajatetäienduskoolitus toimub peamiselt Klii-nikumi Koolituskeskuses (KKK). KKKkursustest osavõtjate arv kasvas möö-dunud aastal 26,2%. Sellest tulenevalttoimus 71 planeeritud kursuse asemel 98täienduskursust. Kursustel osales 2339 ter-vishoiutöötajat, sealhulgas 665 töötajatteistest tervishoiuasutustest. Lisaks täien-duskursustele pakub KKK individuaalsetööalase koolituse võimalust ning õppe-päevi väljasõiduga teistesse tervishoiuasu-tustesse. Aruandeaastal viibis kliinikutes

individuaalsel täienduskoolitusel 9 ter-vishoiutöötajat, väljasõidukursused to-imusid Rakvere ja Järvamaa haiglas. E-õppe arendamiseks valmis 2004. aastasügisel esimene kursus WebCT keskkon-nas. 2005. aasta lõpuks oli proovikursuse"Meditsiinilised vead ja nende vältimine"läbinud 19 õde. Aasta lõpus valmis uus e-kursus "Patsiendiõpetus kliinilises õen-duses", mis on huvilistele avatud käesole-va aasta jaanuarist.

Kutsealade arendamine Kutsealade arendamiseks osaleti 26 sise-riikliku ja 2 rahvusvahelise konverentsi korraldamisel. Rahvusvahelistel ja siseriik-likel konverentsidel esitati kokku 30 suu-list ja 6 stendiettekannet. Õendusteemalisiartikleid avaldati kokku 20, sealhulgas üksteadusartikkel Eesti Arstis. Kliinikumiõendustöötajad on aktiivsed uurijad jauurimistööde juhendajad, magistritöökaitsesid aruandeaastal neli õde: KarinaLõhmus, Tatjana Oolo, Kristi Toode ja SiretLäänelaid. Õppejõu või lektorina tegutseskliinikumis aasta jooksul 104 õendustööta-jat ja laboranti.

Vahel küsitakse, kas õendustöötajatekõrgharidus on vajalik ja kas nad peavadarsti korralduste täitmise kõrval tegelemamuude asjadega. Paraku on õe ja ämma-emanda roll Eesti ühiskonnas muutumas.Juba 1994. aastal andis Maailma Tervise-organisatsioon Eesti õdedele ja ämmae-mandatele soovitused kutsetöö tõhusta-miseks ja koolituse ümberkujundamiseksning neid soovitusi on arengukavadekoostamisel ja elluviimisel jätkuvalt arves-tatud. Kui varem pidi õe ja ämmaemandaroll vastama tervishoiusüsteemi vajadus-tele, siis nüüd on see kujunemas inimestetervisevajadustele vastavaks. Rollimuutusnõuab aga iseseisva tegutsemise ja otsus-tamise võimet, mis eeldab head haridust jakutsealast pädevust, mille keskmeks on in-imese tervisevajaduste ja abistamisviisidepõhjalik tundmine. Kliinikumi sotsiaaltöö-tajate, õdede, ämmaemandate ja laboran-tide kutsetöö tõhustamine on juhtide ja ar-stkonna toetusel hästi edenenud, milleeest kõigile südamlik tänu.

Eriarstide ambulatoorse vastuvõtu korral-duse muutmise eesmärgiks on patsientideparem teenindamine. Uue korraldusegaantakse pere- ja eriarstidele võimalus saatakiiret eriarsti konsultatsiooni vajav pat-sient kuni seitsme päeva jooksul eriarsti erakorralisele ambulatoorsele vastu-võtule (võimalus broneerida patsiendile"cito!" koht).

Uue korralduse järgi eraldatakse osaambulatoorsetest vastuvõtuaegadest era-korralise ambulatoorse konsultatsioonijaoks. Registreerimine "cito!" kohtadeleavatakse seitse päeva enne vastuvõttu. Kuikaks päeva enne vastuvõttu ei ole kedagiregistreeritud, vabaneb see aeg tavaliseks

vastuvõtuajaks. Registreerimine "cito!" kohtadele toimub tavapärases korras, kuidregistreerijaks saab olla ainult pere- või eri-alaarst isiklikult.

Tänu uuele korraldusele on oluliseltlühendatud konsultatsioonile pääsemiseaega neil, kes pere- või erialaarsti arvatesvajaksid kiiret ambulatoorset konsultat-siooni. Uue korralduse tulemusena peaksperspektiivis vähenema ka erakorralisemeditsiini osakonna järjest kasvav töö-koormus.

Klienditeeninduse teenistuses on teh-tud uue süsteemi käivitumise kohta esi-mesed kokkuvõtted. "Cito!" ajad avati neiskliinikutes, kus seda otstarbekaks peeti.Märtsikuus broneeriti perearstide/eri-alaarstide poolt "cito!" aegu 186 korral, mismoodustas 65% avatud "cito!" aegadest.Kogu kliinikumi ambulatoorsetest vastu-

võtuaegadest moodustasid need juba 4%.Ilmselt pole see arv veel lõplik patsientidevajadus.

Selgusid ka erialad, kus nõudlus "cito!"aegade järele osutus plaanitust suure-maks. Alates juunikuust kahekordistub ae-gade hulk neuroloogia, neurokirurgia jauroloogia erialadel. Samuti on "cito!" ajadalates juunikuust avatud silmakliinikus.Esimeste tulemuste põhjal võib järeldada,et uus broneerimissüsteem on hästi käivi-tunud ja idee ennast õigustanud. Tavaliseltloetakse stabiliseerumisajaks kuus kuud,siis on ka õige aeg seni tehtu veelkord ülevaadata.

4

KLIINIKUMI LEHT ILMUB 1 KORD KUUS

KUJUNDUS: K30 TRÜKK: AS STAMPLINE TRÜKIARV 1300 EKS.

TOIMETUSE KONTAKTANDMED: TEL: 731 9423, 53 319 423E-POST: ene.selart@kliinikum.eeTOIMETAJA: ENE SELART

ISSN 1736-1222

nr

86

mai

20

06

Konverentsi kava:

10.00 Hommikukohv

10.30 Konverentsi avamineKliinikumi preemia ja Sampo Panga stipendiumi üleandmine

10.45 I Sessioon: e-Tervishoiu keskkond: ootused ja lootused

10.45 Kelle huvides hakkab tööle e-tervishoid?Kaja Kuivjõgi, Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja

11.15 Kelle eest tuleb kaitsta terviseand meid?Urmas Kukk, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

11.45 Kas terviseandmete kaitse on Eesti meditsiini arengu pidur?prof. emer. Arvo Tikk

12.15 Diskussioon: e-tervise tuleviku ohud ja võimalused?

13.15 - 14.00 LÕUNA

14.00 II Sessioon: e-Argipäev haiglates

14.00 Kui kaugel on Digilugu?Agu Kivimägi, Eesti E-TerviseSihtasutuse juhatuse esimees

14.30 Kliinikumi eHl - enneaegse vastsündinu vaevad ja valudMart Einasto, Kliinikumi juhatuse liige

14.50 Kliinikumi eLaborAnu Tamm, Kliinikumi Ühendlabori direktor

15.10 Radioloogia pildipank - de facto standard EestisMargus Ulst, Kliinikumi juhatuse liige

15.30 Haigekassa ootused e-Tervishoiule: visioon ja kogemusHannes Danilov, Eesti Haigekassa juhatuse esimees

Neljapäeval, 11. mail algusega kell 10.00toimub Vanemuise Kontserdimajas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi aastapäevalepühendatud konverents

KKlliiiinniikkuummii kkoonnvveerreennttss 22000066

Õendus- ja hooldustöö 2005

TI I N A

FR E I M A N Nülemõde

Muudatus eriarstide ambulatoorse vastuvõtu korralduses1. veebruarist 2006 muutus kliinikumis eriarstide ambulatoorse vastuvõtu kord. Senist korda täiustati erakorraliste haigete paremaks teenindamiseks "cito!" kohtade loomisega.

KA I IR DKlienditeeninduseteenistuse direktor

TTiiiiggrriihhüüppee EEeessttii tteerrvviisshhooiiuuss

Haigla õendus-, hooldus- ja sotsiaaltöö valdkonnas kogeme aasta-aastalt töö mahu ja intensiivsuse tõusu, suurenevad ootused teenuste kvaliteedi suhtes.

26. aprillil toimus tudengite kevadpäevaderaames Vana Anatoomiku-mi ees moodne meditsiini-line viievõistlus. Võistlusevõitis arstiteaduskonna 5. kursuse üliõpilastevõistkond Smegma (par-emal). Tartu Kiirabi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi esindas võist-kond koosseisus AndresMeus, Mart Einasto, Margus Ulst, Ago Kõrgveeja Urmas Kohu (vasakul).

Fotod: Jaak Nilson