Nr 7 (200) 25. juuli 2006 Muhu leht

ISSN 1736-289X

Suvel on noortekeskusesvaikne. Kui juunikuus käisnoortekeskuses keskmiseltpäeva jooksul üle 20 noore,siis juulis on see arv vähe-nenud kindlalt poole võrra.

Iseenesest ei ole siin kamidagi imestada – juuni-kuus pidid mõned MuhuPõhikooli õpilased veelkoolipinki nühkima, juulisseda „nuhtlust” ei ole kel-lelgi, paljud on suvekssugulaste juurde sõitnud,paljud käivad tööl jne.Põhiline aga on kindlastisee, et ilmad on sedavõrdmõnusad, et lausa pattoleks toas passida.

Kooliõpilastele vahel-duseks „eksivad” suviselajal noortekeskusesse ärasuvitajad, kelle põhilinesoov on internetti kasutada.Noortekeskuse kolmestarvutist on hetkel töökorraskaks ja needki ei ole esi-meses nooruses. Ühelilusal juunikuu päevalkülastas noortekeskust kaIgor Gräzin, kes samutisoovis internetti kasutada.Kurtsin siis talle meiemuret. Sain telefoninumb-rid ja tema lubaduse uurida,kas kuskilt on võimalikkasutatud, aga korralikkearvuteid saada. Loodame, etabi tuleb. Muidugi võivadsarnast abi ka teised era-isikud või firmad noortekes-kusele pakkuda.

Alates juunikuust on

noored saanud noortekes-kuse kaudu ka erinevaispaigus tööl käia. Kokku onennast registreerinud üle30 noore ja enamus neist onka juba tööl käinud. Sedatöölkäimise võimalust saieksitavalt töölaagri nime allreklaamitud, kuid sellistlaagrit nagu kunagi ENSVajal TPL-id olid või nagu ühttöölaagrit ette võiks kuju-tada, sellel suvel ei ole. Onüsna tõenäoline, et järgmi-sel aastal justnimelt sellinelaager, kus kõik regist-reerunud koos telkideselavad, laagrisuppi söövadja õhtul päevatööst väsi-nuna lõkke ääres istuvad,

tulebki.Vaatamata sellele, et sel

suvel noored ühist (töö)-laagrielu veel maitsta polesaanud, usun ikkagi, etpaljudel on tööpäevadesthead mälestused ja töö-tamise tahet jagub suvelõpuni. Samuti ei jää ka selsuvel huvilistel laagrielumaitsmata - nimelt onplaanis 4.-6. augustinikorraldada jalgrattamatkümber Muhu saare – seegakokku kolm päeva. Seetähendab, et peale jalg-rataste läheb osalistel vajaveel telke ning otse loo-mulikult tähendab see kasiis telkides ööbimist.

Matkale saab registreeridaMuhu Noortekeskuses võitelefonil 5172357. Täpseminfo matkast ilmub lähi-päevil noortekeskuse info-stendile ja Liiva poe ettekuulutustetulbale.

Lisaks tuletan veel noor-tele meelde, et soovi korralon võimalik tööle tulla.Samuti võivad nii eraisikudkui ka firmad tööpakku-mistest teada anda eelmai-nitud telefonil 5172357 võinoortekeskus@muhu.ee

Ilusat jätkuvat suvekõigile soovides,

Arnek GrubnikMuhu Noortekeskuse

juhataja

Mõni sõna Muhu Noortekeskusest

Kadi, Mati, Timo ja Pennty Raegma külas Kusta talus tööle minemas.Arnek Grubnik

MUHULANE2

19. juuniVäljastati projekteerimis-

tingimused- Mõisaküla Merekivi

võrguühendusele- Paenase k Jaagu-Tõnise

elamule koos toitlustus-ettevõtte ja majutusasu-tusega

- Pädaste mõisa alajaa-male ja võrguühendusele

- Pädaste k Kärmevõrguühendusele

- Tamse k Müürivaheelamule ja abihoonele

- Vahtraste k Rannagaraazhile ja puukuurile.

Anti ehitusluba- Nõmmküla Männa

võrguühenduseleKinnitati detailplanee-

ringu lähteülesanded Kapik Kanepiaiale (maa siht-otstarve ärimaa, puhkekülarajamine, tehnovõrkudeehitamine).

Otsustati tagastada

Soonda k Risti maaüksus(mü).

Otsustati jagada- Simisti k Kadastiku mü- Simisti k Jaani mü.Määrati stipendiumid

Muhu Põhikooli kiitusegalõpetajatele: Mari Saartok,Kristiina Tüür, MarianHeinat, Kaia Oidekivi jaReet Keerd.

Kuulutati välja suulineenampakkumine vallasõiduauto KIA Sephiavõõrandamiseks.

30. juuniOtsustati lisatasude

maksmine Muhu põhikoolipedagoogidele.

Kinnitati detailplanee-ringute lähteülesanded

- Igaküla Matsi mü-le(maa jagamine kolmeks,kavandatud kaks 8-kohalistpuhkemaja, maa sihtots-tarve äri- ja elamumaa)

- Päelda k Padriku mü-le(maa jagamine 14 osaks,13le rajatakse elamud,tehnovõrgud, juurdepää-sud, maa sihtotstarveelamumaa).

Väljastati projekteerimis-tingimused

- Piiri töökojale (büroo-hoone ja kommunikat-sioonide ehitamiseks)

- Lõetsa k Nurme mü-le(elamuehituseks, kommu-nikatsioonide rajamiseks).

Anti välja Raugi Uuskaldavõrguühenduse kasutus-luba.

Otsustati jagada- Lõetsa k Välja mü- Lõetsa k Jüri mü- Kallaste k Lanski mü.

3. juuliKeskkonnamõju stra-

teegilise hindamise algata-mine Võikülas Roostiku,Nuka, Kadastiku, Kruusi-

augu ja Lagle detailplanee-ringule.

Kinnitati detailplanee-ringu lähteülesanded jaotsustati keskkonnamõjustrateegilise hindamisealgatamine Nõmmkülakalatööstuse ja Toomu-Mihkli mü-le.

Otsustati Linnuse k Taga-Tooma mü detailplanee-ringu lähteülesandedkinnitada ning jätta alga-tamata keskkonnamõjustrateegiline hindamine.

Väljastati projektee-rimistingimused Nõmmkülakalatööstuse ja Toomu-Mihkli mü-le (veevarustus,kanalisatsioon).

Kinnitati kahe Ford Sierramüügitulemused.

Jagati lisatasusid muu-seumitöötajatele.

Otsustati jagada Linnusek Tõnu mü.

Vallavalitsuse istungid

Toimumiskoht: Koguva KunstitallAlgus kl 11.00Tervitussõnad Eesti Vabariigi ministritelt (Majandus-

ja kommunikatsiooniministeerium, regionaalminis-teerium).

I plokk: kommunikatsioonEda Maripuu, Muhu Muuseumi teadur: Väikesest

väinast ülekäimise ajalugu.Kaasettekanne: Bruno Pao, Saaremaa Merekultuuri

Selts.Aleksander Kollo, Saarte Teedevalitsuse direktor:

Väikese väina tammi hooldamisest 20. sajandil.

II plokk: keskkondToomas Saat, Eesti Mereinstituudi juhataja: Väikese

väina kalavarudest.Georg Martin, Eesti Mereinstituudi vanemteadur:

Väikese väina merekeskkonna seisund.

Lõunapaus Vanatoal kl 14 - 15.

III plokk: regionaalpoliitikaTaavi Nuum, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse

esimees: Väike väin Euroopa keskkonnakaitseperspektiivist.

Kaasettekanne: Veiko Maripuu, Saare mk kesk-konnateenistus.

Mart Reiman, Tallinna Ülikooli lektor: Väikese väinarekreatsioonipotentsiaalist.

Jüri Lember, Eesti Mereakadeemia õppeprorektor:Väikesadamad Väikese väina ääres.

Kaasettekanne: Toomas Kasemaa, Saare maavanem

Kl 16.30 - 17.30 paneeldiskussioon teemal “Kellele onVäikest väina vaja?”, juhatab Euroopa Parlamendi liigeAndres Tarand.

Väikese väina konverentsreedel, 28. juulil Koguvas

Juhan jõudis koju

19. juulil avati Koguvas pidulikult Juhan Smuuli kuju(autor: Tõnu Maarand), mis sobitus kirjanikukodurannale. Juhani kojutulekut oli tulnud tervitamaarvukas esinejate ja külaliste vägi. Pildil hetkluulekavast: Kaia Oidekivi.

Eda Maripuu

7MUHULANE

Sel aastal langes pühadeülemapostlite Peetruse jaPauluse mälestuspäev nel-japäevasele päevale jaseoses sellega oli külalisikohalikule templipühalekogunenud tavalisest roh-kem. Kahjuks on nii, et kuikirikupühi peetakse näda-lavahetusel, on teised vai-mulikud ja koorid omakoguduste jumalateenis-tustega seotud ega saapidustustest osa võtta. Agasel aastal külastasid pealemeie ülemkarjase Hellamaakogudust ka sõpruskogudusSetomaalt Värska vallast(peale vaimulike ja kiriku-tegelaste olid kohal kaVärska vallavalitsuse liik-med), Läänemaalt isa Jürioma perega ja naaberkogu-duse Uue-Virtsu kirikuva-nem Hermi Vain, isa Inno-kenti Saaremaalt, kiriku-koor Kuressaare kogudu-sest ja muidugi kirikulisedMuhu teisest õigeusukogudusest Rinsist. Kohalolid ka esindajad luterikirikust: praost VeikoVihuri ja Muhu diakon-

õpetaja Urmo Saks.Peeter-Pauli päev algas

juba 28. juunil, mil saabusidSetomaa külalised. Neilenäidati saare vaatamisväär-susi ja ka lihtsate inimesteelu-olu. Saare kõige suuremvarandus on tema elanikud,kes huumorimeele ja vap-rusega elumerel seilavad jaelu saarel hoiavad. Vaimsetsurutust ja eraldatustaitaks lahendada püsiühen-dus saare ja mandri vahel.

Kolmapäeva õhtul kellkuus helisesid kirikukellad,mis kutsusid inimesi õhtu-palvusele austama pühasidülemapostleid. Peale juma-lateenistust siirdus nime-päevarahvas Hellamaakülakeskusesse, kus olilahkete perenaiste pooltkaetud laud ja tehtud val-mis magamisasemed küla-listele.

Nimepäeva liturgia algasveepühitsemisega, pealemida saabusid Muhumaalemeie Valitseja metropoliitStefanus ja arhidiakonJustinus. Liturgia oli eritiülendav ja pidulik. Piiskopi

jutlusest jäi kõlama mõte,et kuigi apostlitel Peetruselja Paulusel olid tihtieriarvamused kirikuas-jades, leidsid nad alatiühise tee Kirikus edasiminna. Vaidlused ja kaht-lused lõpevad seal, kus onvaja anda tunnistust üles-tõusnud Kristusest. Litur-gia lõppes ristikäigugaümber kiriku, et õnnistadakogu loodut ka väljaspoolpühakoda.

Kuigi templipüha onseotud suurte pingutuste jakulutustega, peab meelespidama, et pühade rõõmutuleb jagada. Jumal õn-nistab iga andi, mis Temaja tema pühade nimeltehakse. Aitüma kõigile, kesnägid vaeva päeva korda-minekuks ja muidugi kakõigile külalistele, kesrikastasid püha oma osa-võtuga. Pühad annavadlootust, jõudu ja elurõõmuning teadmist, et me kõikoleme osa ühest suurestpühast Kogudusest.

Preester Andreas Põld

Juba kolmandat aastatjärjest toimub Muhu põhja-kaldal Lepana rannalainulaadne kontsert, kan-des alates aastast 2005KalaGontserdi nime.

Ainulaadsuse annab üri-tusele see, et selle ükspeaesineja ning eestvedajaPeeter Kaber on näiliseltvastuoluliste eluvaldkon-dade ühendaja ehkteisisõnu nendevahelistebarjääride purustaja. Taühendab endas karmi jahalastamatut ärimaailmaning tundelist ja habrastmuusikailma. Julma jaebainimlikku linnakesk-konda ning harmoonilist japäästvat loodusruumi. Kõiksee enneolematu ühendeluja süntees kajastub Peetriloomingus. Nii lauludes kui

luules. Selle mehe loomin-gule lisab usaldusväärsustfakt, et ta on loendamatuistülalmainitud valdkonnistise kõigi saba ja sarvedegaläbi käinud ning arusaa-matul kombel ka ellu jää-nud. Peeter Kaberi viimaseaja aktiivseks fookuseks onsaanud looduslähedasteökokülade loomine. Selleliikumise üks haru on kaKalaGontsert, mille tarbeksaastal 2004 sai kohandatudLepana rannal olev vanavõrgukuur, mis sai endaleauväärse nime „LepanaLaulu- ja Loomekoda”.

Selle Loomekoja ees võijulma ilma korral seesKalaGontsert toimubki.Kontserdil kõlavad PeeterKaberi uued ja vanemadlaulud, mis vahelduvad

Raigo Ruga klassikalisteakordionipaladega.

Kontserdi teiselt esine-jalt Raigo Rugalt pärinebkiKalaGontserdi idee ja sisu-seletus: Kuna inimese hingon nagu meri, siis nagumerelgi on tal tuhat palet.Kord tormine, kord vaikne.On teada, et tormi korralmerest kalu püüda ei saa –tuleb vaikset ilma oodata.Ent tormi tõttu võib olla se-da suuremgi kalasaak ran-na poole suunatud ningseda viljakam on ka rahuajapüük. Sama kehtib loomin-gu puhul: hingetormidessünnivad uued ja purunevadvanad tõekspidamised ningrahuseisundis saab sellestloominguline teos. Neidteoseid me kuulama kutsu-megi.

15. juulil toimus Hella-maa Külakeskuses siidi-maalipäev. Maalimisestvõttis osa viis aktiivsetnaist, kes päeva lõpukssaid endale kirevadsiidsallid. Tutvuti erine-vate siidi maalimisevõtetega ja mõned neistviidi ka ellu. Kõigilosavõtjatel tekkis taht-mine proovida veel eri-nevaid võimalusi.

Kui kellelgi tekib soovproovida endale ise sallmaalida, siis võta ühen-dust Hellamaa Külakes-kusega ja viime su mõtteellu. Ootame ka huvita-vaid ettepanekuid meieedaspidisteks ettevõt-misteks.

Ilusat suve kõigile!Tiina HellamaaKülakeskusest

KalaGontsert 2006

29. juunil pühitsetiHellamaal kiriku nimepäeva

SiidimaalipäevSiidimaalipäevSiidimaalipäevSiidimaalipäevSiidimaalipäev

TTTTTokkrokkrokkrokkrokkroes Hispaaniasoes Hispaaniasoes Hispaaniasoes Hispaaniasoes HispaaniasTokkroes esineb Põhja-

Hispaanias Lamorastoimuval Europeadefestivalil. Vt Meie Maa 8.juuli.

Männiku KäsitöötubaMänniku KäsitöötubaMänniku KäsitöötubaMänniku KäsitöötubaMänniku KäsitöötubaSirje Tüür on Koguva

küla näputöömeister, kespeab olulisimaks rahul-olu iseendaga. Magamis-laudast ehitatud töötoas(avatud ateljees) valmi-vad vaibad ja siidimaalid.Silmad ja kõrvad hoitaksevärsketele ideedele lahti.Vt 14. juuli Meie Maa.

Ätses tantsisÄtses tantsisÄtses tantsisÄtses tantsisÄtses tantsisSoomes ja LätisSoomes ja LätisSoomes ja LätisSoomes ja LätisSoomes ja Lätis

15. juuli Meie Maaskirjutab Irma Järvesalutantsunaiste põnevatestreisimuljetest, mida ko-guti suve alguses naa-berriikidest.

Muuseumis sagimistMuuseumis sagimistMuuseumis sagimistMuuseumis sagimistMuuseumis sagimistMuhu muuseumi sepa-

pada on ellu äratatud,vanad tööriistad au sissetõstetud. Külas on liiku-nud murdeuurijaid, kesjäädvustasid murretkalanduse ajaloo kaudu,samuti kiviaedade uuri-jaid. Tantsupäev leidisaset Igaküla Matsil, lau-lupäeval õpiti uhkeid, agalihtsaid vanu mänge.Pühapäeva õhtul etendasTheatrum aga ühe saar-lase mälestusi pealkirjaall “Elu sees”. Muhulane

8 MUHULANE

Toimetab Anu Pallas, tel: 52 28 929, e-post: muhulane@muhu.ee

Muhulane ilmub üks kord kuus.Internetis www.muhu.ee

Trükitud Saarte Trükikojas 800 eks.Trükipoognaid 4.

Hind 3 krooni

EELKJumalateenistused MuhuKatariina kirikus igalpühapäeval kl 11. DiakonUrmo Saks, tel 4594440, 56612 829.

KirikuteatedKirikuteatedKirikuteatedKirikuteatedKirikuteated

Teated

28. juulil kl 10 - 18.30 MuhuMuuseumis Vä i kese Vä inakonverentsiettekanded ja paneel-diskussioon (vt lk 2).29. juulil kl 17 Muhu Muuseu-mis Väikese väina konverentsisimman (Muhu Munuksed, Hanilakapell, Tornimäe kapell).29. juulil Simisti küla kokkutulek.29. juulil Vahtnas 13. väikeseväina avaveeujumine (Eestiavaveeujumise meistrivõistlused).29. juulil Muhu kirikus, MuhuHooldekodus, Koguvas Folkloo-rirühm “Munukesed”: “Folkloorigatagasi kodukülla”.5. augustil kl 19 Lepana ranna-maja õuel KalaGontsert (vt lk 7).Augustis Nautses pensionäridepidu.27. augustil kl 20 Koguva ran-nal Muinastulede öö, suvelõpusimman.

Lõikuskuu sünnipäevalapsed ja juubilarid:Lõikuskuu sünnipäevalapsed ja juubilarid:Lõikuskuu sünnipäevalapsed ja juubilarid:Lõikuskuu sünnipäevalapsed ja juubilarid:Lõikuskuu sünnipäevalapsed ja juubilarid:Raissa Laugen 7. august (96)Aliide Lepmets 17. august (91)Evgenia Pajust 19. august (87)Elviine Paist 6. august (80)Ralf Saat 13. august (75)Ülo Jagor 20. august (70)Leida Tänak 12. august (65)Evi Mölder 14. august (65)Tamara Lepik 2. august (60)Mati Kindel 28. august (60)

Palju õnne!

ÜritusiÜritusiÜritusiÜritusiÜritusi

IN MEMORIAMMeie hulgast lahkusid:

24. juunil 73-aastane Vassili Kolk.4. juulil 86-aastane Leida Schmuul.9. juulil 98-aastane Akiliina Pallas.

Sügav kaastunne omastele!

Seoses Muhu Muu-seumi raamatupidajakoha koondamisegatäidab muuseumi raa-matupidaja tööüles-andeid Muhu valla-valitsuse kassapidaja-finantsist. Seetõttu onalates 1. augustistMuhu vallavalitsusekassa kolmapäeviti jareedeti suletud. Kuipalga- või avansipäevlangeb kokku eelpoolnimetatud nädalapäe-vaga, siis on see toodudpäeva võrra ettepoole.

Muhu kiriku 13. suve-reis toimub Põhja-Ees-tisse 12. augustil. Palu-me end kirja panna InnaSooääre telefonil 45 98528.

Koguva kunstitallKoguva kunstitallKoguva kunstitallKoguva kunstitallKoguva kunstitallKogu suve on avatud

Muhu põhikooli kunstiringiõpilastööde näitus “Muhuvoodi”.

Juuli lõpuni avatud KaidoHaageni näitus “Vee peal javee all”. Autor on võtnudeesmärgiks pildile saadaEesti tuletornimaailma. kavesi tõmbab teda erilisejõuga. Näitusel on 24suureformaadilist fotot.

Juuli lõpuni on avatudKadri Kangilaski ja ToomasTonisoo maalinäitus “Su-veks Muhusse Muhustsuvesse”.

Kunstitall avatud igapäev kl 11-18.

EAÕKHellamaapühapäeval, 30. juulil kl10 annab kontserdi Vändrakirikukoorpühapäeval, 27. augustilkl 10 liturgia, kl 13 palvushooldekodus.Rinsipühapäeval, 13. augustilkl 10 liturgia.

Preester Andreas Põld, tel45 33743, 56 606 703.

Raagi männi alt veeresminema hall, 21-käigu-line maastikujalgratasSchwinn. Hea kasutaja,palun too ratas tagasi.Anna teada telefonil59045498.

VVVVVeaeaeaeaeaparparparparparandusandusandusandusandusEelmise Muhulase

esiküljele pildiallkirjasattus viga lapsenimesse: õige on Anna-Lisa Kollo. Toimetajavabandab eksitusepärast!

Austatud muhulane!OÜ Häni Trans on Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mis loodi Muhus2003. aastal. Firma põhitegevusalaks on siseriiklik transport, erinevatepõllumajandusmasinate rent ning teenuse osutamine. Lühikese tegevus-aja jooksul on meie poolt pakutavate teenuste maht oluliselt suurenenud.Ettevõte on loonud endale uued väljundid erinevate transportmasinatening lisaseadmete näol, mis võimaldavad pakkuda optimaalseid lahendusinii firmale kui eraisikule.Järgnevalt ülevaade meie poolt pakutavatest teenustest ja hindadest:Kaeve-, laadimis- ja tasandustööd: 1 h / 290.- EEKVõsastunud maade niitmine: 1 h / 350.- EEKHeina niitmine rootorniidukiga: 1 h / 300.- EEKHeina kaarutamine: 1 h / 300.- EEKHeina pressimine nii ruloon- kui väikepakk: 1 h / 350.- EEK (hind koosnööriga)Küttepuude lõhkumine masinaga: 1 h / 300.- EEKKallurauto hüdrotõstukiga: 1h / 400.- EEK või 12.- EEK/kmFurgoonauto tagaluuktõstukiga: 1h / 280.-EEK või 10.- EEK/km.Autoveo treiler: 1h / 300.- EEK või 12.- EEK / km.Teedeehituse ja -sillutamise hind kokkuleppel.Hindadele lisandub käibemaks 18 %.Võtame rendile nii põllu- kui heinamaad, hind vastavalt maa suurusele jakvaliteedile kuni 400.- EEK hektar.Küsimuste tekkimisel helistage telefonil 50 97 679.Meeldivate kohtumisteni,

Erkki NoorOÜ Häni Trans juhatuseliige

Juulis on Liiva raamatukogus näitus Inmemoriam Aarne Vinkel (25.02.1918 - 11.06.2006).

TänuTäname südamest Muhu Noortekeskuse juhatajad

Arnek Grubnikut ja tema toredaid malevlasi Kadit,Penntyt, Timot ja Matit, kes tegid mitmel päevalRaegma külas hoolsalt tööd ja kellega oli ka meeldivkoos olla.

Raegma Sumari ja Kusta pered