Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
SA LOED TABASALU LASTEAED TIBUTARE UUDISTELEHTE
TEATED: 5.04.2016 koolieelikud koolitunnis TÜG-s;
kell 17.30 hoolekogu koosolek; TEATER LASTEAIAS
7.04.16 kell 9:30 – 10:10 Lasteteater Rõõmulill lasteaias etendusega "Päikesekiir
õpib nägema". Tibutare tervisenädal 11-15.aprill (ühised
hommikvõimlemised 8.15 saalis). 12.04.16 kell 11:15 – 12:00 Teater Sõber lasteaias etendusega "Aga mina" trauma- ennetus teema. 13.04.16 kell 10:00 – 11:00 Tibutare tervisematk; korraldajad Kiisud ja Tibud 14.04.16 pildistamine saalis: 9.00 Sipsikud; 9.45 Muumid; 10.30 Tibud; 11.15 Mikid; 12.00 dokumendi- ja perepildid. 15.04.16 rühmade pildistamine saalis: 9.00 Kiisud; 9.45 Piilud; 10.30 Naksid; 11.15 Krõllid; 12.00 dokumendi-ja perepildid. 19.04.16 kell 9:10 – 11:40 Sipsikute rühma õppekäik KIK projekti raames Harku metsa loodusrajal. 20.04.16 kell 10:00 – 12:00 Harku valla koolieelikute teatevõistlused kooli staadionil. 22.04.16 kell 9:30 – 11:30 Audentese vabariiklik spordipäeval Nakside ja Krõllide koondvõistkond. 28.04.16 kell 9:15 – 11:15 Krõllide rühm Loodusmuuseumi õppeprogrammil "Putukad" Nakside rühm Tervishoiumuuseumis õppeprogrammil „Söö terveks“. 29.04.16 kell 9:15 – 11:15 Nakside rühm õppekäigul Loodusmuuseumis õppeprogrammil "Putukad"; Krõllide rühm Tervishoiumuuseumis õppeprogrammil „Hügieenitund, päike nägi“.
Märtsikuu Kuldmunast saab lugeda:
Õnnitleme aprillikuu sünnipäeva lapsi; lk 2.
Väärtuskasvatuse meelespea annab nõu toidukordade planeerimisest, lk 2.
Kiisude lapsed loodusmuuseumis „Loomade aasta“ õppeprogrammil, lk 3-4.
Mereteemaline meisterdamisõhtu tõi Tibutare saali siginat-saginat täis, lk 4-5.
Kuidas Sipsikud oma nädala värviliseks muutsid, lk 6.
Piilud ja Naksid osalesid Estonia Teatri põnevas haridusprojektis „Hunt ja seitse kitsetalle“ ja jäädvustasid oma kogemused ka kunstiteostena õpetaja Ave juhendamisel, lk 6-10.
Tibutare õpetajad on tublid juhendajad ka teistele õpetajatele Harku vallas ja on huvitatud ka ise pidevalt õppima külastades kolleege teistes lasteaedades, õppekäik Tallinna Arbu lasteaeda, lk 11-12.
Tagasiside liikumisõpetaja praktikast õpetaja Anna juhendamisel Tibutares Liis Saarelt, lk 12.
Nakside hommikupoolik raamatute keskel, lk 13-14.
Tibutare laululind 2016 kontserdist, lk 14-16.
Krõllid õppisid Energia Avastuskeskuses, lk 16.
Meie koolieelikud esinesid edukalt Alasniidu Teatrifestivalil, lk 17-18.
Lasteaia köök soovitab tervislikku juurviljarooga, lk 18.
NR 65 MÄRTS 2016
1
2
ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVALAPSI:
3.aprill - KAIDO SANDER (remonditööline)
4.aprill - LEA LUUKAS (Piilude rühma õpetaja)
6.aprill - MEELIKA KIHVA (Sipsikute rühma õpetaja)
6.aprill- MARJU REBANE (Mikide rühma õpetaja)
14.aprill - MARIANNE VILLEMS (üldkoristaja)
Väärtuskasvatuse
meelespea
Meie keha pole tänapäevase toiduküllusega harjunud. Pideva näksimisega kaasnevas suu happelises keskkonnas hambad lagunevad. Sage söömine rikub hamba loomulikku mineraalainevahetuse, sest igale toidukorrale järgneva happerünnaku tagajärgede parandamiseks on vajalik kolm korda rohkem aega kui kestis happerünnak. Õpi pidama 3-4 tunniseid pause ehk ära näksi söögikordade vahel. Hambapastasse lisatud fluoriid muudab hamba pealispinna tugevaks. fluoriidiga tugevdatud hambavaapa ei suuda tavapärane happerünnak enam kahjustada. Hambapinnaga piisava fluoriidilao moodustamiseks peab hambapasta jääma hambaga kontakti võimalikult kauaks. Just sellepärast ei peaks peale hammaste harjamist suud veega loputama. Piisab liigse vahu välja sülgamisest. Tugevda hambaid igal hommikul ja õhtul, harjates neid vähemalt kahe minuti kestel fluoriidi sisaldava hambapastaga.
1.märtsi hommikul olid Kiisud ja Krõllid taaskord lasteaiaväravas, et sõita õppima loodusest uut ja põnevat muuseumitesse. Krõllid suundusid Energia Avastuskeskusesse mesilaste, ämblike ja muttide oskustega tutvuma, Kiisud suundusid Eesti Loodusmuuseumisse õppeprogrammile „Loomade aasta“.
KIISUDE LAPSED KUULAVAD, KUIDAS MEIE
LOOMAD EESTIS ELAVAD ERINEVATEL
AASTAAEGADEL.
TALVEL ON LOOMADEL JA LINDUDEL
EESTIS RASKE, SEST TOITU ON VÄGA
RASKE KÄTTE SAADA.
OSAD LINNUD LENDAVAD SIIS ÄRA
SOOJAMETALE ALADELE- NEED ON
RÄNDLINNUD, NEED LINNUD, KES
MEILE JÄÄVAD (PAIGALINNUD)
TOITUVAD SEEMNETEST, MARJADEST,
KULLILISED KA VÄIKESTEST
NÄRILISTEST.
PASKNÄÄR ON ILUS LIND, KELLE TIIVA
MUSTER MEENUTAB EESTI LIPPU:
OLEMAS ON SININE, MUST JA VALGE.
PASKNÄÄR KORJAB ENDALE TALVEKS
TOIDUVARUSID JA VARASTAB KA
ORAVA PEIDETUD VARUDEST
SÖÖDAVAT. OSAD LINNUD SÖÖVAD
ISEGI KUUSE JA MÄNNI OKKAID.TALVEL
PUTUKAD MAGAVAD JA LINNUD
NENDEST TOITUDA EI SAA.
KES ON EESTI VÄIKSEIM LIND?
SEE ON PÖIALPOISS
MIDA VEEL NÄHTI JA ÕPITI LOE
LINGILT:http://tibutare.edu.ee/documents/512
6258/8643425/KIISUDE+R%C3%9CHM+LOO
MADE+AASTA+%C3%95PPEPROGRAMMIL
.pdf/859428ce-e13f-4e06-bed3-1a3453dceeef
MIDA VEEL PÕNEVAT TEADA SAIME?
KUI PALJUD LINNUD MEILT TALVEL ÄRA
LENDAVAD, SIIS SIIDISABAD LENDAVAD JUST
VEELGI KÜLMEMATELT MAADELT MEILE.
SIIDISABAD LENDAVAD TAVALISELT PARVES JA
TOITUVAD MARJADEST. ERITI ARMASTAVAD
VIIRPUU PUNASEID MARJU.
LOOMAD EI SAA TALVEKS ÄRA LENNATA,
MIDA NEMAD SIIS TEEVAD- VÕI JÄRSKU
KEEGI LOOM SAAB LENNNATA?
JAH TÕESTI- ÜKS LOOM MEIL EESTIS
TEGELIKULT ON, KELLE MÕNED LIIGID TALVEL
SOOJEMATELE ALADELE LENDAVAD. SEE ON
NAHKHIIR. PALJUD LOOMAD LÄHEVAD
TALVEKS MAGAMA- KAS SA TEAD MÕNDA?
MAGAMA LÄHEVAD: KARU, MÄGER, SIIL, MAOD,
KONNAD. KARU SÖÖB END SÜGISEL PEAMISELT
VILJAST PAKSUKS JA MÕTLE- TERVE TALV LÄBI
MAGAB JA EI SÖÖGI. MAGAMISE AJAL SÜNNI-
VAD KARUEMAL POJAD, KES SIIS UINUNUD
„EMMELT“ PIIMA IMEVAD.
1. MÄRTSIL KÄISID KIISUD LOODUSLOOMUUSEUMI ÕPPEPROGRAMMIL „LOOMADE AASTA“ KIK PROJEKTI
RAHASTUSEL.
3
Tore oli näha hästi palju isasid koos lastega meisterdamas. Oli ka peresid, kus nii ema kui ka isa kohal ja jagus ka vanavanemaid- seega 3 põlve kenasti koos tööpäeva õhtul pingeid maandamas "kunstiteraapiaga".
Kiisude õpetaja Kaie: saime vaadelda ja kuulata Eestimaal elavatest lindudest ja loomadest erinevatel aastaaegadel. Meil oli väga tore giid, kes oskas lastele arusaadavas keeles jutustada, oskas hoida põnevust, lubas lastel oma käega katsuda ja nuusutada. Ka mina õpetajana sain uusi teadmisi näiteks mutid talvel ei magagi maa-all ja nägin esimest korda oma silmaga, kui väike on meie kõige väiksem linnuke-pöialpoiss. Kõik see vahva linnas käik oli lastele tasuta. Kui järgmine aasta ka õnnestub KIK-lt keskkonnahariduseks toetust saada, võtame kindlasti osa. Aitäh Reelile (metoodik), kes projekti meile kirjutas. Tänavad Kiisud.
3. MÄRTSIL TOIMUS TIBUTARES TRADITSIOONILINE
PEREÜRITUS, MEISTERDAMISÕHTU. SEL AASTAL PÜÜDSIME
OMA PANUST ANDA MEREKULTUURI AASTALE JA KUNSTI
LUUA MÕELDES MEREGA SEONDAVALE.
KÕIGEPEALT TUTVUTI
NÄIDISTE LAUAL
OLEVAGA JA TEHTI
VALIK, MIDA
MEISTERDAMA HAKATA
4
Meisterdada sai tuletorni, akvaariume nii karpi kui pudelisse, muidugi siis ka erinevaid kalu küll fooliumist ja kilest ja paberist; voltida paate ja purjekaid; maalida rannakive, kujundada pildiraame ja liivapilte, õppida kortsutamistehnikas pilti looma. Saali keskel oli näidistelaud, kust lapsed tegid valiku, mida siis koos vanematega meisterdada. Populaarsemad valikud olid akvaariumid ja tuletornid.
Suur tänu kõigile osalejatele ja lasteaia tiimile: kunstiõpetaja Avele, logopeed Aadele, muusikaõpetaja Birgitile ja meie direktor Leale, kes kõik olid abiks meisterdamisideede välja pakkumisel ja osalejate juhendamisel.
Samuti tänud rühmaõpetajatele, kes ka mõtteid pakkusid ja materjalidega toetasid. Oli tegus ja tore kvaliteetaeg lastele ja peredele.
Reeli Simanson, õppealajuhataja.
PUDELISSE AKVAARIUMI TEGEMINE OLI
PÕNEV
AKVAARIUMISSE KALAD VALMISID
FOOLIUMIST, ISEGI SOOMUSED SAID
VÕRGU ABIL KALALE TEHTUD
KIVIDE MAALIJATE TÖÖLAUD
MAJAKA MEISTERDAMISEGA HOOS
MEIL ON NÜÜD OMA MAJAKAS, KOOS
ISAGA TEHTUD KAUNIKENE
5
Märtsi kuu esimese nädala teemaks oli: „Värviline maailm" ning Sipsikutel oli igal päeval seljas kindlat värvi riietus. Esmaspäeval oli valida kas riietuda valgesse või musta. Alustasime Ellen Niidu raamatu "Suur maalritöö" lugemist ja vaatamist. Sealgi oli maailm alguses ainult must ja valge. Teisipäeval oli seljas midagi punast või roosat. Kolmapäeval kollane/oranž, neljapäeval sinine või lilla ja reedel roheline. Lisaks muidugi katsed värvidega ja meisterdamine Eno Raua raamatu „Pliiatsilugu" järgi, kus tuli näiteks joonistada viite värvi päikest :) MUST JA VALGE ESMASPÄEV PUNANE TEISIPÄEV KOLLANE KOLMAPÄEV
SININE NELJAPÄEV ROHELINE REEDE
Lapsed olid väga elevil ja ootasid iga päev ühisfoto tegemist.
PIILUD JA NAKSID ESTONIA TEATRIS.
7. märtsil külastasid Piilude ja Nakside rühmad Estonia Teatri talveaeda. Osalesime
üheosalises õppeprojektis „Hunt ja seitse kitsetalle", kus lastel oli võimalus kaasa
lüüa lavastuse sünniloos algusest lõpuni.
Kõigepealt said lapsed etenduse juhilt teada, mis on ooper, ballett, talveaed. Seejärel
asuti üheskoos etendust lavastama. Lugu kurjast hundist ja seitsmest kitsetallest oli
kõikidele lastele juba tuttav ning paljudele ka lemmikmuinasjutuks.
8
Sipsikute õpetaja
Merilin
6
MIDA ARVASID OMA ESIMESEST ROLLIST VÄIKESED NÄITLEJAD ISE?
ELLI: „VÄGA HEA TUNNE OLI. NATUKE HIRMUS OLI SEAL HUNDI KÕHUS OLLA. PIME OLI. KUI PÄRAST KÕIK PLAKSUTASID, OLIME NAGU PÄRIS NÄITLEJAD. LISANDRA: ALGUL MÕTLESIN, ET MA EI JULGE ESINEDA TEISTE EES, AGA LÕPUKS OTSUSTASIN IKKA MINNA. SUURED NÄITLEJAD OLID MULLE TOEKS, JULGEM OLI. KUI ETENDUS LÄBI SAI, SIIS OLIN ENDA ÜLE UHKE, ET SAIN ESINEMISEGA HAKKAMA.
KONRAD ARNE: TÕSTSIN KÄE, SEST MULLE MEELDIB ESINEDA. HEA TUNNE OLI TEISTE EES ESINEDA, ET TEISED VAATAVAD SIND. KUI ETENDUS LÄBI SAI, TEKKIS HEA TUNNE, ET TAHAKS VEEL ESINEDA.
Nüüd aitasid lapsed etenduse juhil valida publiku
hulgast kitsetalled. Nii sai Piilude Ellist kitsetalleke
Tasane, Nakside Konrad Arnest Hõbekarv ja
Lisandrast Tuttsaba. Kitseema, hunti, möldrit ja
pagarit mängisid päris näitlejad.
Laulu ja tantsu saateks mängis väikene keelpillide
ansambel. Lapsed said teada, mis vahe on viiulil
ja vioolal, missugune näeb välja tšello ning millist
häält need pillid teevad.
Üheskoos kujundati lava ja etendus võiski alata.
Meie lapsed - kitsetalled, olid väga tublid ja
nautisid rõõmuga näitlemist.
7
Ka publik jälgis etendust suure huviga. Lapsed said juurde uusi teadmisi ja innustust
lavastuste läbiviimiseks.
Piilud mängivad rühmas siiani kitsetallede etendust. Vahel tuleb ka juurde uusi tegelasi ning
lõpus võib hunt karistuseks kaevu kukkuda, vangi minna või koguni heaks hundiks muutuda
ning kitsetalledelt vabandust paluda.
Oleme tänulikud "Estonia" teatrile sellise vahva ja õpetliku programmi eest ning
soovitame võimalusel ka teistel rühmadel selles osaleda.
Jutu pani kirja Piilude õpetaja Marika. Fotod Nakside õpetaja Sirjelt.
8
3. märtsil osalesid 2 Tibutare õpetajat Alasniidu Lasteaias korraldatud kogemuskonverentsil. Muusikaõpetaja Birgit tutvustas Harku valla kolleegidele muusikaõpetaja lõimimise võimalusi teiste õppevaldkondadega. Õpetaja Marika Piilude rühmast tutvustas oma suurest kogemuste varasalvest põnevaid võtteid ja mänge laste lugema õpetamiseks. 15. märtsil külastasid meid Teelahkme lasteaia õppealajuhataja ja 5 õpetajat. Soov oli tundma õppida meie majas sellest aastast kasutusel olevat sotsiaalsete ja õpioskuste programmi „Samm- sammult“. Selleks, et näha metoodika toimimist praktikas viis Muumide õpetaja Helin Laimets külalistele läbi lahtise tegevuse. Lapsed õppisid ära tundma fotolt, näoilmelt erinevaid emotsioone, võtteid rahunemiseks ning oma emotsioone ka kunstis väljendama. Külalistele tekitas metoodika huvi ja leiti, et kindlasti on see toimiv, kompaktne lähenemine laste sotsiaalsete oskuste õpetamiseks. Külastasime ka Mikide rohma, kus õpetaja Marju laulis meie 3.4 aastaste lastega metoodikas kasutatavaid laule ja rääkis oma kogemustest õppeprogrammi rakendamisel. Seejärel suundusime õppeklassi, kus näitasin külalistele õppeprogrammi sisu ja õpetaja raamatut, postreid, fotomaterjale ja vastasin külaliste küsimustele. Tänan südamest õpetaiad: Helinit, Marjut, Marikat ja Birgitit, kes olid kohe valmis oma kogemusi tutvustama kolleegidele meie vallast. 16. märtsi lõunapausi ajal komplekteerisime autod ja sõit läks Tallinna Arbu Lasteaia poole, et osa saada ühe tublima venekeelse lasteaia kogemustest terviseedenduse valdkonnas.
Tüüpprojekti järgi ehitatud basseiniga lasteaed oli mõeldud 12 rühmale. millest 4
olid sõime- ja 8 aiarühma. Ühe rühma ruumid on ümber tehtud spordisaali arvelt ja
VALIK LASTE TÖID
SAADAME EDASI 1.
MAIKS ESTONIA
TEATRISSE LASTE
KUNSTITÖÖDE
KONKURSILE.
AITÄH ÕPETAJA
AVELE!
10
oli nüüd kasutuse sõimerühma jaoks. Praeguse seisuga töötab Tallinna Arbu
Lasteaias kokku 12 rühma, mis jaotuvad järgmiselt:
3 sõimerühma
9 aiarühma, millest kaks on keelekümblust rühma (kus üks õpetajatest suhtleb
lastega ja juhendab nende tegevusi eesti keeles, teine – emakeeles).
Lasteaeda sisenedes nägime kõigepealt uhket infotelerit, kus siis maja uudised
kõigile kohalviibijatele pidevalt nähtavad.
PÕRANDAMATID JALATALDADE
RAVIVÕIMLEMISEKS
Lisaks laste füüsilisele tervisele (rühmades olid ka
näiteks õhuniisutamise aurumasinad), pöörati ka
suurt tähelepanu vaimsele tervisele. Peaaegu igas
rühmas oli kasutusel Kiusamisest vaba lasteaia
metoodika, kasutati värvusteraapiat (laps ja vanem
valivad värvi ja märgivad oma meeleolu hommikul
tulles ja õhtul minnes), muinasjututeraapilist
metoodikat.
Kõige enam üllatas see, kui palju vanemad
rühmatöös kaasa lõid valmistades õpimappe koos
lastega kodus, draamaõppeks dekoratsioone,
peenmotoorika arendamiseks erinevaid
õppevahendeid.
IGAS RÜHMAS OLI OMAMOODI LEIDLIKUD
LAHENDUSED LEITUD.
VÄRVUSTERAAPIA PÄIKE
Lapsed käivad lasteaias basseinis ujumas 2 korda
nädalas, kes basseini ei lähe on lasteaia saunas.
Kõikides rühmades toimib laste karastamine ja
lamppöidsuse ennetustöö. Selleks on vanemate abiga
õmmeldud erinevatest tekstiilidest ja materjalidest
matid, millel siis lapsed käivad paljajalu magamast
tõustes.
11
LIIKUMISÕPETAJA PRAKTIKA TABASALU LASTEAIAS TIBUTARE Olen Liis Saarik ja õpin Tallinna Ülikoolis, erialal „Koolieelse lasteasutuse õpetaja“, kuid kõrval eriala on Liikumisõpetaja alushariduses. Praktikatel on meil alati ette antud praktika baasid, seekord sain mina endale Tabasalu lasteaia Tibutare praktika baasiks. Olin ärevil, kuna ma ei olnud näinud liikumisõpetaja tunde, mis ei ole ette planeeritud näidistundideks. Minu juhendajaks sai liikumisõpetaja Anna Sõõrd, tema juhendamise all õppisin paljutki. Tema isiksus oli rahulik, sõbralik, alati rõõmus, tasase häälega ja lapsed armastavad teda, seda oli näha juba sel hetkel kui lapsed tundi tulid. Kui rühmas on mõni laps, kelle tähelepanu hajub siis Anna oskab oma olekuga teda uuesti tegevuse juurde suunata, see oskus tuleb ajapikku. Ma nägin kui lihtsalt saab muusika ja loovjutuga muuta liikumistunni huvitavaks lastele, tänu Annale sain juurde palju ideid, kuidas erinevate vahenditega nii looduslikega kui ka liikumistunniks kasutatavate vahenditega saab liikumistundi rikastada. Sain vaadelda õues tunde, tavaliselt tehakse liikumistunde saalis. Õues saabki ära kasutada looduslike vahendeid, lindude hääli, looduse vaatlemist, puid mis on lasteaia õuel olemas ja erinevaid värve. Pidin tegema praktikal ka ühe ürituse aga kuna Tibutares oli sel nädalal tulemas „Tibutare Laululind“ lauluvõistlus, siis sain seal kaasa lüüa peojuhina. Olime muusika õpetajaga endid maskeerinud konnaks ja pardiks, kuna mul oli ülesanne üritust läbi viia ka liikumisvõtmes siis sain enda osa konnana ära kasutada, et vahepausiks teha lastega „Konna võimlemist“. Sain juurde jälle ühe väga positiivse ja teistsuguse kogemuse, kuidas loovalt läheneda peojuhina, et rikastada üritust, kus lastel on põnev ja huvitav. Olen praktika juhendaja Annaga väga rahul, kuna õppisin temalt väga palju. Eriti seda, kuidas ennast kehtestada liikumistunnis, kui on lapsi, kes on ärevad ja neid uuesti tegevuse juurde tagasi suunata. Sain suhelda lasteaia personaliga ja rühmaõpetajatega, kes kõik võtsid mind vastu rõõmsameelselt, positiivse suhtumisega, tundsin ennast seal need kaks nädalat, kui kodus. Lahkun praktikalt vaid positiivsete emotsioonidega, rohkete ideede pagasiga, kogemuste võrra rikkamana. Soovin tänada kogu lasteaia personali ja vahvaid lapsi sooja ja lahke vastuvõtu eest! Liis Saar
Õpetaja demonstreerib projektõppe raames
koostatud õpimappe. Iga laps saab oma
perega tehtud kodutööd tutvustada teistele
ja nii õppida oma mõtteid tutvustama
teistele.
12 Lisaks eelnevale oli lasteaias kasutusel Regio Emilie metoodika, osades rühmades Montessori pedagoogikale omased võtted, kus palju pannakse rõhku lapse käe arendamisele (peenmotoorikale) näiteks erineva suurusega pintsettidega terade tõstmine ja palju muud põnevat.
Lasteaed on aktiivne mitmetes projektides, näiteks
lõimumisprojekt „Eesti rahvakommete varasalv
ausse”, igas rühmas oli Eesti sümboolikaga nurgake
lastele, koostööd tehakse mitmete eestikeelsete
lasteaedadega ning osaletud on ka rahvusvahelises
koostöös. Õppevisiit lõppes kohvilaua taga, kus meile pakuti väga maitsvaid sprotipirukaid ja puuvilja. Arutasime ka koostöövõimaluste üle. Oleme väga tänulikud lasteaia direktorile Alvina Maasikule ja õpetajatele, kes kõik meile oma tööd entusiastlikult tutvustasid. Reeli Simanson- õppekäigu korraldaja
HOMMIKUPOOLIK RAAMATUTE
KESKEL.
Raamatu – ja muinasjutu nädala
raames külastas Nakside rühm
neljapäeva, 17. märtsi
hommikul Tabasalu
Raamatukogu. Eelmise päeva
õhtul teatasid lapsed
vanematele, et homme peab
kindlasti lasteaeda tulema, sest
me läheme hästi huvitavasse
kohta. Ühise jutuajamise käigus
selgus, et ainult kaks laste ei
olnud kunagi raamatukogus
käinud, nüüd ootasid nad sinna
minekut erilise huviga.
Peale hommikusööki teele
asutigi. Kuigi jõudsime
raamatukokku pisut enne
avamist, meid juba oodati.
Juhataja Ede Kutsar alustas
raamatukogus ringkäiku
küsimustega: „Kes on enne siin
käinud? Miks on raamatukogu
vaja?” Nüüd läks jutuvada lahti,
kõik tahtsid sõna sekka öelda.
See oligi loomulik, sest enamus
lapsi olid siin käinud koos ema- isaga või õe-vennaga, isegi vanaemaga.
Jutud räägitud, selgitas juhataja Ede, et kui lastest saavad koolilapsed, siis
tohivad nad juba üksi raamatukogust raamatuid laenutada, aga enne peavad nad
end registreerima lugejaks ja saama endale lugejakaardi. Lisaks said lapsed
teada, et raamat tuleb kokkulepitud kuupäevaks raamatukokku tagasi tuua, sest
teised lapsed soovivad ka seda lugeda. See info sobis hästi meie selle nädala
vanasõnaga: „Iga antud lubadus on võlg” ja selle vanasõna tähendust teadsid
kõik Naksid hästi. Veel kordas juhata Ede lastele, et raamatutega tuleb kodus
hästi hoolivalt ringi käia – mitte määrida, lõhkuda, täis joonistada, raamatusse
kirjutada. Lapsed lubasid neid soovitusi kindlasti täita.
13
Järgmisena said lapsed tutvuda raamatutega, mida on laste poolt kõike rohkem
laenutatud. Nii mõnigi laps hõiskas üle teiste, et minul on kodus ka see raamat.
Nüüd liitus meie rühmaga raamatukoguhoidja Lenne - Liina Lembra, kes valis
laualt Drew Daywaldi raamatu „Rasvakriitide mäss”, viis lapsed nn
loenguruumi, kus ta selle raamatu seal lastele ette luges. Laste arvates oli see
hästi tore ja õpetlik lugu hoolivusest. Hiljem said lapsed ühiselt raamatu
illustratsioonidega tutvuda ning omavahel arutada, mida nad piltidel näevad.
Enne raamatukogust lahkumist oli lastel tore võimalus ise endale meelepärane
pildiraamat või teatmeteos riiulilt võtta ja rahulikult seda sirvida. Täideti ka laste
soovid, kellel oli kohe kindla temaatikaga raamatu soov. Keskendunult ja huviga
jälgiti raamatuid kas üksi, väiksema või suurema seltskonnaga. Äraminekust ei
tahetud kuuldagi. Kui raamatukogu töötajad kutsusid lapsi tagasi koos
vanematega, lubati seda nüüd kohe kindlasti teha. Tänutäheks õpetliku
õppekäigu eest oli laste poolt kõigile töötajatele kõlav ja valjuhäälne „aitäh!”,
kimp kevadlilli ja suur tahvel šokolaadi. „Peatse kohtumiseni!” kõlas vastuseks.
Naksid õpetaja Sirje Reinla
Tibutare lasteaed oli 16. märtsil traditsiooniliselt täis laste laulu - toimus iga kevadine kontsert "Tibutare Laululind 2016". Sel aastal toimus kontsert raamatu - ja muinasjutunädala raames. Mis muinasjutt võiks ilmestada laste kaunist laulu? Ilusaid ja õpetlikke lugusid on raamatutes väga palju ning kes ei teaks lugu konnast, kes mingil hetkel muutub kauniks printsiks. Ei suutnud ma valida ühtegi lugu meie kontserdi ilmestamiseks. Lastelaulud ja nende laste lauluhääled, kes neid laulavad on juba isegi nii ilusad ja ilmekad, et otsustasin neid mitte ühegi klassikalise muinasjutuga varjutada. Tõin peosaali tegelastena hoopis hädiselt krooksuva konna ja upsakalt prääksuva pardi, kes üritasid peo alguses ise kontserti anda. Üpris kiiresti said konn ja part aru, et ainult nende krooksumine ja prääksumine ei kanna kontserti välja. Nad soovisid kuulata laste kauneid laule ja seda eesti keeles. Nii otsustasid
NAKSID RAAMATUKOGU TÖÖTAJATEGA
RAAMATUTE PÕNEVAST MAAILMAST OSA
SAAMAS.
ON IKKA PÕNEVAD PILDID SIIN PRAEGUSE
AJA LASTE LEMMIK-
RAAMATUS“RASVAKRIITIDE MÄSS“
14
peategelased välja hõigata Tibutare lasteaia kõige julgemad, vapramad ja musikaalsemad lapsed, kes andsid imelise kevadkontserdi. Kuna vapraid lauljaid on meie lasteaias palju, siis korraldasid konn ja part selle ettevõtmise kahes jaos. Nooremate rühmade - Tibud, Mikid, Sipsikud ja Muumid - laululapsed lasid häältel kõlada juba kell 10 hommikul. Lauldi nii lumemehest, päkapikust, kodust, lapse õnnelikuks olemisest, maitsvatest pannkookidest kui karujõmmi unest. Tüdrukute hulgas oli ka üks vapper poiss Romet Muumide rühmast, kes julgelt üksi laulis. Tüdrukud laulsid nii üksi kui ka kahekesi, siis on ju ikka kindlam ja toekam. Kes olid need kauni häälega tüdrukud, kes konnale ja pardile ilusas eesti keeles laulsid? Mikide rühmast Laura ja Marietta, Tibude rühmast Eliise, Elizabeth ja Mona, Muumidest Frida ja Laurett ning Sipsikutest Keiti-Kristal, Iiris, Ella Ireen, Mia Mirtel ja Marta.
Vanemate rühmade - Piilud, Kiisud, Naksid ja Krõllid - lapsed lõid oma häälepaelad valla 11.15. Ka konn ja part olid selleks ajaks jõudnud omajagu harjutada ning nende krooksutamised ja prääksutamised kõlasid üpris nauditavalt. Vähemalt lastel oli lõbus nendega! Vanemate rühmade lapsed laulsid väga erinevatest asjadest ja teemadest: talve ootusest, pilvepiltidest, unenägudest, kodust, lobisevatest sõbrannadest, õnneseenest, lumepallist, kaheteistkümnest kuust, printsessist, lapse kasvamisest, kummikute talveunest ning väikesest muusikust. Selliseid muinasjututeemalisi laule laulsid tüdrukud. Vanemate rühmade poisid - Samuel, Rasmus ja Kristofer - laulsid sellistest mehistest elukutsetest nagu kokk ja autojuht. Nad olid tõelised härrasmehed lipsude ja viigipükstega ning muheda esinemisega. Konnal ja pardil ei jäänud muud üle kui imestada nii tublide, ilmekate ja vaprate lauljate üle. Nad andsid kõikidele laululastele vapruse ja tubliduse märgid, mille peal on Tibutare laululinnu logo. Publik sai konnaga koos ka võimelda, et pisut oma jalgu sirutada. Kontserdi
15
TIBUTARE LAULULINNUD MUUMIDEST, SIPSIKUTEST, TIBUDEST JA MIKIDEST
tervituslaul "Tere lasteaiapere" ja traditsiooniline lõpulaul "Laul sai otsa" kõlas nii publiku kui solistide esituses. Ka sel aastal oli suurtel kuulajatel võimalus ära märkida oma lemmik igas vanuserühmas, et välja selgitada need laululinnud, kellega minna esinema Harku Valla Laululaps 2016 kontserdile. Minu kui väga musikaalse pardi jaoks ( mängisin peol pardi osa) oli suur rõõm täheldada, et sel aastal läksid pardi ja publiku arvamused kõigis vanuserühmades kokku. Annan suure rõõmuga teada nende laste nimed, keda kuuleme laulmas veel suuremal laval, Tabasalu Gümnaasiumi aulas 17. aprillil - Laura Mikidest, Keiti-Kristal Sipsikutest, Mia Marie Kiisudest, Samuel Naksidest ja Pärle Krõllidest. "Okas kurku"!
Aitäh kõigile, kes tegid taaskord suurepärast koostööd kontserdi õnnestumiseks - Reeli - kavalehed, uhked märgid ja fotod, Ave - imeline dekoratsioon, Anna - paraja volüümiga muusika, Irena - suurepärane helitehnik, praktikant Liis - lastepärane ja lahe peategelane konn. Aitäh kallitele lastevanematele, kel oli võimalus tulla kuulama ja vaatama oma lapse esinemist! Teie öeldud tänusõnad tähendavad mulle palju! Kaunist laulukevadet soovides muusikaõpetaja Birgit.
Märtsi alguses külastasid Krõllid Energia Avastuskeskuses haridusprogrammi“ Insener mutt
ja arhitekt ämblik“. Lapsed õppisid programmi kaudu tarkade mesilaste elu tundma, said
läbida liblika elutsükli ja tutvuda ämbliku arhitekti oskustega ning muti ehituskunsti iluga.
TIBUTARE LAULULINNUD KRÕLLIDEST, NAKSIDEST, PIILUDEST, KIISUDEST
16
Energiast ja tarkusest pakatavana said Krõllid ka oma käte osavusega rühmas juba arhitekti
oskusi katsetada. Ühistööna valmis uhke linnamakett.
SEEGA
TULEVIKUS
TEATE,
KEDA
OMALE
MAJA
PROJEK-
TEERIMA
KUTSUDA.
KRÕLLIDE RÜHM PÄLVIS TIITLI „PARIMA
MUUSIKALISE KUJUNDUSEGA ETENDUS 2016“
ÕNNITLEME JA TÄNAME LAPSI, JUHENDAJAID.
KRÕLLID MESILASTE TARKUSEGA
TUTVUMAS
LISANDVÄÄRTUSENA SAADI TEADA KA,
KUIDAS TEKIB ELEKTER
17
Valmistamine: Koostisosad erinevates pottides pehmeks keeta, et paremini maitsestuks pane keeduvette erinevaid maitseaineid. Seejärel pane kõik pannile, lisa natukene vahukoort ja võid ning lase ahjus – õrnalt pealt krõbedaks. Ahjust välja võttes võid lisada veel maitseks tilli ja vajadusel soola. Head isu!
Kohtumiseni APRILLIS!
Ahjuköögiviljad ürtidega Kogust võib ise reguleerida. Vaja läheb: kartulit, porgandit, kaalikat, taluvõid, vahukoort, maitseks: ürdisoola-rosmariini-tilli-murulauk segu.
NAKSIDE RÜHM SAI PÄRJATUD TIITLIGA
“ PARIMA TANTSULISE LIIKUMISEGA
ETENDUS 2016“.
ÕNNITLEME JA TÄNAME LAPSI,
JUHENDAJAID.
18