Neeme külas uus unikaalne lasteaed

Loo lasteaia ehitus jätkub täie hooga

Võitlus õiglaste kütte- ja soojahindade eest

Vallavalitsus esitas konkursile Kallavere ja Neeme külad

Elsa Rikandi kultuuri-preemia 2009

KOSTIVERE MÕISA PÄEV29. augustil 2009 kell 15. 630 aastat mõisa esmamainimisest.Riietu mõisapeole kohaselt. 15.00 Pidulik avamine, pajatab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, nõukogude aeg nii pildis kui fi lmis.16.00 Klassikalise muusika kontsert Loo ja Kostivere õpilastelt.17.00 Mõisalaste tubateater.18.00 Vanaaegsed tantsud ja mängud.19.00 Vanamuusika ansambel Hor-tus Musicus. Kunstiline juht Andres Mustonen.• Kohvik ja keskaegsed road.• Fotokonkursi “Meie lemmikud” võitjate väljakuulutamine: www.Kostivere.com.• Kohal päevapiltnik, kes jäädvus-tab sind sõprade seltsis, nagu tehti sajand tagasi. • 16.30 ja 17.30 ekskursioonid mõisas Võimalus endale mälestuseks valmistada mõisa vapiga meene.Sissepääs tasuta.

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

SISUKORD

Loo Keskkool jälle nagu uus

Loo Keskkooli pidulik avamine toimub esmaspäeval, 31. augustil kell 12.00. Ajavahemikul kell 14.30–16.00 on uus kool avatud kõigile tutvumiseks.Teisipäeval, 1. septembril kell 12.00 toimub Loo Keskkooli esimeste klasside aktus.Kell 10.00 toimub aktus 2.–12. klassi õpilastele.1. septembril on Loo Keskkooli uksed avatud kõikidele ajavahemikul 15.00–18.00.

Priit PõldmaAbivallavanem

Nüüd sai koolimaja tões-ti valmis. Täpselt tähtajaks andis ehitaja meile üle kva-liteetselt renoveeritud hoo-ne. Lõputud arutelud, töö-koosolekud ja läbirääki-mised on läinud meelest, rõõm uuest majast liigutab meid kõiki: lapsi, õpetajaid ja vallaametnikke.

Algava õppeaasta lävel Jõe-lähtme valla suurimas koo-limajas ringi liikudes mee-nub ajalugu – omal ajal oli Loo Keskkool teatud mõttes arhitektuuri tippsaavutus. Mis teha, aga nii on, et mi-nevikuta pole tulevikku. Ligi kolmkümmend aastat taga-si 1. septembril 1982 avati Loo

Lasteaed-Algkool, mis oli esi-mene omataoline Nõukogu-de Liidus. Kooli loomist vedas Tallinna Näidislinnuvabri-ku direktor Aleksander Lind. Tolleaegsetest pedagoogidest on tänaseni tegusad ja jäänud rivvi õpetajad Sirje Aava, Tiiu Kivirähk, Leili Värte ja Milvi Valvik.

1. septembril 1987 kell 14.00 toimus juba uue koolihoone pidulik avamine. Omanäoli-ne avara siseõuega ringhoo-ne sai kuulsaks üle terve Ees-ti. Kuna õpilasi oli ligi kolm-sada, siis võeti 1988. aastal kindel suund keskkooli loo-misele. Ajapikku aga linnu-vabriku hiilgus kadus ja mõ-te juba keskkooliks kasvanud haridustempli laiendamisest jäi soiku. Koos majandusras-kuste ja ühiskonnakorra va-hetumisega raugesid remon-dimõtted paratamatult. Valla

tulubaas oli taasiseseisvumi-se algusaastal küllalt tagasi-hoidlik, koolimaja täitis oma ülesanded kuidagi ära ja val-la kulud-tulud said enam-vä-hem tasa, ülikallis remont ei tulnud siis kõne allagi.

Sügisel 2008 lõpuks siis-ki remonditööd algasid ja on tänaseks jõudnud lõpusir-

gele. Selle aasta 1. septemb-ril võtab meie suurim kooli-hoone õpilasi vastu värskelt remonditud klassides. Seest-poolt ei meenuta miski, et te-gu oleks remonditud hoone-ga, sest maitsekas sisekujun-

dus, erksad värvitoonid, uus sisustus loovad mulje täiesti uuest hoonest. Remondi käi-gus ehitati majale muu hul-gas uus ventilatsioonisüs-teem, rekonstrueeriti veeva-rustus ja kanalisatsioon, soo-justati katus ja sokkel. Uue il-me sai ka kooli territoorium – laiendati parklat ning sise-hoovi, parandati kõnniteid ja haljastust. Vald peab tagama lastele hariduse võimalikult kodukoha lähedal, õpetajatel peab olema sõbralik töökesk-kond.

Tänan Loo Keskkooli õpeta-jaid ja teenindavat personali kannatlikkuse eest. Kindlas-ti pole teil kerge olnud järjest rohkem lagunevas koolihoo-nes anda õpilastele väga kva-liteetset haridust ja kasvata-da neid tublideks inimesteks. Loo kool on kuulus kui tun-nustatud keeltekool, pea igal

aastal on vallavalitsus saanud tänada mõnd medaliga lõpe-tajat või vabariikliku tunnus-tuse pälvinud õpetajat. Eral-di tänu väärib ka personali remondiaegne mõistev suh-tumine. Inimesed tegid palju väga vajalikku vabatahtlikku tööd. Koristusfirmade palka-mise asemel saime päris suu-re summa raha suunata ehi-tustegevusse. Mis parata, olu-liselt lühemaks jäi kooli juht-konna suvepuhkus. Suur tänu kõigile Loo aleviku elanikele, kelle harjumuspärast elu ke-set alevikku toimuv koolire-mont mõnevõrra häiris.

Loodetavasti innustab uue-nenud koolimaja igaüht või-malikult hästi õppima ja õpe-tama ning hoidma oma kodu-kohta. Kena edukat õppeaas-tat kõigile, kes varsti sammud jälle kooliteele sätivad! Koh-tumiseni 1. septembril!

Omanäoline avara siseõuega ringhoone sai kuulsaks üle terve Eesti.

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

2

Hea lehelugeja, märkamatult on saabunud august, suvi on jõudnud lõpusirgele.

Lõpusirgele hakkab jõudma ka Jõelähtme valla volikogu kuuen-da koosseisu valitsemisaeg. Erinevalt paljudest teistest valdadest on meie valla rahaline seis suhteliselt rahuldav, eelarvesse on tulumaksu laekunud küll vähem kui eelmisel aastal, kuid paremini, kui eelarves-se konservatiivselt planeerisime. Seetõttu on võimalus lisaks valmi-nud Loo keskkoolile ja Neeme lasteaiale jätkata ka Loo lasteaia juur-deehitust.

Volikogu puhkuse-eelne korraline 52. istung toimus 30. juunil, mis-tõttu pole lehelugejatele saanud olulistest otsustest ülevaadet anda. Kuna ukse ees on kohaliku omavalitsuse valimised, siis lühidalt ot-sustest, mis on seotud volikogu ja valimistega. Võttes aluseks kohali-ku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja lähtudes rahvastikure-gistri andmetest, määras vallavolikogu järgmise volikogu koosseisu liikmete arvuks 17. Samuti kinnitasime valla valimiskomisjoni esime-he, kelleks määrati ametikohast tulenevalt vallasekretär Leho Kure, ja liikmed koosseisus Tõnu Truumaa, Maria-Marika Kurvet, Ülo Laane-mets, Laine Mei, Urve Mesilane ja asendusliikmeks Helle Hütsi.

Järgnevalt kinnitati Jõelähtme Vallavalitsuse 2008. majandusaasta aruanne. Aruande mahukuse tõttu ei hakka me sellel pikemalt peatu-ma, kuid asjast huvitatutel on aruandega võimalik tutvuda kodulehel aadressil www.joelahtme.ee.

Vallavalitsus esitas 2009. aasta eelarve lisaeelarve eelnõu.2009. aas-ta riigieelarve teise lisaeelarve vastuvõtmisega ning sellest tuleneva hariduskulude eraldiste vähenemisega seoses on Jõelähtme Vallava-litsuse poolt koostatud valla 2009. aasta esimese lisaeelarve projekt. Lisaeelarve eesmärk on viia valla 2009. a eelarve kooskõlla negatiiv-sest riigieelarvest tulenevate eelarve mahtu vähendavate mõjudega nii tulude kui kulude osas. Lisaeelarve eelnõuga paralleelselt esitati volikogule kinnitamiseks määruse eelnõu Jõelähtme valla munitsi-paalkoolide pedagoogide töötasustamise aluste kohta muudetavates eelarvetingimustes. Vabariigi Valitsuse määrusega jäävad õpetajate palga alammäärad 2009. aasta II poolaastal 2008. aasta tasemele.

Lastevanemate jaoks olulise otsusena nõustus volikogu rahalis-te kohustuste võtmisega kuni 4,3 mil-joni krooni ulatuses Loo lasteaia re-konstrueerimise kulude katteks. Jõe-lähtme Vallavalitsusel oli vaja nõus-olekut rahaliste kohustuste võtmiseks 2009. aasta eelarves hankelepingu sõl-mimiseks rekonstrueerimise summa ulatuses. Loo lasteaia ehituseks vajali-kud vahendid on Jõelähtme valla 2009. aasta eelarves seotud tuludega vara müügist. Järgmise päevakorrapunkti-na avaldas volikogu oma arvamuse Jägala II geoloogilise uuringu loa taotluse kohta Keskkonnaametile, milles Jõelähtme Vallavolikogu pi-das põhjendamatuks Jägala II geoloogilise uuringu loa väljastamist Avermont Invest OÜ-le Ruu küla Tammiku maaüksusel.

Kinnitati volikogu otsus algatada “Jõelähtme kirikumõisa hoonete ja maade baasil “Avatud õppe- ja rekreatsioonikeskuse Meele Vald” ra-jamise ettevalmistamine” väljaarendamise kava ning keskkonnamõ-ju strateegiline hindamine, mille eesmärk on rajatava keskuse ener-giamajanduse, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kontseptuaalsete läh-tekohtade koostamine ja rekreatsioonikeskuse väljaarendamine.

Esitati taotlus Harju maavanemale taotleda munitsipaalomandis-se Jõelähtme vallas Iru külas asuv Iru puhkeala maaüksus. Puhkeala kõrval on Iru küla külaplats. Väga tihedalt asustatud Iru külale on ole-masolev külaplats jäänud kitsaks, seal ei ole võimalik korraldada jaa-nituld ega suuremaid külaüritusi. Taotletav külaplats asub endise Ne-hatu mõisa õigusvastaselt võõrandatud Antsu 15 maaüksusel ning on õigustatud subjektile kompenseeritud terves ulatuses.

Üsna pea, oktoobris, seisab vallarahval ees ka oluline sündmus val-la tuleviku üle otsustamisel. Lähenevad sügisesed kohaliku omava-litsuse volikogude valimised pakuvad huvi nii kodanikele kui ka kan-didaatidele. Tallinnas on valimisreklaamid juba väljas ja valimisvõit-lus täies hoos. Loomulikult püüavad erakonnad, valimisliidud ja ük-sikkandidaadid kuidagi eristuda ja teistest paremana näida. Tulemas on heade mõtete aeg, kus mitmed järgnevate aastate sihid omanda-vad selgema vormi. Kahjuks põhjustab konkurents alati pingeid ja vii-masel ajal olen märganud selles osas ka negatiivseid ilminguid. Mit-med poliitilised jõud on alustanud nn negatiivset valimisvõitlust, kus põhiaur on suunatud konkurentide mustamisele. Kutsun siinjuures kõiki erakondi ja valimisliite keskenduma siiski positiivsetele prog-rammidele, et anda valijatele reaalne võimalus otsustada valla tule-viku üle.

Soovin edu meile kõigile! Püüame lähenevas sügises näha rohkem kauneid sügisvärve!

Volikogu veerg

VALLA ELU

Tulemas on heade mõtete aeg, kus mitmed järgnevate aastate sihid oman-davad selgema vormi

Väino Haab volikogu esimees

Neeme sai uue kauni lasteaia Merike Metstak

19. veebruaril 2008 külastas siseminister Jüri Pihl Jõelähtme valda.

Külaskäigu eesmärk oli Si-seministeeriumile kuulu-nud endise piirivalve koer-tekooli kompleksi üleand-mine Neeme lasteaed-alg-kooli laiendamiseks. Vaba-riigi Valitsus andis nõusole-ku riigimaa hoonestusõi-

gusega koormamiseks Jõe-lähtme vallavalitsuse ka-suks tingimusel, et hoones-tusõiguse tähtaeg on 50 aas-tat. Riigi ja valla vahelises lepingus seisab, et hoones-taja on kohustatud tagama ehitise sihtotstarbelise ka-sutamise, milleks on hoo-nestusõiguse ala kasutami-ne sotsiaalmaana. Vallavoli-kogu otsusega pandi paika, et uues hoones hakkab töö-le lasteaed-algkool. Hoones-tusõiguse seadmisega val-

la kasuks saavutati suur ees-märk – lõpuks ometi pääse-vad lapsed vanast renditud majast ja kasinatest oludest kaasaegsetesse ruumides-se. Aastaid kestnud asjaaja-mine ja lobitöö kandis vilja, ühtviisi usinasti tegutsenud vallavalitsejad ja kohalikud aktivistid võivad rahul ol-la. 2009. aasta kevadel alus-tas vald hoone korrastamist, aga ega kümme aastat tagasi rajatud hoone väga kapitaal-set remonti vajanudki. Koer-

tekooli lasteaiaks kohalda-miseks kulus täpselt 5,1 mil-jonit krooni. Tööd laabu-sid üsna kiiresti, õueala kor-rastati talgute korras ja juba suveks võinuks uues majas tööd alustada. Vallavalitsus tänab Neeme küla elanik-ke, lapsevanemaid ja kõiki häid abilisi, kes vabatahtli-kult tulid appi, et aidata kaa-sa uue lasteaia kiirele kasu-tuselevõtmisele. Neeme uus lasteaed avatakse ametli-kult 31. augustil.

Jõelähtme Vallavalitsuse hari-duse-, kultuuri- ja sotsiaalosa-kond

On rõõm tõdeda, et Jõe-lähtme vallas sünnib aas-ta-aastalt järjest rohkem lapsi, kuid kahjuks varju-tab suurt rõõmu mure las-teaiakohtade pärast.

Praegu on Jõelähtme val-la lasteaedades järjekorras kokku 241 last.

Vald pakub alternatiivina kompensatsiooni nii eralas-teaedades käivatele lastele kui ka lapsehoiuteenust ka-sutavatele peredele. Käes-oleval aastal on kompen-satsiooni suurus kuni 3000 krooni kuus.

EralasteaiadEnamik kohalikke oma-

valitsusi toetab peresid, kel-le lapsed mingil põhjusel ei ole mahtunud munitsipaal-lasteaia nimekirja. Meie vallast nimetatud toetuse saamiseks peab laps olema rahvastikuregistri andme-tel Jõelähtme valla elanik ning edasise teeb juba las-teasutus ise (toetuse taot-lemine ning maksmine toi-mub lasteasutuse ja valla-

valitsuse vahelise arvelda-mise teel). Vanematel tuleb vaid eralasteaeda teavitada toetuse olemasolust koha-likus omavalitsuses. Siiski ei oma mitte kõik eralaste-aiad kehtivat koolitusluba, arengukava ning muid va-jalikke dokumente, mistõt-tu ei kuulu nad toetuste saa-jate hulka. Seega on mõist-lik eelnevalt küsida, kas las-teaed, kuhu laps panna soo-vitakse, kuulub doteeritava-te lasteasutuste nimekirja.

LapsehoiuteenusedAlternatiiviks munitsi-

paallasteaiale on mitmed lapsehoiuteenused. Vald maksab lapsehoiuteenu-se toetust tingimusel, et nii lapsevanem kui ka laps on alates jooksva aasta 1. jaa-nuarist registreeritud Jõe-lähtme valla elanikuks ning teenust pakkuv asu-tus omab maavanema väl-jastatud kehtivat tegevuslu-ba. Teenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust ettevõtja, kuid ka siin on vajalik tege-vusloa olemasolu. Lisatingi-musena peab lapsehoiutee-nust kasutava pere laps ole-ma mõne munitsipaallaste-aia järjekorras ega tohi olla mõne lasteasutuse nimekir-

jas. Vanemahüvitisega pa-ralleelselt lapsehoiuteenuse toetust ei maksta.

Tallinnas on mitmeid las-tekeskusi, kuhu saab lap-se hoiule jätta. Samuti on vallal head suhted Rae lap-sehoiuteenuse pakkuja-ga Naljatilk. Lisaks on Jõe-lähtme vallal olemas oma lapsehoidjate MTÜ Lõbus Põnn, mille liikmeteks on lapsehoidjakoolituse läbi-nud ning tegevusloa oman-danud inimesed Jõeläht-me vallast. Hetkel on Lõ-busas Põnnis kuus toredat lapsehoidjat, kellel on ko-gemusi lastega töötamisel

ning tahtmist ja indu laste-ga tegelemiseks ning nende arendamiseks.

Lõbusa Põnni põhiees-märgiks on lapsehoiutee-nuse pakkumine Jõelähtme valla lastele.

Täpsemat infot saate MTÜ Lõbus Põnn juhatu-se liikmelt Reige Ersilt tele-fonil 56638899 või e-posti aadressilt kari_kakar@hot-mail.com.

Lisainfot toetuste taotle-mise, määramise ning väl-jamaksmise kohta on või-malik saada aadressil www.joelahtme.ee, alajaotuse “Sotsiaalhoolekanne” alt.

Kui laps ei mahu lasteaeda

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

3PERSOON

Teen tööd, mis on mu hobiMerike Metstaktoimetaja

Kaheksakümnendatel aastatel taheti väikeste maakultuurimajade uksed naeltega kinni lüüa. Uut-misagoonias kultuurijuhti-de peas oli lõõmama löönud suur plaan – päevinäinud ja kasutuna näiv Jõeläht-me rahvamaja hoone tuleb maatasa lükata.

Paljud väikesed maarahva-majad pandigi kinni. Tallin-nasse jõuab siit paarikümne minutiga kultuurinälga kus-tutama. Külanõukogu ja kul-tuurirahva vastuseis oli sama tugev kui rahvamaja ees seisva iidse kivisilla paesed kaared. Võimalik, et punajuhid tüdi-nesid vaidlemisest, lõid käega ja jätsid asja sinnapaika. Siis hoidis rahvamaja käigus Maie Jakobi ja nüüd, viimased kaks-teist aastat jällegi Maie – täna-vuse üleriigilise külateatrite festivali parima lavagrupi näi-tejuht Maie Ramjalg. Žüriis sa-histati, et Maie tegi silmad ette isegi kutselise teatri lavastuse-le “Biedermann ja tulesüüta-jad”. Istusime rahvamaja taga-õuele õunapuude alla jutusta-ma. “See välgatus külateatrite festivalil ei tähenda veel seda, et hakkaksin suurte korüfee-de külje alla trügima. Ja juma-la pärast, leia ikka tagasihoid-likumaid pealkirju. Muidu ei lähe jutuajamine minu natuu-riga kokku,” ähvardas ta.

Maie on otsekoheste ütlemiste poolest tuntud

“Poliitikast käin kauge kaa-rega mööda,” teatab ta kohe sissejuhatuseks. “Isa oli raud-teelane, head-paremat luba-des taheti teda KGB-sse vär-vata, küllap see tuleb sealt. Elasime väga tagasihoidlikult 16-ruutmeetrises katusekor-teris Tallinnas Paldiski maan-teel. Ma ei tea, millega siis hir-mutati, aga vanemad vaikisid sellest kaua.

Mulle käib kõige rohkem hinge peale, et valimised muu-davad inimesed teiseks, alatu-te võtetega üritatakse võimule trügida. Solvav oli see, et kaks aastat tagasi vallavanem otsi-tud põhjustel maha võeti, rah-va suu suleti vangiraudade-ga ähvardamise saatel, millele järgnes sõnade söömine, laris-tamine ja uhked vastuvõtud. Poliitiline lavastus on teatrist hulga fantaasiavaesem. Mus-tamine ja laim ei sobi poliiti-kasse, halb sõna tuleb alati üt-lejale tagasi. Rahvas pole ru-mal, ei maksa karta, et ei valita neid, keda vaja. Omal ajal as-tuti parteisse, et oma tööd te-ha, kas nüüd on samad päevad käes? Vaikiv ajastu või? Mille või kelle nimel üldse vald töö-tab, kui inimene ei maksa mi-dagi. Ammugi oleksid nad või-

nud rahvamaja ära renoveeri-da.”

Maie meenutab aastaid 1999–2000, aega, mil majas al-gas veeajastu ehk vesi sai sisse toodud. Ta kiidab kõiki, kes on rahvamaja püstipüsimiseks käed külge pannud. Tänab Loo Vee töötajaid ja Tiit Tammes-soni, kes oma käega duširuu-mid välja ehitas. 90 aastat ta-gasi ostis Jõelähtme vallavalit-sus Irust ohvitseride söögisaa-li, mis 1923. aastal siia uuesti üles laoti ja algkooli käsutus-se anti. Ajapikku kujunes sin-na seltsielu keskus, vast mõni aasta tagasi sai valmis reno-veerimisprojekt, euroraha toel maja renoveerimisest pole aga seni asja saanud …

Lugemine, lavastamine ja mälumäng

“Seltsielu on seltsielu, aga la-vastus nõuab lavaeetikat: kui-das suhtub tegelane näitejuh-ti, kaasnäitlejatesse, oma töös-se. Staariks ei saa see, kes teis-tega ei arvesta. Kalleid eten-dusi, nii-öelda kostüümitük-ke ei saa enam lubada, kujun-duse teeme lihtsa, lavatüki si-su saab vaatajale mõistetavaks teha vägagi lihtsate vahen-ditega. Peami-ne on näitleja. Lavatüki valin välja sisetunde järgi, tunnen õige ära, kui lu-gedes hakkab miski helise-ma. Vaataja peab leidma igast loost midagi huvitavat. “Õhtu-söök viiele” sai lühemaks kär-bitud, jätsin kolmanda vaatu-se ära ja keskendusin inimes-tevahelistele lähisuhetele. Ve-temaa peab lühivariandi alla neelama,” selgitab Maie.

Jõelähtme lavatrupi kaua-aegne liige Merike räägib, et enne lavastama hakkamist on Maie teksti ja näidendi-ga ise kõva töö teinud ja alles siis hakkab ta seda näitlejatele tutvustama. “Lavastus on la-vastatud lavastaja peas, nüüd jääb üle see lavale konstruee-rida. Ega see pole lavastaja-le kerge töö. See on katsetus-te ja mõnikord ka vaidlemis-te periood, protsess, mida mi-na isiklikult naudin teatrite-gemise juures kõige enam, ku-na see on ka loomise, katseta-mise ja kuhugi jõudmise tee,” kinnitab ta.

Näitejuht on inimeste juht, kes paneb teisi tegutsema oma tahtmise järgi. Hea juht näeb tervikut, õpetab märkamatult koos töötama, juhtimine on ütlemata suur anne. Maie teab enam-vähem alati, mida kel-lelegi öelda saab. Ta ei salga, et mõnikord peab end pärast proovi üksinda tühjaks rää-kima, inimene ei tohi endaga palju kaasas kanda.

Juba 15-aastaselt mängis Maie Nõmme näiteringis, pä-rast kooli tahtis filoloogiat tu-deerima minna, kuid järg-

nes sõbranna kutsele Tallin-na Pedagoogilisse Instituu-ti kultuuritööd õppima. Õpe-tajad soovitasid tal lavakuns-ti õppida, kuid näitlejaametis ei kujutanud Maie end mitte. Oma õppejõududest nimetab Ilmar Tammurit, Mai Merin-gut, Leo Martinit, Heino Kul-veret. Mäletab selgesti Kaarel Toomi pahandamist diktsioo-ni pärast, et r-täht ei tule välja ja s susiseb.

Küsin Maielt, kas ta on ka lavainimesele kohaselt edev, mispeale ta naerdes tunnis-tab, et tunnustuse- ja tähele-panuvajadusest ei ole meist keegi prii. “Edevust tuleb hoi-da kontrolli all,” lõpetab ta tee-ma. Küsimusele, kas ta sage-li teatris käib, vastab, et on ise laisk pääsmeid hankima.

Maiet viis raamatute juurde ta isa. Nad ei käinud õega veel kooliski, kui olid juba Mulla tänava raamatukogu lugeja-te nimekirjas. Huvitav, et ka Maie õde on kultuu-ritöötaja. “Hakkasin lu-gema viieaastaselt. Raa-matud – see on kõik. Lu-gemine annab sõnavara, fantaasialennu, õpetab

noore ini-mese õiges-ti kõnelema,” räägib ta. Kül-lap sealt tuli ka mä lu mä ng u-nakkus. Maie algatatud valla mä lu mä ng u-turniir käib ju-

ba kümme aastat ja kogub üha tuure. Maie Ramjala trump on kindlalt kirjandus ja üldkul-tuuriline valdkond – nii ütle-vad Jõelähtme rahvamaja ju-hataja kohta mälumängu-kaaslased.

Kuivkäimlas ämblikku nähes kukutakse lausa koomasse

“Ema sünniaastapäeval saame alati sugulastega kok-ku. Mu ema oli lihtne inimene, vähese haridusega, kuid an-dis meile kõik. Kõige kaunim aeg oli lapsepõlv. Elasime väga vaeselt ja viletsalt, aga samas väga rikkalt, rikkuse andsid vaimsus ja head inimsuhted. Ema oli hea huumorisoone-ga, eluaegne koorilaulja, lau-lis kooris kuni 85. eluaastani. Teda ei oskagi kirjeldada, ta-gantjärele kahetsen, et emaga koosolemiseks rohkem aega ei leidnud, emast tunnen tänini puudust.

Aga isa armastas meiega metsas käia ja õpetas loodust kuulama. Kui vähe on prae-gusel põlvkonnal sellest jä-rel? Vaatan omagi lapselapsi – peamised on arvuti ja sõbrad. Meie pere sai esimese televii-sori 1966. aastal, ostsin oma palgast. Aga looduse hääled – viska pikali ja vaata taevas-se! Kuivkäimlas ämblikku nä-hes kukutakse koomasse. Ega ei saa noori kiruda, maailm on ettenägematult muutunud,

laps ei viitsi sinuga tulla kägu kuulama ja lille noppima. Lii-ga vara tahavad noored saada täiskasvanuks, millegipärast on tänastes noortes palju pro-testi ja trotsi.

Kõik me oleme pärit oma ko-dust, seal meid kujundatak-se või me kujuneme nendeks, kes me oleme, õige mõtlemis-viis tuleb kodunt. Parsilt tul-nud kodukultuur, mida ei õpe-tatud, vaid tuli loomulikult lä-bi põlvkondade kaasa, aheneb iga uue põlvkonnaga. Seesa-ma ahjupealne kultuur, mi-da peame endas hoidma tal-lel, hakkab haituma. See oligi kasvatus, et laua taga ei lobise-tud ega leiba maha ei visatud. Stiil, et ma püüan kellegi sil-mis olla keegi, ei kõlba kuhu-gi. Oma olemuselt on inime-ne väga lihtne, teesklus ja pi-dev enda tõestamine on õõnes ja mõttetu,” räägib ta ja pöö-rab jutu taas tagasi oma lähe-dastele.

Maie isa oli Hummulist, ema Läänemaalt. Ema kodu kesk metsi ja rabasid põletati 1955. aastal, tema vend ja ema mõr-vati sealsamas. Üksikus talus keset metsi, nii et keegi ei tea senini tragöödia põhjuseid ja tagamaid. Suviti käiakse aga vanas talukohas sageli.

Lastest rääkides teeb Maie lühikese ülevaate: kasva-sid ruttu suureks ja läksid ko-he mehele. Tütred Lii ja Eve on mõlemad väga tublid, Eve elab Itaalias, Lii Eestimaal. Lapselaste toimetustest pa-jatab Maie suure õhinaga: Greete ja Liisa õpivad Viimsis; Klaus Itaalias. Samuti meenu-tab Maie soojalt omal ajal Ab-haasias Sulevi külas veedetud suvesid. Tema mees on sealt pärit. Lapsed veetsid kõik su-ved lõunamaal, igasuvine reis oli neile tähtis. Kanad, leh-mad, lambad, sead ja siidius-sid – teine kultuur. Ämmal on praegugi kaks lehma ja sead; ta teeb juustu ja müüb turul. Järgmisel suvel plaanib Maie Abhaasia-reisi.

Jõelähtme lavatrupil seisab ees Samaara-reis

“Kostüümid võtame kaasa, lavatehnika on seal kõik ole-mas. Kaheksa inimesega lähe-me, reisiraha annab peamiselt Kultuurkapital. Kujutage et-te, sügaval Venemaal mängida Saksa tükki,” lööb Maie vai-mustunult käsi kokku. “Ees-tis oleme palju etendusi and-nud, festivalidel ja konkurssi-del esinenud, vahel vaid mõni-kümmend inimest saalis, hea, kui sõidurahagi tagasi saa-nud. Tulin siia, kui 1997. aastal poolteist aastat tühjana seis-nud Jõelähtme rahvamaja ju-hataja kohale oli konkurss väl-ja kuulutatud. Teadsin, et ran-narahvas ei võta nii kerges-ti võõraid omaks, kuid majja sisenedes lõi otsekui kodune puhang mulle vastu, siinsed esivanemate kalmed on mulle alati head jõudu andnud.”

Lugemine annab sõnavara, fantaa-sialennu, õpetab noore inimese õigesti kõnelema.

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

4 KOOL

Uuele õppeaastale mõeldes

Kuusteist aastat ajalugu

Urmas PohlakLoo KeskkoolTöö- ja tehnoloogiaõpetaja

Seoses renoveerimistöö-dega oli möödunud õppe-aasta Loo Kooli perele natu-ke teistmoodi kui tavaliselt.

Õppeprotsessi käigus oli va-jalik õppekabinettide sisu aeg-ajalt ühest ruumist teise tas-sida. Sellega seoses muutus pakkimine ja lahti pakkimine üsna tavaliseks. Alates märt-sist olid tavalised suhtlemis-sõnad kolimine, renoveerimi-ne, kastid, pakkimine.

Poiste õppetöökoda koosneb viiest eri vajadusteks mõeldud tööruumist, mis on täis mater-jale, näidistöid, tööriistu, ras-keid masinaid puidu ja me-talli töötlemiseks. Need ruu-mid oli vaja tühjendada april-li lõpuks ja samal ajal ka tun-de anda. See oli üsna keeruli-ne ülesanne, kuna tegemist oli küllaltki raskete töömasinate-ga. Nende tõstmiseks ja ladus-tamiseks käis abiks isegi kraana.

Siinkohal tänu kõigile, kes abiks olid, eriti põhikoo-li suurematele pois-tele.

Tõsiselt oli vaja mõelda ja teostada, kuhu panna mater-jalid, masinad, töö-lauad, mida ära visata ja mi-da alles jätta. Osa tööriistu ja materjale tuli paigutada isegi oma isiklikku korterisse. Vii-maseks aprillikuu päevaks oli-me kõik üsna väsinud, rohkem kolimisest kui lastega tegele-misest.

Käesolev augustikuu on mi-nu ja küllap paljude teiste kol-leegide jaoks mõtete kogumise kuu algavaks õppeaastaks. Ta-valiselt vaadatakse sellel ajal üle tööplaanid, korrastatak-se ja täiendatakse neid. Toi-muvad nõupidamised ja kur-sused. Sel ajal käin tavali-selt metsas ja mere ääres las-tele looduslikke materjale va-rumas. Töökojas on alati vaja-lik midagi sättida, parandada, teritada, uusi näidistöid välja mõelda ja neid valmistada.

Tänaseks päevaks on ehita-jad renoveerimisega lõpusir-gele jõudnud. Olen põgusalt jõudnud uusi tööruume nä-ha. Need on kenad värvivaliku poolest ja kaasaegse ventilat-sioonisüsteemiga. On paigal-datud laastu ja saepuru ära-tõmbesüsteem (aspiratsioo-nisüsteem), mille külge oota-me koos lastega uusi töömasi-naid. Süsteem võimaldab tun-duvalt puhtamat ja tolmuva-bamat töökeskkonda lastele ja

õpetajale. Põnevusega ootan aega, millal saan uut õppetöö-koda sisustama hakata.

Kogu koolipere on tänulik selle eest, et laste õppimistin-gimused ja meie töökeskkond paraneb tuntavalt. Loodan, et läbi uue töö- ja õppimiskesk-konna paraneb laste õppimis-tahe ja õpetajate õpetamista-he. On tunda, et tulemas on Loo kooli nii-öelda uus hinga-mine igal tasandil.

Igal õpetajal on puhkuselt tulles palju positiivseid emot-sioone ja töötahet.

Kindlasti on neil palju uusi ootusi uueks õppeaastaks.

Praeguses meid ümbritse-vas maailmas on oluline hoi-da ennast ja lapsi tasakaalus, nii palju kui see on võimalik. Algavaks õppeaastaks ootan tasakaalu õppeprotsessis, kus üks või teine õppeaine ei ole eelistatud olukorras. Praegu-sel keerulisel ajal võib see ker-gesti tekkida. Lapse arengu jaoks on kõik õppeained vaja-likud. Väikese inimese kasva-tamisel on ühtemoodi oluli-

ne nii vaimne kui käeline te-gevus. Tunnen muret selle pä-rast, et paralleelklasse ja õp-perühmasid hakatakse raha-puudusel uuesti kokku liitma. See on väga halb. Tuleb siis-ki leida võimalusi hoida eri va-jaduste ja võimetega lapsed eraldi väiksemates õpperüh-mades. Näiteks töö- ja tehno-loogiaõpetuse tunnis on suur vahe, kas õpperühmas on ka-heksa õpilast või kuusteist. Vä-ga paljud õpilased vajavad in-dividuaalset lähenemist ja ju-hendamist.

Kindlasti ootan vallavalitsu-selt suuremat usaldust ja aru-saamist õpetaja töö spetsiifika osas, mis kajastuks ka õpetaja palganumbrites.

Soovin rohkem innovaatilisi ja loovust arendavaid algatusi kolleegidelt, kooli juhtkonnalt ning vallavalitsuselt.

Koos kolleegidega ootame õppima puhanud ja särasilm-seid lapsi, kellel on suvest rää-kida palju positiivseid lugusid ja kes on täis tahtmist õppida uues ilusas Loo koolis.

Soovin kõigile uueks alga-vaks õppeaastaks tugevat ter-vist, jõudu, algatusi koos-tööks ja palju positiivseid ning rõõmsaid hetki koos väikeste ja suurte inimestega.

Helgi Orgsaksa keele õpetaja

Uskumatu, kuid tõsi – 16 aastat tagasi algas sõp-rus Loo Keskkooli ja Ostalbi Gümnaasiumi vahel.

Meil on vedanud, sest vä-he on Eestis koole, kellel on sõpruskool Lõuna-Saksa-maal. Ja veel vähem on koo-le, kus on suudetud sõprussi-demeid alal hoida üle 15 aas-ta. Mis seal salata, oleme sel-le üle uhked.

Iga aasta juuli esimestel päevadel sõidab Baden-Würt-tembergi Liidumaale Bopfin-geni väikelinna Loo Keskkoo-li kümneliikmeline õpilas-grupp. Reisi eesmärk on sü-vendada nii saksa kui inglise keele oskust, põhjalikumalt tutvuda Lõuna-Saksamaa eluoluga, koolisüsteemiga, kommete ja tavadega. Avasta-

da, et meil on palju ühist, tõ-deda, et on ka erinevusi. Näi-teks et peredes süüakse palju rohkem nisujahust valmista-tud tooteid; et kirik etendab pere elus suuremat rolli kui meil Eestis; et Alpid on mäed, kuhu tahaks ikka ja jälle ta-gasi.

Ka sellel suvel olime külas oma sõpradel, käisime tun-dides, ekskursioonidel.

Väga kõrgel tasemel on Os-talbi Gümnaasiumis keele-õpe, mitmekeelsus on võt-mesõna. Lisaks inglise keele-le õpitakse/õpetatakse koolis prantsuse ja hispaania keelt. Paljud õpilased valivad üheks võõrkeeleks ka ladina keele, eriti need, kes unistavad ars-ti elukutsest. Koolil on tihe-dad sidemed Prantsusmaa ja Hispaaniaga, uhked ollakse aga ka selle üle, et kauaaeg-sed tihedad sidemed on Ees-tiga, Loo Keskkooliga. Väga

heal tasemel on koolis muu-sika- ja kunstiõpetus, samu-ti on väga populaarne kooli teatriring. Lavale on toodud klassikute Goethe, Schilleri, Shakespeare’i tänapäevaseid lavastusi. Koolil on oma or-kester, väga hästi sisustatud loodusainete kabinetid jne.

Õpilasomavalitsus on si-sustanud oma puhketoa, ku-hu sisenemisõigus on ainult gümnaasiumiõpilastel. Tõe-line võimalus lõõgastumi-seks, muusika kuulamiseks, õppimiseks. Õppimine on au sees, näiteks saavad Eestisse tulla ainult parimad 10. klas-side lõpetajad.

Meile oli elamuseks kahe-päevane väljasõit Alpidesse ja Lõuna-Saksamaa ilusamate losside külastamine.

Ka sel aastal võttis meid vastu Bopfingeni linnapea härra dr Bühler, kellele and-sime üle vallavalitsuse kutse

tulla 2010. aastal Jõelähtme laulu- ja tantsupeole.

24. septembril kell 17.45 oleme aga Tallinna lennu-jaamas, et tervitada taas oma sõpru. Ostalbi õpilasgrupp jääb meie kooli külalisteks 2. oktoobrini. Püüame nende külalislahkusele vastata sa-maga. Sellest aga juba järg-mine kord.

Kasutan võimalust ning pöördun nende Loo Kesk-kooli praeguste õpilaste ning kooli lõpetanute poole, kes on käinud meie rühma koossei-sus Ostalbi Gümnaasiumis. Mul on vaja teie abi – fotosid, meenutusi kroonika kirju-tamiseks ning miks ka mitte ühe suure kokkusaamise or-ganiseerimiseks. Juba ette ai-täh.

Minu meiliaadress: helgi.org@gmail.com

Fotod: Inna Tomson, saksa keele õpetaja

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

5KOOL

Loo kooli õpetajate reis Manilaiule

Uuringu “Lapsevanema huvid ja vajadused lapse arengu toetamisel ja kasvukeskkonna loomisel Jõelähtme vallas” tulemused

Inna TomsonLoo Kooli õpetaja

Nüüd kui uus kooliaas-ta algamas, tahaks teha tagasivaate suve alguses-se, sündmusele, mis kõi-ge meeldivamal moel suve-puhkuse sisse juhatas ja mil-lest saadud positiivne laeng veel kaua hinge toitis.

12. juuni hommikul startis Loo kooli eest Läänemaa poo-le üle kahekümne õpetaja. Esi-algu oli sihiks Lihula ja eda-si juba imeline saar Manilaid Tõstamaa vallas Pärnumaal. Kohe alguses sai kokku lepi-tud, et sellel teekonnal ei ole vaja kella vaadata. Piisas sel-lest, et kodustele teatada, mil-lal järgmisel päeval jälle kodus ollakse.

Kui lõuna ajal Lihulasse jõudsime, tervitas meid koos kuuma päikesega Loo kooli vi-listlane Helen Vaab, kes Lihu-la mõisas muuseumitöötaja ametit peab. Lihula ajaloolises keskuses võib näha Lossimä-ge muistsete eestlaste maalin-na asemega, linnuse varemeid ja mõisa härrastemaja. Lähe-duses asub veel neogooti stii-lis Eliisabeti kirik, uus suure-jooneline kultuurimaja ja ka aleviosa. Lihulas, mis asusta-ti juba esimese aastatuhan-de keskpaigas, asus tsisterts-laste nunnaklooster ja frant-sisklaste mungaklooster. Los-simäe paeneemik oli kindlus-tatud juba noorema rauaaja lõpust. Liivi sõjas linnus pu-rustati, aga praeguseks on osa linnuse vundamentidest taas välja kaevatud. Lihula mõisa-hoone on klassitsistlikus stii-lis, see valmis aastal 1824. Nii

nagu mõisahoone ise paistab silma oma sammastega, nii on sammastega ka mõisa kõrval-hooned (ait, viinaait ja viina-vabrik). Mõisa omanik andis mõisa 1995. aastal üle fondi-le Keskaegne Lihula kohaliku kultuurielu edendamiseks.

Huvitavale ekskursiooni-le vürtsi lisamiseks pakkusid mõisatöötajad meile välja ka põneva rüütlimängu. Puidust kilbid käes, jooksime mõisa ja linnuse ümber, et otsida väi-keseid kotikesi aaretega. Jäägu saladuseks, mis aarded need olid, meie tuju tegi see maas-tikumäng aga väga rõõmsaks ja lõunasöök, mis meile mõi-saparki piknikulinale kaetud oli, maitses pärast kerget füü-silist pingutust kõigile. Usun, et nii mõnigi õpetaja võtab ka oma klassiga ette ekskursioo-ni Lihulasse.

Munalaiu sadamas ootas meid juba Manilaiu Riida tu-rismitalu peremees oma paa-diga, kes pool seltskonda tur-valiselt saarele toimetas, pa-kid kail ootavasse autokas-ti käskis panna ja suuna talu poole kätte näitas, ise aga üle-jäänud rahvale järele sõitis. Ligi kahekilomeetrine jalgsi-matk pakkus mandrilt tulijai-le palju avas-t a m i srõõmu – vanad kalu-rimajad, kau-nis saare loo-dus rannanii-tude ja kadas-tikuga, õlest v a l m i st at ud looma kujud, turismipunkt kohalike memmede käsitöö-ga ja sihtkohta jõudes lambad, uudishimulik vasikas Em-ma ja sõbralikud perekoerad, kes saba liputades ja nuuski-

des tekitasid tunde, nagu olek-sid kauaoodatud pereliige. Ilm oli soe, lämbe ja tormieelselt vaikne. Riida talu perenaine ootas meid juba õuel ja maju-tas kogu seltskonna vastavalt igaühe maitsele – mõned ai-

ta, mõned paa-ti, mõned uue-masse õuemaj-ja, mõned sau-na peale. Kokku võib saare ainu-keses majutust pakkuvas talus peavarju saada 150 inimest. En-ne kui saare elu-

ga tutvuma läksime, kinnita-sime keha veel imemaitsva ka-lasupiga.

Manilaid, mida rahvasuus ka Manijaks nimetatakse,

oli 1933. aastani asustama-ta. Seda kasutati Pootsi mõi-sa moonakate heinamaana. 1930. aastatel andis aga Eesti Vabariik kihnlastele 26 krun-ti ja peagi elas seal juba 150 inimest. Nad püüdsid anger-jat, ahvenat, niitsid rannahei-na ja kasvatasid loomi. Suur-vesi, mis aeg-ajalt heinakuh-jad ja kartuliread hävitas, saa-rerahvale peale ei hakanud. Manija kogukond hävines al-les samm-sammult nõukogu-de võimu ajal. Suleti kool ja rahvaarv vähenes. Tänapäe-val on saare elanike ametli-kuks arvuks antud 44 inimest. Saare naised kannavad aga ik-ka Kihnu körti, räägivad kihnu keelt ja peavad au sees kihn-laste kombeid. Naised tegele-vad saarel põhiliselt põllutöö-

dega ja loomadega, mehed ka-lapüügiga. Viimast tegevust ohustavad tugevalt kormora-nid, kelle arvukus on viimas-tel aastatel niivõrd tõusnud, et kalameestel jääb aina vä-hem kalu püüda. Väidetavalt sööb kormoran 400 grammi kala päevas. Samuti tekitavad nad oma väljaheidetega suurt kahju taimestikule, mis nende pesitsusalal võib sootuks väl-ja surra.

Soojadel mai- ja juunikuu õhtutel võib saarel aga kuulda kõlavat kontserti, mida teki-tavad looduskaitse all olevad juttselg-kärnkonnad. Nende kaitseks on piirkonda rajatud ka palju mageveetiike.

Riida talu lähedal Papnina neemel asub saare tuletorn. Käisime seda 1967. aasta sü-

gistormis viltuvajunud torni imetlemas algava tormi saatel. Rannal püüdsid fotoaparaa-tide pilke veel täies ilus meri-kapsapõõsad ja rahvuslipu värvides teokarbid.

Õhtu kätte jõudes saime ai-mu ka sellest, mida kujutab endast saare elu suure tormi ajal. Istusime rannal asuvas kalurikuuris ja kuulsime tor-mi põhjustatud lärmis vae-vu peremehe jutustust saare elust. Päevane lämbe soe oli asendunud külma ja vihma-se tormiilmaga. Tasahilju hi-lisõhtu saabudes torm aga vai-bus ega seganud rõõmsal rei-siseltskonnal nautida jällegi ülimaitsvat õhtusööki veise-lihast, mängida vahvaid laua-mänge, õppida kalurikuuris line-tantsu ja õdusalt kolleegi-dega juttu vesta. Päevamulje-test väsinum seltskond puges pärast sauna hubastesse aida-tubadesse, vapramad nautisid merekohinat ja toredate sõp-rade seltsi varaste hommiku-tundideni.

Järgmise päeva vihmasa-du ei häirinud kedagi ja lühi-ke paadisõit mandrile tugevas tuules tekitas samasugust ele-vust nagu eelmisel päeval saa-rele sõit.

Enne kojusõitu põikasime veel läbi Pootsi laadalt. Ostsi-me koduleiba, suitsukala, ha-pukurki, istikuid ja kaltsuvai-pu. Paaritunnine bussisõit oli väga lõbus, sest oli, mida mee-nutada ja millele tagasi mõel-da. Usun, et ma ei olnud ainu-ke, kes mõtles, et küll see Ees-timaa on ikka ilus ja mitmeke-sine. Õpetajate viimaste aasta-te koolilõpureisid Setumaale, Ida-Virumaale, Vormsi saarele ja nüüd Manilaiule on andnud palju inspiratsiooni ja ideid ka õpilastega töötamiseks.

Jelena MadissonAlushariduse pedagoog-nõustaja

2008. aastal viisin Jõe-lähtme valla lastevanema-te seas läbi küsitluse, milles püüdsin välja selgitada, kas lastega kodus viibivad Jõe-lähtme valla lapsevanemad vajavad alternatiivset laste-hoiuvõimalust ja kas kodus viibivate ja lasteaias käiva-te Jõelähtme valla laste va-nemad vajavad koolitust ja nõustamist lapse arengu toetamisel ja suunamisel.

Uurimuse läbiviimiseks va-lisin Jõelähtme valla lapseva-nemad,

• kelle lapsed on lasteaiako-ha ootejärjekorras;

• kes käivad lastega beebi-koolis;

• kellel on kuni kolmeaasta-seid lasteaias käivaid lapsi.

Uurimuse ankeetide ana-lüüsist võib teha järgmise kok-kuvõtte.

Lasteaias käivate laste va-nemad ja kodus lastega viibi-vad vanemad soovivad saada lisateadmisi eri tegevustest. Lisateadmisi soovitakse kõi-ge enam saada lapse eakohas-te mängude valikul, tähtede tundmise ja õpetamise vallas. Jätkuvalt on aktuaalne teema koolivalmidus.

Lapsevanemad soovivad väikest vestlusringi lasteaias, kuhu oleks kaasatud spetsia-list. Võrdselt järgnesid prakti-

lised perepäevad ja vestlus pe-dagoogi-nõustajaga. Vähem sooviti nõu saada psühholoo-gilt ja sotsiaaltöötajalt.

Lastevanemate koolitustee-made uurimusest selgus, et nii lasteaias käivate laste kui kodus viibivate laste vanema-te huvid kattuvad. Neid huvi-tavad kõige enam konflikti-de lahendamine, andestami-ne, lepitamine ja lapse aren-gupsühholoogia. Ka kodus viibivate laste vanemate seas hinnati kõrgelt lapse loovuse arendamist.

Lastevanematel (87,5%) on soov osaleda koolitustel, kus antakse kaasa infomaterjale, millele võib hiljem toetuda, kui tahetakse kuuldut meelde tuletada ja koduses keskkon-nas praktiseerida.

Kodus viibivate laste vane-mad soovivad mitmetest lap-sehoiuteenustest kasutada koolieelset lasteasutust alates lapse 1,5-aastaseks saamisest. Vähem tunti huvi perepäeva-hoiu ja pikaajalise hoiu vastu. Mõningal määral sooviti al-la aastase lapse hoidu lühike-seks ajaks.

Võib järeldada, et uurimu-ses osalenud Jõelähtme val-la lapsevanemad on teadlikud lapse kasvatamisest. Vane-mad veedavad palju aega koos lastega, pakuvad lapsele eri te-gevusi ja mänguasju. Nad tea-vad, et lapse arendamine kuu-lub lapse igapäevase hoolda-mise juurde. Kuid sellegipoo-lest soovivad vanemad lisa-teadmisi lapse arengust. Nad tunnevad siirast huvi tead-

miste vastu, mis puudutavad lapse kasvatamist ja arenda-mist. Leidub nii üksmeelt kui eri arvamusi teemade valikul. Kõik sõltub laste vanusest ja vajadustest. Enamasti ollakse ühel nõul, et koolitused, kus antakse kaasa õppematerjale, võivad anda ideid lapse aren-damiseks koduses keskkon-nas.

Toetudes käesolevate uuri-mustulemuste analüüsile ja lastevanemate soovidele, mis on seotud eelkooliealise lap-se arenguga, pakun interne-tileheküljel http://jmadisson.wordpress.com/ lisateadmi-si, mis toetavad lapse aren-gut koduses keskkonnas. Li-saks leiab sealt ka eelnimeta-tud uuringu tulemused.

Koolieelne iga on lapse mit-

mekülgse ja kiire arengu aeg. Lapsele tuleb anda võimalus ja õigus kasvada ja areneda sel viisil, mis kõige paremini vas-tab tema vaimsetele omadus-tele ja sisemistele tarviduste-le. Samas tuleb lapsevanemal olla aktiivne ja järjepidev, toe-tamaks lapse huvi ja tegutse-mistahet, et lapse tajud, ku-jutlused, mälu ja mõtlemi-ne leiaksid aktiivset rakenda-mist, sest just nende protsessi-de arengust sõltub valmisolek õppimiseks mitte ainult koo-lis, vaid ka elukestvalt.

Abi eest uurimustöö läbi-viimisel tänan Jõelähtme val-la lapsevanemaid, Jõelähtme valla hariduse vanemspetsia-listi Carmen Viherpuud ja Jõe-lähtme valla lasteaedade per-sonali.

Puidust kilbid käes, jooksime mõisa ja linnuse ümber, et otsida väikeseid kotikesi aaretega.

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

6

Piret Pintman-HellasteVõerdla külavanem

12. juulil said juba ka-heksandat suve järjest kok-ku endised Võerdla küla lapsed.

Igal aastal on üritus toimu-nud neis Eestimaa eri paika-des, kuhu Maardu fosforiidi-karjäär on pered laiali paisa-

nud: Sauel, Pääskülas, Kuu-salus ja mujalgi. Sel aastal kohtuti taas Võerdlas.

Kuna seekord juhtus, et poisid ei saanud mahti tul-la, sai külalaste kokkutulek naljatamisi ümber nimeta-tud külaplikade kokkutule-kuks. Vaatamata sellele, et kõige vanem “plika” on juba 87-aastane. Olid jutudki roh-kem tüdrukute tegemistest ja mängumaadest. Meenu-

tati oma esimesi nukke, rää-giti nukumajadest ja sellest, kuidas klaasikildudest nu-kunõud said. Räägiti Võerd-la küla minevikust ja tulevi-kust. Päeva lõpetuseks käidi üheskoos Jõelähtme surnu-aias, kus vaadati üle ka kõiki-de esivanemate hauad.

Järgmise suve kohtumis-paigaks lepiti kokku Kalla-vere.

Merike MetstakKallavere külavanem

Muinastulede öö on vana skandinaavia traditsioon, mille järgi süüdati rannaäär-setel aladel tuled suvehoo-aja lõpu tähistamiseks, üh-tekuuluvustunde kinnitami-

seks ning lahkunud hingede mälestuseks.

Tuletegemise tänapäeva-ne idee on jätkuvalt Lääne-mere-äärsete rahvaste ühen-damine ja kultuuripärandi säilitamine, eri kogukonda-de omavahelise läbikäimise ja koostöö arendamine.

Pühapäeval, 23. augusti hi-lisõhtul süüdati muinastuled Kallavere külas Nuudi ran-nas. Aitäh kauni tava algata-jatele ja hoidjatele, üritus toi-mub juba viiendat aastat jär-jest. Kavas oli väike kontsert koos kombekohase lõkketu-lega, aktsioonid nii maal kui merel.

Tiia VälkVandjala ja Loo külade külavanem

27. juunil toimus Halli-kivi juures külaplatsil viies Vandjala ja Loo külade kü-lapäev.

Ilm sättis vägisi vihmale, aga tibutas oma piisad siiski enne pidu ära. Inimesi kogu-nes jällegi rekordarv. Õhtul re-gistreerimis-külakaardilt ni-mesid lugedes oli arvuks 111.

Vandjala küla sai endale kü-lalipu ja külateemalised dip-lomid-aukirjad, mille kujun-das meie ideede põhjal Kat-rin Tammesson. Kohale oli

tulnud ka Jõelähtme kogudu-se asendusõpetaja Tauno Te-der, kes Vandjala küla lipu sis-se õnnistas.

Külapäeva auks oli valmi-nud Vandjala ja Loo külade ajaloovihik nr 2 “Wenemaa wabadikud ja nende naised Kostiferi mõisa Wandjala kü-la ajaloos”. Vihikus on juttu kaugemast ajaloost ning ma-terjalid (1700–1900) on huvi-pakkuvad eelkõige neile, kes oma juuri otsivad. Sügiseks peaks kahe vihiku põhjal val-mima raamat, mis sisaldab kaugemat ajalugu, eri ajas-tute kaarte küladest, muis-tendeid-pärimusi Vandjala ja Loo külade infojuhile. Mater-jal on käsikirjana valmis. Hu-

vilistel on võimalik mater-jale saada otse autorilt, saa-tes oma soovi meiliaadressile tnobek@gmail.com.

Traditsiooniliselt peeti jalg-palli- ja köieveovõistlus ka-he küla vahel, võitjaks tulid Vandjala küla võistkonnad. Samuti toimus saapaloopi-misvõistlus eri vanuseklassi-dele. Selgitati parim küpse-taja ja salatitegija. Muusikat pakkusid Neeme Nogia tant-sutrupp ning Saha küla vana-prouade muusikaansambel.

Kontvõõrastena osalesid külapäeval Hardo Aasmäe ja Juku-Kalle Raid. Vallaesinda-jad ja külaelanikud arutlesid koos vallaelu mitmete olulis-te küsimuste üle.

Andrus UmbojaLoo alevikuvanem

Maikuu viimasel reedel valitud aleviku eestseisus on oma tööd võtnud tõsiselt.

Eestseisuse koosolekutel on käsitletud mitmeid olulisi tee-masid. Arutelude juurde ole-me kutsunud ka vastava ala vastutajad, et tekkinud mõt-ted leiaksid reaalset raken-dust ning mõnigi probleem saaks mõistliku ja kiire lahen-duse. Kindlasti väärib märki-mist kaevanduse teema, mil-le osas eestseisus võttis välis-tava hoiaku, samuti ei toeta-tud ideed suunata alevikku lä-biv rasketransport alevikust mööda Pirita tee piirkonda planeeritud ümbersõidu kau-du. Eestseisus tegi vallavalit-susele ettepaneku alevik ras-ketranspordile sulgeda ning pakkus välja alternatiivsed koridorid. Teravaks teemaks on kujunenud keskkütte hind ja amortiseerunud trassidega seotud probleemid. Eestseisus võttis siin seisukoha, et tuleb leida mõistlik lahendus, mis rahuldaks soojatarbijate vaja-dusi ja oleks majanduslikult mõistlik.

Alevikus on toimunud mit-

med heakorratalgud, mil-le raames on parema väljanä-gemise saanud jõeäärne puh-keala ja jaanituleplats, Liiva-kandi tee garaažibokside juu-rest on likvideeritud üks il-legaalne prügiladestuskoht ning Lõuna teel koristatud üks väiksema prügimäe mõõ-du välja andnud kinnistu. Ta-han siinjuures tänada kõiki aktiivseid inimesi, vallavalit-sust ning Lõuna tee äärset et-tevõtjat, kes talgutel kaasa lõid ning oma ihurammu ja tehni-kaga abiks olid. Juhul kui kee-gi tunneb, et tahaks ka järgmi-sel korral kaasa lüüa, siis tu-leks sellest teada anda alevi-kuvanemale.

Paari viimase kuu jooksul oleme saanud vallavalitsuse abiga oluliselt parandada ale-viku elukeskkonda. Paigal-datud on pinke ja prügikaste ning koha on leidnud uued lil-lekastid. Aleviku peatänav Sa-ha tee on saanud uue pinnatud katte, samuti on saanud uue teekatte jõeäärsele puhkeala-le viiv Spordi tee. Korrastatud on aleviku ujumiskohta, kust on likvideeritud võsa, piiratud autode juurdepääsu jõele, too-dud juurde liiva ning paigal-datud prügitünnid. Ilmselgelt ei ole see aga veel piisav, kind-lasti on vaja veelgi rohkem

prügikaste, sest endiselt pais-tab alevik silma maas vedele-va prahi poolest. Kutsun kõi-ki aleviku inimesi üles olema prahi mahaviskajate suhtes resoluutsed ning tegema reos-tajatele märkusi. Kui praht ju-ba maas, siis võtkem see üles ja viigem esimesse ettejuhtu-vasse prügikasti.

Lisaks eeltoodule on alevi-ku eestseisus ellu kutsunud veel rea tegevusi. Nimelt on eestseisuse juurde asutatud aleviku ametlik selts, millel nimeks Loo Selts. Sellega on oodatud liituma kõik aleviku elanikud, kes tahavad aleviku heale käekäigule kaasa aidata. Loo Seltsil on kavas registree-rida ka aleviku ametlik kodu-leht, mille aadressiks on pla-neeritud www.looalevik.ee. Tellimise staadiumis on ale-viku infotahvel, mis paigalda-takse poe ja bussipeatuse va-helisele haljasalale. Kultuuri-keskuse ja spordilembestest inimestest moodustunud gru-pi koostöös ning vallavalitsu-se ja mitmete valla ettevõtete toel organiseerime sportlikku ja lõbusat pereüritust, mis toi-mub 6. septembril koolistaa-dionil. Kutsun siinkohal kõiki väiksemaid ja suuremaid pe-resid üritusest osa võtma.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et mul on hea meel, et viima-sel vallavolikogu istungil võeti vastu otsus, millega kohustati vallavalitsust korraldama Loo lasteaia juurdeehituse ehitus-tööde jätkamiseks uus riigi-hange ning volitati vallava-litsust selle tarbeks võtma ka rahalisi kohustusi. Riigihan-ke menetlus peaks peagi ühe-le poole saama ning ma loo-dan, et ehitus objektil jätkub täie hooga.

Head Loo elanikud, kui teil on ettepanekuid, mida pare-mini teha või kui mõni prob-leem vajab lahendust, siis võt-ke palun ühendust 5150007 või andrusumboja@hotmail.com.

Loo alevikuvanema vastu-võtt toimub 31.augustil kell 18.00 Loo Kultuurikeskuses.

Erik SeppingHelen Sooväli-Sepping

21. augustil 2009 toimus Parasmäe külapäev. Paras-mäelaste kokkusaamise-le Wiina talus kogunes üle 100 inimese.

Külaseltsi eestvõttel kor-raldatud ürituse avas Paras-mäe külaseltsi juhatuse lii-ge Erik Sepping, kõlas hümn ja lipuvardasse tõusis Eesti lipp. Sõnavõttude ja tervitus-tega esinesid külavanem Rai-vo Kuuskmäe ning külalised valla teistest nurkadest: Raul Kurg ja Merike Metstak Kal-

lavere külast, Tiia Välk Vand-jalast, Piret Pintman-Hel-laste Võerdlast, Margus Kir-ja Jõelähtmest ning Mart Jo-hanson Rebala Fondist. He-len Sooväli-Sepping tutvus-tas eelmisel aastal alusta-tud Parasmäe talude lugude kogumist. Selle projekti raa-mes on intervjueeritud 25 külaelanikku pea igast talust ning pika ajaloo ja põnevate sündmustega Parasmäe te-gemised on kavas ka kaante vahele koondada külaelani-ke endi jutustatud lugudena.

Külapäevaks kokku pan-dud fotonäitused meenu-tasid Parasmäe ajalugu ku-ni tänapäevani. Piltidelt võis

näha küla õitsengut piiman-duse kuldajastul 1930-nda-tel ja selle nukrat lõppu 2009. aasta mais, mil Parasmäelt viidi ära küla viimane lehm Mummi. Näitused tutvusta-sid veel talude kaupa pere-kondlikke sündmusi ja mä-lestusi, Parasmäe rahva ring-sõitu Jõelähtme vallas 2008. aasta novembris ning Tar-tu Ülikooli etnoloogiatuden-gite välitöödel jäädvustatud pilte.

Õhtu edenedes astusid re-gilauludega üles Harju Me-hed, kõlasid pillilood ja aga-ramad keerutasid spontaan-selt kogunenud ansambli saatel tantsu.

KÜLAKÄRAJA

Võerdla külaplikade kokkutulek

Maa ja mere lepitamine Savirannas

Vandjala ja Loo külade viies külapäev

Loo alevikus on näha paranemise märkeParasmäe külapäev oli rahvarohke

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

7

Tiia VälkVandjala ja Loo külade külava-nem

Käesoleva aasta keva-del avaldas Keskkonnaamet teate kaevandusloa piken-damise kohta, millele ne-li Jõelähtme valla küla ot-sustasid ühiselt vastu seis-ta ning koostada kirja vastu-väidetega.

Allkirjade kogumise ajal oli palju kõhklejaid – kas on ik-ka midagi kasu. Vastata sain vaid, et kui ei proovi, ei saagi teada.

Ramonsen OÜ puhul on te-gu AS Maardu Kivi järglase-ga, kes kaevandab Maardu ja Vandjala külade vahel ning on kohalikes paksu pahameelt tekitanud oma tugevate lõh-kamiste, öiste kolistamiste ja tolmuga. Lootus oli, et 2010. a kevadel on see tegevus lõ-puks lõppenud, sest maavara on ammendunud. Kaevanda-tud on juba ka naaberkinnis-tu maalt. Pärast vastuväidete esitamist Keskkonnaametile ja Jõelähtme Vallavalitsusele tegelesid vallaesindajad prob-leemiga aktiivselt. Külakogu-kondade ja vallavalitsuse va-hel on võimalik koostööd te-ha ja tulemus on selle amet-

likes teateannetes avaldatud 24.07.2009. a.

Kaevandamisloa väljastamis-teated

Keskkonnaameti Har-ju-Järva-Rapla regioon tea-tab, et lõpetas OÜ Ramon-sen poolt esitatud maavara kaevandamisloa HARM-064 (L.MK:HA-36712) pikenda-mise taotluse menetlemise. Seoses 25.03.2009. a Ametli-kes Teadaannetes avaldatud teatega, milles teavitasime, et OÜ Ramonsen taotleb maa-vara kaevandamise loa pi-kendamist 5 aasta võrra, lae-kus Keskkonnaametile 3 vas-tuväitekirja Vandjala ja Loo, Võerdla ning Maardu küla ela-

nikelt. Jõelähtme Vallavalit-sus ei nõustunud 22.04.2009. a kirjaga nr 19-8/1522-1 maava-ra kaevandamise loa pikenda-misega. Maapõueseaduse § 34 lg 1 p 16 kohaselt ei saa maa-vara kaevandamise luba muu-ta ilma kohaliku omavalitsu-se nõusolekuta. Vastavalt hal-dusmenetluse seaduse § 40 lõikele 2 peab haldusorgan andma menetlusosalisele või-maluse arvamuse ja vastuväi-dete esitamiseks enne menet-lusosalise suhtes sellise toi-mingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi. Kesk-konnaamet edastas OÜ-le Ra-monsen 29.04.2009. a tähitud kirja nr 10-5/4689, milles an-

ti arendajale võimalus esita-da omapoolne seisukoht ning vastuväited. OÜ Ramonsen ei esitanud vastamistähtajaks omapoolseid seisukohti ning vastuväiteid. Lähtudes eeltoo-dust, maapõueseaduse § 34 lg 1 punktist 16 ning haldusme-netluse seaduse § 40 lõikest 2 ja § 43 lg 1 punktist 2 lõpeta-me Ramonsen OÜ poolt esita-tud maavara kaevandamisloa HARM-064 (L.MK:HA-36712) pikendamise taotluse me-netlemise. Haldusakti ja sel-le juurde kuuluvate dokumen-tidega saab tutvuda Keskkon-naameti Harju-Järva-Rapla re-gioonis (Viljandi mnt 16). Info telefonil 674 4803.

Kadi TruulehtKostivere elanik

Alustasin käesolevat ar-tiklit küsimusega, kuid siin ei ole tegu mitte elemen-taarse viisakusavaldusega, lootes saada vastuseks “Häs-ti, tänan küsimast!”

Esitatud küsimus tuleb sü-damest ning peidab endas sii-rast huvi selle vastu, missugu-sed on Kostivere elanike mu-red ja rõõmud, mida mõtleme ja arvame, mille poole püüdle-me ning millest unistame. Ku-na inimesed ja arvamused on erinevad, ei ole ka sellele küsi-musele ühest vastust.

Uni on magus kui mesi …Ilmselt on paljud antud loo

lugejaid minuga sama meelt, kui väidan, et Kostivere on pikka aega olnud justkui talve-unes, millest ärkamine on toi-munud vähem kui aasta jook-sul. Seda just aleviku elani-ke n-ö vaimu, ühtsuse mõttes. Olgem ausad, alates kolhoo-siaja lõpust ning taasiseseis-vumisest on Eesti teinud läbi küll silmanähtava arengu, ent meie kodukant Kostivere ale-vik on võtnud lubamatult kaua mõtlemisaega. Meie elu ja toi-metused on juba mõnda ae-ga kulgenud nn mugavustsoo-nis – kodust lasteaeda või koo-li, tööle ja seejärel tagasi koju. Ühtne meel ja koostegutsemi-ne aleviku elu parandamisel on jäänud meie endi poolt aga tähelepanuta. Nii mõnigi kord on tundunud õiglane näidata sõrmega rahulolematult val-lavalitsuse poole. Ent püüdes vältida poliitikat, küsin nii en-dalt kui ka teistelt meie alevi-ku elanikelt: kas oleme ise ale-viku elu arendamisel andnud endast parima? Mina isiklikult tunnistan – mina paraku mit-te … Et oma elu kodukandis meeldivamaks ja elamisväär-semaks muuta, peame ise här-jal sarvist haarama, teadma,

mida tahame saavutada ning olema oma tegemistes ühtsed. Alles seejärel on võimalik oma mõtteid, ideid ja soove anda edasi nii, et ka teised saavad aru, et meil jätkub head tahet asju paremuse poole muuta. Kes end ise aitab, seda aitavad ka teised – see tõde kehtib ka antud juhul.

Kostivere – tõuse ja sära! Praegu tundub, et Kostive-

re on justkui talveunest ärka-mas. Alates päevast, mil loo-di MTÜ Kostivere, oleme seni-sest teadlikumalt püüdlemas selle poole, et aleviku elani-kes tekiks nn üheshingamine ja teeme-ära-suhtumine.

Peame oluliseks eelkõi-ge inimeste teavitamist. Nii elektrooniliste kanalite kaudu (Kostivere kodulehekülg in-ternetis ja Kostivere Uudiskir-ja saatmine e-posti teel) kui ka aleviku teadetetahvlitel info edastamine on andnud tule-muse, kus tasahilju, ent samm sammu haaval on kaasamõt-

lejate ja -tegutsejate arv suu-renenud.

Häid näiteid selle kohta, et kohalikes elanikes on tär-ganud soov oma kodualevi-kus midagi positiivset kor-da saata, ei pea otsima kau-gelt. Heites põgusa pilgu taga-si kas või ühele kalendriaasta-le, võime tõdeda, et aeg on ol-nud meeldivalt produktiivne ja tegus. Näiteks sai Kostive-re noorte initsiatiivil remon-ditud noortekeskuse ruumid ja nii sai võimalikuks noorte-keskuse avamine, korralda-ti traditsiooniline vastlapäe-vatrall, Kostivere jaanituli ja koristustalgud Kostivere mõi-sas ning alevikus, peeti ühis-koosolekuid, Kostivere liide-ti Eesti Naabrivalve süsteemi-ga – need on vaid mõned näi-ted meie nn üheshingamisest ja teeme-ära-projektidest.

Meie ise oma aleviku heaks!

Kindlasti ei saa väita, et kõik eespool nimetatud head emot-

sioonid saavad alguse ning toimivad justkui iseenesest ja ladusalt. Kaalukausina hoia-vad meid ja meie tegemisi n-ö maa peal argimured ning ka tõsiseks pahameeleks on aeg-ajalt põhjust. Näiteks on juba aastaid tekitanud nurinat eba-rahuldav bussiliiklus Tallinna ja Kostivere vahel. Samuti on jäänud elanike jaoks vastuseta küsimusteks alevi ühe 5-kord-se maja taha kinnisvaraaren-dusprojektist maha jäetud mäekünkad, poolik teelõik ja laiutav heinamaa. Päris kind-lasti tunneme muret oma ale-viku pisipõnnide pärast, kelle-le värskelt renoveeritud kau-nis lasteaias ei ole paraku oma kodualevikus piisavalt laste-aiakohti. Meid on lubatud toe-tada kooli renoveerimisel, ent sellegi projekti teostus tundub hetkel vähe tõenäoline. Tuleb tõdeda, et mitte kõik asjad ei sõltu alati meist endist. Kui-võrd vallavalitsuses pole juba mõnda aega olnud meie mõ-tete, ideede ja soovide esinda-

jaid, siis oleme tundnud end justkui unustatud ääremaa …

Ja nii me siin Kostiveres ela-me – oleme küll tublimad kui mõnda aega tagasi, ent alles õpime, kuidas üheskoos tead-likumalt tegutseda. Tehkem edaspidigi tihedat koostööd meie laste ja noorte harimi-sel ning nende vaba aja sisus-tamisel. Leidkem võimalusi ja ressursse korraldada ühis-tegevusi, olenemata osaleja-te soost, vanusest või pere-konna staatusest. Olgem hoo-livad oma aleviku eakate vas-tu ning ärgem pidagem pal-juks hellitada meie pisipõnne. Osakem hinnata ning hoida meid ümbritsevat – seda kau-nist kodukanti. Tegutsegem selle nimel, et saaks teoks kos-tiverelaste üks unistus – taas-tada Kostivere mõis ning muu-ta see meie kõigi ühiseks vaba aja veetmise ja kultuurikesku-seks.

Loodetavasti ei oota me pi-kisilmi, et keegi tuleks ja mõt-leks ning teeks miskit meie eest ära. Siinse elu parandami-se osas on meil veel endal pal-ju kasutamata võimalusi. Näi-teks aleviku arengukava koos-tamisel osalemine ning sügi-sel kohalikel valimistel meie küla esindajate poolt hääleta-mine – need võiksid olla selged panused meie aleviku arengu heaks! Lahendused ei pruugi tulla otsekohe, ent läbimõel-dult ning üheskoos tegutsedes võib olla kindel, et oleme and-nud endast parima!

Kõike head, Kostivere!

Vallavalitsuse kommentaar

Kostivere noortekeskuse ra-jamiseks esitas Jõelähtme val-lavalitsus projekti EAS-le ja sealt saadud summa eest re-noveeriti vana katlamaja ehi-tusfirma poolt. Kostivere ale-viku noored olid suureks abiks ruumide sisustamisel.

KÜLAKÄRAJA

Oma õiguste eest tuleb ise seista

Kuidas elad, Kostivere?

Hea uudis

Jägalas leiti Eesti vanim põld

Alates 5. augustist 2009 on Kaberneeme kauplus taas ametlikult avatud.

Kauplus on lahti iga päev 10.00–20.00.

Katri Uibu Postimees

Tartu Ülikooli arheo-loogid leidsid Harjumaalt Jägala linnuse juurest jäl-gi Eesti seni teadaolevalt vanimast põllust ning muust inimtegevusest enne meie aega.

Väljakaevatud põllu va-nuseks hindavad arheoloo-gid 500–300 aastat eKr. Val-dav osa leitud materjalist kuulub kolme ajajärku. Li-saks põllutegevuse ajajär-gule on tõendeid ka vara-sema inimtegevuse perioo-dist 600.–500. aastast eKr ning põlluharimise perioo-dile järgnenud linnuse tek-ke perioodist 300.–200. aas-tast eKr, vahendas “Aktuaal-ne kaamera”.

Tartu Ülikooli labora-toorse arheoloogia profes-sori Aivar Kriiska sõnul on põllul säilinud konksadra jäljed. “Liigutades atra maa sees, kannab ader pinnast sügavale mullapinda ja jää-vad niisugused adrajäljed järgi. Aga inimtegevuse ki-hist on põhiliselt leitud po-tikilde,” selgitas arheoloog.

Lisaks eespool nimetatu-le on leitud ka savitihendeid ning märke tuleasemetest. Kriiska ei oska öelda, kui-das täpselt seda põldu ha-riti ning mis sorti vilja seal kasvatati, aga oletada võib, et viljaks võisid olla meilegi tuttavad nisu või oder ning tööloomaks härg. Kuna põl-lu lähedal asus linnus, osati just sealt otsida jälgi inimte-gevusest enne meie aega.

Leiud lähevad Tartu Üli-kooli arheoloogia kabineti fondidesse.

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

8 KULTUUR

Võimlemisklubi Piruett – võimlemisklubide maailma-meister.

Austrias Dornbirnis peeti maailma esimene võimlemis-klubide võistlus tiitlile World Club Champion. Eestit esin-das Tallinna võimlemisklubi Piruett eliitrühm, kuhu kuu-lub ka meie valla elanik Kris-ti Rannat.

Võistlustel osales umbes 2000 võimlejat 80 klubist 27 maalt.

Tegemist oli kõiki võimle-misliike ühendava alaga, mi-da rahvusvaheliselt nimeta-takse gymnastics for all (rüh-made võimlemine). Võistlust hindas ekspertidest koostatud žürii ja 27 riigi delegatsiooni-de juhid.

Võimlemisklubile Piruett tõi võidu Mall Kalve poolt loodud kompositsioon “Valguse al-gus”. Kava kostüümid kujun-das Piret Mikk. Rühma tree-neriteks on Mall Kalve, Nade-žda Logvinenko, Helle Suits-lepp.

Rühma koosseis: Endla Va-her, Ann Lakspere, Kristiina Tamm, Jaanika Lember, Ann Anton, Brone Ollino, Käroli Kullamaa, Kristi Rannat, Min-na Kilumets, Johanna Lond, Anna-Mari Tamm, Liisa Hen-riette Allikas, Kaire Paloots, Ave Rohtla, Kadi-Liis Laaspe-re, Kristlin Kant, Anastasia Sergejeva, Angret Lepasson.

Jõelähtme vallavalitsus tä-nab ja tunnustab Kristi Ranne-tit eduka esinemise eest võim-lemisrühma Piruett koossei-sus maailmameistrivõistlus-tel.

Kristi Rannat ütles valla-lehele, et ta treenib tavaliselt kuuel päeval nädalas, vahel ka seitsmel päeval. Vaba päev on tavaliselt laupäev, siis meeldib kaua magada. Päevad kujune-vad üsna pikaks, koju jõuab ta tavaliselt õhtuti kella 8 või 9 paiku. Seni pole õppimise-ga probleeme olnud. “Siia-ni olen suutnud oma asjad nii planeerida, et enda arust pole pidanud eriti paljust loobuma.Trenn kuulub minu igapäeva-elu juurde, olen sellega har-junud ja see meeldib mulle. Muude hobide jaoks eriti aega ei jää. Vahel loen, teen kodus süüa, küpsetan, kui aega on. Lähiaastatel kavatsen sporti-mist jätkata, kaugemast tule-vikust ja kõrgetest eesmärki-dest ei söanda veel rääkida, eks elu näitab. Uuel hooajal on tu-lemas mitmeid võistlusi, igale poole ei jõuagi, täpsemaid va-likuid ei ole veel teinud. Kõi-ge suuremaks toeks on olnud mulle ikka vanemad,” ütleb värske maailmameister.

Palju õnne maailma-meistrile!

Merike Metstak

Kõik olid koos ja hingasid ühes, pidu läks meile kõiki-dele korda.

37 000 üheshingamise lau-lupeo osalejate hulka pää-sesid Aare ja Leili Värte ju-hendatav Loo kooli lastekoor, Erika Põlendiku käe all tant-siv Loolill, Svetlana Siltšenko Kostivere noored rahvatant-sijad, Loo kammerkoor (di-rigent Age Mets) ja ansambel Amabile (dirigent Meeli Lass). Laulupeotunnet on raske sõ-nadesse panna, emotsioo-nide edastamine käib mul-le siinkohal kindlasti üle jõu. Küll oli uhke tunne tantsupeo kontserdi lõppedes, kui sel-le musteretenduse juhte lava-le hüüti: Erika Põlendik, Karin Soosalu, Kadri Tiis, Svetlana Siltšenko – kõik Jõelähtmest ju! Neeme kooli juhataja Ka-rin Soosalu oli tantsupeo kap-teni südametunnistus.

Kõik soovijad ei pääsenud peole, seetõttu toimuvad hi-lissuveni mitmetes paikades üle Eesti kohalikud laulupäe-vad. Eestlased oskavad hin-nata kõike seda, mis meil on käes ja väärtuslikku ning mi-da me oleme osanud luua ja jätkata. Kas ühtekuuluvus-tunnet ja rõõmu jagus meil vaid laulupeopäevadeks või hoiame selle jätkuvat soojust hinges läbi kõledate ja pime-date sügisõhtutegi?

Kas tantsupidu läks korda?

Vastab tantsupeo üks üldjuh-te Erika Põlendik.

Mulle oli see juba kümnes tantsupidu. Jutustus merest on igale eestlasele südame-lähedane, pole inimest, ke-da meri ei puuduta ega kut-su. Lavastus on nagu jutus-tus, võib tahta kõnelda lugu, aga alati ei tarvitse see vaata-jani jõuda. Mereteemaga on meil kõigil mingi isiklik su-he, mistõttu oli lugu eriti lii-gutav ja ülendav. Jutustus me-rest oli täiuslikult mõistetav ning jõudis iga vaatajani. Liisi Koikson on tantsupeo laulja, talle see roll sobib. Peo kirjan-dusliku pootsmani Jaan Tätte töö õnnestus täielikult. Ja na-gu alati, nii tundus ka tänavu, et üks päev jäi puudu. Alusta-sime harjutamist tavapära-sest üks päev hiljem ja Kalevi staadionil saime kokku harju-tada ehk liiga vähe.

Iga õnnestumine annab jõu-du edasi tegutsemiseks. Mis on praegu käsil?

Käesolev aasta on olnud lennukas, üheaegselt on mul olnud käsil nelja tantsupeo ettevalmistused. Aastal 2010 tuleb teine meeste tantsupi-du, 2011 noorte tantsupidu ja 2012 Soome-Eesti tantsupidu.

Mul on igapäevaselt ka ne-li tantsurühma juhendada, kaks nais- ja kaks segarüh-ma. Lisaks veel mitu nii-öel-da projektitööd. Teadagi kõik lapsed tahavad suurele peo-le, aga paraku kõik ei ma-hu. Kalevi staadionile mahub

vaid 8000 tantsijat korraga. Neli korda oleme teinud las-te tantsufestivali koolinoor-tele. Üle-eestilised tantsulas-te kokkusaamised on noorte-le põnevad. Mõneti leevenda-vad need üritused tühimik-ku: suurele peole pääses ju vaid kolmandik lasterühmi, kujutan ette, kui palju oli va-lu ja pisaraid. Seda olulisemat kohta koolinoorte tantsufes-tival täidab.

Olen kohustatud olema noortele tantsujuhtidele toeks ja õpetajaks ja seda ma meel-sasti ka olen. 2011. aasta tant-supeo korraldamine antigi noorte kätte. Kõikidel noor-tel tantsujuhtidel on kohus-tus võtta kogemustega assis-tendid. Päris vabasse vette me neid kohe ei lase.

Niisiis olen taas assistent.Väärib märkimist, et suurel

peol oli neljakümnest tant-sujuhist neli pärit Jõelähtme vallast.

Mida tähendas sinule see-kordne tantsupidu, olid ju kaptenile lähedal seisev isik?Vastab Karin Soosalu.

28. üldtantsupidu oli tões-ti meeliülendav, sest see ju-tustas meile loo elust enesest – armastusest, tööst, igatsu-sest, leinast, lastest. Ma ar-van, et igaühe elus on seda kõike juhtunud ning hingevä-relus ongi olemas.

Sellel peol olin ma noorte-rühmade (keskkool ja ülikooli I–II kursus) liigijuhi assistent. Peo üldjuht oskas kõiki meid

(liigijuhte ja assistente) väga hästi tööle panna. Tundsime kõik, et just meie teeme se-da pidu ning peo õnnestumi-ne sõltub meist. Kui reedene peaproov oli lõppenud, siis oli tunne, nagu oleks tõesti mä-gesid liigutanud. Kaks ja pool aastat kestnud ettevalmis-tus oli vilja kandnud. Tantsi-ja väljakul tantsis nii, nagu la-vastusgrupp oli lootnud ning emotsioon jõudis vaataja sü-damesse.

Millal ja kuidas sinust sai rah-vatantsija, kas mõni inimene on selles “süüdi”?

Rahvatantsuga alustasin 1981. aastal Jõelähtme koolis õpetaja Neida Tuisu juhenda-misel ning 1982 osalesime ju-ba V koolinoorte tantsupeol. Põhikoolis jäi tantsimine soi-ku. 1989. a läksin Kuusalu Keskkooli 10. klassi ning kohe sügisel kutsus õpetaja Tõnu Lindvet mind rahvatantsu-rühma tantsima. Kuna Tõnu Lindvet juhendas ka Kolga ra-havatantsurühma (täiskasva-nute rühm), siis 11. klassis te-gi ta ettepaneku tulla ka Kolka tantsima, nii ma siis läksin ja olen koos nendega tänaseni.

Kas tantsujuhi töö sarnaneb kuigivõrd ka kooli juhtimise-ga?

Rühma juhendades ei ole sinu tööks mitte ainult tant-sude õpetamine, vaid sa pead inimeste jaoks looma niisu-guse õhkkonna, et nad tahaks jälle tulla ning midagi koos te-

ha. Koolis on samuti – õpetaja peab tahtma tööle tulla.

Need inimesed, kes on va-linud hobiks rahvatantsu, on endalegi märkamatult vali-nud selle endale eluviisiks. Samuti on ka õpetaja ametiga. Rahvatantsijatel ning õpeta-jatel on tugev missioonitunne ning neil on kergem elus hak-kama saada.

Meie vallas on enneolematult palju kõrge tasemega rahva-tantsujuhte, kuidas sa kuju-tad ette järgmise aasta Jõe-lähtme laulu- ja tantsupäe-va?

Pidu peab inimestele mida-gi tähendama. 2009. aasta peo kapteni meeskond oli kindel, et tuleb jutustada lugu, mis räägiks meist enestest – liht-satest asjadest. See toimib.

Laulupidu, tantsupidu!

“Fantastiline! Iga kord lähed tantsupeole vana hea tutta-va emotsiooni kutsel, see on tõmme, mida ei soovigi lah-ti seletada, sest muidu la-hustuks justkui midagi vä-ga olulist … Samas annab iga pidu just selle ootamise aastate järel lisaks olemas-olevale hetkeaja emotsioo-nid, mis on niisama olulised. Need põimuvad jälle üheks ja kord-korralt suuremaks, mida siis hing kannab taas järgmise laulupeoni.”

Eda Hallmägi, ansambli Loolill tantsija

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

9

03.09 kell 12.00

Loo kutuurikeskus

Seenioride ÜMARLAUD • Leida Ilo näituse avamine • Septembrikuu sünni-päevalaste õnnitlemine • Heljo Männi raamatute väljapanek • Info jagamine

05.09 kell 16.00

Neeme rahvamaja

JUMALATEENISTUS

06.09 kell 11.00

Loo staadion ja Loo kultuuri-keskuse lipu-plats

LÕBUS LOO PEREPÄEV • Lõbusad spordivõistlused • Lasteteatri MÄNG etendus “Ilusa lõpuga lugu” • Batuudid • Müügil söök-jook NB! Vihma korral toimub üritus spordi-hoones

08.09Loo kultuuri-keskus

Algab laste NÄITERINGI hooaeg!

16.09 kell 14.00

Loo kultuuri-keskus

Seenioride pidu SUVEST SÜGISESSE • Kirjanduslik külaline Heljo Mänd • Meenutusi suvest

17.09 kell 19.00

Neeme rahvamaja

Neeme küla ÜLDKOOSOLEK

19.09 kell 19.00

Jõelähtme rahvamaja

E. Vetemaa näidend “ÕHTUSÖÖK VIIELE” Kohtumine näidendi autori Enn Vetemaaga

19.09 kell 20.00

Neeme rahvamaja

Klubiõhtu ansambliga AMULETT

24.09Avinurme kultuuri-keskus

Jõelähtme Lava Grupi väljasõiduetendus E. Vetemaa näidend “ÕHTUSÖÖK VIIELE”

24.09Loo kultuuri-keskus

Laste näiteringi esimene üritus

25.09 kell 19.00

Jõelähtme rahvamaja

JÕELÄHTME VALLA SÜGISPIDU • Meenutame Elsa Rikandi kultuuripäran-dit valla laulu- ja tant-surahva osavõtul • Elsa Rikandi kultuuripreemia lauraadi väljakuulu-tamine

29.09Loo kultuuri-keskus

Hinge Jürgensoni näituse ülespanek

01.10Loo kultuuri-keskus

Seenioride ÜMARLAUD • Rahvusvahelise eakate päeva tähistamine • Väljasõit

Madis NoorManniva küla elanik

Meile, kohalikele elani-kele, on see raske küsimus. Kas see kaevandus rajatak-se ohutult?

Mina küsiksin ennekõike, kas seda on üldse Eestile vaja? Või milleks üldse graniidikae-vandust vaja on?

Jõelähtme rahvamajas toi-munud avalikul arutelul ser-veeriti meile väga ilusat reh-kendust, millest selgus, et ko-halikku graniiti kasutades või-dab Eesti riik mitu miljardit teedeehituse raha. Kas ikka võidab? Aluseks oli võetud Ru-dus Eesti hind 400 kr/t ja oleta-tav graniidimaardla hind 270 kr/t. 400 krooni on hind, kui seostad ühe tonni. Hulgihind algab 600-tonnisest kogusest. Teedeehitajad ostavad kok-ku tuhandeid tonne graniit-killustikku, tavaliselt tehakse hulgiostjatele hinnaalandusi 20–30%, vahel isegi 40%. Võ-tame keskmise allahindluse 30%, saame hinnaks 280 kr/t.

See ongi see hind, millega si-suliselt tahab OÜ Maardu Gra-niidimaardla graniiti müüa. Ehk Eesti riik ei võida sisuliselt midagi. Ja see hind 270 kr/t ra-huldab ka Rudus Eestit.

Teine väide oli see, et tee-deehitajad hakkavad kindlas-ti kohe graniiti kasutama ja ei ole vaja nii palju uusi paeki-vimaardlaid avada. Ma küsiks, kas ikka hakka-vad? Tänasel päeval mak-sab paekivi-killu tonn li-gikaudu 150 krooni. Miks nad peaksid hakkama ka-sutama kaks korda kallimat materjali?

Kui paekivikild vastab riigi-hanke tingimustes kirja pan-dud standardile, ei hakka kee-gi seda vabatahtlikult granii-diga asendama.

Kes asendab, see on auto-maatselt selle hanke kaota-nud. Konkurent pakub odava-mat ja võidab. Nad on kõik era-

ettevõtjad. Teedeehitajatele on tähtis, et remonditud tee kes-taks garantiiaja lõpuni, mit-te rohkem. Teedeehitus ja -re-mont on nende leib. Vabataht-likult ei loobu keegi oma lei-vast ehk vabatahtlikult ei hak-ka nad graniiti kasutama. Pae-kivimaardlad on ja jäävad …

Nüüd tekib küsimus, milleks seda kae-vandust va-ja on? Minu arvamus on, et seda kae-vandust on vaja ainult nn teiseseks kasutuseks. Koosolekul välja käidud nn soojus-

pumpjaama ideesse ma eri-ti ei usu, kuna selle ehitamise või mitteehitamise lubamise otsustab vald. Ehk teisiti öel-des käis OÜ Maardu Graniidi-maardla hea idee välja, aga vä-listab selle väitega, et see sõl-tub vallast. Kindlasti tahavad nad kaevandust rajama haka-ta aastal 2013. Miks? Sellepä-rast, et siis hakkab järgmine

eurotoetuste ring. Järelikult tahavad nad saada kaevan-duse rajamiseks eurotoetust. Mille jaoks antakse eurotoe-tusi? Üks variantidest on kesk-konnatoetused. Kuna soojus-pumpjõujaama nad ise välis-tasid, siis ainuke asi ongi prü-gila. Kahjuks elu näitab, et mi-da kõige rohkem eitatakse, se-da tegelikult tehakse. Anto Raukas välistas tuumajäätme-te matmise kaevandamise ajal kaevandusse ja samal ajal üt-les ta, et Euroopa vajab tsent-raalset tuumajäätmete hoid-lat 50–60 aasta pärast. Selleks ajaks ongi kaevandamine lõp-penud. Kas suurriigid Euroo-pas tahavad tuumajäätmeid oma territooriumile keset Eu-roopat matta? Loomulikult ei taha. Ideaalne koht ongi väi-keriik Euroopa ääremail. Üks ideaalsemaid kohti Euroopa ääremail ongi Eesti. Kas nad suudavad tuumajäätmeid tur-valiselt matta? Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Gra-niidimaardla härraste mee-lest tuleb see maardla siia või Muuga lahte, aga raudselt Ees-tisse.

Tants ümber graniidikaevanduse Kultuurikalender september 2009

Kui paekivikild vastab riigihanke tingimustes kirja pandud standardile, ei hakka keegi seda vabatahtlikult granii-diga asendama.

Merike Metstak

Eesti kodukaunistamise liikumise ametlikuks algu-seks peetakse aastat 1936, mil riigivanem Pätsi kokku-kutsutud suur nõupidamine kiitis heaks ulatusliku kodu-kaunistamise hoogtöö kava.

Kodukaunistamise riikli-kult suunatud tegevus soi-kus ajaloo keedkäikudes aas-takümneteks. President Me-ri taasalgatatud kodukaunis-tamise liikumist on väärtus-tanud kõik Eesti Vabariigi pre-sidendid. Harjumaa vastav ko-misjon esitab tänavu Eesti va-bariigi presidendile neli objek-ti, sealhulgas ühe kandidaadi ilusa küla nimetusele. Võitnud küla külavanem pääseb presi-dendi vastuvõtule.

Vallavalitsus esitas konkur-sile Kallavere ja Neeme külad.

Kallavere küla on väga eri-ilmeline. Kui vallas on kaks muuseumi, siis üks neist asub just siin. Priit Kase ja Kers-ti Pent esitlesid komisjoni-le külamuuseumi väljapane-kuid, igale esemele oli neil lu-gu juurde jutustada. Komisjon tegi ringkäigu ka Savirannas ning uudistas Kodumaa suvi-tusrajooni.

“Neeme ilu” pärjatudNeeme on juba kord pälvi-

nud ilusa küla tiitli, kuid see ei tähenda keeldu pretendeeri-da taas. Siin on kõik inimese-le eluks vajalik: pood, raama-tukogu, frantsiisiteenust pak-

kuv postkontor, lasteaed, alg-kool, kõrts, sadam, arvukalt seltse ja muidugi inimesed. Külavanema sõnul on ainuke probleem ühistransport – sõi-dukid käivad neile, mitte mei-le sobival ajal, ütles Sirje Põllu. “Selle teemaga praegu aktiiv-selt ka tegeleme, kuna kooli al-guseks peavad sõidugraafikud paigas olema.”

Komisjon imetles Neeme küla erinäolisi ja ilusaid asu-meid – vana ja uuemat, korras-tatud kalurielamuid ja klaas-villasid. Siin on kõike küllaga: Kadakaranna, Palgiküla jne.

Kallavere ja Neeme ilusa küla konkursil

Kalurite päeval kuulutati välja Neeme küla kaunim kodu. Neeme ilu aunimetuse pälvis Noore-Männiku talu, mil-le omanik on Tähte Luik. Hinnatava väärtuse loonud konkursi võitja on loonud kalurikülale tüüpilise imearmsa kodu. See kodu vääris auhinda ja esitlemist maakondlikule komisjonile.

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

10 AKTUAALNE

Priit PõldmäeAbivallavanem

Juunikuu volikogus otsus-tati jätkata Loo lasteaia ehi-tust ja leida pooleli jäänud ehitusele uus ehitaja. Otsus sai enamiku volikoguliikme-te toetuse, heakskiitu ei saa-nud kolmelt praegu oposit-sioonis olevalt saadikult.

Otsuse poolt oli 13 voliko-gu saadikut, vastu üks ja kaks jäi erapooletuks. Üks saadik ei osalenud istungil.

Vallavalitsus viis juulis lä-bi uue riigihanke Loo laste-aia ehitaja leidmiseks. Seekord ootasime osalema just suure-maid ja usaldusväärsemaid ehitajaid. Osalejad olidki mai-nekamad ja professionaalse-mad, valla jaoks soodsaima pakkumise tegi AS Merko Ehi-tus. Pakutud hind oli aga veel-gi soodsam sellest, mida valla-valitsus eeldas eelpakkumis-te põhjal. Lepinguni soovi-me jõuda kohe pärast seadu-sega määratud vaidlustusaja möödumist. Seega peaks ehi-tus käivituma uuesti täie hoo-ga juba septembri alguses.

Kari JaagoJõelähtme valla ehitusosakonna juhataja

Möödunud aastal Jõe-lähtme Vallavalitsuse poolt Loo lasteaia laienduse ehi-tustööde teostaja leidmi-

seks korraldatud riigihanke võitis AKKO Invest OÜ kui kõi-ge odavama pakkumise esi-tanu.

Ehitustööde teostamise le-ping sõlmiti 23. oktoobril 2008. Lepingu kohaselt pidanuks ehitaja valmis lasteaia üle and-ma 31. märtsil 2009.

Probleemid tekkisid ehita-jal aga kohe ehitustööde algu-ses. Lepingu kohaselt pidi ehi-taja enne töödega alustamist esitama vallale lepingu täitmi-se tagatise 10% ulatuses lepin-gu hinnast. Tegelikkuses esitas ehitaja selle aga alles 18. det-sembril. Ehitustööde kestuseks oli planeeritud kokku veidi üle viie kuu. See oli kõigi arvestus-te kohaselt piisav, et ehitus val-mis saaks. Jaanuari keskpai-gaks pidi graafiku järgi valmis olema hoone. AKKO Invest OÜ oli selleks ajaks suutnud teos-tada ehitustöid vaid 5% ulatu-ses, mis tähendas, et valmis ei olnud veel isegi vundament. 22. jaanuari ehitusnõupidami-sel konstateeris ehitaja fakti, et ehitustööde teostamise graafi-kust ollakse maas 17 nädalat.

Vaatamata lepinguliselt fik-seeritule ja ehitaja poolt kin-nitatule, et kogu hoone valmis ehitamiseks arvestati pakku-mises kõikide teostamist va-javate töödega, hakkas ehita-ja talvel vallale lisatööde kal-kulatsioone esitama. Lisatöö-dena esitati küll sadeveetorus-tiku paigaldamist, küll hoo-ne aluspõrandate tagasitäi-det. Loomulikult oli iga täien-dav kulu vallale ebameeldiv täiendav finantskohustus, mis ei olnud planeeritud. Kuid kui

lisatööde vajadus on põhjen-datud, siis tuleb selle eest ka täiendavalt tasuda. Akko In-vesti poolt esitatud lisatööde kalkulatsioonid olid enamas-ti aga kontrollimatud ja äärmi-selt võhiklikult koostatud, sel-ge eesmärgiga valla käest väl-ja kaubelda võimalikult palju lisaraha. Kuidas muidu mõis-ta lisatööde kalkulatsiooni, milles ehitaja arvates tuleks lepinguväliselt hoone süven-dist täiendavalt välja kaevata 520 m³ pinnast ja täita tekki-nud süvend 2170 m³ liivaga? Puht matemaatiliselt on selline kalkulatsioon pehmelt öeldes absurdne, kui just lastele kel-gumäge ei rajata. Lisaks oleks tegelik kogus valla ehitusosa-konna juhataja poolt teostatud kontrollarvutuste põhjal olnud vaid 248 m³!

Ehkki ehitaja on oma ütlus-tes püüdnud väita, et tema te-gi enda poolt kõik ehitustöö-de graafikus hoidmiseks, näi-tas tegelik olukord hoopis mi-dagi muud. Jõelähtme valla ehitusosakonna juhataja poolt teostatud ehitusobjekti pisteli-se kontrolli tulemusena ilmnes jahmatav tõsiasi, et 2. veebrua-ril kell 14.05 ei viibinud ehitus-objektil ühtegi töölist, 4. veeb-ruaril kell 13.30 viibis ehitus-objektil vaid töödejuhataja ük-si, 5. veebruaril kell 10.25 ei viibinud ehitusobjektil ühte-gi töölist ja seda olukorras, kus mahajäämus tööde teostamise graafikust oli selleks hetkeks 18 nädalat. Jõelähtme Vallavalit-sus lasi Akko Investil koostada uue tööde teostamise graafiku, kus tööde lõpetamise tähtaega pikendati sisuliselt jaanipäe-

vani, kuid kahe esimese näda-laga jäädi kohe ka uuest graafi-kust maha 2 nädalat! Kogu ehi-tus sisuliselt seisis. Sellises olu-korras ei jäänud vallavalitsusel enam muud üle, kui leping Ak-ko Investiga lõpetada ja korral-dada uus avalik riigihange ehi-taja leidmiseks, kes oleks suu-teline Loo lasteaia juurdeehi-tuse valmis ehitama. Pärast vallapoolse lepingu lõpetami-se teate ehitajale üleandmist püüdis Akko Invest viimases hädas päästa, mis päästa an-nab, ja alustas taas ehitustege-vust – paigaldas esimese kor-ruse laepaneelid, täitis vun-damendisüvendi liivaga ja la-dus esimese korruse välissei-nu, kuid Jõelähtme Vallavalit-suse usaldus Akko Investi vas-tu oli kadunud ja vald hakkas korraldama uue riigihanke et-tevalmistamist. Vallavalitsu-sele on ette heidetud, et täna-seks on lasteaia juurdeehitu-se eest Akko Investile maks-tud kõigest 5% lepingu maksu-musest, kuid selline ongi teos-tatud tööde maht, mida ehitaja sai akteerida ja mille eest tasu küsida. Samas avastasid valla ehitusosakonna spetsialistid juulikuisel ehitusobjekti kü-lastusel, et pärast lepingu lõpe-tamist Akko Investi poolt ehi-tatud esimese korruse kandev raudbetoonkarkass on ehita-tud ehitusnorme jämedalt rik-kudes ja tuleb lammutada, mis omakorda toob vallavalitsuse-le kaasa täiendavaid kulutusi.

Lisaks selgus, et AKKO In-vest on jätnud tasumata alltöö-võtjatele ning OÜ Arsam on al-gatanud nende vastu pankro-timenetluse.

Aivar LankeiKadrina vallavanem

AKKO Invest võitis meil ehitushanke ilmse alapak-kumisega ja me võitlesime nende kõrvaldamise nimel pool aastat.

Kahel korral kaotasime vaidluskomisjonis ja siis suutsime läbi negatiivse li-saeelarve sundida nad loo-buma. Samad probleemid on neil kõikjal (Põltsamaal, Kambjas, Sõmerul). Tege-mist on katusfirmaga (AK-KO/ Megaservice/Triad), kes terroriseerib allhankijaid ja seetõttu on nende ehituste-gevus ettearvamatu ja prob-leemne. Riigihangete sea-dus ei toeta kahjuks omava-litsusi kuidagi ja toimivaid lahendeid leida on väga ras-ke.

Reet KiuruKambja vallasekretär

Kambja Vallavalitsusel olid samuti probleemid Akko Invest OÜ-ga.

See firma osales meil Kambja tervisekeskuse ja postkontori ehituse han-kel, esitades ühispakkumi-se Megaservice OÜ-ga. Me-gaservice OÜ on samuti Oleg Kuzminile kuuluv fir-ma. Hange avati 14.11.2008. Paberid olid korras, esitasid kõige madalama hinnaga pakkumise, kuid hinna kok-

kuliitmisel eelarves olid neil vead sees. Tegelik pakkumi-ne tuli vigade parandamisel ca 700 000 krooni suurem, kuid jäi ikka kõige madala-maks pakkumiseks. Palusi-me pakkujalt selgitusi mõ-nede eelarvepunktide kohta ja tunnistasime ta edukaks pakkujaks 08.12.2008.

Lepingu sõlmisime 09.01.2009, töödega pidid nad alustama lepingujärg-selt 01.10.2009. Lepingu täit-mise tagatist meile ei esita-tud. Kui hakkasime märt-si algul huvi tundma, ku-hu ehitaja jääb, anti mit-meid lubadusi ja tähtaegu, kuniks pank otsustab lae-nu andmise. Saadeti ka tea-teid. Lõpuks 16.04.09 saatsi-me teate, et lõpetame lepin-gu, kui 24.04.09 ei ole tööde-ga alustatud. 17.04.09 saime vastuseks teabenõude, mil-les nõuti meiepoolse finant-seerimise tagatisi. Vastasi-me teabenõudele ja 27.04.09 saatsime lepingust taga-nemise teate. Sellega meie suhtlemine lõppes.

Vahepeal (aprilli algul) sooviti läbirääkimisi ja kok-kusaamist kohapeal, millest vallavanem keedus. Märtsi lõpust alates ei saanud nen-dega e-posti teel ka enam suhelda, sest kõik Kamb-jast läinud kirjad tulid taga-si märkega, et seda peetak-se rämpspostiks (nende ser-ver saatis automaatselt taga-si). Seda nad ei tunnistanud, väites, et me ei ole neile mi-dagi saatnud. Suhtlesime lõ-puks ainult väljastusteatega kirja teel.

Loo lasteaia ehitus jätkub AKKO Invest OÜ on ebakindel partner olnud paljudele

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

11KULTUUR

Janek ŠafranovskiAjaloolane

Meie valla territooriu-mil on erakordselt palju ar-heoloogiamälestisi. Mõned neist on hästi nähtavad, mõnda tähistavad viltu va-junud roostes sildid, mõned on mattunud rohukamara alla.

Nende väärtus ei seisne siis-ki selles, millised nad välja näevad, vaid selles, mis lugu nad jutustavad. Mida räägivad need mälestised meie minevi-kust, arengust ja sellest, miks me oleme just sellised. Meie kultuurist. Enamikus maail-ma riikides on sellised mäles-tised võetud riikliku kaitse al-la. Eestis on see nii alates 1925. aastast.

Ka meie vallas on riiklik muinsuskaitseala. Miks on niisugust ala vaja, kui mäles-tised on niigi kaitse all? Aga seepärast, et ka sellel lagedal maastikul on oma lugu. Kus-juures väga ürgne ja võimas. Olen tähele pannud, et paljud meie valla elanikud seda lugu hästi ei tea ja proovin selle lü-hidalt üle rääkida.

Kütist põlluharijaksKiviajal, kui inimesed elatu-

sid küttimisest, kalapüügist ja korilusest, olid kõige soodsa-mateks elukohtadeks veeko-gude rannad. Sai ju veest kin-ni püüda kala või hülge, mis oli metsast püütule oluliseks li-saks. Eestis olid kõige tiheda-malt asustatud Pärnu ja Narva jõe suue ning Võrtsjärve ümb-rus. Tollase elukorraldusega ei muutnud inimesed maastiku-pilti kuigi palju ja kaheksa tu-

hat aastat, jääaja lõpust kuni noorema pronksiajani, püsis ja muutus loodus Eestis oma-tahtsi.

Kuigi liha ja kala on väga toitvad, polnud inimeste kõht sugugi alati piisavalt täis. Üks põhjuseid oli inimeste mõ-ju loomade arvukusele. Teine oluline põhjus oli toidu säili-tamise võimalus. Ilma soola-ta ei õnnestunud ka rikkalik-ku jahisaaki pikalt roiskuma-ta hoida. Nii olid sagedased näljaperioodid, mis lühenda-sid eluiga ja vähendasid sün-divust. Kiviaja lõpu poole le-visid meie aladele esimesed teraviljad – oder, kaer ja nisu. Neid hakati pikkamisi järjest enam kasvatama, kuna vil-ja oli muu hulgas ka hea säili-tada. Samal ajal arenes ka ko-duloomade kasvatamine, mis vähendas veelgi metsas hul-kumise vajadust.

Nii ei osutunud soodsateks e l u k o h t a -deks mitte endised vee-kogude ran-nad, vaid alad, kus sai edukalt vilja kasvatada ja karja pidada. Paksu mullaga aladel vohas tol ajal mets ja muu paksem taimestik. Inimeste põlluriis-tad, veoloomad ja oskused olid küllaltki algelised. Pronkskir-ve ja puust konksadraga ei ol-nud metsa vastu suurt asja. Nii osutusid headeks põllumaa-deks õhukese ja kerge mulla-ga loopealsed alad, nagu neid leidub Põhja-Eestis ja Saare-maal. Õhukese mullaga ala-delt oli kerge välja juurida puid ja põõsaid ja suures osas leidus ka looduslikke niite. Nii hakati just Põhja-Eestis tegelema põl-

dude kündmisega, mis oli ale-põllundusest ja kõplapõllun-dusest oluliselt efektiivsem.

Kõige väljapaistvamaks põl-lumajanduse kui uue elustiili ja kultuuri arengu ajaloo val-las on just praegune Reba-la muinsuskaitseala piirkond. Muististe iseloomu, asustus-pildi ja loodusliku keskkonna järgi otsustades kujunes siin väga varakult välja tänase-ni paljuski jälgitav maastik ja asustuspilt.

Tugev Skandinaavia mõjuOluliseks teguriks kiires

arengus oli kultuurivahetus teiste aladega. Suur osa Ees-tis tollest ajast pärit olevaid lo-hukivisid ja ümmargusi kivi-kirstkalmeid asub just siin. Nii kalmed kui lohukivid on siia levinud Skandinaaviast. Sealt levis siia ka arenenum põllu-harimise oskus. Välistatud ei ole ka mõningane sealtpool-

ne sisserän-ne. Mälestis-te leviku jär-gi otsustades kulges olu-lisem mere-tee ja selle-ga kaasne-vad kultuu-

rimõjutused tol ajal Rootsist Eestisse mitte otse üle Lääne-mere, vaid turvalisemalt möö-da rannikut, üle Ahvenamaa saarestiku ja meie kandis üle Soome lahe. Kivikirstkalmed jutustavad esmakordselt otse-selt ühiskondlikust kihistumi-sest – keskses kirstus oli mae-tud tähtsam isik rikkalikema-te hauapanustega. Tema üm-ber ilmselt madalama posit-siooniga tegelased. Tingituna maa madalast viljakusest ela-ti enamasti üksiktaludes haja-li laiadel aladel.

Niisugune areng toimus suuremalt jaolt viimase aas-tatuhande jooksul enne meie aega. Selles ajavahemikus oli eespool nimetatud ala-del märkimisväärselt erinev arengutase võrreldes Eesti si-semaaga, kus oli endiselt suur osa püügimajandusel. Hiljem, kui raud laiemalt levis ja saa-di jagu ka paksematest metsa-dest, selline erinevus kadus ja tekkisid põllumajandusmaas-tikud üle Eesti.

Kaitseme kolme tuhande aasta vanust maastikupilti

Avarad inimese poolt teki-tatud kultuurmaastikud, mis laiuvad Jõelähtme valla süda-mes, on vanimad laialdaselt jälgitavad maastikud Eestis. Hilisemad sajandid ei toonud sellel alal kardinaalseid muu-tusi. Kui kaheksakümnendate aastate teisel poolel ähvardas unikaalset maastikku ja asus-tuspilti hävinemine kaevan-duste läbi, suutsid arheoloogid eesotsas Vello Lõugasega saa-vutada siinsete alade riikli-ku kaitse alla võtmise. Indust-rialiseerumise ja linnastumi-se eest vajab üks Eesti suuri-maid kultuuriväärtusi kaitset ka praegu.

Tänaseks on see riiklik kait-seala kahjuks riigi poolt una-russe jäetud nii sisuliselt, ai-neliselt kui ka seadusandli-kult. Meie lähedal asuvad sa-malaadsed kaitsealad Ölan-di saarel Rootsis ja Kerna-ve ümbruses Leedus on võe-tud UNESCO maailmapäran-di nimekirja. Rebalal oleks sa-masse nimekirja kindlasti as-ja. Seda juhul, kui meie ja kogu Eesti tahaks väärtustada lugu oma rahva arengust ühest eta-pist teise ja selle etapi kestu-sest kuni viimase sajandini.

Millest jutustavad lagedad väljadJüri PaavelJõelähtme Varahalduse OÜ

Tasapisi lõppema kippuv suvi on tõestanud, et pea-gi aasta vanuseks saav Loo staadion väärib oma kohta meie igapäevaelus.

Lapsi on suvel küll aleviku vahel veidi vähem, aga kõigil soovijatel on tekkinud hea al-ternatiiv multifilmidele ja ar-vutimängudele ning võima-lus vahetada virtuaalne suht-luskeskkond vahetu ja sport-liku vastu.

Peagi algav kooliaasta toob esimestel sügiskuudel staa-dionile Loo Kooli kehalise kasvatuse tunnid ja sportli-kud huviringid, eelkõige jalg-pallitreeningud. Tööpäeviti kestavad need olenevalt päe-vast 18.30 kuni isegi 20.00, seejärel saab jalgpalliplatsi välja rentida võistkondadele.

On küsitud jooksmisvõi-maluste kohta staadionirin-gil. Praeguseni on harrasta-jad saanud seda teha ka pa-ralleelselt jalgpallitreeningu-tega, käib üks tegevus ju mu-rul ja teine ümber selle. Kõi-ge sobivamad ajad jooksjate-le jäävad nädalavahetustele, samuti tööpäevadele ajava-hemikus 16.00–20.00, pärast seda on tihtipeale suuremaid treeningugruppe ja võistlusi ning platsi ääres varumängi-jaid ja publikut.

Staadionist on saamas omamoodi multifunktsio-naalne keskkond ja seda mit-metele sihtgruppidele. Kui eelkõige õhtustel aegadel toi-mub aktiivsem sportlik te-

gevus, siis hommikuti ja en-nelõunasel ajal on staadion saanud sobivaks kohaks, kus noored võivad kokku saa-da, lihtsalt suhelda või pal-li toksida. Mis eriti tore – sel ajal kohtab seal ka päris pi-sikesi ilmakodanikke – kes veel vankris, kes oma esimesi spordisamme tegemas – koos oma vanematega ringi toime-tamas. Siinkohal tahaks staa-dionikülastajaid tänada hea-peremeheliku ja hooliva suh-tumise eest selle kasutamisel (kui mõned nätsu- ja sihvka-sõbrad välja arvata). Loode-tavasti jätkub niisugune suh-tumine ka edaspidi.

Staadioni kasutamine jooksuharrastuseks, korv-palli mängimiseks või muidu meeldivaks ajaviitmiseks on vallakodanikule tasuta, nii nagu ka eri vanusegruppides lastele, kes osalevad jalgpal-litreeningutel. On selge, et sportlike tingimuste ja vaba aja kasulikuks sisustamiseks võimaluste loomine on vald-konnad, kuhu panustatud vahendid tulevad kunagi nii vallale kui riigile mitmekord-selt tagasi. Sügishooajaks valmivad staadioni kõrvale, endise teeninduskompleksi ruumidesse ka riietus- ja pe-semisruumid, seni on võist-kondadel ja treeningugrup-pidel võimalus käia pesemas spordihoones.

Täpsemat infot staadioni kasutamise graafikute ja õh-tuste pallimuru kasutami-se tingimuste kohta on või-malik saada Jõelähtme Vara-halduse OÜ koduleheküljelt www.jvh.ee ja e-posti aadres-sil rskloo@hot.ee.

Staadion on koht, kus mõnusalt aega veeta

Kui oleme ise oma kodukandi lugude üle uhked, küll siis hakkavad seda hin-dama teisedki.

Aastast 1996 annab Jõe-lähtme Vallavalitsus igal aastal välja Elsa Rikandi ni-melise kultuuripreemia pi-kaajalise tulemusrikka te-gevuse eest Jõelähtme val-la kultuuri edendamisel.

Aastapreemia väljaand-miseks moodustatakse Jõe-lähtme Vallavalitsuse kor-raldusega viieliikmeline žü-rii. Ootame kultuuripreemia kandidaatide nimesid kirja-likult koos lühikese põhjen-dusega Jõelähtme Vallavalit-susse hiljemalt 10. septemb-10. septemb-riks 2009riks 2009. Kandidaate on õi-gus esitada üksikisikutel ja organisatsioonidel.

Jõelähtme Vallavalitsus teeb preemia saaja teatavaks hiljemalt 25. septembril, mil Elsa Rikandi surmast möö-dub 20 aastat. Aastapree-mia suuruse määrab Jõe-lähtme Vallavalitsus Jõeläht-me Vallavolikogu poolt kin-

nitatud eelarve alusel. Vas-tava kandidaadi puudumisel on Jõelähtme Vallavalitsusel erandkorras õigus jätta pree-mia välja andmata. Preemia-ga kaasneb Jõelähtme Valla-valitsuse tänukiri.

Ootame kõikide ettevõte-te, asutuste, organisatsioo-nide ja eraisikute sihteraldi-si ja annetusi arveldusarve-le 10002018903006 selgituse-ga “E. Rikandi kultuuripree-mia”.

Laureaaditiitli on pälvinudErika Põlendik (2008)Kersti Laanejõe (2007) ja elu-töö preemia laureaat Linda Tamm (2007)Maie Ramjalg (2006)Maie Jakobi (2005)Kai Müürsepp (2004)Svetlana Siltšenko (2003)Silja Trisberg (2002)Aare Värte (2001)Taimi Saarma (1999)Leili Värte (1998)Maria-Marika Kurvet (1997)Ahto Nurk (1996)

Elsa Rikandi kultuuripreemia

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

12 RIIK JA MEIE

Erik PartsKeskkonnainspektsiooni Põhja re-giooni keskkonnakaitseinspektor

Kalapüük on väga palju-de inimeste jaoks meeldiv harrastus ja ajaviide. Aga nii nagu kõigi muude tegevus-te puhul, on ka kalapüügil oma kindlad reeglid.

Püüginõuded on kehtesta-tud selleks, et püügirõõmu jät-kuks nii meile kui ka meie jä-reltulevatele põlvedele.

On kogenud kalastajaid, kes tunnevad väga hästi kala-püügieeskirja nõudeid, aga ka neid, kes reegleid ei tea. Viima-ti nimetatute hulgas on kind-lasti need, kes selle harrastu-sega alles algust teevad. Nei-le tahakski südamele panna, et enne kalapüügiga tegelema hakkamist tuleb kalapüügi-seadus ja kalapüügieeskiri tä-helepanelikult läbi lugeda. Siis on selge, kus, mida, millal ja millega on lubatud püüda.

Need, kes soovivad looduses viibides püüda kala ühe liht-käsiõngega, saavad seda teha täiesti tasuta ja püügiõigust vormistamata. Tuleb vaid jäl-gida, et lihtkäsiõng vastaks ka-lapüügieeskirjas kirjeldatud nõuetele. Arvestada tuleb ka

püügiaegadele, -kohtadele ja kalaliikidele kehtestatud pii-ranguid. Rohkem kui ühe liht-käsiõngega kalapüügiks on ju-ba vajalik püügiõiguse vor-mistamine.

Kes soovib kalapüügiga tõ-sisemalt tegelema hakata ning tahab kalapüügil kasutada tei-si kalapüügieeskirjas kirjel-datud harrastuspüügivahen-deid (spinning, käsiõng, sikuti jne), peab enne kalaleminekut vormistama endale harrastus-püügiõiguse. Enne tuleb en-dale selgeks teha, millist har-rastuspüügivahendit ning kus ja millal soovitakse kasuta-da. Vastavalt sellele tuleb en-dale muretseda kas kalastus-kaart, panga maksekorraldus või sooritada mobiilimakse.

Kalastuskaarte väljastab Keskkonnaamet, kelle kodu-lehelt (www.keskkonnaamet.ee) on võimalik kalastuskaa-rdi kohta täpsemat informat-siooni saada. Panga makse-korralduse ja mobiilimakse-ga seonduva informatsiooni leiad Keskkonnaministeeriu-mi kodulehelt (www.envir.ee).

Erandiks on siin eelkooliea-lised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, õigus-vastaselt represseeritud isi-kud ja represseeritutega võrd-sustatud isikud ning puuetega

isikud, kes tohivad harrastus-püügivahenditega kala püü-da püügiõigust vormistamata, välja arvatud need juhud, kus püügiõiguse annab kalastus-kaart.

Harrastuspüügiõigust tõen-dav dokument (panga makse-korraldus, kalastuskaart) või soodustust tõendav dokument (õpilaspilet, pensionitunnis-tus, represseeritu tunnistus, puude raskusastet tõendav do-kument) peab harrastuspüü-gil alati kaasas olema. Kui har-rastuspüügiõigus on oman-datud mobiilimakse tasumi-sega või kui harrastuspüügi-õigust tõendaval dokumendil puudub foto, peab kalapüügil kaasas olema ka isikut tõen-dav dokument. Lisaks arvesta harrastuspüügiga tegelemisel alati järgmist.

1. Pea kinni püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide suhtes kehtestatud piirangutest.

2. Ära kasuta harrastuslikul kalapüügil samaaegselt roh-kem kui kolme sama või eri lii-ki püügivahendit.

3. Ära jäta oma püügivahen-deid valveta.

4. Kasuta kalapüügil ainult kalapüügieeskirjas kirjeldatud harrastuspüügivahendeid.

Informatsiooni, kus, millal, mida ja millega harrastuspüü-

gil püüda võib, saab kalapüü-gieeskirjast. Harrastuslikku kalapüüki reguleerib ka kala-püügiseadus. Mõlema õigus-akti hetkel kehtiva versiooni leiab Riigi Teataja elektrooni-lisest andmebaasist (www.rii-giteataja.ee).

Olulisemad piirangud har-rastusliku kalapüügiga tegele-misel Jõelähtme valda jäävatel veekogudel.

Kaberla oja – kogu ulatuses kantud lõhe, jõeforelli, meri-forelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ning kalapüük on seal aastaringselt keelatud. Erandiks on silmu-püük silmutorbikute ja -mõr-dadega (ei ole harrastuspüügi-vahendid, vajalik eraldi kala-püügiluba) ning vähipüük vä-himõrra ja vähinataga (vajalik eraldi kalastuskaart).

Jägala jõgi – jõelõik Jäga-la joast suubumiseni Soome lahte on kantud lõhe, jõeforel-li, meriforelli ja harjuse kude-mis- ja elupaikade nimistus-se. Lõheliste püügikeelu ajal on seal kalapüük vees viibides keelatud, samuti on seal keela-tud allveekalapüük harpuun-püssi ja harpuuniga. Erandiks on silmupüük silmutorbikute ja -mõrdadega.

Aastaringselt on keelatud Jägala jões Linnamäe paisust

Peetri-Jaani saareni ja Peet-ri saare ümbruses kalapüük vees viibides. Erandiks on sil-mupüük silmutorbikute ja -mõrdadega.

Kõikidest Jägala jões oleva-test jugadest ja paisudest alla-voolu 100 m ulatuses ning ka-latreppidel ja neist ülesvoo-lu 50 m ulatuses on kalapüük aastaringselt keelatud.

Jägala joast kuni jõe suubu-miseni Soome lahte on aas-taringselt keelatud kalapüük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsa-ga, mõrraga püük on keelatud kogu jõe ulatuses. Erandiks on silmupüük silmutorbikute ja -mõrdadega.

1. septembrist 31. det-sembrini on Jägala jões Linnamäe pai-sust kuni jõe suu-bumiseni Soome lahte keelatud kalapüük spin-ningu ja lendõn-gega (v.a kalastus-kaardi alusel).

Lõhet ja meriforelli on Jägala jões keelatud püüda 1. oktoobrist 30. novembrini (v.a kalastuskaardi alusel püük landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega), jõeforelli 15. septembrist 31. jaanuarini.

Vähipüük (püügiõiguse an-

nab kalastuskaart) on 2009. a Jägala jões keelatud.

Jõelähtme jõgi – jõelõik Jõe-lähtme karstiala väljavoolust suubumiseni Jägala jõkke on kantud lõhe, jõeforelli, meri-forelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lõhe-liste püügikeelu ajal on seal keelatud kalapüük vees viibi-des, samuti on seal keelatud allveekalapüük harpuunpüs-si ja harpuuniga. Aastaringselt on keelatud kalapüük nakke-võrgu, liivi ja kuuritsaga. Pai-sudest allavoolu 100 m ulatu-ses ning kalatreppidel ja neist ülesvoolu 50 m ulatuses on ka-lapüük aastaringselt keelatud.

Vähipüük (püügiõiguse annab kalastuskaart)

on 2009. a Jõeläht-me jões keelatud.

Meri – kalapüü-ki meres regulee-rivad lisaks Ees-ti Vabariigi õigus-

aktidele ka Euroo-pa Liidu õigusak-

tid. Olulisemate piiran-gutena on meres aastaring-selt keelatud kalapüük Jäga-la jõe suudmele lähemal kui 1000 m, 1. septembrist kuni 30. novembrini on meres kee-latud kalapüük Kaberla oja suudmele lähemal kui 500 m.

Kirke Klemmer PiirivalveametEnnetus- ja teavitusgrupp

2006. aastal muudeti Muuga Sadama piiripunkt Muuga piirivalvekordoniks, mille koosseisu kuulub rah-vusvaheliseks liikluseks ava-tud piiripunkt.

Seoses sellega lisandus pii-rilõik ca 130 km Rohuneeme tipust kuni Harju maakonna piirini ja mitmeid täiendavaid ülesandeid.

Kordoni vastutusalas teos-tatakse lisaks põhitegevuse-le sadamas rannikupatrulle

nii maismaal, väikesaartel kui merel. Osaletakse vajadusel merepäästes, hoitakse silma peal väikelaevade- ja jetiliik-lusel, tagatakse kalapüügiees-kirjadest kinnipidamine. Te-hakse koostööd Põhja Politsei-prefektuuriga, korraldadakse politseiga ühispatrulle.

“Piirivalvekordon on võime-line sekkuma ja hädajuhtu-mil operatiivselt reageerima nii maal kui merel, nii kaatri kui autoga, vajadusel abistab meid piirivalvelaev ja lennu-salga helikopter,” sõnas Muu-ga piirivalvekordoni ülem pii-rivalvekapten Raivo Männik.

Igapäevaselt tegeleb piiri-valvekordon kaubalaevade

piirivormistusega Muuga sa-damas. Kõik laevad, mis sise-nevad või väljuvad sadamast, läbivad piirikontrolli. Sada-mas on ka autokontrollpunkt, kus teostatakse piirivormis-tust mootorsõidukitele. Vähe-tähtsaks ei saa pidada kordo-ni vastutusala kontrolli. Pii-rivalvurid patrullivad kordo-ni piirilõigul jalgsi, jalgratas-tel ja autodel, merel piirivalve-kaatriga.

Muuga kordoni tööpõld on lai: transporditud on kiirabi ja politseid väikesaartele, too-dud saartelt ära haigeid, pääs-tetud kalavõrkudesse lootu-setult kinni jäänud luiki, toi-metatud väikelaevale hee-

liumiballoon, kui väikelaeva mootor oli seiskunud ega käi-vitunud enam ning tuul hak-kas laeva trii-vima laeva-teele. Aida-tud on mere-hädalisi – oli juhtum, kus laeval lõppes kütus ja ini-mesed ei saa-nud enam s a d a m a s -se. Kordoni-toimkond transportis isikud mandrile.

Kordoni ülema sõnul on iga juhtum käsitletav eraldi ja toi-mumise hetkel tähtis.

Põnevate juhtumite kohta lisab kordoniülem, et pea iga patrull ja vastutusalas käimi-

ne on põnev, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda, kelle-ga kokku puu-tud ja kellel abi vaja on. Koos-tööd tehakse mitmete amet-kondadega – li-saks Põhja Po-l i t s e i p r e f e k-

tuurile käiakse Keskkonna-inspektsiooniga kordoni vas-tutusalas kalapüügieeskirja-de täitmist kontrollimas.

Piirivalvekordon kutsub ko-

danikke üles olema seadus-kuulekad.

Merele minnes tuleks kind-lasti panna selga päästevest, jälgida ilmateadet, võtta kaa-sa sidevahend ning veendu-da laeva ja navigatsioonisead-mete heas tehnilises seisun-dis. Kui märkad abivajajat me-rel või väikesaarel või oled ise abivajaja, anna teada Muuga piirivalvekordonile telefonidel 619 1240 või 503 6475.

“Kui saame teilt asjalikku teavet vallas toimuva kohta, on ka meil võimalik paremi-ni oma ülesandeid täita ja va-jadusel abiks olla,” sõnas piiri-valvekordoni ülem piirivalve-kapten Raivo Männik.

Kalapüügile minnes tea reegleid!

Muuga piirivalvekordoni tööpõld on lai

Piirivalvekordon on võimeline sek-kuma ja hädajuh-tumil operatiivselt reageerima nii maal kui merel.

Muuga kordoni ülem piirivalve- kapten Raivo Männik .

Muuga piiri-

valve-kordoni

toim-kond

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

13TEISED MEIST

Eesti Energia

Eesti Energia kuulutas Iru jäätmepõletusjaama ra-jamise edukaks pakkujaks Prantsuse ettevõtte Const-ructions Industrielles de la Méditerranée (CNIM).

2012. aastaks valmivas koos-tootmisjaamas on plaanis aas-tas ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis tekkivaid sega-jäätmeid.

Olemasoleva Iru elektrijaa-ma kõrvale rajatav masspõle-tustehnoloogiaga jäätmepõle-tusjaam hakkab lisaks olme-prügile vastu võtma ka kergeid tööstusjäätmeid ja seni Põh-ja-Eestis probleeme tekitanud kliinilisi jäätmeid.

”Kuna jäätmete puhul on te-

gemist kodumaist päritolu kü-tusega, siis eeldatavalt saab toodetu hind olema soodsam ja stabiilsem kui näiteks prae-guse maagaasil põhineva soo-juse tootmise puhul,“ selgitas Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Lep-piman.

”Keskkonna seisukohast on jäätmete põletamine elektri ja soojuse tootmiseks taaskasu-tamine ning seetõttu eelista-tum variant kui nende prügi-mäele matmine,“ lisas Leppi-man. “Masspõletusjaamades lähevad katlasse segajäätmed. Kuna kohapealne sorteerimi-ne või muu töötlemine ei ole vajalik, tagab see tehnoloogia kokkuvõttes soodsaima taas-kasutamise.“

Tänapäevastes enim kom-mertskasutuses olevates jäät-

mete masspõletusseadmetes muundatakse ca 85% jäätme-tes sisalduvast energiast elekt-riks ja soojuseks. Euroopas on sellise tehnoloogiaga jaamu üle 400 ning meie lähiriikidest on see enim kasutatud nii Soo-mes, Rootsis kui Taanis.

Edukaks osutunud pakkuja-ga sõlmitakse leping augusti-kuus. Projekti maksumus jääb riigihankes nimetatud eelda-tava ehitusmaksumuse suu-rusjärku, milleks oli 1,5 mil-jardit krooni.

Jäätmepõletusjaama ehitus-tööd algavad 2009. aasta lõpus ning elektrit ja soojust hakkab uus jaam tootma 2012. aas-ta alguses. Uue jaama sooju-se tootmise võimsus saab ole-ma 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW ning see hak-kab täiendama olemasole-

va Iru elektrijaama tootmis-võimsusi (648 MW soojust ja 190 MW elektrit).

Jäätmepõletusjaama raja-mise hankel osales teise pak-kujana Saksa päritolu Fisia

Babcock Environment GmbH (FBE), kes tegi ühispakkumise koos Skanska EMV AS-iga.

Merike KahuFilmihuviline

Teist aastat järjest toi-mus Neeme külas noorte fi l-milaager.

Eelmisel aastal võtsime Ali-na Korsmikuga vastu julge ot-suse korraldada Neemes las-te-noorte filmilaager. Laager oli edukas ning noortele sai lubatud, et võimalusel korda-me üritust ka 2009 aasta suvel uuesti ja nii läkski. Tänu val-lavalitsuse toetusele sai laa-ger teoks ka sellel suvel. Filmi-huvilised noored kogunesid 12. augustil Neeme vanas las-

teaias ja viie päeva jooksul te-gelesid 24 noort inimest oma filmi valmistamisega. Korda-mööda oldi näitlejad, operaa-torid, koos kirjutati stsenaa-rium ja tehti režissööritööd. Operaatoritöö kogemustest oli lahkelt nõus lastele rääkima meie oma vallas elav tippope-raator Ivar Heinmaa, siinko-hal talle veel kord suur tänu. Lapsed kuulasid huviga seik-lusrohkeid juhtumisi, mis on tal seoses tööga ette tulnud. Ka said soovijad piiluda läbi professionaalse kaamera sil-ma ning küsida nõu oma fil-mivõtete tegemiseks.

Käisime ekskursioonil Jär-va-Jaani kinomuuseumis, mis

oli väga värskendav tagasivaa-de kinoasjandusse. Saime va-lida ise filmi ja seda vanaaeg-se tehnika kõrina saatel vana-del puutoolidel nautida.

Laagrielu juurde käib ikka ju ka kerge öörahutus ja seltsielu. Hommikuti äratus ja hommi-kuvõimlemine. Meiegi laa-ger ei erinenud selle poolest – sai maha peetud limbotant-suvõistlus ja playbox’i üritus, milles kasvatajadki täies koos-seisus kaasa lõid. Võrreldes eelmise aastaga, mil me Alina-ga kahekesi olime, oli meil sel-lel aastal abiks veel Kostivere noortekeskuse särtsakas juht Kadri Lepik ja Neeme kooli noor õpetaja Kärt Toompuu,

meditsiinipunktis aitas abiva-jajaid Maria-Marika Kurvet.

Näitlejatöö kogemusest lei-dis aega meiega vestlema tulla lennukas ja vitaalne Lauri Pe-daja. Ta rääkis lahkesti, kuidas valmis film “Klass” ja ka veel teistestki projektidest, milles ta on kaasa löönud.

Kõikide muude tegevuste kõrvalt tegelesid lapsed igal vabal minutil oma filmiga. Töö toimus gruppides ja Nee-me küla vahel jalutasid need viis päeva ringi päris mitmed kambad, otsides võttekohti ja sobilikke momente, et võt-ta sisse õiged positsioonid ja hüüda käsklus: “LÄKS!”

16. augustil algusega kell

15.00 toimus Neeme algkoolis/rahvamajas tähtis sündmus –

Neeme filmilaagri 2009 fil-mide esilinastus. Esitleti kol-me selle aasta värskeimat tummfilmi:

“Päev täis juhtumisi” (Enn-Erik Simmer, Janno Roots, Kar-men Kahu, Katre Kahu, Gerdo Puusepp, Lisett Lepik, Steven Murekas, Älian Käärik);

“Põgenemine” (Fred-Ric-hard Saueauk, Helena Sim-mer, Ken-Andreas Pahkma, Kristi Tuisk, Robert Paal, San-der Kosk, Sten Michelson);

“Surm tuleb väikestes püks-tes” (Aleks-Andži Morozov, Mihkel Pogga, Minna Elise Leonidov, Päär-Joonap Kee-

dus, Rein Lilienthal, Sven-Eric Kõllo, Sven Erik Ojavee, Paula Johanna Linnasmägi, Triin Li-lienthal).

Täname Jõelähtme valla-valitsust, Neeme rahvama-ja, Neeme algkooli, Wana Ka-la kõrtsi, Neeme poodi, AS-i Tranko, Kinomuuseumi, Ivar Heinmaad, Lauri Pedajat, Andrus Millerit, Siim Millerit, ILMATAATI.

Tänu kõigile osalejatele! Loodame, et kohtume taas Neeme filmilaagris 2010.

Kõigil, kellel huvi nimeta-tud filmide vastu, võtke ühen-dust filmitegijatega või antud loo autoriga. Kenasid filmiela-musi!

Postimees 12.08.2009

Jõelähtme vallale lae-kus tänavu esimese seitsme kuuga tulumaksu 11 prot-senti rohkem kui mullu sa-mal ajal, vallavanema sõnul peamiselt tänu ettevõtjate dividenditulule.

”Oleme meelitanud valda ettevõtjaid, teinud siin soo-dustusi, et nad saaks töökoh-ti luua ja siis on nad maksnud lisaks ka oma erakorralised tulumaksulaekumised divi-dendidest valda,” rääkis val-lavanem Toomas Kümmel.

“Oleme sõlminud kokku-lepped, et osa sellest rahast läheb uute ettevõtete, töö-

kohtade rajamiseks ning tei-ne osa sotsiaal- ja kultuuri-objektidele,” selgitas ta.

“See on valdade võimalus, kuidas raskel ajal tulumak-sulaekumist suurendada,” arvas Kümmel. “Kindlasti on meil Tallinna külje all se-da märgatavalt lihtsam te-ha kui võib-olla suurematest keskustest eemal,” lisas ta sa-mas.

Kümmel usub, et Jõeläht-me valla kogutulu jääb täna-vu enam-vähem eelmise aas-ta tasemele.

“Jõelähtme vallal ei ole praktiliselt põllu peal suu-ri arendusi nagu võib-ol-la naabritel Raes, Viimsis ja Harkus,” lausus ta. “Meie areng pole olnud väga hüp-peline, kuid see-eest on see

olnud pidev ja ilmselt see ka jätkub. Tihtipeale tekitavad liiga järsud arengud küll kor-raks arenguhüppe, aga lisa-vad väga suuri probleeme tu-levikuks.”

“Meil on ka üks parimaid demograafilisi struktuure, kui vaadata vanuselist ja ha-riduslikku koosseisu,” lisas Kümmel.

Siiski pole Jõelähtme lae-nudeta hakkama saanud. Mullu võttis vald laenu ka-he lasteaia ehitamiseks ning koolimaja renoveerimiseks, ütles Kümmel. Tänavu saa-vad need objektid valmis. Tu-leval aastal ei kavatse vald te-ma sõnul laenu võtta.

“Töötus on kasvanud,” vas-tas Kümmel küsimusele, kas valla elanike olukord on aas-

tatagusega võrreldes hal-vem. “Minul isiklikult on ma-janduslik olukord halvem, sest vallavalitsus alustas se-da aastat oma palga küm-neprotsendilise kärpimise-ga,” lisas ta.

Kümmel arvab, et praeguse finantseerimissüsteemi juu-res peaksid omavalitsused üldjuhul ise hakkama saa-ma, välja arvatud need, mis on looduslikest tingimustest tulenevalt eriolukorras nagu näiteks Ruhnu ja Piirissaare.

“Kui riigil on raske, siis ka omavalitsused peaks käitu-ma selle arvestusega. Ei saa ju olla, et riigil on raske ja oma-valitsustel väga lihtne,” lau-sus Kümmel. “Sellega peab lihtsalt arvestama, on pare-maid ja on kehvemaid aegu.”

Eesti Energia valis välja jäätmepõletusjaama rajaja

Filmilaager Neemes

Jõelähtme tulumaksu laekumine kasvas tänu ettevõtjatele

14 NR. 146JUULI-AUGUST 2009TEATED

Maa taotlemine munitsipaalomandisse

30. juuni 2009 nr 511Aluseks võttes maareformi

seaduse § 28 lg 1 p 4, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määru-sega nr 133 kinnitatud “Maa munitsipaalomandisse and-mise korra” ning Vabariigi Va-litsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kinnitatud “Katastri-üksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord”, Jõe-lähtme Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Taotleda Harju maava-nemalt munitsipaalomandis-se Jõelähtme vallas Iru külas asuv Iru puhkeala maaüksus.

2. Maaüksus taotleda munit-sipaalomandisse sihtotstarbe-ga – sotsiaalmaa alaliik üldka-sutatav maa (017; Üm) 100%.

3. Otsus jõustub teatavaks-tegemisel.

Väino HaabVallavolikogu esimees

Jõelähtme valla arengu-kava ja selle tegevuskava muutmise algatamine

30. juuni 2009 nr 522Võttes aluseks kohaliku

omavalitsuse korralduse sea-duse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 ja Jõe-lähtme valla põhimääruse § 30 lg 1 p 7 ja § 66, Jõelähtme Vallavolikogu

O T S U S T A B:

1. Algatada Jõelähtme val-la arengukava aastateks 2007-2018 ja selle tegevuskava muutmine.

2. Otsus jõustub teatavaks-tegemisest.

Väino HaabVallavolikogu esimees

Jõelähtme valla valimis-komisjoni tööaja määrami-ne

18. august 2009 nr 1Otsus võetakse vastu “Koha-

liku omavalitsuse volikogu va-limise seaduse” § 19 lõike 7 ja § 20 lõike 2 alusel:

1. Määrata valimiskomisjo-ni tööajad järgmiselt:

1.1. 19. augustist kuni 14. septembrini 2009 esmaspäe-vast reedeni kell 9.00–12.00;

1.2. 8. septembril 2009 kell 9.00–18.00;

1.3. 12. oktoobrist kuni 14. oktoobrini 2009 kell 12.00–17.00;

1.4. 18. oktoobril alates kel-la 08.30-st.

2. Valimiskomisjon asub Jõelähtme Vallavalitsuse töö-ruumides Jõelähtme vallama-jas, aadressil Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa.

3. Otsus avaldatakse ajale-hes Jõelähtme ja Jõelähtme valla veebilehel.

4. Otsus jõustub allakirjuta-misega.

5. Vastavalt “Kohaliku oma-valitsuse volikogu valimise seaduse” §-le 64 võib huvita-tud isik esitada otsuse peale kaebuse Harju Maavalitsuse valimiskomisjonile.

Leho KureValla valimiskomisjoni

esimees

Jõelähtme Vallavalitsus teatab

Vallavolikogu, eelnevalt lä-bi vaadanud valla arengukava 2007–2015 (muudetud), võttis 30.06.2009. a vastu otsuse selle muutmise vajaduse kohta.

Huvitatud isikud saavad ole-masoleva arengukava 2007–2015 (muudetud) kohta pe-rioodiks 2010–2015 teha ette-panekuid, täiendusi ja muuda-tusi, mille vastuvõtmise lõpp-tähtajaks määrab vallavalit-sus 1. oktoobri 2009. a.

Arengukava kohta tehtud et-tepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohtadega voli-kogule hiljemalt 4 (neli) näda-lat pärast ettepanekute esita-mise tähtaja möödumist.

Ettepanekute põhjal tehak-se arengukava eelnõus vajali-kud muudatused.

Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikusta-mise kohta avaldatakse maa-konnalehes ja valla kodulehe-küljel Internetis.

Arengukava eelnõu aruta-takse vähemalt kahel lugemi-sel kahel volikogu istungil.

Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nä-dalat.

Vallavalitsus korraldab ava-like arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise prot-sessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise.

Arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse sea-duse tähenduses omavalit-susüksuse pika- ja lühiajali-se arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalu-si kavandav dokument, mis ta-sakaalustatult arvestab ma-jandusliku, sotsiaalse ja kul-tuurilise keskkonna ning loo-duskeskkonna arengu pika-ajalisi suundumusi ja vajadu-si ning on aluseks eri eluvald-kondade arengu integreerimi-sele ja koordineerimisele.

Esitatud ettepanekud pea-vad sisult toetama ja vormilt arvestama arengukavale esi-tatavaid nõudeid kohaliku omavalitsuse korralduse sea-duse tähenduses.

Ettepanekute kirjalik esi-tus peab avama arusaadavalt ja tasakaalustatult majandus-liku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskesk-konna arengu pikaajalisi vaja-dusi ja suundumusi ning taot-lema eri eluvaldkondade aren-gu integreerimist ja koordi-neerimist.

Koostas Lembit Tuur

Arenduse peaspetsialist Tel 50 79 000

Kristiina VälbaHariduse-, kultuuri- ja sotsiaal-osakonna juhataja

Jõelähtme Vallavalitsus maksab ka sel sügisel ra-nitsatoetust valla lastele, kes lähevad esmakordselt kooli.

Ranitsatoetust makstak-se kõigile 1. klassi minevatele lastele, hoolimata sellest, kas laps läheb valla kooli või mõ-ne teise omavalitsuse kooli. Ainsaks tingimuseks on see, et vähemalt üks vanematest peab olema rahvastikuregist-

ri andmetel elanud Jõeläht-me vallas alates jooksva aas-ta 1. jaanuarist ning laps on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanik.

Toetuse taotlemiseks peab lapsevanem, eestkostja või hooldaja esitama vallavalit-susele vormikohase avalduse ning teise omavalitsuse koo-li mineva lapse vanem peab toetuseavaldusele lisama ka kooli tõendi.

Käesoleval aastal on ra-nitsatoetuse määraks 2000 krooni ning toetust makstak-se alates septembrist kolme kuu jooksul.

Jõelähtme valla hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakond

Sõidusoodustust maks-takse õpilastele, kes elani-keregistri andmetel on Jõe-lähtme valla elanikud.

Nagu eelnevatel aastatel on sõit valla õpilasliinidel õpi-laspileti ettenäitamisel tasu-ta, samuti hüvitatakse meie valla koolide õpilaste ühis-transpordi sõidukulud 100%, kui õpilasliin ei läbi lapse elu-kohta.

Tasuta saavad kooli sõita eri-vajadustega lapsed ning muu-keelsete koolide õpilased, sest Jõelähtme vallas vastavad ha-ridusasutused puuduvad.

Lähtudes “Õpilaste sõidu-soodustuse taotlemise, mää-ramise ja väljamaksmise kor-rast Jõelähtme vallas” maks-takse 100% sõidusoodustust väljaspool oma valda põhi-haridust ning keskharidust päevases õppevormis oman-davatele koolilastele juhul, kui pere sissetulek pereliik-me kohta ühes kuus ei üle-ta kehtivat toimetulekupiiri. 50%-list sõidusoodustust on võimalik taotleda, kui sisse-tulek ühe pereliikme kohta ei ületa 1,5-kordset kehtivat toimetulekupiiri. Käesole-val aastal on toimetulekupii-riks 1000 krooni esimese pe-reliikme kohta, iga järgneva kohta 800 krooni.

Et valla territoorium on

suur ning iga lapse kooli-tee erinev, siis on lisatud sä-te, mille kohaselt on vallava-litsusel õigus menetleda ka erandjuhtumeid ning maks-ta igakuist toetust, kui sõidu-soodustuse vajadus on põh-jendatud.

Sõidusoodustust reguleeri-va korra alusel ei kuulu kom-penseerimisele huvikooli-des käivate õpilaste bussisõit ning samuti täiskasvanu-te gümnaasiumide õpilaste transpordikulud. Huvikooli-des käivatele lastele maksab Jõelähtme vald kompensat-siooni kuutasu osas ja niini-metatud õhtukoolis õppijad on suuremalt jaolt tööl käi-vad inimesed.

Sõidusoodustuse saami-

seks on vaja vallavalitsusse esitada vormikohane taotlus, mis on kättesaadav Jõeläht-me valla kodulehelt. Kuna sõidusoodustuse maksmine on mõnel juhul seotud pere-konna sissetulekuga, on val-lavalitsusel õigus nõuda ka vastavaid dokumente. Sõidu-soodustust makstakse taot-lusele lisatud kuukaardi või sõidupiletite alusel.

Lähemalt saab tutvuda nii “Õpilaste sõidusoodustu-se taotlemise, määramise ja väljamaksmise korraga” kui ka “Jõelähtme valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmi-se korraga” valla kodulehel www.joelahtme.ee, alajaotu-se “Sotsiaalhoolekanne” all.

Kuidas saab kätte ranitsatoetuse

Õpilaste sõidusoodustused

Elukoha andmete kand-miseks rahvastikuregistris-se esitab isik vallavalitsuse-le elukohateate, mille saab täita vallamajas registripi-daja abiga.

Pereliikmed võivad esitada ühise elukohateate, juhul kui esitatakse ühe ja sama eluko-ha aadress.

Elukohateate esitamisel on vajalikud isikut tõenda-vad dokumendid: lastel sün-nitunnistused, täiskasvanu-tel pass, ID-kaart või juhilu-ba. Nendest dokumentidest tehakse vallavalitsuses koo-piad, mis lisatakse elukoha-teatele. Enam ei ole vaja min-na senisesse/endisesse eluko-hajärgsesse omavalitsusse te-gema nn väljakirjutust, vaid elukohateade esitatakse kohe uue elukoha järgsesse omava-litsusse. Kümne päeva jook-sul teeb vallavalitsuse tööta-ja kande rahvastikuregistris-se ning selle kandega asen-datakse vana elukoht uue-

ga. Elukoha aadressiandmeid on võimalik muuta ka ruumi omaniku õigustatud nõudmi-sel või kohtuotsuse alusel.

Ruum, mille aadressiand-med isik annab elukohaks, peab vastama elamuseaduse-ga kehtestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse poolt elu-ruumidele kehtestatud nõue-tele. Ruumi omanik lisab elu-kohateatele ruumi kasuta-mise õigsust tõendava doku-mendi koopia. Ka üürileping on kande tegemise aluseks, selle puudumisel piisab elu-koha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse ruumi omaniku allkirjast elukoha-teatel. Kui elukohateade saa-detakse posti teel, lisab esi-taja koopia isikut tõendavate dokumentide isikuandmete leheküljest, samuti ruumi ka-sutamise õigusi tõendava do-kumendi koopia. Digitaalall-kirjaga elukohateate esitami-sel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat.

Elukoha andmete rahvas-tikuregistrisse kandmise eri-sused:

- vastsündinu elukoht pä-rast akti koostamist kantakse registrisse ema elukoha järgi;

- 15–17-aastane alaealine võib esitada vanema elukoha andmetest erinevad andmed, kuid seda ainult vanema kir-jalikul nõusolekul;

- omavalitsus ei tee kannet rahvastikuregistris, kui isik ei ole nimetatud ruumi omanik, elukohateatel puudub oma-niku luba või leping ruumi kasutamiseks ning kui ruum ei vasta eluruumidele kehtes-tatud nõuetele;

- juhul kui kohalik oma-valitsus keeldub isiku eluko-hateates märgitud andmete kandmisest rahvastikuregist-risse, teavitab ta sellest eluko-hateate esitajat 10 päeva jook-sul pärast elukohateate saa-mist.

Rahvastikuregistrisse kan-tud elukoha aadressiandme-tel on õiguslik tähendus:

- Riigikogu ja kohaliku oma-valitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvakü-sitlusel;

- kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksu-de tasumisel maksuseadus-tes sätestatud alustel;

- avaliku ülesande täitmi-sel, kui selle ülesande täitmi-ne on seotud elukohajärgsu-sega;

- isiku elukoha aadressi-andmete puudumine rahvas-tikuregistris ei takista kohtu- ja eeluurimist, riiklikku jä-relevalvet või riiklikku sun-di kohaldava asutuse seadus-järgsete toimingute teosta-mist.

Jõelähtme valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise põhialuseks on sa-muti rahvastikuregistrijärg-ne elukoht.

Elukohateate blanket-te saab vallavalitsusest ning valla kodulehelt avaliku teabe ja blankettide ja vormide lingi alt (pdf-formaadis).

Elukoha andmed rahvastikuregistris

NR. 146JUULI-AUGUST 2009

15

HEINO SEINRET09.04.1934–17.06.2009

mälestavad endised Lootari lauljad

KOSTIVERE PÕHIKOOL ALUSTAB 2009/10. ÕPPEAASTAT 1. SEPTEMBRIL KELL 9.00 AVAAKTUSEGA.

KOSTIVERE PÕHIKOOL TÄHISTAB 25. AASTAPÄEVA 4. SEPTEMB-RIL 2009 KELL 12.00 KONVERENTSIGA “MEENUTADES MÖÖDU-NUT”. OSALEMA OOTAME KOOLI VILISTLASI, ENDISI ÕPETAJAID JA KOOLITÖÖTAJAID.Kostivere koolipere

Õnnitleme kõiki juuli sünnipäevalapsi, soovime õnne ja tervist!Valla eakate sünnipäevad augustis 2009

KÕIKIDE MÄÄRUSTE JA OTSUSTEGA SAAB TUTVUDA JÕELÄHTME VALLAVALITSUSE KANTSELEIS, RAAMATUKOGUDES JA KODULEHEL:

www.joelahtme.ee

Avaldame südamlikku kaastunnet AHTO NIIDAS 30.09.1950 – 07.06.2009 ALAR GAMDŽAŠVILI 24.09.1973 – 10.06.2009 ENDEL SEPP 17.04.1925 – 16.06.2009 HEINO SEINRE 09.04.1934 – 17.06.2009 LEILI BENJAMIN 04.04.1935 – 22.06.2009 HILLAR VÕSANG 23.02.1954 – 20.06.2009 HALLAR RULL 04.09.1955 – 24.06.2009 NATALJA LARS 24.08.1958 – 28.06.2009 MARGIT PÄRTMAA 04.08.1968 – 30.06.2009 REINALD MARTEN 16.07.1915 – 19.07.2009KALEV TAMURI 01.04.1967 – 24.07.2009ELZA ANTIPOVA 08.07.1923 – 27.07.2009 ELMAR VENTSEL 27.02.1929 – 29.07.2009

Soojusvarustusest Lool ja KostiveresMati TatarFortum Termest ASjuhatuse liige, tehnikajuht

Kohalike valimiste eel ak-tiviseeruvad nii mõneski pai-gas rühmitused, kes inimes-te teadmatust ja tundlikkust energeetikavaldkonna kü-simustes ning selle teema keerukust ära kasutades on haistnud just siin oma võima-lust valijate hääli püüda. Taas on heisatud lipud ja luba-tud alustada võitlust õiglaste kütte- ja soojahindade eest.

Käib hämamine pooltõdede ja väljamõeldistega, süüdista-takse seniseid vallavalitsejaid tegevusetuses, riigi poolt sea-tud kontrollorganeid saama-tuses ning antakse mõista, et just nemad löövad võimu-le pääsedes korra majja. Käes-olevas kirjatükis selgitan Jõe-lähtme valla kaugkütte tänast tegelikku olukorda ning eda-sisi suundi.

Neli aastat tagasi müüs Jõe-lähtme vald pärast pikka ja põhjalikku kaalumist Loo ja Kostivere soojusmajanduse Fortum Termest AS-le. Valla-juhid mõistsid, et nii saab ära maksta kunagi võetud 10 mil-joni kroonise soojalaenu ja ra-ha jääb veel muudegi kulude katteks. Oluline oli siis leida vastutaja, et elumajad oleks soojad ja kraanidest tuleks alati sooja vett. Spetsialiseeri-tud soojusettevõttel on eluli-se teenuse osutamiseks pika-ajaline ja rahvusvaheline ko-gemus, oskusteave ja spetsia-listid. Fortum Termest kohus-tus ostu-müügilepingu koha-selt investeerima järgneva 15 aasta jooksul Loo ja Kostivere kaugkütte olukorra paranda-misse 11,35 miljonit krooni.

Fortum on Kostiverre ja Loole kõvasti investeerinud

Tänaseks on Fortum Ter-mest rajanud uue katlama-ja Loo alevikku ning uuenda-nud ja automatiseerinud Kos-tivere katlamaja. Sellega hoi-ti kokku üheksa töötaja pal-gakulud ning säästeti vanade katlamajade ja nende sead-mete suuri hoolduskulusid. Soojusallikate tööd jälgitakse ning juhitakse Tallinnas Kas-si tänaval asuvast juhtimis-keskusest. Seal ööpäevaring-selt valves olevad operaatorid on valmis kõrvaldama häired arvutisüsteemi kaudu või va-jadusel operatiivselt kohale sõitma. Hooldetöötajad tee-vad vastavalt graafikule ka kõik ettenähtud hooldus- ja reguleerimistööd.

Investeeritud on soojusvõr-kudesse, vahetatud mitmeid kehvas seisus olnud võrgulõi-ke ning soojakambrites asu-vaid siibreid tänapäevaste vastu ning isoleeritud torus-tikke. Praegu asendavad töö-mehed amortiseerunud võr-guosa Saha tee ääres teenin-dusmaja ja kooli piirkonnas. Kahekümnesse Loo ja viie-teistkümnesse Kostivere kor-

rusmajja paigaldasime uued tänapäevased soojusmõõtu-rid ning nende näite võetak-se juba kauglugemise teel. See tähendab, et mõõtja näidu lu-gemiseks või kontrollimiseks ei pea enam laskuma sooja-sõlme. Kokku on möödunud nelja aasta jooksul investee-ritud Loole ja Kostiverre ligi 8 miljonit krooni.

Soojusvõrkude suured kaod

Loo ja Kostivere soojus-võrgud on ehitatud valdavalt nõukogude perioodil tolle-aegsete normide ja ehitusta-vade järgi. Kütus oli odav, riik doteeris soojusetootjaid ning kokkuhoid ei olnud problee-miks. Loo alevikus on kokku 7,77 km soojusvõrke (kahe to-ru arvestuses). 2008. a statis-tika näitas, et kogu võrguka-du moodustas 29%.

Siinseks eripäraks on, et umbes 50 väikeelamut saab oma kütte ja sooja vee läbi ka-he kesksoojussõlme (asuvad Spordi 3 ja Pärna 1a). Kesk-sõlmes vajalike parameetrite-ni reguleeritud soe vesi ja kü-te pumbatakse väikeelamu-teni nelja kõrvuti kulgevat lii-ni mööda. Selleks on ühte ka-nalisse asetatud kütte pea-le- ja tagasivoolutorustikud ning soojavee pealevoolu ja tagastuvad torustikud. Sa-mas kanalis kulgeb tavaliselt veel viies – külmaveetoru, mis kuulub AS-le Loo Vesi.

Neljatorusüsteem moodus-tab 60% kogu aleviku torusti-ke pikkusest.

Paraku on selline süsteem kõrgendatud soojuskadude allikaks. Nagu näitavad mõõt-mised, läks Pärna 1a kesksõl-mest kuni väikemajadeni tal-veperioodil kaduma 60% soo-jusest ning suvel 81%. Kui-gi Spordi tänava kesksõlmest kulgevatel võrkudel kadu täp-selt mõõta ei saa, sest kesksõl-mes puudub soojusmõõtja, võib oletada, et ka siin on ka-dude pilt sarnane.

Paindlik lähenemineKõik korrusmajad saavad

oma kütte kahe toru abil ning nõutava temperatuuriga küt-tevesi ja soe tarbevesi valmis-tatakse maja soojussõlmes.

Loomulikult ei ole suurte kadude põhjuseks ainult asu-la neljatorusüsteemid. Väl-ja tuleks vahetada sisuliselt kõik vanad kehva isolatsioo-niga torustikud. Kui võtta alu-seks võrkude kogupikkus ning uue nüüdisaegse eelisoleeri-tud võrgu ehituse ühe jooks-va meetri keskmine maksu-mus – 4000 kuni 5000 krooni –,siis oleks vajalik renoveeri-missumma vahemikus 30 ku-ni 35 miljonit krooni. Loomu-likult ei saa nii suurt sum-mat investeerida ühekorraga, sest see tõstaks järsult soojuse hinda. Seni on suuremaid to-rustikevahetusi pidurdanud ka AS Loo Vesi nõudmine, et koos soojusvõrguga tuleks va-hetada samas kanalis asuvad

külmaveevõrgud. Ratsionaal-ne oleks suuremaid soojus-võrkude vahetusi teha siis, kui Loo Vesi alustab saadud eu-rorahade abil veevõrkude va-hetust. Ainuüksi ühised kae-vamistööde hanked aitaksid mõlemal ettevõttel raha kok-ku hoida.

Soojusvõrkude optimeerimine

Möödunud sügisel alustasi-me läbirääkimisi Spordi täna-va kesksoojussõlmega ühen-datud väikemajade omanike-ga. Tegime ettepaneku, et nad loobuksid soojaveevarustu-sest ning paigaldaksid maja-desse elektrilised soojavee-boilerid. See võimaldaks sul-geda pooled iga elamut varus-tavast neljast sooja raiskavast torust. Meie poolt esialgselt pakutavat kompensatsiooni pidasid omanikud ebapiisa-vaks. Tänaseks oleme valmis pakkuma hüvitist suuruses, mis kataks elektriboileri pai-galduskulud täielikult või kui elanik ei soovi sellega tegele-da, oleme valmis boileri ise paigaldama. Lähiajal saade-takse selleteemalised kirjad kõikidele majavaldajatele.

Oleme ettepaneku teinud ka Pirita tee lõpus asuva-le eramule loobuda tsentraa-lsest küttest ja soojast veest. Seda elamut varustav torustik töötab eriti kulutavalt. Umbes 300 m pikkuse nelja toruga võrgu taga on lisaks kõnealu-sele eramule veel vaid kolm väiketarbijat, kes on ammu loobunud tsentraalsest küt-test ning tarbivad vaid soo-ja vett.

Soojuse hindadestAjal, mil Fortum Termest

ostis siinsed soojusettevõt-ted, oli toasooja hind Lool 493 kr/MWh ja Kostiveres 499 kr/MWh, millele tol ajal lisan-dus 5% käibemaksu. Soojuse hinna kõige olulisem tegija – gaas – maksis 1650 kr tuhan-de kuupmeetri eest.

Nelja aastaga on olukord paljuski muutunud. Tõusnud on kütuste hinnad, lisandu-nud on gaasi võrgutasu, gaa-siaktsiis, tõusnud on soojus-energia käibemaks, tunduvalt on kasvanud saastetasud, kal-linenud on seadmed ja mater-jalid. Võrreldes 2005. aasta-ga oli gaasi hind möödunud sügistalvel peaaegu viis kor-da kõrgem, ületades 7000 kr piiri oktoobrikuus. See oli ka põhjuseks, miks novembris-detsembris jõudsid elanikeni arved, millel soojuse 1 MWh hind ületas 1100 krooni pii-ri. Sellele summale lisandus veel 18%-ne käibemaks. Õn-neks hakkas selle aasta algu-ses gaasi hind tasapisi lange-ma ning koos sellega ka iga-kuine soojuse hind. Praegu on soojuse maksumus Lool 796,87 kr/MWh eest ja Kosti-veres 726,46 kr/MWh.

Gaasi hind sõltub AS-ga Ees-ti Gaas sõlmitud lepingus ole-va valemi kohaselt arvestus-

kuule eelneva kuue kuu kesk-misest raske- ja kergeõli hin-nast ning arvestuskuu viima-se päeva dollari kursist, mis-tõttu on üsna raske prognoo-sida hindade liikumist. See-pärast ei tea me enne kuu lõp-pu täpselt ka jooksva kuu gaa-si hinda ja seetõttu ka toode-tava soojuse tegelikku oma-hinda. Tundub siiski, et eelne-nud talvega võrreldavaid väga järske hinnatõuse eeloleval küttehooajal oodata ei ole.

Teadmiseks veel niipalju, et selle aasta 7. juulist on Eestis kehtestatud kord, mis lühen-dab uute hindade etteteata-misaega kolmelt kuult ühele. Lisan veel, et Fortum Termest AS-l kui ettevõttel, kes müüb aastas üle 50 000 MWh ener-giat, lasub seaduslik kohustus kooskõlastada müüdava soo-juse piirhinnad Konkurentsi-ametis. Kooskõlastatud hin-nad on väljas nii Konkurent-siameti kui meie kodulehel www.fortumtermest.ee. On küll täiesti arusaamatu Lool levitatav info, mille kohaselt olevat Konkurentsiamet väit-nud, et nemad ei suuda For-tum Termesti poolt kehtesta-tud hindasid kontrollida ja se-da peaks tegema veel mingi kolmas organisatsioon.

Mis saab edasiFortum Termesti eesmärk

on kindlustada oma kliendid kvaliteetse kaugküttesoojuse-ga, mille hind oleks taskuko-hane. Lool ja Kostiveres saab tulevikus kasutusele võtta se-nisest tänapäevasemaid la-hendusi, mis oleksid kasuli-kud nii kliendile kui meile. Teeme eeluuringuid väikeste gaasimootorite paigaldami-seks umbes 15 piirkonda üle Eesti, sh ka Loole. See võimal-daks siin toota elektrit ning jääksoojus ära kasutada soo-jusvõrgus. Otsime ka sobivaid biokütusel töötavaid kombi-jaamade lahendusi. Kahjuks näitavad esialgsed päringu-vastused, et praegu on need siinse suhteliselt väikese tar-bimise jaoks veel liialt kallid. Plaanipäraselt jätkuvad tööd võrkude tehnilise seisukorra parandamiseks ning tarbimi-se optimeerimiseks.

Juuli lõpus kohtusime oma klientidega Loo kultuurikes-kuses. Kogunenud oli palju rahvast ning see näitab veel kord inimeste suurt huvi meie teenuse vastu. Tõsi on, et küt-tearve on inimese isiklikus eelarves oluline kuluartik-kel. Oleme tänulikud koosole-kul esitatud arvukate ja siiras-te küsimuste eest ning võima-luse eest taas oma klientidega kohtuda.

Väljaandja:Jõelähtme Vallavolikogu ja VallavalitsusToimetaja Merike Metstak 52 788 70 ja 6054866; ajaleht@joelahtme.ee

82 06.08 HUGO NIGOL Ihasalu küla

82 21.08 HEINO VAIN Rebala küla

81 05.08 ALEKSANDER OLÕKAINEN Iru küla

94 21.08 OLGA ROžOK Jägala küla

89 07.08 LEIDA SIRKAS Loo küla

88 12.08 LAINE NÕMMIK Vandjala küla

88 31.08 SALME TOMP Koogi küla

85 29.08 LINDA KARIN Loo alevik

84 10.08 ELMERISE PAKKAS Aruaru küla

84 29.08 LINDA NÕMSALU Maardu küla

83 03.08 VAIKE HELL Neeme küla

83 08.08 NAIMA FEDULAJEVA Kostivere alevik

83 29.08 ERNA RÜÜTEL Kostivere alevik

82 21.08 NIINA HEINLA Loo alevik

81 19.08 LIDIA ODRAKS Loo alevik

81 31.08 ASTRID TUNKEVITš Koila küla

75 12.08 ERNA RÄBIN Haljava küla

75 25.08 HELME JUUR Loo alevik

75 27.08 PALMI VAIN Rebala küla

70 01.08 VIRVE MALM Kaberneeme küla

70 01.08 TIIU VESKI Iru küla

70 18.08 RUTT PAAL Loo alevik

70 18.08 SVETLANA LEONIDOVA Neeme küla

70 21.08 LAINE KAASIK Kostivere alevik

SÄÄSTA KUNI 70% KÜTTEKULUDELT

ÕHKSOOJUSPUMPADE MÜÜK JA PAIGALDUS.

HINNAD ALATES 11750,-TEL: 666 1355

WWW.KODUKLIIMA.EE

16 NR. 146JUULI-AUGUST 2009REKLAAM

Liuguksed ja riidekapid teie soovide ja mõõtude järgiwww.nagusul.ee 5221151

Müüa heitveemahutid ja septikud 2 kuni 50 kuupmeetrit. Hinnad soodsad, tähtajad lühikesed, transpordivõimalus. Tel 56 207 378.

Kanalisatsiooni- ja veetorustike ehitus, septikute-kogumismahutite müük ja paigaldus.Teeme Teie maamajja korraliku joogivee ja reoveesüsteemi.Töid teostame üle Eesti. www.jyritoru.ee email: jyritoru@jyritoru.ee Tel: 58145117 või 5151985

Forestry OÜ ostab kasvavat metsa, kuuse-männipalki ja paberipuud. Abistame paberite vormistamisel ja raietöödel. Oma transport. www.forestryest.ee56636076 56638551

Kõige soodsamad küttepuud! Lepp alates 330.-/ruum. Kask alates 375.-/ruum. Konteineris alates 1050.-/tkToome puud Harjumaal tasuta koju! Tellimisekshelista 6707110, 5200093 või täida tellimislehtInternetis: www.puu24.ee

Kassil pojad! Mina jälle süüdi!? Loomakliiniku loomaarstid tulevad appi. Sa ei ole siiani steriliseerinud oma kassi, sest loomakliinik on kaugel, aega on alati vähe. Meie aitame sind. Kassi steriliseerimine maksab 700 krooni ja isase kassi kastreerimine 500 krooni. Lisainformatsioon telefonidel 58 325 248 (loomaarst Jaak Jõks), 53 439 332 (loomaarst Sven Müürsepp). Vaata ka www.kiipimine.ee Tuleme järele Loksa, Kuusalu, Jõelähtme, Maardu, Muuga, Tallinna, Jüri, Kiisa, Kurtna, Saku, Saue, Keila, Paldiski loomadele.

Müüa küttepuud: lepp rm 50cm 340,00.Lepp rm 30cm 360,00. Hind sisaldab transporti.Tel. 5032749

Koit Uus 50 74 514

HINDAN TEIE

KINNISVARA

Teostame muru niitmist, puude raiet, hekkide ja okste lõikust ja teisi haljastus- ja hooldustöid. Tel 55 637 666

Lame- ja viilkatusetööd, remont ja hooldus. Terasside ja fasaadide ehitus. Vihmaveesüsteemide paigaldus.

Töödele garantii. 53 436 257 või 6 55 55 66. Illar

Müüa saetud ja lõhutud küttepuid, erinevates pikkustes, laotud konteineritesse. Transport hinna sees. Tel 566 88 084

Piirdeaedade müük ja paigaldus. Aedade remont.Terasside ehitus. Mulla müük ja kohalevedu.Övera Puit ja Aed OÜ Tel 55519950

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Kostivere päevakeskuse juures peatub pangabuss kell 9.00–10.0021. augustil, 10. ja 24. septembril, 8. ja 22. oktoobril,

6. ja 19. novembril, 11. ja 17. detsembril.

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

TÜV Eesti OÜ tehnoülevaatusVana-Narva mnt. 24B, MaarduTeeme ülevaatust kõigi kategooriate sõidukitele.Lisaks pakume väljaspool Euroopa Liidu toodetud autode tüübikinnitust.Kontakt: tel. 637 9122, www.tuev-nord.ee

Teeme erinevaid üldehitustöid, vundamendid, seinad ja katused. Tel 5013305.