Nr. 114 HALINGA VALLA TEATAJA august 2006

HIND 5 krooni

2 Valla Teataja

VOLIKOGU ISTUNGITEL ON OTSUSTATUD JÄRGMIST:Aprillis muudeti valla 2006. aasta eelarvet, kinnitati valla 2005. aasta majandusaasta aruande auditeerijaks Reet Näkk, kehtestati reklaamimaksu võtmise ja reklaami paigaldamise kord, tunnistati peremehetuteks Kodesmaa, Pööravere, Enge, Rukkikülas ja Erstma külas asuvad silohoidlad.

Maikuu istungil arutati vallaelanike avaldust, milles viidati Anelema karjääri tegevuses esinevatele puudustele, kooskõlastati Koonga valla üldplaneering, kuulati kokkuvõtet valla 2006. aasta eelarve I kvartali täitmisest (tulude eelarve täitmine kokku 24,4% ja kulude täitmine 24%); otsustati võtta täiendavalt laenu 4 miljonit krooni Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi hoone remondiks; muudeti valla põhimäärust. Täpsustati, kuidas toimub valla majandusaasta aruande koos-tamine ja menetlemine volikogus. Muudeti "Hooldajatoetuse määramise ja maksmise korda"; kinnitati uued konteinerite tühjendamise ühekordsed teenustasu piirmäärad:

1) 80-liitrine plastkonteiner 40 krooni 2) 140-liitrine plastkonteiner 54 krooni

3) 240-liitrine plastkonteiner 67 krooni 4) 340-liitrine plastkonteiner 76 krooni 5) 600-liitrine plastkonteiner 101 krooni 6) 800-liitrine plastkonteiner 122 krooni7) 1500-liitrine metallkonteiner 203 krooni8) 2500-liitrine metallkonteiner 321 krooni9) 4500-liitrine metallkonteiner 554 krooniJäätmeveo teenustasu piirmäär ei sisalda käibemaksu 18%

ning konteineri rendimaksumust.Kinnitati konkursi "Kaunim Kodu" uus komisjon koos-

seisus: esimees Arvo Pekko, liikmed: Ülle Erm, Lydia Veeris, Lea Ruus, Urmas Laur.

Juunikuu istungil käidi gümnaasiumi renoveerimistöid vaatamas ja hiljem kuulati informatsiooni ehituse käigust ja rahade kasutamisest; kuulati informatsiooni Anelema karjääriga seonduvast. Kinnitati valla 2005. aasta konsoli-deerimisgrupi majandusaasta aruanne ning tehti muudatusi valla 2006. aasta eelarves.

VALLAVALITSUSES ON OTSUSTATUD JÄRGMIST:• Jagati Kalev Laurile kuuluv Tõia-Mardi kinnistu (Libatse küla) ja Ants Umalasele kuuluv Tamme kinnistu (Oese küla);• Juunis eraldati ühekordseteks toetusteks 7736 krooni, toiduraha soodustuseks eraldati kokku 3733 krooni; juulis eraldati sotsiaaltoetusteks 7223 krooni ja matusetoetuseks 4000 krooni; • Toimetulekutoetuseks eraldati juunis 22 inimesele 29 986 krooni ja täiendavaks sotsiaaltoetuseks 11 379 krooni ja juulis 14 inimesele 15 811 krooni;• Hooldajatoetuseks eraldati juunis 24 992 krooni ja juulis 26 374 krooni;• Maima seltsingule eraldati 500 krooni Maima jaanitule korraldamiseks; • Väljastati kasutusluba Pärnu Majandusühistu kaubamajale aadressil Pärnu mnt 16, Pärnu-Jaagupi alev;• Ehitusluba väljastati Kristi Mitile Tühjasma külas ja Maido Jõeäärele Pärnu-Jaagupi alevis Männi tee 2 elamute rekon-strueerimiseks; samuti anti kirjalik luba Maido Jõeäärele kuuri ehitamiseks Männi tee 2 krundile; AS Makole Libatse ja Vahenurme joogiveepumplate ja trasside rekonstrueerimi-

seks; Arvi Kruussalule hoidla-kuivati ehitamiseks Vee külas ja Kersti Lohule elamu rekonstrueerimiseks Pärnu-Jaagupi alevis Karja t 6;• Vaba põllumajandusmaa anti kasutuvaldusesse Kristo Vahenurmele Maima külas suuruses 16 ha, Pitsalu külas suuruses 8,14 ha, 6,11 ha, 6,37 ha ja 16,58 ha; • Reservfondist eraldati 20 590 krooni sotsiaalhooldusele sotsiaalkorteri remondiks;• Anti nõusolek maa ostueesõigusega erastamiseks kaasoman-dina Väino Pitsalile, Mart Pitsalile, Krista Pitsalile suuruses 28,27 ha Eense külas;• Määrati Libatses Wildenau restorani ees asuva bussipeatuse nimeks "Wildenau";• Anti luba reklaami paigaldamiseks Megameedia Grupp OÜ-le Loomse külas;• Pikendati Libatse Lasteaia suveperioodiks sulgemist kuni 13. augustini 2006. a.

RIINI ÕIGEVALLASEKRETÄR

Tasuliste koduteenuste sisseseadmine ja hindade kehtestamineHalinga Vallavalitsuse 25. juuli 2006. a korraldus nr 258

Vastavalt "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse"§ 6 lg 1, "Sotsiaalhoolekande seaduse" § 45 lg 1, Halinga Vallavolikogu 19.04.2000 määrusele nr 8 "Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord", perea-bikomisjoni ettepanekul ja kaalutlusõiguse alusel, annab Halinga Vallavalitsus k o r r a l d u s e:

1. Kehtestada tasuliste koduteenuste hinnad alates 01.08.2006 alljärgnevalt:

1.1. tasulise teenuse ühe tunni hind 20 krooni,

1.2. osaliselt tasulise teenuse ühe tunni hind 10 krooni.2. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul

teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätes-tatud korras või vaide Halinga Vallavalitsusele haldusmene-tluse seaduses sätestatud korras.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.ÜLLE VAPPERVALLAVANEM

LEA RUUSREGISTRIPIDAJA

VALLASEKRETÄRIÜLESANNETES

3Valla Teataja

Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 15 p 3 avalikusta-takse vallavolikogu liikmete majanduslike huvide deklarat-sioonid volikogu määratud väljaandes. Avalikustamisele ei kuulu aadressid, isikukoodid, andmed sugulaste ja hõimlaste kohta, maksustatava tulu suurus ega dividenditulu suurus. Avalikustamisele kuulub: 1. Ees- ja perekonnanimi; 2. Ametikoht; 3. Asutus; 4. Ametipalga aste ja ametipalk; 5. Kinnisvara; 6. Sõidukid; 7. Väärtpaberid; 8. Pangaarved; 9. Võlad; 10. Varalised kohustused; 11. Muud tuluallikad; 12. Kuupäev.

Halinga Vallavolikogu liikmed:1. JAKOB KAUNISSAARE 2. Volikogu liige. 3. Halinga Vallavolikogu. 4. Ei ole. 5. korteriomand Uus 47-6, registriosa nr 3672. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Hansapank arveldusarve. 9. Ei ole. 10. Ei ole. 11. Halinga Vallavalitsus (Vahenurme LA ja Pärnu-Jaagupi Rahvamaja) töötasu ja Are Vallavalitsus (Pärivere klubi) töötasu 12. 22.06.2006.

Halinga vallavolikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonide avalikustamine

1. ANDRES MIRME 2. Volikogu liige. 3. Halinga Vallavolikogu. 4. Ei ole. 5. Saun-Sallo kinnistu reg nr 706 ja Villema kinnistu registirosa nr. 1000306. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Hansapank arveldusarve. 9. Ei ole. 10. Ei ole. 11. OÜ Agroland Sydi töötasu ja tulemuspalk. 12. 14.07.2006.

Praeguseks hetkeks on kõik kolm Halinga valla prügilat sule-tud, kuna ükski neist ei vastanud keskkonnanõuetele. Libatse ja Vahenurme prügimäed on juba korrastatud, Pärnu-Jaagupi prügilas on korrastustööd veel pooleli.

Seega peaks kõik valla territooriumil tekkivad jäätmed mi-nema Paikre Prügilasse, mis asub Paikuse vallas, Põlendmaa külas. Lähtuvalt riiklikust jäätmekavast tuleb üle minna jäät-mete tänapäevasele ja nõuetekohasele käitlemisele. Kohaliku inimese seisukohalt võib muutus väljenduda nii prügimaksu tõusus nende puhul, kes on liitunud korraldatud olmejäätme veoga, kui ka prügi äraveo maa pikenemisega nende puhul, kes seni on kohalikke prügimägesid kasutanud.

Valminud on ühine jäätmekava Are, Halinga ja Sauga valla kohta. Selle alusel moodustub üks ühine jäätmeveopiirkond. Jäätmete vedaja moodustatavas piirkonnas selgub konkursi tulemusena. Eeldatav konkursi väljakuulutamise aeg on selle aasta oktoobris-novembris. Peale vedaja selgumist on elanikel juba jäätmeseadusest tulenev kohustus liituda olmejäätmete kogumissüsteemiga.

Parim viis vähendamaks oma väljaminekuid jäätmetekäit-lusele on jäätmete sorteerimine selle tekkekohas ehk siis inimese kodus. Sel moel saab osa jäätmetest tasuta ära anda ning seeläbi vähendada jäätmete hulka, mille äravedamise eest tuleb maksta.

Järgmises lehes räägin lähemalt sellest, kuidas võiks jäät-mete sorteerimist kodus korraldada ja mida üldse on mõistlik eraldi koguda. Praegu tuleb juttu aga sellest, kuhu teatud liiki jäätmeid saab üle anda ning ka esmased soovitused, mida eraldi koguda.

PandipakendidEesti Pandipakendi (EPP) süsteemi

kuuluv joogipakend omab kindlat rahalist väärtust, mille inimene võib tagasi saada, kui pakendi ära viib. Pandipakend on tagastatav igal pool, kus müüakse jooke, või müügikoha vahetus läheduses olevas vastuvõtukohas, millele müüja on kohustatud viitama.

Pandipakend on tähistatud vastava märgiga, kus on kirjas pandi suurus:

Pandiga koormatud joogipakend on tagastamiskõlbulik igas jaemüügipunktis või delegeeritud vastuvõtukohas, kui:• kõikide pakenditüüpide etikett on nähtav, sellel olevad

ribakood ja tagatisraha märk on terved ja loetavad;• klaaspakend on terve ja ilma korgita (korki ei tohi olla);• plastpakend ja metallpakend on äratuntavalt sama kujuga

kui müügihetkel (ei tohi olla kokku pressitud); • plastpakendil on plastkork (ei pea olema); • pakendisse ei ole visatud prahti (sigaretid, metallkorgid vms);• pakendid ei ole pestud (võivad olla).

Tabel: Tagatisraha määrad vastavalt pakendi materjalile ja mahule.

Pakend Maht Tagatisraha kroonidesKlaasist Kõik mahud 1,00Plastist Suurem kui 0,5 l (0,5 l välja arvatud) 1,00Plastist Kuni 0,5 l (0,5 l kaasa arvatud) 0,50Metallist Kõik mahud 0,50

Raha ei tagastata kaupluses olevas joogipakendite vastuvõtu kohas, vaid kassas tšeki alusel või arvestatakse soo-ritatud ostude summast maha tšeki alusel. Automaatvastuvõtu korral väljastab masin kviitungi, mille tarbija lunastab kaup-luse kassas raha vastu või laseb vastava summa kaupade ostusummast maha arvestada.

Pandipakendi vastuvõtukohad Halinga vallas:1. Pärnu Majandusühistu Libatse kauplus Libatse;2. Pärnu Majandusühistu Vahenurme kauplus Vahenurme;3. Mägi Trading OÜ Uduvere kpl Suigu tee 2, Pärnu-Jaagupi.

Rohkem on võimalik lugeda pandipakendi kohta Eesti Pandipakendi kodulehel www.eestipandipakend.ee.

Pandimärgita pakendidPandimärgita pakendite kogumist korraldavad kaks taas-

kasutusorganisatsiooni. Neist suurim on ETO, kelle kontei-nerid kannavad Rohelise Punkti märki.

Jäätmetest

Eelarvetaotluste esitamine

Seoses 2007. aasta vallaeelarve koostamisega ootame hiljemalt 1. oktoobriks (k.a) seltside,

seltsingute, MTÜ-de ja spordiklubide allkirjaõiguslike isikute allkirjaga kinnitatud

taotlusi (ühe MTÜ või seltsingu nimel esitatakse üks taotlus).

4 Valla Teataja

Kõik Rohelise Punkti konteinerid on varustatud lisaks kleepsudega, mis in-formeerivad kogutava pakendi tüübist ja materjalidest. Halinga vallas ongi enamus pakendikonteineritest Rohelise Punkti omad ning neid asub nii Libatses, Pärnu-Jaagupis kui Vahenurmes. Kõik need on segapakendite jaoks, mistõttu peaksid olema märgitud kollast värvi kleebisega.

Rohkem infot Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) ja Rohelise Punkti kohta saate www.eto.ee ja www.roheline-punkt.ee.

Teine pakendeid koguv organisatsioon on MTÜ Eesti Pakendiringlus, kelle logo on allpool toodud:

MTÜ Eesti Pakendiringluse segapa-kendi kogumiskonteinereid on Halinga vallas 3: Alexela tankla juures, Libatses (Libatse 7) ja Pärnu-Jaagupis (Pärnu mnt 16). Rohkem infot selle organisatsiooni kohta saad MTÜ Eesti Pakendiringluse koduleheküljelt www.pakendiringlus.ee.

Segapakendikonteinerisse sobivad järgnevad jäätmed.

1. Plastpakend:• kile, plastnõud ja -karbid jm puhtad plastpakendid;• jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;• kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid.2. Klaaspakend:• värvitust ja värvilisest klaasist alkoholi pudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm puhtad klaaspakendid.3. Metallpakend: • toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja –korgid;• konservpakendid.4. Joogikartong:• kartongist piima- ja mahlapakendid jm puhtad kartongpakendid.

Konteinerisse EI SOBI järgmised jäätmed:• tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid;• ohtlike jäätmete pakendid nt aerosoolpudelid, kodukeemia-,

liimi-, värvi- ja lahustipakendid,• kummist tooted, mänguasjad, vahtplast,• akna- ja lehtklaas, valgustuspirnid,• kasutatud pabernõud ja papptopsid, jäätise ja kommipabe-

rid, toiduga määrdunud pakkepaber;• toidujäätmed.

Pakendid, mis panete segapakendi konteinerisse, peavad olema puhtad, tühjad ning kokkupressitud.

Ka paber ja papp on võimalik ära viia vastavasse kon-teinerisse. Rohelise Punkti selleks ette nähtud konteinerid kannavad sinist kleebist. Üldjuhul sobivad paberi ja papi kogumiskonteineritesse järgmised jäätmed:• ajalehe, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, kaaneta raamatud;• töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas

kirja- ning joonistuspaber;• pappkastid ja –karbid kokkupressitult, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid.

Kui paberi- ja papikonteinerite vastu tuntakse huvi, siis andke valda teada, et leida sobivad kohad konteinerite pai-galdamiseks.

Pakendikonteinerite paigaldamine ja tühjendamine finant-seeritakse taaskasutusorganisatsioonide poolt, mistõttu ei ole võimalik kõikjale nende konteinereid paigutada. Eelnevalt tuleb analüüsida, kas ja kui palju vastavaid jäätmeid tekib ning millised on teised jäätmete äraandmise võimalused

piirkonnas. Seega ei ole optimaalne iga maja juurde pakendi konteinerit panna, isegi kui tegu on korterelamutega. Ühest segapakendikonteinerist ning ühest paberi ja papi kogumis-konteinerist piisab tihti ka mitmele ühistule.

Kõiki pakendeid võtab vastu ka Pärnus asuv Paikre jäät-mesorteerimisjaam (Raba 39), nii, et soovijail on võimalus pakendid ka sinna viia.

Segaolmejäätmed ja biolagunevad jäätmedKui pakendeid on võimalik tasuta ära anda ja osade eest ka raha tagasi saada, sest need lähevad taaskasutusse, siis sega-olmejäätmed lähevad otse prügimäele ning seega on koormaks keskkonnale. Just nende jäätmete pärast tuleb inimestel maks-ta "prügimaksu" ja see ei muutu tulevikus väiksemaks, vaid suure tõenäosusega mitmekordistub (veel üks põhjus juba praegu hoolikalt mõelda, mida üldprügikasti panna).

Suure osa segaolmejäätmetest moodustavad biolagunevad jäätmed, mis ei peaks tegelikult prügilasse jõudma, vaid tu-leks kohapeal komposteerida. Paljud eramajaomanikud, eriti hajaasustusega aladel, kasutavadki seda võimalust, kuid see sobib ka tiheasustusaladele ning nii ühepereelamutes kui kor-terelamutes on kompostimine täiesti mõeldav tegevus.

Muidugi vajab kompostimine vastavaid teadmisi ning ini-mesi, kes tahavad kompostiga vaeva näha, kuid võib minna ka lihtsamat teed ja soetada komposter. Tuleb vaid selgeks teha mida võib ja mida mitte kompostrisse panna. Piisavalt suured kompostrid on olemas ka korterelamutele, kui peaks tekkima näiteks soov maja peale üks komposter osta.

Ka kompostist, kompostimisest ning kompostritest tuleb edaspidi lehes juttu ja kui kellelgi on selle teema kohta küsi-musi või huvitavat infot, siis kõik on oodatud.

Ohtlikud jäätmedKodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed saab inimene tasuta ära anda Soo tn 2 asuvasse ohtlike jäätmete konteine-risse. Jäätmete käitlemiskulud tasub vald oma eelarvest.

Avatud N 16-19, L 10-13. Kohapeal võtab jäätmeid vastu Heino Õige.Konteinerisse võib tuua:• pliiakud,• patareid,• värvide ja lahustite jäägid,• vana õli,• õlifiltrid,• päevavalguslambid,• filmijäätmed,• kineskoobid,• tahmakassetid,• ravimid,• mürkkemikaalid ja kemikaalid,• elavhõbe,• tulekustutid,• tundmatud jäätmed.

Üldjuhul külmkappe ja autorehve vastu ei võeta. Külmkapid on võimalik ära anda sügisel korraldatava ohtlike jäätmete kogumisringi ajal.

Kes soovib aga muudest elektri- ja elektroonika jäätmetest ning sõiduautorehvidest (kuni 8 rehvi) lahti saada, see saab nad ära viia Paikre sorteerimisjaama (Raba 39, Pärnu), kus need tasuta vastu võetakse.

Ehitus- ja lammutusjäätmedKuhu panna ehitus-ja lammutusjäätmed on küsimus, mille

vastu mitmel korral huvi on tuntud. Kuna nüüdseks on Pärnu-

5Valla Teataja

Jaagupi prügila suletud, siis jääb Halinga valla inimestel het-kel kaks varianti:1. Tellida ehitus- ja lammutusjäätmete äravedu

jäätmekäitlusettevõttelt (nt RagnSells AS, OÜ Paikre).2. Korraldada ise jäätmete äraveo transport Paikuse prügi-

mäele.

Mõlema variandi puhul tuleb arvestada korraliku väljami-nekuga. Esimesel juhul tuleb tasuda nii konteineri, kui selle tühjendamise eest, lisaks äravedaja kohale sõit ja prügilas

makstav tasu jäätmete ladestamise eest. Teisel juhul tulevad kulud samuti prügilasse sõidust (kütus) ning tasu jäätmete ladestamise eest, kuid pole ilmtingimata vaja konteineri eest maksta.

Käimas on ettevalmistused eraldi ehitusjäätmete platsi rajamiseks ka valda kohapeale. Selleks otstarbeks vajalik detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine on hetkel pooleli.

HELE-RIIN KUTSARKESKKONNANÕUNIK

UUED TÖÖTAJAD VALLAMAJASArengunõunik Grete Arumäe

Olen sündinud 3. novem-bril 1983 Pärnus. Pärast keskkooliaastaid Pärnu Hansagümnaasiumis (1992-2002) suundusin õppima Tartu Ülikooli Türi Kolledžisse, kus omandasin 2005. aasta keva-del diplomi keskkonnateaduse erialal.

Kooli kõrvalt olen erineva-tel eluetappidel tegelenud nii muusika, kunsti kui spordiga. Algklassidest alguse saanud huvi akordioni- ja klaveri-

mängu vastu asendus keskkoolis maalikunsti ja keraami-kaga. Nüüdseks olen truuks jäänud sportlikele aladele nagu võrkpall, ujumine ja suusatamine.

Arengunõunikuna seisan valla huvide ja elujõulise tuleviku eest ning teen kõik endast oleneva elukvaliteedi tõstmiseks vallas.

Keskkonnanõunik Hele-Riin KutsarOlen Hele-Riin Kutsar ja ala-tes 3. juulist töötan Halinga vallas keskkonnanõunikuna. Keskhariduse sain Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis ning edasi õppisin Tartu Ülikooli Türi kolledžis, kus lõpetasin keskkonnateaduse eriala.

Tegelen pildistamisega, loen palju, joonistan. Kuna mulle meeldivad keeled, siis kogun vanu keeleõpikuid. Varem käi-sin tihti ringi matkakott seljas ja kaart näpuvahel, kuid lapse

sünd asendas selle tegevuse mõneks ajaks jooksukingade ja lapsevankriga.

Halinga valla keskkonnanõuniku koht on minu esimene eri-alane töökoht. Loodan, et minu koolipingis kogutud teadmised on ka praktikas rakendatavad. Samas elu- ja looduskeskkon-na kvaliteedi hoidmine ja tõstmine vajab rohkemat, kui üks ametnik. Seetõttu ootan aktiivset ja tulemuslikku koostööd nii kohalikelt elanikelt kui ka asutustelt ja ettevõtetelt.

Andke julgelt teada, kui teil on mingi mure või ehk hoopis huvitav ja teostamist vääriv idee. Midagi ei muutu ega sünni päevapealt, kuid paljud head asjad saavad alguse ühest ainsast sammust, kohtumisest, vestlusest, kõrva jäänud märkusest.

Joogiveepumplate ja trasside ehitamineVahenurmes on joogiveepumpla ehitus jõudnud sinnamaani, et vajalikud trassid ja mahuti on paigaldatud, kohal on ka uus pumplahoone. Peale sisemiste torustike valmimist saab hakata paigaldama seadmeid. Planeeritud tööd peaksid valmis saama augusti lõpuks.

Libatses paigaldatakse samaaegselt torustikke, mille kaudu

hakkab edaspidi toimuma täiendava toorveega varustamine ja tagatakse veetrasside ringistus.

Kogu projekti, mille järgi nii Vahenurmes kui Libatses tööd käivad, kaasrahastab Keskonnainvesteeringute Keskus (KIK).

TIIT TALTSMAJANDUSNÕUNIK

6 Valla Teataja

24. mail 2006.a. otsiti küsimusele, kas eesti on mereriik, vastust rahvusvahelisel merenduskonverentsil, mis toimus uuel kruiisilaeval "GALAXY".

Vastuseid ja "?" oli mitmeid ja üks tõsisemaid oli merealase koolituse mahajäämine tänastele vajadustele.

Iga kutseala spetsialisti koolitamine on pikaajaline prot-sess, mis koosneb kutsevaldkonna vajaduste prognoosist, õppebaasi rajamisest, õppejõudude koolitusest ja lõpuks õppija koolitusest kutse omandamiseni. Tänane tööturg merel on suures defitsiidis ning see suureneb lähiajal veelgi. Tulekul on uued suured ja moodsad kruiisilaevad Tallinki, täienevad kaubavedude laevastikud ja sadamate teenistuslaevad.

Eesti Mereakadeemia on asunud aktiivselt kutseharidus-probleemide lahendamisesele.

Korrastada on vaja meremeeste algtasandi (reakoosseisu) koolitus–madrused, laevamotoristid. Lahendusena meren-dusklasside loomine Orissaares, Pärnus, Kundas, Kihnus, Muhus, Tallinnas ja Narvas. Loomisel on koordineerivad me-renduskeskused- Tallinna Merekool, Pärnu Merenduskeskus ja Orissaare.

Selle õppeaasta uudisena moodustatakse Pärnu Merenduskeskuse juurde riigieelarveline EMA Merekooli vähemalt 20-ne õpperühm, kuhu võetakse vastu põhihariduse tasandilt õppureid kahe aastase õppeajaga reakoosseisu koo-litamiseks laevadele.

Koolituse edukalt lõpetanu saab vahimadruse, laevamo-toristi ja kippermehaaniku – 750 kW kutse. Lisaks on soovi

korral võimalik omada ka rahvusvahelist väikelaevajuhi tunnistust.

Õppetöö on päevane ja viis päeva nädalas. Õppekava sisaldab praktikume laevades, lukksepatöös ja väikelaeva-juhtimises. Koolil on vajadusel võimalus pakkuda ka üksi-kuid ühiselamukohti. Õpperühm moodustatakse vähemalt 20 õppija registreerumisel.

Avaldusi sisseastumiseks hakkame vastu võtma 17. juulist kuni 23. augustini kella 9-13 Pärnu Merenduskeskuses aadres-sil Suur-Jõe 18. Infotelefon 442 5222. Testkatsete läbiviimine toimub 24.08.2006. a samal aadressil.

Avaldajal peab olema: haridusttõendava dokumendi origi-naal, 5 pilti suurusega 3x4 cm, alaealiselt vanema nõusolek, iseloomustus ja üle 17 a. õpilaskandidaadil elulookirjeldus.

Vastuvõtukatsed: a) põhikooli baasil – üldainete test (matemaatika, eesti

keel, inglise keel) ja vestlusb) keskhariduse baasil – vestlus, vajalik inglise keele

tundmine

PÕHIKOOLI LÕPETANUD NOORMEHED – see on Teie võimalus!!!

KASUTAGE VÕIMALUST JA TULGE ÕPPIMA MEREASJANDUST.

ARNO MAIDLA

EMA PÄRNU MERENDUSKESKUSE JUHATAJA

KUTSEHARIDUS – EESTI ON MERERIIK

Selline laev on alates sügisest 2006 Mereakadeemia lipulaev.

7Valla Teataja

Tohoh, imestate nüüd. Milleks muuks võiks siis suve, liiati veel sellist ilusat, päikselist ja randa kutsuvat, puhkuse ajal veel kasutada? Paraku on teatud inimestel, keda muidu suvel arvatakse pikalt puhkavat ja keda sellepärast alati kadestatak-se, ka suvel ikka vaja töö juurde tagasi pöörduda. Jutt käib nimelt õpetajatest, kellele suvi on hea võimalus nn. "pikkadel kursustel" osalemiseks. Eluaegne õppimine on alles uus hari-dusalane termin, aga ma arvan, et õpetajatele on selle tähen-dus juba ammu selge. Ilma pideva enesetäiendamiseta oma aine spetsiifika ning kaasaegse metoodika vallas, ei õpetaks minuvanused õpetajad tänapäeva lastele enam suurt midagi. Sellest ka vajadus regulaarse koolituse järele ja mida lähemal õppeaine n.ö. algallikale, seda parem. Ikka keemia õpetaja laborisse, bioloog metsa või järve äärde, kehakultuurlane Jõulumäele, muusik kontserdimajja jne.

Valisin minagi sel aastal oma koolituse kohaks Inglismaa, kus kahe nädala jooksul sain uusi teadmisi kaasaegsest inglise keelest ja tutvusin sealsetes koolides kasutatavate õpikute ja metoodikaga ning pisut aimu anti ka Inglismaa kultuuripäran-dist ning tänapäevast. Miks pisut? Lihtsalt kahe nädala jooksul ei olegi kuidagi võimalik selle mitmetuhande aastase ajalooga väga ilusa ja huvitava riigi kõigi huviväärsuste ja kunsti- ning kirjandusvaraga eriti põhjalikult tutvuda.

Aga alustame algusest. Koolituse tegi mulle võimalikuks sihtasutus Archimedes Socratese Eesti büroo kaudu, tasudes transpordi- ja majutuskulud ning osa koolitusest. Toimus see Lõuna-Inglismaal, Brightonis, sealses Inglise keele Keskuses. Koolitusi toimub seal aastaringselt, lisaks puht keelekursus-tele ja sekretäriõppele ka õpetajate täiendkoolitus. Osalejate vanus varieerub 20.-60. eluaastani, kõige rohkem on korraga koolitusel ligi 400 huvilist kõikidest Euroopa riikidest, aga ka Lõuna-Ameerikast, näiteks Argentiinast ning Brasiiliast ja Aasia ning Aafrika riikidest. Brighton on nagu Londongi, väga kosmopoliitne linn, kus tänavapildis ei ole teistsuguse nahavärviga inimesed mingi haruldus ja kus teenindajatena näeb põhiliselt hindu, korea, vietnami, hiina või araabia rah-

vusest inimesi. Ei hakka siinkohal täpselt ümber jutustama kogu koolituse käiku, lühidalt võin öelda, et iga päev oli 3 pooleteisetunnist loengut või praktilist tegevust, kohvipaus ja lõuna nende vahel pool tundi ja tund ning õhtupoolikud olid sisustatud üritustega igale maitsele – sport, videofilmi-de vaatamine, töötamine raamatukogus või arvutiruumis, väljasõidud looduskaunistesse kohtadesse või muuseumi jne. Kes soovis, võis minna teatrisse, randa, shoppama või omal käel linnaga ja selle ümbrusega tutvuma. Majutati kõik koolitusel osalejad peredesse või üksikute inimeste juurde, kellega siis õhtusöögi ajal oli hea inglise kõnekeelt praktiseerida. Minul vedas oma perenaisega väga, olime ühevanused, ühesuguste huvidega, ühepikkused, mõlemad lahutatud, mõlemal üle 25-sed pojad – vestlusteemadest ega keelepraktikast seega puudust polnud.

Brighton – õigemini siis Brighton & Hove – asub, nagu öeldud, Lõuna-Inglismaal, venitatuna pikaks mööda mereran-da. Kunagi olnud meeldiv kalurikülake, sai temast 19. sajandi alguses tohter Russelli algatusel ja prints George´i soosingul õitsev kuurortlinn, kus käidi suplemas, lõbutsemas ja niisa-ma suvitamas. Printsi käsul ehitatud Kuninglik Paviljon on praegugi linna suurim vaatamisväärsus. Kuninganna Victoria ajal (19. saj. II pool) rajati linna mitmeid kontserdipaiku ja teatreid ning traditsiooniliselt suunduvad terved rahvamassid nädalalõppudel Londonist Brightonisse, mis on umbes tunnia-jase rongisõidu kaugusel. Seetõttu võiks teda võrrelda meie Pärnuga, kuigi elanikke on seal veidi vähem kui Tallinnas. Võib öelda, et linn on ehitatud turistidele ja elatub turismist. Keeltekoole on seal mitmeid ja nagu nad ise ütlesid, mit-med ei taga ka kvaliteetset keeleõpetust. English Language Centre aga nende hulka kindlasti ei kuulunud. Suurepärased õppejõud, kes kahe nädalaga said kõigi grupi liikmetega headeks sõpradeks, tugev tehniline baas ja adekvaatsed õppematerjalid – see tegi kursuse nauditavaks ja kergeks.

Olen ka varem osalenud ühel pikal koolitusel, 2001. a. Ungaris koos Tšehhi, Läti, Leedu, Poola ja Kasahstani õpetajatega lisaks ungarlastele. Võrdlusmomente siinkohal ei esitaks, omamoodi huvitavad ja kasulikud olid mõlemad. Kuid kui Ungaris oli meie aeg täielikult sisustatud hommi-kust õhtuni, välja arvatud nädalavahetus, siis Inglismaal jäid õhtupoolikud vabaks ja sisustati nädalavahetus kahe eks-kursiooniga – laupäeval Londonisse ja pühapäeval Bathi, sissepõikega Stonehenge'i Salisbury tasandikul. Usun, et ei pea üles lugema Londoni vaatamisväärsusi ega rääkima Stonehenge'i mõistatusest. Kõige selle kohta on piisavalt materjali internetis ja inglise keele õpikutes. Aga teine tunne kui pilti vaadata on ikka ise St. Pauli katedraali ees pead kuklasse ajada, et kuplit näha või jälgida Toweri silla avane-mist. Stonehenge'is ootas pisuke pettumus – kive oma käega katsuda ei saanud, rääkimata kiviringi sisenemisest. Pisut häiris ka tohutu rahvamass, kuigi on loogiline, et enamus ajaloo- ja loodushuvilisi reisib suvel ja just nädalavahetustel. Aga vapustav oli see vaade sellegipoolest.

Sügava mulje jättis järsult merre langevate valgete krii-dikaljude rida Brightoni ja Eastbourne'i vahel, kutsutud

HARIDUSASUTUSTE UUDISED

PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM• II-XII klassi aktus kell 10 koolimuuseumi õuel • I klassi aktus kell 11 kooli aulas.

Suvi ei ole mitte ainult puhkuste aeg

8 Valla Teataja

Seitsmeks õeks. Mererannas ei teragi liiva, ainult kivikli-bu! Ja kivide vahel roomavad pisikesed krabid... Tegelikult nägin ühte, aga eemal oli neid kindlasti rohkem. Ja maastik on tõesti nagu lapitekk, orud ja künkad kollastes, pruunides ja rohelistes värvides. Imeilus.

Bathis on siiani alles room-laste ehitatud termid või saunad kuumaveeallikatel, huvitav res-toran, mis on ehitatud kunagise mineraalveeallika (nn. pumba-maja) kohale ja loomulikult pal-ju poekesi, pubisid, muruplatse, parke, vabaõhukohvikuid, jää-tisepaviljone, ikka selleks, et turistil igav ei hakkaks ja kõht ka täis püsiks. Muidu hakkab koju tahtma.

Pean ütlema, et kaks nädalat oli parajalt lühike aeg, et mitte veel koju tahtma hakata. Ja kui see kursus läbi oli, oleks hea meelega uuesti otsast alustanud. Paraku tuleb kolm aastat oodata, enne kui Socratese poole uue avaldusega pöörduda võib. Hea meelega valiksin järgmiseks koolituskohaks mõne teise inglise keelt kõneleva maa, aga Austraalia või Uus-Meremaa reisid on praegu veel liiga ilu-

sad unistused. Aga kui nii võtta, siis ka Inglismaa oli kunagi samamoodi kättesaamatuna tunduv unistus. Mine tea...

Ilusat suve lõppu ja unistuste täitumist teilegi!

AINO SINIVÄLI, PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMI ÕPETAJA

VAHENURME LASTEAED-ALGKOOLAktus kell 10.00.

LASTEAED "PESAMUNA"

Laager kooliminejatele30. juunist 2. juulini toimus lasteaed "Pesamunas" Lastekaitse Liidu rahastamisel laager "Kooliks ettevalmistus". Laager oli mõeldud kooliminevatele lastele ja nende vanematele. Laagri personaliks olid lasteaia oma töötajad Marje Lepik, Malle Kaljulaid, Kersti Lohu ja Liina Reinson, kes vastutasid laste elu ja tervise eest. Liili Sikk oli kokaks ja Signe Sume oli laste õpetajaks köögis.

Esimesel päeval (30.06.06) toimus vanematele seminar "Laps üksinda kodus", läbiviijaks psühholoog Aivar Georg. Lastele toimus samal päeval ka liiklusteemaline õppus ja õppekäik "Koolitee", mida juhendas kohalik noorsoopolit-seinik Kati Kuldmaa.

Toimus praktiline õppus "Õhtusöögi valmistamine" (see toimus ka teise päeva õhtul ja kolmanda päeva hommikul). Lapsed said teadmisi, kuidas köögis ohutult toimetada, miks peab käsi pesema, põlle kasutama, juuksed kinni panema ja said teadmisi kasulikust toitumisest. Tegevuste vahel toimusid mitmesugused vahvad mängud, mida juhendas Kersti. Laste lemmikmäng oli liulaskmine mäel vedelseebilahuga märjaks tehtud kilel. Malle vestis mitmeid toredaid ja õpetlikke jutte. Öösel oli ka ööhäire (nagu igas korralikus laagris).

Teisel päeval (01.07.06) olid lapsed kuulamas ja vaatamas Päästeameti poolset õppust "Ohutu tuli", mida viis läbi Raivo Viljas. Pärast õppust käisid lapsed ise poes omale ooteks süüa ostmas. Samal päeval toimus väljasõit Varemurru randa, kus lapsed tutvusid koos vanematega Varbla vaatamisväärsustega, said keskkonna teadlikumaks ja samuti said õppuse "Vesi ja vetelpääste" (Sirje Mölder) algteadmisi. Õhtul peale köögi-toimkonda toimus "Suvine jõulupidu", mis oli lahe vahepala suvistele tegemistele.

Viimasel päeval (02.07.06) valmistasid lapsed vanematele lõunasöögi, siis vaatasid koos vanemate, klassijuhataja Anneli Keerdega ja psühholoog Aivar Georgiga laagripäevadest vi-deot ning kommenteerisid vaadatut. Klassijuhataja vestles vanematega teemal "Esimene kooliaasta". Lõpetuseks olid ühismängud ja laulud .

Tänan südamest oma vahvat ja töökat meeskonda, lapsi, lapsevanemaid, kes tegid sellest laagrist toreda mälestuse. Eriti tänan koostööpartnereid Lastekaitse Liitu, Päästeametit, Politseid, kes olid nõus jagama lastele julgustust ja teadmisi ohutusest. Ühiselt sai teoks meeldejääv laager. Loodame, et ka järgmisel aastal toimub analoogne laager.

LIINA REINSON

9Valla Teataja

PÄRNU-JAAGUPI MUUSIKAKOOLTäiendavad sisseastumiskatsed vabadele kohtadele vaskpuhkpilli – trompet, tromboon, metsasarv,

tuuba jt, akordioni-, rahvamuusika – väikekannel, torupill, lõõtspill jt ning viiulierialal toimuvad 28. augustil kell 17.30 muusikakoolis

Muusikakool alustab 1. septembril kell 15 aktusega.

Muusikakooli I klassi õpilaste nimekiri:1. Ranne Kuldmaa 2. Kevin Kuusik3. Rasmus Peetson4. Laura Tamm5. Henri Vainu

Muusikakooli I eelklassi õpilaste nimekiri:1. Janne Luumberg2. Mattias Nurmik3. Merilyn Pähkel4. Raivi Rahnel5. Helen Sai6. Emil Oliver Sokk7. Lauri Tuur

LIBATSE LASTEAED-ALGKOOLAktus kell 10.00.

Eestimaal on ka tore, aga Vormsil oli põnevam… nii arutles esimest aastat Libatse ja Vormsi jalrattalaagris osalenud 5-aastane Markus, kui oli jõudnud tagasi koju.

Sel aastal toimus laager 2.-7. juulil Vormsi saarel juba 7. korda.

Laagriliste koduks oli Vormsi lasteaia hoov, kuhu esi-mesel õhtul püstitati 22 telki. Kokku oli laagerdajaid 62. Libatsest oli saarele tulnud 30 last ja 5 õpetajat (sealhulgas ka meditsiiniõde) ning Vormsi lapsi oli 21 ja õpetajaid 3. Lisaks veel abilised Maris, Karlo ja Oliver.

Telgid püsti, laagri reeglid teada, laagri särgid seljas ja ristimisvanne antud, oldi valmis alustama põnevat seiklust läbi “kiviaja”. Selle aasta laagri teemaks oli “Kivid” – vanad ja väärikad rändurid, keda uuriti ja õpiti tundma ekspedit-sioonide käigus.

Esimeseks oluliseks õpetuseks olid Vormsi meditsiiniõe Ada juhised matkal ettetulevatest ohtudest hoidumiseks ning esmaabist.

Viie päeva jooksul veeresid vaprad laagerdajad usinalt oma jalgratastel saare erinevais paigus, et leida rändrah-ne. “Kivimappi” koguti andmeid Parunikivi, Skärestaini, Vargstaini, Smeni ja Kirikukivi kohta. Kirja pandi iga kivi kõrgus, ümbermõõt, ümbruse ja kivi kirjeldused. Andmeid võrreldi ja teadmisi kasu-tati maastikumängus.

Veel käidi uudistamas Huitbergi paekühmu ja Vormsi paljandikku. Praktilisele uurimistööle andsid teoreetilise aluse Helle Puurmanni loeng kivimite tekkimisest, ki-vististest ja jäljenditest ning Toomas Puurmanni seletused Vormsi paljan-diku ning maapõues asu-vate kivimite kohta.

Kivi ajalugu uurides saadi teada, et vanasti kasutati kive ka tööriis-tade valmistamiseks. Kivikirve valmistamist

juhendas Karlo. Iga laps sai kanepikiust valmistatud nööri abil kinnitada oma kivi kirve varre külge.

Kivid ja kunst on samuti seotud. Kividele maalimine oli rõõmus ja rahulik õhtune ajaviide.

Mingil moel võivad kivid olla isegi tüütud. Väiksemad laagrilised olid usinad ning aitasid Vormsi kooli aiamaalt kõik kivid ära korjata. Aia äärtesse kogunes neid päris palju.

Laager lõppes kiviaja teemast kantud peoga, kus esitati näidendina kivide tekkimise lugu, tantsiti ja lauldi.

Tänu imeilusale suveilmale käidi iga päev ujumas ning küpsetati õhtuti lõkke ääres vorstikesi.

Laagri korraldusmeeskond oli teinud väga põhjaliku ette-valmistustöö ning seetõttu sujus laagrielu rahulikult ja kin-dlalt. Oma osa selles mängis peakorraldajate aastatepikkune koostöö ja kogemus.

Tegijate järjekindlus on innustatud eelkõige laste vaja-dustest. Looduslaager õpetab lapsi hoolima kõigest elavast meie ümber, avastama looduse ilu ja müsteeriumit, tegutse-ma teineteise kõrval, hoolima ja osa võtma. Loomulikult on värske õhk ja huvitavad tegevused kasulikuks vahelduseks pikal suvevaheajal.

Materiaalselt on aidanud laagrieluga toime tulla juba teist aastat Keskkonna-i n v e s t e e r i n g u t e Kes ku selt saadud toetused. Meeldiv ja toetav koostöö Vormsi Vallavalitsuse, kooli ja lasteaia töötajatega, on viinud korraldajate mõtted juba järgmise suve laagrile.

Saare kordumatu looduse ilu ja vormsi-laste külalislahkus loob Vormsil olles tunde, et viibid tõpoolest ühes väikeses imeriigis.

ANU MÄNNISALULAAGRILINE (STAAŽ 3A)

10 Valla Teataja

TÄNUAVALDUSHalinga Vallavalitsus tänab kõikide suviste ürituste korraldajaid. Eriti suured tänud “Halinga Puhkpill 2006” korraldajatele ning

Vahenurme ja Maima kandi rahvale, kes võtsid vaevaks tulla esinemajaanipäeval Pärnu-Jaagupi lauluväljakule.

Täname!

Lõbusaid hetki puhkpillifestivalilt.

Puhkpillifestivalile oli saabunud ka härra President (V. Kuslap). Näitetrupp Lindilt esinemas laululaval.

11Valla Teataja

Täna 25 aastat tagasiAugust 1981

1. august 1981Täna läks Pikast kõrtsist naine õuest puid tooma. Puud olid kaetud ülestõstetud plekiga. Naine võttis küürakil puid, kui plekk talle seljale vajus. Seda näinud kaks meest suutsid vaevu pleki ääre üles tõsta. Naise selg sai tugevalt kannatada. Nelja päeva pärast suri abikaasa. Kui hädad hakkavad tulema, siis tulevad nad järjest.

6. august 1981 Lõuna ajal lendas kurg alevi sauna juures elektritraatidesse ja kukkus maha. Kukkudes purustas mitmest kohast lahtise murruga reieluu. Kohal käsid loomarstid E. Hein ja T. Vaar. Paigata polnud võimalik. Õhtul toimusid matused. Iga mees võttis kaasa pudeli kangemat märjukest. Kahju oli!

24. august 1981 Täna tulid nädalaselt reisilt Muhust Sõõrikel elav Juuli Hints ja tütrepoeg Tambet Miländer tagasi. Juuli polnud koju peale 1939. aastat saanud. Kodust olid järgi vähesed maja varemed võsa sees. Nii said nad ära käia "välismaal". Sinna ei pääsenud ju ilma loata.

26. august 1981 Tarva Kasarmu Ilmar Kurm oli ratastoolis. Ta oli jalutu. Ta polnud sel suvel välja saanud. Tal oli külas oli 93-aastane Hendrik Rehe, kellel oli siin mesipuu. Ta käis seda korralda-mas. Mina tegin passipilti. Hendrik hoidis selja taha pandud valge lina teist otsa kinni. Ära minnes võttis Hendrik jalgratta. Tõusis talle selga kui noor mees ja sõitis minema.

26. august 1981 Tänane “Spordileht” teatas, et kaks noormeest Raivo

Parts (Pärnust) ja Paul Valliveere (Pärnu-Jaagupist) tulid Bulgaarias Sofia lähedal Pančarevo järvel peetud juunioride maailmameistrivõistlustel NSV Liidu koondise kaheksalises paadis hõbedale (Parts, Valliveere, Ivanov, Kalinovski, roolija Poljanski, Šegolihhin, Katušev, Kozõhh, Meleštšenko).

28. august 1981“Edasi” kolhoosis võeti vägisi ekspluatatsiooni Oese kultuur-tehnika objekt. Maa oli vett täis ja pind polnud korras. Objekti oli ehitatud terve aasta. Midagi polnud parata. Pärast anti süüa ja kaheksa mehe peale pudel valget viina (Sool, Leemet, Erm, Kivisalu, Ohtra, Lill, Rukki ja Tölp).

28. august 1981Nädala alguses käis EKP KK I sekretär Karl Vaino Audru sovhoosis. Autodesse istudes oli kaks Vainot. Karl Vaino istus julgeoleku masinasse ja täpselt samasugune teisik järgmisse masinasse.

31. august 1981 Vahenurme kolhoosi veoauto sõitis Pärnust Jaagupi poole. Enne Nurme silda sõitis naabervabariigi sõiduauto vastas teepoolele ja kokkupõrge oli vältimatu. Veoauto sai hoobi ja paiskus kraavi. Sõiduauto sai rängalt kannatada. Terve oli vast ainult tagasild. Veoauto juht K mõtles, et annab juhile üle tati. Vaatas aga, et ta taarus juba ilma hoobita. Silma juures oli auk. Siiski oli võõrast keelt valdav juht kange. Ta läks haiglani ja ütles: "Nüüd ei jõua enam!"

MUL MEELES VEELPulma tee

28. august 1981Täna "Edasi" kolhoosis laua ääres istudes ja juttu ajades tuletas Maaparanduse Valitsuse juhataja sm Voldemar Sool meelde, miks hakati Libatse Enge vahelist teed "Pulma teeks" kutsu-ma. Seda teelõiku tehti "Edasi" meeste nõudmisel, kui nad ühinesid 1970. aastal V. Kingissepa nimelise kolhoosiga.

Maaparanduse Valitsusse tulid EKP Pärnu rajooni I sekre-tär Pjotr Vassikov, TK esimees Elmar Saar ja põllumajanduse valitsuse juhataja Ülo Ruut. Nad selgitasid otsetee vajadust, nagu “Edasi” mehed olid nendele selgeks teinud. Sm Sool nõustus.

Kiirus oli suur. Trassi projekteeris ja märkis maha sm Valdmann. Libatsest ei näinud kohta, kuhu peaks ots Engesse välja tulema. Selleks otsustati Engesse panna kõrgele tule tähis. Trass aeti sisse öösel, kui tuli hästi näha oli. Lõpp läkski natuke viltu.

Masinad pandi tööle. Pulmatee sai valmis. Rajoonimehed tundsid rõõmu. Kaks kolhoosi oli jälle kokku pandud.

September 1981

1. september 1981Juba eile õhtul oli kümmekond inimest tulnud sidekontori juurde ajalehtede tellimise järjekorda. Kaasa olid võetud ta-buretid ja näputööd kaartide mängimiseni välja. Kell kaheksa hommikul lookles järjekord Pärnu maanteel.

Kell üheksa avanesid side uksed. Siia tulnud valjuhäälne sõjaveteran võttis kaks eksemplari üheksast naisteajakirjast ära. Kaua sabas vaevelnud inimesed kahvatusid ja nurisesid salamisi. Parata polnud midagi. Veteranid olid sõja võitnud ja sellise inimeste eest hoolitseva korra meile toonud.

Möödunud aastal sai tellida Jaagupis "Noorte Häält" 90 eks nüüd 60 eks. Ajakirja "Sotsialistlik Põllumajandus" limiiti polnud siia üldse eraldatud.

2. september 1981Pärnu-Jaagupis avati uus laste-muusikakool. Pidulik avaüritus toimus keskkooli aulas algusega kell 15. Kalli maanteel nr 9 oli remont veel täitsa pooleli.

3. september 1981 Maima Moosi perenaine Maria Moos rääkis, et kaks-kolm aastat tagasi oli tal tugev verejooks makku. Ta oli verest peaaegu tühi. Dr Luur tegi keeruka operatsiooni. Ta elab tänaseni. See oli ime. “Ma elan nüüd peale surma” ütles erksas meeleolus Maria.

3. september 1981Rajooni ajalehes avaldati kaks korda nädalas aruanne te-ravilja koristuse kohta. "Edasi" kolhoosi kohta ei olnud teateid. Küsisin peaagronoomilt, et miks sa vilja ei korista? "Pärnu mehed ajasid südame nii täis, et lõin nad kolhoosist minema" ütles Arnold Erm ja jätkas: "Ma ei anna aruannet nädala sees. Annan esmaspäeviti, siis kui esitatakse riiklik aruanne ja kõik!"

10. september 1981Kassimajast kuni alevi lõpuni Ertsma sõerte vahel lagunes 20 aastat tagasi tehtud asfalt teekate täielikult. Tänavu peale veetud kruus segati bituumeniga ja rulliti 13. augustil laiali. Täna pinnati teelõik.

12 Valla Teataja

LUGEJATE KIRJAD

14. september 1981Raadios ja telekas räägiti hindade muutmisest, mitte tõstmisest. Hindu muudeti tõstmise suunas protsentides, bensiin aga rublades s.o. 30-40 kopikat liiter. Protsentides öeldes oleks see olnud kohutav – 100 protsenti tõusu.

Bensiinijaamades tekkisid suured järjekorrad. Miilits ajas Pärnus neid laiali. Täna kutsuti olukorra arutamiseks majandite juhid ja partorgid kokku. Otsus: selgitage rahvale, et hinnad jäävad stabiilseks!

19. september 1981Kartulisaak oli Vahenurme kolhoosis kehva. Kartulipõllud olid madalatel maadel ja nüüd sügisel uppusid nad pori sisse.

Kõige mu negatiivsuse kõrval mõjus täna kartulite koris-tusele eilne palgapäev. Kõik kolm kombainile pandud meest olid purjus. Ainult kombaini vedaja Kruusa Heino oli kaine. Kell 17.30 lõi osakonna juhataja Milvi nad kõik kombainilt minema

29. september 1981Ilmavaatluste algusest 1858. aastast peale oli tänane kuu-

päev kõige soojem päev. Vilus 22 kraadi sooja.

Tänaseni kahju kahekümne viiest rublast!21. september 1981Esimese poolaasta tulemuste põhjal anti Pärnu Maaparanduse Valitsusele täna NSVL rändpunalipp. Vabariiklikust komi-teest olid kohal esimees Põldroo, osakonnajuhataja Vahur, vabariigi AÜ liider Ilves. Rajooni Parteikomitee II sekretär Kirss ja AÜ juht Peenra. Jagati õnnitlusi ja preemiaid. Mina sain 25 rubla.

Mõned valitsuse töötajad ja külalised läksime restoran “Pärnu”. Sealt lahkudes bussijaama poole minnes peatus minu selja taga miilitsa auto. Nüüd järgnes sõit juba kongis ja tasuta riigi kulul. Väljudes ei olnud ma soovitud bussi-jaamas vaid kainestusmaja ees. Ma olevat andnud joodiku plaani välja. Selgitamine ei aidanud. Nad olid tähtsa riikliku ülesande täitmisel. Ma olin trellide taga kindlas kohas kella 21.00-00.30. Pikutasin alasti kõval polsterdatud koikul ja mõtlesin elule järele. Vabastamisel võeti 25 rubla, mille ma päeval lipu preemiaks sain.

Hommikul helistasin valitsuse juhatajale. Ta tänas he-listamise eest ja võttis ühenduse miilitsaülemaga. Minu rii-gipoolne sõidutamine ei leidnud meedias kajastamist. Aga okas jäi sellest siiski tänaseni südamesse selle kaotatud 25 rubla pärast!

AJALUKKU KIRJUTANUD ELMU RUKKI

Ja möödas ta ongi ...alles see oli, kui kohaliku gümnaasiumi õpilased lõpetasid klasse ja koole. Terve alev oli pidulikkust ja rõõmsaid kilkeid täis. Kes lõpetas põhikooli, kes sai maha gümnaasiumiga, kellel oli seljataga esimene õppeaasta. Kõik see olnuks nagu alles eile. Ees ootas pikk ja tegevusrohke suvi. Kes läks tööle, kes valmistus edasi õppimiseks, kes asutas end rännuteedele. Tundus, et aega on küll ja küll, aga võta näpust - kõik see ilus ja tore ongi möödas, eestimaa suvi on niivõrd lühike, et vaevalt saad varbad sooja vette pista, kui tuleb taas koolitee jalge alla võtta. Nii ootab nüüd taas harjumine koolitööga, nõudmistega ja piirangutega, mille vahepeal suve jooksul on õpilased unustanud. Tahaks soovida kõige lastevane-mate nimel pedagoogidele ja õpilasperele indu ja edu uueks õppeaastaks. Kerge see olema ei saa, sest nõudmised ühe sü-venevad ja karminevad. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilased pole aga papist poisid, küll kõigega hakkama saadakse. Seega - õpetajad, õpilased, rind ette, uljalt edasi tarkuse templite vallutamisel.

HENN LAHESAARE

Sammy ei ole narrimiseksVaevalt leidub alevis inimest, kes ei teaks meie koera

Sammy’t. Suur, võimas vene lambakoer. Sammy on oma olemuselt sõbralik, kuid ei tohi unustada tema põhi- funkt-siooni - see on valvata ja kaitsta. Seega ei soovita ma kunagi Sammy’t narrida, veel vähem togida. Tütrel käib palju sõpru

ja Sammy saab valdavalt nende kõigiga hästi läbi. Samas ei unusta ta kunagi ei halba, ega solvanguid. Toon teile ühe näite, mis olgu hoiatuseks teistele ülburitele. Käin oma neljajalgse sõbraga sageli jalutamas lauluväljakul ja selle ümbruses. Mitmel korral olen sattunud silmitsi mehega, keda ma isikli-kult ei tunne, kuid kellel on hundikoer. Selle selli lemmik-tegevuseks on olnud ässitada oma koera minu koera kallale. Ilmselt on mees alati olnud joobes. Ma ei tea, kas ta ei tunne koeratõugusid või on tahtnud lihtsalt ülbitseda, aga otsustasin sellisele huligaanitsemisele lõpu teha. Järjekordsel jalutus-käigul lauluväljakul ässitas õllehaisune mees oma koera taas Sammy’le kallale. Tõmbasin kahel korral oma koera tagasi ja soovitasin mehel jalga lasta. Jommis ülbur seda loomulikult ei teinud. Siis otsustasin talle koha kätte näidata - lasin Sammy vabadusse ja kolme sekundiga oli hundikoer sellili maas ja vaid kiunus haledalt. Poleks mind seal olnud, oleks lõpp olnud üpriski traagiline. Loomulikult ei lasknud ma asjaoludel nii kaugele minna. Tirisin oma koera eemale ja soovitasin lakardil oma peniga mitte iialgi enam lauluväljakule teda tuua. Seni pole ma teda enam näinud. Milleks ma sellest kirjutan? Aga selleks, et vene lambakoer ei ole mänguasi, mida igaüks võib torkida ja narrida siis, kui tahab. Ta on ustav, sõbralik, truu ja lapsi armastav, kuid samas ei soovita temaga kurja nalja heita. Ta on ja jääb truuks koeraks ja kodu valvuriks, selline tema looduslik funktsioon juba on.

HENN LAHESAARE

13Valla Teataja

12. augustil 2006. a kogunes Libatse küla rahvas Tiia poe juur-de pidama oma III kodukandipäeva. Traditsiooniliselt algasid kodukandipäevad võistlusmängudega nii suurtele kui väikes-tele. Peale avasõna toimus väike viktoriin. Meeleolukate lau-ludega ja tantsudega olid rahvast lõbustama tulnud “Viimane võimalus” ja Line-tantsijad. Tantsuks mängis Toomas Taul.

Täname peo hea kordamineku eest kõiki osalejaid, kor-raldajaid ja abilisi ning samuti korteriühistuid, kes peoplatsi korrastamisel abiks olid.

MTÜ LIBATSE

LIBATSE III KODUKANDIPÄEV

Häälesta oma SÜDA heategevuseks – vereloovutuseksDoonor on inimene Sinu kõrval, kes vabatahtlikult ja tasuta loovutab oma verd aidates paljusid kaasmaalasi tagasi elu ja tervise juurde. Doonor saab olla ainult teatud eluhoiakuga ini-mene. See eluhoiak tähendab tahet märgata teisi enda kõrval, otsustada headuse kasuks ja valida doonorlust võimaldav elustiil. Eetiliste tõekspidamiste väärtustamine loob eeldu-sed õigeteks valikuteks. On palju doonoreid, kes elu jooksul on andnud verd üle 50 liitri. Nende tervis on hea ja hea on ka paljude nende tervis, kelle elu päästis doonori antud veri. Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. Me ei tea, millal keegi meist vajab doonoriverd. Võib juhtuda, et vajajaks on mõni meie hea tuttav või perekonnaliige või koguni meie ise. Paljud operatsioonid, elundite siirdamised ja pahaloomuliste kasvajatega patsientide ravi on saanud võimalikuks ainult tänu vereülekannetele.

Kas vereandmine võiks kahjustada doonori tervist? Ei, pigem vastupidi. Näiteks Soomes Kuopio Ülikooli teadlase Jukko Saloneni juhitud uurimisrühma tulemused kinnitavad,et

infarkti haigestuvad doonorid harvem kui mittedoonorid... Teiste elusid päästvad veredoonorid elavad ka ise tunduvalt kauem, ütleb dr. Salonen.

Vere vedel osa - plasma taastatakse organismi poolt juba ühe päeva jooksul, vererakkude taastamiseks kulub veidi rohkem aega...

Vere andmine on hoopis teistsugune, kui paljud inimesed ette kujutavad. On ainult üks pisike torge, ülejäänu toimub nagu iseenesest. Kui 450 ml verd võetud, eemaldatakse nõel valutult veenist. Te tunnete uhkust ja rahulolu, et olete teinud heateo. Te saate teada oma veregrupi. Teie verd uuritakse vii-rushaiguste (AIDS, hepatiit B, hepatiit C) ja süüfilise suhtes. Niisiis on Teil täiendav kontroll oma tervise üle, aga samuti hea tunne, et saate abistada haigeid või õnnetusse sattunud kaasinimesi.

Doonorid! Te olete elupäästjad, sest anda verd tähendab kinkida elu.

ALLI TIIKSA PÄRNU HAIGLA VERETALITUS

NALJANURKValik “äranarritatud” vanasõnu• Ära Jõuluvanale näppu anna,võtab terve käe.• Jõuluvana ei hõiska enne õhtut.• Mida Jõuluvana ei õpi, seda päkapikud ei tea.• Kes siis ikka Jõuluvana kiidab, kui mitte tema ise.

AGO LEPS 9. KLASS (1996)

• Jõuluvana paneb rattad käima.• Kes Jõuluvanale auku kaevab, see ise sisse kukub.• Suuga teeb suure linna, käega ei Jõuluvanagi.• Parem päkapikk peos, kui Jõuluvana katusel.

OTT ARTEL 9. KLASS (1996)

• Üks laps oskab rohkem küsida, kui Jõuluvana vastata.• Igal Jõuluvanal on jõululaupäev.

• Ükski Jõuluvana pole kuulus omal maal.• Inimene õpib kogu elu, päkapikk siis, kui Jõuluvana näeb.• Õige päkapiku pea on nagu hai kõht, mis kõike seedib.• Kelle kinke sa saad, selle laulu ka laulad.• Jõuluvana pole nagu jänes, tema juba eest ära ei jookse.

LILIANA VOROBJOVA 9. KLASS (1996)

• Jõuluvana on nagu õpik- igal aastal üha hullem.• Jõuluseadus: Jõuluvana tuleb ikka siis külla, kui sinu isal on vaja välja minna.• Jõuluvana on nagu näts: venib ja venib, aga kõhtu ikka täis ei saa.

VILLE-KAREL VIIRELAID 9. KLASS (1996)

• Kes Jõuluvana ei mängi, see Näärivanaks ei saa.TIMO TREIT 9. KL.(1996)

14 Valla Teataja

• Tao rauda kui iseennast, armasta oma ligimest, kuni ta on tuline.• Töö ajab upakile, uhkus on rikkuse alus.• Parem suur tükk, kui pool muna, tühi koor ajab suu lõhki.• Kes tööd ei tee, see varastab. Kes süüa ei saa, see valetab.• Ülekohus paneb rattad käima. Raha ei seisa kotis.• Loll õpib, tark teab isegi.• Mida Juhan ei õppinud, seda ei pea ka Juku teadma.

KOGUNUD ÕPETAJA MERIKE MÄEMETS 7.-9. KLASS (1990.-1996. A)

Ajaloo tunnis• Vanasti söödi nii, et peremees istus laua otsas, lusikas käis ringi.• Vanal ajal talurahvakoolis magati, peksti, õpetati kirikulaulu, usuõpetust, pärast seda veel maateadust ja ajalugu.• Talurahvakoolis pidid lapsed usuõpetust õppima ja hernestel kükitama.• Ebausk on usk metsakollidesse.• Patriarhaat on see, kui mehi vajati rohkem kui naisi.• Väljaspol keskaegset linna oli vallikraav ja seal elasid eestlased.• Muistsetele eestlastele oli kõige raskem aastaaeg sügis, sest siis hakkas talv ja oli külm.• Arest on, kui pannakse nädalaks ajaks inimene juurest ära ja ei lasta välja.• Alepõld koosneb põletatud puudest ja põõsastest, põlispõld niiskest mullast.• Päts oli ametilt ajalehe väljaandja ja poliitvang.

KOGUNUD AJALOOÕPETAJAD 5.-6. KLASS (80.-NDAD)

Küsimus: “Mis juhtub, kui koridoris põrkavad kokku õpetajad Lohu ja Muhu?”Vastus: “Neist saab paugupealt kas Heli, Meeli või Tarvi Tasane.”

KOOLIFOLKLOOR

Geograafia tunnisÕpetaja: “Millal on viimased öökülmad?”Õpilane: “Ei tea.”Õpetaja: “Enne jaanipäeva. Aga millal on viimased?”Õpilane: “Pärast jaanipäeva.”

Matemaatika tunnisÕpilane: “Mismoodi ma kolme sain, mul oli ju kõik vales-ti?”Õpetaja: “Ma võin selle kaheks muuta.”

Timo on tahvli ees ja klassis kostub pidevat pastaka-klõbinat.Õpetaja: “Lauri, kas sa pead seda tegema?”Lauri: “Jah, see on morse, muidu Timo ei saa aru, kuidas teha.”

Füüsika tunnisÕpetaja: “Mida mõõdetakse kilovatt-tundides?”Üks neiu: “Voolumõõtjaid.”

MARTIN TÖLP 10. KLASS (JUHTUNUD 2003. A)

Inglise keele tunnisÕpetaja: “Kuidas tõlgite eesti keelde “no possibilitis” ?”Priit (tähtsalt): “Ühtegi bussipiletit pole.”

KARELIN PANI 11. KLASS (MEENUTUS LIBATSE ALGKOOLIST)

Ütlemisi/lausumisi õpetajate suust• Te olete põhikooli viimases klassis, kui selle ära lõpetate, olete juba pooleldi Inimesed. • Kas sina soovid täna õhtul minuga pikemalt suhelda? ...siis hakka tööle!• ...ja nii on ka vaimuhaigusega... teil ma ei tähelda.• Narva laht on Narva juures, see on nii suur, et seda ei näegi.• Selles küsimuses olen ma loll nagu tubakas.• Solberdame veel natuke selles veemaailmas.• Järgmine kord on mul teile midagi rõvedamat näidata.• Vanasti öeldi, et naised lobisevad kaevul, tänapäeval on vastupidi.• Uhke on olla tobe eestlane... eks ole?• Sooduspakkumine - kümnega saad viie kätte!• Sinu lõunasöögiks on õpetaja!• Dollar langeb nigu kolin!• Mu kõhuhääl ütleb, et see asi pole veel päris selge.• Siin on lausa puust ette, mitte küll punaseks, aga siniseks tehtud.• Sul on täitsa vaakum peas!• ...saab määrata jota-liite abil.• Kuulge, palun sobrage oma ajukeerdude vahel!• See neiu elab seal... võpsikus, siis teda mõjutatakse palju vähem kui sind noormees, siin alevis... toome neiu võpsikust turjapidi alevisse, vot siis kukume mõjutama... surume raa-midesse - ta on siis naabritest sõltuvuses... • Elektritraadid oleksid nii pingul, et varesed saaksid kitarri mängida.• Ma hakkasin kartma, et kas näen viirastusi või?• Räägi välja, kus sa Kiviõlis käisid?• No kulla inimene, minu isa küll naine ei olnud.• Vaene lapsuke, raske lapsepõlvega.• Ärge rünnake mind selja tagant!• Ülejäänud on ellujäänud.• Jumal tänatud, et ma pole eesti keele õpetaja!• Inimesel on peas mingid traatsarved, ja ta on selle üle nii õnnelik!• Polnudki väga ammu... ainult kümme tuhat aastat tagasi.• Ärge karjuge kooris... ikka ükshaaval.• Imelik inimene, isiklikke asju räägib tervele klassile?• Õpilane... eemaldab oma lõualuude vahelt nüüd ühe tre-nažööri.• Olen täpselt orjapidaja.• Kui käändeid ei oska, saad peksa!• Aga kella kolmest torman ma bussi peale... mul on pidu... täitsa lahe!• Poisid, kellel on mõistus korras, hoidke kuulide eest!• Füüsikatund on ju ainult kaks korda nädalas... ei ole palju... ainult kaks korda.• Kontrollige, kas kaitsevahendid on korras... ei, mitte kon-doomid.• Mina õpetan teid nagu linnupoegi, pakun teile nokaga toitu, aga teie panete noka ees kinni.• Varsti tuleb palgapäev ja mult võetakse jälle kolmsada krooni maha, sest ma pole teile keelt selgeks teinud. • Ei, muutunud pole midagi, ma jätkan samasuguse nõiana.• Igavad “tüübid,” ei ole kuulda midagi huvitavat, vahel mõni armas itsitus ja kihin-kahin... muudkui tuubivad.• Nemad ongi juba Inimesed, istuvad tunnis vaikselt kui hiired, kõrvad kikkis, silmad pärani lahti, püüavad iga õpetaja sõna ja pilku... nemad on ju abituriendid.

KOGUNUD SIRET UMBSAR (2001-2003)

15Valla Teataja

Suviste ürituste läbiviijateks olid:Daisy Kärner – õppepäev looduses “Aasalilled

Emadepäevaks”. Toetajad: Keskkonna Investeeringute Keskus ja Halinga Vallavalitsus

Naima Teppand ja Tiina Palmi – näitus eelmise sajandi käsitöödest. Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm

Pille Teppand ja Ann Viisileht – talulaste naturaalsed mänguasjad. Toetajad: Keskkonna Investeeringute Keskus ja Halinga Vallavalitsus

MTÜ sooviks on üles seada samateemaline näitus ka Pärnu-Jaagupi Koolimuuseumis.

MTÜ MAIMA ARENG pildikesi suvistest tegemistest

Eelmise sajandi käsitöö, PITSALUST. Esiplaanil Vaike Kriksi tikand.

PJG 6. kl õpilased, õppepäev looduses, MTÜ Maima Areng korraldusel.

Talulaste naturaalsed mänguasjad, ürituse läbiviija Pille puhub omavalmistatud kasetohust pasunat.

Takjanuppudest loomakeste valmistaja Heie Veeväli koos tädi Taimiga.

16 Valla Teataja

16. juunil oli Uduvere kirikus Flora koori kontsert. Kontsert on toimunud traditsiooniliselt juba kümmekond aastat nädal enne jaani. Lauldakse ilmalikke ja kirikulaule, laulud on nii eesti kui ka võõrkeeltes, ei ole puudunud ka laul Aafrika mandrilt.

23. juunil oli Uduvere pargis jaanituli. Lastele algasid võistlusmängud poole kaheksast ja nendele järgnesid võistlused täiskasvanutele. Selgitati välja Uduvere rammu-mees. Rammumehed pidid end tõestama kolmel alal: vedama liivakotte aja peale, kantima traktorikummi ja kolmandaks tõstma sangpommi. Tulemused: I Kalev, II Ainar ja III Keijo.

Kuna võistlusalasid oli palju, siis köievedu toimus alles keskööl.

Tänan kõiki osalejaid ja abilisi, kes panid käed külge, et pidu hästi korda läheks. Tänan Janorit, Jannot, Aini, Peetrit ja Reinu platsi ettevalmistamise ja lõkkematerjali veo eest. Tänud ka peakohtunikule Aivele.

Peo korraldamist toetasid Halinga Vallavalitsus ja Kohaliku Omaalgatusprogramm.

8. juulil oli Uduvere pargis kodukraami laat, mis toimus nüüd teist korda. Tahame muuta seda traditsiooniliseks ürituseks, mis toimuks igal aastal juuli teisel laupäeval. See on laat, kus kaubeldakse kodutarvetega, käsitööga, majapidamis-ja põllutööriistadega.

Täname kõiki osalejaid, müüjaid, kohvikupidajat, õnneloosi korraldajat. Täname esinejaid – pillimehi, tantsijaid, lauljaid ja peakorraldajat Elvit. Täname kultuurkapitali, kes toetas meid laada korraldamisel. Kohtume järgmisel Uduvere laadal.

ERIKA LILLEORG

SUVISED ÜRITUSED UDUVERES

17Valla Teataja

SPORDIUUDISEDJaanipäeva jalgpall ja aastajooks

Nagu tavaks saanud, toimub jaanipäeva paiku jalgpallivõistlus ning aastajooks. Sellel aastal siis 22. juunil.

Osavõtjaid oli Pärnu-Jaagupist, Libatsest ja mõned poisid Valgustki.

Mängud toimusid kolmes vanuseklassis. Esimesena astusid võistlustulle Libatse ja Pärnu- Jaagupi vanemad poisid (91- ja vanemad). Mängu võitis Pärnu-Jaagupi 4:1 Libatse ees.

Ära tahaks märkida tublimad mängumehed: Rait Mölder Libatsest ja Mirjo Koit, Tanel Pihelgas ja Jürgen Tõnisson Pärnu-Jaagupi võistkonnast. Selle vanuseklassi parimaks mängijaks valiti Tambet Anso.

Järgmine vanuseklass oli 92- ja nooremad, kus neljapunk-tilise edu saavutasid Libatse poisid. Mängu lõppseisuks jäi 6: 2

Tublimatest tublimad olid: Rait Mölder, Silver Portugov, Keit Mölder Libatsest ja Peeter Laur ja Hevar Aas Pärnu-Jaagupist. Mängu parimaks mängijaks valiti Rait Mölder.

Kuna naiste võistkonna said välja ainul Libatse naised, siis pidid nad mängima väikeste poistega (95 ja nooremad). Võit naistele ei tulnud kergelt. Seisuks jäi 5:4 naiste kasuks.

Parimad mängijad olid: Eliise Piliste, Ene Midenbritt ning Ott Midenpritt ja Karl Kokk. Parimateks tulid Eliise Piliste ja Ott Midenbritt.

Enne ei ole ka meie võistlustel koos mänginud ema ja poeg, nagu seda olid Ene ja Ott Midenpritt.

Suurimad tänud Bruno Bornile, ilma kelleta ilmselt seda võistlust ei oleks.

Et mängud aga toimuda said, tänan Halinga Vallavalitsust ja Eesti Kultuurkapitali.

Aastajooks 2006Nagu ütleb jooksu nimigi, joosti 2006 meetrit.

Jooksjaid oli sellel aastal rohkem, kui eelmisel aastal, ni-melt viisteist. Hea oli tõdeda seda, et paljud oli just noored, 94- ja nooremad.

Võitjaks tuli, mitu aastat esimese kolme seas olnud Mirjo Koit, kes jooksis oma suure konkurendi eest ära alles viimasel poolel ringil. Teiseks tuli Tambet Mäe Audru vallast, kolmas Rain Remmelgas.

1. Mirjo Koit (ajaga 6.56.82)2. Tambet Mäe (6.59.26)3. Rain Remmelgas (7.41.13)4. Vahur Mäe (8.01.86)5. Bruno Born (8.05.13)6. Arvi Alamaa (8.20.92)

7. Raul Maasikas (8.36.82)8. Priit Maasikas (8.37.92)9. Rasmus Peetson (8.38.32)10. Siim Maasikas (8.45.70)11. Eero Maasikas (8.47.57)12. Joosep Sarapuu (9.02.9213. Kevin Põlluvee (9.05.67)14. Heiki Saaliste (9.16.92)15. Piret Mäe (9.17.02)Tänan kõiki, kes osalesid. Järgmisel aastal jookseme juba

2007 meetrit.

Sugulusturniir korvpallisSellel aastal osales vaid kuus võistkonda-perekonda.Kuni viimase mänguni juhtis perekond Kärner. Alles vii-

mane mäng, kus vastamisi oldi perekond Jaanikiviga, kaotati ning langeti neljandaks.

18 Valla Teataja

Osavõtjad: Osaleda võivad kõik soovijad, kes on treenitud ja terved.

Tervisliku seisundi eest vastutab iga võistleja ise.Osavõtumaks:Võistkond tasub kohapeal korraldajaile 100 EEK-i.Registreerimine: P.-Jaagupi Spordikeskuses 20. augustiks

või e-mailil hevelin.karp.001@mail.ee. Info spordikeskusest või tel. 55932951

Autasustamine: orienteeruvalt kell 14.Autasustatakse kolme paremat noorte-, täiskasvanute ja

veteranide võistkonda. Lisaks parim Halinga valla võistkond ning parim Kaitseliidu võistkond.

Üldiselt: kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab peakohtunik koos korraldajatega.

Info: Rajameister: Elmar Laur 5186841 ja 4497046Korraldaja: Pärnu-Jaagupi SpordikeskusHevelin Kärp, tel 5593 2951 ja 449 706

Võitjad perekond Riid: Indrek Bauer, Tarvo Kumel, Paavo Russak ja Heigo Bauer. Teiseks tuli perekond Jaanikivi: Piret Jaanikivi, Indrek Jaanikivi, Janno Stolts ja Priit Puust. Kolmas võistkond Sajebnoks: Erki Kasenurm, Elvira Tool, Mikk Valdas, Meelis Maripuu. Neljas perekond Kärner: Marko Kärner, Rain Kärner ja Ain Kärner. Viies perekond Kanter: Mairo Kanter, Sirja Kanter, Enn Kanter ja Oliver Jakobson. Kuues koht perekond Koit: Mirjo Koit, Martin Sisas, Raino Remmel.

Tänan abi eest Arli Kanterit ja Allar Kiiratsit.Suured tänud abi eest ka Halinga Vallavalitsusele ja Eesti

Kuluurkapitalile.

Pärnu-Jaagupi III poolmaratoni teatejooksu juhend

Eesmärk: • populariseerida jooksu noorte ja täiskasvanute hulgas.• anda jooksuhuvilistel võimalus kontrollida oma treenitust.• elustada jooksutraditsiooni P.-Jaagupis ja Halinga vallas.

Aeg ja koht: Jooks toimub 16. septembril 2006. a. Stardiga kell 12

Pärnu-Jaagupi staadionilt. Etappide vahetused ja finiš on samuti staadionil.

Distants: Poolmaratoni distants - 21 km on jagatud 6 etapiks: 2,5 - 5 - 2,5 - 5 - 2,5 - 3,5 km

Vanusegrupid: Arvestus toimub 5 grupis:1) noored kuni 18.a. (s.a. 1988 ja hiljem)2) täiskasvanud (s.a. 1987 ja vanemad) 2.1) mehed 2.2) naised3) veteranid (s.a. 1966 ja vanemad)4) parim Halinga valla võistkond5) parim Pärnumaa Kaitseliidu võistkondKui mõnes noortevõistkonnas on kas või üks täiskasvanud

võistleja, on võistkond täiskasvanute grupis võistlev.

19Valla Teataja

Koguduse telefoninumber on 446 4650 (kantselei).

Koguduse kantselei asub kirikumõisas ja on avatud T, K, N 10-13 ja 14-16. Koguduse liikmemaksu on võimalik tasuda ka EELK Pärnu-Jakobi koguduse pangaarvele Ühispangas 10902014020009. Lähim info koguduse töö kohta telefonidel 446 4650, 5645 4310 (GSM).

KIRIKUTEATED3. september jumalateenistus kell 12 "Teeliste kiriku" hooaja lõpetamine

10. september jumalateenistus kell 12

16. september lastejumalateenistus kell 12

Uus õppeaasta koguduse pühapäevakoolis algab lastele mõeldud jumalateenistusega, millest on oodatud osa võtma kõik pühapäevakooli tulevad lapsed, samuti nende vanemad ja vanavanemad

17. september jumalateenistus armulauaga kell 12

24. september jumalateenistus kell 12

Pärnu-Jakobi kiriku uksed on kuni 31. augustini avatud külastajaile teisipäevast pühapäevani kell 10-18.

TÕNU TAREMAA, EELK PÄRNU-JAKOBI KOGUDUSE VAIMULIK

20 Valla Teataja

Lugupeetud Halinga Valla Teataja kaasautor!

Et tagada valla lehe tõrgeteta ilmumine kuu lõpuks, ootame materjale IGA KUU 20. kuupäevaks Halinga Vallavalitsusse. NB! Tekst koostada MS Wordi dokumendi-na, kirjasuurusega 12 pt, kirjastiiliga normal ja fondiga Times New Roman.

Valla Teataja toimetus

"Valla Teataja" nr 114 toimetus: Tiia Kallastu, Riini Õige. Tel 447 3700 või 447 3707, faks 447 3701e-mail: riini.o@halingavald.ee või tiia.k@halingavald.ee

Valla veebilehe aadress: www.halingavald.ee

AUGUSTI- JA SEPTEMBRIKUU SÜNNIPÄEVAD

Linda Koplisalu 6.08.1916 90 Ertsma külaMeeta Nööri 10.08.1931 75 Vee külaHelju Õisaru 12.08.1931 75 Loomse külaLeida Merisaar 16.08.1922 84 Libatse külaEha Amor 16.08.1921 85 P-JaagupiEllen Põder 18.08.1924 82 P-JaagupiLiilia Mändmets 20.08.1921 85 Pereküla külaIlse-Johanna Aija 22.08.1925 81 P-Jaagupi Asta Saagim 27.08.1924 82 P-Jaagupi Martha Kritt 28.08.1924 82 P-Jaagupi Anna Laansoo 28.08.1926 80 Mõisaküla kJaan Olli 1.09.1936 70 Naartse külaLeida Rubin 2.09.1923 83 Lehtmetsa kEino Liivastik 3.09.1925 81 P-Jaagupi Väino Mäeväli 5.09.1923 83 Mõisaküla kLehte Mirme 7.09.1923 83 Salu külaLeida Tõnisson 10.09.1922 84 P-Jaagupi Oskar Tõnisson 11.09.1922 84 P-JaagupiMare-Liia Kaljumäe 13.09.1936 70 Ertsma küla

Laine Raidla 14.09.1925 81 MõisakülaLeida Lõo 16.09.1936 70 P-JaagupiValter Beljajev 20.09.1918 88 Ertsma külaMagda Teppand 20.09.1919 87 P-JaagupiMaimu Lillemägi 22.09.1910 96 Loomse külaIlme Taats 23.09.1936 70 Halinga külaHelmi Õige 23.09.1925 81 P-Jaagupi Salme Virula 25.09.1919 87 P-Jaagupi

UUED VALLA-KODANIKUD

Gerli ja Ahti Parollil sündis1. juulil tütar

MIRJAM PAROLL

Janika Buschil ja Norman Vaheril sündis21. juulil tütar

ELIS KRISTEN VAHER

JOHANNES JAANSON05.01.1946 – 26.06.2006

HELJU BAUER14.12.1929 – 05.07.2006

MÄLESTAME LAHKUNUID

Libatse vaatluspunkti andmete põhjal olid suvekuud tavapä-rasest soojemad ja sademetevaesemad.

Juunikuu ööpäevane keskmine õhutemperatuur oli 15,8 (viimase 5 aasta keskmine 14,40).

Sademeid oli kuus neljal päeval, kokku 26,5 mm (viimase 5 aasta keskmine 61,5 mm). Enamus sademeid tuli maha 23. juunil.

Juulikuu ööpäevane keskmine õhutemperatuur oli 18,4 (viimase 5 aasta keskmine 18,30)

Sademeid oli vaid kahel päeval, kokku 4,8 mm (viimase 5 aasta keskmine 65,1 mm).

Põllukultuurid kannatasid põua all.ÜLLE ERM, ILMAVAATLEJA

JUUNI- JA JUULIKUU ILM