Embed Size (px)
Citation preview
Nr 106 September 2015
Uus kooliaasta tõi meie koo-liperre kuus särasilmset kooli-jütsi, kokku on Kabala koolis õpilasi sel aastal 62 ja lasteaia-lapsi on 44.
Hoiame alanud aastal foo-kuses sallivust, austust, hoo-livust ja julgust. Meie kool ja lasteaed liitusid kiusamisest vabaks lasteaedade ja koolide võrgustikuga. See tähendab igapäevaelus tegevusi, mis ai-tavad luua laste vahel üksteist arvestavat ja kaasavat suhet, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt, kus lapsed hoolivad üksteisest, kiusamise korral sekkuvad ja kaitsevad kaaslast, kes seda ise ei suuda.
Uuenenud on kooli õppe-kava, selgemalt on välja too-
dud seosed ainete vahel ja õpi-tava seos igapäevaeluga.
Tähtsustame oskust õppi-da ja õpitut kasutada. Eriti oskust kasutada uuenevat di-gitehnoloogiat nii õppimisel kui ka erinevate probleemide lahendamisel.
Suure tõuke ja toetuse nuti seadmete kasutamiseks õppetöös andis Raikküla val-lavalitsus, kes kinkis esimese klassi õpilastele ja õpetajale tahvelarvutid.
Õpetaja Ülli Toomemäe juhendamisel ja KIKi projek-tide toel on meie lasteaialaste-le ja õpilastele kavas õppekäi-gud looduskeskustesse sügisel ja kevadel, et meid ümbritse-vat vahetult tundma ja mõist-ma õppida.
Oleme liikuvad, osaleme üleeuroopalisel spordinädalal, valmistume tähistama meie kooli 25. sünnipäeva tradit-sioonilise Kabala kablutami-sega.
Meil tuleb liikumise, avas-tamise, õppimise, õpetamise,
hoolimise ja lahkete tegu-de aasta. Ma soovin kõigile rõõmsat meelt ja toredaid te-gemisi!
Kabala lasteaia-põhikooli direktor Jaanika Voomets
Rapla kihelkonnapäeva Raikküla valla külade päev oli selle suve suursündmusi. Pildil lippude õnnistamine. Lähemalt toimunust lk 4.Foto: Jaak Kadarik
I klassis alustasid kooliteed esireas vasakult Helerin Kaasik, Gertu-Liis Raudsepp ja Kendra Loose. Tagareas Tarmo Kivilo, Markus Leo ja Renaldo-Robin Voigt. Klassiõpetaja on Hele Ojamaa.Foto: Jaak Kadarik
Kooliaasta teemadeks on sallivus ja hoolivus
Raikküla Valla Leht 3Raikküla Valla Leht2
28. juuli päikesepaisteli-sel varahommikul kogunes grupp Raikküla valla inime-si bussipeatusse, et teha läbi kahepäevane kogemusreis Valgamaale. Kohale tuldi rõõmsa ootusärevusega.
Mõned tunnid sõitu ja oligi esimene suurem peatus Nõunis, kus asub Tartu mara-toni söögipunkt. Kohtusime kohaliku elu eestvedajatega kaunis Nõuni rannas, kus asub ka purjeklubi. Kuulasime hu-viga sisukatest tegemistest nii noorte kui täiskasvanutega ja saime maitsta sportlaste rikka-likku einet.
Edasi viis buss meid Ote-pääle, kus külastasime ka Tehvandi Spordikeskust. Põ-nev oli vaadata suusahüppe-radu. Julgemad sõitsid liftiga suusahüppetorni, kust avanes suurepärane vaade. Kuula-sime kohalike spordijuhtide juttu nende tööst, saades teada mõndagi huvitavat.
Seejärel asusime tee-le Sangaste lossi poole, kus meid ootas maitsev lõuna-söök. Meeldiv lossiperenaine tegi väikese ringkäigu, rää-kis pisut ajaloost ja tutvustas
Sangaste Rukkiküla tegemisi. Kohapeal sai degusteerida erinevaid rukkitooteid ja neid kaasagi osta. Põnevaid mait-seid oli palju.
Järgmine peatus oli Kui-gatsis, kus vaatasime pidevas arengus olevat külamaja ja kuulasime nende ettevõtmis-test. Tegutseb isegi väikene kohvik.
Sõit viis edasi Pukka, kus asub Puka Noortepesa, mille vahva juhataja tutvustas nen-de elu. Põnev oli MTÜ Pritsu-mehe Marid. Nad teevad vah-vat käsitööd ja õpetavad seda teistelegi. Asju oli võimalik kaasa osta ja paljud seda tegid. Meiegi huvilised said toredate naiste juhendamisel kätt proo-vida õmblemises. Saime kaa-sa pisikese kingituse ja hulga-nisti põnevaid ideid.
Aeg oli edasi suunduda Valga poole, kus asus ka meie öömaja. Õhtu oli väga sisuti-he. Peale õhtueinet oli võima-lik õppida vibu laskma, sõita trossiga, osaleda põneval he-likopterishowl. Vaatasime ka Valgamaa isamaalise kasvatu-se püsiekspositsiooni, kus giid meile sellest kaasahaaravalt
rääkis. Ka ööbimine oli eriline
kogemus. Magasime kasar-mus naridel, saades aimu, mida võiksid tunda seal sõja-väelased.
Uus hommik tervitas meid vihmaga, kuid tujul ei lastud langeda. Peale hommikusööki võtsime suuna Hummulisse, kus külastasime kaunist ja hu-bast mõisakooli. Stiilne kooli-juhataja rääkis kaasahaaravalt ajaloost ja tänapäevast.
Käisime ka Christine Gildi Mulgikambris, kus tegeldakse enamasti mulgi traditsioonili-se käsitööga.
Seejärel külastasime Tõr-va kirik-kammersaali, kus sel-le entusiastlik juht suure kire-ga põnevalt nende tegemistest pajatas.
Peale maitsvat lõunat Läti Saatkonnas (sellist nime kannab kohvik Tõrvas) suun-dusime Taageperasse. Seal külastasime muidugi lossi ja saime teada kohalikust aja-loost. Vahva oli kuulata ka ko-haliku külaseltsi tegemistest, näha nende keraamikatööko-da ja märgata, kui entusiast-likult inimesed oma külaelu
edendavad. Selgus, et tegusa-te inimeste suur tahe ja ette-võtlikkus võivad palju korda saata.
Taageperast sõitsime Ala-le, kus vaatasime kohalikku kultuurikeskust, raamatuko-gu, kooli-lasteaeda.
Kiiresti jõudis päev õh-tusse ja bussinina keeras kodu poole. Mõlemad päevad olid sisutihedad ja hästi läbi mõeldud, mille eest tänu rei-si korraldajale Anne Kalfi le. Igal pool võtsid meid vastu sõbralikud ja külalislahked inimesed, pakuti kohvi ja suupisteid. Kohati tundusid võhivõõrad inimesed nagu tuttavad.
Meie reisiseltskond oli sõbralik ja kokkuhoidev, ini-mesed olid rõõmsad ja rahul-olevad, nautides koosolemist ja kooskogemist. Olid vahvad päevad: saime tuttavaks kan-diga, kuhu niisama tavaliselt ei satu. Kõik osalejad said suure muljetepagasi ja jäävad ootama järgmist põnevat reisi järgmisel suvel.
Marge Oruväli
Looduses on märgata esimesi sügise märke. Peagi on saabu-mas mihklipäev. Selleks ajaks peavad maarahval olema su-vetööd tehtud. Ees ootavad talvised toimetused. On ju vanarahval ütlus: ”Mihkli-päevaks naised tuppa, naerid keldri!” See aga tähendas, et võis asuda tubaste tegevuste juurde. Nii on ka kultuurirah-val – suvi on talvel õpitu-val-mistatu teistele näitamise aeg, samuti puhkuste aeg.
Sellest, et eelmisel tubasel hooajal aktiivselt toimetati, andis tunnistust suurepäraselt õnnestunud Rapla kihelkon-napäeva Raikküla valla küla-de päev, kus võis näha meie käsitöömeistrite, maalijate, laulurahva ja tantsijate talvel valminud loomingut.
Nüüd on aeg asuda jär-jekordsete tubaste tegemiste juurde. Raikküla valla kultuu-rieluski algab uus hooaeg ja valla igas piirkonnas seatakse tegevussuundi. Nii kavandab valla vabaajakeskuski 1. ok-toobrist taas erinevate ringide tegevust, erinevaid üritusi.
Kunstihuvilistele jätku-vad õdusad maaliõhtupooli-kud Inga Sule juhendamisel. Esimene maaliõhtu toimub 24. septembril algusega kell
19. Kõik, kes soovivad osale-da, andku endast märku Inga Sulele – telefon: 51 19 121, e-post: [email protected]. Maaliring tegutseb Raikküla Valla Vabaajakeskuses Lipal neljapäeviti. Kokkusaamised toimuvad korra kuus. Paika on pandud päevad käesoleva aasta lõpuni: 24. septembril, 22. oktoobril, 19. novembril ja 17. detsembril.
Käsitöörahvas, keda juhendas Katrin Grichin ja kelle kokkusaamiskohaks oli vabaajakeskus, on avaldanud soovi oma tegevust jätkata. Uutel liitujatel palun ühen-dust võtta Katrin Grichiniga – e-post: [email protected]. Ka Marge Oruvälja ju-hendamisel Kabala raamatu-kogu juures koos käinud kä-sitööring on avaldanud soovi jätkata.
Laulurahvas – Kabala segakoor – jätkab tegevust Kabala koolimajas. Nende juhendajateks on Marike Uus-järv ja Anu Siniroht. Koori proovipäev on endiselt kol-mapäev. Kui on soov kooris laulda, võtke ühendust Marike Uusjärvega – e-post: [email protected].
Möödunud sügisel alustas suurearvuliselt seltskonna-
tantsu ring Urve Pregeli ju-hendamisel. Koos käidi küm-me korda. Lõpetamisel jäi tantsijate poolt kõlama mõte, et sooviks sügisel taas jätkata. Kas jätkatakse, sõltub eelkõi-ge soovijatest.
Hea tantsuhuviline! Kui sa soovid sellelgi hooajal selts-konnatantsu õppimas käia, anna endast märku vallavalitsu-ses Kaie Merilale – telefonil 48 65 560, e-posti aadress: [email protected] või Anne Kalfi le – telefon: 53 611 901, e-post: [email protected].
Plaanis on pakkuda ka uusi ringe.
Pärast seda, kui Kabalas käis esinemas Valtu luule-teater, hakkas idanema mõte, kas meiegi vallas võiks kat-setada luuleteatri tegemist. Kui selleks ettevõtmiseks on tõesti soovijaid, andke endast märku jällegi kas Kaie Meri-lale või Anne Kalfi le eelpool antud kontaktidel. Ring hak-kaks tegutsema Kabalas, kuid oleks mõeldud valla kõikide piirkondade inimestele.
Pärast kihelkonnapäeva koduloolist jututuba on tõus-nud huvi koduloo uurimise vastu. Seepärast on plaanis algatada õpiring koduloo ja perekonnaajaloo uurimi-
se õpetamiseks. Lektoriteks kutsuksime tunnustatud aja-loolasi-genealooge. Õpiksi-me, kust ja kuidas leida oma perekonnaga, külaga, taluga seotud materjale, tutvuksime erinevate arhiividega, kohtuk-sime inimestega, kes ise oma perekonna ajaloo juba kokku kirjutanud.
Sellise õpiringi korralda-mist saame kavandada vaid siis, kui on huvilisi. Siit taas palve – andke tagasisidet, keda asi huvitab.
Küllap liigub teie peades huvitavaid soove ja mõtteid, millega peaks valla vabaaja-keskus veel tegelema, milli-seid huviringe ellu kutsuma, keda külla kutsuma, kellega kohtuma, kuhu sõitma, mil-list teatrietendust külastama. Andke oma mõtetest ja soovi-dest teada. Nii on minul, va-baajakeskuse juhatajal, parem ülevaade, mille vastu inime-sed huvi tunnevad. Minu pal-ve jagada oma soove, kehtib igas vanuses inimestele.
Soovin kõigile indu ja tahtmist aktiivselt valla kul-tuurielus osaleda!
Raikküla Valla Vabaajakeskuse juhataja Anne Kalf
”Mihklipäevaks naised tuppa, naerid keldri!” ehk alustame tubaste tegevustega
Raikküla Vallavalitsus palub, et kinnistute omanikud vaa-taksid enne lume tulekut üle kinnistule sissesõidu teed ja teeääred.
Teed peaksid vastama järg-mistele tingimustele:
1) tee on vabastatud lumetõr-jet segavatest objektidest (puu-oksad, kivid vm objektid). Va-jalik minimaalne vaba ruum tee ääres on kaks meetrit (eranditena käsitletakse hooneid ja rajatisi), et oleks, kuhu lund lükata.
2) teemaa kohalt on eemal-datud puude oksad minimaal-selt nelja meetri kõrguselt. Ar-vestada tuleb ka seda, et lume raskuse all vajuvad oksad mitu meetrit allapoole.
3) tee servad on puhasta-tud takistustest ja tee servades olevad takistused ja ohtlikud või kaitset vajavad objektid (nt ilupõõsad, puuistikud, truu-biotsad, kivid vm objektid) on märgistatud viisil, mis tagab nende nähtavuse pimedal ajal
ja lumekihi paksusest hoolima-ta. Märgistuseks on soovituslik kasutada vähemalt 1,5 meetri kõrguseid helkur- või muude üheselt arusaadavate märkidega tähistatud poste.
4) tee laius ja kurvi raadius peavad võimaldama lumetõrje-tehnika liikumist, ümberpööra-mist ja ohutut lumetõrjet.
5) tee osalise mittevasta-vuse korral sätestatud nõuetele lükatakse lund vaid nõuetele vastava eratee lõigu osas, kus
see on tehniliselt võimalik.Lumetõrjet teevad suured
traktorid, millel on tihti suures ohus peeglid, tuled ja vilkurid.
Sama moodi peab olema juurdepääs ka prügiautodele ja seda aastaringselt.
Vallavalitsus loodab kinnis-tuomanike mõistvale suhtumi-sele ja koostööle.
Majandusnõunik Uno Markson
Teeme teed ja teeääred lumelükkamiseks korda
Kabala segakoori 25. hoo-aeg oli täis esinemisi ja vas-tutust.
Et kõik ausalt ära rääkida, miks koori juubelipidu pida-mata on, peab alustama sel-lest, et 2014/2015 koorihoo-aeg algas juba septembris ja viimase kontserdi andsime 22. augustil. Seega nii lauluharju-tused kui kontserttegevus kes-tis 12 kuud jutti ja nüüd sep-tembrikuus puhkame, et selle aasta oktoobris jälle alustada.
Sellesse ajavahemikku mahtus nii rõõmu kui muret. Juba 9. oktoobril tähistasime maakonna viie segakooriga Rapla rahvamajas Eesti Se-gakooride Liidu 20 aasta juu-
belit. 9. novembril laulsime Märjamaal sealse segakoori Rello 20. sünnipäeval. Ad-vendiajal kõlasid meie kont-serdid Rapla kirikus, Kabala koolimajas ja Purku külaseltsi kutsel Purkus. 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 97. sünnipäe-val laulsime jälle kirikus.
Seejärel algas tõsine et-tevalmistus, sest meie koori korraldada oli maakonna se-gakooride õppe- ja lustipäev. Kirjutasime projekte, jaga-sime ülesandeid ja koostöös toimuski 1. mail ligi 300-le maakonna koorilauljale hariv ja meeldejääv koostööpäev. Sel päeval tegelesid lauljate hääleseadega professionaalid,
toimus kooride kontsert, nau-diti improteatri etendust ning keerutati jalga. Päev õnnestus ning tagasiside koorijuhti-delt ja lauljatelt oli suurepä-rane. Rahvakultuuri Keskus tunnus tas Kabala segakoori ja nimetas kollektiivi tubliks tegijaks.
Suve alguse päeval toimus Raplas maakonna segakoori-de traditsiooniline „Laulame suvesse“ kontsert. Juulikuus laulsime Kabalas kihelkonna-päeval ja 19. juulil tähistasi-me maakonnast pärit helilooja Enn Võrgu 110 aasta juubelit kontserdiga Rapla kirikus. Augustis kõlas meie laul Sui-gu kultuurimajas ning Lelle
külaplatsi avamisel. Nii juh-tuski, et juubelihooaeg oli täis tihedat tööd, meeleolukaid esinemisi, rõõmu üksteisest ja koostegemistest.
Suur tänu publikule ja kõi-gile neile, kes meie õnnestu-mistele kaasa elasid ja meid toetasid!
Uut hooaega alustame oktoobri esimesel kolma-päeval Kabala koolimajas. Ees ootab maakonna laulu-pidu ning osaleme kindlasti ka Viljandis segakooride lau-lupäeval. Viisipidajad, tulge laulma!
Dirigent Marike Uusjärv
Valgamaa reis viis kokku toredate inimestega
Kabala segakoori 25. hooaeg kestis terve aasta
Raikküla Valla Leht 5Raikküla Valla Leht4
1. juulist 2015 hakkas kehti-ma uus ehitusseadustik. See peaks olema lihtsam ja avatum. Muudatuste peamiseks eesmär-giks on menetluse lihtsustami-ne ja kiirendamine. Seetõttu on tahetakse kõik tegevused viia elektrooniliseks.
Reaalselt jõustub elektroo-niline menetluskord siiski alles 01.04.2016. Lootusest hoolimata olen veendunud, et järjekorrad KOV-i ametnike juures kuhugi ei kao. Selles artiklis tooks välja ehitamise ja ehitisele esitatavad üldnõuded.
Ehitis(1) Ehitis on inimtegevuse tu-
lemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, ees-märk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.
(2) Ehitis on hoone või raja-tis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Ra-jatis on ehitis, mis ei ole hoone.
(3) Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesole-vas seadustikus sätestatud tea-tise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.
(4) Ajutine ehitis on lühe-maks kui viieaastaseks kasu-tamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.
Ehitamine(1) Ehitamine on ehitise püs-
titamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemu-sel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või ka-tendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
(2) Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muude-takse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või al-laehitamisega.
(3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehita-mine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad olu-liselt. Ümberehitamisena ei käsit-leta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
1) muudetakse hoone piirde-konstruktsioone;
2) muudetakse ja asendatak-se hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüstee-mi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
4) muudetakse oluliselt ehiti-se tööparameetreid või kasutata-vat tehnoloogiat;
5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõue-tega;
6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
(4) Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehi-tis eemaldatakse või likvidee-ritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asu-kohale sellega olemuslikult sar-nane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehi-tise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püsti-tamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
(5) Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike sead-mete, paigaldiste või kommuni-katsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.
EhitusprojektEhitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisal-dab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehi-tusprojekt ka ehitise kasutami-seks ja korrashoiuks vajalikku teavet.
Hea tavaEhitis tuleb projekteerida ja ehi-tada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.
OhutusEhitis, ehitamine ja ehitise kasu-tamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasu-tamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehi-tamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning as-jakohasel juhul ka looma elu ja tervist.
KeskkonnasäästlikkusEhitis, ehitamine ja ehitise kasu-tamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasu-tada loodusvarasid.
Uno Markson
Tutvustame ehitusseadustiku mõisteid
Käsitööpäevi korraldab Kabala kirjanduse- ja käsitööseltsing juba 2006. aastast. Tänavu on seljataga X käsitööpäevade esi-mene osa – Jaapani iidse ja au-väärse köögikunsti tutvustami-ne koos sushi valmistamisega.
Päeva viis läbi Johanna Pää-dam. "Olen Jaapani kultuurist huvitunud juba päris väikesest peale ja õpin praegu ülikooli kõrvalt jaapani keelt. Jaapani köök on mulle alati meeldinud, sushi valmistamisega olen te-gelenud viimased paar aastat," rääkis Johanna.
Koolitusel andis ta lühikese ülevaate jaapani köögist üldi-
selt ning tutvustas sushi laia ja kirevat maailma. Juttu tuli sushi ajaloost ja erinevatest sushitüü-pidest. Koolituse teine pool oli praktiline ja igaüks sai omale valmis meisterdada isikliku makizushi.
"Koolituse eesmärk oli ha-jutada jaapani kööki ümbrit-sevat hirmu ning informeerida inimesi sushi valmistamise tavadest ja reeglitest. Julgen arvata, et see ka õnnestus, sest tagasiside oli positiivne ning paljud osalejad lahkusid kind-late plaanidega hakata kodus sushit ise valmistama," kom-menteeris koolitaja.
Ees seisab meil aga käsi-tööpäevade teine osa – Jaapani tušimaali kursus, mille juhenda-ja on Avo Päädam. See toimub Kabala mõisas. Jälgige reklaa-mi valla kodulehel.
Palun kõiki asjast huvita-tuid avaldama arvamust järgmi-se aasta käsitööpäevade teema-valikul!
Hele-Mai Truuts
18. juuli laupäevahommik oli päikseline. Kabala mõisa-pargist kostsid muusikahelid. Lauluväljaku esisel platsil sa-gis hulgaliselt inimesi, seati üles telke, paigutati laudu ja pinke, ühte kohta olid kuhjatud heinapallid.
Vähem teadlik võis küsi-da, mis siin toimuma hakkab? Kursis olijad teadsid, et Raik-küla vald võõrustab külalisi tervest kihelkonnast. Kohe-ko-he oli algamas Rapla kihelkon-na Raikküla valla külade päev.
Avamine lauluväljakulKihelkonnapäeva juhatasid sis-se volikogu esimees Anne Kalf ja päevajuht Raivo Rebane.
Rapla Maarja-Magdalee-na koguduse õpetaja Mihkel Kukk andis ülevaate kihelkon-dade moodustamise ajaloost ja käesoleva aasta kihelkonna-päevade tunnuslausest – „Ka-heksa sajandit Maarjamaad” – ning õnnistas päeva. Kõlas Eesti hümn puhkpilliorkestri ja rahva esituses.
Vallavanem Anne Leht ter-vitas kõiki kohaletulnuid ja an-dis põgusa ülevaate Raikküla valla elust ja tegemistest.
Tervitusi ja häid soove päeva kordaminekuks lausu-sid maavanem Tõnis Blank, Rapla vallavanem Ilvi Pere ning Kehtna valla haridus- ja kultuurinõunik Kristiine Vaht-ramäe.
Lippude õnnistaminePasunakoor mängis Martin Lipu sõnadele ja Enn Võrgu viisistatud laulu „Eesti lipp”, mille saatel tuldi väljakule eri-nevate lippudega.
Algas lippude õnnistami-ne. Metsküla oli toonud õnnis-tamiseks oma küla 60-aastase lipu. Margo Aedla hoidis Raik-küla Jahiseltsi lippu. Raikküla vald oli õnnistamisele toonud nii riigi- kui valla lipu. Lisan-dus veel mitmeid kodulippe.
Esines superstaar Raikküla vallast on sirgunud maailmakuulsaid teadlasi, fi -losoofe-luuletajaid, ajaloola-si, tuntud sportlasi, lauljaid, muusikuid, moekunstnikke ja fi lmiprodutsente. Meie vallast on pärit käesoleva aasta Ees-ti superstaar Jüri Pootsmann, kelle vahetu ja südamlik esitus hellitas kodupublikut.
Rapla kihelkonnast on sir-gumas teisigi andekaid muusi-kuid – Piia Põder, Morten Lan-gi, Aliis ja Veiko Siniroht, kelle esinemine köitis kohaletulnuid. Vaheldust lauludele pakkus Raikküla naisrühm tantsudega ja Rapla pasunakoor ergutava-te muusikapaladega.
Kodulooline jututuba Pärast kontserti siirdus rahvas Kabala koolimajja koduloolis-se jututuppa. Seal said sõna-järje enda kätte Raikküla valla
kolme piirkonna kodu-uurijad. Raikküla piirkonna aja-,
kodu- ja kultuuriloost andis ülevaate käesoleva artikli au-tor, kes rääkis Raikküla ni-mest, paiga esmamainimisest vanimates kirjalikes allikates, paiga loodusest ja looduse mõ-just inimestele.
Urmas Tulvik tutvustas Kabala ja Jalase piirkonna elu-olu läbi erinevate ajastute ning inimesi selle ajastu taustal. Kesksem rõhk oli Jalase ja Ka-bala kooli ning vallaga seotud inimestel.
Järvakandi mõisa ja valla vanemast ajaloost andis üle-vaate Järvakandi kooli endi-ne ajalooõpetaja Laine Luik. Tema vahendusel sai kuulaja teada Järvakandi mõisa ja koo-li vanemast ajaloost, Purku piirkonnas toimunud olulistest tegevustest ja tegutsenud ini-mestest.
Töötoad ja näitused Koolimajas oli näitus maali-ringis Inga Sule juhendamisel valminud maalidest ja valla kä-sitööringides Katrin Grichini ja Marge Oruväli juhendamisel valminud näputöödest.
Vallamajas köitis uudista-jaid mahukas väljapanek vana-dest fotodest, koostajateks Ur-mas Tulvik ja Katrin Grichin. Anne Ummalas oli näituseks seadnud valiku Rapla kihel-konna rahvariietest, mis ena-muses ta enda valmistatud.
Õues telkide all oli võima-lus uudistada külade väljapa-nekuid Lipa, Purku ja Metskü-la kohta.
Käsitöötubades oli juhen-dajate käe all igal soovijal või-malus valmistada ihuvõideid, viltida, teha pärlitest käeketti, proovida kätt molbertil ja aida-ta kaasa ühismaali valmimisele.
Avatud olid kodukohvikudHõrgutavaid küpsetisi pak-kusid käsitöötoa perenaised, kodupiima sai juua Metsküla
küla telgis, Ly Vaikmets-Vainu telgis oli võimalik keha kinni-tada nii sooja supi, hamburgeri kui maitsvate kodukookidega. Koidu ja Rein Pettai kodukoh-vikus oli lisaks maitsvatele küpsetistele võimalus tutvuda ajaloolise villaveskiga. Ette-võtja Alar Tool võimaldas sõita Vigala jõel parve ja vesijalgra-tastega.
Bussiretk ajaloolisse Jalase külasseKuigi vihma hakkas tibuta-ma, siirdus üks seltskond Ja-lase külla. Retke juhtis Urmas Tulvik. Tutvuti küla südame-ga, käidi seltsimajas, kus oli võimalik annetuse eest saada Jalase küla tutvustav raamat. Peatuti tammealleel, tutvuti Jalase koolimajaga ja seisatu-ti omaaegsetel Sihi ja Sipelga kõrtsiasemetel.
Kooride rongkäik ja kontsertKihelkonna koorid kogunesid enne õhtust kontserti koolimaj-ja ühisproovile. Ilmataadi vem-butustest hoolimata otsustasid lauljad pärast proovi siirduda ühises rongkäigus lauluvälja-kule. August 07, Järvakandi, Cantus, Corvus, Kabala, Keht-na ja Maarja koor esindasid segakoore, lisaks oli naiskoor Õnnehein. Kihelkonnakooride kontserdil esitati Karl August Hermanni, Miina Härma, Vel-jo Tormise, Arne Oidi ja teiste tuntud heliloojate loomingut. Lauludele luges vahetekste Raivo Rebane. Heatasemeline kontsert pälvis kuulajate tänu.
Kihelkonnapäeva toim-kond tänas abilisi ja koore tänukirja ja meenega. Kihel-konnapäev lõppes simmaniga ansambel XXL muusika saatel. Päev õnnestus igati. Korral-dustoimkonna nimel tänan kõi-ki inimesi, kes päeva ladusale kulgemisele kaasa aitasid.
Projektijuht Anne Kalf
Rapla kihelkonna külade päev oli Raikküla vallas
Jalase külas jagas selgitusi Urmas Tulvik. Foto: Jaak Kadarik
Noortekeskuses õpiti sushit valmistama
Raikküla Valla Leht 7Raikküla Valla Leht6
Peale jaanipäeva algas Tamme külas kaua oodatud kergliik-lustee ehitamine. Maantee-ameti korraldatud riigihanke võitis RIAB Teedeehitus osa-ühing.
Esialgu pidi töö valmis saama augusti lõpuks, kuid siis ei võtnud komisjon tehtut veel vastu. Uuesti tuldi töid üle vaatama 14. septembril.
Raiküla vallavalitsuse ma-jandusnõunik Uno Markson ütles, et algul jättis kõvasti soovida teeäärte korrastamine.
Nüüd on peale toodud sõelutud mulda ja pilt on sootuks teine.
Asfalteeritud teelõigu pik-kus on 1100 meetrit. Kergliik-lustee äärde pandud pingid, mida pole Tamme külas samu-ti varem olnud, annavad külale ilmekust juurde. Noored on pingid oma kohtumispaikade-na juba kasutusele võtnud.
Projekt sisaldas ka välis-valgustuse ehitamist, seda ra-hastas Raikküla vallavalitsus.
Reet Saar
Kultuuritöötaja Ene Kan-gur tähistas oma 45 aas-ta tööjuubelit 30. augustil Raikküla kultuurikeskuses.
Tervitussõnu ütlesid sõb-rad-tuttavad, päeva juhtis pa-raleelkursusekaaslane Helle Rannamets, muusikalist poolt täitsid Vigala meeskvintett, Veiko Siniroht ja akordioni-mängija Enn Rüütalu. Täht-päevaks kingitud lauatäis lilli ehib praegu kultuurikeskuse jalutussaali – siia mahub see ilu paremini ära kui korterisse.
Ainus ametivalik - kultuuri-töö 45 aasta eest alustas oma ko-dukandis Ida-Virumaal tööd nooruke kultuuritöötaja Ene. Soov õppida kultuuritööd oli tema ainus ametivalik ja seda pole ta kahetsenud. Rapla-maal on Ene kultuuripõldu kündnud hulk aastaid Kohilas, lühikest aega Raplas ja nüüd siis Raikkülas.
Kohtla-Järvel sündinud Ene vanemad olid lihtsad tööinimesed, aga samas loo-mingulised. Isa mängis iseõp-pijana mitmeid pille ja päran-das tütrele muusikaande, ema poolt tuli kunstisoon.
“Maast madalast oli kodus minu saatjaks muusika. Kodus mängisid pilli isa, ema ja va-nem õde. Pillimäng mind nii huvitas ja kui isal oli akordion põlvedel, siis ma päris väikese tüdrukuna juba ühe sõrmega püüdsin klahvidel helisid teki-tada, ise lauluviisi kaasa laul-des. Vanemad rääkisid, et kui raadiost oli kostnud koorilaul, siis ma olevat raadio ees takti löönud. Koduste kontsertide teadustamine meeldis mulle väga. Ikka toa ja köögi vahe-lised kardinad kinni, siis lahti, nüüd esineb jne,” meenutas Ene.
Loomuliku järjena tuli lastemuusikakool, kus tüdruk lõpetas akordioni eriala. See-
järel läks ta õppima Viljan-di Kultuurharidustöö Kooli. Klubitöö õpetaja Laine Viik-maa näitas erialaselt õige suu-na kätte. Koorijuhtimise eriala õpetaja Raivo Laikrelt saadud muusikalised teadmised ja os-kused on olnud oskused kogu eluks. Võimas tunne olnud, kui sai Laikre juhitud Sakala meeskooriga kätt proovida. Tööpraktikal Türi Kultuuri-majas anti noorele inimesele palju võimalusi iseseisvalt te-gutseda ja sealt sai ta tõelise kultuuritöö maitse suhu.
Nende kursusel alustas 38 õpilast, lõpetas 13. Tänaseks on kultuuritööle jäänud lõ-petajatest vaid Ene. Diplomil on kirjas klubitöötaja, lisaeri-alaks isetegevusliku koori juht.
19aastane Ene Aaman alustas Ida-Virumaal Iisakus 1. augustil 1970. Üsna pea muutus ta perekonnanimi Kanguriks, kuna pinginaab-rid Ene ja Vello Viljandi kooli päevilt otsustasid leivad ühte kappi panna. "Mina koori-juhina juhendasin segakoori ja mitmeid ansambleid, koos tegime bändi. Mees töötas lähikonnas Mäetaguse klubis, vastastikku juhendasime oma majades taidlusringe.
Inimesi ei pidanud tol ajal üritustele eriti kutsuma, nad tulid, kui kuulutus üles oli ri-putatud. Kokkusaamise ja ise-tegemise rõõm oli nii inimeste sees, et tuldi, lauldi, tantsiti, mängiti pilli,” meenutas Ene esimesi tööaastaid.
Ilusad aastad KohilasAasta 1977 tõi pere Rapla-maale, kus Kohila vanas kul-tuurimajas pakuti mõlemale töökohta.
“Siia kutsuti, mina poleks küll Ida-Virust ära tulnud, ma polnud Raplaski kunagi käi-nud,” olid esimesed mõtted. Nüüd kinnitab Ene, et Kohila
aastad olid hiiglama ilus aeg: “Ringid, peod, kontserdid, etendused. Rahvast jagus iga-le poole ja palju. Pereklubi. Milliseid artiste sai kohale tellitud! Vana kroonikaraamat kõneleb sellest.”
Kahjuks hävis kultuurima-ja tulekahjus. Ajutisi tegevus-kohti oli mitmeid, aga lõpuks sai kultuurikeskuseks Tohisoo mõis. Abikaasa Vello oli põhi-korraldaja, et maja sai kultuu-ritemplina oma uksed avada. Tohisoo suveaed meelitas igal aastal rahvast rohkete kontser-tide, etenduste ja laatadega.
“Kõik oleks võinud min-na hästi edasi, aga surm röö-vis mu kõrvalt kaasa, kes oli vaid 37-aastane.” Aasta oli siis 1988. Noore naise hinges oli suur tühjus, kuid tuli suuta
eluga edasi minna ja teisme-list poega üksinda kasvatada.
Kultuuritöö kõrvalt oli Ene Kohila keskkoolis õpeta-ja, kes andis lisaks muusikale teisigi tunde. “Kutsuti ajuti-seks, aga see kestis aastaid. Koolitöö mulle sobis, tarkuse-teri muusikapõllul jagada oli tore,” on positiivne hinnang sellelegi perioodile.
Juured Raikkülas mullas20 aastat tagasi kolis Ene Raikkülla. Kuidas maal uus inimene vastu võetakse? “Just nii, nagu sa end ise oskad sis-se sulatada. Ma sulandusin ja olen siin juured kõvasti alla ajanud,” kõlas vastuseks.
Raikküla koolis möödusid mõned aastad samuti muusi-kaõpetajana. Kultuurikesku-
ses alustas Ene lasteklubiga. See oli loominguline ja põ-nev sisseelamine uude kohta. Nüüdseks on osal lasteklubis käinutest juba endil põnnid sirgumas.
Järgnesid aastad Raikküla valla kultuuritöötajana. Prae-gu jätkab naine sama liini MTÜ-s Raikküla Kultuurikes-kus. Naljatamisi nimetab ta seda põllumajandusettevõtte kultuuriosakonnaks.
“Raikküla Kultuurikeskus ja rahvas on tänulikud Raik-küla Farmerile ja juhataja Tõnu Rahulale, et saame te-gutseda Farmeri majas ja tun-da tugevat toetust kultuurile,” kinnitas Ene.
Kultuurikeskuse avaras ja-lutussaalis on pidevalt üleval Eino Jõesare fotonäitused ja harrastuskunstnik Eve Niine-metsa maalid. Aastate jook-sul on olnud 20 teemanäitust. Viimati olid väljas Jaan Pär-nametsa lipsud, mida tal on koguni 800. Aga teemanäitu-sel on olnud piimakanne, lau-likuid, pastapliiatseid, üksnes siniseid esemeid oli üle 400.
Kultuurikeskuses on pee-tud nii kohalikke, maakond-likke kui vabariiklikke üritu-di. Siin teeb proove Raikküla naisrahvatantsurühm ja folk-loorirühm Ristik. Viimases lööb kaasa ka Ene ise. Duett Ene ja Marvi nimi kinnitab, et siingi on Ene osaline. Peale selle juhendab ta ansambleid Enelas ja Rõõm Laulust, kus ta samuti laulab.
Taidlejatel on tihti esine-misi, kusjuures palju antakse heategevuslikke kontserte. Viimati käidi külas Kalbu hooldekodu elanikel. Pike-mad kontsertreisid on viinud Ahvenamaale ja Soome, kus esinemiste kõrval on ka huvi-väärsustega tutvutud. Ristikul on peagi ees ülesastumine ea-kate festivalil Tallinnas. Väga tihe on koostöö Siiri Sisaski loodud heategevusfondiga Saagu Valgus. Head suhted ja
ühised ettevõtmised on Raik-küla kooliga.
Enel on käepärast suured kuupäevadega paberilehed, kuhu kõik plaanid-kutsed kir-ja pannakse. Sügishooaja te-gemisi hakkab lehtedele aina lisanduma. Suvel rõõmustas külarahvast TV3 “Eesti otsib superstaari” salvestus siin ma-jas ja ühiselt sai rõõmustada, et oma küla noormees Jüri Pootsmann saigi superstaa-riks! Suve lõpul andsid Jüri ja Birgit Raikkülas meeleoluka kontserdi.
Usina blogipidajana paneb Ene iga kultuurikeskuses toi-munud sündmuse järel kokku pildigalerii ja teeb kohe lühi-kese sisukokkuvõtte. See on väärt arhiiv. Kui naine sai 50, otsustas ta hakata oma mä-lestusi kirja panema. See töö jätkub, nii nagu jätkub ka iga-päevane kultuuritöö, sest jõu-du ja tahtmist on küll ja veel. Kultuuritöötajana on ta nii harjunud, et nädalavahetustel peab midagi toimuma ja kui ongi vaba laupäev, on rahutus hinges. Tööjuubeli puhul tema auks tehtud pühendusluuletu-sel (autor Kalju Laiapea) on naist hästi iseloomustav peal-kiri "ENE – Eriti Nõutud Ek-semplar". Ene ja kultuuritöö – need kuuluvad kokku.
“Inimesed minu ümber on need, kes annavad indu ja entusiasmi tegutsemiseks. Üksi ei tee midagi, ikka koos rahvaga. Isetegevuslased ja ringide juhendajad, teie ees kummardan maani. Aitäh tei-le, kes peate lugu kultuurikol-des pakutavast. Töö juurde saab panna käed, aga mina panen ka südame. Aitäh-sõna ja tugev käepigistus inimes-telt ongi kõige suurem tänu kultuuripõllu kündjale. Nüüd on siis 45 aastat seda tehtud. Loodan väga, et mu küntud vaod on ikka sirged,” ütles Ene Kangur.
Reet Saar
Suvelugemise projekt on sel aastal lõppenud ja kokkuvõtted tehtud.
Meie tublid suvelugejad sel aastal olid Gertu-Liis Raud-sepp, Lisette Toomla, Eliis Maltsar, Maarja Leht ja Eneli Maltsar. Nemad said kutse 18. septembril Märjamaal rahva-majas toimuvale lõpupeole. Tänud teile ja kõigile raamatu-sõpradele!
Alanud on kooliaeg, mis häälestab toimekatele tegudele ja toob raamatukogusse lapsi õppeprogrammist lähtuva kir-janduse lugemissooviga. Panen südamele, et kui tulete varakult vajalikku raamatut küsima, saab see hangitud ja jõuate raa-matu õigeks ajaks ka loetud. Meeldivat koostööd!
Hele-Mai Truuts
Suvelugemine on lõppenud
Kultuuritöötaja Ene Kangur. Foto erakogust
ENE – eriti nõutud eksemplar
Raikküla Valla Leht 9Raikküla Valla Leht8
Septembris täitub esimene tööaasta Rajaleidja keskustel, mis pakuvad üle Eesti ühtsetel alustel SA Innove kaudu tee-nuseid õppe- ja karjäärinõus-tamise valdkonnas.
Raplamaa Rajaleidja kes-kuse juhataja Ruth Lippuse sõnul on kogu esimene aasta olnud huvitav ja arenguteroh-ke. „Keskuse käivitamine al-gas juba 2014. aasta kevadel, kui sain koolitada end juhtide programmis, seejärel pidin te-gelema riigihanke korras sobi-vate ruumide otsimisega ning lõpuks spetsialistide leidmi-sega. Oli teada, et maakonnas on vähe spetsialiste, eelmisest õppenõustamiskeskusest ei tulnud erinevatel põhjustel ke-dagi üle. Kui spetsialistid olid leitud, algas sisuline töö. Sep-tembris kolisime oma prae-gustesse ruumidesse,“ meenu-tas Lippus ja lisas, et praegu käib töö täie hooga.
Raplamaa Rajaleidja kes-kuses on kõik ametikohad täi-detud. Õppenõustamise vald-konnas pakuvad teenuseid logopeed, eripedagoog, psüh-holoog ja sotsiaalpedagoog, karjäärivaldkonnas karjääriin-fo spetsialist ja karjäärinõus-taja. Aasta jooksul on Raja-leidja keskuse igapäevasteks koostööpartneriteks saanud lasteaiad, koolid, kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja noorsootöö spetsialistid.
Laste ja noortega tehtav töö seab oma nõudmised nii spetsialistidele kui ruumide-le. „Oleme pidanud oluliseks, et inime-ne tunneks end meie keskuses võimalikult hästi. Sageli on nõus-tamist vajav olukord lapsevanemale raske, on loomulik, et klien-dil on omad hirmud,
seetõttu peame toetavat kesk-konda väga oluliseks. Konfi -dentsiaalsusel ja privaatsusel on seejuures eriline roll,“ sel-gitab Lippus.
Kuigi õppenõustamistee-nused on eelkõige mõeldud täiskasvanute, st õpetajate ja lapsevanemate nõustamiseks, on iga juhtumi keskmeks ikkagi laps. Lapse lähivõr-gustiku toetamine, vajadusel vaatluste tegemine lapse koo-likeskkonnas ning lahenduste otsimine erinevate osapoolte-ga ümarlauas, on osa pakuta-vatest teenustest. Keskus tege-leb eelkõige probleemidega, mis kooli tasandil lahendust ei leia.
Rajaleidja keskuste tööks on ka maakondliku nõusta-miskomisjoni korraldamine. Lippuse sõnul on seegi kenas-ti käivitunud.
„Meie meeskond on väga ühtehoidev, toetav ja sõb-ralik. Spetsialistid on oma ala professionaalid ja teevad koostööd. Esimene tööaas-ta on olnud fantastiline ning olen tänulik meie spetsialis-tidele, kes tulid ja lõid kaasa süsteemis, mis oli alles välja kujunemas. Oleme tänulikud SA Innove arenduskeskusele spetsialistide igakülgse toetu-se eest,“ sõnab Lippus.
Karjääriteenustest rääki-des soovib juhataja tänada kõiki maakonna koole avatuse ja koostöö eest. „Meie karjää-rispetsialistid on kasvatanud koostööpartnerid ning maa-
konnas on tänu varem tehtule ja meie spetsialistide jätku-tööle välja kujunenud ja säili-nud traditsioonid. Raplamaal toimib karjääri koostöökogu, kuhu kuuluvad töötukassa, maavalitsuse, avatud noor-tekeskuste juhid, Raplamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse esindajad, need, kes tegelevad karjääri- ja ettevõtlikkusetee-madega.“ Karjäärinõustami-sed toimuvad nii koolides kui keskuses ning sihtrühmaks on noored kuni 26. eluaastani.
Raplamaa Rajaleidja kes-kusesse võivad pöörduda nii haridustöötajad lasteaiast või koolist, lapsevanemad, lap-sed kui kohaliku omavalitsu-se spetsialistid telefonil 5886 0711, kodulehe http://www.rajaleidja.ee/raplamaa/ kaudu või tulla kohale Raplasse aad-ressil Tallinna mnt 22.
Liis Ehavere
Mälestame lahkunuidArved Lokkota
Helma Kivinurm
Raplamaa Rajaleidja keskus pakub nõustamist ja tugeUrmas Tulvik
Algus 2015. a veebruaris (nr 103)
Kummaline päevakorra-punkt1948. aasta 29. veebruaril toi-mub Kabala rahvamajas Har-ju-Kabala Elektriühistu aas-taaruandlus-peakoosolek, kus teise päevakorrapunkti lõpuosa on ähvardavalt kõlav: uute liik-mete vastuvõtmine ja kulakute liikmeskonnast välja heitmine. Viienda päevakorrapunkti all tu-leb arutusele liitumine naaber-ühistutega.
Ühistu uuteks liikmeteks kinnitatakse peakoosoleku poolt Rapla Kooperatiivi Ka-bala kauplus, Elmar (peaks vist olema Herman – U.T.) Jürgens-tein, Johan Remmelgas, Jaan Eesmaa, Liisa Kivinurm.
Kulakute väljaheitmise kü-simuses võtab sõna koosolekul viibiv valla parteialgorganisat-siooni sekretär sm Kuusemets, seletades, et „elektri ühistus ei ole veel kulakud avastatud, mis pärast selle punkti arutamine edaspidi otsustamisele tuleb“ (protokollija üleskirjutus muut-mata – U.T.).
Naaberühistutega liitumise
päevakorrapunktis tekib läbi-rääkimisi, kus kõik pooldavad ühinemise tähtsust ja suure ühistu võimsust. Ühistu liige Harald Olbrei teeb ettepaneku liituda kohapealse põllumajan-dusühistu ning piimaühistuga, mis hääletamisel ühel häälel vastu võetakse. Ühistu liikme Rudolf Veldti ettepanekul võe-takse uueks nimeks Harju-Ka-bala Põllumajanduslik Ühistu. Teisi ettepanekuid nime suhtes ei tehtud.
Kümnendaks päevakorra-punktiks on ühisel peakoos-olekul (endise kolme ühistu asemel) juhatuse, revisjoniko-misjoni ja maakondliku liidu volinike valimine. Juhatus ot-sustatakse valida seitsmeliik-meline, revisjonikomisjon kol-meliikmeline ja volinikke on ette nähtud saata maakondlikku liitu kolm inimest. Pikema kõne valimiste ja valitavate ülesan-netest, kohustustest ning nõu-kogulikult mõtlevast ja tegut-sevast kodanikust peab endine partorg Jaan Vahesalu.
Juhatusse seatakse üles 9 ühistu liiget. Valituks osutuvad Evald Uustalu, Rudolf Veldt, Jaan Vahesalu, Johannes Lo-kuta, Martin Uustalu, Rudolf Kilter, Anton Uustalu. Johan-
nes Saanküll ja Jaan Püü jäävad asemikeks juhatuse liikmeile. Revisjonikomisjoni kandidaati-dest saavad enamhääli Rudolf Saveli, Osvald Ellermaa ja Ha-rald Olbrei. Nende asemikeks jäävad vähemhäältega Eduard Lokuta ja Volli Tool.
Põllumajanduslike Ühistute Harjumaa Liidu volinikeks ette pandud Rudolf Saveli, Evald Uustalu ja Harald Olbrei saavad kõikide koosolijate poolthää-led.
Harju-Kabala Elektriühistu volinikuna Ellamaa Elektrijaa-maga asju ajanud Gustav Ker-bergist saab 1. jaanuarist 1948 kohakaasluse alusel elektriühis-tu raamatupidaja, põhikoht on tal Harju-Kabala Põllumajan-dusühistus.
21. märtsil 1948 on kolhoo-si Uus Elu asutamiskoosolek, kus esimeheks valitakse Harald Olbrei. Mõni aeg hiljem hakkab raamatupidaja kohustusi täitma (kuni arreteerimiseni) Gustav Kerberg. Viimasena nimetatu keerulisest eluteest ja saatusest olen kirjutanud ajalehe Nädali-ne rubriigis „Mõeldes tagasi“ (Nädaline 43 (2050) 12.04.2008 lk 9).
Päev varem, s.o 20. märtsil 1948 kirjutatakse Harju-Kabala Elektriühistu juhatuse viimase koosoleku protokoll, millega loetakse ühistu tegevus lõpeta-tuks.
Teades täna 1940-ndate aastate teise poole ajaloosünd-musi, sundkollektiviseerimist, kulakute ja „rahvavaenlaste“ väljaselgitamist, 1949. a märt-siküüditamist ja hilisemaidki repressioone, saab uue valgu-se elektriühistu 29. veebruari 1948. a peakoosolekul valla partorgi seletus, et „...ühistus ei ole veel kulakud avastatud, mis pärast selle punkti arutamine edaspidi otsustamisele tuleb“.
Veel samal koosolekul ei esitata ühistu juhatuse liikme kohale senist ühistu esimeest Karla Tiidoleppa ega revisjo-nikomisjoni liikmeks Osvald
Savelit. Viimasena nimetatu on juba valla täitevkomitees kantud kulakute nimekirja. Karla Tiidolepp võetakse pere-ga 1949. a 6. märtsil Uue Elu kolhoosi liikmeks ja 27. märtsil kustutatakse liikmete nimekir-jast kui ümberasumise korras ümberpaigutatu, mis inimkeeli öelduna tähendab, et küüditati 25. märtsil 1949. aastal.
Tänu elukohavahetuse-le pääseb Osvald Saveli pere küüditamisest, kodutallu jääb elama kolhoosis kanatalitajana töötav õde, sinna paigutatak-se elama kolhoosi praktikante, noor aiandusspetsialist Koidula Mitt.
Karl Tiidolepa omanduses olnud Kose talu hoonest saab kolhoosnike korterelamu, mil-les 1952. aasta detsembris tu-lekahju valla pääseb ja kolm perekonda peavarjuta jätab. Hiljem on Asta Oruväli Kose talu krundile uue elamu ehita-nud.
Karl Tiidolepa poeg Kuu-no võetakse Uue Elu kolhoosi liikmeks 1. veebruarist 1959, ta töötab autojuhina kuni kol-hoosist lahkumiseni. Kolhoosi liikmete nimekirjast kustutatak-se ta volinike koosoleku otsusel 30.12.1961.
Karl Tiidolepa abikaasa Akilina võetakse Uue Elu kol-hoosi liikmeks 5.05.1957. Üld-koosoleku otsusega 19.02.1959 antakse Kose talu laut tagasi A. Tiidolepale; tal lubatakse lahkuda liikmest 21. novembri 1964. a volinike koosoleku ot-susel.
Osvald Saveli perekonnale Pärnjõe sovhoosi saadab Ha-rald Olbrei 1958. a lakoonili-se telegrammi: „Kodu ootab“. Raudsepa talus elab Osvald Saveli abikaasa Hertaga oma elutee lõpuni. Osvald Saveli on seotud Kabalas vabatahtliku tuletõrje seltsiga, aga samuti ka peale sõja loodud masinaühis-tuga, aga see on juba teine jutt.
Lõpp
Harju-Kabala Elektriühistust 4
MTÜ Raplamaa Külade soovib endiselt külasid ja sädeinimesi ka maakondlikul tasandil tun-nustada. On tehtud ettepanek, et viiksime oma aastanumbri vastavusse kaasajaga, seepärast sõnastasime konkursi järgmi-selt: „Aasta küla 2015“, „Aas-ta sädeinimene 2015“ ja „Küla sõber 2015“. Tunnustamise aluseks on 2014. aastal sil-mapaistnud tegevused. See-kordne tunnustamisüritus on juba üheksas. Ootame esildisi 20. septembriks 2015. Aasta küla nominendi puhul
on eriliselt nähtav külakogu-konna positiivne areng ja küla-sisene koostöö vähemalt kahe aasta jooksul. Sädeinimeseks esitatud isik on tuntud, au-toriteetne ja aktiivne oma kod-ukohas ja maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Küla sõbra nominendiks võib esitada isi-ku, asutuse või omavalitsuse, kes on eriliselt silma paistnud oma toetava tegevusega külaelu edendamisel.Tunnustamiseks esitamise ju-hendeid võib küsida Anne Kalfi käest ([email protected]).
Hajaasustuse programmist toetati seitset majapidamistHajaasustuse programmi 2015. aasta taotlusvooru esitati Raik-küla vallas kokku 18 taotlust (viis veesüsteemidele, kümme kanalisatsioonisüsteemidele ja kolm teede valdkonnale). Taot-lusi esitati kokku summas 65 939 eurot, millest toetus 43 960 eurot ja omaosalus 21 979 eurot.
Hajaasustuse taotlusvoorust saavad toetust seitse majapi-damist. Raikküla valla ja riigi poolt eraldatud toetus on kokku 12 200 eurot.
OÜ Slepe teostab kvaliteetseid pottsepatöid.
Ehitame ning remondime ahje, pliite, kaminaid
ja teisi küttekehi. Hinnad mõistlikud.
Tel 501 6112 (Andres Selli)
OÜ Feralmet OÜ Feralmet vanametallivanametalli
kokkuost Raplas!kokkuost Raplas!Valtu kaubahoovisValtu kaubahoovis(Agrovaru plats)(Agrovaru plats)
Avatud: E-R 9-17; L 9-14Avatud: E-R 9-17; L 9-14Telefon: 50 58 637Telefon: 50 58 637
www.feralmet.eewww.feralmet.eePARIMAD HINNAD PARIMAD HINNAD
PIIRKONNAS!PIIRKONNAS!SUURTELE KOGUSTELESUURTELE KOGUSTELE
ERIHINNAD, TASUME ERIHINNAD, TASUME 2 H JOOKSUL!2 H JOOKSUL!
Kuusiku Haagisekeskus pakub laias valikus
RESPO ja BRENTEX haagi-seid ja nende varuosi.
Vaata meie UUT ASUKOHTA www.jarex.ee
Jarex Invest OÜKuusiku Haagisekeskus
Tel 5887 7330, [email protected]
Esitage tunnustamiseks külasid ja sädeinimesi
Raikküla Valla LehtVäljaandja Raikküla Vallavalitsuswww.raikkyla.ee
Toimetaja REET [email protected], 5557 5936
10 Raikküla Valla Leht
Trükitud Saku trükikojas RebellisTiraaž 700
Kõigile sünnipäeva-
lastele päevi pikki,
ilusaid, aastaid palju ja toredaid!
Juuli
90Ella Kutser
85Agnia Vaino
84Aino Säkk
83Vladimir Selesnev
82Ülo Aaren
81Helga Kiis
75Elju Tiido
Mauri Kullervo Salonen
70Eha Kaskema
Tiiu PartsAin Altmets
65Ülo Erik
August
87Kaljo Kodusalu
85Silvi Raag
Heino Leppmaa
81Ester Laagus
Armin-Johannes Valtri
80Elvi Einama
75Elle Atto
70Ene Maasikas
65Liivi SinirohtValdur Ilves
Laupäeval, 19. septembril alates kell 9 talgupäev - kiri-ku sügisene suurpuhastusPühapäeval, 20. septemb-ril kell 10 jumalateenistus, peab Juuru koguduse õpetaja Kalle KõivTeisipäeval, 22. septembril kell 19 Maarjamaa 800 tee-ma-aasta raames Oistrahhi festi-vali kontsert "Maarjamaa, minu kodumaa" - solist Pirjo Jonas, tšellist Allar Kaasik ja Ciurlioni-se keelpillikvartett LeedustPühapäeval, 27. septembril kell 12 jumalateenistus
Neljapäeval, 1. oktoob-ril kell 15 rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontsert – organist Ulla Krigul ja solist Iiris OjaPühapäeval, 4. oktoobril kell 12 kiriku 114. aastapäe-va jumalateenistus, jutlustab Audru koguduse õpetaja Tiina Janno, laulab segakoor; kell 13.30 diakooniatund inglisaalisPühapäeval, 11. oktoob-ril kell 12 lõikustänupüha jumalateenistus, toome altarile õnnistamiseks lõikuseande
On alanud sügisene leerikool - tunnid toimuvad pühapäeviti pärast jumalatee-nistust kell 13.30 pastoraadi inglisaalis. Leeriõnnistamine on I jõulupühal, 25.detsembril Pühapäevakooli tunnid toimuvad kuu II ja IV pühapäeval kell 12 pasto-raadi inglisaalis.
Purkus Valli külas Samaaria kojas toimuvad jumalateenistu-sed iga kuu II pühapäeval kell 15
Purku koolimajasETENDUS
"KILPLASED"27. septembril
kell 16.00F.R Keutzvwald/J.Karindi ainetel
Mängib Järepa külateater
Lavastaja Katrin-Helend Aaviku
Pilet 2 eurot
EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduses
Siia ilma sündisid
Markus Mitt
Rasmus Roosvalt
Siseministeerium avas maava-litsuste kaudu kogukondliku turvalisuse 2015. aasta väike-projektide toetusprogrammi, mis annab võimaluse kogu-kondliku turvalisuse loomisse panustavatele vabaühenduste ja asutuste väikeprojektidele riigi-eelarvest toetuse andmiseks.
Toetuse eesmärk on eden-dada kohalikku ja piirkondlikku algatust turvalise elukeskkonna loomisel, suurendada sellealast koostööd ja aidata kaasa vaba-ühenduste võimekuse tõstmi-sele. Toetava projekti maksi-
maalne summa on 3000 eurot. Konkreetse jaotuse otsustab maavanema moodustatud pro-jektide hindamise komisjon. Rapla maakonnale eraldatud summa on 10000 eurot.
Täpne info maakondli-ku taotlusvooru ning vajalike vormide kohta on leitav Rapla Maavalitsuse kodulehel http://rapla.maavalitsus.ee/sisetur-valisuse-vabatahtliku-tegevu-se-2105.-aasta-toetusprogramm. Taotlus tuleb esitada maavalitsuse meiliaadressile [email protected] hiljemalt 27.09.2015.
Selles programmis ei ole omaosa-luse kohustust.
Rapla Maavalitsuse toetus-programmi kontaktisik on maa-sekretär Ene Matetski.
Toetuse saajaga sõlmitak-se leping hiljemalt 13.11.2015. Toetuse saaja peab taotluses ka-vandatud tegevused ellu viima lepingus sätestatud aja jooksul.
Lisainfo: [email protected]
Kogu info ja taotluse vormid on Rapla maavalitsuse kodule-hel www.rapla.maaavalitsus.ee.
Avatud on kogukondliku turvalisuse väikeprojektide toetusprogramm Jalase küla Viina talus
19. septembril kell 16
Tiiu Rõuk "LOOTES VAID
HEALE"
Mälestusi küüditamisest ja uutest lootustest
ühes vaatusesPääse 2 eurot
OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad.
Tel 50 45 215, 51 45 215, [email protected]
Teenused erametsaomanikule:Metsakinnistute ost.Raieõiguse ost.Metsa ülestöötamine ja vedu.Metsamajandamise kavadekoostamine TASUTA.
Teave e-post: [email protected],
tel 5615 0680, Karl Lister
■■■■
