Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Nr 4 (233) VII aastakäik Neljapäev, 18. veebruar 2010 Tasuta infoleht

Lindia Lallo, noorsootöö spetsialist lindia.lallo@kuressaare.ee

Noorte demokraatiaprojek-tiga on võimalus tuua noori lähemale otsustusprotsessi-dele, luua tingimused nende elu puudutavates küsimustes, kaasa rääkida nii kohalikul tasandil kui laiemalt. Idee on tunnustada ja toetada noorte eri vormis osalust kogukon-nas, tugevdada seost esin-dusdemokraatiaga ning püü-da olemasolevaid võimalusi tundma ja kasutama õppida.„Noored vaatlevad“

Kuidas peaksid noored hu-vituma Euroopa ja maailma asjadest, kui puudub teadmi-ne, kuidas omavalitsuse ta-sandil otsustusprotsessid kul-gevad? „Noored vaatlevad“ projekti eesmärkideks oli propageerida noorte osalust eri tasanditel samm-sammult läbi mitteformaalse õppimi-se. Noored vaatlejad osalesid õppevisiitidel Balti riikides, koolitustel, treeningutel ning jälgisid omavalitsuse, riigi ja Euroopa Liidu (EL) tasandi toimimist.

Osaleja profiili üheks kri-teeriumiks on aktiivne noor, kes on võimeline koduko-has noortealgatusi läbi vii-ma. Kaks projektis osale-

jat kandideerisid kohalikel valimistel volikogusse. Li-saks sellele küsitleti voliko-gusse kandideerivaid noori – miks nad kandideerivad ja millised on nende valimislu-badused? Üks intervjueerita-vatest noortest, Kaarel Väer, ongi täna volikogu liige. Pea-le selle filmiti ühe osaleja esi-mesi valimisi ehk kuidas ko-danikukohust täita.Mida arvavad asjaosalised?

Liina: „Tänu projektile „Noored vaatlevad“ oli meil harukordne võimalus rääkida kohvitassi ääres riigikogu vä-liskomisjoni liikme ja EL as-jade komisjoni esimehe Mar-ko Mihkelsoniga.“

Kristen: „Kohalikel vali-mistel kandideerimine näi-tas, kui raske on tegelikult inimesi endasse uskuma pan-na, nende hääli võita ja kan-dideerituks osutuda. Samas nägin, kui palju erakonna si-seselt üksteist aidatakse. Tun-dub, et noortepoliitika võiks rohkem hoogu juurde saa-da. Väga paljud noored küll kandideerisid, kuid paljudel ei olnud laialdast tagataus-ta. Nad ei teadnud, mida hil-jem volikogu kohaga teha ta-havad, tahtsid otsustada, aga endal ei olnud midagi välja

pakkuda.“Elina: „Sain parema üle-

vaate, kuidas asjaajamine rii-gi tasandil käib. Samuti oli hea poliitikutega, kellest tih-ti meedias kuuleb, vabamas õhkkonnas suhelda.“

Kõige aktiivsematel osale-jatel oli võimalus seirata EL-i institutsioone. Kõige meelde-jäävam osa Brüsseli „džung-list“ oli europarlamendi Läti esindaja Sandra Kalniete usutlemine. Mind pani posi-tiivses mõttes hämmastama, kui asjalikke küsimusi noo-red esitasid, alustades Eesti ja Läti suhetest ning lõpeta-des Lissaboni lepinguga.

„Kohtume 10 aasta pärast“

Projekti eesmärk oli lähenda-da noori ja poliitikud. Osaleva-test Euroopa riikidest olid vaat-lusel väiksemad linnad. Eestit esindas Kuressaare. Projekti käigus tehti ülevaade 12 erine-val teemal ning noorte seas vii-di läbi küsitlus. Selleks kohtu-ti poliitikutega, spetsialistidega ja noortega. Oluline oli panna noori mõtlema, kui kümne aas-ta pärast oleksid nemad poliiti-kute asemel, milliseid otsuseid nad siis vastu võtaksid.

Kuressaares käsitletud tee-made hulk oli lai. Näiteks ak-tiivseks Euroopa kodanikuks

olemise puhul leidsid noored, et nad ei tea piisavalt võimalus-test, mida EL pakub. Poliitiku-te arvates on aga informatsioo-ni piisavalt. Projektis osalenute sõnutsi tuleks aga hoopis noor-tele rohkem seletada kohali-ku omavalitsuse põhiolemust ja selle seost Euroopa Liidu-ga. Samuti leidsid osalised, et üha rohkem tuleks keskendu-da nendele noortele, kes taha-vad olla aktiivsed, kuid kellel puuduvad selleks vahendid. Ka leidsid noored, et praegused vaba aja veetmise võimalused neid enam ei köida. Vajadus on ekstreemspordialadega tege-lemise järele ja informatsioon võimaluste kohta peaks ole-

ma paremini kättesaadav. Noo-red soovivad näiteks ka suu-remat võimalust valida endale kooliaineid, karjääri võimalus-te puhul leiti aga, et erinevate elukutsete, töökoha ja õppimis-võimalustega peaks olema suu-rem võimalus tutvuda.

Veel leidsid noored, et tut-vumaks erinevate kultuuride esindajatega pole piisavalt või-malusi, kuigi huvi selle vastu on suur. Eestis tuleks projek-tis osalenute sõnutsi rohkem keskenduda koolikiusamistele, mis põhinevad karakterite eri-nevusel ja erinevatel maailma-vaadetel.

Keskkonnasõbralik käitumi-ne on tõusev trend. Sellel tee-mal peaks noorte arvates olema rohkem diskussioone ja koolis peaks saama ka praktilisi näpu-näiteid. Heaks peavad noored tervishoiuteenuste kättesaada-vust, kuigi kvaliteet ei ole alati rahuldav. Liigvähe tähelepanu saab vaimne tervis. Inimesed peaksid oma tervisele ja elu-stiilile rohkem tähelepanu pöö-rama ning enda eest rohkem hoolitsema.

Tegemist oli küll rahvusva-heliste projektidega, kuid väga palju tööd tehti ära kohali-kul tasandil. Meeldiv on tõde-da, et noortel on üha suurenev huvi osaleda ja kaasa rääkida. Tänusõnad siinkohal Kures-saare linnavalitsusele, kes on alati meeleldi valmis noortega kohtumiseks ja avatud dialoo-giks noori huvitavatel teema-del. Esimesed sammud demo-kraatiaprojektidega on tehtud ning uued plaanidki juba pai-ka pandud.

Noored peavad demokraatia- projektides osalemist oluliseksNoortekogu osales möödunud aastal ka-hes demokraatiaprojektis – „Noored vaat-levad“ ning „Kohtume 10 aasta pärast“. Mida kujutab endast noorte demokraa-tiaprojekt ja milliseid võimalusi see Kures-saare noortele pakkus?

Võta KÕU24 kodu- võimobiilne internetiseade1 krooniga!

Sõlmi Eesti Energia klienditeeninduses KÕU24 internetiühenduse tähtajaline leping 24 kuuks kuutasuga 348 krooni, hiljem vaid 298 krooni ja saad endale meelepärase internetiseadme päriseks vaid 1 krooniga.

Lisainfo kodulehel www.kou.ee ja KÕU infotelefonil 715 0715 (vajuta klahvile 1).

Koduseade 1.-Kui kasutad internetti peamiselt kodus. Toimib ka mitme arvutiga.

Värskeimad Saaremaauudised leiad internetist.

Mobiilne seade 1.-Kui soovid, et internet oleks alati kaasas –nii kodus kui väljas.

Madli Vilsar Kuressaarest ja Ingrida Tubinyte Trakaist intervjueerivad projekti “Noored vaatlevad” raames europarlamendi Läti esindajat proua Sandra Kalietet.

KODANIK KÜSIB, AMETNIK VASTABKurESSAArE lINNAVAlITSuSE prESSITEATED

Neljapäev, 18. veebruar 2010

9. 02. 2010Kuressaare rannahoone

ehitab AS Kuressaare Ehi-tus, supelranna elemendid Primus PR OÜ

Linnavalitsus kinnitas Ku-ressaare rannahoone ehitustöö-de hanke võitjaks AS-i Kures-saare Ehitus ning supelranna elementide ehitamise hanke parimaks Primus PR OÜ. Ran-nahoone ehitustööde maksu-museks kujunes 4,5 miljonit krooni ning elementide ehita-mise maksumuseks 1,2 miljo-nit krooni.

Tööde käigus ehitatakse ran-da uus supelhoone, kuhu on plaanitud kohvik, vetelpääste-punkt ning avatud noortekes-kus. Ühtlasi tuleb sinna avalik tualett ning duširuum. Ran-naalale pannakse püsti uued riietuskabiinid, korrastatakse teedevõrk, rajatakse jalgratta-parklad ning lisatakse atrakt-sioone lastele.

Abilinnapea Kalle Koovi sõnul alustatakse Kuressaa-re rannaalal ehitustöödega nii pea, kui ilmaolud seda võimal-davad. Ehitustööde tähtajaks on 31. mai.

Kuressaare maksab järje-kordseid sünnitoetusi

Möödunud aasta 24. ok-toobrist kuni käesoleva aasta 23. jaanuarini sündis Kures-saares 20 last, kelle vanemaile linn sünnitoetust maksab.

Vastavalt kehtivale sotsiaal-toetuste maksmise korrale makstakse Kuressaares sünni-toetust lapsevanematele, kelle registreeritud elukoht on Ku-ressaare. Sünnitoetuse suuru-seks on 2500 krooni.

Sünnitoetused koos sünni-kirjaga antakse üle 18. veeb-ruaril Kuressaare Kultuurikes-kuses.15. 02. 2010

Linnavalitsus kinnitas üld-hariduskoolides avatavate esimeste klasside arvu uueks õppeaastaks

2010/2011. õppeaastal ava-takse Kuressaare üldhari-duskoolides seitse komplek-ti esimesi klasse arvestusliku klassitäituvusega 24 õpilast klassis. Kuressaare Gümnaa-siumis avatakse 3 klassikomp-lekti, Saaremaa Ühisgümnaa-siumis ja Kuressaare Vanalinna Koolis 2 klassikomplekti. Kui tähtajaks laekunud avalduste arv osutub oluliselt erinevaks planeeritust, võib linnavalitsus

otsustada klassitäituvuse piir-normi muutmise.

Vastuvõtt linna munitsipaal-koolide esimestesse klassidesse toimub ühtlustatud ajagraafikus ja vormis e-avalduse esitamise alusel. Vormi koos seletuskirja-ga leiab kõigi Kuressaare munit-sipaalkoolide ja linna kodulehe-küljelt. Avalduste vastuvõtmist 2010/2011. õppeaastaks alusta-takse teisipäeval, 9. märtsil kell 12.. Avalduse esitamise testimi-seks on avatud ka testkeskkond 25. veebruarist kuni 5. märtsi-ni.

Avalduse vormi saab lapse-vanem täita iseseisvalt. Või-malik on pöörduda ka munit-sipaalkooli või linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna poole, sel juhul sisestab lapse-vanema avalduse kooli sekre-tär või linnavalitsuse osakon-na töötaja. Avalduse esitamisel saab lapsevanem kooli valikul reastada oma eelistused.

Esitatud ja kontrollitud aval-duste alusel koostab linnava-litsuse haridus- ja kultuuriosa-kond koolide kaupa esimesse klassi õppima asuda soovivate laste nimekirjad. Kui ühte koo-li astumiseks on esitatud roh-kem avaldusi kui selles koolis kohti, eelistatakse teenindus-piirkonnas registreeritud elu-kohta omavate laste nimekirja koostamisel samas koolis juba õppivate (välja arvatud güm-naasiumide 12. ja põhikoolide 9. klassid) õdede-vendade ole-masolu, vanemate töötamist samas koolis või avalduste esi-tamise ajalist järjekorda.

Kui konkreetsesse kooli vas-tuvõtuks on esitatud avaldu-si rohkem kui planeeritud õp-pekohti, võetakse avalduste esitamise järjekorras arves-se avalduses märgitud järgmi-ne eelistus. Kui avalduses ei ole eristuvana märgitud teist või kolmandat eelistust, arves-tatakse, et lapsevanema soo-viks on ainult üks konkreetne kool Kuressaares ning nime-tatud koolis vabade kohtade puudumisel on teiseks eelis-tuseks mõni muu linnas mitte-asuv kool.

Linnavalitsus avalikustab koolide kaupa esimesse klas-si astuda soovivate laste nime-kirjad linna kodulehel hilje-malt 19. märtsiks. Lapse kooli vastuvõtu vormistamiseks tu-leb lapsevanemal esitada koo-li kantseleisse 30. aprilliks täiendav ankeet, lapse tervise-

kaart ja dokumendifoto. Tee-ninduspiirkonnas registree-ritud elukohta mitteomavate laste avaldusi hakatakse me-netlema vabade kohtade ole-masolul alates 3. maist.

Alustati Põhikooli ja Ku-ressaare Gümnaasiumi üm-berkorraldamise ettevalmis-tustöödega

Linnavalitsus kinnitas es-maspäevasel istungil ümber-korraldamiskomisjoni, kelle ülesandeks on alustada Kures-saare Põhikooli (KPK) ja Ku-ressaare Gümnaasiumi (KG) ümberkorraldamise etteval-mistustöödega.

Komisjoni kuuluvad haridu-se ja kultuuri abilinnapea Mati Mäetalu, haridusnõunik Õil-me Salumäe, Kuressaare Põ-hikooli direktor Jaan Lember, Kuressaare Gümnaasiumi di-rektor Toomas Takkis ja lin-navalitsuse õigusnõunik Vilma Kippak.

Vastavalt linnavolikogu möödunud aastal vastu võetud otsusele liidetakse Kuressaa-re Põhikool 2011. aasta 31. au-gustiks Kuressaare Gümnaa-siumiga. Liitmise tulemusena lõpetab Kuressaare Põhikool tegevuse.

Ümberkorraldamismenetlu-se käigus selgitatakse välja, mil-lised on Kuressaare Põhikoolis õppivate laste ja nende perede eelistused kooli valikul, kui seni-ne õppeasutus oma töö lõpetab. „Kõigile Kuressaare Põhikoo-li õpilastele tagatakse õppeko-had Kuressaare Gümnaasiumis, kuid peredel on õigus valida oma lapse jaoks sobiv muu kool, arvestades vabade kohtade ole-masolu,“ selgitas haridusnõunik Õilme Salumäe.

Milline saab olema Kures-saare Gümnaasiumi tegelik töömaht ja kuidas toimub jao-tus õpetajate vahel, selle küsi-musega alustab komisjon tööd juba tänavu kevadel. „Mõlema kooli, nii KG kui KPK peda-googidel on võrdne võimalus töö jätkamiseks, kuid ära ei saa unustada tõsiasja, et omaaegse liitmise otsuse tingis õpilaste üldarvu vähenemine ja seetõt-tu on ette näha osade töölepin-gute lõpetamise vajadust,“ lau-sus Salumäe.

Ümberkorraldustoimingute läbiviimiseks koostab komis-jon ajakava, menetluse lõpp-aruanne esitatakse Kuressaare linnavalitsusele 30. septemb-riks 2011.

Kelle poole peab pöördu-ma, et kortermaja hoovist veetaks lõpuks ära suured lumeval-lid? Kas seda tee-nust saab kusagilt tellida ja kui kallis see on?

Vastab linnama-janduse juhataja Urmas Raik: Meie linnas pakuvad lu-meveo- ja lahtilük-

kamisteenust mitmed ehi-tusfirmad ja ka FIE-d, kellel

on olemas vas-tavad masinad. Üsna paljud kor-termajad on sel-lest kinni haara-nud. Kopa hind tunniajase töö eest on umbes 400 krooni, nii et, ühe suure maja peale pole teenus

sugugi kallis.Sama kehtib näiteks ka

jääpurikatega. Kuna puri-kate räästast maha ajamine on majaomaniku kohustus, saab sellekski teenuse telli-da. Mitmel firmal on olemas tõstukid, millega saab jää-purikad katustelt maha lü-kata. Loomulikult tuleb pä-rast purikad ka maast ära koristada.

Kuressaare spordikeskusesNeljapäeval, 18. veebruaril kell 16 TV 10 Olümpiastarti.Reedel, 19. veebruaril kell 19.30 Eesti II liiga korvpalli MV: Kuressaare SK Vesse - Keila KK.Laupäeval, 20. veebruaril:kell 11 maakonna korvpal-li MV: Tesman - Pihtla, kell 12.45 maakonna korvpalli MV: BC Käsa - Orissaare,kell 14 Eesti I liiga korvpal-li MV: Kuressaare SWE-7 - Torma SK/Salva Tartu.Pühapäeval, 21. veebrua-ril: kell 12 maakonna korv-palli MV: Vesse - Orissaare,kell 13.45 maakonna korv-palli MV: BC Käsa - Pihtla.Esmaspäeval, 22. veebrua-ril kell 20.45 Muhu lahtised

võrkpalli MV: S-Link - Val-jala.Teisipäeval , 23. veebrua-ril kell 19.30

Muhu lahtised võrkpalli MV: Kaarma - Orissaare.Laupäeval, 27. veebruaril kell 17 Schenker Liiga võrk-pall: Selver Tallinn - TTÜ.Pühapäeval, 28. veebrua-ril: kell 12 perespordisarja Pühapäev spordiga II etapp, kell 15 Eesti I liiga võrkpal-li MV: Kuressaare VK Avos - TTÜ II.Kuressaare tervisepargisKolmapäeval, 24. veebruaril kell 12-16 tervisespordisarja LIIKUDES TERVEMAKS V etapp: Eesti terviseradade suusapäev.

Ajavahemikul 1. veebruarist kuni 14.veebruarini registree-riti KuressaaresMarten SeppGrettel RohiMärten KurisKristofer JalakArtur VeelaidEmili ArroHenry HeinmetsHugo Vabasünd.Samal ajavahemikul regist-reeritiKarl-Heinrich TiitsonAnna SavitskajaAnni KaioRobert KalmVäino AstEino RäämetMartin TeeäärHelmi-Adele SoostermaakerAndres Pajuniitsurm.

pErEKONDlIK

23. veebruaril 2010 kell 19:00

AUTOGRAMM ISESEISVUSPÄEVAKSkontsert traditsioonilise vestlusega Kuressaare kultuurikeskuses

Piletid hinnaga 75.- müügil Piletilevis ja Kuressaare kultuurikeskuses

Juhan ViidingEluaeg olen tahtnud õueEluaeg olen tahtnud õue

24. veebruaril 2010 kell 11:00Jumalateenistus EELK Kuressaare Laurentiuse kirikusOsalevad koguduse Segakoor SAUER ja SAAREMAA MEESKOOR SÜM

kell 12:00Pidulik Rahvakoosolek Vabadussõja ausamba juuresMeeleolu lisavad KURESSAARE LINNAORKESTER, SAAREMAA MEESKOOR SÜM ja SÜG POISTEKOOR KRATID koos SAAREMAA POISTEKOORIGA

Esinevad mudilas-, poiste-, tütarlaste-, neidude- ja segakoor. Kavas laule Eestimaast, kodust, loodusest.

kell 13:00Vabariigi aastapäevale pühendatud KG huvikooli INSPIRA kooride kontsert Kuressaare kultuurikeskuses

TASUTA

K O N T S E R D I S A A L J A K O N V E R E N T S I K E S K U S WWW.KULTUUR IVARA . EE

EESTI VABARIIGI 92. AASTAPÄEVA

TÄHISTAMINE KURESSAARES

Juhan Viidingu laule ja luulet esitavad:

/kitarr/, /viiul, flööt, löökriistad/,

/laul ja sõna/

JAAGUP KREEMI intervjueerib Tõnis Kipper

TAAVI LANGI TIIT KIKASJAAGUP KREEM

Neljapäev, 18. veebruar 2010

Tehnoloogia aren-guga on järjest lisandunud võima-lusi, kuidas and-meid koguda, hoida ja jagada. Andmed on aga informat-siooni ja teadmise osa ning toeks läbi-mõeldud ja heade otsuste tegemisel.

Veiko Viil, linnageodeetveiko.viil@kuressaare.ee

Omavalitsusüksusena on Ku-ressaare piisavalt suur, et eri-nevate valdkondade tule-muslikuks juhtimiseks ei ole võimalik kõiki vajalikke and-meid meeles pidada. Lahen-duseks on andmete süsteem-ne kogumine järjepidevalt ja mõtestatult.

Selle kirjatükiga püüame anda lihtsustatud ülevaateid andmekogudest, et lugejale anda ülevaadet, miks „mingi-suguseid andmeid” kogutak-se, et võimalusel ja vajadusel neid just oma töödes-tege-mistes kasutada. Kuna erine-vaid andmekogusid on palju, siis tutvustame neid ükshaa-val ka järgnevates artiklites.Geodeetiliste tööde register

Registri eesmärk on koguda kokku kõik omavalitsuse ter-ritooriumil teostatud geodee-tilised mõõdistustööd (töö, mille puhul mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik loodu-ses (õues) asuvad objektid,

asjad ning nende omavaheli-ne asetsemine - toim.), taga-da nende kvaliteet ning jaga-da andmeid seda vajavatele isikutele. Register on nii di-gitaalne kui paberkandjal.

Registris olevad vanimad andmed on 1950. aastatest.

Sellele, 60 aasta vanuste and-metega registrile esitavad andmeid geodeedid, mõõdis-tajad. Töid on sellesse regist-reeritud 3194. Põhiliselt on registris kaht tüüpi mõõdis-tusi või uuringuid. Esimene tüüp on enne ehitamist teos-

tatud geodeetiline alusplaan ning teine on teostusjoonis pärast ehitise valmimist. Vii-mase nelja aasta laekunud tööde ja keskmise mõõdis-tushinna põhjal võib öelda, et mõõdistusi telliti Kures-saares ligi ühe miljoni kroo-

ni eest. Uue majandussituat-siooni ning registri sisulise kvaliteedi tõusu tõttu järgne-vad aastad sellist taset enam ei saavuta.

Ainult tööde kogumisega aga soovitud efektiivsust ei saavuta ning selleks on loo-

dud valveplaanide ning kae-veandmete haldamise süs-teem, et tekiks kiire ja selge ülevaade registri viimasest seisust. Selline tegevus kii-rendab näiteks planeerimis- ja projekteerimistegevust läh-teandmete kokkukogumisele kuluva aja võrra. Et mõõdis-tustööde ja registri andmed oleksid omavahel ühildu-vad, on kehtestatud põhjali-kud nõuded, kuidas regist-rile andmeid esitada. Hetkel katab digitaalne valveplaan umbes 1/3 linna pindalast (põhiliselt tänavad ja aren-gupiirkonnad) ning seda põh-jusel, et digitaalselt hakati jooniseid vormistama 1990. aastate keskel. Varasemalt tehti seda käsitsi joonestades. Samuti oli aastatepikkune pe-riood, kus andmeid ei kogu-tud ja valveplaani ei peetud, mis tõestas, et linnas ilma taolise registrita pikas pers-pektiivis hakkama ei saa.

Aastast 2004 muutus plaa-nidel kasutatav koordinaat-süsteem, kohaliku süsteemi asemel kasutatakse nüüd riik-likult ühtset süsteemi.

Et kasulikkus oleks sellel registril veelgi suurem, on 3 erinevat võimalust regist-ri andmetele juurdepääsuks – laadida alla serverist faile, kasutada vastavat Kuressaare X-GIS-i kaardirakendust või kasutada WMS-teenust. Sa-mas tuleb rõhutada, et and-med on informatiivsed ning alati tuleb teostada kvaliteedi tagamiseks andmete ülevaat-likku kontrolli.

Hannes Koppel, linnaarhitekthannes.koppel@kuressaare.ee

Tuleval teisipäeval, 23. veeb-ruaril algusega kell 15 toi-mub Kuressaare linnavalit-suse suures saalis esimene tagasihoidlik planeeringu-päev. Koostatava Kuressaa-re linna ja Kaarma valla kon-taktvööndi ühisplaneeringu lähteinfo on suuremalt jaolt koos, juba on ka esmaseid uuringutulemusi. On küsi-tud, mis siis muutub võrrel-des kehtiva üldplaneeringuga

linnas ja mis on teistmoo-di koostatava kogu Kaarma valda hõlmava üldplaneerin-gu eelnõuga – planeeringu-päeval peaksime koos küsi-mustele vastuseid leidma või vähemalt küsimused tõsta-tama, millele edasise koos-tamisprotsessi käigus peaks lahendusi otsima. Meelde-tuletuseks, et ka esmaspäe-val kl 17 olete oodatud meie majja sama planeeringu raa-mes koostatavale keskkonna-mõjude strateegilise hinda-mise programmi arutelule.

1930. aasta 7. veebruari Rahwa Hääles ilmus artikkel „7 põiktänawa ristsetest ehk uusi tänawaid Kuresaares“. Alljärgnev tekst on meenutus toonasest kirjatükist.

„Senini seisid meil mitmed suuremad tänawaid ühendawad n.n. põiktänawad nimedeta. Sarnane asi tekitas sagedasti segast ja umbmäärast olukor-

da. Et asja parandada otsustas linnawalitsus ühes oma wii-masel koosolekul anda neile tänawaile nimed.

Nii nimetati Kubermangu (nüüd juba 75 aastat Tallin-na tänav, alates 1934 aastast - toim.) ja Garnisoni tänawaid ühendaw põiktänaw Torni tä-nawaks. Lossi ja Kitsast tä-nawat ühendaw (Bergmani

maja juures - toim.) Raua tä-nawaks; Kitsast ja Uut tä-nawat ühendaw põiktänaw Kuuse tänawaks (nüüd Kitsas tn 14 krunt. Käesoleval ajal on linnas olemas Kuuse tänav, mis algab Nooruse tn 22 ja Nooruse tn 24 kruntide vahelt ja on umbtänav - toim.) Uut ja Pärna tänawat ühendaw põikt Kaewu tänawaks; Lossi ja

Pruuli tänawaid ühendaw p.t. (Wene kiriku kõrwal) Saare tänawaks (nüüd Anton Lutsu tänav - toim.); Pikk ja Koh-tu tän.ühendaw pk.t. (Klaure-ni maja juures - toim.) Huma-la tänawaks ja samu tänawaid ühendaw põiktänaw gümnaa-siumi hoone ees Kooli tä-nawaks (nüüd Vanalinna koo-li õueala - toim.). Kõik need ettepanekud lähewad kinnita-miseks tulewasel wolikogu koosolekul.“

1930. aastal nime saanud tänavatest on alles neli täna-vat: Raua tänav, Humala tä-nav ning Torni tänav ja Kaevu tänav, mida on pikendatud.

Järgmisel teisipäeval toimub linnavalitsuses planeeringupäev

Kuressaare neli tänavat said 80-aastaseks

Milliseid andmeid Kuressaare omab?

Väljavõte valveplaanist, kus pannakse kokku erinevad mõõdistustööd.

Neljapäev, 18. veebruar 2010

Kuressaare linnavalitsus korraldab koostöös Arbor-Est OÜ ja Husqvarna Eesti-ga saeõppepäeva.

Räägitakse õigetest oksa-lõike tehnikatest ja puuhool-dustöödega kaasnevatest ohtudest. Tutvustatakse ja demonstreeritakse nii moo-tor- kui käsilõikevahendeid,

Saeõppepäev tulekul!Seoses Kuressaare linna 447. ja kuurortlinna 170. aastapäeva tä-histamisega kuulutas linnavalitsus välja aineliste taieste konkursi, mil-le eesmärgiks on linna ja linnako-danike jäädvustamine kunstiteose-na. Ühtlasi tunnustatakse sellega Saaremaaga seotud loomeinimes-te tegevust.

Konkursile on oodatud erineva-tes tehnikates valminud tööd, mis kajastavad Kuressaare kuurordi mi-nevikku ning tänapäeva, SPAA-de tegevust ja linnaainet üldiselt (maa-lid, graafika, arvutigraafika, fotod). Esitatud töö peab olema valminud viimase kahe aasta jooksul ning vormistatud korrektselt, üks autor võib konkursile esitada kuni kaks tööd. Konkursi preemiafondiks on 3000 krooni.

Osaleda võivad kõik Saaremaa-

ga seotud elukutselised ja harras-tuskunstnikud ning kunsti erialal õppivad noored. Töö peab olema signeeritud ning varustatud autori kontaktandmetega. Kuressaare lin-na aineliste taieste konkursi läbivii-jaks on linna kunstinõukogu liik-metest moodustatud komisjon, mis korraldab laekunud töödest ka näi-tuse. Näituse avamine ja võitja väl-jakuulutamine toimub 7. mail Ku-ressaare kultuurikeskuse saalis. Premeeritud töö antakse üle Kures-saare Kultuurivarale ja see hakkab kuuluma linna kunstiväärtuste ko-gusse.

Tööde esitamise viimane täht-aeg on 30. aprill. Tööd tuleb tuua või saata Kuressaare Raegaleriisse (Tallinna tn 2, 93819 Kuressaare). Informatsiooni saab Raegalerii te-lefonil 4533 266.

Linnavalitsus kuulutas välja aineliste taieste konkursinende turvalist kasutamist ja hooldamist.

Õppepäev toimub 25. veeb-ruaril algusega kell 9 Linna-majanduse hoones Tehnika tn 10, Kuressaares. Riietuda soojalt ja kaasa võtta toidura-ha 105 krooni.

Vajalik eelregistreerimine tel 455 0534 või

e-mailil katrin.rein-hold@kuressaare.ee

Katrin Reinholdheakorra- ja haljastuse spetsialist

Linna esinduspuud olid ehi-tud jõulutuledega ning tähe-lepanuväärseim puu – jõu-lukuusk säras täisehteis, rõõmustades kõigi silma. Kahjuks ei ole aga kõigil puudel võimalust meile sil-mailu pakkuda, sest lehtede langemise järel on näha puu-de hooldamata jätmist, rän-ki hooldusvigu või sootuks puude sandistamist.

Puud istutades hakkame ootama tema kasvamist, ei mõtle aga tihti sellele, kui suureks see puu ükskord kasvab või mida temaga kas-vamise ajal ette tuleb võtta. Ühel hetkel märkame aga, et nüüd on kõik valesti, õu on päikese eest varjatud, lehti on kõik kohad täis, õhuliinid on okste sees ning puuvõrast kukub kuivanud oksi, mis ohustavad hooneid. Puu on kasvatanud oma liigile oma-se võimsa võra, mis tundub inimestele ohtlik. Murdu-mishirm pole aga sageli õi-gustatud, kuna suurusest ega vanadusest ei murdu reeg-lina ükski puu, olles tuge-va juurestikuga maas kinni. Unustades või mitteteadmi-ses on jäänud aga puu hool-damata või on sellega algust tehtud liiga hilja. Kuid nüüd soovime ühe hetkega panna puu mahtuma oma kohale, tehes seda täiesti lubamatul moel, arvates, et saame ”uue ilusa” puu, mis sobib meie õue mõõtudega.Rikutud puud

Suur viga tehakse lõikami-sega, kui puu liigist tulenevat bioloogilist iseärasust arves-tamata saetakse täiskasva-nud suurel puul maha kogu puuvõra või kõik külgoksad või saetakse põhioksad poo-likuks nö sõlmevahest, jät-tes püsti inetud tüükad. Nii-suguse lõikusega rikutakse kõiki puuhoolduse ja -ku-jundusreegleid, tulemuseks esteetiliselt näotu vaatepilt ja hävinemisele määratud puu. Kõigepealt jäävad näl-ga puujuured lehemassi järsu vähenemise tõttu; haavade tõttu tekib tüvemädanik; hi-lisem võrsete vohamine an-nab tulemuseks läbipaistma-tu võra ja veel rohkem lehti; uinuvatest ja lisapungadest arenenud võrsed on nõrgalt kinnitunud puutüvele; järsk üleminek jämedatelt okstelt peenikestele rikub puuvõra välimuse ja muutub ka val-gusrežiim võras, kus päike-sepõletus võib tekitada tüve-lõhesid.

Taolist lõikusviisi nimeta-takse ladvalõikuseks (könti-miseks, tulbastamiseks, lat-vamiseks), mis on mitmete riikide puuhooldusjuhendi-tes juba ammugi keelatud.

Kuressaare linna raieloa andmise korras on sisse vii-dud muudatus alates 1. maist 2009, mis sätestab, et raie on ka puu võramassi vähenda-mine üle 50%, mille puhul tuleb taotleda raieluba.

Näiteid rikutud puudest võib tuua Kuressaares sadu ja sadu just eramajade piir-konnast, näiteks Jaama, Kae-vu, Nooruse, Kevade, Trans-vaali, Kohtu jpt tänavatelt.

Üsna loomulik, et kõigil ei ole teadmisi puudelõikuse kohta ja seisukohad ka muu-tuvad ajaga, seetõttu oleme püüdnud raiekomisjoniga vastu tulla kõigile, kel nõu tarvis. Ei maksa hirmutada lasta end sõnast ”komisjon”, vaid julgesti abi küsida, min-gil juhul ei soovita malli võt-ta naabrilt, kelle teguviis ei pruugi olla õige. Meeldetu-letuseks, et looduskaitsesea-duse järgi on tiheasustusalal omavolilise puuraiumise ees eraisikule trahv maksimaal-selt kuni 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni, juriidi-lisele isikule trahv kuni 50 000 krooni.

Sellist õõvastavat vaate-pilti tuleb kannatada mit-meid aastaid, kuni puu kas-vatab uued oksad, mille hulgast tuleb hoolikalt vali-da säilitatavad, et kujuneks õige põhiokste asetus puu-võrale. Uinuvatest ja asen-duspungadest arenenud võr-sed ei ole enam nii tugeva kinnitusega, kui puu loomu-liku kasvamise käigus arene-nud oksad. Samuti hakkavad kuivama pikaks jäetud oksa-tüükad, mille kaudu tungi-vad puusse mädanikutekita-jad.

Liiga järsk üleminek jä-medalt oksalt pee-nikesele on inetu. Kui kaske, vahtrat, pähkli- ja viina-puud, samuti ploo-mi- ja kirsipuud lõigata raagusole-kus, jookseb puu kevadel mahlast tühjaks.

Kui oks on lõigatud n-ö sõlmevahest, kus haava kin-nikasvamine on võimatu, siis lõikekohast tungivad puusse

seeneosed ning areneb mä-danik.

Latvamine tuleb kõne alla vaid sellisel puhul, kui vana ja väärtuslik puu on mädani-ku tõttu ohtlikuks muutunud, kuid tüvi vääriks siiski säili-tamist, või juhul, kui puu on plaanis lähiajal nii või teisiti maha võtta.

Segamini ei tohi ajada eel-pool nimetatud lõikusviise nudilõikusega, mis on aja-looline lõikusvõte ega kah-justa puud; ja võra madal-damisega, kus püstine latv lõigatakse maha rõhtsa külg-oksa juurest.

Nudilõikust alustatakse noorel puul, lõigates soo-vitud kõrguselt maha tüve-pikenduse, mille järel ak-tiviseerub põhiokste kasv. Esimene lõige tehakse vä-hem kui 5 cm läbimõõdu-ga oksale ning hiljem kärbi-takse vaid 1-2-aastaseid oksi koort vigastamata, jättes iga kord 1-3 cm pikkused tüü-kad. Nii on lõikekohad väi-kesed ja puu võib elada sa-jandeid.Noore puuvõra kujundus

Õige puuhooldus algab an-tud kohale sobiva istiku va-limisega. Ei maksa istutada laiavõralist puud kitsastesse oludesse ja siis teda aastast aastasse kärpida.

Juba noore puu puhul tu-leb hakata jälgima okste ase-tust võras, et kujuneks liigi-le iseloomulik ja elujõuline võra. Õige aeg puuvõra ku-jundama hakata on siis, kui oksad on vähem kui 5 cm lä-bimõõduga, et saame oksa lõigata oksatangidega, saa-gides oleme juba hilinenud, tekitades suure lõikehaava. Noorel ja keskealisel puul on juhtvõrse või tipupunga kärpimise teel võimalik suu-nata külgvõrsete arenemist.

Põhioksa kinnitused tüvele peaksid olema 45-60kraadise väljumisnurgaga, oksad peak-sid jaotuma radiaalselt ühtla-selt ja olema piisavalt kaugel üksteise kohal, et oksa jäme-nedes oleks piisavalt õhku ja valgust võras. Võra sisemus-se risti kasvavad oksad ja te-ravnurga all kinnituvad oksad tuleb samuti eemaldada. Võra suurust ja kuju on võimalik suunata õigete okste eemalda-mise teel.

Täiskasvanud puu kujundamine

Kuidas toimida aga siis, kui puu on ammu nn ülekasva-

nud? Täiskasvanud puu suu-ruse õige vähendamine toi-mub harvendades. Teame, et üle 10 cm läbimõõduga oksa ei tohiks üldse ära lõigata, kuna see tekitab liiga suu-re lõikehaava, millest saavad puusse tungida õhus lendavad seeneosed ja mädanikutekita-jad. Aga kuidas toimida siis, kui muutuvas linnakeskkon-nas on lõikusvajadus vältima-tu? Siin tuleb lähtuda mitmest erinevast aspektist. Väga olu-line on puu ohutus, mille ta-gamiseks eemaldatakse kui-vanud ja murdumisohtlikud oksad, või oksad mis segavad liiklust või kasvavad õhuliini-desse. Heakorraeeskirja jär-gi peab kõnnitee kohalt olema puu- ja põõsaoksad kärbitud 2,5 m kõrgusele ja sõidutee kohalt 4,5 m kõrgusele. Teine tähtis vajadus on puu tervise tagamine võra harvendamise, ristuvate, hõõrduvate või va-lesti kinnituvate okste eemal-damise teel, samuti nakatunud ja kahjustunud okste eemalda-mise teel. Murdunud oks rebib kaasa puukoore, millest tekki-nud haav ei pruugi paraneda. Õige lõikus tuleb teha kind-lasti kas jämedama oksa või tüvepikenduse vastast, jätma-ta könte, kuid kahjustamata oksa ja puutüve vahele jäävat oksakraed. Pikki ja raskeid oksi ei ole võimalik eemalda-da ühe lõikega, vaid puu ohu-tuse seisukohalt on soovitav teha seda mitmes osas, muu-tes nii oksa kergemaks. Esi-mene lõige teha 0,5 m kau-gusele tüvest oksa alumisele küljele, siis saagida pealtpoolt 5-10 cm kaugemalt eelmisest lõikest. Alles kolmanda lõike-ga eemaldatakse oks soovitud lõikekohalt.

Jämeda oksa mahasaagimi-ne tüve vastast ei ole soovi-tav, kuna tekib suur lõikehaav. Niisugusel puhul, kui võima-lik, teha oksalõikus külgoksa-ni, jättes niimoodi lõikekoha tüvest eemale.

Samuti ei tohi eemaldada ühe korraga üle 20% puuvõ-ra mahust, vaid jagada lõikus mitme aasta peale. Kui esime-sel aastal on eemaldatud kui-vad, ohtlikud ja teisi segavad oksad, siis seejärel kärbitakse latva ja põhioksi sobiva tuge-va külgoksani.

Mõne aasta möödudes võib veelkord kärpida pikemaid külgharusid, eemaldades ka ülearused vesivõsud.

Puuvõra harvendamine peab toimuma võra välispiirilt ja si-semusest ühtlaselt, ainult si-semiste okste eemaldamisega muutuvad külgokste otsad ti-

hedaks ja raskeks, ning kool-duvad alla või isegi murduvad.

LõikusajadParim lõikamisaeg puu ter-

vise seisukohast on juunist kuni augustini, kuna sel pe-rioodil kõige aktiivsema elu-tegevuse tõttu areneb lõike-kohti sulgev haavapuit kõige paremini.

Juuni-juuli on mahuka-ma hoolduslõikuse või jäme-damate okste saagimise aeg, kuna sel ajal on kasvu pidur-dav periood ja puudele tekib järgmisel aastal vähe vesivõ-susid. Puude puhkeperioodil novembrist-aprillini on aed-nikul rohkem aega ja raagus puud mugavam lõigata, kuid peab teadma seda, et alla -10 kraadise temperatuuri juures on läbikülmunud oksad rabe-dad. Samuti jäävad haavad lii-ga kauaks avatuks, kuna taim hakkab haava tekkimist al-les kasvuperioodil tundma ja haava kaitsma. Raagusoleku perioodil ei tohi lõigata suu-re mahlajooksuga puid, nagu vaher, kask, viinapuu, pähk-lipuu, kirsi- ja ploomipuu. Väga vale lõikusaeg on pun-gade puhkemisest täislehtimi-seni, kui energia läheb kasva-misele ja lõikamisest tekkinud

stressiga on haavade kinnikas-vatamine puule lisakoormus. Lõikuseks kõige parem ei ole ka lehtede langemise aeg, kuna siis toimub toitainete talleta-mine järgmiseks kasvuperioo-diks.

Kerget lõikust võib teha igal ajal, murdunud ja surnud oks-te äralõikamiseks ei tarvitse paremat aega oodata.

Eelpool räägitud nõuanded on suures osas lehtpuude koh-ta käivad, okaspuude osakaal meie linnaruumis on tundu-valt väiksem, siinkohal mõned erisused.

Okaspuid hooldades ei tohi kindlasti unustada, et neil puu-duvad uinuvad pungad(va ju-gapuu), või on neid liiga vähe, seetõttu ei ole soovitav noo-rendamisel oksi liiga palju kärpida. Uus kasv tekib üld-juhul ainult roheliste okaste ja elusate pungadega nooremal oksal. Kui mõni puu on liiga kõrgeks kasvanud, siis ei saa seda enam kuigi rahuldavalt tagasi lõigata.

Vabalt kasvanud okaspuude kasvukuju on üldiselt selline, mis ei vaja parandamist. Ee-maldada tuleb vaid murdunud või valguspuudusest kuivanud oksad ning kaksiklatv. Samu-ti ei tohi jätta tüükaid sarna-selt lehtpuude lõikusele. Lii-ga tiheda istutuse korral tuleb ümberistutamise või mahasaa-gimise teel tekitada allesjääja-tele õige kasvuruum. Harven-dada võib okaspuud igal ajal, kuid kärpida tohib vaid vara-kevadel ja suvel, siis katab uus kasv lõikekohad kasvuperioo-di lõpuks.

Mõelge, inimesed, sellele, et kui teie vaateväljas on üks rikutud võraga puu, ei ole tu-jurikkujat vaja kaugelt otsida, sest aastas vaatame seda ”in-valiidi” vähemalt 7 kuud ning vaid 5 kuu jooksul katavad teda lehed.

Õigesti hooldatud puu on silmailuks kõigileNeljapäev, 18. veebruar 2010