Muuga PHAJ projektLembit Vali

OÜ Energiasalv juhatuse liige22.05.2012.a. Maardu RM

Projekti algatamise eeldused.

• Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018.

• Eesti taastuvanergia tegevuskava aastani 2020 Vabariigi Valitsuse 26.11.2010 korraldus nr.452

EnergiasalvSissejuhatus

Eesti vajab elektritootmise erinevate stsenaariumite analüüsi, kus leitakse parim lahendustipukoormus- ja reguleerimisjaamade ehitamiseks ning mille abil saaks vältida ebamõistlikening elektrihinda liigselt tõstvate investeeringute tegemist. Käesolev ettekanne on koostatudsooviga ärgitada antud diskussiooni ning kutsuda erinevaid osapooli kaasa mõtlemaTäna puuduvad Eestil sobilikud elektrijaamad, mis tagaks elektrisüsteemi töökindluse jatasakaalu. Meil pole oma avariireservjaamu, kiiresti käivituvaid üles- ja allareageerivaidelektrijaamu ega ka võimalust kaitsta oma elektriturgu hinna liigse kõikumise eest

Tipukatmiseks ja reguleerimiseks võimsuste rajamine Eestisse aastaks 2023. on möödapääsmatu

Defitsiidi katmine tipukoormuse ajal impordiga on problemaatiline seoses samaaegse defitsiidiganaabersüsteemides

Gaasijaam ei lahenda tipu katmise probleemi, kuna tipu ajal on reeglina gaasi tarbimine maksimaalne ningsuurt kogust gaasi ei ole võrgust tehniliselt võimalik anda. Gaasitarne Venemaalt ei ole kindel

Uute põlevkiviplokkide ehitamine ei ole majanduslikult efektiivne. Põlevkivist on majanduslikult kasulikum tootapõlevkiviõli

Sarnaselt teiste EL riikidega soovib Eesti suurendada taastuvenergia, sh tuuleenergia osakaalu. Reguleerivatejaamade puudumise tõttu tuulikuid aga täna elektrisüsteemi võimsusbilansis ei arvestata

Eesti on poliitiliselt väljendanud, et soovib oma energiasüsteemi lahutada Venemaast, kellest ollakse siianielektritootmises otseses sõltuvuses

Maagaasi või tema derivaatide tänasest tarbimisest suurema tarbimise korral tulebmajandusarvestustes arvesse võtta täiendavat tarbimist võimaldava infrastruktuurirajamisega kaasnevaid otseseid ja kaudseid kulusid ning sotsiaal-majanduslikke mõjusid

2

EnergiasalvElektrienergiajulgeolek

Elektrienergia julgeolek tähendab välisteguritest sõltumatut võimet tagada tiputarbimise ajal Eestis asuvate tarbijate elektriga varustamine. Elektrienergia julgeoleku tagamisel tuleb valikute tegemisel kahe peamise kriteeriumina arvestada pikaajaliselt (25 aasta jooksul) ühiskonnale majanduslikult kõige soodsamaid tootmisviise ja keskkonnamõjusid

Energiajulgeoleku tagamiseks peab:

riigi territooriumil asuma piisaval hulgal ja eelnimetatud peamistele kriteeriumidele vastavate tehnoloogiatega elektrijaamu koos nende elektrijaamade käitamiseks vajalike primaarenergia ressurssidega varustatusega, samuti elektrienergia ülekannet võimaldavaid ülekandeliine;

elektrisüsteemi juhtimisautomaatika ja –korraldus olema võimeline töötama isoleerituna naabersüsteemidest

olema tagatud primaarenergia allikate mitmekesisus, eelistades taastuvaid ehk ammendamatuid allikaid ammenduvatele kütustele

iseseisva, naabersüsteemidest sõltumatu elektrisüsteemi talitluse miinimumkestuseks peab olema vähemalt 1 aasta

3

Eesti koormusgraafik 2023.a.

Prognoositud suurim tarbimine on 1 800 MW tunnis1), seega tipujaama maksimaalne võimsus on 480 MW

41) Elektri tarbimine on prognoositud kasvama 1,1% aastas kuni 2023.a

1 600 tundi

Baaskoormus 1 320 MW

Uus 96 MW

Energiasalv

EnergiasalvKulu ühiskonnale, alternatiivide võrdlus

48

Ühiskonna kulude võrdlus tehnoloogiate vahel: kulude nüüdisväärtus/ toodetud MWh

Tuul ja balanseeritud tuul on odavaim viis toota elektrit ühiskonnale

*kaasa arvatud sotsiaal-majanduslikud mõjud

Energiasalv

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 20200

400

800

1,200

1,600

2,000

Tuuleparke tasakaalustavad jaamadTipukoormuse reservjaamadAvariireservjaamad

Balansseerimisvõimsuste vajadus

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2018 eeldab 1 800 MW uute võimsuste arendamist tuuleenergia tasakaalustamiseks ja tipukoormuse katmiseks

2018. aastaks peaks olema valmis ehitatud:

Tuuleparke tasakaalustavad jaamad: 900 MW

Tipukoormuse reservjaamad: 300 MW

Avariireservjaamad: 600 MW

Võimalused tuuleparke balansseerida teiste riikide elektrisüsteemidega on limiteeritud

Vajadus siseriikliku lahenduse järele

7

Kommentaar Reserv- ja balanseerimisvõimsuste vajadus 2011-2020.a

Riigi energiamajanduse arengukava: on vaja ehitada 1800 MW reserv- ja balansseerimisvõimsusi

MW

Energia salvestusseadmete kiire kasv

• Energiasüsteemi lisandub hulgaliselt ebaühtlase tootmisgraafikuga elektritootjaid

• Elektrisüsteemi tasakaalus hoidmiseks on vaja kiirelt reguleeritava võimsusega tootjaid

• Energiasalvestus on esiplaanil• Loodi EASE (Euroopa energiasalvestuse

assotsiatsioon), kuhu kuuluvad enamik Euroopa energiafirmasid.

• Energiasalv taotleb liikme staatust

Võimalikud rahastusallikadEL struktuurifondid 2014-2020

• EK on avaldanud ettepaneku EN-le ja EP-le energeetika infrastruktuuri rahastamiseks

• 9,1 miljardit EUR energeetikale• Eraldi piirkonnana on välja toodud Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu,

Poola ja Saksamaa.• Elektri osas eraldi välja toodud elektri salvestamine suures ulatuses(500

GWh) st. meie jaama tööpäevade arv oleks 83• Peetud läbirääkimisi KKM-ga ja MKM-ga projekti lülitamiseks Eesti poolt

esitatatavate projektide nimistusse• Projekti nõuetele vastavuseks tuleb tellida Eesti energiasüsteemi mudel

koos vajalike arvutustega• Peetud läbirääkimisi Taani firmaga Ea Energy Analyses töö teostamiseks.

Algandmete saamiseks peetud läbirääkimisi Fingrid OY ja Elering AS-ga

Energia salvestamise tehnoloogiad.

Akumulatsioonjaamade erinevad võimalused: Pumphüdroakumulatsioon (Pumped Hydro Storage), akupatareid, suruõhu akumulatsioonjaamad (CAES), termoakumulatsioon

PHAJ on efektiivseim ja odavaim energia salvestamise tehnoloogia; suures mahus elektrienergia akumuleerimiseks on ainus kommertskasutuses tehnoloogia hüdroakumulatsioon

EnergiaSalve PHAJ on alternatiividest tunduval odavam (608 EUR/ MW kohta ehk 850 USD/ MW kohta) ning võimaldab salvestada/ kasutada energiat pikemaks ajaks

10

EnergiaSalv

Energiasalv

Projekti arendaja: Energiasalv

11

Vardar Eurus

Norra munitsipaalettevõte Vardar A/S

Freenergy

Inve

stor

id

Vardar on kontsern kuhu kuuluvad hüdroelektrijaamad aastatoodanguga 3TWh , elektrivõrgud, kaugküte, energia kaubandus, tuuleenergia.

NEFCO on põhjamaade riiklik investeerimisfond, mis investeerib keskkonnasõbralikesse projektidesse. Fondi varade maht on 115 miljonit EUR

Organisatsiooni struktuurEnergiasalv

Projekti arendaja

OÜ Vooluenergia

Kompetents taastuvenergetika projektide arendamises ja juhtimises

OÜ 4E Tehnoinvest

Eesti erainvestorid

Proj

ekti

de

juht

imin

e

Kompetents graniidi kaevandamises

OÜ Vool on investeerimisettevõte, mille tegevusvaldkondadeks on energeetika ja graniidi kaevandamine

Energiasalv

12

Planeeritud võimsus 500 MWHinnanguline investeering 314 miljonit EUR: 628 tuhat EUR/Planeeritud tööaeg maksimaalsel võimsusel 12 tundiHüdroakumulatsioonijaam – efektiivseim lahendus balansseerimiseks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks

Järgmised sammud:

Osanike ringi laiendamine

Vee erikasutusluba.

Ehitushange EPCM meetodil.

Teostatud:

ǺF eeluuring jaama ehituseks

Merevee veehaarde eelprojekt

Teostatud geoloogiline uuring

Jõelähtme valla poolt on algatatud detailplaneering ja KSH(KMH täpsusega)

MKM-ga alla kirjutatud koostööleping

Tallinna Sadamaga on alla kirjutatud kavatsuste protokoll

Optimaalne logistiline asukoht graniidi realiseerimiseks

Ülemine veehoidla on Soome laht

Pump-hüdroakumulatsioonijaam Muugal.Lühiülevaade

Energiasalv

Energiasalv

13

PHAJ tööpõhimõte• Ülemine veemahuti on meri• Alumine veemahuti on 500 m sügavusel graniidis asuv kaeveõõs

(4,6 milj m3)• Alumise veemahuti ees asuvad turbiin-pumbad (4 tk) ja generaator-

mootorid (4 tk) koguvõimsusega 500 MW• Elektri tootmiseks lastakse merevesi läbi turbiinide alumisse

mahutisse• Elektri ületootmise korral või öise odava elektri hinna juures

pumbatakse merevesi samade seadmetega tagasi merre• Täisvõimsusel ühekordne maksimaalne tööaeg on 12 tundi• Juurdepääs seadmetele on planeeritud kaldtunneli kaudu• Ühendus elektrisüsteemiga on planeeritud Aruküla 330 KV alajaama

Energiasalv

14

Planeeritud asukoht (variant 1)

Kavatsuste protokoll territooriumi kasutuse kohta on alla kirjutatud

Maa-aluse mahuti täpne asukoht selgub ehituse käigus ja sõltub graniidis olevates rikketsoonidest

Muuga Sadam

Energiasalv

PHAJ asukoht (variant 2)

15

Energiasalv

Seadmete paigutus

16

Energiasalv

PHAJ läbilõigeEnergiasalv

EnergiasalvMiks hüdroakumulatsioonijaam on hea?

Tootmise üles- ja allareguleerimine tootmise ja tarbimise mittevastavuse korral

Tuuleparkide balanseerimine

Avariireserv

Vältimatu vajadus elektrisüsteemi seisukohalt

Elektrisüsteemi tarbimise tippude katmine ja öise miinimumi ajal koormuse tõstmine – süsteemi koormuse ühtlustamine

Alumise mahuti rajamisega väljatav graniit võimaldab teede katendites kasutades pikendada teede eluiga 10 aastat.

18

Elektrisüsteemi töökindluse tagamine

Energiasalv

EnergiasalvMiks hüdroakumulatsioonijaam on hea? (2)

Elektrihinna alandamineTipud väiksemaks ja odavamaks

Bilansienergia odavamaks

Uute töökohtade loomineEhitusperioodil – 150 inimest

Töötamisel – 30 inimest

Väliskaubanduse bilansi parandamineAvariireserv

Bilansienergia

Graniit

Ressursimaks kohalikule omavalitsusele, muud maksudVõimaldab täita Eesti taastuvenergia kohustust

Tuulegeneraatorite tasakaalustatav funktsioon

19

Positiivne mõju majandusele

Tänan tähelepanu eest!

Küsimused?