Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
AJALUGU 67nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
MUINASEESTLASTE ÜHISKOND JA ELU-OLU
1. Moodustage 5-liikmeline rühm.
1.1. Iga rühmaliige loeb läbi ühe osa õpikutekstist (lk 94–97) ja täidab vastavalt oma tekstile osa skeemis “Eesti muinasaja lõpul” (vt AJALUGU 67 lisa).
1.2.Lugege läbi tabelis esitatud seisukohad, arutage läbi seisukohti tõendavad või ümberlükkavad näited.
2.Täida tabel.
Seisukoht Näited, mis seisukohta tõendavad või ümber lükkavad
Eestlaste elukorraldus oli naabritega enam-vähem sarnane.
Muinaseestlaste kohta on meil mitmeid kirjalikke allikaid.
Eestlased olid osavad käsitöömeistrid.
Eestlased olid väga sõjakad kõigi naabrite suhtes.
3. Koosta loend allikatest, mille järgi saame teada muinaseestlaste elust.
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
AJALUGU 67LISA nimi: kuupäev:
Maakonnad:
Põlluharimine ja karjakasvatus
Haldusjaotus
Eestlaste nimed naabrite keeles: tšuudid
Sõjavägi ja relvad:
Linnused: Suhted naabritega: Üleloomulikud jõud:
Surnute austamine: Hingedepäev ja hingede austamineRahvaarv:
Juhid : Söök:Perekond:
Riietus:Kihistumine:
EESTI MUINASAJA LÕPUL
ELATUSALAD ASUSTUS ELU-OLUÜHISKONDLIK KORRALDUS
AJALUGU 68nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
ALGAB EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1
1. Tuleta meelde ristiusu levikuga seotud sündmusi Euroopas. Kirjuta kahte välimisse ringi olulisemad sündmused.
2. Vasta küsimustele.
Miks ristiusku levitati?
Kes sai vallutustest kõige rohkem kasu? Põhjenda oma vastust näidetega õpitust.
Eestlaste võitlus algas
1208
Ristius
u levitamine Põhja- ja Ida-Euroopas
Ristiusu levitamine Lääne-Euroopas
AJALUGU 69nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
ALGAB EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 2
1. Võrdle esimeste piiskoppide tegevust Liivimaal. Ühenda sobivad vastused.
2. Lõpeta laused.
Kronoloogia:1159 Lübecki linna rajamine1186 Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks1198 Berthold kaasab võitlusesse sõjamehed ja hukkub lahingus1199 Ristiusu levitamise võtab ette piiskop Albert1201 rajati Riia linn1202 loodi Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu
Kõige rohkem tegi ristiusu levitamiseks piiskop , sest
Minu arvates oleks tulnud ristiusku levitada sõjaga/rahumeelselt, sest
Meinhard
Berthold
Albert
Kuidas levitas ristiusku Tegevusest Läti Henriku kroonikas
Pidas vajalikuks ühendada vaimulikud ja ilmalikud jõud (diplomaatia, side kaupmeestega, suure hulga ristisõdijate värbamine jm)
Rahumeelne misjonitöö: isiklik eeskuju ja veenmine
Alustas meelitamise ja kingitustega, aga ristiusu püsimajäämiseks pidas vajalikuks kasutada jõudu
Liivlased põgenevad. Piiskopi kannab väle hobune põgenejate hulka. Kaks haaravad ta kinni, kolmas, nimega Ymaut, pistab ta selja tagant odaga läbi. Teised rebivad ta liigehaaval lõhki.
Piiskop tõi piiskopiaujärje oma ametisse-pühitsuse kolmandal aastal Ükskülast üle Riiga. Ta määras piiskopliku toomkiriku koos kogu Liivimaaga õndsaima jumalaema Maarja auks.
Segebergi kloostris oli auväärse eluviisiga ja austatud halli peaga mees, preester õndsa Augustinuse ordust. Ta tuli kaupmeeste seltsiga Liivimaale lihtsalt Kristuse pärast ja ainult jutlustama.
.
.
AJALUGU 70nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
ALGAB EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 3
1. Täida tabel. Kirjuta, kuidas muutis sõjategevuse algus Eestimaal erinevate inimeste elu (valik: munk, kaupmees, vanem, talupoeg, käsitööline, naine, laps).
2. Kujuta ette, et oled olnud osaline Ümera lahingus ja räägid nüüd oma mälestusi. Vali endale roll. Mälestustest rääkides kasuta järgnevaid lause algusi.
Eesmärgid sõjas
Sõja tagajärjed
Kuidas osalessõjas?
Kuidas muutis sõja puhkemine igapäevast elu?
Munk
Mina _______________ olin siis, kui Võnnu linnuse juures madin käis ______________
Sõjategevus algas, sest _____________________
Võrreldes sakslastega oli eestlaste relvastus _____________________
Alguses _____________________, seejärel aga _____________________
Eestlased kasutasid ära lahingus oma eelisena _____________________
Lahingu tulemuseks oli _____________________
Lahing tuli _________________ kasuks, sest _____________________
AJALUGU 71nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE 1
1. Miks eestlased kaotasid Madisepäeva lahingu?
2. Märgi tabelisse neli lahingu kaotamise põhjust. Alusta Sinu arvates kõige olulisemast ning selgita oma mõttekäiku.
3. Lõpeta lause.
• Loe võimalikud põhjused läbi.• Otsusta, millised neist on kõige tähtsamad, ning värvi need kastid.
Põhjendused
Abiväed ei jõudnud õigel ajal kohale
Sakslased haarasid lahingus initsiatiivi
Eestlased olid võidelnud juba kümme aastat ja
paljud vaprad mehed olid hukkunud
Eestlased ei suutnud ära kasutada oma eeliseid: ootamatu rünnak, hea
maastikutundmine
Eestlased ei suutnud kogu rinde ulatuses
pealetungile vastu seista ja taganesid
Eestlaste koostöö lahingus oli kehv
Sakslaste liitlasteks olid latgalid ja liivlased
Sakslased olid hästi relvastatud ja väljaõpetatud
Eestlaste vanem Lembitu langes
Kaotuse põhjus Selgitus
1.
2.
3.
4.
Eestlased kaotasid Madisepäeva lahingu, sest
AJALUGU 72nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE 2
1. Kujuta ette, et oled ühe maakonna vanem, kes peab otsustama, kas ühineda sõjakäiguga vaenlase vastu või mitte. Kirjuta loetelust välja sinu arvates olulised motiivid, võid neid ka ise juurde mõelda. Tee lõplik otsus. Põhjenda paarilisele tehtud valikut.
Võin osaleda, sest mehed on sõjategevuseks hästi välja õpetatud
Sõjaretke ajal on küla peaaegu ilma kaitseta
Sõjaretkel võib hukkuda palju mehi
Minu meestel on hea relvastus
Põldudel on vaja teha palju tööd, et talv üle elada
Sõda on kurnanud ära mitmed tugevad maakonnad
Ristiusu kombed on veidrad ja võõrad
Vaenlasi on väga palju
Minu linnus on hästi kindlustatud ja varustatud ning vajadusel saavad
naised-lapsed seal varju leidaSakslased ei pea oma lepetest kinni ja neid on vaja karistada
Koostöö on vajalik, et vaenlastest jagu saada
Sõjaretked pole veel minu küla laastama ulatunud
Motiiv 1
Motiiv 4
Motiiv 2
Motiiv 3
Motiiv 5 Motiiv 6
OTSUS:
AJALUGU 73nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE 3
Kirjelda eestlaste ristimist. Vali endale roll, kelle pilgu läbi sa sündmust kirjeldad. Kroonika autoriks võib olla munk, eestlaste vanem, sõjamees, kaupmees, taani sõjamees vms. Vaata ka õpiku illustratsiooni lk 103.
Kroonika autor : ______________________________
Sündmus toimus ______________________________
Eestlastesse kui paganatesse suhtun ______________________________________________
___________________________________________________________________________
Kroonika peatüki pealkiri: ______________________________________________________
Alapealkirjad: _______________________________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Kokkuvõte toimunust:Ristijateks olid (taanlased, saksa preestrid, rootslased) ________________________________
Ristimine toimus (kus?) ________________________________________________________
Ristimine viidi läbi (kuidas?) ___________________________________________________
___________________________________________________________________________
Ristimise tagajärjed ja kaasmõjud olid ____________________________________________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Sõnad, mille abil kirjeldan ristimist: ______________________________________________
___________________________________________________________________________
Mida/keda kujutan piltidel? _____________________________________________________
___________________________________________________________________________
Keda tsiteerin? Mis ideid tahan tsitaatide kaudu edasi anda? ___________________________
___________________________________________________________________________
AJALUGU 74 Animi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE: KORDAMISEKS
Leia tähesegadikust vasted.
G N I H A L A V E Ä P E S I D A M D R A H N I E M I D N A G U V Ü T F Z K A U P O K E J K X N I Z M A S F D N R C I R V E N E L A S E D A I I R S U N I L E B A T F Y R U T W J P G X W L Ü B E C K L Y A O
Hansakaupmeeste lähtepunkt teel Läänemerele
Liivimaal ristiusku kuulutanud rahumeelse loomuga piiskop
Linn, mis asutati 1201
Liivlaste vanem, kes läks üle sakslaste poolele
Maakond, kust algas ristisõdijate rüüsteretk eestlaste maal
Lahing, milles saavutatud võit andis eestlastele julgust ja jõudu edasi võidelda
Lahing, kus langes Lembitu ja veel mitu tähtsat eestlaste vanemat
Mees, kelle taanlased poosid seepärast, et ta laskis end ristida sakslastel
Eestlaste liitlased võõrvallutajate vastu võitlemisel
AJALUGU 74 Bnimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
EESTLASED ALISTATAKSE VÕÕRVÕIMULE: KORDAMISEKS
Leia tähesegadikust vasted.
M M O W S A L B E R T R O O M A I X U D F J N J N Q N E S L J M A L U H I L B E R T H O L D W A L U E O U A D I E R O T Q Y A L U D R O E D A D N E V A G Õ Õ M G U Ä Ä P E T O O J A M A A P L
Saar, mis oli sakslaste tugipunktiks kaubaretkedel Venemaale
Esimesed ristisõdijad Liivimaale toonud piiskop
1202 loodud ordu
Katoliku usu keskus, kus liivlaste vanem Kaupo sai paavstilt kiita liivi rahva ristiusu vastuvõtmise eest
Eestlaste linnus, mis süüdati ristisõjas
Linnus, mille vallutamine eestlaste ühendatud jõududel korda ei läinud
Piiskop, kes Eesti ja Läti alade allutamiseks alustas koostööd Taaniga
Linnus Lääne-Eestis, mille vallutasid rootslased
Linnus, mille vallutamise järel olid eestlased sunnitud tunnistama ristiusu ja läänest tulnud vallutajate tugevust
AJALUGU 75nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
VANA-LIIVIMAA JA SELLE VALITSEJAD 1
1. Võrdle Vana-Liivimaad ja keskaegset Euroopat.
Läänikorra kehtestamine
Kokkuvõtteks:
Ühised jooned Eripära, iseärasused
Feodaalne killustatusÜhised jooned Eripära, iseärasused
UsueluÜhised jooned Eripära, iseärasused
AJALUGU 76nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
VANA-LIIVIMAA JA SELLE VALITSEJAD 2
Talupoeg jutustab muudatustest oma elus pärast võõrvõimu tulekut.
1. Lõpeta laused.
2. Kirjuta kokkuvõte eestlaste elus toimunud muutustest.
Muutusi ei toimunud peaaegu
Muutusi ei toimunud seetõttu, et
Peamised muudatused eestlaste elus toimusid
Valitsejateks on nüüd
Maksudena maksame
Kohustuslik on veel
Maale rajatakse
Igapäevaseselus on muutunud
Tööriistad jamaaharimisviisid
Me peame uskuma
AJALUGU 77nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
VANA-LIIVIMAA SISEOLUD
1. Märgi kolmnurga külgedele põhjused, mis tekitasid tülisid võõrvõimude vahel.
2. Kes kolmest võõrvõimust oli kõige tugevam? Põhjenda oma arvamust.
3. Mis oli ordu, vasallide ja piiskoppide omavaheliste tülide peamine põhjus?
Ordu
Vasallid Piisko
pid
Erinevate võimude tugevus olenes:
AJALUGU 78 Animi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
1. Jaota loendis esitatud sõnad vastavalt sellele, kas need sobivad Jüriöö ülestõusu alguse, Jüriöö ülestõusu käigu või Jüriöö ülestõusu tulemuste kirjeldusse. Iga sõna võid kasutada üks kord.
2. Ennusta, mis toimus ülestõusu alguses. Täida tabeli lahtrid Mis sa arvad juhtuvat? ja Mille põhjal sa seda arvad?
3. Leia õpikust (lk 119) või muust allikast, mis tegelikult juhtus ja täida tabeli viimane lahter.
4. Aruta oma tabelit kahe kaaslasega, kes täitsid sama töölehte.
5. Valmista ette Jüriöö ülestõusu alguse tutvustus. Tutvusta ka oma oletusi.
Priius, tulekahju, läänimees, laager, Turu foogt, meri, moonakott, Vesse, linnus, mungaklooster, sakslased, pantvangid, rahapuudus, müümine, varandus.
Jüriöö ülestõusu käik:
Jüriöö ülestõusu tulemused:
Jüriöö ülestõusu algus:
Jüriöö ülestõusu algus
Mis sa arvad juhtuvat? Mille põhjal sa seda arvad? Mis tegelikult juhtus?
AJALUGU 78 Bnimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
1. Jaota loendis esitatud sõnad vastavalt sellele, kas need sobivad Jüriöö ülestõusu alguse, Jüriöö ülestõusu käigu või Jüriöö ülestõusu tulemuste kirjeldusse. Iga sõna võid kasutada üks kord.
2. Ennusta, mis toimus ülestõusu käigus. Täida tabeli lahtrid Mis sa arvad juhtuvat? ja Mille põhjal sa seda arvad?
3. Leia õpikust (lk 119) või muust allikast, mis tegelikult juhtus ja täida tabeli viimane lahter.
4. Aruta oma tabelit kahe kaaslasega, kes täitsid sama töölehte.
5. Valmista ette Jüriöö ülestõusu käigu tutvustus. Tutvusta ka oma oletusi.
Priius, tulekahju, läänimees, laager, Turu foogt, meri, moonakott, Vesse, linnus, mungaklooster, sakslased, pantvangid, rahapuudus, müümine, varandus.
Jüriöö ülestõusu käik:
Jüriöö ülestõusu tulemused:
Jüriöö ülestõusu algus:
Jüriöö ülestõusu käik
Mis sa arvad juhtuvat? Mille põhjal sa seda arvad? Mis tegelikult juhtus?
AJALUGU 78 Cnimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
1. Jaota loendis esitatud sõnad vastavalt sellele, kas need sobivad Jüriöö ülestõusu alguse, Jüriöö ülestõusu käigu või Jüriöö ülestõusu tulemuste kirjeldusse. Iga sõna võid kasutada üks kord.
2. Ennusta, missugused olid Jüriöö ülestõusu tulemused. Täida tabeli lahtrid Kuidas ülestõus sinu arvates lõppes? ja Mille põhjal sa seda arvad?
3. Leia õpikust (lk 119) või muust allikast, mis tegelikult juhtus ja täida tabeli viimane lahter.
4. Aruta oma tabelit kahe kaaslasega, kes täitsid sama töölehte.
5. Valmista ette Jüriöö ülestõusu tulemuste tutvustus. Tutvusta ka oma oletusi.
Priius, tulekahju, läänimees, laager, Turu foogt, meri, moonakott, Vesse, linnus, mungaklooster, sakslased, pantvangid, rahapuudus, müümine, varandus.
Jüriöö ülestõusu käik:
Jüriöö ülestõusu tulemused:
Jüriöö ülestõusu algus:
Jüriöö ülestõusu tulemused
Kuidas ülestõus sinuarvates lõppes? Mille põhjal sa seda arvad? Kuidas ülestõus lõppes?
AJALUGU 79nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
VANA-LIIVIMAA LINNAD 1
1. Pane kirja, keskaegse linna tähtsamad osad:
2. Võrdle keskaegset linna ja küla Liivimaal. Täida tabel.
2.3.4.5.6.
1.
Küla Linn
Reeglid,normid
Juhtimine
Elamud
Elanikud
Elaniketegevusalad
Elu-olu
AJALUGU 80nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
VANA-LIIVIMAA LINNAD 2
1. Loe läbi väljavõte Tallinna kanepipunujate tsunfti põhimäärusest (1462. a).
2. Milliseid reegleid pidi meister järgima?
Esiteks, kes meie ametisse tahab õpipoisiks astuda, peab olema ausate vagade vanemate laps ja ei tohi olla kellegi pärisoma./---/
Ükski sellidest meie ametis ei tohi esmaspäeva pidada, teeb ta seda ja jätab meie töö tahtlikult kõrvale, peab ta iga päeva pealt maksma trahvi 6 sillingit. /---/
Kes meie ametist kaupmehele kanepit ketrab, peab iga kaalu ketramise eest võtma mitte vähem kui 1 riia marga ja kahanemiseks iga kaalu kohta ühe leisika puhast ropsitud kanepit. Kes meie ametis oldermani (juhi) käsu täitmata jätab ja mitte ei ilmu, kui teda kutsutakse,/--- /peab maksma trahvi /--- /iga korra pealt, mil ta eksinud.Kes meie ametist töösulast tarvitab, peab olema ettevaatlik, et ta head heiet valmistaks, et üldsuse kasud kaitstud oleks. Kõigist trahvi- ja karistuserahadest, mis meie skraas üles tähendatud, peab raad poole enesele saama ja teine pool läheb ametile /---/.
H. Kruus. Eesti ajaloo lugemik. Tartu 1924. Lk 124–129
3. Miks kehtestati meistrile niisugused reeglid?
4. Kirjelda keskaegse käsitöömeistri elu Tallinnas, Tartus, Pärnus või Viljandis. Räägi kindlasti 1) meistriks saamisest, 2) linnaelu headest ja halbadest külgedest, 3) tsunftikorrast, töötamise reeglitest ja kauba müümise võimalustest.
AJALUGU 81nimi: kuupäev:
Leppige kokku, kes missugust osa õpiku peatükist “Vana-Liivimaa linnad” loeb. Loe läbi oma tekstiosa ja kirjuta välja olulisemad märksõnad. Otsusta, millised on tähtsamad, et täita alumine rida skeemis. Igaüks koostab oma kokkuvõtva lause.
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
VANA-LIIVIMAA LINNAD 3: RÜHMATÖÖ (4-LIIKMELISED RÜHMAD).
PealkiriVANA-LIIVIMAA LINNAD
Kokkuvõttev lause
Valitsemine Tähtsamad linnad Kaubad Elanikud
Sisseveetavad kaubad Väljaveetavad kaubad
AJALUGU 82nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
SKANDINAAVIAMAADE RISTIUSUSTAMINE 1
1. Vaata 3–4 minuti jooksul teksti kohta käivaid illustratsioone ja esiletõstetud pealkirju ning mõisteid (õpik lk 94–97). Sulge õpik.
2. Koosta nähtu põhjal vähemalt kolm küsimust. Loe paarilisele oma küsimused ette ja pane endale kirja paarilise küsimused.
3. Grupeerige koos küsimused kolmeks alateemaks (vajadusel küsi abi õpetajalt).
4. Ava uuesti õpik. Lugege vaheldumisi läbi tekst lk 94–97 ning tee pliiatsiga märk küsimuse juurde, millele leidsid vastuse.
5. Küsi õpetajalt vastuseta jäänud küsimuste kohta infot või uuri teatmeteoseid, lisamaterjale, et saaksid vastused kõikidele küsimustele.
Minu küsimused Naabri küsimused
I teema
II teema
III teema
AJALUGU 83nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
SKANDINAAVIAMAADE RISTIUSUSTAMINE 2
Koosta töölehe AJALUGU 80 ülesande 2 iga alateema kohta 3–5 lauseline kokkuvõte.
I teema
II teema
III teema
PÜHAKUTERAAMAT
ENEKE
ROOTSI
AJALOO
RADADEL
ENE
Kuidas toimis elu Skandinaavia maades enne riikide tekkimist?
Küsin nõu linnaraamatukogust.
Uurime klassi raamatuid.
Mis otsisõnadega Internetist materjali leida?
Kas ristiusustamine läks Soomes lihtsalt või veriselt?
Mis on Kalmari unioon?
Kes on tuntumad Soome kaitsepühakud?
...
AJALUGU 84nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
VENEMAA SAATUSLIKUD SAJANDID
1. Paiguta sündmused jadasse. Kontrolli tulemust õpiku järgi lk 82–89.
A. Kiievi vallutamine mongolite poolt (Batu-khaani poolt)B. Kodusõjad vürstiriikide vahelC. Mongolite sissetung ja rüüsteretked VenemaalD. Moskva tõus ja vabanemine mongolite ülemvõimu altE. Venemaa kindlustab oma seisundit: tsaar abiellub Bütsantsi
printsessiga, ehitatakse üles MoskvaF. Vladimiri-Suzdali ja Novogordi vürstiriikide tõusG. Vürstid peavad maksma Kuldhordi valitsejatele andamit
Venemaast saab taas suurriik
Vene riigi killunemine väiksemateks vürstiriikideks
AJALUGU 85nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK 1
1. Lõpeta laused. Lisainfot leiad Internetist ja teatmeteostest (nt ENEKE).
Leedu naabrid on ___________________________________________________________
Leedu lipuvärvid on _________________________________________________________
Leedu iseseisvuspäeva puhul _______________________ (millal?) lehvivad lipud ka Eestis.
Leedu rahaühik on ___________ Tänapäeva Leedu pealinn on _______________________
Eesti rahvas kuulub ______________________ hõimude hulka, leedulased aga __________
_________________________ hõimude hulka. Eesti ja Leedu varane ajalugu (esimeste
inimeste saabumisest ristisõdijate tulekuni) on sarnane: näiteks _______________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
Suurimaks erinevuseks Eesti ja Leedu vanema ajaloo vahel on ________________________
__________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
Esimest korda mainiti kirjalikult Leedut 1009. a p.Kr. Annales Quedlinburgenses. Leedu keel on üks vanimaid Euroopas.
Leedu vapp
NORRA
SOOMEROOTSI
EESTI
VENEMAA
LÄTI
LEEDU
POOLA
SAKSAMAA
TAANI
Leedu ala vanimad inimasutuse jäljed
pärinevad hilispaleoliitikumist (X–IX
aastatuhandel e. Kr.). Mesoliitikumis levis
Leedu lõunaossa Neemeni kultuur ja
põhjaossa Kunda kultuur. Neoliitikumis
(alates IV aastatuhandest e. Kr.) asendus
Kunda kultuur Narva kultuuriga. III
aastatuhande II poolel saabusid Leedusse
nöörkeraamikakultuuri hõimud. Nende
hõimude segunemisel sealsete varasemate
asukatega kujunesid baldid. Hakati karja
kasvatama ja maad viljelema. II aastatuhande II veerandil e.Kr. hakati
pronksi kasutama. I aastatuhandel e. Kr.
tekkis kindlustatud asulaid, aastatuhande
keskpaiku hakati kasutama rauda. II
aastatuhande algussajanditest on teada
umbes 700 linnust.
Leedu lipp(värvi ise)
AJALUGU 85LISA
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
Kunda kultuur
Varamesoliitikum Hilismesoliitikum
Narvakultuur
Vara-neoliitikum Keskneoliitikum
Keraamikaga kiviaegKeraamikaeelne kiviaeg
Elupaigad jõgede ja järvede kallastel ning mererannas
Mets- ja mereloomade jahtimine, kalastus siseveekogudel ja merel ning korilus
Aastaringne külaSesoonne küla
Metsloomade jahtimine, kalastus siseveekogudel ja korilus
Nöörkeraamika kultuurielupaigad valdavaltkaugemal suurtestveekogudest
Nöörkeraamika kultuurismaaviljelus jakarjakasvatus ningmets- ja mereloomadejahtimine. Kalastussiseveekogudel ja merel
Nöörkeraamika kultuurispeamiseks asustus-üksuseks talu
Kammkeraamika kultuurArheoloogiline
kultuur
Periood
Asustusviis
Majandusviis
Peamineasustusüksus
Nöörkeraamika kultuur
Hiline kammkeraamikaTüüpilinekamm-
keraamika
Hilisneoliitikum
Mets- ja mereloomade jahtimine, kalastus sise-veekogudel jamerel, korilusningmarginaalnemaaviljelus
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK 2
AJALUGU 86nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK 3
1. Täida skeem.
2. Võrdle skeemi paarilisega. Kas leidsite sarnased või erinevad probleemid? Milliseid lahendusvariante vürstile pakkusite?
Leedu vürstidel oli palju raskeid probleeme, mille lahendamisest olenes nende võimul püsimine.
Milline on Sinu arvates vürst Mindaugase kõige tähtsam ülesanne riigi valitsemisel?
Millist kasulikku infot leidsid selle probleemi kohta õpikust lk 90?
Mida kasulikku oskad oma kogemustest või ajaloos õpitu põhjal veel soovitada?
Probleemi kolm lahendusvarianti:
Missugune on sinu arvates parim lahendus? Miks?
AJALUGU 87nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK 4
1. Jagage õpiku tekst (lk 90–93) nelja rühmaliikme vahel ära ning lugege tekst läbi.
2. Jutusta teistele rühmaliikmetele, mida sa teada said.
3. Iseloomusta kolme Leedu valitsejat (Gediminas, Algirdas, Jogaila, Vytautas) vähemalt kahe lausega.
4. Kirjuta mullidesse, millest olenes keskaegse valitseja tugevus ja milliste raskustega tuli tal kokku puutuda.
A.
B.
C.
AJALUGU 88nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK 5
1. Minu arvates oli kõige tublim Leedu Suurvürstiriigi valitseja _____________________________, sest
2. Jagage arvamusi Leedu vürstiriigi parimast valitsejast rühmakaaslastega. Kas kõik rühma liikmed on samal arvamusel?
3. Too veel ajaloost näiteid, kus ühte ja sama inimest (valitsejat) on hinnatud erinevalt.
GediminasVytautasJogaila
AJALUGU 89nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
INDIA 1
1. Meenutage koos rühmakaaslastega, mida teate India kohta. Täida tabel.
Leia naaberrühmast endale paariline ja võrrelge tabeleid. Täienda oma tabelit.
2. Esitage küsimusi õpiku teksti kohta, mida kohe lugema hakkate. Mida tahaksite India kohta veel teada saada?
3. Jaotage rühmakaaslastega õpiku 35. peatüki “India” alapeatükid lk 32–35. Pane kirja kolm kõige olulisemat tarkust, mida sa oma alapeatükki lugedes teada said. Jaga seda rühmakaaslastega.
Usk Loodus Elu-olu Kultuur
India I aastatuhandel Moslemite ülemvõim Suurmogulite riik Kultuur ja kaubavahetusmoslemite ülemvõimu ajal
AJALUGU 90nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
INDIA 2
1. Pane kirja India sarnasused ja erinevused võrreldes Euroopa riikidega sel perioodil.
Sarnasused Erinevused
naaberriikide vallutamine tugevamate naabrite poolt
kloostrite rajaminekillustatus
suured jumalatele pühendatud hooned
islam
i kult
uuri m
õjutus
ed
inimeste eristamine sünnipära järgi
käsitöö
mitu us
ku ko
os
kastisüstee
m sanskriti keel
matemaatika kõrgel tasemel
usk hingede taaskehastumisse
kauplemine araablaste vahendusel
mogulite riik
Dehli sultanaat
kultuuride ühtesulamine
AJALUGU 91nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
INDIA 3
1. Kujutle, et oled Euroopa kaupmees, kes on jõudnud mereteid mööda India kaubalinna Kalikutti. Sinu ülesanne on kokku osta võimalikult tulutoovaid kaupu. (Vt kaarti õpikust lk 33.)
Koosta paarilisega dialoog kauplemisest turul. Dialoogi koostamisel mõtle järgmistele küsimustele:
Mille poolest erineb ja mille poolest sarnaneb kauplemine idamaades kauplemisega näiteks Hansa Liidus või keskaegses linnas (vt varem õpitud materjale)?
2. Esitage klassikaaslastele oma dialoog ja kuulake ära teiste dialoogid.
Kõige osavam kaupleja oli minu arvates ____________________________, sest _________
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________
______________________________________________________ Kõige tulusamad kaubad,
mida Indiast tuua, olid ________________________________________________________
___________________________________________________________________________
Kuidas leiad tee turule ja vajaliku kaupmehe juurde? Kas
oled üksi või abilis(t)ega? Kus asub kaubalett turul?
Tervitamine – kuidas tervitad sina ja milliseid
väljendeid võib kasutada India kaupmees?
Mida soovid osta – millised kaubad sind huvitavad? Mida soovib kaupmees sulle eelkõige müüa? Kuidas kaupled hinna üle? Kui palju sa tahad mingit kaupa osta?
Kuidas kokkuleppele jõuate? Kas jäid kauplemisega rahule või otsid teisi võimalusi, et saada kaupa odavamalt?
Kuidas tasud kaupade eest? Millised on rahad, millega sa maksad?
Lahkuminek ja tänamine.
Kuidas toimetatakse kaup sinu laevale?
AJALUGU 92nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
HIINA 1
1. Loe läbi Konfutsiuse õpetussõnu. Seleta mõnda neist oma sõnadega.
Võlts sõna vägi rikutud
tühine kannatamatus suured kavad rikutud
Viga on ometi ei paranda
sellest ütlen viga
Zilu küsis, kuidas valitsemisasju ajada.
Õpetaja ütles: „anda eeskuju ergutada“
Zilu küsis veel.
Õpetaja ütles: „mitte tüdida“
Kõik põlgavad teda uuri kindlasti põhjust
kõik armastavad teda uuri kindlasti põhjust
Oilis nõuab endalt
lihtinimene nõuab teistelt
Opetaja ütles: „head inimesed valitseksid sada aastat riiki suudaksid jagu saada halbadest surmanuhtlust poleks vaja tarvitada
Kui siirad sõnad need on!“
1 2
3
65
4
AJALUGU 93nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
HIINA 2
1. Pane kirja viis tähtsamat põhimõtet, mis iseloomustavad Hiina keisrite valitsemist. (Vajadusel loe juurde õpikust lk 28–29.)
2. Miks oli Hiina riigi valitsejatel kasulik juhinduda Konfutsiuse õpetusest?
AJALUGU 94nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
HIINA 3
Tuleta meelde! Vajadusel leiad abimaterjali õpikust lk 29–30 ja 84–85.
Miks pidasid paljud eurooplased Marco Polo jutte väljamõeldiseks?Miks oli keskajal reisimine kaugetesse maadesse haruldane?Mille poolest erines Hiina Euroopa riikidest?
A. Millistel maadel elasid mongolid?B. Milline oli nende eluviis?C. Millised olid mongolite peamised elatusalad?D. Kuidas vallutasid mongolid läänepoolseid alasid?E. Kes olid mongolite kuulsamad juhid?F. Miks õnnestus mongolitel vallutada suuri alasid väljaspool oma maad?G. Milliste märksõnadega iseloomustada mongolite ülemvõimu?H. Millal algas ja millal lõppes mongolite ülemvõim Venemaal?I. Kuidas püüdis Hiina riik end kaitsta põhjapoolsete rändhõimude eest?J. Miks see ei õnnestunud?
Muudatused, mille tõid kaasa mongolitest vallutajad:
Kuidas õnnestus Marco Polol mongolite valitsemise ajal Hiinas tähtsaks meheks tõusta?
Loetle Hiina tähtsamad leiutised : Kuidas jõudsid hiinlaste leiutised Euroopasse?
Mongoli sõdalane
AJALUGU 95Animi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
MONGOLID 1
1. Loe läbi väited ja märgi tabelisse, kas väide on sinu arvates õige (+) või vale (-).
2. Loe tekst läbi. Vaata, kas mõnes küsimuses on sinu arvamus nüüd muutunud.
Mongolite maal asusid keskajal suured asulad – linnad ja külad.
Mongolid ütlesid, et õige sõdalane on hobuse sadulas sündinud poiss. Sellegarõhutati ratsutamisoskuse tähtsust.
Mongolite loodud riik oli suurem kui Karl Suure riik.
Mongolid olid vaprad sõjamehed. Nad tulid toime ka suurte linnade vallutamisega.
Kuldhordiks nimetatakse Tšingis-khaani ihukaitset.
Kõige suurem väeüksus mongolite vägedes oli musttuhatkond.
Mongolite ülemvõim oli allutatud rahvastele piinav ja laastav.
Kõige suurem vallutaja oli Batu-khaan.
Mongolid olid rändrahvad ehk nomaadid. Suurte lamba- ja hobusekarjadega rändasid nad Mongoolia lõpututes steppides. Mongolid elasid telkides ja paikseid asulaid neil polnudki. Hobune oli neile sama tähtis kui araablastele kaamel. Hobuse piim ja liha kõlbasid söögiks ja joogiks, nahk kehakatteks. Ka sõda pidasid mongolid ratsa. Mongolid olid suurepärased ratsanikud. Nende sõjavägi oli väga liikuv, ratsanikud aga osavad vibukütid.
Mongolid elasid hõimudena, millest aja jooksul kujunesid hõimuliidud. Hõimude eesotsas seisid vürstid – khaanid. Lihtmongolite hulgast hakkasid esile kerkima ülikud – nojoonid. Khaanidele ja nojoonidele kuulusid tohutud loomakarjad.
Mongolid sõdisid omavahel üsna sageli. Naaberhõimult loodeti saada röövsaaki ja võtta ära karjamaad. Võitlustes tõusis esile sõjapealik Temutšin, kes võttis endale nimeks Tšingis-khaan. Tšingis-khaani juhtimisel korraldasid mongolid ümber oma sõjaväe ning asusid vallutama rikkaid naabermaid.
Sõjaväe organiseerimisel võttis Tšingis-khaan eeskuju Hiinast. Ratsavägi jagati kindla suurusega üksustesse. Suurimad olid musttuhatkonnad (10 000 ratsanikku). Musttuhatkonnad jagunesid omakorda tuhatkondadeks (1 000 ratsanikku), tuhatkonnad jälle sadakondadeks ja sadakonnad veel kümmekondadeks. Sõjaväes valitses raudne distsipliin. Lahingus argust üles näidanud väeosad hukati ja selles hirmus sõdisid mongolid väga vapralt.
Kõiv, Naber, Raudkivi, Ritson. Keskaaja ajalugu. Tallinn 1995, lk 206–208
Väide Ennelugemist
Pärastlugemist
AJALUGU 95Bnimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
MONGOLID 1
1. Loe läbi väited ja märgi tabelisse, kas väide on sinu arvates õige (+) või vale (-).
2. Loe tekst läbi. Vaata, kas mõnes küsimuses on sinu arvamus nüüd muutunud.
Mongolite maal asusid keskajal suured asulad – linnad ja külad.
Mongolid ütlesid, et õige sõdalane on hobuse sadulas sündinud poiss. Sellegarõhutati ratsutamisoskuse tähtsust.
Mongolite loodud riik oli suurem kui Karl Suure riik.
Mongolid olid vaprad sõjamehed. Nad tulid toime ka suurte linnade vallutamisega.
Kuldhordiks nimetatakse Tšingis-khaani ihukaitset.
Kõige suurem väeüksus mongolite vägedes oli musttuhatkond.
Mongolite ülemvõim oli allutatud rahvastele piinav ja laastav.
Kõige suurem vallutaja oli Batu-khaan.
Lühikese ajaga olid mongolid allutanud tohutu maa-ala. Lisaks Mongooliale kuulusid neile ka Hiina, Kesk-Aasia, Lääne-Siber ja Volgamaa stepid, enamik Venemaast, Pärsia ja Mesopotaamia. Nime poolest oli kõigi nende alade valitsejaks suurkhaan. Tegelikult olid aga võimul väepealikud, kes vallutusretki juhtisid. Peagi said nende valdustest sõltumatud riigid, mis omavahel tihti sõdisid. Üks sellistest riikidest oli Kuldhord. Kuldhordi rajas Batu-khaan (Tšingis-khaani pojapoeg), see ulatus Doonaust Lääne-Siberini.
Mongolite vallutused olid väga verised ja laastavad. Vägede liikumisteed tähistasid linnade varemed, purustatud niisutuskanalid ja tammid, peavarjuta jäänud inimesed. Kui aga võitlused läbi olid, polnud mongolite ülemvõim kuigi kurnav. Kohalikele kehtestatud maksud polnud eriti kõrged ja oma kombeid kohalikele elanikele peale ei surutud. Mongolid ise moodustasid vallutatud maades väikesearvulise ülemkihi, mis aja jooksul kohalike ülikutega ühte sulas.
Kõiv, Naber, Raudkivi, Ritson. Keskaaja ajalugu. Tallinn 1995, lk 206–208
Väide Ennelugemist
Pärastlugemist
AJALUGU 96Animi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
MONGOLID 2
1. Värvi kaardil mongolite poolt vallutatud territooriumid eri värvidega.
2. Iseloomusta pildil kujutatud Tšingis-khaani:
a) väejuhinab) riigimehenac) inimesena
Millised omadused pidid tal olema, et tõusta mongolite juhiks? Mille põhjal sa otsustad? Kirjelda vastavaid osi tekstis või jutusta, kuidas pilt seda tõestab.
Krakov NovgorodTver
Koselsk
Kiiev RjazanVladimirJaroslavl
Bolgar
Sarai
UrgentšBuhhaara
SamarkandMerv
Bagdad
Tabriz
KarakorumDadu
Mongolite riik Tsingis-khaani surma järel Kuldhord Mongolite esialgne asula
AJALUGU 96Animi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
MONGOLID 2
1. Värvi kaardil mongolite poolt vallutatud territooriumid eri värvidega.
2. Iseloomusta pildil kujutatud Tšingis-khaani:
a) väejuhinab) riigimehenac) inimesena
Millised omadused pidid tal olema, et tõusta mongolite juhiks? Mille põhjal sa otsustad? Kirjelda vastavaid osi tekstis või jutusta, kuidas pilt seda tõestab.
Krakov NovgorodTver
Koselsk
Kiiev RjazanVladimirJaroslavl
Bolgar
Sarai
UrgentšBuhhaara
SamarkandMerv
Bagdad
Tabriz
KarakorumDadu
Mongolite riik Tsingis-khaani surma järel Kuldhord Mongolite esialgne asula
AJALUGU 97nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
AMEERIKA VANAD KÕRGKULTUURID
1. Tuleta meelde, mis on kõrgkultuur. Täida selle kohta definitsioonikaart.
2. Jagage tekst (õpik lk 36–39) kolmeks. Igaüks loeb ühe osa Ameerika kõrgkultuuri kohta. Täida oma osa tabelist. Jutusta loetud kõrgkultuurist rühmakaaslastele. Täida kogu tabel.
Kõrgkultuur ________________________________________________________________
__________________________________________________________________________
Ameerika kõrgkultuuride ühisteks joonteks on ____________________________________
__________________________________________________________________________
Ameerika kõrgkultuuride eripäraks on ___________________________________________
__________________________________________________________________________
KÕRGKULTUURMõiste
Mis iseloomustab?
Mis iseloomustab?
Mis iseloomustab?
Näide 1 Näide 2 Näide 3
Mis iseloomustab?
Mis see on?
Kõrgkultuur ja selle asukoht
Peamised tegevusalad
Tähtsamad kultuuri-saavutusedUsk
Kuidas saavutati võim ja korraldati ühiskond?
AJALUGU 98nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
TEHNIKA ARENG KESKAJA LÕPUL 1
1. Jagage tekst vastavalt alateemadele osadeks. Iga rühmaliige loeb läbi ühe alateema.
2. Täitke tabel leiutiste kohta. Hinnake leiutiste tähtsust viie palli süsteemis (kõige tähtsam 5, kõige vähem tähtis 1).
3. Arutlege klassis, mida tõid endaga kaasa tehnilised uuendused ja kas kõik leiutised olid positiivsed.
Meie arvates oli kõige olulisemaks leiutiseks ______________________________________,
sest _______________________________________________________________________
Kuidas tehti töö enne leiutise kasutamist?
Kuidas leiutis muutis inimeste elu? Põhjendus hinnangule.Leiutis
Hin
nang
123451234512345123451234512345
Pealtvoolu vesiratas
Kompass
Trükikunst
Raua sulatamisel suudeti saavutada temperatuur, mille tõttu raud muutus pehmeks. Rauda töödeldi alasi ja haamri vahel tagudes.
Laevadena kasutati madala põhjaga kogesid. Need ei suutnud sõita avamerel, aga sobisid kaupade veoks rannikulähedastes vetes.
Tulirelvade tõttu kaotasid keskaegsed kindlused oma tähtsuse. kasvas jalaväe tähtsus, rüütlite väe tähtsus langes. Sõjad muutusid verisemaks.
AJALUGU 99Animi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
TEHNIKA ARENG KESKAJA LÕPUL 2: TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE
1. Tuletage meelde, millistele materjalidele kirjutati enne paberi leiutamist.
2. Tutvuge õpiku tekstiga (lk 11) ja täitke skeem.
3. Koosta skeemi põhjal tekst, milles arutled trükikunsti tähtsuse üle.
Miks võib trükikunsti leiutamist pidada inimkonna üheks
tähtsaimaks leiutiseks?
Haridus
Kontrolli nõrgenemine ühiskonnas
Teadus Mõtete levik
vabadus trükkida omi mõtteidõpikute trükkimine
teadmiste kasvarengutempo ühiskonnas kasvas uute ideede kiire levik
kriitika valitsejate ja kiriku suhtessuured tiraažid
trükitud materjalide levikut polepeaagu võimalik takistada
lugemisoskuse levikvõimalik levitada uusi teadmisi
AJALUGU 99Bnimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
TEHNIKA ARENG KESKAJA LÕPUL 2: TRÜKIKUNSTI LEIUTAMINE
1. Tuletage meelde, millistele materjalidele kirjutati enne paberi leiutamist.
2. Tutvuge õpiku tekstiga (lk 11) ja täitke skeem.
3. Koostage paarilisega trükimasina kasutamise õpetus (vaata skeemi õpikus lk 10).
Miks võib trükikunsti leiutamist pidada inimkonna üheks
tähtsaimaks leiutiseks?
Haridus
Kontrolli nõrgenemine ühiskonnas
Teadus Mõtete levik
vabadus trükkida omi mõtteidõpikute trükkimine
teadmiste kasvarengutempo ühiskonnas kasvas uute ideede kiire levikkriitika valitsejate ja kiriku suhtessuured tiraažid
trükitud materjalide levikut polepeaagu võimalik takistadalugemisoskuse levikvõimalik levitada uusi teadmisi
AJALUGU 100nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
MUUTUSED MAJANDUSES JA ÜHISKONNAS
1. Lugege õpikust läbi tekst lk 12–15. Tõmba pliiatsiga joon alla sõnadele, mille tähendus on lause või lõigu mõistmiseks väga oluline. Leia nendele sõnadele seletus.
2. Iga rühmaliige saab õpetajalt ühe keskaegse inimese rolli. Arutage rühmas, kuidas iga rolli esindaja elu keskaja lõpul muutus.
3. Täitke tabel.
4. Nimetage viis muudatust inimeste elus keskaja lõpul. Iga väite kohta kirjutage ka üks näide.
Roll ja töö nimetus Töö kirjeldus Selgitus, kuidas muutuselu keskaja lõpul
tara
AJALUGU 100LISA
MUUTUSED MAJANDUSES JA ÜHISKONNAS
Talupoeg – harin maad, et toita ära oma pere ja maksta maaisandale makse. Tulevik on üsna ebakindel, sest omanik on hakanud üha rohkem rentnikke ära ajama ning põllumaade asemele luuakse lambakarjamaad.
Käsitööline – olen meister, kes sepistab relvi, kuid nüüd on tööd üha vähem. Mõõkade ja raudrüüde tellimine on vähenenud, uute relvade tootmiseks tuleks kõik ümber korraldada.
Kaupmees – kauplemisest saadud tulu paigutasin sellesse, et ostsin kokku villa ning palkasin külast inimesed. Nad olid nõus teatud tasu eest villa lõngaks ketrama. Leidsin ka kangrud, kes villast riide koovad.
Feodaal - üha rohkem on kaupu, mida tahaksin osta kaupmeestelt, kuid talupoegade-rentnike teenitud rahast ei jätku. Sestap leppisin kaupmehega kokku, et müün talle villa.
Kuningas - minu edukust määratakse selle järgi, kui palju ma suudan uusi maid vallutada. Ma andsin korralduse ette valmistada hästi väljaõpetatud ja relvastatud vägi. Selleks on vaja nii riiet, relvi kui ka värvata mehi.
Talulaps - isa sai maaisanda juures tööd karjasena ja viibib tihti kaugetel karjamaadel. Paljud minu sõbrad lahkusid külast, sest nende vanemad asusid linna tööd otsima.
Palgatööline – kui ma sulasena enam tööd ei leidnud, siis pakkus kohalik kaupmees mulle võimalust teenida kangakudujana. Töö on raske, iga kahe nädala järel tuleb kaupmees uue toorainega ja viib kaasa kootud riide. Kui riie ei ole nii ühtlane kui kaupmees tahaks, siis ta vähendab töötasu.
Munk – meie klooster on suur ja jõukas. Paljud talupojad töötavad meie põldudel, palverändurid tulevad sageli vaatama väärtuslikku reliikviat. Ma ei pea enam piiblit ümber kirjutama, meie abt tellis 100 eksemplari linna trükikojast.
Meremees – tulin just kaugelt merereisilt Indiasse, kust tõin kaasa laevatäie vürtse. Nüüd puhkan, sest reis oli raske. Tihti tuli seista vastu tormidele, söök oli niru ja reisi lõpu poole nappis joogivett.
Trükkal – mind võttis tänu lugemisoskusele enda juurde õpipoisiks ettevõtlik mees, kes rajas oma trükikoja. Minu tööks on trükiplaatidele tähtede ladumine. Tähtede ladumine on aeganõudev ja täpne töö, kõik tuleb täpselt raamidesse sobitada.
Sulane – olen talumehe juures tööl. Leping kestab veel kolm kuud. Juba nüüd on teada, et edasi enam siin tööotsa ei leia, sest maahärra lõpetab rendilepingu talumehega.
Lambakarjane – algul oli minu tööks kiviaedade ladumine, et lambad karjamaal püsiks. Kuna minu tööga oldi rahul, siis palkas isand mind karjuseks, kes liigub ühelt karjamaalt teisele koos lammastega. Paljud külaelanikud jäid aga tööta.
Pankur – pärast kahte õnnestunud merereisi Idamaadesse oli mul nii palju raha, et otsustasin hakata seda protsentidega välja laenama. Laenasin neile, kes vajasid abi kaubatehingute sõlmimisel Idamaade kaupmeestega. Ka kuningas, kellel sõjakäik ees, laenas minult raha.
Kooliõpetaja – üha rohkem panevad kaupmehed oma lapsi minu juurde õppima. Õpetan lugemist, kirjutamist ja rehkendamist. Nii on võimalik neid ärides töötamiseks paremini ette valmistada. Linn maksab ka vaeste koolipoiste õpetamise eest.
Hulkur – juba mitu aastat oli üha raskem ots-otsaga kokku tulla. Lõpuks ei suutnud ma renti tasuda ja maaisand lõpetas rendilepingu. Alguses rändasin perega külast külla, lootes leida tööd, kuid ei leidnud. Nüüd olen linnas. Ka siin sõltun kerjamisest.
Laevaomanik - mul seisab ees reis Indiasse. Otsin kompanjoni, kellega koos ettevõtmist teoks teha, sest nii on risk väiksem. Kui laev peaks uppuma, siis ei jää ma kogu varandusest ilma. Samuti on puudu veel paar meremeest, kes täiendaksid meeskonda.
Manufaktuuriomanik – alguses korraldasin ma oma äri nii, et vedasin hobusega kohale villa ketramiseks ja järgmistele lõnga riide valmistamiseks. Mulle tundub, et parem on ikka koondada nad kõik ühte külasse, et vähem kuluks aega ja kasu suurem oleks.
AJALUGU 101nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
RENESSANSS JA UUE ELLUSUHTUMISE KUJUNEMINE
1. Kujuta pildi või skeemina. Vaatle illustratsioonide näiteid õpikust lk 16–19.
Mille järgi sa saad väita, et Lorenzo de Medici on renessansiajastu inimene?
Keskaja lõpul vabanesid Itaalia linnad Saksa keisrite võimu alt ja kujunesid iseseisvateks linnriikideks.
Mereäärsed linnad osalesid vilkalt kauplemises. Kaupu toodi Idamaadest ja Bütsantsist ning toimetati edasi Saksamaale.
Ma ei taha elada nii, et kõik hea ootaks mind ainult taevariigis. Ma olen ise oma rikkuste looja Jumala abiga. Usun, et selleks ongi Jumal inimese määranud – ülistada inimest kui Jumala loomingut.
Minu nimi on Lorenzo de Medici. Mulle kuuluvad suured rikkused – pangad, paleed, laevad. Mul on küllalt raha, et kutsuda parimaid kunstnikke Firenzet kaunistama. Isegi kuningad ja paavstid peavad tunnistama mu tähtsust.
Tegelikult elan ma maal, mille ajalugu ulatub sajandite taha – Rooma aegadesse. Sellest võib kõikjal näha mälestusmärke. Mulle meeldib, kui kunstnikud seda rõhutavad.
Kõik inimesed on huvitavad, nende ilu ja omapära on väärt esile tõstmist. Just haridus on see, mis võimaldab inimesel edu saavutada.
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
AJALUGU 102Animi: kuupäev:
EUROOPA RIIGID UUSAJA HAKUL 1
1. Jagage õpiku tekst osadeks ning lugege läbi.
2. Kirjuta mullidesse tähtsamad sündmused erinevate riikide kohta. Riikide leidmiseks kasuta uusaja kaarti "Euroopa 16.sajandi keskel" – põhikooli atlas lk 56.
VENEMAA
SOO
ME
RO
OTS
I
LIIVIMAA
LEEDU
POOLASAKSA-ROOMARIIK
TAANI
INGLIS-MAA
IIRIM
AA
ŠOTI-MAA
PRANTSUS-MAA
HISPAANIAITAALIA
TÜRGI
PORT
UG
AL
PREISI-MAA
TŠEHHI
AUSTRIA
UNGARIŠVEITS
NORRA
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
AJALUGU 102Bnimi: kuupäev:
EUROOPA RIIGID UUSAJA HAKUL 2
1. Jagage õpiku tekst osadeks ning lugege läbi.
2. Kirjuta mullidesse tähtsamad sündmused erinevate riikide kohta. Riikide leidmiseks kasuta uusaja kaarti "Euroopa 16.sajandi keskel" – põhikooli atlas lk 56.
VENEMAA
SOO
ME
RO
OTS
I
LIIVIMAA
LEEDU
POOLASAKSA-ROOMARIIK
TAANI
INGLIS-MAA
IIRIM
AA
ŠOTI-MAA
PRANTSUS-MAA
HISPAANIAITAALIA
TÜRGI
PORT
UG
AL
PREISI-MAA
TŠEHHI
AUSTRIA
UNGARIŠVEITS
NORRA
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
AJALUGU 102Cnimi: kuupäev:
EUROOPA RIIGID UUSAJA HAKUL 3
1. Jagage õpiku tekst osadeks ning lugege läbi.
2. Kirjuta mullidesse tähtsamad sündmused erinevate riikide kohta. Riikide leidmiseks kasuta uusaja kaarti "Euroopa 16.sajandi keskel" – põhikooli atlas lk 56.
VENEMAA
SOO
ME
RO
OTS
I
LIIVIMAA
LEEDU
POOLASAKSA-ROOMARIIK
TAANI
INGLIS-MAA
IIRIM
AAŠOTI-MAA
PRANTSUS-MAA
HISPAANIAITAALIA
TÜRGI
PORT
UG
AL
PREISI-MAA
TŠEHHI
AUSTRIA
UNGARIŠVEITS
NORRA
AJALUGU 103nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
EUROOPA RIIGID UUSAJA HAKUL 2: KOKKUVÕTE
1. Lõpeta laused.
A. Uusaja hakul olid Euroopa suurriikideks
B. Suurriikideks võib neid nimetada seetõttu, et
D. Uueks ohuks, mis liitis kristlikke valitsejaid, oli
C. Peamisteks probleemideks Euroopa riikide vahelistes suhetes olid:
E. Kaks kõige raskemat kaotust Euroopa ajaloos olid:
AJALUGU 104nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
EUROOPA KULTUUR
1. Kirjuta pildi juurde õige renessansiajastu kultuuritegelase nimi.
2. Korraldage klassis KUULSUSTE PIDUSÖÖK
1. Vali endale renessansiajastu kunstniku, teadlase või kirjaniku roll.2. Tuleta meelde tema teoste (õpetuse) sisu ja olulisi andmeid. Võimalusel otsi Internetist
materjali juurde.3. Uuri, kes istuvad sinu lauas. (Hoidke oma rolle teiste rühmade eest saladuses)4. Valige peremees või perenaine, kes on külalised kutsunud ja vestlust juhib.5. Valmistage ette oma laudkonna vestlus. Kõik “sööjad” peavad sõna saama, kuid ärge
öelge otseseid fakte kehastatava elust.6. Pärast vestlust peavad kaasõpilased teie vihjete põhjal ära arvama, kes teie pidusöögil
osalesid.
3. Täida tööleht 104 lisa.
Giordano Bruno; Leonardo da Vinci; Pieter Brueghel; Giovanni Boccaccio; Albrecht Dürer; Francois Rabelais; William Shakespeare; Mikolaj Kopernik; Michelangelo; Galileo Galilei;
Tere õhtust! Kuidas käsi käib?
Milline oli ilm Firenzes?
AJALUGU 104nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
LISA
EUROOPA KULTUUR: KUULSUSTE PIDUSÖÖK
Pane kirja, mida oma rolli kohta tead.
Minu roll:
Tean selle isiku kohta, et
Tema seisukohad ja põhimõtted olid
Tähtsamad saavutused: kuulsaks on ta saanud
Tema lemmikroog võiks olla näiteks
AJALUGU 105nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
KORDAMINE I: REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON
1. Lõigake kaardid mõistetega töölehelt välja.
2. Segage kaardid ja asetage lauale hunnikusse nii, et mõisted jäävad allapoole.
3. Võtke kordamööda kaarte ja püüdke rühmakaaslastele seletada mõiste sisu, ilma mõistet ennast või selle otsest vastet kasutamata. Teised peavad arvama, millise sõnaga on tegu.
4. Kui rühmakaaslased ära ei arva, siis pane kaart pakki tagasi kõige alumiseks.
5. Viige ülesanne läbi võistlusena. Võidab see rühm, kes kõige kiiremini kõik sõnad ära seletab ja arvab.
INDULGENTS HUGENOTT
REFORMATSIOON ANGLIKAANI KIRIK
PROTESTANT JESUIIT
AUGSBURGI USURAHU VASTUREFORMATSIOON
DOGMA TRENTO KIRIKUKOGU
KALVINISM PÄRTLIÖÖ VERESAUN
PRESBÜTERLANE NANTES’I EDIKT
PURITAAN
AJALUGU 106nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
KORDAMINE II : REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON
1. Kontrolli oma teadmisi. Kas tead, millisest mõistest või sündmusest on räägitakse? Kirjuta tabelisse õige mõiste.
paavsti nimel antav patukustutuskiri, mida sai osta
Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumine
usupuhastusliikumise käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad
Saksamaal 1555. aastal sõlmitud kokkulepe protestantide ja katoliiklaste vahel, mille kohaselt alamate usu määrab nende valitseja
lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena
Jean Calvini rajatud usu-uuenduslik vool, mis levis Lääne-Euroopas
kalvinistliku kiriku pooldaja Šotimaal
kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal
kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal
usu-uuenduse käigus rajatud Inglise kirik, mis allus kuningale, mille õpetuse sisu oli protestantlik, jumalateenistus aga sarnanes katoliku kirikule
katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu liige
usuline ja poliitiline liikumine, mille algatas paavst katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
kõrgemate vaimulike kokkusaamised 1545–1563, kus katoliku kirik võttis seisukoha usu-uuendusliikumise suhtes ja otsustati muudatused katoliku kiriku sees
katoliiklaste korraldatud tapatalgud Prantsusmaal 1572. aastal, mille käigus tapeti kuni 20 000 hugenotti
dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism, kuid väljaspool Pariisi võisid tegutseda ka hugenotid
AJALUGU 106nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
KORDAMINE II : REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON
1. Kontrolli oma teadmisi. Kas tead, millisest mõistest või sündmusest on räägitakse? Kirjuta tabelisse õige mõiste.
2. Lõigake töölehe KORDAMINE I mõistekaardid lahti ja paigutage mõisted sobiva seletuse juurde.
paavsti nimel antav patukustutuskiri, mida sai osta
Martin Lutheri algatatud usupuhastusliikumine
usupuhastusliikumise käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad
Saksamaal 1555. aastal sõlmitud kokkulepe protestantide ja katoliiklaste vahel, mille kohaselt alamate usu määrab nende valitseja
lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena
Jean Calvini rajatud usu-uuenduslik vool, mis levis Lääne-Euroopas
kalvinistliku kiriku pooldaja Šotimaal
kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal
kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal
usu-uuenduse käigus rajatud Inglise kirik, mis allus kuningale, mille õpetuse sisu oli protestantlik, jumalateenistus aga sarnanes katoliku kirikule
katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu liige
usuline ja poliitiline liikumine, mille algatas paavst katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
kõrgemate vaimulike kokkusaamised 1545–1563, kus katoliku kirik võttis seisukoha usu-uuendusliikumise suhtes ja otsustati muudatused katoliku kiriku sees
katoliiklaste korraldatud tapatalgud Prantsusmaal 1572. aastal, mille käigus tapeti kuni 20 000 hugenotti
dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism, kuid väljaspool Pariisi võisid tegutseda ka hugenotid
AJALUGU 107nimi: kuupäev:
© KEELEKÜMBLUSKESKUS
LIIVI SÕDA
1. Arutage rühmas, millised riigid, valitsejad, inimesed ja kohad olid seotud Liivi sõjaga. Pane kirja.
2. Valige oma rühmale järgnevast loetelust üks roll, kelle või mille seisukohast Liivi sõda kirjeldate. Täitke JUTUTÄHT.
3. Tutvustage oma jututähte teistele rühmadele.
4. Joonistage rühmas Liivi sõja kohta skeem või plakat.
Poola kuningas Sigismund II August, Liivimaa talupoeg, hertsog Magnus, Oomuli mõis, Vene ratsaväelase hobune.
1. Miks puhkes?
2. Milline oli ajend?
3. Milla
l? Mis t
oimus?4. Kuidas lõppes?
5. M
ida
arva
d sü
ndm
uste
käig
ust j
a tu
lem
uste
st?
Kes räägib?