1

2

MTÜ ARENDUSKODA LEADER TEGEVUSPIIRKONNAARENGUSTRATEEGIA 2014–2020

Tapa 2014

MTÜ ARENDUSKODA

Koostaja: Tiina ViluOÜ KT Europroject ManagementKujundus ja küljendus: Liina KaldTrükise väljaandmist toetas Euroopa Liidu LEADER programm

Kinnitatud MTÜ Arenduskoja üldkoosoleku otsusega nr 221. aprillil 2015. a Kolu mõisas Vaiatu külas.

3

SISUKORD

1. MTÜ ARENDUSKODA TEGEVUSPIIRKONNA KIRJELDUS 4

1.1. Tegevuspiirkonna üldine kirjeldus 4

1.2.MTÜArenduskodategevuspiirkonnarahvastikuanalüüsja-prognoosaastani2020 6

1.3. Majanduskeskkonna analüüs 10

1.4. Elukeskkonna analüüs 13

1.5. Tegevuspiirkonna potentsiaali ja arenguvajaduste analüüs 14

2.EELNEVASTRATEEGIATÄITMINE 16

3. MTÜ ARENDUSKODA TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA POTENTSIAALI ANALÜÜS 21

4. STRATEEGILINE MUDEL 23

4.1 MTÜ Arenduskoda visioon ja prioriteedid 23

4.2 Strateegia integreeritus ja uuenduslikkus 23

5. TEGEVUSKAVA 24

5.1 Meetmete valiku üldine põhjendus 24

5.2 Meetmete kirjeldused 24

6.STRATEEGIAJUHTIMINEJASEIRE 29

6.1MTÜArenduskodasuutlikkusekirjeldus 29

6.2.Struktuurjahaldamine 30

6.3.Töökorraldus 31

6.4Kaasamiseprotsess 33

6.5Strateegiarakendamine 34

6.6Strateegiaseire 34

6.7Strateegiauuendamine 35

7.RAHASTAMISKAVA 36

8.STRATEEGIASEOSVALDKONDLIKEARENGUKAVADEGA 36

KASUTATUD MATERJALID 40

LISAD 40

4

1. MTÜ ARENDUSKODA TEGEVUSPIIRKONNA KIRJELDUS

1.1. Tegevuspiirkonna üldine kirjeldusAsend ja territoorium. MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonda kuuluvad omavalitsused kahest erinevast maakonnast: Tapa vald, KadrinavaldjaVihulavaldLääne-Virumaa-konnast, Kuusalu vald ja Loksa linn Harjumaakonnast. Koostööpiirkonna pindala onkokkuligikaudu1695km².

JOONIS 1. MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkond.

Tegevuspiirkonna tegevus hõlmab maa-piirkonda, kuigi piirkonda jäävad ka linnad (LoksalinnadministratiivseüksusenajaTapalinn vallasisese linnana), on nad määratletud koostööpiirkonnasmaapiirkonnana.

TABEL 1 Tegevuspiirkonna omavalitsused koos oma allüksustega

5

MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna ühtse-teks arengueeldusteks on: • Geograafilisedeeldusedjaühtsus:Tegevusgrupi moodustavad Tapa vald,

Kadrina vald, Vihula vald, Kuusalu vald ja Loksa linn. Tegevusgruppi kuuluvaid oma-valitsusi iseloomustab see, et pooled neist on osalenud omavalitsuste haldusterrito-riaalses reformis. Tänane Vihula vald tekkis 1999.aastalVõsujaVihulavallaühinemisetulemusena vallakeskusega Võsul. Tänane Kuusalu vald tekkis 2005. aastal Kuusalu ja Loksa valla ühinemise tulemusena vallakes-kusega Kuusalus. Tänane Tapa vald tekkis 2005. aastal Tapa linna, Saksi ja Lehtse valla ühinemise tulemusena vallakeskusega Tapal. Piirkonnas toimub aktiivne pendelränne –TapavallaelanikudkäivadtöölLoksalinnas,Kuusalu vallas, Kadrina vallas. Samas käivad TapavallastöölKadrinavallaelanikud.Kad-rinavallaelanikudkäivadtöölVihulavallas.Tihedalt on seotud Loksa linn, Kuusalu ja Vihulavald.TapavallaljaKuusaluvallalonti-hedad seosed ka tänu Tapal paiknevale välja-õppekeskusele ja Kuusalu valla territooriumil paiknevale Kaitsejõudude keskpolügoonile.

• Kultuurilisedeeldusedjaühtsus:Tegevusgrupi piirkonnal on pikaajalised

traditsioonid ja mitmekesine kultuurielu, millest annavad ülevaate rohkearvulised seltsid, kultuurikollektiivid, koorid jne. Sa-muti ilmestabpiirkonnakultuurivaldkondakuuluvate infrastruktuuriobjektide rohkus.Tegevusgrupileonedaspidiesmatähtiskul-tuuritraditsioonide säilitamine ja piirkonna-sisese kultuurialase koostöö arendamine.Ühishuvi strateegia kontekstis on toodudalljärgnevalt: -Toetadajaergutadakohalikkukultuuri-

alast tegevust;- Propageerida ettevõtjate hulgas oma

tegevusgrupi omavalitsuste kultuuriüritus-tefinantsilisttoetamist;-Kultuurieluarendaminejaläbisellemai-

ne kujundamine. Eelkõige ajaloolise kultuu-ripärandi kaardistamine ning selle väärtus-tamine nii piirkonna elanike jaoks kui välja-

poole; -Traditsioonidesäilitamine,eelkõigerah-

vakultuur, kollektiivide toetamine, noortevabaaja tegevuste teotamine jne;- Ürituste jamuu sarnase korraldamine

koostöös piirkonna erinevate kultuuritegi-jatega.Konkreetsemaltvõrgustikutööaren-damine (näiteks ühise kultuurikalendri te-gemine).

•Majanduslikudeeldusedjaühtsus:Majanduslikusaspektistontegemistüht-

sepiirkonnaga,misomaolemuseltettevõt-lusvaldkondade ja muu poolest on sarnane ning väga mitmekesine. Põhilised tegevus-valdkonnad on põllumajandus, tootmine ja töötlemine (nii ehitusmaterjalid kui puit),turism ja puhkemajandus jne. Piirkonna eeliseksonettevõtlusvaldkondademitme-kesisus, mis on taganud ja tagab ka edas-pidi piirkonna jätkusuutlikkuse. Paindlikult on lähenetud majanduse arendamisele. Sarnased on piirkonna probleemid majan-duslikustaspektist:näitekskeskmisestma-dalamad elanike sissetulekud, pendelränne (kodu-töö,mispikaajalisesperspektiivispoleheanäitaja), teatud erialade spetsialistidepuudumine,madalettevõtlusaktiivsus jne.Piirkonnaühishuvistrateegiakontekstisontoodud alljärgnevalt:-Toetusesaamineelukeskkonnaparanda-

miseksjaatraktiivsemaksmuutmiseks;-Ettevõtjatekoolitamine,koostöövõrgus-

tikearendamine;-Ergutadajatoetadakohalikkuettevõtlust

ja selle arengut (messid, laadad, toetusfon-dide jm käivitamine, konkursid jne);-Ettevõttedonhuvitatud,ettegevusgrupis

areneksettevõtlus,kohalikkogukondoleksmaksujõuline ja tema arvukus kasvaks;-Kuludekokkuhoidmiseeesmärgilmajan-

duslikultotstarbekatelahendusteväljatöö-tamine ja pakkumine, esmatasandi teenuste arendamine tegevuspiirkonnas; -Majanduslikumitmekesisusekontekstis

on piirkonnas võtmeküsimuseks elulaadiet-tevõtluse arendamine.-Ettevõtjatekoostööarendamine,eelkõi-

gevõrgustikutegevustearendamisel.

• Sotsiaalsedeeldusedjaühtsus:Sotsiaalsestaspektistonpiirkonnaleolu-

line, et tuntavalt süveneks erinevate elani-kegruppideomavahelinesuhtlusjakoostöö,misaitabkaasapiirkonnaaktiviseerimiselejaseega paremale arengule. Tegevusgrupi piir-konnaerinevadelanikegrupidningrahvasti-ku koosseis on sarnane. Siinkohal ilmestab piirkonda ka sotsiaalsete gruppide sarnasus ja ühtsus. Erisuseks võib pidada Tapa linna ja Loksa linna muukeelsete inimeste suurt hulka, kuid tegevusgrupi tegevuste oluliseks osaksonkanendeigakülgneaktiivnekaasa-mine. Tegevusgrupi ühishuvi strateegia kon-tekstisontoodudalljärgnevalt:-Luuakoostöösidemeidjakorraldadaõp-

peekskursioone uute ideede ja lahenduste leidmiseksniiEestiskuimujal.- Leida võimalusi ja vahendeid kohaliku

kogukonna kinnistamiseks piirkonda. Oluli-ne on pakkuda välja võimalusi saada kõik-võimalikke sotsiaalseid tagatisi piirkonnas(täiendõpe, ümberõpe, sotsiaalhoolekan-ne, lastehoiuteenus, vaba aja veetmine jne). -Kaasataigakülgseltkülaaktiivejaseeläbi

aktiveeridakülaliikumistningkoostööd.-Koolitadaningharidakohalikkeaktivis-

te, külaliikujaid, kolmanda sektori esindajaid võimaluste laienemisest, lahenduste välja-töötamisest,infojagamisestjne.-Soodustadaomaalgatuslikkuarengut(nii

ettevõtjad,kolmassektor,aktivistid),etleidanišštalvisehooajaaktiveerimiseks(problee-miks on jätkuvalt sesoonsus). -ÕppereisidekorraldamineLEADR-grupi

siseselt, et lähendada piirkonna eestveda-jaid ja liidreid ühise eesmärgi nimel tegut-semiseks. -Tegevusgrupipiirkonnasarnastesotsiaal-

sete probleemide lahendamine koostöös(hariduse, sotsiaalhoolekande jm. küsimus-tes). Otstarbekam ja efektiivsem on leidalahendusi suurema piirkonna peale kui ük-sindaüritadavõiüldsemitteprobleemidegategeleda.

6

1.2. MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna rahvastikuanalüüs ja -prognoos aastani 2020

Põhjalikum analüüs on toodud käesoleva stra-teegia LISAS 1.Rahvaarv ja selle muutus. Tegevuspiirkonna rahvaarv seisuga01.01.2014oli 23618ela-nikku,mismoodustab7%koguEestimaapiir-konnaelanikearvust.Keskmineasustustihedus

JOONIS 2 Rahvaarvu dünaamika piirkonnas aastatel 2004–2014, www.stat.ee

piirkonnason13,93in/km².Tegevuspiirkonnaelanike arv on stabiilselt vähenenud. Osalt ka seetõttu,etAmblavaldotsustasliitudateisetegevusgrupiga (Järva Arengupartnerid).

Rahvaarv on piirkonnas stabiilselt kaha-nenud, eeskätteelkõige väljarändeningne-

gatiivse iibe tõttu.Viimastel aastatel on agarahvaarvu vähenemine hakanud pidurduma. Omavalitsuste lõikes on erinevused suured: Kõige enam on elanikke kaotanud Tapa vald ja Loksa linn. Perioodi peale 100–300 inimest on kaotanud Vihula, Kuusalu ja Kadrina vald.

Soolis-vanuseline koosseis. MTÜ Arendus-kodategevuspiirkonnalenagukakoguEesti-leontervikunaiseloomulikrahvastikujaotu-ses soo järgi naiste suurem osakaal – naiste osatähtsuson51,5%jameesteosatähtsus48,5%.

TABEL2Rahvastiksoo,vanuserühmadejärgi01.01.2014seisuga,www.stat.ee

VõrreldeskoguEestijaArenduskodatege-vuspiirkonnarahvastikuvanuselistkoossei-su, on piirkonnas suhteliselt vähe elanikke vanuses 20–45, eriti naisi ning suhteliseltrohkemeakaidvanuses60+,eritinaisi.Lap-sivanuses0–10onsamutisuhteliseltvähem,10–19-aastaseidagarohkemkuiEestiskesk-

miselt(Joonis3).Alatesvanusegrupist60–64väheneb meeste arv märgatavalt kiiremini kui sama vanusegrupi naiste arv. Samas on mitmeid vanuserühmi, kus tegevuspiirkon-navaldadenäitajadületavadEestikeskmisi,seda nii naiste kui meeste osas. Mitmes val-lasonvõrreldesEestikui tervikugaselgelt

7

vähem15–30-aastaseid,mispeegeldabpiir-konnast toimuvat väljarännet. Just selles va-nusevahemikus olevad inimesed on peami-ses rändeeas, kui minnakse mujale (peami-selt Tallinna ja Tartusse) edasi õppima, otsi-takseaktiivselttöödningluuaksekooselusid.MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonnas elab kõigeenaminimesivanuses40–64,sealjuu-res kõige arvukam vanusegrupp on 50–54 (1828elanikku).Vanusegruppides0–49va-litseb eranditult meeste arvuline ülekaal. Alates 50-ndast eluaastast domineerivadnaised. Lapsed (0–14 vanused) moodusta-vad 16% tegevuspiirkonna elanikest, ma-janduslikultaktiivneehktööealinerahvastik64%ningpensioniealised(65+)20%.Seegaontööealisteosakaalküllsuurjarahvastikuvananemine ei ole tegevuspiirkonnas tervi-kuna veel suur probleem, küll on aga ilmne kamajanduslikultaktiivsetetööealisteela-nike vananemise tendents. Ühtlasi tähendab see, et peamises rändeeas olevate inimeste arvonvähenenud,miskindlastihakkabtu-levikus väljarände ulatust mõjutama.

JOONIS3MTÜArenduskodarahvastikupüramiid2014,www.stat.ee

8

Loomulik iive. Nagu Eestis üldiselt on kaMTÜArenduskodakoostööpiirkondakuulu-vate valdade loomulik iive olnud viimastel aastatelvaldavaltnegatiivne.Siiski,võrreldesomavahel viimaste aastate iibe näitajaid, on olukord muutunud viimaste aastatega sta-biilsemaks ning suurimad lõhed sünni ja sur-majuhtude vahel jäävad enamjaolt 10 aasta tagusesseaega.Positiivseimaastaiibeosasoli 2010. aasta ja negatiivseim aasta 2004(Tabel 3).

TABEL 3. Loomulik iive perioodil 2004–2014 MTÜ Arenduskoda koostööpiirkonna omavalitsustes eraldijakokku,võrdlusenaLääne-Virumaa,HarjumaajaEestinäitajatega.Tabelisonesitatudigareavähimarvpunasegajasuurimsinisega(Allikas:Statistikaamet).

Rännejarändesaldo.Sisse-javäljaränneonArenduskodakoostööpiirkonnasaasta-aas-talt kõikunud, kuid trend näitab, et sisse-rändajate arv langeb, väljarändajate arv aga kasvab (Joonis 4). Rändesaldo on piirkonnas olnudläbiaastatenegatiive,seevastuviima-sekolmeaastagaonsisse-javäljarännanudelanike vahe jäänud väiksemaks (Tabel 4). Väljarännet põhjustavad mitmed tegurid nagunäitekspalga, sobiva töökoha jaelu-keskkonnaküsimused,niinagumujalEestiski.

TABEL4.Arenduskodakoostööpiirkonnaomavalitsustesisse-javäljaränneperioodil2004–2013(Allikas:Statistikaamet).

JOONIS4.RändesaldoArenduskodakoostööpiirkonnaskeskmiseltjaomavalitsusteseraldiperioodil2004–2013.(AllikasStatistikaamet).

9

Rahvastikuprognoos. RahvastikuprognoosonkoostatudStatistikaametiandmetealuselseisuga 01.01.2014 kuni aastani 2020. Koos-tati kolm stsenaariumi: baasstsenaarium(ilma rändeta), mõõduka väljarände stsenaa-rium(rändesaldo-100inimestaastas)ningintensiivseväljarändestsenaarium(-200ini-mest aastas). Mõõduka väljarände stsenaa-rium eeldab seega, et võrreldes 2013. aasta-gahakkabnegatiivnerändesaldovähenema,mida toetab väljarände kahanemise trend viimastel aastatel seoses peamises väljarän-de eas olevate inimeste arvu vähenemisega. Intensiivse väljarände stsenaarium eeldab, etnegatiivserändesaldosuureneminejätkubka lähiaastatel. Prognoosi kohaselt väheneb aastaks2020MTÜArenduskodakoostööpiir-konnarahvastikuarvbaasstsenaariumikor-ral 3%, mõõduka väljarände stsenaariumikorral7%jaintensiivseväljarändestsenaa-riumikorral12%(Joonis5).Majanduslikultaktiivseteehktööealistearvukahanemineon kõikide stsenaariumide korral suurem, vastavalt5%,10%ja15%(Joonis6).Lapsed(0–14 vanused) moodustasid 2014. aastal 20%koostööpiirkonnaelanikest,majandus-likultaktiivneehktööealinerahvastik64%ningpensioniealised(65+)16%.Lasteosa-kaalvähenebkõigistsenaariumidekorral1%võrra(Joonis7).Erinevusedeioleerinevatestsenaariumidekorralsuuredkatööealisteja pensioniealiste osas. Baasstsenaariumi korral kasvab pensioniealiste osakaal kõige vähem (1%) ja intensiivse väljarände stse-naariumikorralkõigeenam(3%).

JOONIS5.MTÜArenduskodakoostööpiirkonnarahvastikuprognoosaastani2020.

JOONIS6.MTÜArenduskodakoostööpiirkonnamajanduslikultaktiivserahvastiku(15–64)rahvas-tikuprognoosaastani2020.

JOONIS 7. Laste, tööealiste ja pensioniealiste struktuuri muutus MTÜ Arenduskoda koostöö-piirkonnas aastaks 2020 erinevate stsenaariumide korral.

10

1.3. Majanduskeskkonna analüüs

Põhjalikum analüüs on toodud käesoleva stra-teegia LISAS 1.

Olulised näitajad majanduse seisundi kir-jeldamisel on sisemajanduse koguprodukt ehkSKPningettevõtetelisandväärtus.EestiSKPoli2012.aastaksvõrreldes2007.aasta-gakasvanud1076,8miljonieuroehk7,6%võrra.KusjuuresHarjumaaSKPkasvassamalajavahemikul 8,6% (722,7miljoni euro) jaLääne-VirumaaSKP5,9%(28,5miljonieuro)võrra.SeegaHarjumaaSKPkasvületasEestikeskmistnäitajat1%võrrajaLääne-VirumaaSKPkasvjäi1,7%väiksemakskuiEestikesk-mine (Tabel 5).

TABEL5.SKPväärtusjooksevhindades(miljoniteurot)koguEestijamaakondadeningmajandus-sektoritejärgijamajandussektoriteosatähtsuslisandväärtuses(%)aastatel2007ja2012 (Allikas:Statistikaamet)

Majandussektorite võrdluses on näha, et enimkasvasaastatel2007–2012Eestispri-maarsektor (põllumajandus, metsamajandus jakalapüük)27,2%(134,1miljoniteurot),sellele järgnes tertsiaarsektor ehk teenused 10,1% kasvuga (931,5miljonit eurot) ningkõige tagasihoidlikuma kasvuga oli sekun-daarsektor (tööstus ja ehitus) 0,3% (11,2miljoniteurot).Harjumaaloliprimaarsekto-rikasvvaadeldavalperioodilkoguni34,3%(28miljoniteurot),mison7,1%enamkuiEestikeskminenäitaja,tertsiaarsektorikasvoliHarjumaalsamutisuuremkuiEestiskesk-miselt(13,3%,808,8miljoniteurot),sekun-daarsektoriosatähtsusseevastulanges5%võrra(-114,1miljoniteurot).Lääne-Virumaalprimaarsektorkasvas15,9%(8,1miljoniteu-rot),mison11,3%väiksem,kuiEestikesk-minenäitaja,tööstusejaehitusevaldkondkahanes1%võrra(-2,1miljoniteurot),vaidteenused kasvasid Lääne-Virumaal samasmahuskuiEestiskeskmiselt(10,3%ehk28,5miljonit eurot).

Ettevõtetedemograafilisednäitajad. MTÜ Arenduskodakoostööpiirkonnaettevõtluseiseloomustamiseksonvaadeldudettevõtetedemograafilisinäitajaidehksündeningsur-mi kohalike omavalitsuste kaupa ja tegevus-piirkonnaskokkuajavahemikul2007–2012.Neil aastatel on tegevuspiirkonnas loodud 445uutettevõtetjalõpetatud310ettevõttetegevus.KusjuuresettevõttesurmakseiloeStatistikaametettevõtte likvideerimistühi-nemise, ülevõtmise, jagunemise või restruk-tureerimisetulemusena.Samutieiloetaet-tevõttesurmaksjuhtumeid,kusmomendilmittetegutsevettevõtetaasalustabtegevusekahe aasta jooksul pärast tegevuse peata-mist.Seegatähendabettevõttesurmena-mastiäriebaõnnestumist.Kuikokkuvõttesonpiirkonnasvaadelda-

val perioodil asutatud rohkem ettevõtteidkuilikvideeritud,siis2009.aastalületaset-tevõtetesurmadearvsündidearvuehkette-võteteloomulikiiveolinegatiivne(Tabel6).MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkond ei erine siin teistest piirkondadest, sest majanduskrii-sitõttulikvideeriti2009.aastalkoguEestisettevõtteidrohkemkuiuusiasutati.

TABEL6.EttevõteteloomulikiiveMTÜArenduskodategevuspiirkonnakohalikeomavalitsustelõi-kesjakokkuaastatel2007-2012(Allikas:Statistikaamet).

11

Ettevõttedõiguslikuvormijärgi. MTÜ Aren-duskodategevuspiirkonnaettevõtetejaotusõiguslikuvormijärgi2007.ja2013.aastaleiole oluliselt muutunud (Joonis 8). Enim on registreeritudosaühinguid(2007.aastal54%ettevõtetestja2013.aastal4%rohkem)jafüüsilisest isikust ettevõtjaid (2007. aastal41%ettevõtetestja2013.aastal1%vähem).Aktsiaseltside arv on vaadeldaval perioodil tegevuspiirkonnaskahanenud3%võrraningmuud äriühinguvormid (täisühing, usaldus-ühingjatulundusühistu)moodustavad1%kõigistettevõtetest.

JOONIS8.Ettevõtetejaotusõiguslikuvormijärgiaastatel2007ja2013(Allikas:Statistikaamet).

MajanduslikultaktiivsedettevõttedKoostööpiirkonnaomavalitsusteson2013.

aastaseisugaregistreeritud1478statistilisseprofiilikuuluvat,stmajanduslikultaktiivselttegutsevatettevõtet,mison463ettevõtet(45,6%)enamkui2007.aastal(Tabel7).Äri-

ühinguidon2013.aastalkokku893(so295ettevõtetehk49,3%enamkui2007.aastal)jafüüsilisestisikustettevõtjaid585(168et-tevõtetehk40,3%enamkui2007.aastal).Kõige rohkem äriühinguid on registreeri-tud Kuusalu vallas (341), järgnevad Kadrina

(211),Tapa(186)jaVihula(116)valladningLoksalinn(39).Füüsilisestisikustettevõtjaidon enim Tapa vallas (154), järgmisel kohal on Kuusalu (150), seejärel Kadrina (139) ningVihula vallad (110) ja Loksa linn (32).

TABEL7.MajanduslikultaktiivsedettevõttedMTÜArenduskodakoostööpiirkonnahaldusüksustesõiguslikevormidelõikes2007.ja2013.aastaseisuga(Allikas:Statistikaamet).

12

EttevõttedtegevusaladejärgiMTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonnas

tähtsaim majandusharu on põllu- ja met-samajandus, milles tegutseb veerand kõiki-destettevõtetest(Joonis9).Teiselkohalonhulgi-jajaekaubandus,mootorsõidukitejamootorrataste remont (13%ettevõtetest).Ehitusegategeleb10%koostööpiirkonnaet-tevõtetest.Töötlevtööstusmoodustab9%ettevõtetest,kutse-,teadus-jatehnikaalanetegevus8%ningveondusjalaondus7%.Üle-jäänudmajandusharudestegutsebkoostöö-piirkonnas5%võivähemettevõtteid.Üldseei ole MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonnas esindatud kolm tegevusala: 1) kodumajapi-damised tööandjana; kodumajapidamisteoma tarbeks kaupade tootmine, 2) avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkind-lustus ja 3) eksterritoriaalsete organisatsioo-nide ja üksuste tegevus.

JOONIS9.Koostööpiirkonnaettevõtetetegevusaladejaotusaastal2013(%) (Allikas:Statistikaamet).

Võrreldes 2007. aastaga on peamisedmajandusharud küll samad, kuid muuda-tused on toimunud osatähtsuses ning et-tevõtete arvus. Piirkonna peamise majan-dusharu, põllu-ja metsamajanduse, osa-tähtsusonkuueaastagalangenud10,9%,sektorisse on lisandunud 4 ettevõtet. Teine tegevusvaldkond, mille osatähtsus on võr-reldavalperioodilkahanenud,onhulgi-jajaekaubandus; mootorsõidukite ja moo-torratasteremont(-3,2%;+26ettevõtet).Üle1%ontegevuspiirkonnasveelkahane-nudtöötlevatööstuseosatähtsus(-1,2%;+30ettevõtet).

Enim on piirkonnas kasvanud teenin-dussektori (muud teenindavad tegevused) osatähtsus (4%; lisandunud 66 ettevõtet),järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalanetegevus(3,4%;+73ettevõtet),kunst,mee-lelahutusjavabaaeg(2,7%;+44ettevõtet),ehitus(2%;+66ettevõtet),infojaside(1,5%;+30ettevõtet)ninghaldus-jaabitegevused(1,3%; +32ettevõtet). Ülejäänud kasvanudosatähtsusega sektorite muutus on jäänud alla1%.Kunaüldiseltonettevõtetearvsiiskikasvanud võib järeldada, et suurenenud on niiettevõtlusaktiivsuskuikamajandusharu-de mitmekesisus.

TABEL10.Elanikkond,tööealinerahvastikjaregistreeritudtöötudMTÜArenduskodakoostööpiir-konnaomavalitsustes2014.aastajaanuaris(Allikas:StatistikaametjaTöötukassa).

Kohalike omavalitsuste võrdluses on näha, etvaadeldavalperioodilonenimtöötuidol-

EttevõttedtöötajatearvujärgiMTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonnas on

94,7%ettevõtetestalla10töötajagamikro-ettevõtted(Tabel8).Väikeettevõtteid(10–49

hõivatugaettevõtteid)onkokku4,4%,kesk-misesuurusegast50–249töötajagaettevõt-tedmoodustavadkoostööpiirkonnastegut-sevatestettevõtetest0,8%ning250jaenamtöötajagasuurettevõtteidon2st0,1%kõigistettevõtetest.NeedarvudonüprissarnasedStatistikaametipoolt avaldatudEesti kesk-mistelenäitajatele:mikroettevõtteid93,%,väikeettevõtteid5,1%,keskmisesuurusegaettevõtteid1,0%jasuurettevõtteid0,2%kõi-gistmajanduslikultaktiivsetestettevõtetest2013. aastal.

nudTapavallas(2007.aastal82;2010.aas-tal589;2014.aastal212)ningkõigevähemVihula vallas (2007. aastal 5; 2010. aastal72;2014.aastal35).KadrinajaKuusaluval-latöötutearvjaselledünaamikaonolnudüsnasarnane.Kuusaluvallasoli2007.aastalvähemtöötuidkuiKadrinavallas(vastavalt18ja42),2010.aastaksoliKuusalustöötuid289jaKadrinas274ning2014.aastaalgu-seksoliKuusaluvallastöötutearvlangenud124nijaKadrinas98ni.Loksalinnapuhultor-kabsilma,ettöötuseharipunktjõudissin-naaastasenihkega–enimolitöötuid2011.aastal(256).

13

1.4. Elukeskkonna analüüs

Tehniline infrastruktuurMTÜ Arenduskoda piirkonna omavalitsu-

sed on suhteliselt arenenud infrastruktuu-riga, mida toetab väga hea geograafilineasukoht ja suurte magistraalide, sadama (ja väikesadamate) ning raudtee lähedus. Teede ja tänavate võrk on tegevusgrupi omavalit-sustes enamjaolt välja arendatud, samas on paljukruusakattegateidjasuurosaasfalttee-destonamortiseerunud.Igalaastalkuluta-vad vallad sadu tuhandeid eurosid teehool-dusesse, et hoida kohalikud teed ja tänavad korras. Piirkonda läbivad riigi suuremad tu-giteed ja olulised riigimaanteed, riigimaan-teeTallinn-PeterburiläbibKuusalujaKadri-navaldaning riigimaanteeSõmeru-Rakve-re-PärnuläbibKadrinajaTapavalda.Ühiseksprobleemiksonlahendamatatiheasustusegaalade ja neid ühendava kergliiklusteedevõrk, puudulik liikluskorraldus ja selle märgistus. Riigiteede osas tulevad investeeringud piir-kondaläbiMaanteeameti.Projektitoetustekaasabil on ehitatud kergliiklusteid – Kadrina vallas, Tapa vallas, Kuusalu vallas. Kaugküttegaonvarustatudpiirkonnaoma-

valitsuste suuremad keskused. Katlamajades kasutatakse keskkonnasõbralikke kütuseid. Probleemetekitabküttesüsteemideehitus-japrojekteerimiskvaliteet, trassides on suured soojakaod, puudulikud reguleerimis- ja sul-gemisvõimalused, samas on omavalitsused teinudkaolulisiinvesteeringuidkaugküttesüs-teemide rekonstrueerimiseks, hoonete sooja-pidavuse suurendamiseks ning majanduslikult efektiivsemateküttesüsteemidesoetamiseks.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni ning pu-hastusseadmetega on tegevuspiirkonnas va-rustatudsuuremadkeskused.Hajaasustusetalusidjaeramajuvarustavadveegapuur-võisalvkaevud, reovete kogumiseks kasutatakse kogumiskaeve. Elanikkonna madal elatusta-se pärsib trasside väljaehitamise liitumiskoh-tadest,samutikogumiskaevudekeskkonna-nõuetega vastavusse viimist. Probleemiks onpiirkonnitipõhjaveetasemelangeminejakaevude kuivaks jäämine, mis põhjustavad probleeme elanikkonna joogiveega varusta-misel ning kõrge rauasisaldus vees.

Piirkonna elektrienergiaga varustamise tase on üldiselt hea, kõrgepingeliinid on osaliselt rekonstrueeritud, madalpingeliinid onkohatiamortiseerunud.Suurenenudtar-bimisega piirkondades on sageli pinge nor-mist madalam ning trafode võimsus ja nende asukohad ei vasta uutele vajadustele. Voo-lukõikumised raskendavad inimeste elu ja ettevõtlusegategelemist.

Kõigis MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna omavalitsustes on korraldatud jäätmevedu, millegaliitunutearvonligilähedal100%-le.Mitmed piirkonna suurettevõtted omavadkompleksluba ning tegelevad oma jäätmete käitlemisega ise. Suurematesse keskustesse on paigaldatud pakendikogumisekonteine-rid, korraldatud on ka ohtlike jäätmete ko-gumine. (Allikas: KOVide arengukavad).

Sotsiaalne infrastruktuur ja teenusedKõigis tegevusgrupi piirkonna omavalitsus-

tesontagatudalus-japõhihariduseoman-damine, gümnaasiumihariduse omandami-ne on tagatud Kuusalu, Kadrina, Tapa vallas (eestijaveneõppekeelega)ningLoksalinnas(eestijaveneõppekeelega).Tapalinnasasubkariiklikerikoolkasvatuseeritingimusiva-javatele poistele vanuses 10–18 eluaastat, kooliõppekeeleksonvenekeel.Huviharidu-se andmist teostavad muusikakoolid Tapal, Kadrinas,KuusalusjaLoksal.Õpilastearvonkoolides vähenenud, samuti väheneb igaaastaga 1. klassi astujate arv (erandiks on Kuusalu vald). Kuna üldhariduskooli õpilas-te arv on hetkel tegevuspiirkonnas üldiselt kahanemistendentsiga, seab see piirkonna koolidele, eriti selle gümnaasiumi osale,konkurentsivõime säilitamiseks kohustuse arendada oma eripära. Paljude õppehoo-nete seisukord vajab parandamist, osa õp-pehooneid on suudetud viimastel aastatel parendada, alustatud on mitmete hoonete renoveerimisega.

Tegevusgrupi omavalitsustes on loodud elanikele võimalused saada esmatasan-di tervishoiuteenust. Tapa linnas asub AS Tapa Haigla, mis on esimene erastatudhaigla, aktsionärideks on enamus haigla arstid. Sotsiaalse infrastruktuuri osas onhooldekodud Kadrina, Kuusalu ja Tapa val-las, sotsiaalkeskus Kuusalu vallas, õpilasko-dud Kuusalu ja Kadrina vallas. Noortekeskus Kuusalu vallas, huvikeskus Kadrinas, Tapal. Kuusalu valla territooriumil asub ka riiklik erihoolekandeasutus Valkla Kodu ning Tapal ASHoolekandeteenusedperemajad.Tege-vusgrupi piirkonna omavalitsuste ühiseks mureks on elanikkonna vananemine, sellest on tingitud hooldekodukohtade ebapiisa-vus, sotsiaalkorterite vähesus ja olemas-

olevate sotsiaaleluruumide kehv seisukord. Esmatasanditeenused on tegevuspiirkon-

nas enamjaolt olemas, kuid valdavalt on need koondunud keskustesse, hõre ühist-ransport ei taga teenuste kättesaadavustkõigile abivajajatele. (Allikas: KOVide aren-gukavad)

VabaühendusedKuielanikkevähejaettevõtlusegategele-

mineväheaktiivne,onolulinekohalikuko-gukonna sisemine tugevus. Selles osas on toimunud koondumine. MTÜ Arenduskoda tegevusgrupis on üle 180 küla, piirkonnas te-gelebumbes519kolmandasektoriasutustja/võiorganisatsioonisealhulgaskaküladearendamisega ning eluolu parandamisega piirkonnas (võrdluseks, et aastal 2007. olineidühendusi226).Kodanikeühendustearvon kasvanud oluliselt ning MTÜ Arenduskoja puhulonsee43%.Kodanikeühendusteroh-kuse poolelt on suurimad Tapa vald ja Kuus-alu vald. Uuringud ja küsitlused näitavad, et onmõningasedkoostööpuudusedomavalit-suste,mittetulundussektoriningettevõtjatevahel. Seega tuleb soodustada kogukonna kõigi osapoolte kaasamist kohaliku arengu üle otsustamisse ning piirkonna arendamis-se.Kodanikeaktiivsusonpaikkonnitierinev– on piirkondi ja valdkondi, kus tegutsetakse aktiivseltningonpaiku,kuskodanikuaktiiv-sustvõi-algatustonväheselmääralvõipoleüldse. Piirkonna omavalitsused tähtsustavad üha enam tugevate kodanikeühenduste osa-tähtsust ning on loonud toetussüsteemi kol-mandale sektorile. Kohaliku elu arendamise huvides tegutseb ka MTÜ Arenduskoda, mis aitabjatoetabniiera-kuikakolmandasekto-ritegevusi.SamutitäidabMTÜArenduskodaLEADER kohaliku tegevusgrupi rolli, hõlmates tegevuspiirkonna viis omavalitsust.

14

1.5. Tegevuspiirkonna potentsiaali ja arenguvajaduste analüüs

MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna potentsiaali ja arenguvajaduste analüüs baseerub valdkondlike trendide väljatoomisel. Käesolevanalüüstoetabedaspidiväljatöötatavaidtoetusmeetmeid.

Piirkonnasotsiaalmajanduslikustanalüüsist(LISA1)tulenevadjäreldused:

15

16

2. EELNEVA STRATEEGIA TÄITMINE

MTÜ Arenduskoda strateegiaperioodil 2007–2013võetitaotlusivastujärgmistesmeetmetes:

1. Meede 1.1. Kohaliku elukeskkonna in-vesteeringutoetus

2. Meede 1.2. Seltsitegevuse, spordi ja kultuuripärandi väärtustamine läbi omaal-gatusliku tegevusega

3. Meede 1.3. Erinevate elanikegruppide kaasamise toetus

4. Meede 1.4. Piirkonna maine kujunda-mise toetus5.Meede 2.1. Ettevõtluse arendamise

toetus6.Meede2.2.Ajaloo-jakultuuripärandi

väärtustamise toetus7.Meede2.3.Siseriiklikujarahvusvaheli-

sekoostööarendamineMTÜ Arenduskoda on oma tegevuse aren-

damiseeesmärgilkaasanuderinevaid töö-gruppe, korraldanud infopäevi, koolitusi, konverentse,seminare.Igalaastalkorraldatiinfopäevi meetmete tutvustamiseks taotlus-te koostajatele ja esitajatele.

Tulenevalt LEADER-meetmekohaliku te-gevusgrupi ülesannetest, on MTÜ Arendus-kodategelenudaktiivseltLEADER-meetmeprojektitaotlustevastuvõtmise,hindamisejaparemusjärjestuse koostamisega, menetle-misegaseotuddokumentideregistreerimisejasäilitamiseningprojektitaotlustegaseotudvaietelahendamisega.Kokkuesitatiperioo-dil2009–2014MTÜleArenduskoda581taot-lust,millestkinnitatiArenduskojas385ningPRIA-s kinnitati 376. PRIA poolt on rahas-tusotsuseidkogusummas3 386 022,83eu-rot(376projekti),millestseisuga31.12.2014onväljamakstud2928449,07eurot(346taotlust)ehk86,49%.Katkestatudon24pro-jekti(summas237736,76eurot).Poolelion20projekti(summas135126,34eurot).Ra-hastusperioodi jooksul on viidud ellu suur enamus rahastuse saanud projekte, mis näi-tabüheltpoolttaotlejateheadettevalmis-tust ja nõustamistegevuse toimimist ning tei-seltpooltvalikumeetoditeheadtöökindlust.

JOONIS 10: Taotluste esitamine ja kinnitamine perioodil 2009–2014 (Allikas:MTÜArenduskodastatistika)

JOONIS11Projektitaotlustearvstrateegia2007–2013meetmetelõikes (Allikas:MTÜArenduskodastatistika)

Arvuliselt kõige rohkem on esitatud pro-jektemeetmesse 1.2 (164 projekti), kõigevähemmeetmesse2.2(14projekti)(jooni-sed11–13).Enimonesitatudprojektitaotlu-siKuusaluvallast(94projekti),kõigevähemLoksalinnast(23projekti).Rahaliseltkõigerohkem on jagatud toetusi Kadrina valda (806 087 EUR), kõige vähem Loksa linna(172886EUR).

JOONIS12ProjektitaotlustearvKOV-idelõikesperioodil2009–2014(Allikas:MTÜArenduskodastatistika)

17

JOONIS13ProjektitaotlusterahalinemahtKOV-idelõikesperioodil2009–2014(Allikas:MTÜArenduskodastatistika)

Arenduskoda on ellu viinud kaks projek-ti piirkonna mainekujunduse meetmest.Esimene oli „Arenduskoja tegevuspiirkond graafilisellehel“,millekäigusvalmiskunst-nikutöönagraafiline leht,millel oli kujuta-tud Arenduskoja tervikterritoorium kaar-dina ning millele oli joonistatud piirkonna erinevad vaatamisväärsused, olulisemad ettevõtted jms. Teine projekt „Paeaasta2010“olikoostööprojektkoosVirumaaLE-ADERtegevusgruppidega.Projektieesmärkoli väärtustada meie elukeskkonda läbi ko-haliku ja meie piirkonda ühendava paekivi. Selle projekti lisandvääruseks oli kindlastipartnertegevusgruppidega ühiste huvide ja kokkupuutepunktideleidmineningpiirkonnakäsitlemine laiemalt kui vaid ühe tegevusgru-pi territoorium. MaamajanduseInfokeskuskoostöösPõllu-

majandusministeeriumijaPRIA-gakorraldas2011.aesmakordseltEestiskonkursi„MärkaLeaderit“.Kategoorias„ParimKoostööpro-jekt“ saavutas esikohaArenduskoja liikmeMTÜ KEEL LEADER projekt „Säästva turismi koostöövõrgustikuEhedadElamusedLahe-maal ühisturunduse ja koostöövõrgustikuarendus Lahemaa piirkonnas ning Soome Kymenlaakso piirkonnaga“. Selle projektikäigus sündis idee teha järgmine, juba rah-vusvaheline, projekt „Loving local values“Arenduskoja eestvedamisel koos Soome SeprajaPohjois-KymenKasvutegevusgrup-pidega.Projektiajastusoliparim,sestvaja-dussellisekoostööjäreleolivägasuur.2013.a osales Arenduskoja rahvusvaheline koos-tööprojekt „Loving local values“ esimeselLäänemeremaade rahvusvaheliste LEADER

koostööprojektidekonkursil,kuhuoliesita-tukokku60projektiPõhja-jaBaltimaadest.Kategoorias„Kohalikupiirkonnaareng“va-liti finalistide hulka ka Arenduskoja koos-tööprojekt.Projektist„Lovinglocalvalues“kasvas välja järgmine projekt „Väärtustades kohalikku“,millekäiguspandialuskatoidu-märgisele „Põhja-Eesti kohalik toit“, millevastuonhuvitundudkateisedPõhja-EestistegutsevadLEADERgrupid(Ida-HarjuKoos-töökogu,Lääne-HarjuKoostöökogujt).Eel-nimetaudprojektide loogiliseks jätkuksonuueperioodirahvusvahelisedprojektid,miskäsitlevadkohalikkutoitu,väikeettevõtlustja

keskkonnahoidu.Olulised mõjud, mis kujunesid kestva ja

toimivapraktikavältelstrateegiaelluviimi-se käigus:•teadlikkusetõusLeader-programmist;•eduloodontekitanud innustavatmoti-

vatsiooni;•tänuuuteleseadmetele ja investeerin-

guteleettevõtlusesontõusnudtootmisejateeninduseefektiivsusjakvaliteet;•tõusnudontaotlejatepädevus;•väljaonkujunenudkoostöösuhted,üks-

meel,üksteisetunnustaminejakonstruktiiv-sus tegutsemises.

18

Hinnangeelmiseperioodimeetmetele:

Hinnangbaseerub2/3läbiviidudprojektidekohta.Lõplikhinnangvalmibpealekõikideprojektideelluviimist,eeldatavalt2015.aastalõpuks.

19

20

21

Tegevuspiirkonna SWOT analüüs, arenguvajadused ja kitsaskohad on esitatud kahes teemavaldkonnas: 1.Tegevuspiirkonnaettevõtlus,kogukonnadjaajaloo-ningkultuuripärand(tabel11).2. MTÜ Arenduskoda organisatsiooni sisehindamine (tabel 12).

MTÜArenduskoda tegevuspiirkonna SWOT-analüüsid põhinevad strateegiaseminaridel töörühmades toodudmaterjalil. PõhjalikumSWOT-analüüsonesitatudkäesolevastrateegialisanaLISA2.

3. MTÜ ARENDUSKODA TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA POTENTSIAALI ANALÜÜS

TABEL 11. MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna SWOT-analüüs.

22

TABEL 12 MTÜ Arenduskoda kui organisatsiooni SWOT analüüs

23

4. STRATEEGILINE MUDEL

4.1 MTÜ Arenduskoda visioon ja prioriteedid

MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna vi-sioon aastaks 2020:

Tegevuspiirkonnas on väljaarendatud elulaadi ettevõtlusele ja kohaliku toiduning teenuste ettevõtetele hea keskkond.Ettevõtjadteevadkoostöödläbivõrgustikevõi on loodud tootjatele võimalused ilma vahendajateta turustada oma toodangut. Elukondlike teenuste arendamisel on loo-dudtoimivaidkolmesektorikoostöölpõhi-

4.2 Strateegia integreeritus ja uuenduslikkus

MTÜ Arenduskoda poolt väljatöötatudprioriteedid ja meetmed põhinevad tegevus-piirkonna SWOT analüüsil ning kitsaskohta-de kaardistamisel. Prioriteedid on üksteist täiendava iseloomusega, toimides stratee-gilise tervikuna, et saavutada loodud visioon. Kujundatud on kolm prioriteeti, milleks

on ettevõtluse, kogukonna teenuste ningajaloo-jakultuuripärandiarendamine,mishõlmavad enda alla elulaadi ettevõtlusearendamist, kogukonna teenuste arendamist ja kultuuripärandi väärtustamist. Neljanda prioriteedina on kavandatud strateegilise horisontaalsetegevusenakoostöövõrgusti-ke arendamine. Prioriteetide alla on planeeritud kokku

seitsemeedet,mis on välja töötatud vas-tavalt LEADER-lähenemise printsiibile “in-

tegreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed”. Iga toetatav tegevus on hooli-kalt läbi mõeldud ja vaieldud, panustamaks prioriteetideedendamissejaseeläbivisioonisaavutamisse. Lähtudes piirkonna SWOT-analüüsist ja

kitsaskohtade kaardistamisest on läbivaks printsiibiks „Teenuste arendamine läbi koha-liku toidu ja ressursside väärtustamise ning hoidmise”, kus: a) hoidmise all on mõeldud kohalike materiaalsete kui ka mittemate-riaalsete ressursside hoidmist, kindlusta-des sellega elamisväärset elukeskkonda ja mitmekesistettevõtlusttegevuspiirkonnas;b) väärtustamise all on mõeldud kohalikul ressursil ja ka unustatud vanal põhinevate uudsete toodete ja teenuste arendamist.

nevaid teenuseid. Tegevuspiirkonda iseloo-mustabmitmekesinejaaktiivnekogukondlikühistegevus, mida näitavad korraldatavate ürituste, vaba aja tegevuste, spordiürituste rohkus.Piirkonnakultuuri-jaajaloopärandon korrastatud, väärtustatud ja talletatud. Tegevuspiirkonna elanikud on saanud suured kogemused ja teadmised rahvusvahelistest koostööprojektidest,misvõimaldavadsedarakendada oma piirkonnas.

TulenevaltvisioonistonMTÜ-lArendus-koda4prioriteeti,millest3ontemaatilised–ettevõtlus,kogukonnadningajaloo-jakul-tuuripärand.Neljas prioriteet on koostöö-võrgustikud,mishõlmabniiettevõtlusekuikakogukondipuudutavatevõrgustikearen-guid.

Kõigi nelja prioriteedi läbivaks printsiibiks on: Teenuste arendamine läbi kohaliku toidu ja ressursside väärtustamise ning hoidmise.

24

5. TEGEVUSKAVA

5.1 Meetmete valiku üldine põhjendusTulenevalt teostatud uuringutest, strateegia protsessi raames toimunud kaasamisüritus-test, strateegia juhtgrupi seminaridest ning eelneva perioodi kogemusest keskendub käesolev strateegia neljale peamisele prio-riteedile,milleksonettevõtlusearendami-ne, kogukondade ja nende teenuste aren-

TABEL 13 Strateegiaperioodi meetmete prioriteedid

Strateegiaperioodil2014-2020onkavan-datudtoetadakokku445erinevatprojekti.Strateegia rakenduskava ja meetmelehed koostatakse eraldi dokumendina.

damine,kultuuri- jaajaloopärandihoidmi-nening läbiva teemanakoostöövõrgustikearendamine. Kokku on kavandatud seitse meedet,mis toetavadLEADER-lähenemisepõhiprintsiipe“uuenduslikkus”ja“integree-ritudkoostöö”.Meetmedonprioritiseeritudalljärgnevalt:

5.2 Meetmete kirjeldusedPRIORITEET 1 – ETTEVÕTLUS

Prioriteedi strateegiliseks eesmärgiks on mitmekesine ja konkurentsivõimeline ette-võtlus. Prioriteedi alla on kavandatud kaks eraldimeedet:1.1.Elulaadiettevõtluse toe-tusning1.2.Mikro-javäikeettevõtetearen-damine. Mõlemad meetmed on investeerin-gute meetmed, kuid on võimalik taotleda ka muudeks turundus- ja arendustegevusteks.Tuginedes tegevuspiirkonna vajadustele, toe-tatakseprioriteediraameskohalikeettevõte-te loomist ja arendamist, mille fookuseks on kohalikul ressursil põhinevate toodete ja tee-nuste väljaarendamine ning tegevuspiirkonna eripära rõhutamine. Prioriteedi mõju avaldub uutealgatustejaettevõtetearvusningpara-nenudkonkurentsivõimegaettevõtetearvus.Prioriteedi arendamise tulemusena tekib piir-kondauusijaparendatudtooteid/teenuseid,töökohtiningsuurenebettevõtlikkus.

MEEDE 1.1. ELULAADIETTEVÕTLUSE TOETUSMeetmeeesmärk:Meetme üldeesmärgiks on tegevusgrupi piirkonnas kohalikku kesk-konda ja paikkonnale omast väärtustav või kohalikku toorainet töötleva elulaadiette-võtluse ja seda soodustava keskkonna aren-damine. Elulaadiettevõtlusena käsitletaksekvalitatiivselearengulesuunatudpereette-võtlust. Meetme rakendamine aitab kaasa piirkondades eripära säilimisele, ettevõt-luskeskkonna arendamisele ja valdkondade mitmekesisusele ning ettevõtlusaktiivsusesuurenemisele.Elulaadiettevõtjaonkoha-likku keskkonda ja paikkonnale omast väär-

tustav või kohalikku toorainet töötlev et-tevõtja.Elulaadiettevõteonpereettevõte,mida omavad ja kontrollivad ühe perekonna liikmed, mille eelneva majandusaasta põhi-tegevusetulu ei ületa 500 000 eurot aastas ja keskmine töötajate arv on mitte enamkui 5 ning kelle põhitegevus toimub tege-vusgrupi territooriumil. Komisjoni määruses 1305/2013artiklite14,17,19,35ja45järgipanustabmeede6prioriteedi–sotsiaalsekaasamise, vaesuse vähendamise ja maa-piirkondade majandusliku arengu edenda-mine,keskendudessihtvaldkonda6A,millekson tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõteteloomisejaarendamiseningtöökohtadeloomisehõlbustamine.

Toetatavad tegevused: loodusturismi te-gevusvaldkonnatoetamine;elulaadiettevõt-lust arendavate investeeringute toetamine; kohalikule toormele ja teenusele lisandväär-tuse andmine; piirkonnale eripäraste toode-te ja -teenuste väljaarendamine; kohalikutoorme ja teenuse väärindamiseks tehtava-te investeeringute toetamine; elulaadi et-tevõtluse teadvustamine ja ühisturunduse toetamine; ühiste abiteenuste rakendami-setoetamine;elulaadiettevõtlusttoetavateühiskoolituste korraldamine; hooajalisust vähendavate meetmete toetamine.

Meetme sihtgrupp:mikro- ja väikeette-võtjad*;MTÜ-djaSA-dkuikohalikeettevõte-te ühendused läbi põhikirjaliste eesmärkide arendadakohalikkeelulaadiettevõtjaidningnende teenuseid; koolituse või muu tead-mussiirde ja teavituse osutaja.*Mikroettevõteonettevõte,kelletaotluse

esitamise aastale vahetult eelnenud kahel jär-jestikuselmajandusaastastvähemaltühelon:keskminetöötajatearv0–9(9kaasaarvatud);aastakäibe või aastabilansi kogumaht väiksem või võrdne summaga 2 000 000 eurot.Tegevusgrupi nõuded projektitoetuse

taotlejale ja toetuse saajale: Taotleja peab tegutsema KTG piirkonnas. Taotlejal tohib taotlemise hetkel olla KTG tegevuspiirkonnas pooleli kuni 1 investeeringuprojekt. Taotleja ettevõteonpereettevõte.Taotlejapeabole-ma tegutsenud vähemalt 12 kuud. Taotleja põhitegevustulu ei ületa 500 000 eurot aas-tas.Taotlejakeskminetöötajatearvonmitteüle5töötajaaastas.Toetuse maksimaalne suurus ja määr

strateegia meetme rakendamise korral: Toetusmääronkuni60%.Projektiderahas-tamisel on minimaalne toetussumma 3 000 eurot ja maksimaalne toetussumma 100 000 eurot. Taotleja tohib ühes voorus esitada meetmesse ühe taotluse. Indikaatoridjasihttasemed:•Toetustsaanudprojektidearv–30•Toetustsaanudettevõtjatearv–30•Toimunudühiskoolitustearv–5•Koolitustelosalejatearv–30•Toetatudühisturundusprojektidearv–5•Toetatudühisteabiteenustearv–5•Ettevõtetearv,kestoodavaduusitooteid

või kasutavad uusi tootmisviise – program-miperioodi jooksul 20•Loodudtöökohtadearv–10•Säilitatudtöökohtadearv-10Hindamiskriteeriumid: toodud LISAS 3

25

MEEDE 1.2. MIKRO- JA VÄIKEETTEVÕTETE ARENDAMINEMeetme eesmärk: Meetme üldeesmärgiks on tegevusgrupipiirkonnaettevõtluse jaet-tevõtluskeskkonna arendamine. Piirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jät-kusuutlikkuse kasv läbi kohalikul ressursil põhinevate toodete ja teenuste arendamise ning olemasolevate ressursside säästliku ka-sutamise. Meetme rakendamine aitab kaasa maapiirkondade ettevõtluse mahajäämusepidurdamisele,töökohtade loomisele jama-janduskeskkonna paindlikumaks muutmisele. Mikro-javäikeettevõtetenakäsitletaksetege-vuspiirkonnaskuni25 töötajagaettevõtteid.Komisjonimääruses1305/2013artiklite14,17,19,35ja45järgipanustabmeede6prioritee-di – sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähenda-mise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine,keskendudessihtvaldkonda6A,milleks on tegevusvaldkondade mitmekesista-mise,väikeettevõteteloomisejaarendamiseningtöökohtadeloomisehõlbustamine.

Toetatavad tegevused: teenuste/toode-te valiku laiendamine; tootele ja teenuse-le lisandväärtust andvate investeeringute toetamine; piirkonnale eripäraste toodete ja-teenusteväljaarendamine;uuenduslikening säästlike toodete ja teenuste arendami-ne(näitekskaugtöökeskused);hooajalisustvähendavate meetmete toetamine; teadmis-põhiseettevõtlusearendamisetoetamine;uute tehnoloogiliste lahenduste kasutusele-võtu toetamine; olemasolevate toodete ja teenuste jätkusuutlikkust tagavate investee-ringutetoetamine;koostööarendamine,mison seotud uuenduslike ja säästlike toodete ning teenuste väljaarendamisega; ühisturun-duse arendamise toetamine (turundus- jareklaamialased tegevused).

Meetme sihtgrupp:tegutsevadmikro-javäikeettevõtjad*;MTÜ-djaSA-dkuinadonkohalikkeettevõteteühendusedvõikohali-keleettevõtjateleprojektikäigusteenuseidosutavadMTÜ-dvõiSA-d;koolitusevõimuuteadmussiirde ja teavituse osutaja. *Mikro-ettevõteonettevõte,kelletaotluseesitamise

aastalevahetulteelnenudkaheljärjestikuselmajandusaastast vähemalt ühel on: keskmi-netöötajatearv0–9(9kaasaarvatud);aasta-käibe või aastabilansi kogumaht väiksem või võrdne summaga 2 000 000 eurot.Tegevusgrupi nõuded projektitoetuse

taotlejale ja toetuse saajale: Taotleja peab tegutsema KTG piirkonnas. Taotlejal tohib taotlemise hetkel olla KTG tegevuspiirkonnas pooleli kuni 1 investeeringuprojekt. Taotle-ja põhitegevustulu ei ületa 2 000 000 eurot aastas.Taotlejakeskminetöötajatearvonmitteüle25.Toetuse maksimaalne suurus ja määr

strateegia meetme rakendamise korral: Toetusmäärkuni60%.Projektiderahastami-sel on minimaalne toetussumma 5000 eurot ja maksimaalne toetussumma 100 000 eurot üheprojektikohtaühestaotlusvoorus.Taot-leja tohib ühes voorus esitada meetmesse ühe taotluse.Indikaatoridjasihttasemed:•Toetustsaanudprojektidearv–50•Toetust saanud/arendatud ettevõtete

arv – 50•Toetatudkoostöö(ühisturundus)projek-

tidearv–5•Loodudtöökohtadearv–20•Säilitatudtöökohtadearv–40•Ettevõtetearv,kestoodavaduusitooteid

võikasutavaduusitootmisviise–10ettevõ-tet aastasHindamiskriteeriumid: toodud LISAS 3

PRIORITEET2–AKTIIVNE JAHOOLIVKO-GUKOND

Prioriteedi strateegiliseks eesmärgiks on laiemalt elamisväärne elukeskkond. Priori-teedi fookuses on piirkonna üldise elukvali-teediparandaminejaatraktiivsusesuuren-damine ning kultuuri (sh pärandkultuuri) väärtustamine, edasiandmine ja tugevda-mine. Oluline rõhk on tegevuste arenda-misel lastel ja noortel. Prioriteedi raames on rakendamisel järgmised meetmed: 2.1. Kogukonna investeeringute toetus ning 2.2. Aktiivnejateguskogukond.Esimenemeede

on investeeringute tegemiseks ning teine nn. pehmete tegevuste arendamiseks. Prioritee-di arendamise mõju avaldub tegevuspiirkon-na sotsiaalse ja majandusliku mahajäämu-seningrahvaarvuvähenemisenegatiivsetearengute pidurdamises.

MEEDE 2.1. Kogukonna investeeringute toetusMeetmeeesmärk:Meetme üldeesmärgiks on tegevuspiirkonnas kohalike kogukonda-de aktiivsuse ja hoolivuse suurendamine.Maapiirkonna elukvaliteedi suurendamine läbi kogukondade omaalgatusliku tegevuse kogukonnale vajalike teenuste arendamisel. Meetme rakendamine aitab kaasa maapiir-konna sotsiaalse mahajäämuse ja rahvaar-vu vähenemise pidurdumisele. Meetme rakendamine aitab arendada kogukonnale vajalikku infrastruktuuri ning leida lahen-dusi erinevate teenuste, nii avalikud kui elukondlikud teenused, kättesaadavuse jajätkusuutlikkuse parandamiseks (nn kogu-konna teenuste arendamine). Komisjoni määruses1305/2013artiklite20,35 ja45järgi panustabmeede 6 prioriteedi – sot-siaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine,keskendudessihtvaldkonda6B,milleks on maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine.

Toetatavad tegevused: kogukonnale vaja-like teenuste käivitamine ja arendamine läbi investeeringute tegemise; külamajade, selt-simajade ja muude taoliste hoonete raken-damine kogukonnateenuste osutamiseks; rändteenuste arendamine; kogukondliku lastehoiuteenuse käivitamise toetamine; kogukonna turvalisuse suurendamist taga-vatemeetmete/turvalahendustetoetamine;liikumisradade korrashoiu ja korrashoiuks vajalike seadmete soetamise toetamine; spordi- jamänguväljakute rajamise ja kor-rastamisetoetamine;kogukondaesteetiliselthäirivateamortiseerunudhoonetelammu-tamine või korrastamine kogukonnateenuse arendamise eesmärgil.

–

26

Meetme sihtgrupp: mittetulundusühin-gud (MTÜ) ja sihtasutused (SA); äriühingud; kohalikud omavalitsused.Tegevusgrupi nõuded projektitoetuse

taotlejale ja toetuse saajale: Taotleja peab tegutsema KTG piirkonnas. Taotlejal tohib taotlemise hetkel olla KTG tegevuspiirkonnas pooleli kuni 1 investeeringuprojekt.Toetuse maksimaalne suurus ja määr

strateegia meetme rakendamise korral: Üldiseltontoetusmäärkuni80%(MTÜ,SA,KOV),äriühingutel60%.Kogukonnateenustearendamiseprojektidekorrallähtutaksetoe-tusemäära määratlemisel sellest, kas teenus onteistelesamalaadseteleettevõtetelekon-kurentsi pakkuv, olenemata taotleja juriidili-sestmääratlusest.Projektiderahastamiselonminimaalne toetussumma 3000 eurot ja mak-simaalne toetussumma 50 000 eurot ühe pro-jektikohtaühestaotlusvoorus.Taotlejatohibühes voorus esitada meetmesse ühe taotluse.Indikaatoridjasihttasemed:•Toetustsaanudprojektidearv–40•Projektidetulemuselloodudtöökohtade

arv – 5•Maaelanikearv,kessaavadkasutäiusta-

tud teenustest (KOV põhiselt), iga KOV läheb programmperioodi jooksul arvesse 1 kord – Tapavald(7849),Kadrinavald(4912),Vihulavald(1694),Kuusaluvald(6460),Loksalinn(2703)•Elanike rahulolu kogukonnateenusega

- Rahul või pigem rahul on vähemalt 75%elanikkonnast•Uuteparendatudobjektidearv–30•Uutekogukonnateenustearv–20Hindamiskriteeriumid: toodud LISAS 3

MEEDE2.2.AktiivnejateguskogukondMeetmeeesmärk: Meetme üldeesmärgiks on omaalgatuse, aktiivsuse, sotsiaalsetesuheteningkoostöötugevdaminemaapiir-konnas. Võtmeküsimuseks on elanikkonna aktiviseerimine,maaelumitmekesistamine,lahenduste, sh uudsete lähenemiste loomi-

ne, erinevate sihtgruppide juurde jõudmine ning erinevate põlvkondade oskuste ja tead-miste omavaheline sidumine ning edasiand-mine. Eesmärgiks on igakülgselt soodusta-da omaalgatuslikke ühistegemisi piirkonna arendamise eesmärgil koos lisandväärtuse loomisega. Meetme rakendamine aitab kaa-sa maapiirkondades sotsiaalsele suhtlemise-le, tõrjutuse vähendamisele ning muudab seeläbipiirkonnaatraktiivsemaks,misannabsiin elamiseks väljundi elanikkonnale, seal-hulgas pidurdab rahvaarvu vähenemist maa-piirkonnas.Komisjonimääruses1305/2013artiklite14,20ja35järgipanustabmeede6prioriteedi-sotsiaalsekaasamise,vaesusevähendamise ja maapiirkondade majandus-liku arengu edendamine, keskendudes siht-valdkonda 6B,milleks onmaapiirkondadekohaliku arengu soodustamine.

Toetatavad tegevused: kogukonna õp-pereisid ja koolitused (projektikoostamisekoolitused, keeleõpe, karjäärinõustamine, kogemuste vahetamine ja parimate prakti-katega tutvumine ja tutvustamine, võistlu-sed, festivalid, õpitoad jms); kogukondadevahelist koostööd soodustavad tegevused;liikumisharrastuste ja tervisespordi ürituste toetamine; kogukonna ja omavalitsuse vahe-lisekoostöölahendusteloominejaarendami-ne (omavalitsuste ülesannete delegeerimine kolmandale sektorile); kohalike ühenduste si-semine tugevdamine ja teadlikkuse suuren-damine(koolitus-jainfopäevad,kursused,se-minarid jms.); omaalgatuslike tegevuste toe-tamine; uuenduslike lahendustega vaba aja sisustamise(spordi-,laste-janoortelaagrid)toetaminevõilisandväärtusiloovatelaste-janoortelaagrite korraldamise toetamine, sh ka vabaaja-,spordilaagerjne);noortekeskustetegevustele lisandväärtuste andmise toe-tamine (ei ole mõeldud igapäevategevusi); erinevate põlvkondadevaheliste teadmiste ja oskuste vahetamise toetamine (eakate-le tänapäevaste tehnoloogiate kasutamise õpetamine,vanadetöövõteteedasiandmine

noortele jms); väikeinventari soetamine (kuni 20%projektikogumaksumusest).Meetme sihtgrupp: mittetulundusühin-

gud (MTÜ) ja sihtasutused (SA); seltsingud; kohalikud omavalitsused; koolituse või muu teadmussiirde ja teavituse osutaja.Tegevusgrupi nõuded projektitoetuse

taotlejale ja toetuse saajale: Seltsingul peab olema seltsinguleping. Taotleja peab tegut-sema KTG piirkonnas.

Toetuse maksimaalne suurus ja määr stra-teegia meetme rakendamise korral: Toetus-määr kuni 85%. Projektide rahastamisel onminimaalne toetussumma 2000 eurot ja mak-simaalne toetussumma 10 000 eurot ühe pro-jektikohtaühestaotlusvoorus.Aastanetoetus-summa taotleja kohta ei ületa 20 000 eurot. Indikaatoridjasihttasemed:•Toetustsaanudprojektidearv–200•Projektidetulemuselloodudtöökohtade

arv – 5•Maaelanikearv,kessaavadkasutäiusta-

tud teenustest (KOV põhiselt), iga KOV läheb programmperioodi jooksul arvesse 1 kord – Tapavald(7849),Kadrinavald(4912),Vihulavald(1694),Kuusaluvald(6460),Loksalinn(2703)•ParanenudvõimekusegaMTÜdearv–50•Edukatekoolitustearv–25•Korraldatudüritustearv–60•Toimunudliikumisharrastuseprojektid–

20•Spordiüritustearv–20•Lastejanoorteprojektidearv–30Hindamiskriteeriumid: toodud LISAS 3

PRIORITEET 3 – AJALOO- JA KULTUURIPÄRANDPrioriteedi strateegiliseks eesmärgiks on

laiemalttegevuspiirkonnaajaloo-jakultuu-ripärandi säilimine. Prioriteedi fookuses on piirkonna ajaloo- ja kultuuripärandi üldiseolukorra parendamine ja seeläbi tegevus-piirkonna atraktiivsuse suurendamine ningpärandkultuuri väärtustamine, edasiandmine ja tugevdamine. Prioriteedi raames on raken-damiseljärgmisedmeetmed:3.1.Ajaloo-jakultuuripärandi väärtustamise investeeringu-te toetus ning 3.2. Kultuuripärandi hoidmise toetus. Esimene meede on investeeringute tegemiseks ning teine nn. pehmete tegevuste arendamiseks. Prioriteedi arendamise mõju avaldub tegevuspiirkonna eripärade säilimi-ses ning sotsiaalse ja majandusliku mahajää-museningrahvaarvuvähenemisenegatiivse-te arengute pidurdamises.

MEEDE3.1.Ajaloo-jakultuuripärandiväär-tustamise investeeringute toetusMeetmeeesmärk:Meetme üldeesmärgiks onkohalikukultuuri-jaajaloopärandiväär-tustamineningajaloo-jakultuuripärandiob-jektideatraktiivsusejaeksponeerimisesuu-rendamine läbi nende parendamise. Meet-me rakendamine aitab kaasa tegevusgrupi piirkonnaajaloo-jakultuuripärandisäilimi-selesuurendadesseeläbipiirkonnaatraktiiv-sust.Komisjonimääruses1305/2013artik-lite20,17,19ja45järgipanustabmeede6prioriteedi -sotsiaalsekaasamise,vaesuse

27

vähendamise ja maapiirkondade majandus-liku arengu edendamine, keskendudes siht-valdkonda 6B,milleks onmaapiirkondadekohaliku arengu soodustamine.

Toetatavad tegevused: piirkonna eripära väljendavateobjektidesäilivusejaarendami-setoetamine;ajaloo-jaarhitektuuripärandihoidmine ja korrastamine; muuseumide ra-jamine, arendamine ja korrastamine.Meetmesihtgrupp:mittetulundusühingud

(MTÜ) ja sihtasutused (SA); kohalikud oma-valitsused, äriühingud.Tegevusgrupi nõuded projektitoetuse

taotlejale ja toetuse saajale: Taotleja peab tegutsema KTG piirkonnas. Taotlejal tohib taotlemise hetkel olla KTG tegevuspiirkonnas pooleli kuni 1 investeeringuprojekt.Toetuse maksimaalne suurus ja määr

strateegia meetme rakendamise korral: Toetusmäär kuni 60%. Projektide rahasta-misel on minimaalne toetussumma 3000 eurot ja maksimaalne toetussumma 50 000 eurotüheprojektikohtaühestaotlusvoorus.Taotleja tohib ühes voorus esitada meetmes-se ühe taotluse.Indikaatoridjasihttasemed:•Toetustsaanudprojektidearv–15•Projektidetulemuselloodudtöökohtade

arv – 5•Maaelanikearv,kessaavadkasutäiusta-

tud teenustest (KOV põhiselt), iga KOV läheb programmperioodi jooksul arvesse 1 kord – Tapavald(7849),Kadrinavald(4912),Vihulavald(1694),Kuusaluvald(6460),Loksalinn(2703)•Korrastatudobjektidearv–15Hindamiskriteeriumid: toodud LISAS 3

MEEDE3.2.KultuuripärandihoidmineMeetmeeesmärk:Meetme üldeesmärgiks on kultuuripärandi säilimine ja selle eripära-de teadvustamine. Oluline on elanikkonna aktiviseeriminesellesvaldkonnasning iga-külgselt omaalgatuslike ühistegemiste soo-dustamine tegevuspiirkonna arendamisel. Meetme rakendamine aitab kaasa piirkon-na eripärade ja väärtuste teadvustamisele ja seeläbi säilimisele. Komisjoni määruses 1305/2013artiklite14,20ja35järgipanus-tabmeede6prioriteedi-sotsiaalsekaasami-se, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine, kesken-dudessihtvaldkonda6B,milleksonmaapiir-kondade kohaliku arengu soodustamine.

Toetatavad tegevused: piirkonna kau-bamärkide (Lahemaa, Kõrvemaa, Neeruti,Piibe maantee jm) arendamine ja maine-kujundus; piirkonna eripära ja konkurent-sivõimet tõstvate tegevuste toetamine (nt. mereteema,vorstifestival,mõisateema,mi-litaarteema), sh interaktiivsete lahendusteloomine (mängud, äppid jms); uute oskuste omandamine (koolitused, töötoad, õppe-jakogemustevahetamisereisidniiEestisi-seselt kui rahvusvahelisel tasandil); otseselt kultuuripärandi hoidmisega seonduv toetus (ntkoduloo-uurimine,teadvustaminejatal-letamine, legendide kogumine); rahvusliku käsitööpropageerimine,käsitöövõtetejaos-

kuste edasiandmine, näiteks: sepised, käsi-töö, rahvariided jne (koolitused, kursused,näitused, üritused jms.).

Meetme sihtgrupp: mittetulundusühin-gud (MTÜ) ja sihtasutused (SA); seltsingud; kohalikudomavalitsused;ettevõtjad.Tegevusgrupi nõuded projektitoetuse

taotlejale ja toetuse saajale: Seltsingul peab olema seltsinguleping. Taotleja peab tegut-sema KTG piirkonnas. Toetuse maksimaalne suurus ja määr

strateegia meetme rakendamise korral: Toetusmäärkuni90%,ettevõtjatelkuni60%.Projektiderahastamiselonminimaalnetoe-tussumma 2000 eurot ja maksimaalne toe-tussumma10000eurotüheprojektikohtaühes taotlusvoorus. Aastane toetussumma taotleja kohta ei ületa 20 000 eurot. Indikaatoridjasihttasemed:•Toetustsaanudprojektidearv–100•Projektidetulemuselloodudtöökohtade

arv – 5•Maaelanikearv,kessaavadkasutäiusta-

tud teenustest (KOV põhiselt), iga KOV läheb programmperioodi jooksul arvesse 1 kord – Tapavald(7849),Kadrinavald(4912),Vihulavald(1694),Kuusaluvald(6460),Loksalinn(2703)•Oskusteomandamisetegevustesosale-

jate arv – 1000•Kogukondadeteadlikkusesuurenemine

–5%tegevuspiirkonnaelanikkonnast•Koolitustearv–50•Ajaloosäilitamine(uurimistöödearv,säi-

likute arv) – 50•Korraldatudüritustearv–60Hindamiskriteeriumid: toodud LISAS 3

PRIORITEET4–KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUDPrioriteedi strateegiliseks eesmärgiks on

tugevjajätkusuutlikkoostöövõrgustiksise-riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Prioritee-di fookuses on MTÜ Arenduskoda jätkusuut-likkus tegevuspiirkonna koostöövõrgustikearendajana. Prioriteedi raames on rakenda-miselmeede4.1.MTÜArenduskodakoostöö

28

ja jätkusuutlikkus. Prioriteedi arendamise mõju avaldub tegevuspiirkonna koostöö-võrgustikemitmekesisusesuurenemises,eri-pärade säilimises, sotsiaalse ja majandusliku mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsetearengutepidurdamises.

MEEDE 4.1. MTÜ Arenduskoda koostöö ja jätkusuutlikkusMeetme eesmärk:Meetme üldeesmär-

giks on MTÜ Arenduskoda koostöö aren-damineniiEestisiseseltkuirahvusvaheliseltasemelläbiMTÜkoostööpiirkonnasisemi-se koostöö ja liikmete arendamise. Seelä-bi tagatakse tegevusgrupi jätkusuutlikkus. Meetme raames toetatakse juba toimivate siseriiklikejarahvusvahelistevõrgustikeeda-siarendamistninguutevõrgustikeloomistjaarendamist.Komisjonimääruses1305/2013artiklite14,20,35järgipanustabmeede6prioriteedi – sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandus-liku arengu edendamine, keskendudes siht-valdkonda 6B,milleks onmaapiirkondadekohaliku arengu soodustamine.

Toetatavad tegevused: Arenduskoja piir-konnamainekujunduskuvandiväljatöötami-ne ja arendamine, mainekujunduse elemen-tide kinnistamine ja valmistamine (organi-satsiooni sisene ja väline mainekujundus). Arenduskoja piirkonda tutvustava digitaalse filmi- ja fotomaterjali ningmainekujundus-like trükiste valmistamine. Seltsitegevuse ja elulaadiettevõtlusejätkusuutlikkusttoetavadtemaatilisedõppereisidjapraktilisedõppe-päevadpiirkonnas,EestisvõiväljaspoolEestit.Noorteseltsitegevussejaelulaadiettevõtlus-sekaasamineläbilaagrite,festivalide,kooli-tus-,ühisturundus-jmstegevustekoosEestisiseste või välispartneritega. Rahvusvahelise koostööarendamineMTÜArenduskodapiir-

konnaskoostöösEestisiseste(RoheliseJõe-maa Koostöökogu, Ida-Harju Koostöökoda,Lääne-HarjuKoostöökoda,JAPjt)ningnaa-berriikide (Soome,Rootsi, Leedu, Läti jt) jateiste sarnase arenguga riikide (Sloveenia, Portugal jt) partneritega. Mereturismi ja väikesadamate alase koostöö arendaminekoostööspiirkonnaKala-Leaderpartneritega(VirumaaRannakaluriteÜhing,Ida-HarjuKa-la-Leaderjt).Kohalikutoiduvaldkonnasprak-tilisedõppepäevadjaõppereisidArendusko-japiirkonnas,Eestis(Ida-HarjuKoostöökoda,Lääne-HarjuKoostöökoda,RoheliseJõemaa

Koostöökogu, JAP, Ida- ja Lääne-Virumaaltegutsevad tegevusgrupid jt) ja rahvusva-helistepartneriteasukohtades(Läti,Leedu,Soome, Rootsi, Sloveenia, Portugal jt). MTÜ Arenduskoda piirkonna traditsioonilise suvise rahvusvahelisekohalikutoidufestivalikorral-damine koos pakkujate avatud uste päeva-ga.Põhja-Eestikohalikutoidumärgiseedasiarendamine ja ühisturunduse korraldamine koos Arenduskoja siseste ja väliste partne-ritega. Partnerpiirkondade ühiste kohaliku toiduteenusepakettideväljaarendaminejaühisturundus.Teavitus-(meedia)jaturundus-tegevuste (messid) läbiviimine.

Meetme sihtgrupp: MTÜ ArenduskodaTegevusgrupi nõuded projektitoetuse

taotlejale ja toetuse saajale: Nõudeid ei ole.Toetuse maksimaalne suurus ja määr stra-

teegia meetme rakendamise korral: Toetus-määrkuni85%.Projektiderahastamiselonminimaalne toetussumma 3000 eurot ja maksimaalne toetussumma 100 000 eurot aastas.Mitmeaastasteprojektidekorralja-gatakse toetussumma aastate vahel.Indikaatoridjasihttasemed:•Toetust saanudsiseriiklikekoostööpro-

jektidearv–7•Toetustsaanudrahvusvahelistekoostöö-

projektidearv–3•Maaelanikearv,kes saavadkasu täius-

tatud teenustest (KOV põhiselt), iga KOV lä-heb programmperioodi jooksul arvesse üks kord–Tapavald(7849),Kadrinavald(4912),Vihulavald(1694),Kuusaluvald(6460),Lok-salinn(2703)•Korraldatudõppereisidearv–10•Kohalikutoidumärgiseomandanutearv

– 100•Koostatud piirkonna mainekujundus

kontseptsioon – 1

29

6. STRATEEGIA JUHTIMINE JA SEIRE

6.1 MTÜ Arenduskoda suutlikkuse kirjeldus

MTÜ Arenduskoda põhieesmärgiks on kohalikuinitsiatiiviningkohalikueluarengutoetamine, tegevusgrupi integreeritud stra-teegia koostamine, elluviimine ja täiustami-ne, tuginedes kolme sektori partnerlusele. Arendades tegevusgruppi (Tapa, Kadrina, Vihula ja Kuusalu vald ning Loksa linn) kui tervikut, lähtutakse piirkonna ja sihtgruppi-de vajadustest ning arvestatakse piirkonna iseärasusi. Samuti on eesmärk parendadaelukeskkonda ning tõsta piirkonna atrak-tiivsust elanikele, ettevõtetele ja külaliste-le, tuginedes peamiselt erinevate sektorite partnerlusele. MTÜArenduskodaajaluguon20-aastane.

1994.aastanovembrisasutasidRiigiTöötu-ruametjaTapalinnkoostöönaMERehabi-

liteerimiskeskus, mis võimaldas piirkonna elanikel täiendada oma keelteoskust, õppi-da arvutit ja osaledamitmesugustel loen-gutel. Asutus reorganiseeriti 1997. aastaaugustis jakannabsellestajastnimeMTÜArenduskoda. MTÜ Arenduskoja moodusta-sid siis kuus omavalitsust (Tapa ja Tamsalu linn, Saksi, Tamsalu, Kadrina ja Lehtse vald) 1.augustil1997.aastalninghakatitegemakoostööd Tapa Linnavalitsuse ja mitmeteteiste organisatsioonidega, et edendada piirkonna hariduselu ja aidata kaasa jätku-vale majandusarengule nii Tapal kui ümb-ritsevas piirkonnas. Aastatel 2001–2005 ei kuulunud Kadrina vald MTÜ liikmete hulka. 12.juunil2006.aastalreorganiseeritiMTÜArenduskoda LEADER programmi nõuetele

vastavaks tegevusgrupiks. MTÜ Arenduskoja LEADER tegevusgrupi moodustasid Kadrina, TapajaVihulavaldLääne-Virumaakonnast,KuusaluvaldjaLoksalinnHarjumaakonnastning Ambla vald Järva maakonnast. Eelmise LEADER perioodi algul oli MTÜ Arenduskojal 23liiget(6omavalitsust,9kolmandasektoriesindajat, 8 äriühingut). 2014. a lahkus Amb-la vald MTÜ Arenduskoja liikmete hulgast ja liitus MTÜga Järva Arengupartnerid (JAP), kuna see võimaldas JAPil edasi tegutseda LEADER tegevusgrupina. Seisuga 31. det-sember2014.aoliArenduskojalliikmeid60(5 omavalitsust, 32 kolmanda sektori esinda-jat, 23 äriühingut). Liikmelisuse dünaamikat kajastab Tabel 14.

TABEL 14 MTÜ Arenduskoda liikmete dünaamika

30

6.2. Struktuur ja haldamine

MTÜ Arenduskoda tegevusgrupi kõrgemaiks otsustusorganiks on liikmete üldkoosolek, milles iga liiget esindab volitatud esindaja.

Üldkoosolekupädevussekuulub:•põhikirjakinnitaminejamuutmine;•eesmärgimuutmine;•juhatuseliikmetearvumääramine;•juhatuse liikmetemääramine ja tagasi-

kutsumine; •juhatusevõimuuorganiliikmegatehin-

gu tegemise või tema vastu nõude esitami-se otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine; •ühingulekuuluvatekinnisasjadejaregist-

risse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimustemääraminenimetatudtehingu-teks; •liikmemaksujasisseastumismaksukinni-

tamine; •revisjonikomisjonivajadusemääramine

ja revisjonikomisjoni liikmete kinnitamine tegevuskava ja strateegia ning selle muuda-tuste kinnitamine;•muudeküsimusteotsustamine,midaei

ole seaduse või põhikirjaga antud teiste or-ganite pädevusse.

MTÜ Arenduskoda juhatus juhib ja esindab tegevusgruppi. Juhatus koosneb proportsio-naalseltkohalikeomavalitsuste,mittetulun-dusühinguteehkkolmandasektori jaette-võtjate esindajatest. Juhatus arendab ja ta-gab Arenduskoja tegevuse jätkusuutlikkuse.

Juhatusepädevussekuulub:•juhatuseesimehejaaseesimehevalimi-

ne;•tegevusevormidejameetoditekindlaks

määramine; •sisseastumis-jaliikmemaksudetasumise

korra määramine; •ühingu liikmete arvestuse pidamine ja

liikmemaksude arvestuse pidamine; •uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete

väljaarvamine;

•ühingutegevuskava,strateegiakoosta-mine;•aastaaruandejabilansiläbivaatamineja

esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;•eelarveprojekti läbivaatamineningesi-

tamine üldkoosolekule kinnitamiseks;•põhivara soetamise, laenude võtmise,

varapantimise,rentimise jmtehingutete-gemine;•personalitöölevõtminejatööltvabasta-

mine;•personalipädevusenõuetejaneiletöö-

tasu määramine;•majandusaasta aruande koostamise ja

raamatupidamise korraldamine;•ühingu vara kasutamine ja käsutamine

vastavalt seaduse, põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele; •ettepanekute esitamine üldkoosoleku

päevakorda.

MTÜArenduskojaigapäevasttöödkorral-dab juhataja (tegevjuht).Juhatajatööülesandedonalljärgnevad:•Juhib ühingu jooksvat tegevust ja vas-

tutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste täitmise eest; •Valmistabettekõikküsimused,misvasta-

valt käesolevale põhikirjale kuuluvad otsusta-misele üldkoosolekul või juhatuse koosolekul;•Käsutabkäesolevapõhikirjanõudeidar-

vestades ühingu vara ja vahendeid, esindab ühingut kõigis toimingutes ja tehingutes ning võib selleks volitada teisi isikuid, kirjutab alla lepingutele, muudele tehingutele ja kohus-tustele;•Sõlmibjalõpetablepinguid;•Otsustabteisijuhatusepoolttallelahen-

damiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste organite ainupädevusse; •Võtabosajuhatusekoosolekutest.

31

6.3. Töökorraldus

MTÜ Arenduskoda büroo asub Tapa Vallava-litsuselekuuluvashoones(Roheline19,Tapalinn). MTÜ Arenduskoda rendib hoones ruu-me. Asukoha valikul oli peamiseks olemas-oleva organisatsiooni asukoht piirkonnas, va-jalikudtöötajadningvajaliktehnilinebaas.Arenduskojal on koduleht aadressil www.arenduskoda. MTÜ Arenduskoda on avatud tööpäevadel kell 8–17.Arenduskojas asubavalikinternetipunkt,misonavatudtasutakõigilesoovijatelekell13–16.Arenduskojajuures tegutseb registreeritud ja koolituslu-ba omav erakool Arenduskoja Koolitus, mille koolituslubakehtib2016.aastalõpuni.Aren-duskojasonkaks25–30-kohalistõppeklassi,üksneistonvarustatudkavägainnovaatili-sepuutetundlikutahvligajaüksarvutiklass,milleson10arvutitarvutikoolituse läbivii-miseks. 2013. aastal valmis Arenduskojal arhiiviruum.

MTÜ Arenduskoda töötajate koosseis: tegevjuht (Heiki Vuntus) ja juhiabi-tehnili-ne sekretär (AidiUus)on töölpõhikohagategevusgrupiga seonduvate tegevuste lä-biviimiseks.Raamatupidajatöötab lepingualuselosalisetööajaga.2015.avõetitöölekaprojektidekonsultant.TegevjuhiülesandeksontegevusgrupiLEADER-programmigaseo-tud tegevuste koordineerimine, läbiviimine javahendamine.Juhiabi-tehnilinesekretärtegeleb asjaajamisega ning raamatupida-misealgdokumentidega.MTÜArenduskodatöötajadonkogemusteganingläbinuderine-vaid koolitusi. Omandatud on ja kavatsetakse täiendada teadmisi tegevusgrupi arendami-sejajuhtimisevaldkondades.

MTÜ Arenduskoja tegevusgrupi liikmed on kaasatuderinevatessetöögruppidesseningosalevadaktiivseltpiirkonnatulevikkukujun-davates protsessides. MTÜ Arenduskoda on

avatud kõikidele tegevusgrupi piirkonnas te-gutsevatele avaliku, kolmanda ja erasektori esindajatele, kes avaldavad soovi Arendus-koja liikmeks astumiseks. MTÜArenduskodaliikmedosalevadaktiiv-

selt tegevuspiirkonna tuleviku kujundamise protsessis. Iga kohalik omavalitsus, mitte-tulundusühingjaettevõtjavaatlebpiirkon-da kui tervikut ning lähtub piirkonna tasa-kaalustatud arengust, samas esindab oma organisatsiooni lähtuvalt selle huvidest ja eesmärkidest.

MTÜ Arenduskoda tegevuse põhieesmär-giks on viie kohaliku omavalitsuse territoo-riumil (Tapa vald, Kadrina vald, Vihula vald, Kuusalu vald ja Loksa linn) moodustunud ühtses koostöötegevuspiirkonnas kohalikuelu arendamine, tuginedes kolme erineva sektori partnerlusele – kohalikud omavalit-sused,äriühingudningmittetulundusühin-gud ja sihtasutused. MTÜArenduskodatäidabLEADER-meet-

me kohaliku tegevusgrupi ülesandeid. Selle-ga seoses on MTÜ Arenduskoda ülesanne-teksmäärataLEADER-meetmeprojektitaot-luste hulgast siduvalt kindlaks tegevusgru-pile eraldatud eelarve piires rahastamisele kuuluvadprojektidehktehaprojektitoetusetaotluste kinnitamise või kinnitamisest keel-dumise otsus.

Eesmärkidest tulenevalt onMTÜAren-duskoda põhilised tegevusvaldkonnad:•projektitoetustevastuvõtmine;•taotlejatenõustamine;•ettevõtluse tugistruktuuridearendami-

ne;•siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö

arendamine;•koolituste,infopäevadejaseminarekor-

raldamine ettevõtjatele ja mittetulundus-ühingutele;•erinevatekoostöövaldkondade ja tege-

vusgruppidekoostöökoordineerimine.Detailsema abi ja teiste vajalike teenuste

osas suunab MTÜ Arenduskoda abivajaja oma koostööpartnerite poole, kelleks onmaakondlik arenduskeskus, konsultatsioo-nifirmad ja teised arendus- ja nõuandeor-ganisatsioonid.Konsultatsioonifirmadetee-nused, nagu näiteks äriplaanide ja uuringute koostamine, on tasulised.

Majanduslik elujõulisus jajätkusuutlikkusMTÜArenduskodaonkasumitmittetaot-

levorganisatsioon.Tegevusgrupifinantsee-rimise tagavad liikmemaksud, organisat-siooni oma majandustegevus (laekumised osutatavate teenuste eest) ja LEADER toe-tus. Rahastamisvõimalusi otsitakse ja taot-letakse toetust ka teistest fondidest ning programmidest. Majanduslikku elujõulisust ja järjepidevust näitab liikmete suur huvi ja panus Arenduskoja senisesse tegevusse. LEADER strateegia koostamise perioodil eel-finantseerimiseksei võetud laenupangastega fondidest, vaid liikmed on kehtestanud liikmemaksu suuruseks kohalikest omavalit-sustest liikmetele sellise määraga, mis kataks tekkinudkulud.Omafinantseeringuosaka-tab suures osas Arenduskoja enda majandus-tegevus. Toetussummade laekumisel pärast kuludeklaratsioonide heakskiitmist PRIAS ka-sutatakse laekunud raha järgmiste LEADER üritustefinantseerimiseks.

TABEL 15 MTÜ Arenduskoda majandusandmed

32

Liikmemaksude määramisel on arvestatud erinevate sihtgruppide erinevat suutlikkust panustada rahaliselt organisatsiooni tege-vusse. Kõige suurema maksukoormusega on kohalikud omavalitsused, kelle liikmemaksud on põhikirjaliselt kokku lepitud sõltuvuses omavalitsuses elavate inimeste arvust (2015. aastal1euro/elanik).Ettevõtetejakolmandasektori esindajate liikmemaksuks on määra-tud 32 eurot, mis on kõikide liikmete poolt heakskiidetud üldkoosolekul.

MTÜ Arenduskoja strateegia rakendamine on kavandatud rahastada liikmemaksudest, erinevate tegevuste osamaksudest ning meetmete rakendamisel taotletakse toetust LEADER meetmest. MTÜ Arenduskoda tege-vuse võtmeküsimuseks on strateegia elluvii-mine juhul kui LEADER meetme raames ei saada toetust. Sellisel juhul otsib MTÜ Aren-duskoda rahastamisvõimalusi mujalt ning strateegia rakendamine toimub sellisel juhul ka vastavas tempos ja mahus.

MTÜ Arenduskoja majanduslikku jätku-suutlikkusegarantiiksonsenineaastatepik-kune tegevus. Toime on tuldud ka majan-duslikult keerukatel ja rasketel aegadel. On otsitud ja leitud erinevaid võimalusi arenguks ja tegevuse jätkamiseks. LEADER tegevused tugevdavad organisatsiooni tervikuna läbi liik-mete ja kogu piirkonna elanikke läbi koolitus-te,koostöö,partnerlustejakaasamise.MTÜArenduskoja liikmed on liitunud oma vabast tahtest ja soovist, et tegevusgrupi piirkonna elanikeaktiivsust jaelu-oluparandada.Seeon eelduseks kavandatavate tegevuste jätku-suutlikkuselejapikaealisusele.LEADER-meet-melt saadud toetusest soetatud tegevusgrupi arenduskulud on tugevdanud organisatsiooni materiaaltehnilistbaasi,misvõimaldabtöö-tajatel paremini pühenduda sisulisele ja loo-minguliseletegevusele.KokkuvõttesonMTÜ

Arenduskoda majanduslikult elujõuline ning kaasrahastamisel lähtutakse mitmekesisusest (erinevad sektorid, erinevad fondid). Seni ka-sutatud sisendid ja ressursid on kavandatud optimaalselt,millejärelonvõimaliksaavuta-datulemusedoptimaalsekiirusega.Juhtimineonolnudefektiivnejapaindlik.Uutstrateegia-perioodi iseloomustab eelnevale perioodile sarnane tulubaas ja kulud.

Partnerlusvõrgustikupõhimõtted,koos-töö alused ja rollijaotus

MTÜ Arenduskoda põhiülesandeks on moodustatud tegevuspiirkonna ühiste kit-saskohtadelahendaminejakoostöökorral-damine erinevates valdkondades. Piirkonna arendamisel lähtutakse piirkonna vajadus-test ja huvidest, arvestades piirkonna koha-likku eripära, elukeskkonda, piirkonna atrak-tiivsustelanikele,ettevõtetele,turistidelejainvestoritele. Tegevustes tuginetakse erine-vate sektorite partnerlusele.

MTÜArenduskodakoostööpartnerid,kesaitavad saavutada püstitatud visiooni, onjärgmised:

1) piirkonna elanikud – uute ideede alga-tajad, üritustel osalejad, otsesed kasusaajad;

2) piirkonna kohalikud omavalitsused – igakülgne koostöö, koostöövõrgustiku töötoetamine, KOV-de arengukavade ja stra-teegiate ühtlustamine, kodanikualgatuste toetamine;3)piirkonnaettevõtted–tugevad ja jät-

kusuutlikud ettevõtted, uute töökohtadeloomine, noorte ettevõtluse toetamine jakoostöö,piirkonnaettevõtjatekoostöövõr-gustikutöötoetamine;

4) piirkonna mittetulundusühingud ja vabatahtlikud – igakülgne koostöö, piir-

konnakoostöövõrgustiku töö toetamine,koolituste, seminaride, infopäevade jne korraldamine;5)teised LEADER tegevusgrupid Eestist,

Euroopast–koostöökorraldamine;6)Lääne-Viru Arenduskeskus, VIROL,

PRIA, Põllumajandusministeerium, LEADER infokeskus (Maamajanduse Arenduskeskus) -nõustaminejakoolitustekorraldamine,ühi-süritustekorraldamine,kaasfinantseerimine;7)meedia ja arvamusliidrid – piirkonna

üldine mainekujundus.

Riigisisene koostööPartnertegevusgruppidegaEestisttoimub

infovahetus juhatuse ja tegevjuhtide tase-mel. Seni on partneritega (MTÜ JAP, MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, MTÜ PAIK,MTÜ Ida-Harju Koostöökoda jt) läbi viidudühisüritusi (konverentsid, õppereisid, semi-narid, koostööprojektid jms). Planeeritaksejätkata tihedamat koostööd teiste LEADERtegevusgruppidega.ErititiheonkoostööVi-rumaal tegutsevate LEADER tegevusgruppi-dega, kes on moodustanud Viru LEADER Koja (MTÜ Arenduskoda, MTÜ Partnerid, MTÜ PAIK, MTÜ VIKO, MTÜ KIKO, MTÜ PAKK). Viru LEADER Koda on kaasanud oma üritustesse kateisiEestiLEADERtegevusgruppe.Sealhul-gasplaneeritaksekaühiseidkoostööprojekte.Sõlmitud on Virumaa LEADER tegevusgruppi-dekoostöökokkulepe,misonperioodi2014-2020 tegevuse raamdokumendiks (LISA 5). MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühinguga on sõlmitud memorandum tegevusgruppide koostööst(LISA5).ArenduskodaonkakõikiEestitegevusgruppeühendavaEestiLeaderFoorumi liige.2011.aastastolemeELARD-i(EuropeanLEADERassociationforRuralDe-velopment) liige. 2015. a astus Arenduskoda EestiLEADERLiiduliikmeks.

Rahvusvaheline koostööRahvusvahelisekoostööarendamiseosas

teeme koostööd Soome, Läti, Sloveenia,Portugali jt riikidega. MTÜ Arenduskoja eestvedamisel on käivitunud jätkusuutliku kohaliku toidu arendamisele ja propagee-rimiselesuunatudrahvusvaheliseprojektiettevalmistus. Projekti on kaasatud lisaksEestilekaSoomejaLätitegevusgrupid:Ees-tist–Arenduskoda(juhtpartner),RoheliseJõemaaKoostöökogujaIda-HarjuKoostöö-koda; Soomest – Sepra NGO, Pirkan Hel-miNGO ja LinnaseutuNGO; Lätist – LAGLielupe ja LAG Liepaja District Partnership. Arenduskoda on alustanud säästva turis-mialase rahvusvahelise koostööprojektiettevalmistust,kuspartneriteksonEestistRohelise Jõemaa Koostöökogu ja Lätist,Sloveeniast ja Portugalist igast kaks tege-vusgruppi. Teemaks on keskkonnasäästlik väikeettevõtluskoostöösrahvusparkidega.EestisonkaasatudprojektikaLahemaajaSoomaarahvuspark.Koostööettevalmista-miseks on Arenduskoda palganud strateegia ettevalmistamisejakoostamiseperioodikstööleprojektijuht-eksperdi.

33

6.4 Kaasamise protsess

MTÜ Arenduskoja tegevused kaasamisprot-sessi läbiviimisel: -küsitluseläbiviimine(osales187inimest)

(LISA 4),-info jagamine läbi kodulehe, LEADER

lehe, läbi kohalike lehtede, info jagamine ja saamine kohalike seltside, erinevate vald-kondlike MTÜ-de, ettevõtjate ja kohalikeomavalitsuste,-ettevõteteküsitluseläbiviimine,-kaasamiskoosolekutetoimuminepiirkon-

dades (osalejaid kokku 140 inimest),-strateegiaseminaridjatöörühmadMTÜ

Arenduskoda liikmetele (protsessis osales 205 inimest).

MTÜ Arenduskoda on ellu kutsutud pea-miselt piirkonna ühiste probleemide lahen-damiseksningsedaeelkõige läbikoostöökorraldamise erinevates valdkondades ja erinevate sihtgruppidega. Vastavate tege-vuste korraldamiseks on moodustatud eri-nevaidtöörühmijaviidudläbikoolitusiningtehtudmeeskonnatööd.Erinevatesemina-ride, koosolekute, töörühmade käigus onselgunud paljud probleemid ja vajadused, mis on ühised kogu tegevusgrupile. Erine-vaid sihtrühmi ja valdkondlikke töörühmikutsub kokku MTÜ Arenduskoda juhataja vastavalt vajadusele või koordineeritud te-gevustekorralvastavalttööintensiivsuselening kokkulepetele. MTÜ Arenduskoda se-nise tegevuse arendamisel on selgunud ak-tiivsed,motiveeritudinimesed,kedaürita-takse hoida ning edasi arendada. Kogu tege-vusgrupi piirkonna kaasamiseks MTÜ Aren-duskodategevussetutvustatakseaktiivselttegevusgrupi üritusi, projektikonkursse japositiivseidnäiteidniiomapiirkonnastkuika teistelt tegevusgruppidelt. Arendusko-ja LEADER infolehte levitakse mitmeid eri kanaleid kasutades (omavalitused, liikmed, mitteliikmed(osalevadmitteliikmestaatu-sesaktiivseltArenduskoja tegevuses),ko-halikud kultuuriasutused, kauplused, kü-lamajad jms). Koostöövõrgustike arenda-misel tuleb eelkõige lähtuda sihtgruppide vajadustest ning vastavad tegevused on kavandatudMTÜArenduskodaiga-aastas-tes rakenduskavades (erinevad ümarlauad, töörühmadjms.).Piirkondlikukoostööosason eriline tähelepanu suunatud tegevusgru-pi sees erinevate piirkondade vahelisele in-fovahetusele ja selle igakülgsele paremale korraldamisele(kontaktisikud,infokodule-hel jms). Kuna tegevusgrupi üheks oluliseks ühiseks teemaks on üles kerkinud maine-kujundus (nii arusaamine piirkonnast tege-vusgrupi sees kui piirkonna tutvustamine väljaspool),siispeabosategevusikindlastiolema seotud piirkonna ühtse mainekujun-dusega. Traditsiooniliselt toimub Arendus-koja liikmetele iga aasta lõpus aastat kok-kuvõttevaastalõpuseminar.

Kokkuvõte strateegia koostamise kaasami-süritustest ja neil osalenutest:1.Kuusalus(osalejaid22) – teemad: pui-

dustnnmökkidesoojustamine,etneidkatalvelkasutada,defineeridanooreettevõt-jamõiste,kaskaugtöökohtonnäitekstalusmingikaugtööksvõimalustpakkuvkoht,ees-märkidesvõiksollajärgminesõnastus:Ette-võtjaksolemisejaettevõtlusejulgustamine,noorteettevõtlusejaalgatusvõimetoetami-ne,suuremonnoorteaktiivsusjaalgatus,kä-sitööpeaksolemakaeesmärkidesmärgitud,kultuuripärandi väärtustamine, talletamine, arendamine ja edasiandmine.2.Tapal(osalejaid5) – teemad: kohaliku

toidu ring (kohaliku toidu jõudmine tootjalt tarbijaleoptimaalselajal),õhtustelastehoi-dude toetamine (kui lapsed enam lasteaias ollaeisaa,agavanemadveeltöölninglapsipolekuhugijätta);ühistulineühisköök,kespakubkoolisööklateleteenust;köökidetun-nustamine,tunnustatudköökidetoetus,si-seturg ja sellega seonduv.3.Jäneda(osalejaid7)– teemad: alterna-

tiivenergialahendustetoetamineettevõtja-tele; teha midagi taolist nagu on programm „Maaleelama“,agaArenduskojapiirkonnajaoks. See oleks Arenduskoja piirkonna KO-Vide jaettevõtjatekoostöövorm;meresõi-duvahendid nimetada veesõiduvahenditeks; piirkonna eripära on näiteks see, et Jäneda Mõis tegutseb mõisasüdames; Eesmärkides-se:Mikro-javäikeettevõtetearendaminejaolemasolevate toetamine; vajalik sisse tuua tegevus karavaniparkla loomise ja arenda-mise toetamiseks; loodus-ja mereturismitooted; turismikeskustele uute toodete ja teenuste loomine; Sisaski planetaariumi haldamise küsimus, kuhu prioriteeti seekuuluks?; laste mänguväljakute puhul kui suur on maksimum toetus?; mereteemaliste ürituste toetamisele vastukaaluks maatee-maliste ürituste toetamine; kaubamärkide

alla võiks lisada ka näiteks Piibe piirkonna; Jäneda viinavabriku korstna uuendamine; luuaolemasolevateprojektideandmebaasja nende elluviimise raames soetatud vara, mida saaksid ja võiksid ka teised soovijad rentidajakasutada.4.Kolgaküla(osalejaid36) – teemad: et-

tevõtlust toetavate koolituste toetamine; alustavateettevõtjate toetamineei tapakstegutsevate ettevõtjate toetust; kolmandasektori,KOV-idejaettevõtjatekoostööpro-jektid; loominguliste ja liikumisharrastustepropageerimine; puuetega inimeste akti-veerimine läbi kaasamise kogukonna tege-mistesse ja puuetega inimestele mõeldud teenuste arendus; ajalooliste töövõtetetaaselustamise toetamine; kohaliku toidu julgeoleku tagamine.5.Rutjal(osalejaid10) – teemad: suplus-

kohtade arendus; kogukonna hoiukodu va-nadele, motell eakatele jms; toiduteemas võiks olla eesmärk järgmine: Kohalik tervis-lik toit, ravimtaimed, elulaadi muutmine; heakorrapäevade ja talgute korraldamine – peaksolemakonkreetsem,mitteigasuguseidmajaümbruse talguid pole vaja toetada, vaid suuremaid ja kogukonnale ning piirkonnale olulisemaid; vanuritehoiu probleemi lahen-dusvariante peaks toetama; tegevustes rõ-hutada või tuua eraldi sisse kohaliku toiduga seotud tegevusi.6. Pärispea (osalejaid 12) – teemad:

Harasaareareng;Valgejõgionsaastunud,kas selle puhastamiseks saab taotleda toe-tust?;ettevõtjaksolemiseväärtustamine–näiteks õppereisid, mille käigus külastatakse piirkonnaettevõtjaid;kuikogukonnastkäibkeegi õppereisidel, siis peaks käija andma ka kogukonnale tagasisidet.7. Võsul (27 osalejat) – teemad: lisada

juurde piirkondlike infopunktide toetami-ne; väärtustada käsitööd; piirkonna kohtakäivad infomaterjalid on aegunud, vajavad

34

uuendamist. Oluline on ka materjalide aval-damine inglise keeles, toetada tuleks vaid kakskeelsete(eestijainglise)viitadejainfo-materjalide tegemist.8. Loksal (8 osalejat)– teemad: kohali-

ku toorme väärindamise alla moosivabri-ku toetamine; toetus talupoe loomiseks ja ühisturunduseks;motiveeridaloomatoitlus-tuskohtade loomist Loksale? Pole ka pagarit ega kondiitrit; vajalik piirkondliku tapama-ja loomine väiketootjatele ja jahimeestele; oluline on Piirkondliku kaubamärgi mõiste; rõhutada kohalikku toitu ja lisada juurde ka ravimtaimed;väikesadamaidmittetoetada,jäägu sisse vaid lautrikohad. 9. Läsnal (7 osalejat) – teemad: Kuidas

on võimalik töökohtade loomist toetada?;mille alla mahuvad taotlused rahvamaja kuivkäimlate(Bio-WC)toetamiseks jamuusellegaseonduv(tutvumise-õppereisidan-tud teemal); suuremate ja tuntumate ülepiir-kondlike maineürituste toetamine; transpor-divõimaluse leidmine ühisüritustest kõrvale-jääjatele (haige, vana, puudega, pole lapsi ega lähedasi jms); toetada ülepiirkondliku militaarmuuseumi loomist. 10.Kadrinas(6osalejat)–ettepanekuid

strateegiasse ei tulnud.

6.5 Strateegia rakendamine Strateegia rakendamine toimub läbi meet-mete toetuste jagamise meetodil taotleja-tele. Taotlused hinnatakse hindamiskomis-jonidepooltjaseataksepingerittaningesi-tatakse juhatusele kinnitamiseks.

Taotluste hindamiskriteeriumid meetmete lõikes on toodud kokkuvõtlikult (osakaalude-ga koos LISA 2):

Meede 1.1: Projektisihtgrupp(Elulaadiet-tevõtjakriteeriumitelevastavus);ettevõttetegevuse mõju piirkonnale; projekt viiakse ellumitme organisatsiooni koostöös; pro-jekti tulemusel säilitatavate või loodavatetöökohtadearv;projektitegevusteinnova-tiivsus/uudsus;projektitegevustejainves-teeringute äriplaani teostatavus. Kokku võib saadamaksimaalselt60punkti.

Meede 1.2:Projektisihtgrupp(eelistatudonkohalikkutoormejatööjõuressurssikasu-tavadettevõtjad);projektviiakseellumitmeorganisatsioonikoostöös;projektitulemuselsäilitatavatevõiloodavatetöökohtadearv;projektitegevusteinnovatiivsus/uudsus;et-

tevõtejätkusuutlikkus;projektitegevustejainvesteeringute äriplaani teostatavus. Kokku võibsaadamaksimaalselt60punkti.

Meede 2.1: Investeeringuobjekti mõjupiirkonna elukvaliteedile ja elukeskkonna atraktiivsusele;projektitulemustejataotlejajätkusuutlikkus; kas tegemist on olemasoleva objektiga?;objektifunktsionaalsus,mitme-kesisus (Investeeringu abil teostatavad te-gevused); investeeringu suurus kasusaajate kohta(nn.investeeringuefektiivsusehinda-mine). Kokku võib saada maksimaalselt 50 punkti.

Meede 2.2:Projektimõjupiirkonnaelani-keomaalgatusele,aktiivsuselejasotsiaalselesuhtlemisele. Mõju maapiirkonnale mitme-kesisuse loomisele ja lisandväärtuse andmi-sele; taotleja võiprojekti tulemuste jätku-suutlikkus; kasusaajate hulk; traditsioonide, eripära säilimine tegevuste arendamisel; omaosalus suurem kui nõutud. Kokku võib saadamaksimaalselt50punkti.

Meede 3.1: Projekti tulemuste jätku-

suutlikkus, toote terviklikkus; investeeringu suurus kasusaajate kohta (nn. investeeringu efektiivsusehindamine); loodavatejasäili-tatavatetöökohtadearv; tegevusteseotusobjektivõiürituseajaloo-jakultuuriväärtu-sega;projektitegevuste ja investeeringuteäriplaani teostatavus. Kokku võib saada mak-simaalselt50punkti.

Meede 3.2:Projektimõjupiirkonnaela-nikeomaalgatusele,aktiivsuselejasotsiaal-sele suhtlemisele; taotleja või projekti tu-lemuste jätkusuutlikkus; kasusaajate hulk; traditsioonide, eripära säilimine tegevuste arendamisel. Kokku võib saada maksimaal-selt40punkti.

Meede 4.1: Projektimõjupiirkonnaelani-keomaalgatusele,aktiivsuselejasotsiaalselesuhtlemisele;taotlejavõiprojektitulemus-te jätkusuutlikkus ja seotus tegevusvaldkon-dadega; kasusaajate hulk, loodud uute kon-taktidearv;projektiinnovaatilisus/uudsus.Kokkuvõibsaadamaksimaalselt40punkti.

6.6 Strateegia seire

MTÜ Arenduskoda teostab iga-aastastseiret tegevuspiirkonna strateegia elluvii-mise mõju hindamiseks.

Strateegia seire ja hindamine on kavan-datud kahel tasandil:

I tasand – taotlusi ja nendes välja toodud peamisi indikaatoreid seiratakse jooksvalt.

Tegevjuhtannabiga-aastaseltüldkoosole-kule ülevaate lisaks rahaliste vahendite ka-sutamisele ka peamiste strateegia näitajate seisust;

II tasand – kaks korda perioodi jooksul (2016–2017projektidekohta–2018.aastal,2018–2019projektidekohta–2020.aastal)

tehakse põhjalikum seire juba ellu viidud projektide tegelike mõjude, tulemuste javäljundite hindamiseks.

Andmete kogumine MTÜ Arenduskoda kogub järgmisi and-

meid:

35

1) väljund- ja tulemusnäitajad – kogu-takse pidevalt. Taotleja esitab eeldatavad näitajad taotluse esitamise ajal ning reaal-selt saavutatud näitajad (koos erinevuste põhjendustega)pealeprojektielluviimistjaenne viimase kuludeklaratsiooni esitamist tegevusgrupile. Vastavaid näitajaid kogutak-se meetmete kaupa;

2) mõjunäitajad – kogutakse ja analüü-sitakseelluviidudprojektidejaMTÜAren-duskoda arendustegevuse kohta kaks korda strateegiaperioodi jooksul.

Aruande koostamine MTÜ Arenduskoda koostab kord aastas

seirearuande.Aruannesisaldabväljund-jatulemusnäitajate koondit ning kaks korda strateegiaperioodi jooksul kokkuvõtet mõ-juhindamisest, samuti võrdlust eelmisteaastatega. Seirearuanne koos tehtud jä-reldustega esitatakse MTÜ Arenduskoda seirekomisjonile ja juhatusele igal aastal. Seirekomisjon koos juhatusega hindavad aruandes toodud näitajate vastavust MTÜ Arenduskoda strateegia eesmärkidele. Võimalikiga-aastaseseirearuandestruk-

tuur:1) Strateegia elluviimise sisuline edene-

mine meetmete kaupa- Eesmärk- Ülevaadeprojektitaotlusteesitamisest

ja kinnitamisest- Strateegiamõõdikutesihttasemetele

lähenemine taotluste info põhjal- Rahastatudprojektideedenemine;2) Strateegia elluviimise panus üleriigi-

liseLeader-meetmesihttasemetesaavuta-misse;

3) Strateegia eelarve kasutamise edene-mine;

4) Strateegia elluviimisel tekkinud prob-leemid ja nende võimalikud lahendused.

Sama seirearuanne on aluseks ka Põl-lumajandusministeeriumi poolse Le-ader-meetmeseireks.

JOONIS 14 Strateegia hindamise struktuur

MTÜ Arenduskoda kui organisatsiooni seire ja sisehindamineMTÜArenduskodategevtöötajadkoguvad

regulaarselt andmeid MTÜ poolt läbiviidud strateegia rakendamist toetavate tegevuste ja muu organisatsiooni tegevuse kohta. Need te-gevused on koolitused, uuringud, koosolekud, nõustamistegevus, koostatud kavad ja eks-pertiisid,projektid.Kordaastaskoostatakse

sisehindamise aruanne, mis sisaldab võrdlust eelmiste aastatega. Aruanne koos tegevmees-konna järeldustega esitatakse MTÜ Arendus-koda juhatusele ja üldkoosolekule. Strateegia seirekomisjon ja juhatus hindavad aruandes toodut MTÜ Arenduskoda strateegia eesmär-kide saavutamisele ja organisatsiooni toimi-misele. Organisatsiooni sisehindamise aruan-ne esitatakse koos majandusaasta aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks.Väljund- ja tulemusnäitajaid kogutakse

jooksvalt, mida on võimalik jooksvalt koguda. Indikaatorid, mis on üldisemad, need kogu-takse perioodi lõpus. Muuhulgas uuritakse hindamise käigus ka MTÜ Arenduskoda kui organisatsiooni kuvandit liikmeskonnas ja väljapool organisatsiooni.

Vajadust strateegia uuendamise järgi hin-natakseiga-aastaseltüldkoosolekullähtuvaltstrateegiaseiretulemustest,samutistratee-gia perioodi keskel läbi viidud uuringute tu-lemustest.

6.7 Strateegia uuendamine

PaikvaatlusMTÜ Arenduskoda teostab projektide

paikvaatlustprojektieesmärgi jatulemuseparema mõistmise huvides nii enne, taot-lemisehetkelkuipärastprojektielluviimist.Kord aastas korraldatakse hindamiskomisjoni jategevtöötajateväljasõitelluviidudprojek-tidekülastamiseks.Väljasõitdokumenteeri-takse ja lisatakse andmesüsteemi. Elluviidud investeeringu-jakoolitusprojektetutvusta-takse MTÜ Arenduskoda liikmetele ja avalik-kusele kord aastas korraldataval infopäeval.

Strateegia muutmise algatamine Strateegia uuendamine või täiendamine

toimub algatustaotluse alusel, mis tuleb esitada MTÜ Arenduskoda tegevjuhile kir-jalikultkoosettepanekutejapõhjendustega.Strateegia uuendamist ja täiendamist võib taotledaigaMTÜArenduskodatöötaja,ju-hatuse ja üldkoosoleku liige.StrateegiamuudatusteettevalmistamineKui esitatud taotlus on asjakohane, kutsu-

takse kokku juhatuse koosolek, kes otsustab strateegia uuendamise või täiendamise va-jaduseningpositiivseotsusekorralvalmis-tabettestrateegiamuudatused.Strateegiauuendamise või täiendamise eelnõu peab olemakooskõlaskehtivaõigusega.Strateegiauuendamisevõitäiendamise

eelnõu esitamine enne selle kehtestamist

arvamuse saamiseks töögruppidele ja sei-rekomisjonile

MTÜ Arenduskoda tegevjuht esitab stra-teegia uuendamise või täiendamise eelnõu ennekehtestamistarvamuseandmisekstöö-gruppidele ja seirekomisjonile.

Strateegia muudatuste avalikustamineMTÜ Arenduskoda avalikustab strateegia

koos muudatustega oma veebilehel ja loob võimalused strateegiaga tutvumiseks paber-kandjal.

Strateegia kinnitamineStrateegia lõplikuks kinnitajaks on MTÜ

Arenduskoda üldkoosolek. Kui üldkoosolek jätab strateegia muudatused kinnitamata, siis algab uuendamise või täiendamise prot-sess algusest peale.

36

7. RAHASTAMISKAVA

TABEL 16 Rahastamiskava

Eelarve jagunemine perioodil 2014–2020, perioodi eelarve X

Aasta eelarve Kasvav eelarve2015–0%X-st 2015–0%2016–33%X-st 2016–33%2017–37%X-st 2017–70%2018–20%X-st 2018–90%2019–10%X-st 2019–100%2020–0%X-st 2020–100%

Esimestel aastatel soovitakse ära kasutada rohkem eelarvelisi vahendeid, et ei jääks piir-konnaleettenähtudvahendidkasutamata.

8. STRATEEGIA SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA

MTÜArenduskodastrateegiaonseotudjärg-mistestrateegilistearengudokumentidega:• Konkurentsivõimekava“Eesti2020”.Vald-

konnas“Konkurentsivõimelineettevõtluskesk-kond”onüheksvalitsusepoliitikapõhisuunakseeldusteloomineerasektoriteadus-jaaren-dustegevuse mahtude suurenemiseks ning in-novatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõst-miseks. MTÜ Arenduskoda strateegia läbivaks arendussuunaks on kohalikud ressursid nende kasutamine ja hoidmine, kus: a) hoidmise all on mõeldud olemasolevate ressursside kaitsmist, kindlustades sellega elamisväärset elukeskkon-dajakonkurentsivõimelistettevõtlusttegevus-piirkonnas b) väärtustamise all on mõeldud ko-halikul ressursil ja ka unustatud vanal põhine-vate uudsete toodete ja teenuste arendamist c) ressursidena käsitletakse nii materiaalseid kui kamittemateriaalseidkohalikkeressursse.See-

galähtubMTÜArenduskodastrateegiaEestiriigi konkurentsivõime kavast, panustades selle täitmisesse. • Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020.

MaaeluArengukavaprioriteetnr6on:Maa-majandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised,pakuvadalternatiivseidtööhõi-vevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõuleningtuginevadkohalikulressursiljapotentsiaalil põhinevatele lahendustele. Prio-riteedilonkakssihtvaldkonda,millest6B(maa-piirkondade kohaliku arengu soodustamine) puudutabLeader-lähenemist:Kohalikuarengustrateegiatega100%maaelanikkonnahõlma-mine. MTÜ Arenduskoda strateegia on Maaelu Arengukava kuuenda prioriteedi täitmisega ot-seselt seotud – piirkonna üheks strateegiliseks valdkonnaks on kohalikul eripäral ja ressursil baseeruvaettevõtlusearendamine,shväike-

tootmise ja mitmesuguste kogukonnateenuste arendamine. MTÜ Arenduskoda strateegia on kooskõlaskaLeader-lähenemisespetsiifilisteeesmärkidega,millekson:ettevõtjatekonku-rentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel te-gevustel põhinevate tegevuste rakendamise; sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse leevendamine; piirkondlike eripärade teadvus-tamine ning nende potentsiaali parem raken-damine; uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutusele võtmise soodustamine; kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erine-vate osapoolte kaasamise. MTÜ Arenduskoda strateegias on lisaks ülalmainitule kohaliku kul-tuuripärandi väärtustamine (sh traditsioonid, kultuuripärand). Seega on MTÜ Arenduskoda strateegiakooskõlasLEADERspetsiifilisteees-märkidega. • Eesti regionaalarengu strateegia 2014–

2020. Regionaalarengu visioon 2030+ onjärgmine: Oma eripäradele tuginedes panus-tabigapiirkondEestikuitervikukonkurentsi-võime kasvule, saades omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestel on igas toi-mepiirkonnaskättesaadavadheadtöökohad,kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid te-gevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. MTÜ Arenduskoda strateegial on 4 valdkonda, mil-lest kolm on elukeskkonna, kultuuripärandi ja ettevõtlusearendamineningükskoostöövõr-gustike arendamise valdkond. Elukeskkonnavaldkonnas on oluliseks kogukonnateenuste arendamine. Seega on MTÜ Arenduskoda strateegia kooskõlas regionaalarengu stratee-

37

gia visiooniga, panustades selle saavutamisse.• ÜleriigilineplaneeringEesti2030+.Üle-

riigilise planeeringu esimeseks põhisuunaks on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, sh olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesisejavalikuvõimalusipakkuvaelu-jamajanduskeskkonnakujundamine;töökohta-de, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavusetagaminetoimepiirkondadesi-sese ja omavahelise sidustamise kaudu. MTÜ Arenduskoda strateegiaga soovitakse kujunda-da elujõuline elukeskkond, mis tagab ühtlasi tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu. Samuti rakendatakse strateegiasmeetmeid,mis sidustavad omavahel toimepiirkondi ning tagavadteenustekättesaadavuse.• Ühtekuuluvuspoliitika fondide raken-

duskava 2014–2020. MTÜ Arenduskoda stra-teegia on kooskõlas järgmiste rakenduskava prioriteetsete suundadega: kasvuvõimeline ettevõtlusjarahvusvaheliseltkonkurentsivõi-melineteadus-jaarendustegevus;väikesejakeskmisesuurusegaettevõtetearendaminejapiirkondade konkurentsivõime tugevdamine. MTÜ Arenduskoda strateegia püüdleb piirkon-na ressurssidel põhinevate toodete ja teenuste arendamise poole, panustades sel viisil ühte-kuuluvuspoliitikafondiderakenduskavatäitmi-sesse.• Eesti riiklik turismiarengukava 2014–

2020. Turismiarengukava visioon: Aastaks 2020onEestituristideletuntud jaheamai-

nega Põhjamaade turismisihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piir-konna riikidesse. MTÜ Arenduskoda stratee-giaga arendatakse piirkonna eripära rõhutavat turismiettevõtlust.SeegaonMTÜArendusko-da strateegia kooskõlas turismiarengukavaga. • Lääne-Virumaakonna arengustrateegia

aastani2030.Lääne-Virumaakonnastratee-gilisedeesmärgidon:säilitatudloodus-jaelu-keskkond tasakaalustatud maakasutuse kaudu; suuremmajanduslik-jalogistilineintegreeritusPõhja-Eestiregioonis;rahvusvahelistearengu-koridoridesõlmpunktidmaakonnas;sotsiaal-sete teenuste kõrge kvaliteet ja kättesaada-vus; suurenenud ettevõtluse konkurentsi-võime maakonna kompetentsist lähtuvalt; elukestvaõppevõimalustetagatusläbikõrg-,kutse- jahuviharidusemaakonnas;maakon-nasrahvusvahelistkoostöövõrgustikkuomavteadus-jaarenduskeskus,mispakubteadus-ja arendustöö teenuseid regioonile omaseskompetentsivaldkonnas. MTÜ Arenduskoda strateegias on prioriteetseteks valdkondadeks ettevõtlus,hoolivadjaaktiivsedkogukonnad,ajaloo- ja kultuuripärand ning horisontaalsevaldkonnana koostöövõrgustikud. Seega onMTÜ Arenduskoda strateegia kooskõlas Lää-ne-Virumaakonnastrateegiaganingtäiendabmaakondlikke eesmärke oma tegevustega.• Harjumaakonnaarengustrateegiaaastani

2025.Harjumaakonnastrateegilisedeesmär-

gidon:1.elanikudonharitud,ettevõtlikud,tööturul aktiivsed, muutustele avatud ningväärtustavad oma kodukanti ja panustavadkogukonna arengusse. 2. Avalike teenuste kät-tesaadavus ja vaba aja veetmise võimalused on tagatud keskustes ning inimesed osalevad ak-tiivseltomaelukeskkonnakujundamises.MTÜArenduskoda strateegias on prioriteetseteks valdkondadeksettevõtlus,hoolivadjaaktiivsedkogukonnad,ajaloo-jakultuuripärandningho-risontaalsevaldkonnanakoostöövõrgustikud.Seega on MTÜ Arenduskoda strateegia kooskõ-lasHarjumaakonnastrateegiaganingtäiendabmaakondlikke eesmärke oma tegevustega.• Lääne-Viru maakonna tööhõivekava

2015–2022 – MTÜ Arenduskoda strateegias onprioriteetseteksvaldkondadeksettevõtlusjatööhõive.MTÜArenduskodategevusedonkavas käsitletud. Seega on strateegia kooskõ-lasLääne-Virumaakonnatööhõivekavaganingtäiendab maakondlikke eesmärke oma tegevu-sega.• VirumaaRannakalurite strateegia–MTÜ

Arenduskoda strateegias on prioriteetseteks valdkondadeks ettevõtlus, tööhõive, noorteprojektid,kultuuripärandijatraditsioonidehoid-mine,turismningkoostöö.MTÜArenduskodategevused on strateegias käsitletud. Strateegia-dokumendileonlisatudkoostöömemorandum(LISA 5). Seega on strateegia kooskõlas Virumaa Rannakalurite Ühingu strateegiaga.

38

MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna omavalitsuste arengukavad:

39

TABEL 17 MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna omavalitsuste arengukavad.

40

KASUTATUD MATERJALID•MTÜArenduskodategevuspiirkonnaarengustrateegia2008-2013.MTÜArenduskoda2007.• Statistikaametikodulehekülg(www.stat.ee).•Wikipedia.• Töötukassakodulehekülg(www.tootukassa.ee).• Üldkoosoleku,juhatuse,hindamiskomisjonijaseirekomisjoniprotokollid.MTÜArenduskoda,2013,2014.• Üleriigilineplaneering“Eesti2030+”.Siseministeerium,2012.• Konkurentsivõimekava“Eesti2020”.VabariigiValitsus,2013.• EestiMaaeluArengukava2014-2020,Põllumajandusministeerium.• EestiRegionaalarengustrateegia2014-202.Siseministeerium,2013.• Eestiriiklikturismiarengukava2014-2020.Majandus-jaKommunikatsiooniministeerium,2013.• Ühtekuuluvuspoliitikafondidearengukava2014-2020.VabariigiValitsus.• Kadrinavallaarengukava.• Loksalinnaarengukava.• Tapavallaarengukava.• Vihulavallaarengukava.• Kuusaluvallaarengukava.

LISAD

LISA 1 MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslik analüüsLISA2MTÜArenduskodapiirkonnaSWOT-analüüsjaorganisatsioonisisehindamiseanalüüs.LISA3HindamiskriteeriumidjaosakaaludmeetmetelõikesLISA 4 MTÜ Arenduskoda tegevuspiirkonna küsitluse kokkuvõte.LISA5Koostöökokkulepped

41