Mida peab laenutaotlemisel arvestama?Ettevõtluslaenu puhul ei paku pankreeglina täisstandardset toodet, vaidalati töötatakse välja spetsiifilistelenõudmistele vastav lahendus. See-tõttu tuleb ettevõtjal ja pangal pida-da tingimuste üle läbirääkimisi.

Eelmisel aastal riiklike institutsioonide,

ettevõtjate ja pankade vahel peetud se-

minaril selgus, et kuna pangad kasuta-

vad palju erialast keelt, siis suhtlemine

ei pruugi alati sugugi lihtne olla.

Lisaks jäävad ka ettevõtja ja panga ootu-

sed laenutingimustele alati veidi erineva-

teks. Krediidiriski faktor lisab pangalae-

nule mõõtmeid, mida krediidiriski mitte

sisaldavate toodete ja teenuste puhul ei

ole vaja arvesse võtta. Laenutingimuste

seadmisel tuleb pangal arvestada kahe

sageli vastandliku eesmärgiga: pakkuda

kliendile soodsaid ja paindlikke laenutin-

gimusi ning samas hoida laenudega seo-

tud krediidirisk optimaalsel tasemel.

Miks pankurid ei vasta?Miks pankurid ei oska vastata küsimuse-

le: “Millist laenusummat on ühel tavali-

sel Eesti väikeettevõttel võimalik taotle-

da?” Reeglina on vastuseks rohkesti täp-

sustavaid küsimusi. Laenusumma suurus

sõltub erinevatest teguritest. Nii sellest,

kui suurt laenusummat on klient võimeli-

ne laenutähtaja jooksul genereeritavast

tulemist tasuma ning sellest, kui suur

summa on projekti elluviimiseks vajalik

investeerida.

Eriti investeerimislaenude puhul peaks

ettevõtja oma laenuvajaduse arvestami-

seks kirja panema äriplaani. Ilma projekti

rahavoogusid prognoosimata teatakse

küll soetatavate hoonete/seadmete hin-

da, kuid jäetakse tähelepanuta kasvav

käibevahendite vajadus. Samas on see

kriitiline, sest tootmisvõimsuse suurenda-

misel on vajalik soetada ka rohkem varu-

sid ning proportsionaalselt suureneb ost-

jate debitoorne võlgnevus.

Projekti õnnestumise tagamiseks peab

see olema finantseerimisallikatega kae-

tud. Seetõttu ei ole pank aldis otsustama

projektide finantseerimisel taotletust

väiksemaid laenusummasid. Kui ettevõt-

ja maksevõime vajaliku laenu tagasimak-

seid ei kata ning ei õnnestu muid finant-

seerimisallikaid leida, siis tuleks projekt

sootuks ümber vaadata. Pooliku projekti

finantseerimine pole mõttekas, sest soo-

vitud tulu ei ole võimalik hakata teenima.

Omafinantseering – ettevõtja panus projektiTavaliselt soovib pank, et 20–40% ulatu-

ses projekti maksumusest finantseerib

laenutaotleja omavahenditest. Konkreet-

ne omafinantseeringu nõue võib olla eri-

Firmad saavad abi EAS-istEesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi

ühe suurema institutsiooni, Ettevõtlu-

se Arendamise Sihtasutuse (EAS) te-

gevus on suunatud kolmele valdkon-

nale: alustavate ettevõtjate toetami-

ne, tegutsevate ettevõtjate arendami-

ne ja ettevõtluskeskkonna arendami-

ne regioonides. (EAS-i konkreetsetest

toodetest loe lk 10.)

ID-kaardi tarbimineon kasulikID-kaardi kõigist rakendustest on ligi-

kaudu 70% täiesti olemas ja töökor-

ras. Peamine ID-kaardi pakutav hüve

on kvalitatiivselt täiesti uus võimalus

– digiallkiri. See on esimene ja ainus

võimalus teha seaduslikult siduvaid

tehinguid interneti abil pika maa ta-

gant ilma kohale minemata. (ID-kaar-

di uutest võimalustest loe lk 4.)

SEB-i kogemus toetabEesti ÜhispankaEesti Ühispank, mis kuulub koos lät-

laste Unibanka, leedulaste Vilniaus

Bankase ja poolakate BOS-iga SEB

Baltikumi ja Poola alamüksusesse,

saab SEB Grupi panganduses tegut-

semise kogemust rakendades pakku-

da nii klientidele kui ka oma töötaja-

tele suuremat kindlustunnet. (Täpse-

malt loe lk 11.)

Kuidas sõda majandust mõjutas?Osa kommentaatoreid maalis sõjast

väga musti pilte, osa ennustas suhte-

liselt kiiret sõja kulgu. Positiivset stse-

naariumi pidasime tõenäoliseks ka

Ühispanga privaatklientidele mõeldud

ülevaates. Väga valeks need suhteli-

selt julged sammud ei osutunud.

(Majandusanalüüsi loe lk 6.)Jätkub lk 2

Portfolio Mai 2003 Nr. 8

nev klientide või majandusharude lõikes.

Käibevahendite finantseerimisel või ka

ettevõtte väiksema laiendamise korral

vaatab pank projekti omafinantseeringu

asemel ettevõtte omakapitali ja võõrkapi-

tali suhet. Eesmärk on tagada puhver

projekti erinevate riskitegurite mõju kat-

miseks. Mida suurem osa on projektist

finantseeritud laenuga, seda tõenäolise-

malt tekivad probleemid laenu tagasta-

misel, kui prognoositud rahavood täiel

määral ei realiseeru.

Kuidas intressid ujuvad?Intressidest rääkides kohtab palju eriala-

seid termineid, näiteks fikseeritud intress,

ujuv intress, euribor ja baasintress. Fik-

seeritud intressimäärad lepitakse kokku

lepingut sõlmides ning need ei muutu

lepingu lõppemiseni. Ujuvintressimäär

põhineb mingil rahaturu muutintressil.

Europõhiste laenude puhul on selleks

euribor ning pangad kasutavad reeglina

kuue kuu euribori. Eesti krooni puhul on

aga rahaturg väga piiratud ning Ühispank

on valinud sobilikuks muutintressiks pan-

ga poolt noteeritava kroonilaenude

baasintressi.

Ujuvintressimäära kasutamisel muutub

laenu intressimäär laenulepingu kestel,

euribori puhul näiteks iga kuue kuu ta-

gant. Kehtivad muutintresside väärtused

leiab alati panga kodulehelt.

Millal siis laen ikkagi tagasi maksta tuleb?Üldiselt võib tähtaja määramisel lähtuda

rusikareeglist, et laenu lõpptähtaeg ei

tohi ületada finantseeritava objekti kasu-

likku eluiga ehk varude finantseerimisel

kasutatakse lühiajalist laenu ning näiteks

seadmete finantseerimisel on optimaal-

ne kuni viieaastane tähtaeg.

Pikaajalise laenu tagastamine algab tava-

liselt kohe pärast projekti elluviimist ehk

reeglina mitte hiljem kui aasta pärast

laenu võtmist. Laenu tagasimaksegraafi-

ku koostamisel on otstarbekas lähtuda

projekti iseloomust ja ettevõtte rahavoo-

gude iseloomust. Stabiilse majanduste-

gevuse tagamiseks on sageli otstarbekas

igakuiste maksetega graafik, nii on või-

malik tasuda laenu igapäevasest majan-

dustegevusest võimalikult väikeste osade

kaupa.

Sageli kasutatakse annuiteetgraafikut –

jälle üks mõiste, mis eeldaks, et ettevõtja

on läbinud ülikoolis rahanduskursuse.

Annuiteet tähendab, et nii intressi kui ka

põhiosa sisaldavad laenumaksed on iga

kuu ühesuurused, muutub vaid intressi

ja põhiosamakse osatähtsus makses.

Laenu algusperioodil on intressi osa suu-

rem (sest laenujääk, millelt intressi arvu-

tatakse, on suurem) ning aegamööda

jääb intressi osa makses väiksemaks.

Kasutada võib ka lineaarset graafikut,

kus laenu põhiosamaksed on iga kuu

ühesuurused ning maksele lisandub siis

vastava kuu eest tasutav intress.

Miks hea äriplaan ei sobilaenu tagatiseks?Kui ettevõtja pakub, et tema laenu taga-

tiseks võiks olla äriplaan või see, et ta on

ise ettevõttesse paigutanud osa- või akt-

siakapitali, siis on panga poolt vastuseks

veidi hämmeldunud pilk ning äge peara-

putus. Äriplaan on pigem projekti ana-

lüüsiks vajalik dokument ning aktsiakapi-

tali saab käsitleda ettevõtja omafinant-

seeringuna.

Panga aktsepteeritav laenutagatis peab

olema panditav vara või siis teise isiku

poolt antav isikuline tagatis ehk käendus.

Laenu tagatis on pangale alternatiivne

võimalus laenuraha tagasi saada siis, kui

ettevõtte majandustegevus on ebaõn-

nestunud ehk tagatisel peab olema väär-

tus sel hetkel, kui ettevõte enam ei te-

gutse. See seletab ka asjaolu, miks näi-

teks äriplaan ei saa olla tagatiseks.

Sagedasemad tagatised on hüpoteek

kinnisvarale (või hoone pant, kui maa ei

ole veel kinnistatud), transpordivahendi-

te pant, kommertspant ettevõtte varale.

Kuna ettevõtjatel napib sageli vara, mida

laenu tagatiseks pakkuda, siis teeb pank

koostööd sihtasutustega KredEx ja Maa-

elu Edendamine Sihtasutus, kes võimal-

davad perspektiivsetel projektidel taotle-

da laenule lisatagatist kuni 75% ulatuses

laenusummast.

Nimetatud sihtasutuste lisatagatist saab

taotleda panga kaudu. Nii saavad ette-

võtjad head äriplaanid siiski ellu viidud.

Kuidas leida sobiliketingimustega laen?Õnneks ei pea ettevõtja panka tulles ise

täpselt teadma, milline laenutoode ja

milliste tingimustega on just tema pro-

jekti rahastamiseks kõige sobilikum. Pan-

ga kliendihaldur on ettevõtjale nõusta-

jaks ja lahenduste pakkujaks, kes vahen-

dab kõiki Ühispanga Grupi finantseerim-

istooteid. Kliendihaldur on alati valmis

ka laenutingimuste tähendusi lahti sele-

tama.

Kristiina KruusEesti Ühispanga

arendusjuht

2

Laenusumma suurus sõltub erinevatest teguritest. Nii sellest, kui suurt laenusum-mat on klient võimeline laenutähtaja jooksul genereeritavast tulemist tasuma ningsellest, kui suur summa on projekti elluviimiseks vajalik investeerida. Foto: Scanpix

Mai 2003 Nr. 8 Portfolio

3

Eesti Ühispanga kasum kasvasEesti Ühispanga Grupi esimese kvartali

kasum kasvas seoses efektiivsuse para-

nemisega 59 protsenti, 132 miljoni kroo-

nini, võrreldes 83 miljoniga 2002. aastal.

Tegevuskasum kasvas aastaga 29 prot-

senti, ulatudes 145,2 miljoni kroonini.

Pangagrupi tegevustulud kasvasid aasta-

ga 11,8 protsenti, ulatudes 299,3 miljoni

kroonini (mullu 267,6 miljonit). Tegevus-

kulud moodustasid 154,1 miljonit krooni

(mullu 155,3 miljonit), jäädes 0,8 prot-

senti madalamale tasemele kui eelmise

aasta märtsi lõpul. Tegevuskulu ja -tulu

suhe alanes 51,5 protsendile 2002. aas-

ta 58 protsendiga võrreldes.

Peale tegevustulude kasvu ning tegevus-

kulude üheprotsendilise vähenemise

mõjutas puhaskasumi kasvu provisjonide

vähenemine üle 50 protsendi. Grupi lae-

Grupi laenuportfell kasvas aastaga 17

protsenti ja oli märtsi lõpus 13,6 miljar-

dit krooni (mullu 11,6 miljardit). Kõige

suurem – 42 protsenti – kasv toimus era-

isikutele väljastatud laenudes. Äriühingu-

te laenuportfell kasvas viis protsenti. Fak-

tooringuportfell kasvas 49,5 protsenti,

moodustades 844,3 miljonit krooni.

Grupi liisinguportfelli maht kasvas aasta-

ga 44 protsenti, moodustades märtsi lõ-

pus 3,4 miljardit krooni. Uute lepingute

maht oli esimeses kvartalis 640 miljonit

krooni.

Ühispanga Grupi kapitali adekvaatsus

oli 12,5 protsenti (mullu samal ajal 13,3

protsenti). Keskmine omakapital oli esi-

meses kvartalis 2,5 miljardit krooni. Oma-

kapitali tulukus tõusis 20,7 protsendile

2002. aasta 15,5 protsendiga võrreldes.

nu- ja liisinguportfelli maht kasvas aasta-

ga 21 protsenti, ulatudes 17 miljardi

kroonini. Hoiuste maht suurenes 14 prot-

senti, moodustades 13,2 miljardit kroo-

ni. Laenude allahindluste maht vähenes

50 protsenti, ulatudes 16 miljoni krooni-

ni, teatas pank.

Märtsi lõpuks oli Ühispank väljastanud

üle 36 000 magnetkaardi, mis on kaks ja

pool korda rohkem kui eelmisel aastal.

Selle tulemusena suurenes Ühispanga

krediitkaartide turuosa 7,3 protsendi-

punkti võrra, ulatudes 31,2 protsendini.

Tegevuskuludest 51,5 protsenti moodus-

tasid tööjõukulud (mullu 47,8 protsenti).

Tööjõukulud kasvasid seitse protsenti,

moodustades 79,3 miljonit krooni. Töö-

tajate arv suurenes 25 inimese võrra,

1305 inimeseni.

Ühispank alustas kiipkaartide väljastamistEesti Ühispank alustas oma klientidele

mais kiipkaartide väljastamist. Üleminek

tavaliselt magnetribaga pangakaardilt

kiipkaardile toimub järk-järgult kaardi-

tüüpide kaupa. Üleminekuperioodil on

pangakaardil lisaks kiibile ka magnetriba,

mis tagab töökindluse ka nendes müügi-

terminalides, kus pole veel kiipkaardilu-

gejat. Esimeseks kaarditüübiks, mida

Ühispank hakkab väljastama kiipkaardi-

na, on VISA Classic krediitkaart.

Eesti Ühispank on tegelenud EMV (Euro-

visjoni direktor Jaan Tamm. “Esimeses

etapis väljastatavate kiipkaartidega on

võimalik teostada tavapäraseid panga-

kaardi funktsioone: maksmine, sularaha

võtmine automaadist, ülekannete tege-

mine makseautomaadis. Tulevikus saab

kiibile lisada ka erinevate koostööpartne-

rite kliendikaartide funktsioone, näiteks

allahindluste saamiseks,” lisas Tamm.

Kliendi jaoks teenustasude osas mingeid

muudatusi uue kiipkaardi kasutuselevõtt

endaga kaasa ei too.

card-MasterCard-VISA) standarditel ba-

seeruvate kiipkaartide väljastamise ette-

valmistamisega juba 2001. aasta sügisest.

“Ainus erinevus kiipkaardiga maksmisel,

mida esialgu klient tunnetab, on selles,

et kauplustes ja teenindusasutustes tu-

leb kviitungi allkirjastamise asemel kasu-

tada tehingu kinnitamiseks PIN koodi

(või PIN koodi ja allkirja koos). See muu-

tus tagab meile kõikidele suurema turva-

lisuse kaardi kaotuse või varguse korral,”

ütles e-tehnoloogia ja operatsioonide di-

Uus deebetkaart Narva toetuseksEesti Ühispank ja Narva linnavalitsus kir-

jutasid alla lepingule, millega soovitakse

toetada rahumeelse ja paikse kogukon-

na teket Narvas.

Eesti Ühispank on välja andnud uue dee-

betkaardi, mille kujunduses on kasuta-

tud fragmenti Eduard Ole maalist “Nar-

va Hermanni kindlus”. Narva kaart on

Hea lugeja,Eesti Ühispanga äriklientidele suunatud infolehe Portfolio

venekeelne versioon on kättesaadav aadressil www.eyp.ee

LLjjhhjjuujjqq xxbbnnffnnttkkmm^̂

<bpytc-rkbtynfv Eesti Ühispank ghtlyfpyfxtyyfz ufptnf Gjhnajkbj

ljcnegyj yf heccrjv zpsrt d bynthytnt yf flhtct% www.eyp.ee

omanäoline pangakaart neile, kes on

oma südames seotud Narvaga. Rõõmu

kaunist ja erilisest kaardist suurendab

veelgi teadmine, et Eesti Ühispank anne-

tab iga pangakaardi väljastamistasust 10

krooni ajaloolise Narva Hermanni linnuse

fassaadi valgustamiseks,” ütles jaepan-

ganduse divisjoni direktori asetäitja

Eerika Vaikmäe-Koit.

Narva kaart on Maestro deebetkaart,

millega saab tasuda kaupade ja teenuste

eest Eestis ja välismaal, võtta välja sula-

raha sularahaautomaatidest nii Eestis kui

välismaal, sooritada riigisiseseid makseid

ning hankida kontoinfot sularaha- ja

makseautomaatide kaudu.

Portfolio Mai 2003 Nr. 8

4

Väide, et digiallkiri ei tööta, tal polerakendust, on sama hea, kui minaväidaksin, et Tallinnas pole ühissõi-dukeid, sest mina neid ju ei kasuta.

ID-kaardi kõigist rakendustest on ligi-

kaudu 70% täiesti olemas ja töökorras.

Väite all, et ID-kaardil pole rakendusi,

mõtlevad skeptikud suure tõenäosusega

seda, et nad ei saa ID-kaardi abil veel

igasse veebiteenusesse sisse logida;

ID-kaart ei asenda veel haigekassa kaarti

ega kliendikaarte. Kuid need pole

ID-kaardi peamised teenused! Identifit-

seerimine perearsti juures või veebis

pangakoodide abil sisselogimine oli või-

malik ka seni, kuigi ID-kaart teeb need

toimingud mugavamaks.

Rakendusvõimalused olemasPeamine ID-kaardi pakutav hüve on kvali-

tatiivselt täiesti uus võimalus – digiallkiri.

See on esimene ja ainus võimalus teha

seaduslikult siduvaid tehinguid interneti

abil pika maa tagant ilma kohale mine-

mata, ning digiallkiri töötab täna täies

mahus. Minu visiooni kohaselt annab di-

giallkirja kasutamine vähemalt 50% kõi-

gist võimalikest ID-kaardi hüvedest, alles

siis järgnevad teised kasutusvõimalused.

Digiallkiri on väga praktiline. Ise saadan

viis kuud arveid, pakkumisi, aktsepte ja

nii edasi laiali digiallkirjastatult. Tekib

aina rohkem partnereid, kellega saab le-

pinguid digiallkirjastada, võites näiteks

terve päeva Tartu sõidu arvelt või tunde

Tallinnas ringisõelumise arvelt. Samuti

on suur vahe, kas lepingu sõlmimine võ-

tab posti teel neli-viis päeva, või digidoc’i

portaalis neli-viis minutit. Ma pole täpset

arvestust pidanud, kuid kindlasti olen

ajaliselt võitnud päevi ning kullerteenus-

telt tuhandeid kroone.

Konkurentsieelis jäi kasutamataKui veel eelmise aasta lõpus oli vaja digi-

allkirjastatud dokumendiga saata kaasa

selgitus, mida .ddoc failiga pihta hakata,

siis viimastel kuudel on nii riigi- kui ka

äriasutused võtnud digiallkirjastatud do-

kumente vastu probleemideta. Kuid on

ka teistsuguseid näiteid. Hiljuti saatsin

ID-kaart: tulu saab kasutaja, mitte viriseja

tus ei suutnud digiallkirjaga lepingut lah-

ti teha. Konkurentsieelis jäi kasutamata.

Ja ometi pole digiallkirjastatud doku-

mentide lugemiseks vaja midagi muud

kui tasuta DigiDoci programmi aadressilt

www.id.ee/digidoc. ID-kaarti ja kaardilu-

gejat on vaja digiallkirja andmiseks, mit-

te lugemiseks.

Väide, et digiallkiri ei tööta, tal pole ra-

kendust, on sama hea, kui mina väidak-

sin, et Tallinnas pole ühissõidukeid, sest

mina neid ju ei kasuta. Kus on probleem?

Probleem on meis endis – arvutikasuta-

jates. Oleme kinni stampides, ei viitsi

uusi ja kasulikke võimalusi ära õppida.

Alar EhandiSA Vaata Maailma juhataja

ühele Eesti juhtivale ajalehele eksklusiiv-

selt digiallkirjastatud lepingu. Ajalehel oli

konkurentsieelis jutt paar päeva enne

teisi kätte saada, kuid, oh häda, toime-

Alar Ehandi on sihtasutuse Vaata

Maailma juhataja. Vaata Maailma on

Eesti ettevõtete ja riigi koostöös sün-

dinud suurprojekt, mille eesmärgiks

on suurendada oluliselt internetikasu-

tajate arvu ning tõsta sellega Eesti

elanike elukvaliteeti. Eesti Ühispank

on Vaata Maailma projekti algataja-

liige.

Käesolev artikkel ilmus Alar Ehandi

sulest ka ajalehes Äripäev.

Kiip – elektrooniliseinfo kandja

Kaarti pöörates muutub Eestikaardi ja lühendi EST kujutis

Mitmekordne laserkujutis, millel raster-põhjal liiguvad ja vahelduvad isikukood

ning kaardi kehtivuse lõppemise aeg

Masinloetavkood

Mikrokiri P.-E. Rummo

luuleridadega

Latentne filterkujund EST muutubkaarti pöörates positiiv-negatiiv kujul

Mikrokiri Eesti Vabariik

Optiliselt muutuv trükivärv

Varikujund Eesti kaart

Mai 2003 Nr. 8 Portfolio

5

U-Net Business’i kasutajatele kehti-vad Põhjamaadega välisvaluutasarveldamisel soodushinnad.

Tavaline välismakse, niinimetatud “täis-

summas saajale” maksab 170.00 Eesti

krooni (standardhind 370.00) eeldusel,

et saaja pank on määratud korrektse

BIC-iga (Bank Identification Code).

Soodustus kehtib kõikide Soome, Root-si, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Eestisaaja-pankade puhul. Suuremad Eesti

väliskaubanduse piirkonnad on just Põh-

jamaad ja Baltikum. Peaaegu poolte vä-

lismaksete saajaks on just üks neist seits-

mest riigist.

Eesti Ühispanga integreerumine SEB-iga

on loonud võimalusi ja soodustusi ka

rahvusvahelistele ettevõtetele. Näiteks

juba praegu on võimalik U-Net Business’i

kaudu sooritada makseid ja teha konto-

väljavõtteid ettevõtte/grupi kontodelt,

mis asuvad teistes SEB-i pankades. Kuid

hinnasoodustus on märksa laiem – Eesti

Ühispank ei eelda, et arveldamine peaks

olema SEB Grupi (SEB, VB ja UB) sisene,

vaid soodustus kehtib kõikide Soome,

Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Eesti

saaja-pankade puhul. Piisab ainult kor-

rektse BIC-i märkimisest.

Vajadus välismaksetetegemiseks kasvabVajadus välismaksete tegemise järele

kasvab aasta-aastalt, sest suureneb ka

inimeste, kaupade, teenuste, kapitali va-

ba liikumine üle riigipiiride. Ka ühise ma-

jandusruumi tekkimine Euroopas on

soodsalt mõjutanud äriühingute rahvus-

vahelist äritegevust. Kuigi Eestis moodus-

tavad välismaksed kõikide maksete ma-

hust tühise osa, on nad võrreldes riigisi-

seste maksetega palju kulukamad ja

töömahukamad. Seetõttu peab Ühis-

pank vajalikuks tuua klientideni olulist

Eesti Ühispank pakub soodsaid välismakseid

välismaksetega seonduvat informat-

siooni, mis aitab säästa klientide raha.

Ühispanga statistika kohaselt on välis-

maksete arv 2003. aasta esimeses kvar-

talis poole võrra suurem, kui see oli näi-

teks 1999. aasta samal perioodil. Mee-

nutuseks, et 1999. aastal võeti arveldus-

rahana kasutusele euro. Täpsemalt oli

kasv 55 protsenti.

Mitu erinevat soodusteenustasu tüüpiPeale standardhinnakirjade pakuvad

pangad tihti ka üht või teist tüüpi soo-

dusteenustasusid. Näiteks Ühispank pa-

kub oma klientidele mitut soodustee-

nustasu tüüpi. Neist kliendipõhised on

suunatud konkreetsele kliendile ning

seotud tema tehingute mahuga. Panga

grupi sisesed teenustasud on suunatud

kõikidele klientidele ning on võimalikud

pangagruppi kuuluvate pankade vastas-

tikuste soodustingimuste tõttu.

Regioonipõhised teenustasud on kehtes-

tatud sõltuvalt regioonist, kus asub saa-

ja-pank. Ühispanga pakutavad regiooni-

põhised soodusteenustasud kehtivad kõi-

kidele normaalsetele “täissumma saaja-

tele” maksetele Baltikumi ja Põhjala pan-

kadesse, kui makse on algatatud U-Net

Business’is või saaja pank on määratud

korrektse BIC-iga.

BIC on panga identifitseerimiseks kasu-

tatav unikaalne tähtede ja numbrite

kombinatsioon, mis võimaldab määrata

nii panga kui ka selle asukohariigi. Siiani

on BIC olnud tuntud ka SWIFT-aadressi-

na.

Viire OllEesti Ühispanga

tootejuht

Maikuuks oli väljastatud 200 000 ID-kaarti

Kodakondsus- ja migratsiooniamet

teatas aprilli viimastel päevadel, et

väljastatud on juba 200 000 ID-kaarti,

nende väljaandmine kahekordistus

viimase nelja kuu jooksul.

"Väljastatud ID-kaartide hulk vastab

aasta alguses tehtud prognoosidele,

mida paljud liiga optimistlikeks pida-

sid," kommenteeris kodakondsus- ja

migratsiooniameti peadirektor Mari

Pedak. "2003. aastal on planeeritud

välja anda veerand miljonit ID-kaarti.

Igapäevase isikut tõendava dokumen-

dina on kaart juba laialt kasutusel.

Euroopa Liidus on ID-kaart tavaliselt

kasutusel ka reisidokumendina. Või-

malik, et ka Eesti elanikud saavad ID-

kaarti peagi reisimisel kasutada. Loo-

mulik on ka see, et uus digitaalkesk-

kond tundub alguses võõras."

"ID-kaart on leidmas oma loomupä-

rast kohta elektroonilises asjaajami-

ses," märkis Sertifitseerimiskeskuse

juhataja Ain Järv. "ID-kaardi ja digiall-

kirja abil saab elektrooniliseks muuta

kõik asjaajamistoimingud, mida seni

peab tegema paberil. Vastavalt sea-

dusele on riigiasutused kohustatud

kodanikele aktiivselt pakkuma elekt-

roonilise iseteeninduse võimalust, mis

säästab mõlema poole kulusid. Kut-

sume üles kõiki firmasid ja riigiasutusi

seda aktiivselt tegema, et meie kõigi

elukvaliteeti parandada."

Sertifitseerimiskeskus jätkab ID-kaardi

ja digitaalallkirja elektrooniliste kasu-

tusvõimaluste arendamist ja tutvusta-

mist, tehes seda muuhulgas kõigile

ID-kaardi huvilistele ja arendajatele

avatud veebi www.id.ee kaudu.

Sertifitseerimiskeskus asutati 2001.

aasta märtsis Ühispanga, Hansapan-

ga, Eesti Telefoni ja EMT poolt. Firma

missioon on turvalist ja usaldusväär-

set elektroonilist äritegevust, asjaaja-

mist ning suhtlemist võimaldava kesk-

konna loomine ja arendamine Eestis.

Selle eesmärgi täitmiseks pakub Ser-

tifitseerimiskeskus usaldusväärset ser-

tifitseerimis- ja ajatempliteenust ning

arendab ja levitab ID-kaardi kasutami-

seks vajalikku tehnoloogiat ja infot.

Portfolio Mai 2003 Nr. 8

6

Sõda oli vaid üks komponent probleemide ahelasIraagi sõjale eelneval perioodil,umbes 2002. aasta sügise algusestalates kurtsid ettevõtted maailmaturuseisu nii-öelda vähese läbipaist-vuse üle, viidates eeloleva Iraagi sõ-ja mõjudele ehk teadmatusele, midaarvatav sõja puhkemine kaasa toob.Muretseti selle üle, kuidas sõda mõ-jutab tarbijate harjumusi, see oma-korda firmade tulemusi ja lõpukskogu makromajandust.

Osa kommentaatoreid maalisid oodata-

vast sõjast väga musti pilte (kuni kohe-

kohe puhkeva kolmanda maailmasõjani

välja), osa ennustas suhteliselt kiiret sõja

kulgu. Sellist positiivset stsenaariumi pi-

dasime tõenäolisemaks ka meie Ühispan-

ga privaatklientidele mõeldud jaanuari

kuuülevaates. Samuti suurendasime sõja

alguses tunduvalt aktsiate osatähtsust

iga kuu avaldatavas globaalstrateegias

klientidele soovitatavas näidisallokatsi-

oonis. Tagantjärele vaadates võib öelda,

et väga valeks need suhteliselt julged

sammud ei osutunud, pigem vastupidi.

Iraagi sõda oli vaid ükspaljudest teguritestNüüd, kus sõda on lõppenud, tekib küsi-

mus, kas needsamad firmad ei peaks

nüüd pasunat puhuma ja valjuhäälselt

kuulutama turusituatsiooni järsust selgi-

nemisest? Meile tundub, et nii see siiski

ei ole. Iraagi sõda oli vaid üks paljudest

(ehkki väga olulisi) teguritest turu läbi-

nähtamatuse taga. Suuremaks sõjaohuks

tundus minevat alles möödunud aasta

teisest poolest, kui president George W.

Bush Iraagi vastu sõjakamat häält hakkas

tegema. Globaalmajandus on aga aegla-

se kasvu faasis juba umbkaudu kolm

aastat (vahepealse majanduskasvu kiire-

nemisega, mis aga mullu taas aeglustu-

miseks pöördus).

Majanduses on kõik omavahel seotud ja

investorite ning tegelikult ka tavaliste

tarbijate (kellest suur osa on ju samuti

investoreid) meeleolusid kajastavad hästi

börsid, eriti muidugi Wall Street. Hooli-

mata tarbijausaldusindikaatorite suhteli-

selt järsust hüppest sõja lõppemise järel

(paljuski oli põhjustatud sellele eelnenud

väga järsust langusest) võib vaevalt tege-

liku tarbimise hoogsat kasvu oodata.

Olukord tööturul on pigem halvenemis-

faasis, töökohtade arv on arenenud riiki-

des kahanemas, firmad koondavad töö-

jõudu ja tööpuudus kasvab. Töötuks jää-

mise ohus pole oodata, et tarbijad asuk-

sid suuremahulisi tarbimisotsuseid tege-

ma. Näiteks kestvuskaupu ostma või

kalleid teenuseid tarbima.

Epideemia sunnib prognoose alandamaOmaette teema on sars, mis annab hoo-

bi teatud spetsiifilistele tegevusaladele,

nagu turism ja sellega seotud teenindus-

või ka tootmisharud, mis on ju niigi ras-

kustes pärast 2001. aasta terrorirünna-

kuid. Enim kannatab praegu Kagu-Aasia

regioon, kus sarsi tõttu on asutud lausa

majandusprognoose alandama. Sarsi te-

gelikku mõju on praegu raske hinnata,

hirmud näivad kohati ülepaisutatuna,

samuti on taudi mõjude ulatus (väljas-

pool Kagu-Aasiat) veel üsna ebaselge, et

midagi täpsemalt ennustada.

Üks majanduskasvu komponent on ette-

võtete tarbimiskäitumine ehk investee-

ringud. Tundub, et siin on jätkuvalt

probleemiks varasem üleinvesteerimine

ehk uutest investeeringutest hoidutakse

ja/või nende tegemist minimeeritakse,

sest probleemiks on tootmisvõimsuste

ülejääk ehk seadmete ebaefektiivne ka-

sutamine. See ilmnes hästi USA käesole-

va aasta esimese kvartali majanduskasvu

arvudes, kus investeeringute kasv esi-

mest korda pärast 2001. aasta neljandat

kvartalit oli suisa negatiivne (kvartal võr-

reldes kvartaliga).

PricewaterhouseCoopersi, Thomson

Venture Economicsi ja National Venture

Capital Associationi ühisuuring näitab,

et käesoleva aasta esimeses kvartalis in-

vesteeriti USA firmadesse kõigest 3,9 mld

UDS dollari ulatuses riskikapitali, mis on

väikseim summa pärast 1997. aastat.

Kokku investeeriti aasta algul 623 firmas-

se, mis on omakorda väikseim näitaja pä-

rast 1996. aastat. Riskikapitali investee-

ringud saavutasid oma haripunkti 2000.

aasta suvel, kui IT-buum hakkas taandu-

ma. Siis said tegevust alustavad firmad

riskikapitali kokku 25 mld dollarit.

Konkreetsemalt telekommunikatsiooni-

tööstusel on jätkuvalt taagaks kaelas ku-

rikuulus kolmas sidesüsteemide põlvkond,

kus justkui nõiaringi moodustavad vasta-

vate veebisaitide vähesus ja sealt tulenev

tarbijate madal nõudlus 3G telefonide

järele, operaatoritepoolne võrguarendus-

investeeringute edasilükkamine, tarnija-

te tellimustega venitamine jne.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki sõda

teatud määral (eriti teoorias) vähendab

Mai 2003 Nr. 8 Portfolio

7

ebakindlust ja turu läbinähtamatust, on

see vaid üks komponent laiemas prob-

leemide ahelas, mis üksi ei lahenda suurt

midagi.

Kui minna spetsiifilisemaks, uurimaks,

kellele sõja lõpp siiski konkreetsemat ka-

su võib tuua (ja kes sellest eriti suu puh-

taks peavad pühkima), siis tuleb ilmselt

mängu suur poliitika ehk “investorid”

peavad oma kantud kulutustelt kõige-

pealt tulud tagasi teenima. Seega, Sak-

samaal ja eriti Prantsusmaal (aga ka Ve-

nemaal) on Iraagi ülesehitamisel vaevalt

tellimusi oodata. Ühendriigid on üsna

üheselt mõista andnud, et kes (Saddami-

ga) vaeva ei näinud, see süüa ei saa ja

tellimused kanditakse suures osas USA

(teatud mahus ka Briti) firmadele ja ÜRO

vahendust hakatakse Iraagi ülesehitusel

kasutama nii vähe kui võimalik.

Iraagi ülesehitamisel võib kõige rohkem

vaja minna naftatööstusseadmete toot-

jate ja kõikvõimalike spetsiifikatega ehi-

tusfirmade teeneid, rüüstamiste tõttu

mingil teadmata määral kindlasti medit-

siinitehnikatootjate, ravimifirmade jms

teeneid. Rahapuudust pole karta, sest

ülesehitust finantseeritakse Iraagi nafta

müügist saadava rahaga. Naftaväljade

kontroll usaldatigi juba märtsis näiteks

Halliburton Co. kätte. Siiski pole põhjust

arvata, et Iraak on/saab olema päris kul-

laauk neile väljavalitud/väljavalitavaile fir-

madele. Halliburtoni aastakäive on vii-

mastel aastatel olnud 12–13 mld USA

dollari vahel, Iraagist saadavad käibed

vaevalt et midagi märgatavat juurde an-

navad. Sama võib ilmselt öelda ka teiste

Iraagis majandama hakkavate firmade

kohta. Abiks ikka, kuid ei midagi epohhi

muutvat. Vähemalt mitte niipalju, et sel-

lest investeerimisotsuste tegemisel väga

suunavat mõju võiks olla.

Ettevõtete kasumid kerkivad kõigest hoolimataEt jutt liiga masendav ei näiks, võiks siis-

ki rõõmustava asjaoluna ära märkida, et

S&P500 ettevõtete kasumid kasvasid

aasta esimeses kvartalis juba neljandat

kvartalit järjest ehk allakäiguspiraal on

juba aasta aega tagasi seljataha jäetud.

Pärast kasumite keskmiselt 12-protsen-

dilist langust 2002. aasta esimeses kvar-

talis kasvasid kasumid sama aasta teises

kvartalis neli protsenti, kolmandas 12

protsenti ja neljandas 19 protsenti (vara-

sema aasta sama perioodiga võrreldes).

Käesoleva aasta esimese kvartali kasv

peaks jääma 10–11 protsendi vahemik-

ku (kasvu kahanemise üks põhjus on

võrdlusbaasi tõus).

Seetõttu on meil siiski põhjust arvata, et

põhja loomine globaalbörsidel on endi-

selt käimas ja meie tagasihoidlikus näge-

muses on madalaimad tasemed ära näh-

tud/tehtud. Eelmise aasta septembris

prognoosisime, et lähemates kvartalites

jääb turg S&P500 näitel liikuma horison-

taalsesse, umbes kahesajapunktilisse ko-

ridori (770–970). Nüüdseks on turg juba

ligi üheksa kuud seal pendeldanud, kõi-

kudes ligikaudu 25% “laiuses” hulpimis-

vahemikus üles-alla. Nimetaksime seda

stabiliseerumisperioodiks ja positiivse-

maks hakkame oma nägemust pöörama

siis, kui indeks sellest koridorist ülespoo-

le välja murrab. Lähemal kolmel-neljal

kuul seda tõenäoliselt ei juhtu, tradit-

siooniline oktoobriralli tuleb ehk ka sellel

aastal oktoobris…

Raul RannasteEesti Ühispanga

turuanalüütik

Iraagi sõjast võidavad kõikvõimalike spetsiifikatega ehitusfirmad. Rahapuudustpole karta, sest ülesehitust finantseeritakse Iraagi nafta müügist saadava rahaga.

Foto: All Over Press

Portfolio Mai 2003 Nr. 8

8

Teenuste sektor on Euroopaühinemisel tähtsaimaks kerkinudEuroopa Liidu strateegiliseks eesmär-giks aastani 2010 on saada kõigekonkurentsivõimelisemaks ja dünaa-milisemaks, teadmistel põhinevaksmajanduseks maailmas, mis on jätku-valt kasvuvõimeline, luues üha roh-kem ja paremaid töökohti ning ühaparemat ühiskondlikku integreeri-tust.

Selle eesmärgi elluviimisel toodi 2000.

aasta kevadel välja mitu olulist suunda:

infoühiskond kõigi jaoks – kõigile ligi-

pääsetava maailmatasemel kommuni-

katsiooni infrastruktuuri loomine, koda-

nikele vajalike oskuste koolitamine toi-

metulekuks infoühiskonnas;

teadus- ja innovatsioonipiirkonnaloomine Euroopas – paremini integree-

rida ja koordineerida uurimistegevust nii

rahvuslikul kui Euroopa tasandil;

luua soodne keskkond uute ja inno-vatiivsete ettevõtete loomiseks, eel-kõige soodne keskkond väikestele jakeskmistele ettevõtetele – eriline tä-

helepanu sellele, et seadusandlus ei teki-

taks väikestele ettevõtetele liigseid kulu-

tusi; samuti innovatsiooni toetavate võr-

gustike loomine – ettevõtete, finants-

asutuste, uurimis- ja koolitusasutuste,

nõustamiskeskuste ja tehnoloogiakes-

kuste vahel;

majandusreformide elluviimine täie-liku siseturu loomiseks – õiglased ja

sarnased konkurentsi ja riikliku abi tingi-

mused, ühtne teenusteturg, kiirendada

vabaturu tekkimist gaasi, elektri, posti ja

transporditeenustele, uute reeglite loo-

mine avaliku sektori tellimustele – teha

need kättesaadavaks väikestele ja kesk-

mistele ettevõtetele, viia reaalaega;

efektiivse ja integreeritud finantstu-ru loomine – efektiivne riskikapitali turg

mängib olulist rolli innovatiivsete ja kiire-

kasvuliste väikeste ja keskmiste ettevõte-

te loomises ja arengus ja uute töökohta-

de loomises. Investeerimiskapitali võima-

likult lai kättesaadavus, sh eriti väikestele

ja keskmistele ettevõtetele, kõikide inves-

torite ligipääs integreeritud turule, valit-

suse võlakirjade turgude parem integrat-

sioon ja toimimine, ettevõtete finants-

aruannete võrreldavuse parandamine,

Euroopa Liidu finantsturgude reguleeri-

jate intensiivsem koostöö, krediidiasu-

tuste ja kindlustusseltside ühinemiste ja

ülevõtmiste, restruktureerimise ja tege-

vuse lõpetamise reeglistiku edendamine;

makromajanduslike poliitikate koor-dineerimine: eelarve konsolideerimi-ne, avaliku sektori eelarve kvaliteetja jätkusuutlikkus – leevendada mak-

susurvet tööjõule, eriti suhteliselt vähe-

oskuslikule ja madalalt tasustatud töö-

jõule, parandada tööhõivet ja koolitust

innustavaid maksumeetmeid, suunata

avaliku sektori kulutused teadustöö ja

arengu, innovatsiooni ja infotehnoloo-

giate toetamiseks, kindlustada avaliku

sektori finantseerimise pikaajaline stabiil-

sus võttes arvesse rahvastiku vanane-

mist;

ühiskondliku mudeli kaasajastamine,investeeringud inimestesse, heaoluühiskonna loomine – haridus ja kooli-

tus elamaks ja töötamaks teadmistel põ-

hinevas ühiskonnas, eelkõige IT, aga ka

võõrkeelte, tehnoloogilise kultuuri, ette-

võtluse, sotsiaalsete oskuste osas; aktiiv-

se tööhõive poliitika arendamine, ühis-

kondliku kaitstuse ja integratsiooni eden-

damine.

Eelmise aasta lõpus oldi aga sunnitud tõ-

dema, et USA konkurentsiedu Euroopa

ees oli hoopiski laienemas ja eksisteeris

reaalne oht, et USA edastab Euroopat ka

eelseisva majandusseisaku ajal.

Selgus, et peamine probleem, mis takis-

tas kiiremat arengut, oli reformide ja sea-

dusemuudatuste väga aeglane menetle-

mine erinevate riikide seadusandjate

poolt.

Prioriteediks number üks Euroopa inte-

greerumisel on aga saanud just teenus-

tesektor, eriti finantsteenuste sektor. Fi-

nantssektori integratsioonist rääkides tu-

leb eraldi vaadata jae- ja hulgi-finants-

turge.

Mõningat integreerumist on näha hulgi-

turgudel. Täielik integratsioon on toimu-

nud tagatiseta rahaturul, mida iseloomus-

tab ühtne valuuta euro, ühtne Euroopa

Keskpanga rahapoliitika ja ühtne arvel-

damise infrastruktuur TARGET (Üle-Eu-

roopaline Automatiseeritud Reaalajaline

Brutoarveldussüsteem). Toimunud on

täielik intressimäärade ühtlustumine,

60% tegevusest sellel turul on rahvusva-

heline.

Samas ülejäänud valdkonnad on vähem

integreeritud. Näiteks valitsuse võlakirja-

Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks on saada kõige konkurentsivõimelise-maks majanduseks maailmas. Foto: Scanpix

Mai 2003 Nr. 8 Portfolio

9

de turul on toimunud intressimäärade

ühtlustumine, kuid mitte nii tugevalt.

Ülejäänud turgudel (ettevõtete võlakirja-

turgudel, aktsiaturgudel, lühiajaliste

väärtpaberite turgudel) on lõimumist

aeglustanud mitmed takistused: reeglite

harmoniseerituse puudumine tagatisvara

kasutamise, arvelduste, raamatupidamis-

tavade ja emissiooniprospektidele esita-

tavate nõudmiste osas.

Nende teemade lahendamiseks on plaa-

ni võetud vastavasisuliste meetmete ra-

kendamine. Näiteks eemaldada barjäärid

võimaluselt kapitali hankida üle kogu

Euroopa (ühtsed nõudmised aruandluse-

le ja emissiooniprospektidele), IAS reegli-

te rakendamine kõikide börsil noteeritud

ettevõtete poolt aastaks 2005, ühtne

seadusandlik baas integreeritud väärtpa-

berite- ja tuletistehingute turu jaoks, ta-

gatisvara kasutamine rahvusvaheliselt.

Samuti luua turvaline ja läbipaistev kesk-

kond ettevõtetele rahvusvahelisteks re-

struktureerimisteks ning rahvusvaheliste

arvelduste hindade alandamine kodu-

maiste arvelduste tasemele.

Finantsteenuste jaeturud on oluliselt vä-

hemal määral integreerunud, võib ka

öelda, et peaaegu üldse mitte. Peamised

takistused on erinevused maksustamise

osas, harmoniseerimata finantstooted ja

info avaldamine finantstoodete kohta,

struktuursed ning regulatiivsed rahvusli-

kud erinevused ja kliendi-panga suhte

kohalik omapära.

Olemasolevad andmed ei näita vähimat-

ki ühildumist tarbimislaenude intressi-

määrade osas. Intressimäärade ühildu-

mist esineb eluasemelaenude puhul,

kuid see pole tingitud mitte rahvusvahe-

lisest konkurentsist eluasemelaenude tu-

rul, vaid hoopiski rahaturu intresside ühil-

dumisest.

Kui suur tulu on tekkimas Euroopa fi-

nantsteenuste turu täielikust integratsi-

oonist? Selle kohta on tehtud erinevaid

analüüse. Näiteks kui pakkuda Euroopa

ettevõtetele sama häid finantseerimis-

võimalusi, kui seda on kasutada USA et-

tevõtetel, siis erinevates tööstusharudes

on oodata väärtuse kasvu 0,75-0,95

protsendipunkti võrra aastas. Ühekordne

arvestuslik pikaajaline makromajanduslik

mõju Euroopa aktsiaturgude ja ettevõte-

te võlakirjaturgude integreerimisel on

1,1% Euroopa SKT-st (see on 2002. aas-

ta hindades 130 miljardit eurot), millega

kaasnevad pooleprotsendiline kasv töö-

hõives, 0,8% kasvu tarbimises ja kuue-

protsendiline kasv investeeringutes.

Analüüside järgi on finantsturu inte-

greerimisest oodata pool protsenti Euroo-

pa SKT kasvu aastas (see on 43 miljardit

eurot aastas). Euroopa finantsstruktuur

on endiselt üleliia pangandusele toetuv.

Väikeste ja keskmiste ettevõtete omaka-

pitali suhe koguvaradesse on Euroopas

tunduvalt väiksem kui USA-s. Kümne-

protsendiline langus laenufinantseerimi-

ses alternatiivse turufinantseerimise ka-

suks tähendab finantskulude vähenemist

0,3% võrra Euroopa SKT-st. Pangandus-

sektori ebaefektiivsust hinnatakse neis

analüüsides 1,4–1,6%-ni Euroopa SKT-st.

Mida see tähendab Eestipankade klientidele?Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mis

toimub kõige varem 2004. aastal, ei too

eeldatavasti kaasa väga drastilisi muuda-

tusi, sest Eesti on avatud majandus ja

seadusloomes on Euroopa Liiduga ühi-

nemist arvestatud juba pikka aega. Klien-

tide jaoks oluline teema on eelkõige kon-

tonumbrite vahetus ja rahvusvaheliste

kontonumbrite tulek.

Pankade jaoks on peale selle veel päeva-

kajaline senisest detailsem statistiline

aruandlus keskpangale ning IAS raken-

damine.

Võimalusi on aga veel – omavalitsuste

toetamine Euroopa struktuurifondide

kasutamisega seotud projektides sildfi-

nantseerijana, eeldatav üleüldine majan-

dusareng, kuid ka kogu majanduses toi-

muv eeldatav konkurentsi intensiivistu-

mine.

Euroopa Rahaliiduga liitumine, mis toi-

mub kõige varem 2007. aastal, toob

pankadele kaasa tulude vähenemist. Vä-

henevad nii tulud valuutavahetusest, int-

ressitulud kui ka rahvusvaheliste makse-

tega seotud teenustasutulud. Klientidele

tähendab see finantsteenuste kasutami-

sel paremaid võimalusi ja suuremat va-

likut.

Katre KelderEesti Ühispanga

strateegilise

planeerimise

osakonna juhataja

Peamised meetmed finantsteenuste jaeturgude integreerumiseks:� sisemaiste ja rahvusvaheliste arvelduste hindade võrdsustamine,

nii pangaülekannete kui ka kaarditehingute osas,

� tarbimislaenu reeglite täielik harmoniseerimine,

� eluasemelaenude kohta turul avaldatava informatsiooni harmoniseerimine,

mis teeks erinevate pakkujate tooted omavahel võrreldavaks,

� rahvusvaheliste pensioniskeemide võimaldamine täiendavate

pensionifondide abil,

� kindlustusvahenduse tegevuse muutmine rahvusvaheliseks,

� kliendikaebuste menetlemine läbi kohtuväliste protseduuride,

� sillutada teed e-tehnoloogial põhinevatele jaeturu finantsteenustele,

� kaotada maksubarjäärid finantsturu integreerumisele – rahvusvaheliste säästu-

tulude maksustamine, täiendavate pensionifondidega seotud maksustamine.

Portfolio Mai 2003 Nr. 8

10

Eesti riikliku ettevõtluse tugisüstee-mi ühe suurema institutsiooni, Ette-võtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) tegevus on suunatud kolmelevaldkonnale: alustavate ettevõtjatetoetamine, tegutsevate ettevõtjatearendamine ja ettevõtluskeskkonnaarendamine regioonides.

Tegutsevatele ettevõtjatele pakuvad EAS-i

tooted ja teenused võimalust saada oma

äriprojektile täiendavat finantseeringut,

konsultatsiooni ja hinnangut ning koost-

ööpartnereid. EAS-i kogemus näitab, et

ettevõtja, kelle äriprojekt saab toetust

EAS-ist, on üldiselt edukas ka pangas.

Tegutsevale ettevõtjale on loodud tooted

ja teenused tootmise infrastruktuuri

arendamiseks, personali ümber- ja täiend-

õppeks, koolituseks, eel- ja rakendus-

uuringuteks ning tootearenduseks, juhti-

miskvaliteedi ning ekspordi arendami-

seks.

Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgu või

EAS-i tooted laiendavad äritegevustneed on ajatatud. Üldjuhul ei finantseeri

EAS ettevõtjaid, kelle põhitegevus on

põllumajandus ja transport. Samuti peab

ettevõtja projekti kaasfinantseerima,

täpne määr sõltub tootest endast.

Töötajate ümberõppe jatäiendkoolituse programmTöötajate ümberõppe ja täiendkoolituse

programmi eesmärk on aidata kaasa

ettevõtluse edendamisele piirkondades,

kus on madal elatustase ja suur tööpuu-

dus. Toetuse saamiseks tuleb esitada

koolitusprojekt, mis peab olema seotud

töötajate kutseoskuste omandamise või

tõstmisega. Minimaalne toetuse suurus

on 10 000 krooni ja maksimaalne piir-

määr 80% koolitusprojekti maksumu-

sest.

Infrastruktuuriarendamise toetusInfrastruktuuri arendamise toetuse taot-

lejalt nõutakse kvaliteetset äriplaani, mis

näitab tekkivate või säilivate töökohtade

arvu, samuti ettevõtja poolt pärast infra-

struktuuri kitsaskoha kõrvaldamist toot-

mise arendamisse tehtavate lisainvestee-

ringute mahtu.

Tehnoloogiavaldkonna toetusTehnoloogiavaldkonna toetuste osas on

soovitav konsulteerida EAS-i tehnoloogia

valdkonna projektijuhtidega, kes hinda-

vad kohtumise käigus projekti sobivust

toetuse taotlemiseks (tel 627 4700).

Ekspordi arendamise toetusEkspordi arendamise toetuste osas

on soovitatav konsulteerida EAS-i

ekspordivaldkonna projektijuhtidega

(tel 627 9400). Samuti on kõikide tee-

nuste kohta ülevaatlik info olemas inter-

netilehel www.eas.ee.

Raimond MadeEAS-i kommunikatsioonijuht

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tooted ja teenused

Toetuse/teenuse nimetus Toetuse/teenuse kirjeldus Kontakt

Eesti Juhtimiskvaliteedi Juhtimiskvaliteedialane informatsioon; koolitused ja konsultatsioonid; juhtimiskvaliteediga EAS, tel: 627 9440Keskus seonduvad uuringud; võrdlusuuringute läbiviimine; info kvaliteedialastest sündmustest, www.ejk.info(tasuta informatsioon) artiklitest ja kirjutistest; info juhtimiskvaliteediga tegelevatest organisatsioonidest.

Koolitustoetus Koolitusfirma poolt pakutavad ärialased koolitused ettevõtjatele. kohalik Ettevõtluskeskus(tagastamatu rahaline toetus) või EAS, tel: 627 9723Toetus kuni 7000 kr kalendriaastasOmafin 50% kogumaksumusest

Ümber- ja täiendkoolitus Ettevõtjate koolitusprojektid kohaliku tööjõu erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks; kohalik Ettevõtluskeskus(tagastamatu rahaline toetus) ettevõtjate majandustegevuse laiendamisega seotud uute töötajate erialane väljaõpe; või EAS, tel: 627 9723Toetus alammäär 10 000 kr kaasaegses tootmises vajalike uute erialade ja oskuste omandamine.Omafin olenevalt koolitusest 30-75%

Messitoetus Messil osalemisega seotud kulutused (osavõtutasu; messiboksi maksumus messil stendide kohalik Ettevõtluskeskus(tagastamatu rahaline toetus) rentimise, ülespanemise ja ekspluatatsiooniga seotud kulud messiks vajalike või EAS, tel: 627 9723Toetus kuni 9000 kr kalendriaastas reklaammaterjalide väljaandmise kulud).Omafin vähemalt 50%

Ekspordi Infokeskus Informatsioon välisriikide majandusülevaadete, välisturgude sektorspetsiifiliste uuringute, EAS, tel: 627 9440(info ja nõustamine) välisnäituste, välisriikide tollitariifide, seadusandluse ja importööride kohta.

Välismessi toetus Kompenseeritakse ühisstendi pinna ja ekspositsiooniga seotud kulutused. EAS, tel: 627 9440(tagastamatu rahaline toetus)Toetus fikseeritud summa olenevaltvälisnäitusestOmafin vähemalt 50%

Infrastruktuuri arendamise toetus Piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri välisvõrkude tel: 627 9722; 627 9724(tagastamatu rahaline toetus) väljaehitamise ja rekonstrueerimisega seotud projektid; piirkonna ettevõtjate majandus- EAS Ida-Viru Agentuur,Toetus alammäär 100 000 kr tegevuseks vajalike ühendusteede ehituse ja/või rekonstrueerimise projektid. tel: 033 95 609Omafin 35% EAS Lõuna-Eesti

Agentuur, tel: 07 386 000

Eel-, rakendusuuringu ja Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti või rakendusuuringu- EAS, tel: 6 27 9700tootearendusprojektide toetus projekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid (nt uute toodete, tehnoloogiate või (tagastamatu rahaline toetus ja laen) teenuste väljatöötamise ettevalmistamiseks ettevõtetes). Rakendusuuringu toetusega Toetus eeluuringul kuni 75% finantseeritakse otseselt rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti rakendusuuringul kuni 50% tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate ja tootearendusel 25% teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste Laen rakendusuuringul ja arendusprojektidega seonduvaid kulusid lähtuvalt konkreetse projekti spetsiifikast (nt uute tootearendusprojektidel kuni 75% toodete, protsessitehnoloogiate või teenuste arendamine ja väljatöötamine ning olemas-Omafin vähemalt 25% projekti kuludest olevate täiendamine).

Mai 2003 Nr. 8 Portfolio

11

Eesti Ühispanga omanik Skandina-viska Enskilda Banken (SEB) on suu-remaid finantsgruppe Skandinaavias,mille eesmärk on olla juhtiv, e-kesk-selt kliendile orienteeritud finants-teenuste pakkuja Euroopas. Baltiku-mis kontrollib SEB kolme peamistkommertspanka: Ühispanka Eestis,Unibankat Lätis ja Vilniaus BankastLeedus.

1856. aastal asutas Rootsi ettevõtja

Andre Oscar Wallenberg Stockholmis

esimese erapanga Stockholms Enskilda

Bank. 1894. aastal asutati Göteborgis

Scandinaviska Banken. Algusest peale

tegi Stockholmis Enskilda Bank tihedat

koostööd Rootsi tõusvate tööstusgiganti-

dega Ericsson, Saab, Electrolux ja teised,

kelle asutamine ja äritegevuse edasine

areng on toimunud samuti Wallenbergi-

de perekonna aktiivsel osalemisel.

1972. aastal ühinesidki need kaks panka

Skandinaviska Enskilda Bankeniks ehk

lühendatult S-E-Bankeniks. Tänase seisu-

ga ollakse üks maailma vanemaid ja tra-

ditsioonilisemaid panku, mis on samas

piisavalt innovatiivne olemaks eesrindlik

elektroonilises panganduses.

Prominentse Wallenbergide perekonna

liikmed on alati osalenud panga juhtimi-

ses. Ka praegu on panga nõukogu esi-

meheks üks panga loojate järeltulijaist

Jacob Wallenberg, kes 1997. aastal kor-

raldas ühinemise kindlustusfirmaga

Trygg Hansa.

Uuenduslik pangandusgruppTänaseks on SEB Grupis kokku 21 500

töötajat rohkem kui 20 riigis. Ainuüksi

Rootsis on SEB-il rida tütarettevõtteid:

Enskilda Securities (finantsvahendustee-

nused), SEB Kort (maksekaardid), SEB

Trygg Liv (elukindlustus), SEB Baltic Hol-

ding ja mitu IT-firmat.

Üle Euroopa kuuluvad SEB Gruppi ka

SEB Germany (endine BfG Bank), Taani

Danish Codan Bank, Eesti Ühispank, Läti

Unibanka, Leedu Vilniaus Bankas ja Poo-

la BOS (Bank Ochrony Srodwiska, 47%

aktsiatest on SEB omanduses).

SEB-l on ülemaailmne kontoritevõrk, oma

kodupanga kontoriteenuseid saab kasu-

tada, kui reisite Londonis, Pariisis, New

Yorkis, Sao Paulos või Tokyos.

Mis on SEB Grupp?SEB pakub oma teenuseid interneti kau-

du rohkem kui miljonile kliendile kuues

Euroopa riigis. Kodumaal Rootsis on

SEB-il üle 650 000 internetipanga kliendi,

Saksamaal 200 000, Taanis 13 000. Balti-

maadest on kõige enam internetipanga

kasutajaid just Eestis.

Tunnustatud investeerimisesSEB on enim tunnustatud Põhjamaade

panku investeerimisteenuste vallas. Eriti

suurt tähelepanu pööratakse pikaajalis-

tele paigutustele, Rootsis kasutab ligikau-

du 400 000 inimest praegu pensioniks

kogumiseks SEB-i kompetentsi. SEB-i

pikaajaline kogemus ja know-how ning

selle jagamine Ühispanga töötajatele on

reaalne lisaväärtus meie klientidele.

Eesti Ühispank, mis kuulub

koos lätlaste Unibanka, lee-

dulaste Vilniaus Bankase ja

poolakate BOS-iga SEB Balti-

kumi ja Poola alamüksusesse, saab SEB

Grupi panganduses tegutsemise koge-

must rakendades pakkuda nii klientidele

kui ka oma töötajatele suuremat kind-

lustunnet.

Rootsi emafirma pikaajalised kogemused

ja väljakujunenud traditsioonid on kiires-

ti arenevate endiste sotsialismimaade

pankadele heaks eeskujuks ja võimalu-

seks õppida. Kliendile on sellega tagatud

pakutavate teenuste kõrge kvaliteet ning

panga usaldusväärsus pikkade aastate

jooksul.

Juba aastaid on Eesti Ühispanga kaudu

SEB ja tema tütarpankadega teistes Eu-

roopa riikides tunduvalt lihtsam arvelda-

da kui teiste välismaiste finantsasutuste-

ga. Koostöö on aidanud klientidel välis-

arveldamist hõlbustada. See aitab klienti-

del võita nii makse liikumise kiiruses kui

ka hinnas.

Kogumispensioni puhul on seadusega

piiratud tingimused fondivalitsejaks saa-

miseks, mis tagaks nende jätkusuutlikku-

se ka rasketes majandusoludes. Fondiva-

litseja omakapital peab ulatuma 40 mil-

joni kroonini ning tema osalus fondis

peab olema vähemalt 2%. Pensionifon-

did peavad tegema makseid ka looda-

vasse tagatisfondi, millest

fondi võimalike probleemide

korral kaetakse sinna inves-

teerinute kaotatud raha.

Ühispanga Varahalduse fondidel on

lisaks neile täidetud tingimustele SEB-i

pikaajaliste panganduses tegutsemise

traditsioonide näol lisagarantii ka kahtle-

jatele, kes ei usu fondivalitsejate kestmi-

sesse ning kardavad, et nende raha ku-

sagile kaduma läheb.

Ühispanga Varahalduse poolt valitseta-

vate fondide maht on pidevalt kasvanud,

moodustades eelmise aasta lõpu seisuga

üle kolmandiku Eesti investeerimisfondi-

de kogumahust. Fondide võimalikult eri-

nevatest instrumentidest koostamise põ-

himõte võimaldab piisavalt riske hajuta-

da ning seega on nende tootlus ka maa-

ilmamajanduse languse taustal püsinud

küllaltki kõrge.

Ühispank peab oma töötajate kompe-

tentsi ja motivatsiooni võtmeks pidevat

ja mitmekülgset täiendkoolitust. Lisaks

koolitusele Eestis käisid paljud Ühispanga

Grupi töötajad uusi teadmisi omanda-

mas SEB Grupi kaudu Rootsis ning samuti

mujal välismaal. Samanimelise Rootsi

ettevõtte tütarfirma SEB IT Partner on

hea näide koostööst emaettevõttega,

mis aitab kompetentsi ja oskusteadmisi

Eestisse tuua.

SEB-i kogemus toetab Ühispanka

SEB on innovatiivsemaid finants-gruppe Euroopas. Foto: SEB