Embed Size (px)
Citation preview
MIDA KUJUTAB ENDAST MAJANDUS- JA RAHALIIT
Märkus
Käesoleva väljaande on koostanud nõukogu peasekretariaat ja see on mõeldud üksnes teavitamiseks. Sellega ei kaasne Euroopa Liidu institutsioonide ega liikmesriikide jaoks mingit vastutust.
Lisateavet Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta leiab veebisaidiltwww.consilium.europa.euvõi pöördudes nõukogu peasekretariaadi avaliku teabe talituse poole aadressilRue de la Loi/Wetstraat 1751048 Bruxelles/BrusselBELGIQUE/BELGIËTel. +32 (0)2 281 56 50Faks +32 (0)2 281 49 77www.consilium.europa.eu/infopublic
Lisateavet Euroopa Liidu kohta leiab aadressilt www.europa.eu.
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2017
Eelmine väljaanne: 2014
Print ISBN 978-92-824-6086-3 doi:10.2860/02181 QC-04-17-545-ET-CPDF ISBN 978-92-824-6081-8 doi:10.2860/80362 QC-04-17-545-ET-N
© Euroopa Liit, 2017Teabe taaskasutamine on lubatud, kui viidatakse allikale.
Kaanepilt: © Compassionate Eye Foundation / Jasper White, GettyimagesKäesoleva materjali taaskasutamiseks tuleb luba küsida otse autoriõiguse omajalt.
Külastage meie veebisaiti:www.consilium.europa.eu
MIDA KUJUTAB ENDAST MAJANDUS- JA RAHALIIT
„Ühenduse ülesanne on ühisturu rajamise ning liik-mesriikide majanduspoliitika järkjärgulise lähen-damise kaudu edendada ühenduse kõigis osades majandustegevuse harmoonilist arengut, jätkuvat ja tasakaalustatud laienemist, stabiilsuse suurendamist, kiirendatud elatustaseme parandamist ja ühendusse kuuluvate riikide vaheliste tihedate suhete edenda-mist.“
Rooma lepingu artikkel 2
„Kogu kriisi jooksul me oleme võtnud otsusta-vaid meetmeid, et säilitada finantsstabiilsus ja soodustada jätkusuutliku majanduskasvu taastu-mist. Me jätkame oma tegevust ning EL ja euroala väljuvad kriisist tugevamana.“
Euroopa Ülemkogu järeldused, 17. detsember 2010
© Julien Eichinger – Fotolia.com
„See kriis oli enneolematu nii sügavuse kui ka ulatuse poo-lest. Keset tormi tuli meil hakata oma laeva parandama. Lan-getada tuli drastilisi otsuseid. Püüdsime jõuda kriisi algpõh-justeni. Iga riik vähendas oma võlga ja eelarvepuudujääki. Parandasime oma majanduste konkurentsivõimet. Üksteist aidates ja üheskoos. [...] Euroopa Liit on nüüd palju paremini valmis käimasoleva kriisi lahendamiseks ja samasuguste olu-kordade vältimiseks tulevikus.“
Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu eesistuja, 1. märts 2012
Kõne ameti vastuvõtmise puhul pärast tagasivalimist teiseks ametiajaks
„Usalduse taastumine euroalal näitab, et reformimiseks tehtud jõupin-gutused tasuvad end lõpuks ära. Sellest annab tunnistust turu usalduse taastumine. Seda on näha ka poliitilise usalduse taastumisest, mis on veel-gi tähtsam. […] Kokkuvõtvalt on kõigi meie jõupingutuste ühisnimetajaks Euroopa Liidu eesmärkide toetamine. Nendeks eesmärkideks on edenda-da rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.“
Mario Draghi, Euroopa Keskpanga president, 27. veebruar 2014
Majanduse taastumine ja EKP roll, kõne
„[…] peame majanduskriisist kindlalt jagu saama. Meie ülesanne on kujundada välja tõeline majandus- ja rahaliit. Sellesse ülesandesse suhtun ma väga tõsiselt. Peame meeles pidama, et meie ühisraha euro on meie eelis, mitte puudus.“
Donald Tusk, Euroopa Ülemkogu eesistuja, 1. detsember 2014
Märkused ametist lahkuva eesistuja Herman Van Rompuy ameti üleandmise tseremoonial
„Stabiilsus tähendab ka seni ülesehitatu tugevda-mist, et see oleks vähem haavatav. See on põhjus, miks ma propageerin pangandusliidu ja kapitali-turgude liidu täielikku väljakujundamist. Et rahaliit tooks stabiilsusele kasu, mitte ei ohustaks seda.“
Jeroen Dijsselbloem, eurorühma esimees, 9. detsember 2016
Kõne Maastrichti lepingu 25. aastapäeva tähistamiseks korraldatud konverentsil
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 5
SISUKORD
Mis on majandus- ja rahaliit? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
Kes millega majandus- ja rahaliidus tegeleb? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
Majandus- ja finantskriis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
Kuidas kriisi lahendada . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
1. Poliitika koordineerimise parandamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14
2. Finantsstabiilsus – pangandusliidu loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22
3. Stabiilsusmehhanismid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27
Ajaline ülevaade majandus- ja rahaliidu tugevdamisest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
Hindu on kergem võrrelda euroalal, kus 19 riiki kasutavad sama vääringut. © Gina Sanders, Fotolia.com
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 7
MIS ON MAJANDUS- JA RAHALIIT?
„Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro.“ (Euroopa Liidu leping, artikli 3 lõige 4)
Majandus- ja rahaliidu all peetakse silmas Euroopa riikide majanduse integreerimise protsessi. Majandus- ja rahaliit aitab koos ühtse turuga saavutada majanduslikku sta-biilsust, tasakaalustatud majanduskasvu, kõrget tööhõive taset ning riigi rahanduse jätkusuutlikku arengut.
See poliitikaraamistik põhineb kahel sambal: ühisraha – euro koos ühise raha- ja vahetuskursipoliitikaga – ja Euroopa Keskpank (EKP) ning liikmesriikide majandus-poliitika koordineerimine.
Ühisraha rahapoliitikat juhib sõltumatult EKP. Selle peamine eesmärk on hinnastabiil-suse säilitamine euroalal tervikuna.
Liikmesriigid vastutavad jätkuvalt oma majandus- ja eelarvepoliitika eest (näiteks maksustamine ja riigieelarve – kulutused ja laenud).
Sellegipoolest koordineerivad liikmesriigid oma üldist poliitikat ELi tasandil, et saa-vutada majanduskeskkond, mida iseloomustavad tasakaalustatud riigieelarved, regu-leeritud finantsturud, stabiilsed hinnad ning suurem majanduskasv ja tööhõive.
Seni on euro võetud ühisrahana kasutusele 19 liikmesriigis.
Euro võimaldab tarbijatel kergemini hindu võrrelda ning teistes euroala liikmesriikides kaupade ja teenuste ostmisel ei ole vaja maksta valuutavahetustasusid ega kanda te-hingukulusid. Nii toetab majandus- ja rahaliit ühtse turu loomist, mida iseloomustab kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine.
© Eu
roop
a Liit,
2017
8 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
Euroalaga peaksid lõpuks ühinema kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Ühendkuning-riik ja Taani, kes on otsustanud mitte ühineda. Euro kasutuselevõtuks peab liikmesriik vastama teatavatele majandus- ja finantsstabiilsuse kriteeriumidele ehk lähenemis-kriteeriumidele. Kõige tähtsamad kriteeriumid on järgmised:
• hinnastabiilsus: inflatsioonimäär ja pikaajaline intressimäär peavad jääma teatavatesse piiridesse;
• riigi rahanduse usaldusväärsus: valitsemissektori eelarvepuudujääk ei tohi olla enam kui 3% SKPst (sisemajanduse koguprodukt: riigis toodetud kaupade, teenuste jms koguväärtus);
• riigi rahanduse jätkusuutlikkus: valitsemissektori võlg ei tohi olla enam kui 60% SKPst.
Lisaks peab riigi keskpank olema sõltumatu.
Euroala liikmesriigid on Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti,
Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome.
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 9
KES MILLEGA MAJANDUS- JA RAHALIIDUS TEGELEB?
Majandus- ja rahaliidu töösse kaasatud peamised asjaosalised on järgmised.
Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks peamised poliitikasuunad, mida kasutatakse Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide töös.
Euroopa Ülemkogu koosneb ülemkogu eesistujast, Euroopa Komisjoni presidendist ja ELi juhtidest (riigipead ja valitsusjuhid). Euroopa Ülemkogu kohtub vähemalt neli korda aastas.
Euroala tippkohtumisel määratakse kindlaks majanduspoliitika strateegilised suu-nad eesmärgiga parandada euroala konkurentsivõimet ja riikide majanduslikku lähe-nemist. Euroala tippkohtumised olid koos Euroopa Ülemkogu kohtumistega kõrgeima taseme poliitiline foorum, millel otsustati võtta kooskõlastatud meetmeid võlakriisi lahendamiseks.
Euroala tippkohtumisel osalevad euroala juhid, euroala tippkohtumise eesistuja ning Euroopa Komisjoni president. Kohtumisel osaleb ka EKP president ning sellele võidak-se kutsuda ka Euroopa Parlamendi president ja eurorühma esimees. Euroala tippkoh-tumine toimub üldjuhul kaks korda aastas.
Euroopa Liidu Nõukogu, tulles kokku majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) koosseisus, võtab vastu ELi õigusakte, koordineerib ELi tasandil majandus-poliitikat ja otsustab, kas liikmesriik võib euro kasutusele võtta. ECOFIN koosneb ELi liikmesriikide rahandus- ja/või majandusministritest. ECOFINi istungitel osalevad ka Euroopa Komisjon ja EKP. Üldiselt tuleb ECOFIN kokku kord kuus.
Eurorühm koordineerib euroala majanduspoliitikat eesmärgiga edendada finants-stabiilsust ja majanduskasvu. Muu hulgas on eurorühma ülesanne valmistada ette euroala tippkohtumisi ja võtta järelmeetmeid. Eurorühm on euroala liikmesriikide rahandus- ja/või majandusministrite mitteametlik rühmitus. Eurorühma koosolekutel osalevad ka Euroopa Komisjon ja EKP. Eurorühm kohtub tavaliselt kord kuus, enne majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungit.
10 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
Liikmesriigid võtavad Euroopa Liidu Nõukogus vastu ELi õigusakte, koostavad oma riigieelarve vastavalt puudujäägi ja võla piirmääradele ning kujundavad oma struk-tuuripoliitika, mis hõlmab tööturge, pensione ja kapitaliturge.
Euroopa Komisjon koostab uute ELi õigusaktide ettepanekuid ning jälgib, kas liik-mesriigid täidavad eesmärke ja järgivad kehtivaid õigusnorme, sealhulgas majanduse juhtimist käsitlevaid norme. Samuti hindab komisjon majanduse olukorda ja annab nõukogule soovitusi tehtavate otsuste kohta.
Euroopa Keskpank (EKP) on euroala keskpank. Ta kujundab rahapoliitikat, pöörates ennekõike tähelepanu hinnastabiilsusele, tehes seda muu hulgas viiteintressimäärade seadmisega.
Eurosüsteem, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja euroala liikmesriikide kesk-pangad, viib rahapoliitikat ellu.
Eurorühma koosolek 20. veebruaril 2017. © Euroopa Liit, 2017
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 11
Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) moodustavad Euroopa Keskpank ja kõikide ELi liikmesriikide keskpangad, olenemata sellest, kas riik on euro kasutusele võtnud või mitte. Kõik ELi liikmesriikide keskpangad on EKP osanikud.
Euroopa Parlament on mõningates majanduspoliitika koordineerimise valdkonda-des kaasatud ELi seadusandlikku protsessi, tegutsedes üheskoos nõukoguga kaassea-dusandjana. Nõukogu, Euroopa Komisjon ja eurorühma esimees annavad Euroopa Parlamendile regulaarselt teada, kuidas asjaomaseid õigusakte rakendatakse.
Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis. © Daniel Roland, AFP
Hoiuste tagamise skeemid hoiavad ära võimaliku hoiuste väljavoolu – olukorra, kus inimesed kiirustavad oma sääste pangast välja võtma, kuna kardavad panga pankrotistumist. © Lee Jordan, Creative Commons 2.0
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 13
MAJANDUS- JA FINANTSKRIIS
Kui majandus- ja finantskriis tabas 2009. aastal Euroopat, tõi see nähtavale riikide ma-janduse nõrgad küljed. Samuti sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riikide majandused üksteisest sõltuvad – teatavate riikide rahanduslikud raskused kandusid üle teistesse riikidesse ning muutsid majandusolukorra hullemaks.
Kriis mõjutas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja kon-kurentsivõimet. Majandusareng peatus, algas majanduslangus, ettevõtted sulgesid uksi ja töötajaid koondati. Maksutulud vähenesid, töötushüvitiste kulud suurenesid ja riigid pidid kasvava puudujäägi katmiseks raha juurde laenama. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg kiiresti, mis tõstis laenamise intressimäärad vastuvõeta-matu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele.
Kriisile eelnenud aastatel olid pangad kogu Euroopas võtnud ülemääraseid riske. Näi-teks mõnes riigis olid pangad andnud liiga innukalt laene majade ehitamiseks, sa-mal ajal kui hinnad üha tõusid. Kinnisvaramulli lõhkemisel hakkasid hinnad langema, tekitades väga suuri kahjumeid. Pangad ei soovinud enam anda laenu ettevõtetele, kes vajasid kapitali oma tegevuse arendamiseks, ega idufirmadele, ehk krediit kuivas kokku.
Valitsused pidid sekkuma ja rekapitaliseerima panku maksumaksja rahaga. Lisaks sel-gus, et mitu liikmesriiki ei olnud majanduslikult headel aegadel viinud ellu usaldus-väärset eelarvepoliitikat ega kogunud kriisiga hakkamasaamiseks vajalikke varusid. Rii-kide rahanduse seisu kiire halvenemise, nõrkade majanduskasvu väljavaadete ja/või finantssektori ebastabiilsuse tõttu hakkasid finantsturud valitsustele antavatele laenu-dele kehtestama kõrgemaid intressimäärasid. Valitsuste raskused oma tegevuse ra-hastamisel avaldasid omakorda negatiivset mõju pangandussektorile ja majandusele.
14 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
KUIDAS KRIISI LAHENDADA
Liikmesriigid, euroala ja Euroopa Liit tervikuna tegid kriisi lahendamiseks suuri jõupin-gutusi, et tagada finantsstabiilsus, toetada majanduskasvu ja tööhõivet ning paranda-da majanduse juhtimist.
Kriis paljastas süstemaatilised puudused liikmesriikide majanduses. Nende puuduste kõrvaldamiseks algatasid riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid mitmesuguseid meetmeid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ning nii euroala kui ka kogu ELi regu-latiivse struktuuri tugevdamiseks. Et vältida samalaadseid šokke tulevikus, leppisid nad kokku laiaulatuslikus majanduse juhtimise reformis, pangandussektori regulatsiooni ja järelevalve parandamises ning rahalistes raskustes olevate euroala riikide valitsustele finantsabi andmises.
1. POLIITIKA KOORDINEERIMISE PARANDAMINE
ELi tasandil on paranenud poliitika koordineerimine liikmesriikide vahel. See kehtib kõigi ELi riikide kohta, kuid on eriti asjakohane eurot kasutavate liikmesriikide puhul.
Uus koordineerimise raamistik keskendub ärahoidmisele. Pidev järelevalve aitab tu-vastada ohumärke võimalikult varajases etapis. Kõigi nende meetmete eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliitu ning muuta see stabiilsemaks, et liikmesriikides oleks võimalik koostada usaldusväärsemaid ja jätkusuutlikumaid eelarveid ning saavutada suurem majanduskasv koos rohkemate töökohtadega Euroopa kodanike jaoks.
Stabiilsed eelarvedEelarvepoliitika koordineerimise tugisambaks on stabiilsuse ja kasvu pakt. See loo-di eesmärgiga tagada, et riikide rahandus oleks kogu majandus- ja rahaliidus usaldus-väärne ning eurot kasutavate riikide eelarvepoliitika oleks sidus. Paktis on kehtestatud kontrollväärtused, millest liikmesriigid peavad kinni pidama: valitsemissektori eelarve-puudujääk peab jääma alla 3% SKPst ning valitsemissektori võlg alla 60% SKPst. Pakti muudeti tugevamaks 2011. aastal, kui jõustus esimene majanduse juhtimise pakett, mis tugevdas ELi majanduse juhtimist.
Stabiilsuse ja kasvu pakt koosneb ärahoidvast ja paranduslikust osast.
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 15
Ärahoidev osaÄrahoidvas osas keskendutakse liikmesriikide järgneva aasta eelarvekavade ja järg-neva kolme aasta eelarvepoliitika hindamisele. Eesmärk on ära hoida ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimist. Eelarvekavad näitavad, kuidas liikmesriigid kavatsevad tagada usaldusväärse eelarvepoliitika, mis vastab eeltoodud kriteeriumidele. Euroala liikmetele saab kehtestada finantssanktsioonid komisjonile esitatava tagatise vormis. See on Euroopa poolaastana tuntud protsessi lahutamatu osa.
Paranduslik osaParanduslikku osa rakendatakse siis, kui riigil on tekkinud ülemäärane võlg või ülemää-rane eelarvepuudujääk. Kui euroala liikmesriik ei võta nende korrigeerimiseks vajalikke meetmeid, võidakse kehtestada finantssanktsioonid esialgu komisjonile esitatava ta-gatise ja seejärel rahatrahvide vormis.
Paindlikkus reeglite kohaldamiselEespool kirjeldatud reeglite kohaldamisel võetakse arvesse mitmesuguseid erakor-ralisi asjaolusid, mis ei sõltu valitsusest ja mis avaldavad mõju riigi eelarvele, näiteks majanduslangus, erakorralised kulutused terrorismiga võitlemiseks või pagulaskriisi kulude kandmine.
Arvesse võidakse võtta ka raha kulutamist strateegiliste investeeringute tegemiseks ja struktuurireforme, mille eesmärk on parandada pikas perspektiivis eelarvetasakaalu ning edendada majanduskasvu.
rohkem koordineerimist euroalalEelarvestabiilsust tugevdati seejärel veelgi teise majanduse juhtimise paketiga, mis parandab euroala majanduse ja rahanduse järelevalvet. Euroala liikmesriigid esitavad Euroopa poolaasta raames Euroopa Komisjonile hindamiseks oma eelarveprojektid, enne kui riikide parlamendid võtavad need vastu.
Juhul kui liikmesriik on tõsistes finantsraskustes või ebastabiilses olukorras, võib Euroo-pa Komisjon otsustada kohaldada riigi suhtes tõhustatud järelevalvet. See tähen-dab, et Euroopa Komisjon ja nõukogu jälgivad riiki rohkem kui kõikide riikide suhtes kohaldatava tavapärase majanduspoliitika koordineerimise protsessis.
riigi rahanduse usaldusväärsus: fiskaalkokkulepeMajandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (fiskaal-kokkulepe) põhineb stabiilsuse ja kasvu pakti eelarvereeglitel ning täiendab neid. Le-pingus nõutakse, et euroala liikmesriigid viiksid oma õigusaktidesse, eelistatavalt oma põhiseadusse, sisse ühtsed ja püsivalt siduvad eelarve-eeskirjad.
16 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
Tasakaalus eelarve nõude täitmiseks ei tohi valitsemissektori struktuurne aastane eel-arvepuudujääk (riigi tulude ja kulude püsivast tasakaalustamatusest tulenev puudu-jääk) olla enam kui 0,5% SKPst. Kui puudujääk on suurem, tuleb selle vähendamiseks võtta automaatselt meetmeid. Juhul kui neid nõudeid ei täideta, võidakse asi anda Euroopa Kohtusse.
Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus osalevad rii-gid peavad üksteist, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni eelnevalt teavita-ma igal korral, kui nad kavatsevad võtta uusi võlakohustusi. Samuti arutavad nad kõiki suuremate majanduspoliitika reformide kavasid.
Lepingu on juba allkirjastanud 19 euroala liikmesriiki (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome) ning kuus euroalasse mitte-kuuluvat liikmesriiki (Bulgaaria, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani ja Ungari). Leping jõus-tus 1. jaanuaril 2013.
Euroopa Komisjon
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Parlament
Euroopa Ülemkogu
Eurorühm
Esitab iga-aastase majanduskasvu analüüsi
Peab mõttevahetuse iga-aastase majanduskasvu analüüsi üle
Peab mõttevahetuse iga-aastase majanduskasvu analüüsi üle
Seab majandus-likud prioriteedid
Euroopa poolaasta – liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimine jaanuarist juunini
LiikmesriigidEsitavad riikliku eelarvekava ja
majanduspoliitika
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 17
Euroopa EelarvenõukoguEuroopa Komisjon võttis 2015. aasta oktoobris vastu otsuse, millega luuakse Euroo-pa Eelarvenõukogu, mis annab komisjonile nõu euroala eelarvepoliitika üldise suuna kohta ja esitab talle poliitika rakendamist käsitlevad hinnangud. See sõltumatu organ koosneb viiest rahvusvahelisest eksperdist, kelle tööd Euroopa Komisjon kasutab sta-biilsuse ja kasvu pakti rakendamise üle järelevalve teostamisel ning pakti jõustamisel.
Majanduspoliitika koordineerimine: Euroopa poolaastaEuroopa poolaasta on ELi majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel. Liik-mesriikidele antakse suunised ja soovitused, mida nad võtavad oma riiklike eelarve-kavade ettevalmistamisel arvesse.
Võtab vastu riigipõhised soovitused
Kiidab heaks riigipõhised soovitused
Teeb ettepanekud riigipõhiste soovituste
kohta
Lepib kokku riigipõhistes soovitustes
Esitab arvamused euroala liikmesriikide eelarveprojektide
kohta
Arutab euroala liikmesriikide eelarveprojekte
Euroopa poolaasta – liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimine jaanuarist juunini
Võtavad vastu riigieelarve
Esitavad eelarveprojekti (üksnes euroala liikmesriigid)
© Euroopa Liit, 2017
18 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
See protsess hõlmab kuuekuulist ajavahemikku iga aasta alguses, millest tuleneb ka nimetus „poolaasta“. Euroopa poolaasta jooksul viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide ja eeskirjadega. Euroopa poolaasta eesmärk on seeläbi:
• tagada riigi rahanduse usaldusväärsus,• soodustada majanduskasvu,• ära hoida ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust ELis.
Euroopa poolaasta protsess algab novembris, kui avaldatakse komisjoni iga-aastane majanduskasvu analüüs. Selles analüüsitakse ELi majanduse olukorda ning määra-takse kindlaks järgneva aasta üldised majanduspoliitika prioriteedid, sealhulgas sta-biilsuse ja majanduskasvu jaoks vajalikud eelarvepoliitilised meetmed ja reformid.
Jaanuaris ja veebruaris arutavad liikmesriigid neid prioriteete koos oma ELi partnerite-ga Euroopa Liidu Nõukogus.
Samal ajal arutab iga-aastast majanduskasvu analüüsi ka Euroopa Parlament, kes esi-tab arvamuse analüüsis sisalduvate tööhõivesuuniste kohta.
Nendest aruteludest lähtudes sõnastavad ELi juhid märtsis toimuval Euroopa Ülem-kogu kohtumisel vastava aasta poliitilised suunised.
Nende alusel teevad liikmesriigid plaane, kuidas nad saaksid rakendada suuniseid oma eelarve ja majanduspoliitika kaudu. Aprillis esitavad liikmesriigid oma keskpika perioodi eelarvekavad (euroala liikmesriigid esitavad stabiilsusprogrammid ja euro-alasse mittekuuluvad liikmesriigid lähenemiskavad) ning riiklikud majanduskavad ( riiklikud reformikavad).
Mais esitab komisjon ettepanekud konkreetseteks soovitusteks igale ELi riigile ehk riigipõhised soovitused. Nende näol on tegemist liikmesriigi oludele kohandatud poliitiliste nõuannetega.
Juunis arutab nõukogu riigipõhiseid soovitusi ja lepib neis kokku. Juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel kiidetakse riigipõhised soovitused heaks, misjärel nõukogu võtab need juulis vastu.
Sellele järgnevat kuuekuulist perioodi nimetatakse mõnikord riiklikuks poolaastaks. Liikmesriigid võtavad riigipõhiseid soovitusi arvesse oma järgneva aasta riigieelarve lõplikul viimistlemisel. Euroala liikmesriigid peavad esitama komisjonile oma eelarve-projekti oktoobri keskpaigaks. Eurorühm arutab neid projekte komisjoni hinnangu põhjal.
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 19
Seda hinnangut silmas pidades võtavad liikmesriigid aasta lõpuks vastu oma riigieel-arve ning komisjon algatab Euroopa poolaasta järgmise tsükli, milleks ta avaldab iga-aastase majanduskasvu analüüsi järgnevaks aastaks, võttes arvesse seda, millises ulatuses on liikmesriigid soovitusi järginud.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse ärahoidmine ja korrigeerimineLiikmesriikide ja kogu ELi majanduses tasakaalustamatuse ärahoidmiseks on loodud makromajandusliku tasakaalustamatuse varajase hoiatamise süsteem. Liik-mesriike kontrollitakse võimaliku tasakaalustamatuse seisukohast, kasutades majan-duse arenemise mõistmiseks näitajate tulemustabelit, mis sisaldab muu hulgas töötu-se taset, tööjõukulusid, impordi ja ekspordi suhet ning eluasemehindade suundumusi.
Mehhanism käivitatakse siis, kui eri näitajate väärtused ületavad kokkulepitud piirmää-rasid. Kord aastas hindab komisjon olukorda ja toob välja võimalikud probleemid. Sel-lest hinnangust lähtuvalt annab komisjon eri liikmesriikidele soovitusi, mida võetakse tavaliselt arvesse Euroopa poolaasta menetluses.
Juhul kui euroala riik ei suuda soovitusi pidevalt järgida, võidakse määrata sanktsioo-nid.
riiklikud tootlikkuse komiteedEuroala riikide tootlikkuse ja konkurentsivõime näitajate jälgimiseks on nõukogu soo-vitanud neil luua riiklikud tootlikkuse komiteed. Need sõltumatud organid hakkak-sid analüüsima tootlikkuse ja konkurentsivõime arengut ning poliitikaga seonduvaid väljakutseid. Komiteede analüüsid peaksid toetama euroala riikide vahel koordineeri-mist ja parima tava jagamist, samuti aitama suurendada suutlikkust investeeringute ligimeelitamisel ja selliste tegurite käsitlemisel, mis võivad mõjutada hindu ning kau-pade ja teenuste kvaliteeti.
Aastaaruandeid saaks kasutada Euroopa poolaasta menetluste raames. Teisi ELi liik-mesriike kutsutakse üles looma samalaadseid üksusi. Riiklikud tootlikkuse komiteed peaksid olema töövalmis 2018. aasta alguses.
Majanduskasvu soodustamineMajanduskriis tõi mitmes ELi riigis kaasa majanduslanguse. Majanduskasv aeglustus järsult, töötus suurenes ja konkurentsivõime vähenes. Lisaks usaldusväärsele riigi ra-handusele ning finantssektori regulatsiooni ja järelevalve parandamisele vajab EL ka dünaamilist majanduskasvu strateegiat.
ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegias „Euroopa 2020“ esitatakse mitmesugu-sed prioriteedid aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse edendamiseks. Strateegias seatakse ühised eesmärgid tööhõive, hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni, sot-
20 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
siaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise ning kliima ja energeetika valdkonnas. Liik-mesriikide edusammude jälgimine nende eesmärkide saavutamisel on osa Euroopa poolaasta protsessist. Praegu on strateegia „Euroopa 2020“ põhiprioriteedid digitaalse ühtse turu ja energia siseturu loomine.
Üheks peamiseks mureks on töötute noorte suur arv Euroopas. Noorte tööhõive algatusega eraldatakse kuni 8 miljardit eurot noortele töökohtade loomiseks.
Et aidata taastada majandusele laenu andmist, on loodud Euroopa investeerimiska-va. ELi eelarve ja Euroopa Investeerimispanga vahenditega toetatakse elujõulisi inves-teerimisprojekte, millel ei ole võimalik muul viisil rahastamist saada. Sellises olukorras on sageli väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. ELi täiendav rahastamine aitab samuti kaasata sellistele projektidele erasektori rahastamist. Peale rahastamise antak-se selle algatuse raames investeerimisprojektidele tehnilist abi ning püütakse kindlaks teha, kuidas saaks kõrvaldada konkreetseid investeerimist takistavaid kitsaskohti.
Noortegarantii süsteemi alusel peavad kõik kuni 25aastased noored hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest saama kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. © goodluz, Fotolia.com
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 21
Euroopa Investeerimispanga toetatud projektid on olnud näiteks Leedus Vilniuse ja Utena vahelise kiirtee rekonstrueerimine, Inglismaal Londonis uute, üürile antavate ja taskukohaste sotsiaalmajade ehitamine ning taastuvenergia tootmise projektid kolmes Itaalia piirkonnas (Sardiinia, Sitsiilia, Apuulia). Samuti toetab pank väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, idufirmasid ja mikroettevõtjaid.
Euroopa Investeerimispank toetab VKEde loomist. Näiteks ettevõte, mis on spetsialiseerunud uuenduslikule meditsiinidiagnostikale. Ettevõte on muu hulgas töötanud välja protsessi, mis võimaldab arstidel saada vereanalüüsi tulemused üksnes minutite jooksul, vaid tilgast verest ja otse ravi saamise asukohas. © Euroopa Investeerimispank, 2017
22 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
2. FINANTSSTABIILSUS – PANGANDUSLIIDU LOOMINE
FinantsjärelevalveKriis tõi esile suured puudused finantssektoris. Valitsused pidid sekkuma, et hoida ära mitme panga pankrotistumist.
Sellise olukorra vältimiseks tulevikus ja liikmesriikide vahel finantssektori järelevalve koordineerimise parandamiseks on EL loonud uued asutused finantsasutuste üle jä-relevalve teostamiseks:
• Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) keskendub pangandussektorile;
• Maini-äärses Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide järelevalve (EIOPA) keskendub kindlustus- ja pensioniskeemidele;
• Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) keskendub finantsturgude toimimisele;
• Euroopa Süsteemsete riskide Nõukogu ülesanne on finantssüsteemi kui terviku üldine makromajanduslik järelevalve; see asub Euroopa Keskpanga juures, kes tagab nõukogu tugiteenused.
Ühtsed eeskirjadRaskustes olevate pankade tegevusest majandusele ja maksumaksjatele tekkivate ris-kide vähendamiseks on kehtestatud uued eeskirjad. Nende eeskirjade mõned kõige tähtsamad osad on järgmised:
• kapitalinõuete eeskirjad, millega tagatakse, et pankadel on igal ajal olemas piisavad vahendid võimaliku kahjumi katmiseks;
• ühtlustatud hoiuste tagamise skeemid, millega kindlustatakse kodanike hoiused kuni 100 000 euro ulatuses. Neid skeeme rahastavad pangad;
• selged eeskirjad raskustesse sattunud pankadega tegelemiseks. Need tagavad, et finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse protsess algab varakult, st niipea kui järelevalveasutus märkab ohtu, et pank võib raskustesse sattuda. Sel viisil kannab panga maksejõuetuse kulud maksumaksjate asemel finantssektor.
Need eeskirjad kehtivad kõikidele ELi liikmesriikidele, kuna need moodustavad osa siseturu õigusaktidest. Euroala astub siiski veel sammu kaugemale pangandusliidu suunas ühtse järelevalveasutuse ja ühtse kriisilahenduskorra loomisega. Pangandus-liiduga võivad soovi korral ühineda ka euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid.
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 23
Ühine pangandusjärelevalveÜhtse järelevalvemehhanismi raames on vastutus pankade järelevalve eest euro-alal siirdunud liikmesriikide asutustelt EKP-le.
EKP ja riiklikud järelevalveasutused teostavad üheskoos euroala ja euroalasse mitte-kuuluvate osalevate riikide pankade järelevalvet. Selle tulemuseks on sidusam pan-gandussektori järelevalve ja kiire tegutsemine haavatavuste avastamise korral.
EKP otsese järelevalve alla kuuluvad suurimad pangad, mis võivad ohustada kogu finantssüsteemi tulenevalt oma suurusest, oma tähtsusest pangandusliidus osaleva liikmesriigi või kogu liidu majanduse jaoks ning oma piiriülese tegevuse olulisuse tõt-tu. Riiklikud järelevalveasutused teostavad jätkuvalt järelevalvet väiksemate pankade üle, tehes seda koostöös EKPga.
HOIUSTE TAGAMISE SKEEMID
RASKUSTES OLEVATE PANKADE FINANTSSEISUNDI
TAASTAMINE JA KRIISILAHENDUS
PANKADE KAPITALINÕUDED
ÜHTSED EESKIRJAD
KEHTIVAD KÕIGILE ELi LIIKMESRIIKIDELE
© Eu
roop
a Liit,
2017
ÜHTNE JÄRELEVALVEMEHHANISM
OTSENE JÄRELEVALVE KAUDNE JÄRELEVALVE
EUROOPA KESKPANK
EKP teostab järelevalvet koostöös
riiklike asutustega
Riiklikud asutused teostavad
järelevalvet koostöös EKPga
SUURED PANGAD129 olulist panka
MUUD PANGADUmbes 3500 vähem olulist panka
© Eu
roop
a Liit,
2017
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 25
Pankade kriisilahenduse kordÜhtne kriisilahenduskord reguleerib mitteelujõuliste pankade kriisilahendust. See koosneb Ühtsest Kriisilahendusnõukogust ja ühtsest kriisilahendusfondist.
Pankade ümberkorraldamine ja kriisilahendus on seega nihkunud liikmesriigi tasan-dilt ELi omale. Juhul kui tekib oht, et euroala pank võib muutuda mitteelujõuliseks, vastutab selle panga kriisilahenduse eest ühtne kriisilahendusasutus.
Liikmesriikide eraldiseisvate kriisilahendusfondide asemel on loodud ühtne kriisila-hendusfond. Fondi rahastab pangandusliidu kogu pangandussektor ning seda saab kasutada igasuguste pangandusliidus tegutsevate pankade kriisilahenduseks.
Euroopa hoiuste tagamise skeem on praegu arutamisel. Idee seisneb selles, et esi-mestes etappides kehtestatakse riiklike hoiuste tagamise skeemide jaoks järk-järgult edasi- ja kaaskindlustus ning lõpptulemusena luuakse ühine hoiuste tagamise fond.
Vastupidavad krediidiasutusedPraegu käib töö veel ühe pangandusliidu elemendiga, milleks on krediidiasutus-te vastupidavus. Eesmärk on hoida ära katastroofilist doominoefekti, mida suurte, omavahel seotud krediidiasutuste maksejõuetus tekitab ELi finantssüsteemile. Uued eeskirjad kohustaksid eraldama panga suure riskiga tegevused selle põhitegevusest, nagu hoiuste vastuvõtmine või jaemakseteenused.
26 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
PANGANDUSLIIT
KEHTIB KÕIGILE EUROALA RIIKIDELE NING EUROALASSE
MITTEKUULUVAD RIIGID VÕIVAD ÜHINEDA
ÜHTSED EESKIRJADKehtivad kõigile ELi
liikmesriikidele
ÜHTNE JÄRELEVALVE-MEHHANISM
Euroala pangandussektori tõhustatud järelevalve eesmärgiga avastada haavatavusi ja võtta
nende kõrvaldamiseks meetmeid
ÜHTNE KRIISILAHEN-DUSKORD
Tagab raskustes olevate pankade korrapärase
kriisilahenduse minimaalsete kuludega
maksumaksjatele ja reaalmajandusele
© Eu
roop
a Liit,
2017
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 27
3. STABIILSUSMEHHANISMID
Alates 2010. aastast on mõnel euroala riigil olnud raskusi oma võlgade finantseeri-misega. Finantsturgudelt laenamisel on nende riikide intressimäärad muutunud liiga kõrgeks, et hoida üldist valitsemissektori võlga jätkusuutlikul ja jõukohasel tasemel.
Seetõttu loodi ajutised mehhanismid stabiilsuse kiireks taastamiseks euroalal.
Kreeka, Iirimaa ja Portugal said abi ajutisest päästepaketist ning Hispaania, Küpros ja (hiljem veel kord) Kreeka Euroopa stabiilsusmehhanismist.
Euroopa kaitsesüsteemi tugisambaks olev alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) tuli ajutiste skeemide asemele 2012. aasta oktoobris. See on euroala riikide rajatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on peamiseks vahendiks finants-raskustes olevate euroala riikide aitamisel.
ESMi maksimaalne laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot. Laenude rahasta-miseks võtab ESM laenu finantsturgudelt. Laenuandmisvõimet saab kuni 60 miljardi euro ulatuses kasutada pankade otserekapitaliseerimiseks.
Laenu iga osamakse makstakse abi saavale riigile välja üksnes siis, kui riik vastab va-rem kokku lepitud jätkusuutliku riigirahanduse taastamise ja majanduse reformimise tingimustele. Rakendamist jälgivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. Rahvus-vaheline Valuutafond on kaasatud võimaluse korral.
ESMi kuuluvad kõik euroala liikmesriigid. ESMi peakorter asub Luxembourgis.
Toetuse saamise tingimusedRahaline toetus põhineb alati laenuandjate ja laenu saava riigi vahel kokku lepitud rangetel tingimustel. Riigid peavad võtma endale kohustuse saavutada teatavad eesmärgid, mis võivad olla seotud eelarve kohandamisega (maksude kogumise pa-randamine, valitsemissektori kulude jätkusuutlikumaks muutmine, avaliku halduse reformimine, avalike teenuste või ettevõtete erastamine, riigivara müümine), pan-gandussektori restruktureerimisega (rekapitaliseerimine, regulatsiooni ja järelevalve tugevdamine, maksevõimeliste pankade päästmine ja mitteelujõuliste pankade sul-gemine) või tööturu reformiga. Nende tingimuste täitmine võimaldab abistataval riigil reformida oma majandust ning taastada stabiilne ja kestev majanduskasv ja elujõuline riigirahandus.
28 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
Tingimuste täitmise jälgimineEuroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ning (asjakohasel juhul) ESM ja Rahvusvaheline Valuutafond hindavad regulaarselt, kas kokkulepitud tingimustest peetakse kinni. Fi-nantsabi iga osamakse väljamaksmise tingimuseks on positiivne hinnang.
Juba on täheldatud esimesi positiivseid tulemusi. Iirimaa viis 2013. aasta detsembris oma programmi edukalt lõpule ja sai taas juurdepääsu finantsturgudele. Hispaania restruktureeris põhjalikult oma pankasid ja väljus 2014. aasta jaanuaris oma finants-sektori programmist. 2014. aasta juunis väljus Portugal oma majanduslikust kohanda-misprogrammist, mis hõlmas reformikava majanduskasvu taastamiseks. Küpros väljus oma majanduslikust kohandamisprogrammist 2016. aasta märtsis, olles enne tugev-danud oma finantssektori stabiilsust ja täiustanud oma riigirahandust. Majanduskasv ja tööhõive on taastumas ka Kreekas, kus veel ainukesena programmi kohaldatakse.
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 29
AJALINE ÜLEVAADE MAJANDUS- JA RAHALIIDU TUGEVDAMISEST
2009Sügis Kreeka teatab, et tema valitsemissektori eelarvepuudujääk on 12,7%
SKPst ja valitsemissektori võlg 113% SKPst.
201011. veebruar ELi juhid on valmis Kreeka võla suhtes meetmeid võtma, mida
kinnitatakse märtsikuisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Kasvav mure Portugali, Iirimaa ja Hispaania võlataseme üle. Euro väärtus langeb.
23. aprill Kreeka palub finantstoetust.
2. mai Euroala juhid ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) lepivad kokku Kreeka päästepaketis. Portugalile, Iirimaale ja Hispaaniale antavate laenude intressimäärad kerkivad äärmiselt kõrgele tasemele. Euro väärtus langeb endiselt.
9. mai ECOFINi ministrid kiidavad heaks Euroopa päästepaketi väärtusega 500 miljardit eurot; pakett koosneb Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM).
18. mai Kreekale makstakse välja laenu esimene osa.
17. juuni ELi juhid võtavad vastu majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020“ ning Euroopa poolaasta.
12. september Pangandusjärelevalve asutused lepivad kokku pangandussektori rangemates kapitalieeskirjades.
19. oktoober ECOFINi nõukogu võtab vastu rangemad eeskirjad riskifondide kohta.
21. november Iirimaa palub finantstoetust.
30 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
20111. jaanuar Eesti liitub euroalaga.
jaanuar Tööd alustavad kolm järelevalveasutust, mis tegelevad vastavalt pankade, väärtpaberibörside ja kindlustusseltsidega. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tagab finantssüsteemi kui terviku makromajandusliku järelevalve. Algatatakse esimene Euroopa poolaasta, mis hõlmab riigieelarvete kavandamist 2012. aastaks.
12. jaanuar Iirimaale makstakse välja laenu esimene osa.
24. ja 25. märts ELi juhid lepivad kokku Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) loomises ning fiskaalkokkuleppe sõlmimises.
7. aprill Portugal palub finantstoetust.
juuni Portugalile makstakse välja laenu esimene osa.
26. oktoober Euroopa Ülemkogu otsustab, et pangad peavad suurendama oma põhiomavahendeid.
13. detsember Jõustub esimene majanduse juhtimise pakett, mis käsitleb majanduse ja eelarve koordineerimist ja juhtimist ELis.
20122. veebruar Euroala juhid allkirjastavad ESMi asutamislepingu, millega
kehtestatakse mehhanismid finantssurve all olevate riikide päästmiseks.
1. ja 2. märts 25 ELi juhti allkirjastavad fiskaalkokkuleppe (majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu).
25. juuni Hispaania palub finantstoetust.
6. september EKP teatab uuest programmist, mille alusel ostetakse nende euroala liikmete väljastatud võlakirju, kes saavad finantsabi euroala stabiilsusmehhanismidest.
8. oktoober Tööd alustab ESM. Sellest antakse mehhanismi liikmetele finantsabi, et kaitsta finantsstabiilsust.
23. november Küpros palub finantstoetust.
11. detsember Hispaaniale makstakse välja laenu esimene osa.
Oktoober 2017 | ET | MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT 31
20131. jaanuar Jõustub fiskaalkokkulepe. See kohustab 25 allakirjutanud riiki viima
eelarve- ja võlaeeskirjad sisse oma siseriiklikesse õigusaktidesse.
13. mai Küprosele makstakse välja laenu esimene osa.
30. mai Jõustub teine majanduse juhtimise pakett, mis tugevdab eelarvedistsipliini ja majanduse järelevalvet euroalal.
3. november Jõustub ühtse järelevalvemehhanismi määrus. Sellega antakse EKP-le uued volitused teostada järelevalvet euroala pankade üle.
20141. jaanuar Läti liitub euroalaga.
Jõustub pankade kapitalinõuete pakett.
15. aprill Saavutatakse poliitiline kokkulepe ühtse kriisilahenduskorra suhtes. Selle korra alusel hakkab toimuma raskustes olevate pankade kriisilahendus korrapärasel viisil, ilma et kasutataks maksumaksjate raha.
4. november Ühtne järelevalvemehhanism hakkab täielikult tööle.
20151. jaanuar Leedu liitub euroalaga.
Jõustub osa ühtsest kriisilahenduskorrast: luuakse uus Ühtne Kriisilahendusnõukogu.
18. märts Hispaania maksab ESMile ennetähtaegselt tagasi osa oma laenust.
25. juuni Euroopa Liidu Nõukogu võtab vastu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määruse.
30. juuni Aegub Kreeka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) programm.
2. juuli Küprosele makstakse ESMist välja üks laenu osa.
3. juuli Hoiuste tagamise skeemi siseriiklikusse õigusesse inkorporeerimise tähtaeg.
8. juuli Kreeka palub ESMilt täiendavat abi.
17. juuli Euroopa Liidu Nõukogu kiidab heaks Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) Kreekale antava lühiajalise üleminekulaenu.
14. august Eurorühm lepib kokku Kreeka kolmandas finantsabiprogrammis.
1. november Euroopa Komisjoni otsus, millega luuakse Euroopa Eelarvenõukogu.
32 MIda KUjUTab ENdaST MajaNdUS- ja rahaLIIT | ET | Oktoober 2017
20161. jaanuar Ühtne kriisilahenduskord hakkab pärast ühtse kriisilahendusfondi
loomist täielikult tööle.
17. juuni Euroopa Liidu Nõukogu võtab vastu järeldused pangandusliidu väljakujundamist käsitleva tegevuskava kohta.
Poliitiline kokkulepe riiklike tootlikkuse komiteede loomiseks.
19. oktoober Euroopa Eelarvenõukogu hakkab tööle.
KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?
Tasuta väljaanded:• üksikeksemplarid:
EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);• rohkem eksemplare ning plakatid ja kaardid:
Euroopa Liidu esindustest (http://ec.europa.eu/represent_et.htm), delegatsioonidest väljaspool ELi (http://eeas.europa.eu/delegations/index_et.htm), kasutades Europe Direct’i teenistust (http://europa.eu/europedirect/index_et.htm) või helistades infotelefonile 00 800 6 7 8 9 10 11 (kõikjalt EList helistades tasuta) (*).
(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid (v.a mõne operaatori, hotelli ja telefonikabiini puhul).
Tasulised väljaanded:• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).
Rue de la Loi/Wetstraat 1751048 Bruxelles/BrusselBELGIQUE/BELGIËTel. +32 (0)2 281 61 11www.consilium.europa.eu
Print PDFISBN 978-92-824-6086-3 ISBN 978-92-824-6081-8doi:10.2860/02181 doi:10.2860/80362QC-04-17-545-ET-C QC-04-17-545-ET-N
