Embed Size (px)
DESCRIPTION
Â
Citation preview
Metsaleht‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡Neljapäev, 30. jaanuar 2014
Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Kaspar Kaljuste » 614 4096 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress
Neljapäev, 30. jaanuar 2014 Metsaleht2
METSAKINNISTUTE OST- JA MÜÜK
RAIEÕIGUSE OST
METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMINE
METSA RAIE- JA VÄLJAVEOTEENUS
METSAMATERJALI TRANSPORT
TREILERVEOD
443 0376
≤ILLE GRÜ[email protected]
Kui mõni omanik oma metsas hoolega puid langetab, räägib rahvas: no vaata ah-nepäitsu, nüüd rüüs-tab metsa puhta ära! Tegelikult teevad metsale liiga hoopis omanikud, kes met-saga ei tegele.
Riigi Metsakeskuse (RMK) Vänd-ra metskonna metsaülem ja Ees-ti Erametsaliidu juhatuse liige Jaan Kägu tunnistab, et Eesti metsapilt on koolitatud metsame-he pilgule ilmselt hoopis teistsu-gune kui niisama metsas uitaja silmaga vaadates.
«Kui võrrelda metsa majanda-mise aktiivsust, siis majandatak-se riigimetsa ja ettevõtete oman-duses olevat metsa intensiivselt,
suurem jagu eraisikute omandu-ses olevast metsast aga seisab enam-vähem puutumatuna nagu looduskaitseala,» teab Kägu. «Avalikkuselt saavad nahutada just metsa majandajad, eriti ette-võtted – kui juba puud kukuvad, küllap siis tehakse metsale liiga. Mina aga arvan, et metsale teeb liiga ükskõikne peremees.»
Seenelised vaatavad oma mätta otsast
Kägu sõnul majandusmetsad on-gi majandamiseks: «Oma kodu-kandi Pärnumaa metsade põhjal võin küll öelda, et täna toimeta-vad ettevõtted metsades igati vas-tutustundlikult. Olgu siis tegu Eesti või mõne rahvusvahelise et-tevõttega – töö käib ikka vasta-valt metsamajandamise kavale ja nii, et loodus oleks hoitud ning samas ka puidutulu saaks. Raie käigus jäetakse säilikpuid, istu-tatakse raiesmikule uus metsa-põlv, hooldatakse noorendikku, kuni lõpuks saabub lastelastel aeg pikaajalise töö vili, küps puit, metsast välja viia. Seejärel kor-dub metsaring uuesti.»
Metsale teliiga perem
Arvam
us‡
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
Ilma hooldusraieta ilusat palkmetsa ei saa. Pilt on tehtud 2013. aasta parima talumetsamajandaja Elmut Kööseli metsas.
Jüri Pere
[email protected] tel 50 70 045 www.eestimetsnik.ee
Metsaleht Neljapäev, 30. jaanuar 20143
eeb kõige rohkem mehe ükskõiksus
Metsaülem teab, et seenelis-tele-marjulistele raielangid ha-rilikult eriti ei meeldi: kuidas siis nii, et minu seenekohta enam ei ole?! Ehk siis – asjasse süvene-des selgub, et protest metsa raiu-mise vastu on kantud rohkem isiklikust huvist.
«Metsavanal – loodusel – on sellest ükskõik, kas raiuda üks puu või terve hektar, ka raiesmik on ju metsakooslus, ehkki ilma suurte puudeta,» rahustab met-samees rahulolematuid. «Inime-ne oma raietega matkib tegeli-kult loodust. Metsapõleng on metsas samasugune sündmus nagu meie tehtud uuendusraie. Mõlemal juhul saab uus metsa-põlv tühjalt kohalt uuesti alusta-da. Targad mehed on öelnud: meie läänetaiga metsa saab hä-vit ada ainult viljakat pinnast as-faldi ja betooniga kattes. Muidu tuleb kõikjale, mida inimene on maha jätnud, uuesti mets aseme-le.»
Samas – see mets, mis ise kas-vab, metsaomaniku majandus-likke huve ei rahulda. Selleks, et ka meie lapsed ja lapselapsed metsast tulu saaksid, on vaja
metsa heaperemehelikult ma-jandada.
Lehtpuupadrik ei kasva kenaks kuusikuks
«Minu hinnangul jätab tänapäe-val soovida mitte ettevõtjatest omanike, vaid hoopis tavaliste väikeomanike suhtumine oma varasse,» nendib Jaan Kägu. «Eestis on väikesed metsaoman-did, paljud metsatükid lisaks veel kaasomandis ja saadud pä-randusena. Omanik ise elab ha-
rilikult linnas ja tema huvi met-sa vastu piirdub vaid kiire tulu-ga. Pärast uuendusraiet jääb raiesmik looduse hooleks, met-samaal lastakse lihtsalt võsastu-da ja järgmiseks 10–20 aastaks on omanik selle vastu huvi täies-ti kaotanud. Ettevõtted seevastu panustavad noore metsa hoolda-misse, sest sellest sõltub metsa tervis ja ka tuleviku tulu.»
Kägu on veendunud, et väike-metsaomanik vajab koolitamist, et tema tegevused metsas olek-sid eesmärgipärased: «Kui mets on investeering, siis tuleks seal raie järel ka uue metsapõlve eest hoolt kanda. Omanik peab tead-vustama, et metsa tuleb uuen-dusraie järel 2–5 aasta jooksul kindlasti võsast puhastada, mui-du lehtpuupadrikust kuusikut kuidagi ei saa. Kui aga eesmärk ongi võsa, kus sitikatel hea krõ-bistada, siis võib metsa ka ise en-daga hakkama saama jätta. Tu-lule loota siis mõistagi ei mak-sa.»
Kägu pakub, et küllap mää-rab huvi metsa käekäigu vastu ka omandi suurus. «Praegu kuu-lub eraomanikule keskmiselt 10
ha metsa, arvestatavat sissetule-kut see ei too. Selleks, et peret toita, on vaja juba 300–400 hek-tarit. Ilmselt ongi tulevikus pa-ratamatu, et paljud väikesed metsatükid vahetavad omanik-ku ja metsa majandamisega te-gelevad need, kel selleks nii os-kused kui ka huvi,» ennustab metsaülem.
Samas ei saa Kägu meelest metsaomanikuks olemise juures vaadata üksnes majanduslikku poolt – on ju selge, et kui inime-sel on Eestis kinnisvara, siis ta nii lihtsalt siit ei lahku.
«Kui metsamaad ongi vähe, kuid selle käekäik on omaniku-le oluline, siis majandamisel saab nõu ja abi metsaühistust,» kinnitab Kägu ja märgib, et sa-geli on vaja heaks peremeheks olemiseks üksnes pisut ettevõt-likkust. Mitme töö puhul võib arvestada ka rahalise toetusega – sedagi võimalust võiks kasu-tada.
«Selleks, et metsaga side te-kiks, tasuks seda igal aastaajal vähemalt korra vaatamas käia,» paneb Jaan Kägu metsaomani-kele südamele.
Staažikas metsamees Jaan Kägu on RMK Vändra mets-konna metsaülem ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige.
RMK
COUNTRY 470 + T30
COUNTRY 480 + T50
COUNTRY 330 + T15
Väiketraktorite ja ATVde METSAHAAGISED
Country metsahaagis on loodud väiketraktorile ning kaalub pea poole vähem kui teiste tootjate väiksemad haagised. Tehes metsa väljavedu väiketraktori või ATVga, säästate oma metsa pinnast ja taimestikku.
www.country.ee
Metsatööl vanaviisi – kirve, sae ja hobusegaEile ja üleeile olid Viljandi lä-histel Saarepeedil müravaba metsatöö päevad, kus tööd teh-ti kirveste, käsisaagide ja ho-bustega.
Müratu metsatöö päevad kor-raldas Viljandi Kultuuriakadee-mia rahvusliku käsitöö ehitus-osakond – ikka selleks, et vanad metsatööoskused ei ununeks.
«Kui hakkasime praktikaju-hendaja Mihkel Maalaga kokku klapitama metsanduspraktika ka-va, selgus, et Saarepeedi külas on üks õpetlik ja praktika jaoks para-ja suurusega tööots pakkuda. Sealt see idee idanema hakkas,» selgitas mõtte teket kultuuriaka-
deemia rahvusliku ehituse pro-grammijuht Priit-Kalev Parts.
Tänapäeval töötab metsa-traktor tavaliselt metsas nagu robot: võtab puu maha, laasib ja arvutab võetud puidu kohe kok-ku. Masin on aga masin ning jä-tab oma tegevusest metsa mär-kimisväärse jälje. Seepärast võiks siis, kui netsast on vaja tuua väiksem kogus puitu, hak-kama saada inim- ja hobujõul.
Muu hulgas tutvustati müratu metsatöö päevadel ka Eesti ras-keveohobuse võimeid metsaveol, esitleti palgiveoks mõeldud moodsaid hobutöövahendeid ja arboristivarustust.
Parmu ökoküla
Parmu ökoküla (www.parmu.ee) Valgamaal Taheva vallas on üks paik, kus väiksematel metsatöödel püütakse hakkama saada endistviisi – inim- ja hobujõul.
Neljapäev, 30. jaanuar 2014 Metsaleht4
võsa ja lehtpuistu raieõigustvirnastatud võsa ja raidmeid
virnastamata võsa ja raidmeidsaetööstuse jäätmeid (pinnud jms)
küttepuid (pikkus al 2 m)
tel 5300 0304e-post [email protected]
METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUSMÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUDHÜDROSÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT
OFA KETID põllumasinatele metsamasinatele veoautodele
OFA KETID põllumasinatele metsamasinatele veoautodele
Metsale hea peremees!
Tel 507 2544 www.eramets.ee
ostame
METSAKINNISTUID
OST
AM
E KASVAVAT METSAMETSAMAAD (osaliselt tehtud raietega, võib olla hüpoteegiga)
RAIEÕIGUST PÕLLUMAAD
Teostame metsa üles- töötamist ja väljavedu!
ROHELINE METS OÜKiivitaja 5B, Piira küla,Vinni vald, Lääne-Virumaa Telefon +372 51 42 605
HEA METSAOMANIK!
OSTAME:kasvavat metsa,
metsamaad, palki ja paberipuitu,
küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid
Tel 622 1460
Metsä Forest Eesti AS
www.metsaforest.ee
Harjumaa
514 8238
Ida-Virumaa
557 9936
Jõgevamaa
505 8369
Järvamaa
503 8777
514 8238
Läänemaa
523 7944
Lääne-Virumaa
557 9936
Põlvamaa
508 3405
Pärnumaa
509 0200
Raplamaa
523 7944
Tartumaa
5342 4232
Valgamaa
517 2829
Viljandimaa
511 8671
509 0200
Võrumaa
5342 4232
Metsaseaduse muudatused, mis sel aastal kehtima hakkasid, panevad metsaomaniku-le juurde vähe kohustusi, aga lisavad nii mõ-negi õiguse. Siiski ei tohiks õiguste tagaaja-mise kõrval oma kohustusi unarusse jätta.
≤ILLE GRÜ[email protected]
«Metsaomanikuks olemine on privileeg, suur eesõigus, mida tu-leb osata targasti kasutada,» ütleb Eesti erametsaliidu juhatuse esi-mees, ühtlasi ka Hiiumaa metsa-seltsi juhatuse esimees Aira Toss.
«Eesti on metsade maa, aga eestlased ei ole enam metsarah-vas, oleme järjest rohkem linna-rahvas,» lisab ta pisut nukralt. «Linnastumine muudab inimes-te mõtteviisi. Tehiskeskkonnas elades kaob ära otsene suhe loo-dusega ja järjest rohkem vaada-takse metsa tarbijamentaliteedist
lähtuvalt. Sellised muutused on paratamatud ja neid ei saa peata-da, aga aeg-ajalt tasuks lihtsalt mõtiskleda, mida see toob kaasa metsaomanikele ja ka majandu-sele laiemalt.»
Üks uus kohustus juures
Metsaomanikuks olemine tähen-dab kohustusi, ka erametsaoma-nikule. Juba 2009. aastal jõustus näiteks kohustus, et metsaoma-nik peab uuendama metsa vähe-malt 0,5 hektari suuruse pindala-ga hukkunud metsaosades või raiesmikel (seal on küll mõni erandolukord, vaata metsaseadu-sest!), seda kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
Kui omanik kohustust eirab, teeb keskkonnaamet metsauuen-dusekspertiisi alusel ettekirjutu-se. Kui viimast selles märgitud tähtajaks ei täideta, võib amet määrata sunniraha (kuni 1300 eu-rot ühe hektari kohta).
Jaanuari algul kehtima haka-nud metsaseaduse muudatused sisaldavad ka uut seadusepüga-lat, mis kohustab uuendusraiet
tegevaid metsaomanikke paigu-tama raiekohas nähtavale teabe raietööde tegija kohta.
Head nõu saab ka tasuta
Sellest aastast võib metsaomanik teha oma metsast 20 tm puitu kinnisasja kohta. Seejuures ei pea metsaomanik esitama ühtegi do-kumenti ja samuti ei pea tal ole-
Eramets
‡
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
Metsaomanikul on õiguste kõrvaka kohustused
Millal viimati metsas käisid?Metsaseadus ütleb muu hulgas:
^ Omanik peab uuendama metsa vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel, seda kahe aas-ta jooksul hukkumisest või raiest arvates.
^ Oled metsaomanik? Aga millal viimati metsa istutasid? Millal üldse viimati oma metsas käisid? Oled kunagi sinna jalga tõstnud?
^ Uuri metsaseadust, saa ülevaade oma õigustest-kohustustest – ja tee juba sel kevadel oma metsaga (taas)tutvust!
1. Värvitud voodrilaud: kuusk; 18 × 95, 125, 150; al 10,99 €/m2
2. Põrandalaud B: kuusk, mänd; 28 × 95, 120, 145; al 7,98 €/m2
3. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd; STV, 16 × 100, 125; al 5,5 €/m2
4. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba; 15 × 65, 87; al 15,97 €/m2
5. Tugevussorteeritud saematerjal: C16, C18 ja C24
6. Terrassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immutatud ja naturaalne; al 5,75 €/m2
7. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar, sanglepp; al 5,75 €/m2
al 8. Kümblustünnid: 499 €
Ostame kokku tamme-ja saarepakku ning metsakinnistuid üle Eesti.
Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.
Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192E-post: [email protected]; www.uhtnapuit.ee
Tehke päring ja anname endast
parima, et pakkuda parimat hinda.
ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE! UHTNA PUIT OÜ
Metsaleht Neljapäev, 30. jaanuar 20145
AS Graanul Invest ostab Imaveres,OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres
küttepuid.NÕUDED: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.
JÄTKUVALT OSTAME: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.
PAKKUMISED SAATA Küttepuud: [email protected], tel 506 1910Muu materjal: [email protected], tel 502 7082
Ostanmetsa.ee [email protected] tel: 555 86 086
VASTUSE LEIAD MEIE KODULEHELT! MILLAL TULEKS MÜÜA RAIEÕIGUST?
ÕIGEAEGNE RAIE
HILINENUD RAIE
KUI OLULISED ON USALDUS JA KINDEL PARTNER
NB! Eestis on hetkel palgi puudus, sellest tulenevaltsaab raieõiguse müügi korral parimat tulu.
MÜÜ RAIE ÕIGEL AJAL.
Ostame metsakinnistuidOÜ Södra MetsadMerivälja tee 1, 11911 TallinnTel 516 3569Fax 609 8055e-mail [email protected]
Telefon 5804 0440, 453 3990, [email protected]
SAAREMAAL METSAKINNISTUTE JAMETSAMATERJALI OST
SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ
Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜRingtee 14, 93815 Kuressaare
Terminal: tel 5341 1444
www.metsamajandus.ee
ma ka metsamajandamiskava.Varasema seaduse järgi võis
metsaomanik oma küttepuu küll paberivabalt raiuda, kuid selleks pidi ta järgima veel kahte täpsus-tavat piirangut. Nimelt ei tohti-nud raiutav maht ületada 3 tm hektarilt, mis tähendas, et metsa-omanik pidi raiuma hajali ja raie-viis pidi vastama õigusaktides sä-testatud tingimustele. Näiteks ei tohtinud nooremapoolses metsas raiuda lageraie korras.
«Vaid vähestel metsaomanikel on võimalus oma metsa iga päev oma pilguga üle vaadata, seda eel-kõige kaugete vahemaade tõttu,» tõdeb Aira Toss. «Enamiku väike-metsaomanike põhitöö on ju hoo-pis midagi muud kui metsamajan-dus. Kindlasti aitab metsaomanik-ku kuulumine metsaühistusse, sest ühistus on olemas kompe-tents ja eelkõige usaldusväärsus.
Aira Toss soovitab metsaoma-nikel kindlasti kasutada abi, mi-da metsaühistud pakuvad. Esi-mese asjana tuleks tema sõnul rääkida piirkonnas tegutseva metsanduskonsulendiga. Seejuu-res tasub neelde jätta, et kaks esi-mest tundi konsulendi nõusta-mist on metsaomanikule tasuta, lisaks võib saada veel 13 tundi vä-ga väikese tasu eest.
Erametsaomanike liidu kodu-lehelt saab samuti palju asjako-hast infot: seal on olemas kõik le-pingute näidised, head õppema-terjalid ja palju muud metsaoma-nikule kasulikku.
Unustada ei maksa sedagi, et tulumaksuseadus annab võima-luse arvestada metsa müügist saadud tulult maha uue metsa is-tutamisega seotud kulud.
Võrreldes taasiseseisvusaja algusega, on metsaomanike jaoks toimunud üks oluline muutus, märgib Aira Toss: «Nüüd elame me toetuste ajastul ja sellest aas-tast alustame järjekordse Euroo-pa Liidu seitsmeaastakuga.»
Palju toetusi ja abivõimalusi
Eestis toetatakse erametsaoma-nikke kahest erinevast rahastus-allikast: riigisisesest ja Euroopa Liidu rahaga Maaelu Arenguka-va kaudu. Euroraha saavad kom-pensatsiooni piirangute talumi-seks need metsaomanikud, kelle maad asuvad üle-euroopalise Na-tura 2000 võrgustiku aladel. Eu-rorahaga toetatakse ka investee-ringuid taristusse, noore metsa hooldamisse ning tehnikasse.
Siseriiklikest vahenditest toe-tatakse metsa uuendamist, inven-teerimist, konsulenditeenust, maaparandussüsteemide uuen-damist ning pärandkultuuri ja vääriselupaiku erametsades. Eraldi toetused on veel metsa-ühistutele õppepäevade korral-damiseks ja ühise puidumüügi organiseerimiseks.
«Võib ju tunduda natuke kent-sakas, et toetatakse sedagi osa metsandusest, mis annab kõige enam tulu – ehk siis raiet,» nen-dib Toss. «Toetus aga ongi sel-leks, et innustada metsaomanik-ke oma metsi heaperemehelikult ja teadlikult majandama. Eramet-sades on seismas suur puidures-surss. Kui seda mädaneda lask-mise asemel mõistlikult kasuta-da, võidab sellest riigi majandus tervikuna.»
al
Eesti Erametsaliidu ja Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss on tubli metsaomanik. Pilt on kevadiselt metsaistutuselt tema enda metsas.
Mõnusat lugemist Kel endal otsest sidet metsaga (veel või enam) ei ole, loodus on aga südamelähedane ja kõik metsaga seonduv pakub huvi, see võib meelepärast lugemist leida Maalehe netiväljaandest, kus metsa- ja loodusesõber Leili Mihkelson peab oma metsablogi.
«Olen kogu elu elanud Vändra lähistel, kus on ka minu esivane-mate juured,» kirjutab blogipidaja end tutvustades. «Metsaomaniku-na kannan hoolt oma esiisade maa ja metsade eest. Hindan inimesi, kes oskavad looduse ja oma vaja-duste vahel tasakaalu hoida. Ei suudaks päevagi linnaelu taluda, sest seal pole õhku, vaikust ega vabadust.»
Blogis, mida Leili peab juba aastast 2008, leiab lugemist nii metsaloomade-lindude kui ka metsaomaniku igapäevaste tööde-tegemiste ning nendega kaasneva-te murede ja rõõmude kohta.
Mari LuudErakogu
Neljapäev, 30. jaanuar 2014 Metsaleht6
AS Lemeks Tartu tel 730 7907AS Lemeks Põlva tel 799 1474AS Lemeks Võru tel 5865 0856AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611AS Lemeks Viljandi tel 509 7715
Lähemalt meist: www.lemeks.ee
OSTAME METSAMATERJALI, KASVAVAT METSAJA METSAMAAD
AS A&P Mets ostab: KASVAVAT METSA METSAMAAD
Info tel. 434 2330, 5343 2720e-post [email protected]
OSTAME
FOREST RESERVES OÜ [email protected] 515 6858 tel 5110415
Ostame metsakinnistuidHind kuni 7000 € hektar
Mets – hea omaniku elu armastusMullusel kultuuripärandi aastal kutsus Eesti Erametsa-liit metsaomanikke avastama oma metsa kultuurihuvilise pilguga: nii nagu metsa hea tervis algab võitlusest võsa-ga, aitab kultuuripärandi väärtustamine vaimse võsas-tumise vastu. Eesti Erametsaliit korraldas kul-tuuripärandi aastal fotovõistlu-se «Pärandkultuur minu met-sas». Seal esikoha pälvinud Ar-to-Randel Serveti foto ju tustab oma pere metsast, mis on kasva-nud vanale heina- ja karjamaa-le. «See mets pole küll rikas pui-du poolest, kuid hingele toitu ja silmale ilu pakub see-eest kuhja-ga,» ütleb Servet.
Eriauhinna saanud talvise metsa foto autor Merike Rüüt-salu aga tunnistab, et tema ellu saabus mets koos armastusega. Oma loos toob saatuse tahtel metsaomanikuks saanud Rüüt-salu paralleeli kohtumisest abi-kaasaga: «Ma olen ikka ja alati arutlenud, miks mets mulle nii aukartustäratav ja suur tundub. Ma olen juurelnud selle üle, miks mõnikord metsa peale mõeldes süda sees värisema hakkab. Kindlasti ei ole see raha ega suur töö, mis sinna panna tu-leb. See on armastus, mida ei saa sõnadesse ega isegi pilti panna. Seda tuleb lihtsalt tunda.»
Erametsaliidu projektijuht Kristel Arukask nendib, et kul-tuuripärandi aasta on nüüd küll läbi, kuid kodumetsa kultuuri-
pärandi ja eelnevate põlvede elu-oluga tasub tutvust teha alati. Avastusretk oma metsa, seda eriti just linnas elavale metsa-omanikule, võib luua metsaga hingesideme, aga anda ka või-maluse teha tutvust kohalike elanikega – igas külas leidub keegi, kes koduloo vastu sügava-mat huvi tunneb ning oskab va-nadest aegadest ja kadunud põl-vedest jutustada.
«Mets ja inimene on sajan-deid kõrvuti elanud. Nii võib möödunud aegade märke inim-tegevusest kohata kõikjal met-sas. Leida võib jälgi vanadest ta-
lukohtadest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, li-naleoauke, tuulikuvaremeid.
Metsas toimetamise jäljed pü-sivad üle mitme põlve. Praeguse metsaomaniku töö tulemusest saab rõõmu tunda lapselaps. Se-da enam on igal metsaomanikul põhjust endalt küsida: millisena soovib ta ise metsa pärandada tulevastele põlvedele?» – see on Kristel Arukase sõnum metsa-omanikele.
Liidu kodulehelt www. erametsaliit.ee saavad võistlus-fotosid näha kõik huvilised.
≤ ILLE GRÜN-OTS
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ostab igal aastal kokku käbisid, et saada metsa uuendamiseks vajalikke seemneid. Kel soovi, võib anda oma panuse.
≤KRISTJAN ARRAS [email protected]
Tavaliselt ostetakse nii männi- kui ka kuusekäbisid, tänavu aga ainult männikäbisid. Miks nii? «Kuusekäbisid tänavu lihtsalt pole,» ütleb RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. «Selles pole mi-dagi erakordset: mänd viljub igal aastal, aga kuusel võib seemnetega 2-3 aasta pikkune vahe sisse tulla, mõnikord pi-kemgi. Sellepärast peabki kor-ralik seemnevaru ees olema.»
Paberimajandust palju
Käbikorjamine on üsna tulus et-tevõtmine – liitri käbide eest võib saada euro, kui need ise Kullenga käbikuivatisse kohale viia, siis veel 20 senti pealegi. Samas pole see siiski niisama lihtne kui marja- või seenekor-jamine, et need kokkuostu viia – käbide kogumisprotsess peab olema jälgitav ja käbide päritolu
tuvastatav. Alustada tuleb pa-berite kordaajamisest.
«Eks seda asjaajamist pisut palju on,» nendib Peterson. «Aga kui mõelda sellele, kui pikk on metsa eluring, kui pal-ju läheb aega, et seemnest kas-vaks korralik puu, siis on ene-sestmõistetav, et kui juba kasva-tada, siis ikka korralikult.» See-pärast ongi kindlaks määratud üsna ranged nõuded, millele peab vastama mets, kust RMK-le müümiseks mõeldud käbisid võib korjata.
«Mets, kust käbisid korja-takse, peab olema vähemalt pool hek tarit suur ja vähemalt 40 aastat vana, oluline on ka puistu boniteet ehk kasvuhea-dus, see peab mahtuma vahe-mikku esimesest kolmandani,» loetleb sobivale korjekohale esi-tatavaid nõudeid keskkonna-ameti metsaosakonna metsa-uuenduse peaspetsialist Märt Bratka.
Männi puhul on oluline see-gi, et vähemalt pooled selles metsas kasvavatest puudest
«See mets pole küll rikas pui du poolest, kuid hingele toitu ja silmale ilu pakub see-eest kuhja ga,» ütleb Arto-Randel Servet oma pere metsas tehtud võidufoto kohta.
FotovõistlusKultuuripärandi väärtustamise deviisi all korraldas Eesti Era-metsaliit fotovõistluse «Pä-randkultuur minu metsas». Žürii (Triinu Kusmin, Lembitu Tarang, Jarek Jõepera, Vaike Pommer ja Artur Talvik) valis 63 foto seast välja oma lem-mikud.
Esikoha vääriliseks tunnis-tati Arto-Randel Serveti foto, teine oli Külli Arukask ja kol-mas Triin Leetmaa. Eriauhin-nad said Merike Rüütsalu, Too-mas Lemming ja Ain Erik.
Metsauuenduseks sobivaid seeKäes on Arto-Randel Servet
Metsaleht Neljapäev, 30. jaanuar 2014
Männi käbid müügiks
^ Männi osatähtsus puistus peab olema 50% või enam, lan-gi suurus vähemalt 0,5 ha, va-nus vähemalt 40 aastat, kas-vuheaduse klass (boniteet) peab olema IA-III.
^ Käbi peab olema vähemalt 3 cm pikk, käbid peavad olema terved ja okastest puhastatud.
^ Korjatud käbisid tuleb hoida õhurikkas ruumis võrkkottides, et need ei läheks kopitama.
^ RMK keskmine männiseem-nevajadus on u 1000 kilo aastas.
Õiendi taotlemineKeskkonnaametile esitatavas taotluses peab olema
^ seemnevarumise koht (maakond, vald, katastriüksu-se number ja eraldise number ning pindala) ja puuliik;
^ taotleja ees-ja perekonna-nimi, isikukood, postiaadress, telefon või e-posti aadress; esitamise kuupäev ja taotleja (digi)allkiri. Allikas: keskkonnaamet
7
TALLINNMototehnika müük: +372 50 84199Hooldus ja varuosad: +372 52 42227E-post: [email protected]: www.motopost.eeAvatud: E–R 10–19 | L 10–16
ATV-dalates 5990.-
SAANID alates 7990.-
www.motodepoo.ee
VÄIKETRAKTORTÄNAVALEGAALNE T3
Kõik inimesed suudavad omandada oskused ja teadmised ka õpipoisi rol-lis olles, kuid et tööturul paremini läbi lüüa, tasub mõelda eriala õppimisele komplekssemalt ja õppimisele koolis.
On erialasid, kus ilma suurema si-semise kutsumuseta ei saa töötada. Need on erialad, kus lisaks teadmis-tele, oskustele ja tahtele on vaja lisaks veel midagi, olgu selleks siis hulljulgus, kutsumus, maailmavaade, armastus ümbritseva vastu. Nii on metsanduse erialadega: on vaja kutsumust loodu-se, looduses töötavate masinate, met-sade kõrvalkasutuse või millegi veel ürgsema vastu.
Metsanduseriala valinud inimesed vastutavad meie kõige suurema väär-tuse – looduse ja selle püsimajäämise eest, langetades iga päev otsuseid metsade majandamise, kasvatamise ja hooldamise kohta. Metsandusvald-konnas töötavad inimesed vastutavad, et mets ja seda ümbritsev keskkond säiliks täna, homme ja ka siis, kui meid enam pole.
Luua metsanduskoolis on suurepä-rane võimalus õppida heaks ja vastu-tustundlikuks metsameheks, -naiseks. Valikuid, mida metsandusvaldkond pakub, on päris palju.
Metsakasvatajad kasvatavad ja hooldavad noort metsa, töösturid pla-neerivad raieid ja operaatorid lõikavad ning koondavad metsast tulevad sor-timendid. Metsurid ja raietöölised tee-vad metsas vajaminevaid metsatöid, spetsialistid planeerivad ja juhivad tööprotsesse. Metsandus on kui väike kell, mille iga hammasratas on oluline, et kell käiks nagu õlitatult ja täpselt.
Metsandus ei lõpe metsas. Nii on metsandusharidusega inimestel või-malik töötada ka sektoris, kus met-sast tulev toore läheb edasi tööstusse – saekaatritesse või ettevõtetesse, kes toodavad puitmaterjale, näiteks saematerjali, vineeri, höövelmaterjali, ehituskonstruktsioone, uksi, aknaid jne. Tööle on võimalik asuda ka rii-giasutustesse, näiteks keskkonna-inspektsiooni, kelle üheks rolliks on kontrollida metsas toimuvat, et metsi kasutataks seadusest tulenevalt.
Töö metsandusvaldkonnas tagab vaheldusrikkuse, võimaluse aega ja tööd planeerida. Samuti tuleb töö eripärast tulenevalt arvestada ilma ja loodustingimustega, kuid ennekõike võlub metsanduses töötamisel loodus ise. Loodusel pole kunagi ühte nägu: metsad koos oma looma-, linnu-, tai-me- ja putukaliikidega rikastavad iga päev seal töötavate inimeste meeli.
Metsandus on lai ja perspektiivikas majandusharu. Äripäeva andmetel on töötasud metsandussektoris kõrged. Paljud metsanduse eriala lõpetanud teenivad oma igapäevase tööga korra-liku sissetuleku, mis küündib üle kesk-mise Eesti palga. Luua metsanduskooli uuringute põhjal leiab 95% lõpetanu-test endale erialase töö. Et metsandu-serialasid tasub õppida, näitab juba see, et Luua metsanduskooli tulevad õppima põlvkonnad: kooli 65 tegutse-misaasta jooksul on olnud tavapärane, et ühest perest käib metsandustarkust siin omandamas kolm põlve järjest.
Marko VinniLuua metsanduskooli
metsandusvaldkonna koordineerija
METSANDUSERIALASID TASUB ÕPPIDA
Infot erialade ja õppimisvõimaluste kohta saab
Luua metsanduskooli kodulehelt www.luua.edu.ee
Tel 776 2111, e-post [email protected]
Hüpoteetiliselt võiksime tõstatada küsimuse, kas üldse tasub midagi õppida? Alati võib loota juhusele ja heale õnnele, et elus saab hakkama ka ilma mingisugust
tunnistust omamata ja seda ilma ironiseerimata: me õpime iga päev, igast kogemusest, ümbritsevast keskkonnast, et kohaneda selles muutuvas maailmas.
Nii sirguvad noored metsamehed koos noore metsaga.
REKLAAMTEKST
Juurikatest ökokunstKõik, kes on juhtu-nud viimasel paaril aastal Lääne-Viru-maal paik-nevat Emu-mäe vaate-torni külasta-ma, on näinud vahvat torni juur-de viivat alleed, mis moodustub kännujuurikatest tehtud kujudest.
RMK ajakiri Metsamees kirju-tab, et juurikakujude autorid, ko-halik mees Hando Kuntro ja kunst-nik Piret Smagar, nimetavad ise oma juurikaloomingut ökokunstiks – ja see tõepoolest tasub vaata-mist.
Taiesed on osutunud uskuma-tult vastupidavaks: Hando Kuntro esimene sedasorti töö, suur kän-numaja, on Emumäel vastu pida-nud kümmekond aastat ning vaid aeg-ajalt väikest kõpitsemist vaja-nud.
Juurikakunst on puhas taaska-sutus: kännujuurikad on turbakae-vandamise jääk, lisaks kasutatakse näiteks tormimurdu.
peavad olema männid.
Et mitte tühja tööd teha ja pärast avastada, et kokku korjatud käbid müü-giks ei sobigi, tulekski alustada paberimajan-duse kordaajamisest. Kõi-gepealt tuleb keskkonna-ametile esitada taotlus, kus on ära näidatud, kust täpselt kavatsetakse käbisid korjata.
«Keskkonnaamet kontrollib, kas puistu vastab kultiveerimis-materjali sertifi tseerimise ja tu-rustamise nõuetele,» selgitab Märt Bratka. «Kui puistu on seemnevarumiseks sobiv, annab keskkonnaamet välja seda kin-nitava õiendi.»
Oma mets, oma seeme
Kui tahetakse korjata mitmest kohast, tuleb õiend taotleda eral-di iga langi kohta. Ametnikud loodavad, et inimesed mõista-vad, miks on selline kontroll olu-line, ja korjavad tõepoolest neist paikadest, mille kohta on õiend võetud. Bratka sõnul on neil mullusest heast käbiaastast ka kurbi kogemusi: võeti õiend ühe metsa kohta, aga käbisid korjati ka mujalt, täiesti sobimatutest piirkondadest.
Õ i e n d tuleb taotle-da vaid siis, kui käbisid korjatakse müügiks – oma met-sas võib igaüks korjata käbisid igasuguste paberiteta ja kasvatada kogutud seemnetest enda tarbeks istikuid.
«Siiski võiks ju ka oma met-sa hoida võimalikult kvaliteet-se,» soovitab Alvar Peterson. «Kui metsaomanik taotleb raie-loa, siis on sel loal kirjas ka puis-tu boniteet ehk kasvuheadus, se-da tuleks siis jälgida, muid asju oma metsa kohta teab omanik ilmselt nagunii.» Ametnikud märgivad, et kõige lihtsam viis
aru-saama-tuste enneta-miseks on võtta ühendust lähima RMK taim-laga ja uurida sealt täpselt järe-le kõik, mis puudutab nõudeid müügiks korjatavatele käbidele. Taimlate juhatajad on pädevad jagama infot nii lähiümbruse kui ka kaugema kandi kohta. Taim-
late asu-kohad ja töötajate kontaktandmed leiab RMK ko-dulehelt. Asjalikku infot võib saada ka piirkonna erametsa-ühistult.
mnekäbisid ei leia kaugeltki igast metsastkäbikorjamise aeg
PantherMedia/Scanpix
Neljapäev, 30. jaanuar 2014 Metsaleht8
OSTAME
Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo TeralTel. 517 4303, e-post: [email protected]
