KARTUL, KARTULIKRÕPSUD

Meriliis Lillemägi Pärnu Vanalinna PK

3.b

Sisukord:1. Sissejuhatus.

2. Mis on kartul?

3. Kus kasvab ja kuidas kasvatada kartulit.

4. Kartuli ajalugu.

5. Kus kasutatakse.

6. Kartulikrõpsud.

7. Kartulikrõpsude ajalugu.

8. Tööstuslikult toodetud kartulikrõpsude koostisained ja

nende kahjulikkus tervisele.

9. Kuidas kodus tervislikult krõpse valmistada.

10.Kokkuvõte.

Sissejuhatus

Tänapäeval on kartul üks levinumaid toiduaineid meie laual. Kartulit nimetatakse ka teiseks leivaks. Kartulist saab valmistada erinevaid toite ning kasutada erinevate toitude koostisosana. Kõige levinumalt kasutatakse kas keedetud, praetud või püreestatud kujul.

Tänapäeval on kartulist tekkinud populaarne suupiste kartulikrõpsude ja friikartulite näol.

Selles uurimustöös uurin lähemalt kartulit, kui taime ja toiduainet, ja kartulikrõpsude mõju tervisele.

Kartul

Kartuli ladinakeelne nimetus on SOLANUM TUBEROSUM.

Eesti rahvakeeles on kartulil palju nimetusi nagu TUHLIS, TUHVEL, MAAUBIN, KARDULAS.

Üldkasutatavas inglise keeles POTATO.

Kartul on maavitsaliste sugukond maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Kartuli taim kasvab 30-100cm kõrguseks.

Kartuliõed on valget või roosakaslillat värvi, millest valmivad mürgised rohelised viljad.

Kartuli söödav osa kasvab mulla all ja ühel taimel võib kasvada umbes kuni 12 mugulat. Mugulaid on vastavalt sortidele kas punaka, lillaka või valge koorega.

Kartuli kasvatamine.

Kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes, kliimas, kus on neli aastaaega nagu valdavalt Euroopas, suvel kõrged ja talvel madalad temperatuurid ning mõõdukalt sademeid.

Kartuli mugulad pannakse mulda 30-40 cm vahedega. Kui maapind on soe, hakkavad mugulal arenema idud, mis kasvavad soodsates tingimustes kartuli maapelseks taimeks. Kartuleid on vaja suve jooksul harida ja mullata, et kasvavad mugulad ei saaks otsest päikest, sest siis muutub mugul

roheliseks ja mürgiseks.

Sügise esimesel kuul on õige aeg saagi koristuseks, kui kartulipealsed on koltunud. Masinaga aetakse vaod lahti ja kartuli mugulad korjatekse kas käsitsi või masinaga. Hiljem kartulid sorteeritakse ja mädanenud vanad mugulad ja ebasobivad eemaldatakse. Samuti eraldatakse seemnekartul, mis läheb ootama järgmist kevadet ja söögikartul paigutatakse vastavalt sobivasse panipaika nagu kelder, kus kartul säilib kuni järgmise saagini.

Kartuli ajalugu

Kartuli algne päritolu arvatakse olevat Lõuna-Ameerikast Tšiilist või Peruust.

Indiaani hõimud kasvatasid kartulit juba 14 000 aastat tagasi.

Euroopasse tõid kartuli Andidest hispaanlased 16. sajandil. Algul peeti seda delikatessiks ja väga vähesed võisid kartulit endale lubada. Eurooplased ei võtnud mugulaid kergelt omaks. Venemaal olid veel 19.sajandil kartulivastased mässud.Alles pärast viljaikaldust ja näljahädasid mõistsid inimesed kartuli väärtust, mis aitas neil raskel ajal ellu jääda. Eestimaale jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku, esialgselt küll mõisnike majapidamisse, aga hiljema ka taludesse.

Tänapäeval tähistatakse Kartulipühasid Venemaal ja Taanis, kus lastel on selle päeval koolist vabastus.

Tänaseks on aretatud üle 1000 erineva kartulisordi maailmas.

Kus kasutatakse

Kartuli põhikasutus on toitlustus, aga lisaks toodetakse kartulist paljude erinevate toodete hulgas etüülalkoholi, liimi, atsetooni, plastmassi, piimhapet.

Kartul sisaldab rohkelt vitamiine. C vitaniimi on kartulis võrdselt apelsiniga. Kartulist tehakse tänu suurele tärklise sisaldusele kartulitärklist, millest saab valmistada kisselli.

Kartuli head omadused on kasutusel ka rahvameditsiinis. Kartuli keeduvesi on leevenduseks liigestele ja luumurdudele, keeduaur aitab sissehingamisel leevendada hingamisteedehaigusi. Ka sooaltüükad, haavad ja põletused saavad toore kartuliga leevendust. Kartulimahl on hea vererõhualandaja ja kolesterooli vähendaja.

Kartulikrõpsud

Kartulikrõpsud on tänapäeval saanud üheks meelepärasemaks suupisteks igal pool. Krõps on valmistatud üliõhukesest kartuliviilust, mis on küpetatud õlis ja maitsestatud rohkelt erinevate maitseainetega. Seda on lihtne süüa ja kaasa võtta. Kartulikrõps on mõeldud kergeks suupisteks, mis paraku tööstuslikul teel tänu oma koostisele on muutunud suuremates kogustes tervisele kahjulikuks.

Kartulikrõpsude ajalugu

Georg "Speck" Crum

Kartulikrõpsude leiutaja, kokk (1822-1914).

24 augustil, 1835 aastal Spa Saratoga Springis USAs, saatis nõudlik klient praekartulid korduvalt tagasi, kuna need olevat liiga paksud. Kokk valmistas paberõhukesed kartuliviilud, maisestas need soola ja maitseainetega. Klient oli väga rahul ja need kartulid said tuntuks kui Saratoga krõpsud.

Koostisained ja nende kahjulikkusTööstuslikult tehakse kartulikrõpse kas naturaalsetest

kartulitest või kartulijahust.

Krõpsudele lisatakse naatriumglutamaati tähisega E 621 , mis on maitsetugevdaja ja isutekitaja. Just selle aine tõttu võib tekkida krõpsude ületarbimine, sest see maitseaine mõjutab meie meeli.

Kartulikrõpsud on soola ja rasvapomm, mis sisaldavad rasvaineid, ohtralt soola, säilitusaineid jne..Näiteks on 100 grammises pakis pool teelusikatäit soola. Kui süüa terve aasta iga päev üks selline pakk, oleme aasta jooksul ära tarbinud 1 kilogrammi soola ja 13 kilogrammi rasva.

USAs kulutavad inimesed päevas 10 miljonit dollarit kartulikrõpsudele.

Ameeriklaste igal aastal ära söödud krõpsude kaal oleks võrdne 6 Titanicu kaaluga. See on 277 968 tonni.

Kuidas kodus tervislikult kartulikrõpse valmistada.

Võta soovitud kogus kartuleid (4-6 ahjupanni kohta). Vajadusel koori või pese harjaga hästi puhtaks.

Seejärel viiluta, aga mitte liiga õhukeseks, muidu kipuvad ära kõrbema.

Laota viilud küpsetuspaberile pannil.

Puista peale sool ja meelepärased maitseained.

Küpseta 185 kraadises ahjus pool kuni kolmveerand tundi.

Tulemuseks on pruunid, krõbedad, ilma rasvata suurepärased suupisted.

KokkuvõteKartul on väga maitsev ja tervislik köögivili.

Liialdada ei tohiks kartulikrõpsudega, kuigi nad on väga maitsvad ja isuäratavad on ohutu kogus vaid 100 grammine pakk ühes kuus.

HEAD TERVISLIKU TOITUMIST!

• C:\Documents and Settings\Sirle\My Documents\My Videos\potato.xspfpotato.xspf

potato.xspf