LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 27 (2937) Kolmapäev, 22. juuli 2009

VI Välis-Eesti Kongress Tallinnas

Päev täis ettekandeid olid vaimustavad, teemad huvipak-kuvad ning esitus haarav. Välja anti ka ettekannete kok-

kuvõtted, mis Austraalias tut-vumiseks on olemas Sirje Jõgil ja Maila Taimrel. Ettekannete sisul siin ei peatu - kuigi osavõt-jate vähesuse tõttu peaks. Kui varasematel konverent-

sidel on osalejate arv olnud üle saja, siis nüüd oli meid 36.Tallinnas 1938. a toimunud

III Välis-Eesti kongressil osa-les peaaegu 400 delegaati, IV kongressil 158 delegaati ning V Kongressil 124.Üheks põhjuseks väheste

austraalia eestlaste osalemi-seks oli ehk Erik Holmi raamatu

esitlemine Rahvusraamatuko-gus samal päeval. Austraalia eestlaste poolt

tervitas kongressi Valdemar Vilder. Tooksin esile paar ettekan-

net. Kui sisukas ning haarav oli Eesti Muusika- ja Teatriakadee-mia dotsendi Tiia Järgi ettekan-ne Rudolf Tobiasest - alates kü-simusega, miks just Tobias on Eesti 50-kroonisele rahatähele valitud.Eraldi mainiksin ka Elva Palo

ettekannet Torontost ‒ Kana-das on leitud uus ning põnev idee, mis noorte eestluse juur-de (tagasi-)toomisel ka toimib. Ja kuna idee on hea mitmes mõttes, siis toetab seda ka

Välis-Eesti Kongress toimus kuuendat korda peale esimest 1928. aastal toimunut. Osalejaid oli seekord 36.Foto: Lea Vaher, Välis-Eesti Ühingu juhatuse liige

Tallinna kandev idee Euroopa kultuuripealinnana aastal 2011. kannab nime «Mereäärsed lood». Täna esitleti Tallinna kui Euroo-pa kultuuripealinna programmivaliku põhimõtteid, mille kesk-meks on kõik merega seonduv.

Sihtasutuse Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze selgitas, et me-reteema on õhus olnud juba pikemat aega ja liikunud erinevate inimeste peades. Tema sõnul tuli kultuuripealinna avakonkursil, kus koguti inimestelt ideid ja arvamusi Tallinna ja kultuuripealinna kohta, välja, et Tallinnas puudub seos mere ja linna vahel.

«Nii tuligi mõte, et räägime lugusid - mereäärseid lugusid,» ütles Fritze. «Tallinn on linn, mis pakub inimestele rohkem kui te arvate, Tallinn on linn, millel on palju rääkida.»

Kultuuripealinna programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa lisas, et Tallinnaga samal ajal on Euroopa kultuuripealinn ka Turu Soomes. Kahte geograafiliselt haruldaselt lähedast kultuuripealin-na seob just meri.

Kultuuripealinna programmiliste materjalide järgi kajastub me-reäärsetes lugudes nii Eesti ajalugu, Tallinna füüsiline paiknemine mere ääres ning sellest tulenevad kultuurilised segunemised, kon-taktid ja ka vastasseisud.

«Kas või teletorni kaitsmine, kuidas Eesti ennast vabaks laulis ja nii edasi - need on Tallinna lood, mereäärsed lood,» ütles Rohumaa.

Mereäärseid lugusid on kolme sorti: koos laulmise lood, elava vana linna lood ning unistuste ja üllatuste lood.

Koos laulmise lood räägivad sellest, kuidas üheskoos maailma muudetakse - demokraatiast, kodanikuühiskonnast, kogukonnast, vabadusest ja traditsioonidest.

Elava vana linna lood räägivad sellest, et Tallinn on linn, kus aeg pole kunagi seisma jäänud. «Tallinn on multikultuurne ja on seda alati olnud, me peame seda lihtsalt ise uskuma,» ütles Rohumaa.

Unistuste ja üllatuste lood räägivad linnast ja riigist, kus internet on inimõiguseks kuulutatud ning peeti maha sündmus, mida rah-vusvaheline meedia nimetas Esimeseks Kübersõjaks.

«Kaugem eesmärk on, et kui lõpeb aasta 2011, oleks Tallinn pa-rem koht elamiseks ja loomiseks kui praegu,» sõnas Rohumaa. «Me loodame kultuuripealinnast seda, et paljud kultuuriürituste sarjad ja loomingulised kooslused jäävad kestma. Sildu ja viadukte pole meil raha ehitada.»

Sandra Maasalu Tallinna Postimees, 13.07.2009

Vahetult enne laulupidu oli väliseestlastel võimalus kokku tulla ning Eesti asju arutada.2. juulil toimus Tallinnas Eesti Kunstimuuseumi hariduskeskuses Välis-Eesti Ühingu ning selle

esinaise Leili Utno korraldusel asjalikult kokku pandud üritus - Välis-Eesti Kongress, kuuendat korda peale esimest 1928. aastal toimunut. 1928. aastal asutatud ja 1995. aastal taasasutatud Välis-Eesti Ühingu eestvõttel toimuv üritus on pühendatud Eesti riigi väärtustele ja väljaspool Eestit asuva eestlaskonna kultuuripärandile. Asutamisaegadel kokku lepitud tava kohaselt peetakse Välis-Eesti kongresse Tallinnas üldlaulupidude kui eestlaste suurte kokkutulekute künnisel.VI Välis-Eesti kongressi korraldajad lähtusid tõdemusest, et ühemiljonilise eesti rahva suu-

rim väärtus on eesti inimesed kogu maailmas, nende looming ja teadmised.

Tallinn jutustab 2011. aastal mereäärseid lugusid

Rahvuskaaslaste Programm.Aga elevust äratas iga ette-

kanne. Keele ja selle arengu ning puhtuse teemadel on ikka arvamusi seinast seina.

Loodan, et Välis-Eesti Ühing korraldab ka järgneva konve-rentsi, võib-olla järgmise lau-lu-tantsupeo eel, mil meid taas palju Eestis koos on, ning et kasutame paremini seda kok-kusaamise-ideedevahetamise võimalust.

Üks võimalikest tuleviku tee-madest kerkis üles küsimusena - miks ei ole ükski Eesti ülikool maailma 500 parima hulgas? Keda antud teema huvitab, võiks kohe mõtteid jagama ha-kata.

Sirje Jõgi

Kultuuripealinna programmiosakonna juhataja Jaanus Rohumaa (esi- plaanil) ja sihtasutuse Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze veavad Tallinna kultuuripealinnaprogrammi, mis kannab nime «Mereäärsed lood».Foto: Peeter Langovits

2 “MEIE KODU” 22. juuli 2009

Ameerika Ühendriikides elav eestlane Vello Ederma annetas enda aastakümnete jooksul ko-gutud raamatukogu kaitsemi-nisteeriumile.

Suurem osa annetatud raa-matutest käsitleb rahvusvahe-lisi suhteid ning USA poliitikat Teise maailmasõja järgsel peri-oodil.

Raamatud hakkavad alates sügisest paiknema kaitseminis-teeriumi raamatukogus, kust neid on soovijatel võimalik ka fondilaenutuse kaudu laenuta-da.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis Vello Edermale tunnustu-seks kaitseministeeriumi Kuld-rinnamärgi.

Aaviksoo tänas Vello Edermad Eesti riigikaitsele tehtud väärika

kingituse eest ning kinnitas, et kogutud raamatud on Eesti riigikaitse jaoks olulise väärtu-sega.

“Palju olulisem on aga see sõnum, mille oma annetusega annate - sellega jõuab meieni teadmine, et meie riigi kaits-misse panustavad ka need eest-lased, kes kodunt kaugel. Seda, kui väga vajab Eesti kõikide eestlaste tuge ja toetust, näe-me me tavaliselt alles siis, kui olukord on raske - Teie kingitus on aga tunnistus selle kohta, et võime sellele toetusele kindlalt loota,” kirjutas kaitseminister Edermale saadetud kirjas.

Vello Ederma sündis Rakveres 1934. aastal ja lahkus Eestist kümme aastat hiljem läbi Saksa-maa Ameerika Ühendriikidesse.

Ederma on lõpetanud George Washingtoni ülikooli ja ta töö-tas aastatel 1960-83 Ameerika Hääle raadiojaamas.

Ederma on praegu pensionär ning ta elab Virginia osariigis Springfieldis, olles endiselt ak-tiivne USA eestlaste hulgas. Ederma on olnud tegev ka mit-metes USA eestlaste organisat-sioonides - sealhulgas olnud Eesti Rahvuskomitee Ühendrii-kides ning Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu aseesimees ning Ühendatud Balti Ameerika ko-mitee esimees. President Ar-nold Rüütel andis aastal 2004 Edermale Valgetähe III klassi teenetemärgi.

BNS, 13.07

USA eestlane annetas oma raamatukogu kaitseministeeriumile

Küüditatute ja poliitvangide 19. kokkutulekul Rakveres esi-tati rida ettepanekuid valitsuse-le ja riigikogule, kuna Eestis on endiselt palju õigeks mõistmata represseeritud inimesi.

Rakvere spordihalli oli kogu-nenud oodatust rohkem rah-vast, üle 600 inimese, keda saa-tus ei ole hellitanud.

Memento ühingu liige Kuno Raude esitas kokkuvõtvalt poliitvangide ja küüditatute ettepanekud, mis edastatakse valitsusele, riigikogule ja kõi-gile represseeritute esindus-organisatsioonidele. Koostöös valitsusega soovitakse esitada hagi Euroopa Kohtule, millega tahetakse saada Vene Föderat-sioonilt represseeritutele teki-tatud kahjude hüvitamist.

Valitsusele tehtud ettepa-nekutest olulisem on see, et senisest enam jäädvustataks represseeritute mälestust. Seda soovitatakse teha näiteks nen-de rongijaamade, valla- ja rah-vamajade märkimisega, kust 1941. ja 1949. aastal küüdita-tuid koondati.

Kokkutulekuga taheti juhtida tähelepanu ka sellele, et Eestis on endiselt tuhatkond pärast Stalini režiimi represseeritud inimest, kes on siiamaani reha-biliteerimata. Nende süüdistuse sisu oli poliitiline, kuid vormili-selt nimetati seda huligaansu-seks.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Enn Tarto arvates on tegemist täiesti ebanormaalse olukorraga.

“Kujutage ette, kui vaatate laulupidu, sinimustvalged seal lehvivad, aga teie ise või teie isa või teie vanaisa oli sinimustval-ge heiskamise eest huligaanina vangi mõistetud ja on siiamaa-ni õigeks mõistmata. Üldiselt Eestis on selline tendents, mis on vahepeal süvenenud, et rää-gime sellest, mis oli 90 aastat tagasi, 60 aastat tagasi, aga mis hiljem oli, niinimetatud infosõja või külma sõja aegseid problee-me, nendest ei taheta rääkida.”

Kokku on kahe Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis õigus-vastaselt represseeritud 206 100 inimest, neist hukkus 52 900.

ERR, 11.07

Suur hulk represseerituid ootab siiani enda õigeksmõistmist

Tallinnas lõppesid Keskaja päevad Tallinnas lõppesid Keskaja päevad, mis traditsioonilise käsitöötu-

ru ja muude ettevõtmistega tõmbab aasta-aastalt ligi üha rohkem huvilisi.

Keskaja päevade raames toimusid mitmed kontserdid, karneval, martsipaniturg, keskajateemalised õpitöökojad ning muud üritu- sed.

Juba kümnendat aastat peetavatest Keskaja päevadest on kuju-nenud kindel traditsioon. Programmijuht Liina Veskimägi sõnul on ürituse külastatavus aastate jooksul järjest kasvanud.

“Ma arvan, et meil on juba tekkinud inimesed, kes teavad, et Keskaja päevad on tulemas. Inimesi tuleb siia mitte ainult Eestist vaid ka mujalt,” rääkis Veskimägi.

Peale Eesti käsitöömeistrite oli sel aastal palju kaupmehi ka mu-jalt Euroopast.

BNS, 12.07

Huvi välismaal töötamise vastu on hüppeliselt kasvanud

Majandusraskused on hüppeliselt kasvatanud eestlaste huvi vä-lismaal töötamise ja õppimise vastu.

Huvi tuntakse mitte ainult Euroopa riikide vaid ka kaugete siht-kohtade nagu Austraalia ja Kanada vastu.

Tööjõuvahendusvõrgustiku Eures peaspetsialist Marta Traksi sõ-nul on võrreldes eelmise aastaga agentuuri poole pöördunud um-bes kolm korda rohkem inimesi, kes soovivad Euroopas tööd leida.

Ka on muutunud kontingent, kes loodavad välismaal endale ra-kendust leida. “Juurde on tulnud meie klientide seas väga haritud ja väga hea töökogemusega inimesi, kes valdavad mitmeid võõr-keeli,” selgitas Traks.

Kuid tööd püütakse leida ka väljaspool Euroopat. Kanada saat-kond tõdeb, et tööviisadest huvitunute arv on järsult kasvanud. Sama kinnitab ka Austraalia aukonsul.

Eures-i nõustaja töötukassa Ida-Virumaa osakonnast Olga Bol-tovskaja sõnul soovivad inimesed minna ka Venemaale. “Asi on selles, et Ida-Virumaa on natukene spetsiifiline koht ja suurem osa minu klientidest on venelased,” ütles ta.

Kui 2008. aastal oli Eurese portaalis umbes 1,5 miljonit tööpakku-mist, siis tänase seisuga on neid 750 000. USA-s on töötuse määr kerkinud 26 aasta kõrgemaile tasemele, mistõttu tõdeb ka USA konsul Eestis, et tema kodumaale tööle mineku vastu märgatavat huvi suurenemist ei ole, veidi on kasvanud vaid lapsehoidjaks mi-nejate arv. Märgatav on sel aastal hoopis loteriiga võidetud roheli-sest kaardist loobujate arv.

ERR, 12.07

Pärdi teos kõlab maailma suurimal klassikafestivalil

Londonis algab reedel maailma suurim ja mainekaim klassikafes-tival BBC Proms, kus tuleb ettekandele Arvo Pärdi teos “Kui Bach oleks mesilasi pidanud”.

Promsi festivali rajas 1895. aastal dirigent Henry Wood, kelle idee oli väärtmuusika esitlemine laiale kuulajaskonnale mitteametlikus õhkkonnas. Promsi algusaegadest peale on kontserdiprogrammi-des pearõhk populaarsetel klassikateostel.

Tänavu on esindatud kõik tähtpäevaheliloojad ‒ Mendelssohn, Haydn, Händel ja Purcell, samuti on suurt tähelepanu pööratud Stravinski lavamuusikale. Rohkesti tuleb ettekandele briti rahvus-klassiku Edvard Elgari loomingut.

Tänu koostööle BBC-ga saab Euroraadio vahendusel kuulata Promsi kontserte ka Eestis Klassikaraadiost.

ERR, 14.07

Tarand on europarlamendi populaarseim saadik

Valimisprotsendi järgi on uues europarlamendis kõige populaar-sem saadik Indrek Tarand, keda valis 25,81 protsenti Eestis hääleta-nutest ehk 102 520 inimest. Kõige rohkem sai hääli aga Itaalia pea-minister Silvio Berlusconi, teda valis kokku 2,7 miljonit eurooplast.

Kokku on Euroopa Parlamendi uues koosseisus 367 uut liiget, kirjutab Läti Delfi. Kõige noorem saadik on 25-aastane taanlanna Emile Turunen ning kõige vanem parlamendi liige on 81-aastane itaallane Ciriaco De Mita. Seega sai Ciriaco De Mita täna au avada parlamendi uue koosseisu esimene istung.

Uues koosseisus on 35 protsenti naisi varasema 31 protsendi ase-mel. Soome eurosaadikutest moodustavad naised koguni 60 prot-senti, seevastu Malta ei saada Euroopa Parlamenti ühtegi naist.

Eesti läkitas europarlamenti kuus saadikut, neist kolm on naised.Delfi, 14.07

Täna lõppes Balti riikide õhu-ruumis NATO õhuturbeharjutus, milles osalesid Eesti, Läti, Leedu, Tsehhi ja Ameerika Ühendriiki-de õhuväeüksused.

“Toimunud õhuturbeharjutus oli tunnistus sellest, et NATO on kohal kõikjal Põhja-Atlandi le-pingu lepinguosaliste aladel,“ ütles Eesti õhuväe staabiülem

major Rauno Sirk pressiesinda-ja vahendusel. “Eesti jaoks on sellised õhuturbeharjutused ning NATO õhuturbemissioon üldisemalt väga oluline märk liitlaste kohalolekust ning oma-vahelisest solidaarsusest.”

Kahepäevase õppuse eesmär-giks oli harjutada NATO liikmes-riikide õhuvägede koostööd,

lihvida õhuturbe ja õhukaitse-operatsioonide protseduure ning süvendada Eesti, Läti ja Leedu sidumist NATO õhukait-sesüsteemiga NATINADS.

Kaitseministeeriumi asekants- ler Sven Sakkov tõdes, et ei ole Balti õhuruumi, vaid on üks NATO õhuruum.

Major Sirki sõnul tõestas õp-pus, et Eesti õhuväe kasutuses olev tehnika ja inimressurss peavad sellistes tingimustes te-gutsemisele vastu.

Harjutuse lennutegevust koordineerisid ja lennukeid si-hitasid Eesti Õhuväe juhtimis-punkt Ämaris ja Leedus, Kar-melavas asuv Balti riikide ühine juhtimiskeskus.

Õppus oli jätkuks eelmise aasta 21. oktoobril ja selle aas-ta 7. aprillil Eesti, Läti ja Leedu õhuruumides läbi viidud õhu-turbeõppustele. Õhuturbehar-jutust juhtis NATO Õhuväekom-ponendi staap Ramsteinis.

Delfi, 15.07

Lõppes NATO õhuturbeharjutus Balti õhuruumis

Foto: Ilmar Saabas, Delfi.ee

3“MEIE KODU” 22. juuli 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised

❖ Üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti valitud Indrek Ta-rand avalikustas reedel, et liitub Euroopa Roheliste fraktsiooni-ga.❖ Riigimetsa Majandamise Keskus on tänavu metsadest koristanud viis rongivagunitäit prügi. Probleemsemad paigad on Ida-Virumaa, Järvamaa ja Tartumaa ning puhtamad on Viljandimaa ja saared.❖ Üle Tallinna lendasid Balti rii-kide õhuruumi valvavad NATO hävitajad. Kaitsejõudude pea- staabi teatel oli tegemist tava-pärase treeninglennuga, Tšehhi õhuväe hävitajad JAS-39 Gripen harjutasid Tallinna lennuväljale lähenemist.❖ Mereväe miinituukrid leidsid neljapäeval rutiinse sukeldumi-se käigus Tallinna lahe lääneosas II Maailmasõja aegse Saksa pärit- olu põhjamiini.❖ NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel ei jäeta tähelepanuta ka kait-seplaneerimist Balti riikidele, kinnitas ametist lahkuv allian-si peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. ❖ Peaminister Andrus Ansip sõidab teisipäeval visiidile Sak-samaale Baden-Württembergi liidumaale, et elavdada majan-duskontakte Eesti ja Saksamaa lõunaosas asuva liidumaa va-hel.❖ Lõuna-Aafrika riik Botswana kehtestas Eesti kodanike suh-tes viisavabaduse. Eestis visiidil viibiv Botswana välisminister Phandu Tombola Chaha Ske-lemanig teatas viisavabaduse kehtestamisest kohtumisel vä-lisminister Urmas Paetiga.❖ Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder taaspühitses laupäeval Tartumaal Teises maailmasõjas hävinud Kambja kiriku.❖ 1980. aasta olümpiaregatiks ehitatud postimaja võib peagi Tallinna linnapildist kaduda, sest nii Tallinna linn kui muin-suskaitseamet on selle lammu-tamisega päri.❖ Swedbank suurendas Eesti selle aasta majanduslanguse prognoosi varasemalt 10,5 prot-sendilt värskes ülevaates 13,5 protsendini. Tuleva aasta ma-janduslanguseks prognoosib Swedbank nüüd kaks protsenti varasema nullkasvu asemel. ❖ Eesti erakonnad ja üksik-kandidaadid kulutasid Euroopa Parlamendi valimiste kampaa-niatele peaaegu 25 miljonit krooni.❖ Maailma üheks raskemaks sõjalis-sportlikuks võistluseks peetav Erna retk toimub tänavu 6.-8. augustil. Erna Selts korral-dab võistlust alates 1994. aas-tast. Võistlusega meenutatakse 1941. aasta sõjasuvel toimunut, kui nõukogude okupatsiooni eest Soome põgenenud eest-lastest koosnev luurerühm saa-bus Eestisse.

(Allikas: BNS, 10.07-13.07.09)

❖ Teisipäeval koguneva euro-parlamendi liikmete kuupalk on ligi 120.000 krooni. Europarla-mendi kodulehekülje andmeil hakkavad kõik parlamendiliik-med teenima 7665 eurot ehk 119.500 krooni kuus. Nii kaovad suured erinevused töötasudes, mis tulenesid eelmisest süs-teemist, kus saadikud teenisid enamasti sama palju kui parla-mendisaadikud nende liikmes-riigis. ❖ Kõik kuus Eestist valitud eurosaadikut on määratelnud oma fraktsioonid: Tunne Kelam kuulub Europarlamendi suuri-masse, 256-liikmelisse Rahva-partei; Ivari Padar 184-liikme-lisse sotsiaaldemokraatide ja demokraatide; Siiri Oviir, Vilja Savisaar ja Kristiina Ojuland 84-liikmelisse demokraatide ja liberaalide ning Indrek Tarand 55-liikmelisse roheliste ja Eu-roopa vabaliidu fraktsiooni. ❖ Riigikogu Euroopa Liidu as-jade komisjoni esimehe Mar-ko Mihkelsoni hinnangul avab poolakas Jerzy Buzeki valimine europarlamendi presidendiks uusi võimalusi ka Eestile ning teistele Ida- ja Kesk-Eruoopa riikidele. ❖ Eesti kodakondsuse saami-ne on tänavu võrreldes eelmi-se aastaga veelgi pidurdunud, poole aastaga sai kodakondsu-se vaid 985 inimest. Kodakond-sus- ja migratsiooniameti (KMA) andmetel on valdav enamus Eesti kodakonduse saajatest määratlemata kodakondsusega inimesed. ❖ Saksamaal viibiv peaminis-ter Andrus Ansipi tõdes kolma-päeval kohtumisel Baden-Würt-tembergi liiduma peaministri Günther Oettingeriga, et kahe riigi suhtes on väga head ning piirkondi seob praegu eelkõige orienteeritus innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele.❖ Siseministeeriumi rahvasti-ku toimingute osakonna and- meil koostati Eesti perekon-naseisuasutustes juunis 1453 sünniakti ja registreeriti 1353 surma, seega oli loomulik iive positiivne. ❖ 73 protsenti eestlasi peab Vabadussõja võidusammast ilu-saks, muukeelsetest elanikest on monumendiga rahul vähem kui 30 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht avaliku arvamuse uu-ringule viidates.❖ Eurostati värske kokkuvõtte järgi on Eesti Euroopa 27 liik-mesriigi seas tarbijahindadelt 19. kohal. Kõige kallim riik on Taani (141 protsenti), odavaim EL-i liikmesmaa on Bulgaaria (51 protsenti).❖ Neljapäeval suri 99-aastase-na üks kindral Johan Laidoneri seltsi ja muuseumi asutajaid, seltsi auesimees Rein Randveer.Randveerul olid väga olulised teened kindral Laidoneri kuna-gise kodu päästmisel ja sääst-misel Vene sõjaväe lahkumisel Viimsi mõisast.

(Allikas: BNS, 13.07-17.07.09)

Briti ettevõttejuht: Eesti tõuseb kiiremini

Kui maailmamajanduse langus põhja saavutab, on Eestil eeldused kiiremaks tõusuks, arvab britti-de juhtimisel tegutseva rahvusvahelise ettevõtte Oxford Sustainable Group (OSG) tegevdirektor Hadley Barrett.

Eesti peaks 2009. aastal olema tärkavale turule investeerijate tähelepanu keskpunktis, vahendas Investment Week Barretti öeldut. Tema sõnul on tugev ja stabiilne valitsus ning toimekas majan-dusstruktuur eelduseks sellele, et Eesti suudab tõusta teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest kii-remini.

Barretti hinnangul on Eestil varade madalate hindade ja madalate palkade tõttu Euroopa Liidus tugev majanduslik konkurentsivõime ja majan-duskasvu stimuleerib ka see, et Eestil pole võlgu.

Barrett peab Briti investeerijate jaoks Eestis olu-lisimaks alaks tehnoloogiat, kuna Eestil on Ida-Eu-roopas kõige kõrgetasemelisem infotehnoloogia infrastruktuur.

ERR, 13.07

Ilves nimetas ametisse kolm suursaadikut

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas esmas-päeval Kadriorus alla otsusele, millega nimetas ametisse suursaadikud Andorras, Poolas ja Küpro-sel.

Eesti saadikuks Andorras saab Toomas Kahur, senise saadiku Andres Rundu kutsus Ilves tagasi. Kahur resideerib Madridis.

Poolas hakkab Eestit esindama Taavi Toom, seni tegi seda Ants Frosch.

Eesti saadik Küprosel on Andres Talvik, kes re-sideerub Ateenas. Seni oli saadik Peep Jahilo.

BNS, 13.07

President Ilves kohtus Itaalia presidendiga

“Euroopa Liidu naabruspoliitika lõuna-dimen-siooni ja Vahemereliidu edukas toimimine aitab kaasa stabiilsuse suurendamisele Euroopa Liidu lõunanaabruses ning on heaks eeskujuks ka ida-partnerluse arendamisel,” ütles president Too-mas Hendrik Ilves täna Roomas Itaalia presidendi Giorgio Napolitanoga kohtudes.

Teist päeva Itaalias ametlikul visiidil viibiv Eesti riigipea leidis, et Euroopa Liidu ida-ja lõunasuu-nalise partnerluse osas peab valitsema tasakaal, sest mõlemad on samavõrd olulised.

President Ilves tänas Itaaliat Tallinnas asuva NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikes-kuse töös osalemise eest.

President Ilvese sõnul on Eesti jaoks väga olu-line infotehnoloogia senisest efektiivsem kasuta-mine Euroopa Liidu sisejulgeoleku valdkonnas, mistõttu Eesti toetab EL justiits- ja siseküsimuste IT-agentuuri loomise ettepanekut ning loodab, et nõukogu jõuab selle loomise osas üksmeelele.

Samuti arutasid riigipead Euroopa Liidu tule-vikku ning avaldasid lootust, et Lissaboni lepingu ratifitseerimine laabub edaspidi probleemideta.

President Ilves kohtus täna ka Itaalia Esindaja-tekoja esimehe Gianfranco Fini ning välisministri Franco Frattiniga. Kohtumistel räägiti pikemalt veel Euroopa Liidu energiajulgeolekust ning rõ-hutati vajadust tagada Euroopa varustuskindlus ja sõltumatus üksikutest energiatarnijatest.

Täna õhtul kohtub president Ilves veel ÜRO Toit-lustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektori dr. Jacques Dioufiga.

Vabariigi President jõuab Eestisse tagasi hom-me, 15.juulil.

Vabariigi Presidendi Kantselei Kadriorus 14. juulil 2009

Austraalia eestlaste kodulehekülg www.eesti.org.au

President Ilves rääkis Itaalias infotehnoloogiast ja energiast. Foto: Ilmar Saabas, Delfi.ee

Akadeemik Einastole anti üle Marcel Grossmanni auhind

Eile anti UNESCO peakorteris Pariisis kosmoloog Jaan Einastole üle väärikas Marcel Grossmanni auhind tema teedrajava panuse eest tumeaine ja kosmilise kärgstruktuuri avastamisel.

Ühtlasi tunnustati teda teadustöö edendamisel ajaloolises Tartu Observatooriumis. Käesolev aas-ta on UNESCO-s nimetatud astronoomia aastaks.

Marcel Grossmanni auhinnatseremoonia on üks pidulikematest sündmustest astronoomia aasta raames.

Pidulikul tseremoonial tänas Einasto kohalvii-binuid talle antud kõrge tunnustuse eest ja lisas, et kuigi auhind on personaalne, peab astrofüüsik seda siiski autasuks kogu Tõravere meeskonnale.

ERR, 14.07

Padar: Läänemere strateegia aitab majandussurutist murda

Euroopa Parlamendis Läänemere strateegia kü-simuses sõna võtnud Eesti saadik, sotsiaaldemok- raat Ivari Padar on seisukohal, et riikidevaheline koostöö selles valdkonnas annab oma panuse majandussurutisest väljumiseks.

“Igal juhul on see võimalus mõistlikult Lääne-mere-äärsete riikide koostööd edasi arendada ning anda sellega panus majanduslikust kitsiku-sest väljatulemiseks. See on asja üks pool. Teine pool on kõik see, mis puudutab Läänemere kesk-konnatemaatikat,” ütles Padar ERR-i raadiouudis-tele.

Kui palju strateegia arendamiseks raha vaja lä-heks, ei osanud Padar öelda. “See on arutelu tee-ma. On olnud väga erinevaid hinnanguid ja uues koosseisus tuleb läbi arutada, millised on need poliitikad, mida konkreetselt tegema hakatakse.”

Padari sõnul näitab Läänemere strateegia euro-parlamendi kasulikkust. “See on ilus näide sellest, et kui küsitakse, mis on Euroopa Parlamendist kasu, siis just Toomas Hendrik Ilves algatas eelmi-se parlamendi koosseisu ajal teema, mis on prae-gu jõudnud reaalse rakendamiseni välja.”

Saadik lisas, et rootslased on Läänemere stra-teegiat tõsiselt võtnud. “Rääkides Rootsi eesistu-misest, siis jätab see asjaliku mulje”.

Täna jätkub Strasbourgis äsjavalitud Euroopa parlamendi esimene istungjärk.

ERR, 16.07

4 “MEIE KODU” 22. juuli 2009

Eesti noor plagab välismaaleMõni aeg tagasi Austraaliast

naasnud tuttav mainis mitmel korral, kuidas ta ei tahtnud ta-gasi tulla. Ta ei igatsenud Ees-tis mitte liivaste randade, vaid inimlikkuse ja ehtsuse järele.

Aina rohkem noori kipub va-hetama kodumaa võõrsi vastu, sest uskuge või mitte ‒ seal tun-nevad nad end rohkem kodus kui siin. Eelkõige just inimliku-mate elutingimuste pärast. Ees-ti ei andvat noortele piisavalt väljavaateid, mistõttu võetakse oma kümme asja ja siit minema põrutatakse.

Põhjuseks tuuakse ka kehv haridus- ja sotsiaalsüsteem. “Lä-hen kooli, võtan laenu, lähen tööle, maksan laenu ‒ mis mõte sel on?” kurtis hiljuti üks välis-maale pagenud noor.

Tõesti, üha rohkem noori eelistab võõrast riiki, keelt ja kultuuri, kuna tunneb, et ei ole Eestis tahetud. Jättes kõrvale töö ja kooli, käib “tahtmise” alla veel inimlikkus ja sõbralikkus inimeste vahel. Usaldus, kindel seljatagune ja usk tulevikku, uh-kus oma riigi ja inimeste üle, pe-remudel ja -väärtused. Uus põlv-kond ei poolda vanu uskumusi ja traditsioone, nad on loonud oma. Kodumaal tuntakse end kui puuris lind, kes tahaks tiibu sirutada, kuid ei julge. Kindlas-ti on ka ideaalseid puurilinde, kuid suurem osa ihkab vaba-dusse ‒ sinna, kus on silmapiir ja meri sinisem.

Eesti ühiskonnas toimuvat vaadates ei saa neile “lindude-le” midagi pahaks panna. Trall riigikogu, meedia, presidendi, toetuste-hüvitiste ja palkade ümber kipub lämmatama ning suruma alla inimese põhiväär-tused.

Pere loomise ja õppimise ase-mel mõeldakse sellele, kuidas saaks end kas või primaarselt ära elatatud. Laenukoorma all ägi-sevad noored ja vanad kiruvad kord ühte, siis teist. Ühiskond on lõhestunud kohati naeruväärse-te seaduste ja reeglite tõttu. Nii kiputaksegi piiluma nurga taha ‒ et kuidas siis ka naabritel on. Kui nähtu meeldib, libistatakse end vaikselt ümber nurga ning ollaksegi uues kohas. Seal, kus saab olla sina ise, kus keegi pi-devalt kuklasse ei hinga ning üha raskemaid koormaid kand-ma ei pea.

Eesti ühiskonna heaolu eest vastutavad isikud peaksid kuul-da võtma signaale ning nägema õhus märke. Miskipärast seda ei tehta ning lastakse minna neil, kes aitaksid riigi parema järje peale. Noorte lahkumine riigist peaks olema piisav põhjus, et midagi ette võtta. Meil ei la-hendata asju aga inimese, vaid nimetu ideaali alusel, mille saa-vutamiseks peaks olema üliini-mene. Eks vee puudumist mär-gatagi ju alles siis, kui kaev juba kuivanud ja umbes. Siis võib olla juba liiga hilja ning tagantjärele tarkus siinkohal abiks ei ole.

Marge SillaotsÕhtuleht, 04.07.2009

Priit ‒ mida olete viimastel aastatel üldse teinud?

Töötan alal, mis viib raha ai-nult välja ja ei sentigi sisse. Olen tasapisi aina rohkem hakanud tundma, kuidas raamatute kir-jutamine mind haarab. See on tegevus, milleks süda mind kut-sub.

Mõni päev tagasi käisime pre-sidendi ja hulga nimekate välis- eestlastega söömas. Järgmisel päeval olin Tartus, kus lahkasi-me meie uut Geislingeni raama-tut.Geislingen? On vähe eestlasi,

kellele see nimi midagi ütleb.See oli suurim eestlaste põge-

nikelaager Saksamaal neist, kes lahkusid kodumaalt vahetult enne venelaste tulekut. Meid sai kokku 4000 ja arvan, et just meie läbi säilis eestlus läänes võimsalt. Keset Saksamaad, USA tsoonis, elas nagu väike Eesti küla, kus olid omad koolid, kirikud, võimlad, teater, koorid, isegi oma ajaleht. Ja et tegu oli kõrge haridustasemega inimes-tega, kellel oli ka suhteliselt pal-ju vaba aega, siis tarbiti kultuuri ja anti sellesse ka oma osa ikka täie rinnaga.

Minuga koos kasvanud lapsed tunnistavad, et pole kunagi va-rem ega hiljem tundnud sellist omariikluse tunnet nagu seal. Nii arenes omaette Eesti. Mis siis, et mitte selle riigi piirides.

Tean, et Eestisse jääjad on meid tunnistanud reeturiteks, nimetanud rottideks, kes uppu-valt laevalt põgenesid. Oli see ikka nii? Muidugi võib teha mee-levaldseid võrdlusi. Kas ajal, kui meie koju jäänud kaasmaalased normipäevi tegid ja selle eest 2 kopikat said, oli ikka õiglane Miamis puhata. Ent need polnud ka asjatud aastad. Inimesed ‒ ka lapsed ‒ olid seal veetnud 4‒5 kultuuriga täidetud aastat ning saabudes uude maailma, olid nad Eestiga tugevalt ja emot-sionaalselt seotud. Nende lap-sed ei olnud ainult mitte Eestile lojaalsed, me tundsime ka oma laagri vastu nostalgiat. See elas meie mõtetes kui paradiis. Just geislinglased teadsid kõige pa-remini, mida tähendab patrio-tism. Minusugusel on tänaseni ainult kaks tõelist õnnehetke olnudki. Oma Eesti, mida mä-letame ainult vanemate juttu-dest. Ja Geislingen. Ameerik-laste suureks imestuseks laagri

sulgemisel 1951. aastal ei tahtnud põgenikud sealt enam lahkuda.

Seepärast arva-sime koos Aust-raalias elava Mai Madissoniga, et see 33 erinevast eluloost koosnev raamat on Eesti ajaloos vägagi tähtis peatükk, millest varem pole eriti juttu olnudki.Kas taas Eestisse tuleku

peapõhjus oli siis raamat?Ikka poeg oli, kes juba kahek-

sa aastat Pirital meie isakodus elab. Ja lapselaps, kaheaastane Amelia, kes ootab vanaisa nagu lapselapsed ikka. Ja uurimist va-javad ka perefirma, osaühingu Waterbird paberid. Tegelikult ei käigi ma siin nii harva, kui paistab. Kord-kaks aastas tuleb alati.

Aga raamatuga peab kindlas-ti kiirustama. Olin Geislingeni jõudes paariaastane mudilane. Järelikult kuulub meie põlv just sinna ajajärku, kes viimastena laagriaastaid mäletab. Sellist raamatut on mõttetu kirjutama hakata paarikümne aasta pä-rast. Praegu meie veel jõuame.Jah, tollest ajast ei tea ko-

dueestlased küll suuremat mi-dagi, kui ajalooõpiku tsitaati: “Vahetult enne Nõukogude vägede saabumist põgenesid peaasjalikult Rootsi umbes 100 000 eestlast, kelle hulgas oli suur osa Eesti intelligent-sist.” Mis sa arvad, mida peaas-jalikult kardeti? Ja kas 100 000 inimese kodumaa ja kodu jätt oli ikka põhjendatud?

Kodumaa jätmine ei ole nii kergemeelne samm, mida te-hakse uisapäisa. Näiteks kas saanuks Vesilinnud jääda Pi-ritale? Kogu meie pere saatus oli kirjutatud isa töömeheellu. Pealtnäha lihtne tee: lõpetada üsna edukalt TPI insenerina. Esimene töökoht Krulli tehases, kus ehitati hiigelsuuri tee-ehi-tusmasinaid ja vedureid. Kui venelased esimest korda tulid, pandi direktorid vangi, aga minu isa ülendati peainseneriks. Ja hakkas tööle venelaste heaks. Kui tulid sakslased, polnud se-nise toodanguga midagi peale hakata ‒ rinne vajas kahureid ning isa hakkas tööle sakslaste heaks. Ja kui taas lähenesid ve-

nelased... Mida pidi tundma isa, kes oli üks sakslaste suurtükite-hase võtmekujusid? Teda ootas vaid kaks võimalust. Kas kohe kuul või hiljem Siberis. 1940.‒41. aasta oli venelaste taktikat veenvalt tõestanud. Seepärast viiski isa meid ema ja vennaga paar kuud enne “vabastajate” saabumist Paldiskisse laevale. Kolm inimest ja kaks kohvrit. Jõudsime Tšehhimaale Škoda tehastesse, mis kuulus koos Krulliga ühte kontserni ning kust meile ka majutus anti.

Isa tuli järele viimase laevaga, mis Eestist läände läks. See oli napp nädal enne venelaste tu-lekut.Kas USAsse jõudes läks koha-

nemine valutult?Täiesti. Isal oli amet käes ja

selliseid mehi otsiti pärast sõda tikutulega. Kuigi esimene töö ookeani taga oli tal maja värvi-mine. Tasapisi tuli ka keeleos-kus ja mäletan tänaseni päeva, kui ta ütles, et nüüd oleme ameeriklased. Seda armastas ta tihti toonitada, kuigi lükkas igal kuul autole hääled sisse ja tegi 600 km sõidu Torontosse Eesti meeskoori harjutusele. Aga tal olid olnud ka võimsad õhutajad ‒ Eestis oli ta parim sõber olnud ju Gustav Ernesaks ja laagris Ro-man Toi.Oled National Geographicu

(NG) teenistuses olnud üle 30 aasta. Sinu 66 eluaastat tähis-tavad USAs ühtlasi ka pensio-niea saabumist. Kui tihedad on praegu teie omavahelised seosed?

Ameerikas on pensionisüs-teem üsna paindlik. On või-malik pensionärielu alustada varemgi, kui ametlik iga seda lubab, minna nn eelpensionile, muidugi pensionist tunduvalt väiksema raha eest. Mina seda võimalust kasutasingi ‒ hakka-sin raamatuid kirjutama. Olen mõne aastaga suutnud trükki saata 3‒4 raamatut.

Ajakirja peatoimetajaks ei sobinud Vesilinnu nimi kuidagiTallinna laulupeole tuli parves 18 Vesilindu

USAst, kolm Piritalt. Perepuu tüve esindab 66-aastane Priit J. Vesilind, klanni tuntuim tegela-ne. Üle 30 aasta askeldas ta ajakirjas National Geographic, sai koguni selle juhtivtoimetajaks. Praegu tõmbub ta vaikselt tagasi ja ajab asju, mis on teda alati huvitanud, aga mitte kunagi kohus-tanud. Priit Vesilind ja Mai Madisson esitlesid 7.-10.

juulil Tartus toimunud Balti diasporaa kultuuri-pärandi konverentsil mälestustekogumikku «When the Noise Had Ended: Geislingen’s DP Children Re-member», mis ilmus tänavu USA-s.

Mul on veel üks üsna oma-pärane sissetulekuallikas. Pean ka loenguid NG sildi all sõitval reisilaeval ‒ nii on see kestnud juba aastaid. Septembris olen taas tagasi Tallinnas, siis küll vaid päevaks. Oleme siis juba terve kuu sõitnud Balti merel. See ei ole paari tuhande rei-sijaga mürakas, vaid vaevalt sada inimest pardal. Mulle on usaldatud esinemine mõistagi Eestis. Aga räägin ka viikingitest ja võimas show on mul ka Kali-ningradis. Tean, et kui jõuame näiteks Gdanskisse, tuleb minu asemel ekskursioonijuhiks Lech Walesa. See tavaliselt Kopen-haagenist algav ja Peterburis lõppev hariv reis on ameeriklas-te seas ülimalt populaarne.Oled NGle andnud arvatavas-

ti kõik, mis sul anda. Ning ka maailma superajakiri pole ehk võlgu jäänud. Missuguseid kir-gi said sa National Geographi-cus kõige enam rahuldada?

Tööl NGs oli üks tohutu pluss ‒ absoluutne vabadus. Et lugu ilmuks NGs, pidi täidetud olema ainus kriteerium ‒ see pidi auto-reile endile huvi pakkuma. Miks muidu sai lühikese aja vältel näi-teks ilmuda neli mahukat lugu Eestist? Ju pidi see siis mõnele autorile huvi pakkuma. Näiteks mulle, kellel oli ainulaadne või-malus tulla Eestisse, ilma et vas-tavad organid teadnuks. Seda mõistagi tänu Lennart Merile ja tema kutsele.Kas NG tunnistas sind lõpuni

omaks või vaatas ikka kui tege-last kusagilt maailma lõpust?

Sul võib isegi õigus olla. Kül-lap see nii oligi ja see on asi, mil-le pärast ma natuke solvunud olen. NG on oma esimestest päe- vadest olnud pisut anglosakslik seltskond. Tõelised ameerik-lased, kes on oma ala parimad. Ma olin oma elu jooksul ajakir-jale endast andnud tõesti kõik. Aga tippu ma ei pääsenud, ehk-ki kuulusin juba otsustajate hul-ka. Võib-olla tegin ma valesid otsuseid või liigutusi, võib-olla oli asi milleski muus. NG juht-kond ei salli enda ümber võõ-raid inimesi.

Imidž oli tähtsam kui inimese tegelikud oskused. Kuidas me ikkagi näitame oma žurnaali ja kogu ühiskonda maailmale. Ja-mes Taylor kõlab igal juhul pa-remini kui näiteks ka Priit Vesi-lind. Peatoimetajaks ei sobinud Vesilinnu nimi kohe kuidagi.Millal jälle Eestisse tuled?

Seekord päriselt...(Priit naerab üsna süga-

valt.) Vend on selle üle tõsiselt mõelnud. Ei saa salata, et mi-nulgi on mingi sähvakas läbi käinud. Aga ei. Meie perest on siiski saanud ameeriklased, meie elu on seal. Olin ju alles kuueaastane, kui ookeani taha kohvri maha panin. Ka eesti keel hakkab tasapisi töntsimaks jääma. Kuigi olen märganud, et paiguti see siiski paraneb.

Urmas VaheÕhtuleht, 11.07.2009

KÄBI EI kuku KÄNNUST KAUGELE: Priit Vesilind vanemate aias kasvanud paarisaja-aastase puu kännu otsas. Foto: Mati Hiis

5“MEIE KODU” 22. juuli 2009

KupongTervitus Meie Kodu juubeliksTervituse summa $ ...........................

Tervitaja nimi (trükitähtedega)......................................................................................................................

Elukoht (linn, osariik)........................................................................................................................................

Tšekid palume kirjutada Meie Kodu nimele ja saata hiljemalt 31. juuliks 2009 aadressil Meie Kodu, PO Box 147, Darlinghurst, NSW 1300

Austraalia eestlased Viinistus vabaõhuetendusel

11. juulil toimus Viinistu Kunstimuuseumi vabaõhulaval R.A.A.A.M Teatri järjekordne esietendus ‒ Mart Kivastiku „Käsu Hansu ajaloo-tund“. Ajalootunnis nähtuna oli Rootsi kuningal palju tarka nõu ja abi harimatule Eesti rahvale anda, Vene tsaar ja tema õukond aga... Lauset jätkamata ütlen vaid, et arusaadavatel põhjustel on lavastus istunud Kivastiku sahtlis mitmeid aastaid enne kui otsustati, et nüüd las tulla välja. Lavastaja töö oli väga hea, ja näitlejad valib R.A.A.A.M alati kõigist teatritest kokku just parimateks osatäitmisteks.

Vabaõhuetendus Eesti moodi tähendab seda, et varbad muutu-vad sinakaks ja kui pead liigutada, siis kilekapuutsi pealt langeb vihmavesi maha. Sellepärast oli ka väga mõnus peale etendust klaasi veini nautida - ning teisi Austraalia eestlasi kohata.

Sirje Jõgi

PÄRAST ETENDUST: vasakult Endel Jõgi, Iivo Tuul, Reet Tuul, Maie Bar-row, Kärt Ulman (New York, Vaba Eesti Sõna) ja Sirje Jõgi.

Austraalias esinenud ning iga-aastane külastaja Almer Jansu avas 1. juulil Tallin-nas Müürivahe 17 uue kaupluse GongLand

Käin Tallinnas elades jarjekindlalt Almeri trennides - jooga, shin-do venitused ja latiino tantsud. Almeri kauplusest olen ostnud varbasokke, meditatsiooni muusikat ja mõnusa peasügajagi. Soo-lalambid paistavad Eesti kodudes olema tavaline asi, ning tema gongiteraapia kogub suurt populaarsust.

Sirje Jõgi

Killukesi suvisest EestistÄsja saime hingepuhastust

Eesti rahva suurimal muusi-kapeol ‒ osalejate ja vaataja-te-kuulajate koosmühisemisel sündinud võimsal merepühit-susel ja üheshingamisel. Pärnu võtab Tallinnalt tea-

tepulga üle 12. juulil algaval järjekordsel David Oistrahhi festivalil. Festivalil pühitsetak-se Läänemere ääres elavate rah-vaste muusikat ja muusikuid.

Vaatamata majandusolu-korrast tingitud kokkutõmbu-misele, elab Oistrahhi festival põhiliselt Euroopa Liidu kul-tuuriprojekti toetuse abil täiel rinnal edasi ja pakub muusi-kasõpradele laiahaardelisimat ja mitmekesiseimat helikaleido-skoopi, mis praegu võimalik.

Tänavusel festivalil on esin-datud kõigi Läänemere maade heliloojate muusika, lõviosa esi-nejatest saabub neist riikidest. Samal ajal rõhutavad muusikaü-

GongLandi avamisüritusel osales ka mitu Austraalia eestlast. Fotol vasakult Helle-Mall Risti, Sirje Jõgi, Almer Jansu ning ees Aivo Takis.

Hea Meie Kodu lugeja!Lugejate arvamusuuring on pälvinud aktiivset vastukaja ning toimetusse on jõudnud juba üle

70 täidetud küsitluslehe.Tulemustest tehakse kokkuvõte Meie Kodu 60. juubeli väljaandes (MK nr 31). Seega palume

kõigil, kes veel küsitlusele vastanud pole, seda teha hiljemalt 31. juuliks.Kui teie lehe vahelt puudus küsitlusleht või soovite küsitluslehti juurde tellida posti või e-posti

teel, palun võtke ühendust Meie Kodu toimetusega. Soovi korral võite oma vastused edastada ka telefoni teel, helistades meile toimetuse lahtiolekuaegadel.Oleme oma lugejatele tagasiside eest väga tänulikud! Täitke küsitlusleht - nii toetate

lehe arenemist ja jätkuvat ilmumist! Tänuga,

Emakeelepäev ehk eesti keele foorum Sydney Eesti Luteriusu koguduse kirikusaalis, 11 Waratah St., North Strathfi eld, laupäeval, 25. juulil algusega kell 10.30

Helipärg ümber Läänemere, keskpunktiga Pärnus rituse rahvusvahelist tähtsust Austraaliast ja Jaapanist saabu-vad artistid.

Nagu David Oistrahhi festiva-lil tavaks, kõlab vana ja auväär-se muusika kõrval palju uut ja seniavastamatut. Juba esimesel kontserdil pa-

kub põnevust Erkki-Sven Tüüri uudisteos ‒ plokkfl öödikont-sert „Uluru vilinad ja sosinad“, mille inspiratsiooniallikas on Eesti helilooja kohta tavatu: Austraalia keskosa kõrbes kerkiva aborigeenide püha-paiga Uluru hiidkalju ümber lehvivad müüdid. See teos esi-tati esmalt Austraalias poolteist aastat tagasi, Pärnus mängib seda koos festivali kammer-orkestriga Austraalia fl öödi-virtuoos Genevieve Lacey.Kauneid muusikaelamusi!

Toivo Traks, Pärnu muusika-kooli vanempedagoog

Pärnu Postimees, 09.07.2009

David Oistrahhi festivali admi-nistraatori Herme Endoja kinni-tusel on festival alanud kenasti, esimesel kontserdil oli Eliisabeti kirik rahvast tulvil ja aplaus ei tahtnud lõppeda. “Erkki-Sven Tüüri teos meeldis eriti,” ütles Endoja. “Väga soojalt võeti vas-tu Austraalia fl ötist Genevieve Lacey, kes oli Pärnust ja siinsest publikust vaimustuses ning avaldas soovi siia kindlasti ta-gasi tulla.”

Karin Klaus, Pärnu Postimees, 15.07.2009

Välisülikoolidesse on tänavu suur tung rahvusvaheliste tu-dengite seas, kuid Eesti õpilased on tänavu kandideerimisel roh-kem pühendunud kui mullu, ütles Hakesi tegevjuht Hannes Lents.

«Eelmisel aastal alustas meie abiga õpinguid välismaal 108 üliõpilast. Sel aastal on meie poole kandideerimissooviga pöördunud 123 inimest,» ütles Lents.

«Hetkel ei oska öelda, kui pal-jud neist sisse saavad ja ka õp-pima asuvad, kuna tung neisse koolidesse õppima asuda on suurenenud, eelkõige teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, nagu Rumeenia, Bulgaaria ja Leedu, pärit kandidaatide tõt-

Välisülikoolidesse on tänavu suur tung

tu,» rääkis Lents. Ta põhjendas seda sellega, et Rumeenia ja Bulgaaria liitusid ELiga hiljem ning praegu on sinna jõudnud piiride avanemine.

«Need Eesti tudengid, kes kandideerivad, on rohkem pü-hendunud kui mullu. Varase-matel aastatel on olnud palju vormitäitjaid,» märkis ta. «Eest-lased on teinud teadliku valiku, et minna tarkust omandama, kuid tudengid Rumeeniast, Bul-gaariast tahavad läände pääse-da,» lisas Lents.

«Eesti on piisavalt mugav elamiseks. Julgen väita, et ta-gasitulemise protsent on suu-rem kui sinnajäämise protsent. Eestlased tulevad tagasi ning nad on valmis panustama siia.

Motivatsioon oma riigis midagi ära teha on tohutult kasvanud,» tõdes Lents.

Seda pole Lents täheldanud, et majanduslike raskuste tõttu jääks kellegi õppimisplaan vä-lismaal katki. «Vanemad väga väärtustavad haridust ning su-guvõsa peale ikka klapitakse see raha kokku. Näen, et selle taha pole õppimine küll praegu jäänud. Kui vanematel on soov praegu investeerida, siis inves-teeritakse pigem laste haridus-se,» märkis ta.

Lents nimetas, et populaarsei-mate erialade hulka välisülikoo-lides kuuluvad üleüldiselt juhti-mine, fi nants, äri, turundus.

Postimees, 14.07.2009

6 “MEIE KODU” 22. juuli 2009

Viido veerg - Hea tahte võit

Vene lipu all sõitnud sõjalae-vade eskadron lähenes aeglaselt New Yorgi sadamale. Midagi ku-juteldamatut toimus samal ajal kaldal. Tagasihoidlikud jänkid karjusid täiest kõrist: „Venelased tulid! Me oleme päästetud!“ Ve-nemaa ja Ameerika Ühendriigid koos ‒ see pole äärmuslike libe-raalide kujutluspilt 1990ndatest aastatest. See on midagi, mis ka tegelikult juhtus 1863. aastal, Ameerika kodusõja haripunk-tis. Ma ei kujuta ette, et midagi sarnast võiks uuesti ette tulla. Venemaa tahab lääneriikidega hästi läbi saada, omades seal-juures supervõimu. Ma usun, et lähitulevikus on Venemaal juh-tumas midagi olulist, aga seni peame me oma naabrit tähele-panelikult jälgima, et ta ei saaks meie kodumaale kurja teha. Siin on kindlasti rohkem selliseid inimesi, nagu oli reetur Herman Simm.

Minu hea sõber Kaupo Pol-lisinski rääkis, et Ferdinand Eisen, kes oli ENSV haridusmi-nister 1960‒1980, oli mees, kelle teeneks võib lugeda seda, et kogu okupatsiooniaja rää-giti Eesti koolides eesti keelt. Meie, väliseestlased, peaksime pidama meeles, et me polnud ainsad, kes hoolitsesid eesti rahva ja kultuuri säilimise eest

viiekümne okupatsiooniaasta jooksul. Liiga lihtne on kõike ja kõiki lahterdada heaks või hal-vaks.

Väga tihti räägime meie, eestlased, üksteisest mööda. Ka üksteise sildistamisega on meil probleeme. Kuidas nime-tada neid eestlasi, kes lahkusid siit nii, nagu tegi seda näiteks Neeme Järvi ‒ on nad kodueest-lased või väliseestlased? Need, kes läksid ja tulid tagasi ‒ kuidas neid nimetada? Mina tean seda, et olen siiani väliseestlane, mit-te endine väliseestlane ning see ei muutu ilmselt kunagi, üks-kõik kui kaua ma nüüd Eestis elan. Kui minu naine Heli saab kokku mõne võrukesega, hak-kavad nad otsemaid rääkima võru murret. Sama oli USA-s ‒ kohe, kui eestlased said omava-hel kokku, hakati rääkima eesti keelt, meie nn salakeelt. Nüüd, Eestis olles, kipume omavahel suhtlemises minema üle inglise keelele.

Minu õetütar Kalvi Pari sündis Cameroonis Aafrikas. Ta räägib vabalt inglise, saksa, prantsuse, hispaania ja eesti keelt, aga on õppinud ka jaapani keelt. Prae-gu töötab ta Hawaiil prantsuse ja hispaania keele õpetajana. Kalvi tuli sel suvel esimest korda Eestisse. Ta tahab saada Eesti

kodakondsust nii endale kui oma 8-aastasele tütrele Kailale. Kalvil oli algul Eesti välisminis-teeriumis probleeme sellega, et Camerooni konsulaat ei apos-tillinud tema sünnitunnistust nende reeglite kohaselt, mis kehtivad Euroopa Liidu maades. Ei aidanud midagi, et kõik said aru ‒ Kalvi on täisverd eestla-ne, tema mõlemad vanemad ja sealt edasi kõik vanavanemad ja vaarvanemad on eestlased, et Kalvi tahabki tulla Eestisse ela-ma ja töötama. Kalvi sooviks on, et ka tema tütar õpiks ära eesti keele. Pikemate läbirääkimiste tulemusena tegi Eesti välismi-nisteerium siiski õiglase otsuse ja tunnistas Kalvi sünnitunnis-tuse oma pitsatiga kehtivaks, nii et Kalvi on tõesti varsti täieõi-guslik Eesti kodanik, samuti Kaila. Kui Kalvi lõpuks teatas, et tema kaksikõdegi on tulemas Eestisse ja tahab samuti Eesti kodakondsust, siis küsiti temalt, kas ta kaksikõde on ka sündinud Aafrikas…

Mul on väga hea meel tõdeda, et kui on tahtmist, siis leiab ka ametialases asjaajamises välja-pääsutee, nagu tehti seda Eesti välisministeeriumis.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Nungarini eestlastestLääne-Austraalias, Nunga-

rini linnakese ääremail asuva sõjaväe laagri juurde tööle rakendatud uus-austraallas-te hulgas on ka 9 eestlast, kes sinna asunud möödunud aasta juunis-juulis. Eestlased on kõik tegevad ehitusalal ning koha-nenud uute oludega.

Eesti Vabariigi 32. aastapäeva puhul korraldas eestlaste grupp Ado Uusna eestvõttel 24. veebr. omavahelise koosviibimise, mil-lest võtsid osa ka laagri juhatuse ning läti, leedu, ungari, poola ja ukraina rahvusgruppide esinda-jad. Sel puhul kaunistati ruumi üks külg Austraalia ja Eesti lip-pudega ja nende vahele asetati Inglise kuninga ja president Pät-si pildid. Kaunistuseks oli sinna asetatud ka kirjatekst 24. veebr. 1918. a väljaantud manifestist.

Koosviibimine algas inglise hümniga, millele järgnes Alek-sander Kaali lauakõne Eesti iseseisvusest ning sellele järg-nenud okupatsioonidest. Püs-titõusmisega mälestati kodu-maa vabaduse eest lahingutes langenud kaasmaalasi. Lõpul lauldi Eesti hümni. Sõnavõtu tõlkis inglise keelde Egon Pihu.

Tervitussõnu ütlesid sõjaväe

FRIENDSHIP AFTER MIGRATION RESEARCH

Are you a migrant to Australia?Did you gain a university degree before migrating to Australia?Are you currently working casually, full or part-time in a professional job?Do you live permanently in Australia?

If you answered yes to all of the questions above, you may wish to participate in some research about graduate migrants and their friends being undertaken at the University of Sydney. Please contact Harriet Westcott on email: harriet.

westcott@arts.usyd.edu.au or telephone 0434 894 500 for an information sheet, and to discuss any questions that you have about this research.

This research forms the basis of a PhD under the supervision of Dr Craig Browne, and has been approved by the University of Sydney Ethics Committee on March 17th 2009.

The new inventorsTileLink invented by Arvo Poldmaa

The TileLink is designed as an anchor which is to be secured to the wooden structure of the roof. It has been developed and tested ex-tensively to maximise energy absorption while retaining its strength when arresting a fall.

Its tapered design enables it to bend like a fi shing pole to reduce the load back on the structure and the person attached to the an-chor. The 316 stainless steel TileLink anchor is tested and manufac-tured in accordance with the applicable Australian and New Zealand Standards AS/NZS 1891.4 and is rated as a two person anchor.

When arresting a fall the amount of force (kN) applied to the per-son will determine the harm that comes to them when they fall. The-se anchors absorb a massive amount of this energy and therefore there is a lesser load applied to the person.

About the InventorArvo Poldmaa is from Hawks Nest in NSW. He started his career

as a builder in the 1960’s and proceeded to build houses up until 1980’s. During this time he also developed computerised estima-ting roof packages. His fi rst foray into the world of height safety was his energy absorbing eyebolt.

These energy absorbing capabilities were the inspiration for the TileLink which is an adaptation of SafetyLink’s FrogLink surface mounted anchor. Both of these anchors emulate the jumping of frog legs when arresting a fall, minimizing the force on the structu-re and the person attached to the anchor.

Arvo is a 24 hour inventor, often subjecting his children to a mul-titude of new ideas on a regular basis. His initial ideas are then de-veloped to piles and piles of drawings. He then produces working prototypes and starts testing them for maximum performance.For more information about TileLink, contact the following:

www.heightsafety.comABC Television, abc.net.au

Mineviku meenutusi ajaloolistest numbritest

The University of Sydney

School of Social and Political ScienceUranquintystUranquinty perekondade

laager, mis asetseb Wagga-Waggast paarikümne miili kaugusel, pakub väliselt üsna rõõmutu pildi. Olles mahutatud endistesse lennuväe barakki-desse, lömitab hall hoonete kogumik mahajäetuna luitunud stepimaastiku keskel. Siin puu-duvad isegi kitsalehelised eu-kaliptused, mis annaksid varju päikese eest.

Laagrielu venib hallilt ja üks-luiselt. Ainult perekonnapeade ootamatu külaskäik tekitab vahetevahel elevust. Eestlaste arv on laagris viimasel ajal üsna kokku kuivanud. Juhuslikkude siinviibijate kõrval, kes korteri leidmisel esimesel võimalusel lahkuvad, leidub siin vaid küm-mekond perekonda, kes tööko-ha tõttu seotud laagri külge.

Suviseks suursündmuseks olid ujumisvõistlused laagri bassei-nis, kus triumfeerisid eestlased. Mitu esikohta saavutas eestla-

ning läti, ukraina ja ungari rah-vusgruppide esindajad. Koosvii-bimine peolauas, mille oli kor-raldanud Nungarini linnas elav pr. Kaal, kestis hilisööni.

Meie Kodu nr 10, 23. märts 1950

ne Harry Toi. Vette hüpetes tuli esikohale laagri kooliõpetaja Edgar Aavik.

Suureks pettumuseks oli, et Uranquinty oli üks neid väheseid kohti Austraalias, kus Eesti Va-bariigi aastapäev jäi pühitsema-ta väga kummalistel asjaoludel. Nimelt oli keegi jutu lahti lask-nud, et aastapäeva pühitsemine on ametlikult keelatud. Kohalik saksasoost pastor oli ainus, kes eesti lapseristimisel meenutas, et teil on ka täna rahvuslik täht-päev. See lünk tekitas piinlikku-sega segatud kibedustunde.

Meie Kodu nr 10, 23. märts 1950

SporditeateidVeetõusme jooksis uue eesti

rekordi 1,500 meetris. Kodu-maalt teatatakse, et meie vii-maste omariikluse aastate pa-rim keskmaade jooksja, Erich Veetõusme, on jooksnud uue eesti rekordi 1,500 meetris. En-dine eesti rekord sellel distantsil oli 3 min. 53,8 sek., E. Veetõusme ajaks on 3 min. 51,4 sek. Uue re-kordi on E.V. jooksnud Moskvas, lüües seal üllatuslikult ka selle ala parimat tšehhi, Cevonat.

Meie Kodu nr 9, 13. oktoober 1949

7“MEIE KODU” 22. juuli 2009

UUNO SARAL’it

Korp! Vironia Austraalia ja Adelaide’i alakoondis mälestavad kurbuses meie kauaaegset liiget ja sõpra

Südamlik kaastunne Maimule ja perekonnale

Korp! Vironia Austraalia ja Adelaide’i alakoondis

BERNHARD LINNUSAAR’t

Mälestab perekond A. Kalasim

HANS LATTIKsünd. 19.01.1921 Eestissurn. 7.06.2009 Sydneys

Lahkus meie armas abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Mälestavad sügavas leinas Linda Ene ja Philip, Helmi, Finian perega Arvi ja Sue perega sõber RichardPuhka rahus!

HERMAN TRUU

LeinavadLiina, Kati, Pascal, Nilson, MikaPille, Maani, Larson

sünd. 27.10.1933surn. 2.07.2009

BERNHARD “Benno” LINNUSAAR

Lahkus jäädavalt meie kauaaegne sõber, tuttav ja Eesti seltskonna liige

Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet perekonnale

Vaike ja Endel LõuendOsvald PõldmaMaimu FiechterHeino Tõnisson

Veronika KaalGlory ja Hilja ToomHarry ÕunapuuEndel ja Carmen Saarelaht

Eestlase sõjafi lmi pärjati Kanadas

Läänemerel 1945 toimunud kohutavast sõjatragöödiast jutustav eestlase Marcus Kol-ga dokumentaalfi lm võitis Ka-nadas auhinna.

Torontos elava Hiiumaa juur-tega Kanada fi lmilooja Marcus Kolga (36) fi lm põgenikelaeva Wilhelm Gustloff uputamisest pälvis äsja suure tunnustuse. Kanada Etnilise Meedia Assot-siatsioon kuulutas Kolga lina-teose parimaks dokumentaal-fi lmiks.

“Sinking The Gustloff : A Tra-gedy Exiled from Memory” on fi lm merendusajaloo ohvrite-rikkaimast tragöödiast - 30. jaa-nuaril 1945 uputas Nõukogude allveelaev S-13 Läänemerel kolme torpeedoga põgenikke ja haavatuid tulvil laeva Wil-helm Gustloff . Hukkus rohkem kui 9000 inimest, nende seas palju naisi ja lapsi. Mõni päev hiljem uputas sama allveelaev veel ühe põgenikelaeva, Gene-ral von Steubeni, mille pardal olnud 4300 inimesest ligi 4000 hukkus.

Kolga käsitleb Gustloffi tragöödiat ühe ellujäänu, Kana-das elava sakslase Horst Woiti loo kaudu. Marcus armastab tsiteerida Stalini ütlust, et üks

surm on tragöödia, miljon aga on statistika. “Kui vaataja saab samastuda ühe inimese ja tema kannatuste looga, siis statistika ärkab ellu,” ütleb ta. Woiti lugu elustabki arvu 9000 oma kohu-tavuses.

Oma fi lmidest rääkides võrd-sustab Kolga alati natsismi ja kommunismi kuritegusid. Ajal, mil Venemaa üha jõulisemalt ülistab oma Suurt Isamaasõda, on ta loonud fi lmi, mis näitab võitjaid pigem sõjakurjate-gijatena. Kui Venemaa peab Gustloffi uputajat, Aleksander Marineskot, kangelaseks, siis loodetavasti seda fi lmi vaa-danud inimesed mõtlevad tei-siti.

Kolga eelmine fi lm “Gulag 113” valmis vahetult enne 9. maid 2005, kui Moskvas tähis-tati uhkelt Teise maailmasõja lõppu. See on lugu Marcuse va-naisa Eduard Kolga kannatuste teest.

Punaarmeesse 1941. aastal mobiliseeritud Eduard talus ränka metsatööd ning põge-nes Velikije Luki lahingu ajal armeest. Ta jõudis koju 1943. aasta kevadel, kuid juba 1944. aasta sügisel pages Rootsi kau-du Kanadasse. Suvel 2004 sõitis

89aastane Eduard koos Marcu-sega taas Venemaale - et fi lmi jaoks läbi käia 60 aasta tagune kannatuste tee.

Ka see fi lm võitis 2007. aastal Kanada Etnilise Meedia Assot-siatsiooni preemia ning seda on näidatud Kanadas, USAs, Rootsis ja Eestis. Gustloffi fi lmile võib aga loota veelgi suuremat edu, eriti Saksamaal. Tõi ju selle minevikusündmuse taas pal-jude teadvusse Saksa kirjanik, Nobeli preemia laureaat Günter Grass oma romaanis “Vähikäi-gul” (2002).

Kuigi Kolga uusim linateos

pole eestlaste kannatustest, ai-tab see neid kergemini mõista. “Mind on alati häirinud, et Sta-lini metsikusi kodumaal ja välis-maal on Läänes väga vähe tead-vustatud,” tõdeb Kolga. See on ka põhjus, miks ta dokumenta-listikaga tegelema hakkas.

Ja neid metsikusi hakatakse Läänes teadvustama vaid inim-like lugude kaudu, selliste, mida pakuvad lugejatele-vaatajatele nii Sofi Oksanen kui ka Marcus Kolga - meie tõhusad “relvad” käimasolevas infosõjas.

Pekka EreltEesti Ekspress, 11.07.2009

Kruiisilaev Wilhelm Gustloff, mille Vene allveelaev jaanuaris 1945 uputas. (repro)

Jägalas leiti Eesti vanim põld

Tartu Ülikooli arheoloogid leidsid Harjumaalt Jägala linnu-se juurest jälgi Eesti seni teada-olevalt vanimast põllust ning muust inimtegevusest enne meie aega.

Väljakaevatud põllu vanuseks hindavad arheoloogid 500-300 aastat e.Kr. Valdav osa väljaka-evatavast materjalist kuulub kolme erinevasse ajajärku. Li-saks põllutegevuse ajajärgule on tõendeid leitud ka varasema inimtegevuse perioodist 600.-500. aastast e.Kr ning põlluha-rimise perioodile järgnenud lin-nuse tekke perioodist 300.-200. aastast e.Kr.

Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul on põllul säilinud konksadra jäljed. “Liigutades atra maa sees, kannab ader pin-nast sügavale mullapinda ja jää-vad niisugused adrajäljed järgi. Aga inimtegevuse kihist on põ-hiliselt leitud potikilde,” selgitas arheoloog.

Lisaks eespool nimetatule on leitud ka savitihendeid ning märke tuleasemetest. Leiud lä-hevad Tartu Ülikooli arheoloo-gia kabineti fondidesse.

Katri UibuERR, 17.07.2009

8“MEIE KODU” 22. juuli 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Laupäeval, 25. juulil:Sydney eesti kirikusaalis, 11 Waratah St., North Strathfield, päevasel eesti keele foorumil algusega kell 10.30 kõnelevad keeleteadlased Eestist: prof. Mati Erelt (muudatused keeles), mag. Annika Kilgi (noorte keelekasutus), mag. Leelo Kin-gisepp (välismaal keele õppimiseks sobi-vad õppevahendid), prof. Helle Metslang (raske ja kerge keel), pr. Maire Raadik (uued sõnad) ja dr. Jüri Valge (eesti keel muutuvas ajas). Teemad erinevad Seenio-ridele ja Thirlmere’is peetud etekannetest. RSVP Aet Leesile, aet.lees@iinet.net.auLaupäeval, 1. augustil:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Reedel, 7. augustil:Esto dinner at Estonian House from 6.30 pm. RSVP by Friday 31st July. Please contact Mick Nelson on 02 9874 2876 or micknelson1@bigpond.com. Laupäeval, 22. augustil:Meie Kodu 60. juubeli tähistamine. Täp-sem info lähiajal.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.

Reedel, 24. juulil:Eesti Küla saalis kell 14.00 Huviringi eri-kokkutulekul esinevad keeleteadlased Eestist. Pr. Maire Raadik kõneleb teemal “Uued sõnad eesti keeles”ja dr. Jüri Valge teemal “Eestikeelse tuleviku nimel”. Esmaspäeval, 3. augustil:Kell 14.00 küla saalis mängufilm ”Koh-tumine tundmatuga” - paroodia Nõuko-gude Eesti elust.Esmaspäeval, 17. augustil:Kell 14.00 Taasiseseisvumise aastapäeva pühitsemine.Laupäeval, 29. augustil:Kell 16.00 Andre Rieu kontsert ”In Won-derland”. Pizza ja vein.

CANBERRALaupäeval, 12. septembril:Rahvusgrupi kokkutulek St. Petersi kiriku ruumis kell 14.00. Vestlus igaühe poolt kaasa toodud tarbe- või ilueseme üle.

MELBOURNELaupäeval, 1. augustil:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Ajavahemikul 21.-31. juuli: Kunstinäitus ”ALTERNATIVE NATION ‒ Young Art from Estonia”. School of Art Gallery, RMIT Building 2, Bowen Street, Melbourne. Neljapäeval, 13. augustilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 16. augustil Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Teisipäeval, 25. augustil Naiskoori lauluharjutuste algus pea-le talvepuhkust kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Neljapäeval, 27. augustilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSTHIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus pühapäeval, 26. juulil kell 13.30. KIRIKUSAALIS armulauaga jumalatee-nistus pühapäeval, 2. augustil kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 9. augustil kell 13.30. KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 16. augustil kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus pühapäeval, 23. augustil kell 13.30. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSTaasiseseisvumise jumalateenistus toi-mub pühapäeval, 23. augustil kell 14.00 Eesti Majas. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval, 2. augustil kell 14.00 St. John kirikus. Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvi-laud koos kookidega Eesti Majas.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 13. septembril kell 14.00 St. John kirikus Teenib õp. Phil Haar. Jumalatee-nistusele järgneb kohvilaud koos kooki-dega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

ADELAIDEReedel, 24. juulil:Esto Pub Night # 6 - The Bastille Day Bash kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 26. juulil:Naisringi talvine lõunasöök kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 29. juulil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 3. augustil:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 10. augustil:Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 10. augustil:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 12. augustil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 23. augustil:Taasiseseisvumise jumalateenistus kell 14.00 Eesti MajasKolmapäeval, 26. augustil:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.

SBS eestikeelsed raadiosaated internetis aadressil www.sbs.com.au/radio Sealt valida „select language“ - “Estonian”

RISTSÕNAD nr 2389

PAREMALE: 1. Ratsaväe relv 4. Menetlus raua kokkuliitmiseks 9. Tagavarad10. Müügi dokument12. Kunagine ruum eesti talus13. (Millelegi) nõjatuv14. Mälestusese16. Puude maharaiumine20. Naisenimi21. Eessõna tähenduses üleolekut, parane- mist22. Kõlgas24. Külm (ilm), folkl.25. Ilma tagamõtteta26. Tuimade, saamatute30. Negatiivsele32. Rohkem33. Talenti34. Salajane tee35. Jalaosa

ALLA: 1. Loodusjumalus kreeka mütol. 2. Ivasse 3. Krae, om. 4. Kõrvaline nurk, sopp 5. Koketne 6. Võib olla jõgi, järv, meri 7. Kambri 8. Sõjaväeline auaste11. Hispaania komp. “Bolero” autor14. Pantomiimi teatri näitleja15. (Astja, aami) prunt, pulk16. Riidesort17. Esisilp, täh. põiepõletik v. kasvaja18. Lind19. Koha määrsõna22. Indiaani rahvaliige Mehhikos23. Ajaühik24. Muusikariist26. Eksisteerid27. Jõgi Siberis28. Karusnahkne säärik29. Austraalia linnud31. Tollel

LAHENDUS NR 2388PAREMALE: 1. Vürtspoodnik 7. Ai 8. Algatused 9. Uimad10. Ettur12. Kile13. Pii14. Unts16. Erak17. Uim18. Tehas19. Assam20. Vaha24. Saago25. Orikas27. Kukepüksid29. Siinne31. Sörgi33. Kae34. Omanik

ALLA: 2. Üllatused 3. Saturn 4. Ossi 5. Dadaism 6. Ilumeelsus 7. Äbarik11. Uusaegkond13. Pajakaas15. Sulam21. Ahven22. Toodrid23. Soosik26. Skeem28. Üks30. On32. Öö

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10 11 12

13

14 15

16 17 18 19

20 21 22 23

24

25

26 27 28 29

30 31 32

33

34 35