Meediaõpetus põhikoolis

SOZU.01.171

Kadri Ugur

Meediaõpetus. Lühiajalugu 1

Noored on hukas: tähtsaid tekste ei loe, selle asemel kulutavad aega kerglase sisuga jutukeste ja kupleede peale.

Meediaõpetus: lühiajalugu 2

• Iga uue meediumi tulek on tekitanud hirmu, et vanad väärtused hüljatakse.– Raamat (poiss õpib hobusevargaks)– ajakirjandus (ei loe enam raamatuid)– fotograafia (tõelist kunsti enam ei hinnata)– filmikunst (ei loeta enam raamatuid ja ajalehti)– televisioon (ei vaadata enam väärtfilme)– internet (…)

Meediaõpetus: lühiajalugu 3

• Iga uus meedium on eelmisest mõjukam

• Meedia haarab järjest suurema osa inimese tähelepanust

• Meediakogemus ületab isikliku kogemuse mitmekordselt

Meediaõpetus: lühiajalugu 4

• Kas meie kogemus maailmast on adekvaatne?

• Kas me saame kuidagi kontrollida, kui adekvaatne on meedia vahendatud maailm?– Mine kohale ja vaata– õpi tundma meedia toimimise seaduspära– vali, millisele meediale sa end eksponeerid

Meediaõpetus - meediapädevus

• Kas inimest on võimalik õpetada– teadlikult meediat tarbima (mis saab siis

ajaviitest?)– teadlikult infot otsima (aga otsida saab

ainult seda, mida sa oskad tahta)– meediat oma sõnumi edastamiseks

kasutama (aga milleks on siis ajakirjanikud?)

Meediapädevus

• Media literacy • Medialukutaito• Medienkompetenz• Eesti keelde tõlgitav kui

meediapädevus, meediakirjaoskus, meediakompetentsus

• Kõik tõlkevariandid problemaatilised, levinuim on meediapädevus

Meediapädevus 2

• Meediapädevust kirjeldades kasutatakse järgmisi elemente:– oskus infot leida– oskus sõnumit analüüsida ja hinnata– oskus kasutada adekvaatselt oma sõnumi

edastamise võimalusi– oskus teha iseseisvaid

meediatarbimisvalikuid– ...

Eesti üldhariduse struktuur

• Alusharidus

• Põhiharidus– I kooliaste: I - III klass– II kooliaste: IV - VI klass– III kooliaste: VII - IX klass

• Keskharidus– gümnaasium, kutseõppeasutus

Haridust reguleerivad dokumendid

• Põhikooli ja gümnaasiumi seadus– Vastu võetud 15. 09. 1993. a seadusega – RT I 1993, 63, 892– arvukalt muudatusi

• Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava– Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. 01. 2002. a

määrusega nr 56 – RT I 2002, 20, 116 – uus õppekava on koostamisel

Meediaõpetuse võimalused kehtiva õppekava raamides

• Meediaõpetus kui LÄBIV TEEMA kõigis õppeainetes

• Meediaõpetus omaette õppeainena kooli jagatava tunniressursi arvelt– RÕK soovitab III ja IV kooliastmel

• Meediaõpetus huvitegevuse osana– huvitegevust finantseerib omavalitsus!

Palakesi koolireaalsusest

• Riikliku õppekava põhjal koostab kool oma õppekava

• RÕKi ja kooli õppekava alusel koostab õpetaja ainekava

• ainekava alusel koostab õpetaja töökava (süllabuse)

Arvestusühikud

• I - III kooliastme arvestusühik on reeglina nädalatund– õppeaasta pikkus on 35 õppenädalat– reaalset õppetööd 25-30 tundi (lisandub

kordamine, kontrolltööd, pühad…)

• IV kooliastme arvestusühik on kursus– kursuse maht on 35 tundi– reaalset õppetööd 28-30 tundi

Koolitunni soovituslik ülesehitus 1

• Eeltöö – õpetaja sünnist kuni praeguse hetkeni– päädib tõdemusega Ma tahan, et lapsed

õpiksid täna...

• Tuleta meelde, et õppimine on töö ja õpetamine abistav tegevus

• Mõtle sellele, mida laps peaks õppima, mitte sellele, mida sina tahad õpetada

Koolitunni soovituslik ülesehitus 2

• Evokatsioonifaas– vajalike teadmiste ja oskuste “äratamine”– tausta loomine

• Tähenduse mõistmise faas– uue sisu omandamine

• Refleksioonifaas– seoste loomine, teadmiste kinnistamine ja

kasutamine

Rühmatöö

• Moodustage 4-5liikmelised rühmad!

• Arutage omavahel, mida eri vanuses lapsed meedia kohta õppida võiksid!

• Pange paremad mõtted kirja!

• Aega on 5 minutit

KOKKUVÕTE

• Alustasime ennustustabeliga– mida tean/mida tahan teada– kõik kõlbab– kriitikavaba– õpetaja võib öeldut grupeerida, rõhutada,

küsida, kas miski kuulub millegagi kokku

KOKKUVÕTE 2

• Tähenduse mõistmise faas– uus materjal oli slaididel– rõhutasin olulisemat materjali– vajadusel viitasin lisamaterjalile või

allikatele– täpsustavad küsimused on teretulnud

KOKKUVÕTE 3

• Refleksioonifaas– rühmaarutelu– rõhuasetus vabal mõttevahetusel– kas tuua mõtted ühisesse patta kokku -

võib teha nii ja naa