Kivimäe kooli majaleht 1

Kevad 2016Ilmub aastast 1990

Meeles on pedagoogid,kellel on jätkunud jul-gustavat sõna ja hooli-mist juhatada kätteõige teeots ka neile,kes mõnikord isegiklassikaaslaste kanna-tuse proovile panevad.

Tänu niisuguste õpetajatejärjekindlusele ja põhjalikku-sele on meil teadmised ningoskused, mis ei unune eales.

Olen viimasel ajal saanudõige mitu kirja ja telefonikõ-net meie endistelt õpilastelt,

kes meenutavad oma õpeta-jaid tundes huvi, kas nendeoma õpetaja töötab veel koo-lis ja kui ei, et mida ta siisteeb…

Suure tänutundega kõnel-dakse õpetaja Liivi Sagarast.Õpetajast, kes meie ilusatemakeelt on õpetanud palju-dele-paljudele lastele. Ikkasüdamega, järjekindlalt janõudlikult lapsi õpetanud jakasvatanud.

Head tervist ja meelekind-lust soovime me kõik Sulle,

õpetaja Sagara! Soovime rõõ-mu lastest ja elust enesest,sest on ju veel palju õpilasi,kes Sinu käe all eesti keelereeglid selgeks saavad.

Armsad lapsed! Suvevahe-aeg möödub kiiresti ja koolitagasi tulles märgake omaõpetajaid.

Soovige neile jõudu, jaksuja armastust, et neil ikka jät-kuks tahet ja vastupidavustveel kaua meie koolis oma sü-dameheadust ja teadmisi jaga-da.

Soovin päikselist suve mei-le kõigile!

Kohtumiseni sügisel!

MAIE SEPPdirektor

Me kõik mäletame oma kooliajast õpetajaid, kes on andnud meile eluteele kaasa veidi enam kui ainult aineteadmisi

Kivimäe kooli majaleht2

EESTI

Minu vabariigi aasta-päev oli väga tore.Veetsin selle koos isa-ga.

Tahtsime minna paraadivaatama, aga arvasime, et sealon liiga palju rahvast ja sõdu-reid on nende tagant halvastinäha.

Läksime isaga 23. veebruariõhtul Tallinna Vabaduse plat-sile hoopis paraadi peaproovivaatama. Kõike oli hästi näha,sest inimesi oli vähe.

Huvitav oli vaadata, kuidasnäiteks Briti sõdurid marsivadja kuulda, kuidas Ameerikasõdurid tervitusele vastavad.Eesti sõdurid hüüdsid “ter-vist!”, aga ameeriklastest maaru ei saanud, sest nende ter-vitus oli imelik.

Kui kõiki sõdureid oli tervi-tatud, siis lauldi ka hümni.Seejärel prooviti veelkord se-da tervitamist.

Ilm ei olnud külm, aga sealseistes ja vaadates hakkas ik-kagi jahe ja sellepärast käisi-me vahepeal isaga kioskistkuuma kakaod ostmas ja sõi-me väikeseks ampsuks mart-sipani.

Kui kõik sõdurid olid platsil

tiiru teinud ja vabadussambaeest mööda marssinud, tulidsõjaväeautod. Mõnede kasti-des istus hästi palju sõdureidja mõnedel olid hästi võimsadrelvad peal. Isa ütles, et needon tankitõrje- ja õhutõrjerel-vad.

Soomukid olid ka huvita-vad. Oleksin tahtnud proovi-da, kuidas nende sees istudaon.

Vabariigi aastapäeva hom-mikul läksime Toompeale li-puheiskamist vaatama.

Pidime vara tõusma, sestlipp heisati juba 07.35.

Toompea lossi hoovi kogu-nes väga palju rahvast ja jaga-ti tasuta lippe.

Pidime päris kaua ootama,kuna jõudsime liiga vara ko-hale.

Kui lipp heisati, siis laulsi-me kõik Eesti hümni ja võtsi-me mütsid peast ära.

Pärast peeti veel kõnesid jatuli lisaks mõnd laulu laulda,näiteks “Eesti lippu”

Kuna meil hakkas külm,siis pärast lipuheiskamist ja-lutasime isaga läbi vanalinnaja läksime Maiasmoka koh-vikusse kakaod jooma jakooki sööma ning tee peal

nägime ka Eesti presidenti jatema uut abikaasat.

Siis käisime vahepeal koduspuhkamas ja läksime pärastkesklinna politseijaoskonnaspordisaali trenni.

Sealt edasi käisime poes, etnatuke süüa osta, sest trenn te-gi meil kõhud tühjaks.

Pärast läksime Vabaõhu-muuseumisse, kus pidi kell15.00 toimuma näidislahing,mis kujutas 1919. aastal toi-munud Vabadussõja lahinguteestlaste ja venelaste vahel.

Pidime jälle pikalt ootama,sest jõudsime liiga vara ja li-saks lükati alguse aega edasi,et rohkem pealtvaatajaid ko-hale jõuaks.

Lahing oli väga põnev sel-lepärast, et seal olid kõvadpaugud, mis olid nagu päris jaüks kuulipilduja, mis tulistashästi kiiresti, aga läks pärastrikki.

Pärast tegime veel väikeseringi vabaõhumuuseumis jakiikusime kiigega.

Kui muuseumist ära läksi-me, siis tundsime, et olimepäevast päris väsinud. Jaladvalutasid.

Koju jõudnud, vaatasime te-lerist presidendi vastuvõttu jasõime kõhud täis.

Olime väsinud küll, agameil oli väga tore päev.

ALAN LANGER 6.a klass

EestiEesti on mu kodumaa,

siin tahan suurekskasvada.

Minu kodu Tallinnas,Nõmmel männimetsa

all.Siin on isa, siin on ema,

suurem vend ja õde kena.

KARL MATIAS RAAG2.b klass

EestimaaEesti on mu sünnimaa,

kodumaa ja mängumaa.

Eesti on ka vaba maa,laulumaa jatantsumaa.

See on mulle Isamaa,emamaa ja peremaa.

MIA DOLORES PAVELSON2.b klass

EestiEestimaa, mu

kodumaa,siit ei taha lahkuda.

Siin mul palju sõpru häid,

muusikuid ja tarku päid.

KARION HAINSALU 2.b klass

EestiMinu kallis Eestimaa,mul oled ilus kodu sa.

Kõik sinu põllud,heinamaad,

suvel kuldselt helgivad.

Sügisel sa saakiannad,

talvel jää peal lapsikannad.

MIA MARIA LEITORP2.b klass

Eesti sünnipäev

Joonistuse autor Marleen Juhanson, 6.b klass.

Kivimäe kooli majaleht 3

MUINASJUTT

Kui me Ann ja AntsRoosiga 1993. aastalesimest korda StenRoosi muinasjutuvõist-luse välja kuulutasime,siis ei osanud meistkeegi arvata, et sellestsaab suur ja kauakes-tev üritus.

Sten oli olnud oma vanema-te ainuke laps, kes jäi progres-seeruva lihasdüstroofia tõttuviieteistkümneaastaselt ratas-tooli ja suri kahekümne üheaastasena, ning isa-ema otsus-tasid kaotusvalu leevendami-seks poja mälestuseks korral-dada muinasjutuvõistluse, ku-na Sten oli ise armastanudmuinaslugusid kirjutada.

Võistlusele saabus nii paljuhäid jutte, et mõtlesime 1994.aastal korraldada uue muinas-jutuvõistluse – võidutöid olimeil juba võimalik avaldada-gi, kuna ajakiri Hea Laps oli

just ilmumist alustanud. Häid jutte saabus iga aasta-

ga aina rohkem ja þüriitöö te-gemisel tuli meile appi EestiLastekirjanduse Keskus.

Viimasele Sten Roosi võist-lusele saabus ligi 500 muinas-juttu ja nende lugemine võttislausa silmad kirjuks!

Kuigi auhindadega on meidtoetanud mitmed asutused,jääb minu meelest kahjuks ik-kagi päris palju häid lugusidpremeerimata, kuid olemepüüdnud neile siiski ruumileida ajakirjas Hea Laps.

Kõigil lastel on ju hea fan-taasia, kuid muinasjutte kirjapanema suunavad neid ikkaenamasti kas isad-emad võiõpetajad, seepärast jääb vaheltunne, et mõnes paikkonnassünnivad muinasjutud kiire-mini ja kergemini kui mujal.

Üks sellistest paikadest näibolevat Kivimäe: kopsakat kir-

jaümbr ikkuavades võibkindel olla, etKivimäe noo-red on jällemõnegi pärli-

ga hakkama saanud. Kui mõnest koolist saabu-

vad võistlustööd on kõik vägasarnased – nagu ühe vitsagalöödud –, mis annab aimata, etõpetaja on lood oma hoolsasulega üle käinud, siis peabütlema, et kivimäelaste mui-nasjutud on igaüks isemoodinäoga.

Steni muinasjutuvõistlustelon aastate jooksul auhindusaanud silma torganud ja ilmateinud paar tosinat Kivimäekoolilast: Heleri Luuga, Too-mas Aasmäe, Aare Aasmäe,Siim Markus, Liisa Tarkus,Kristjan Erik Liive, Tanel Si-mon, Martin Vahtra, TanelTamre, Triinu-Liis Kaiva,Rhea Rosette Tüür, JoosepSpirka – kõiki ei jõua nimeta-dagi…

Kaks viimatinimetatut päl-visid auhindu kaks aastat jär-jest, kusjuures Joosepi täna-

vuse muinasjutu tunnistas þü-rii üksmeelselt peaauhinnavääriliseks.

Igal aastal saabub võistluse-le uusi huvitavaid töid, kuidüks minu lemmikutest läbiaastate on Kivimäe koolipoisiTanel Tamre 2004. aastal kir-ja pandud “Tänapäeva Lumi-valgeke”.

Tollal 6.klassis õppinudTanel lõpetas oma muinasjutunii: “Kui nad surnud ei ole(mis on päris kindel, sest nadsaavad ennast alati jälle uues-ti kloonida), siis elavad nadsiiani õnnelikult.”

Tahaksin loota, et ka Kivi-mäe kirjandusõpetajad saavadennast koos andekate kirjuta-jatega ikka ja jälle uuestikloonida!

Loodan väga, et Kivimäenoored autorid võtavad osa kajärgmisest, kahekümne viien-dast Sten Roosi muinasjutu-võistlusest, mille kuulutamevälja Hea Lapse septembri-numbris!

LEELO TUNGALHea Lapse toimetaja

Muinasjutud jäävad!

Leelo Tungal, Rhea Rosette Tüür ja Joosep Spirka tänavuse Steni muinasjutuvõistluse auhindade jagamisel. Þürii liige, armastatudlastekirjanik Leelo Tungal märkis, et Kivimäe lapsed on jätkuvalt tublid. “Ilmselt on seal kandis ikka väga hea vaim õhus... ja küllapka õpetajates,” lisas ta.

Kivimäe kooli majaleht4

MUINASJUTT

Kaugel Lõunamaal, ek-vaatori lähedal, kusvihma õieti ei saja, lu-mest rääkimata, elasidsurikaadid.

Surikaadid olid pisikesedroti taolised elukad, kes ar-mastasid kolooniatena pesit-seda keset rohtlaid ja savanne.Nad elasid väikestes majades,mis ehitati peamiselt mudastja liivast.

Loomult olid surikaadidsõbralikud, aga tänu tugevaleühtehoidvuskultuurile ja kent-sakale välimusele võisid nadteistele loomadele mõjuda pi-sut veidratena. Just nimelt su-rikaadid olid Lõunamaa iid-seim rass ning ainus liik, keselasid rahus ja harmoonias tu-handeid aastaid.

Ise nad küll arvasid, et nen-de pika ühtehoidmise alusekson vanad tarkused. Teisedloomad aga teadsid rääkida,kuidas surikaate pole aastatejooksul eriti tähele pandud,eelkõige nende väiksuse pä-rast.

Lõpuks pidid surikaadidviimast tõesti õigeks tunnista-ma, sest maal, kus pisikesedkiskjad elasid, puhkes konf-likt kahe suurliigi vahel. Ni-melt tahtsid nii lõvid kui kaninasarvikud mahlakama rohuja pehmema liivaga savanni-alasid endale saada.

Tigeda kähmluse käigus eipannud nad aga surikaate üld-se tähelegi, talludes ära nendeväikesed onnikesed ja ka pal-jud surikaadid.

Loomakesed said aru, et tol-lel maal on neil võimatu eladaning viimased ellujääjad ot-sustasid korraldada väljarän-de. Nad rändasid üle merede,mägede ja dþunglite, kuid so-bivat paika koloonia ei leid-nud.

Lõpuks jõudsid nad Põhja-maa lopsakatesse okasmetsa-desse. Ühe sellise metsa kes-kel asus ilus roheline lagen-dik, kus lõhnasid lilled ja kas-vasid isuäratavad marjad.

Sinna rohelisele platsile ot-sustasidki surikaadid lõpukspesitsema jääda. Sellest tuliaga suur probleem, sest paljudmetsaloomad ei olnud nõus, etsurikaadid lagendikule elamaasusid. Samas ei olnud ju iluskaugeid põgenikke kodumaa-le tagasi saata.

Öökull, kes oli selle metsakõige targem isik, otsustaskorraldada koosoleku.

Nõupidamine toimuski ühelilusal suvisel õhtupoolikul,surikaatide välja valitud la-gendikul. Kuulda sai vägamitmeid erinevaid arvamusi.

Nooremad loomad olid pi-gem surikaatide vastuvõtmisepoolt, aga vanematele ajas ju-ba see raskesti hääldatav nimihirmu nahka, rääkimata nendevastuvõtmisest.

Rebane, laisk ja kaval, ar-vas, et surikaate saaks hästirakendada odavaks tööjõukspesade ja onnide ehitamisel javastutasuks saaksid nad putu-kaid ja hiiri.

Seda kuuldes kohkusid hii-red niivõrd ära, et lausa mi-

nestasid. Rebane aga irvitasvaikselt. Naarits ei pooldanudvastuvõtmist ning tuletasmeelde aega, kui meie metsaasus elama Ameerika naaritsehk mink, mainides, kuidashärra meie noortele naaritsa-neidudele külge lõi.

Mink, kes samuti koosole-kul oli, võttis seda väga isikli-kult ja solvus koledasti, tor-mates naaritsale kallale. Ilus,graatsiline ja uhke punahirv eipooldanud samuti võõramaa-laste omaksvõtmist.

Hirve arvates rikuks see te-ma au, kui peab elama sellisekentsaka ovaalse kehaehituseja kõvera irvega elukategaühes metsas. Talle piisas naa-ritsatest ja tuhkrutest küll.

Seda kuuldes lõpetasidmink ja naarits paugupealtkakluse ning tormasid nüüdüheskoos hirvele kallale.

Kuid kõige vihasem oli va-na jänes. Jänes nimelt elas sel-lel lagendikul, kuhu surikaa-did lootsid ennast sisse seada.

Tema arvates ei tulnud kõneallagi, et peab oma rahulikkuvanaduspõlve veetma koosmingite väikeste kiskjatega.Võtavad tema armsa koduke-se ära ning pistavad veel pea-lekauba nahka ka.

Jänes oli ennast üles küt-nud. Temast purskas väljamingi toores jõud, mida ta ise-gi noorusaegadel ei olnud ko-genud.

Kõrvad pikalt ees, tormasjänes samuti madistamisele.Karu, hunt ja mäger, kes pol-nud just selle kandi kõige te-ravamad pliiatsid, suutsidkoosoleku ajal magama jääda.Nende arust oli alati tõhusprobleemide lahendamise viisrusikate käikulaskmine.

Kuuldesläbi unemürgelda-mist, virgu-sid nad ja-lamaid ningt o r m a s i d ,s a a m a t aveel isegiaru miks,kaklusesse.

V a r s t imaterdasidjuba pea-aegu kõikl o o m a düksteist.

Kogu sel-le aja olid

surikaadid kõike eemalt põõ-sastikust jälginud. Korragasaid nad aru, et selle metsaelukad ei erine sugugi nina-sarvikutest ja lõvidest, kes ar-vatavasti Lõunamaal praegugiveel samamoodi mürgeldasid.

Surikaadid ohkasid sügavaltning otsustasid metsast lahku-da. “Mis teha, ilus koht küll,aga meie jaoks siin ruumi po-le”.

Ka öökull, kes samuti kõikeseda jama pealt vaatas, muu-tus kurvaks. Tema oleks heameelega need loomakesedoma metsa vastu võtnud.

Kuid tollel päeval jõudisöökull selgusele, et Põhjamaametsadesse pole rohkem ühte-gi võõrliiki tarvis, sest siinsedelanikud ei saa omavahelgi lä-bi.

Läks mööda peaaegu aasta.Saabus kevad. Rändlinnudolid taas tagasi Lõunamaaltning tõid kaasa mitmeid eri-nevaid uudiseid.

Üheks kuumemaks sõnu-miks olid surikaadid, kes lõ-puks leidsid endale väikse jarahuliku saarekese Lõunamaaja Põhjamaa piiri peal. Nadolid sinna ehitanud oma väi-kesed onnikesed, mis koosne-sid nagu ikka liivast ja mu-dast.

Loomakesed seadsid ennastsaarele rahulikult sisse ja ela-sid rõõmsalt ilma ühegi prob-leemi ja konfliktita.

Seda uudist kuuldes kutsusöökull kokku taas metsarahvaning pidas motiveeriva jaõpetliku kõne, võttes eesku-juks surikaadid ja nende elu-stiili.

Juba mitmeid aastaid onPõhjamaa metsade loomadüritanud elada rahus ja har-moonias.

See ei tule neil küll veel vä-ga hästi välja, kuid lootus su-reb viimasena ning ehk leia-vad nemadki lõpuks hingera-hu.

JOOSEP SPIRKA9.klass

Kutsumata külalised TänavuselSteni muinas-jutuvõistluselpeaauhinna pälvinud töö

Joonistuse autor on Stella Liis Otspere, 7.a klass.

Kivimäe kooli majaleht 5

MUINASJUTT

Aafrika lõvikuningatkiusas vanasti alatasaigavus, mida ta peletassõjakäikudega möödasavanni.

Ühel unisel hommikul kip-puski lõvi taas savannielukaidhirmutama, kuid tema sõdu-rid, elevandid, hakkasid va-naks jääma ja tõrkusid.

Varemalt suutsid elevandidisegi pantriga võidu joosta,nüüd tammusid aga nii vaeva-liselt, et nendega ei kõlvanudjänestki ehmatada!

Lõvi kissitas vastu päikestpahuralt silmi ning kuulutasvälja uute sõdurite otsingud.

Lõvi sõduriks tahtis igaloom. Gepardid näitasid kii-rust, kameeleonid maskeeru-misoskust ja ahvid täpsustkookospähklitega märki visa-tes.

Peaaegu igal loomal oli os-kus, millega konkursil uhkel-dada ja lõvil oli väga raskeuusi sõdureid valida.

Kindel oli ta vaid selles, etninasarvikud ei kõlba. Sarvepolnud neil siis kuskil mujal,kui ainult nimes ja sõjakäikpole naljategu!

Sarveta sarvikud tahtsid agaikkagi sõduriteks. Hakkasidotsima endas oskust, millegateistest üle olla ja lõvile meel-dida.

Proovisid püsida jõehobu-dest kauem vee all, aga eisuutnud. Katsusid jõudu kro-kodillidega, kes tegid sarviku-tele kiiresti valusa kambaka.

Mõistagi, krokodillil oli suuteravaid hambaid täis, kuidasnende vastu saada, kui endalpole ainsatki … sarve!

Võidujooksus jäid sarvikudjällegi alla isegi arglikelegnuudele, keda lõvi ei tahtnudsõdurikonkursile üldse luba-da. Lõvi vangutas pead ja ni-nasarvikud loivasid löödultpudelpuu varju.

Pudelpuul oli pudeli kuju,ninasarvikul sarve polnud janii tuli häbeneda veel kapuud, mis neid varjas.

Elevandid jälgisid võistlustkurvalt. Kahju, et enam sõdi-da ei jaksa, olgugi, et kihvadolid endiselt hirmuäratavaltsuured ja teravad ka.

Kihvasid oli elevantidel tol-lal lausa kolm: kaks pikkaodadena kummalgi pool lonti,üks lühike aga nagu soku habelõua otsas tilpnemas.

Savannis levis isegi kuulu-jutt, et elevandid olid võitma-tud sõdurid ennekõike kol-manda tobeda kihva pärast.

Et just see naeruväärne kihvpahandab neid pööraselt jateebki sõjakalt tigedaks.

Täpselt muidugi keegi eiteadnud, isegi lõvikuningaspelgas seda suurtelt elevanti-delt otse küsida.

Oli kuidas oli, vanad ele-vandid sügasid londiga mõtli-kult oma liigset kihva.

Milleks kolmas kihv, kuinad enam sõtta ei lähe? Lassaab selle loom, kes sõdida ta-hab!

Passitasid seda nii leopardi-le, hüäänile, kaelkirjakule javiimaks ka sebrale, aga keegiei soovinud endale kihva lõuaotsa.

Isegi ahvipärdikud, kesmuidu armastasid igal võima-likul viisil teisi loomi tobedaltahvida, ei tahtnud elevandilõua otsas pendeldavast kih-vast midagi kuulda.

Elevandid hakkasid justalla vanduma, kui märkasidsuure pudeli kujulise puu var-jus kurblikke ninasarvikuid.Ninasarvik sarveta!

Kruvisidki täie jõuga omakolmanda sarve ehmunult ra-belevatele sarvikutele otse ke-set nina.

Nii naljakat elukat polnudsavannis enne nähtud, loomadnaersid end hingetuks, sarvi-kud aga kõõritasid oma tobe-dat sarve ja said esimest kordaelus vihasteks.

Keegi ei kanna ju sarve ninaotsas! Ja nad ei saanud ka omatotrast sarvest mööda vaada-ta…

Päike hakkas juba loojumaja sõdurivalik ning sõjakäiklükati järgmisse hommikusse.

Kui ninasarvikud tõusvapäikesega ärgates silmad ava-sid, siis esimese asjana nägidnad sarve nina otsas.

Mõistagi said nad kohe ti-gedateks ja olid sõjakad päi-keseloojanguni.

Keegi loomadest ei julge-nud nendega sõduriks konku-reerida!

Nii kordus ka järgmistelpäevadel, ninasarvikud nägidärgates kohe sarve, vihastusidja neid ei suutnud taltsutadaisegi loomade kuningas lõvi,kes lõi viimaks sõjakäikudeleüldse käega.

Lõvi veedabki nüüd suure-ma osa päevast põõsastes tuk-kudes.

Vahel näeb und kunagistestuhketest sõjakäikudest möödasavanni.

Ärkab siis viivuks ning tori-seb suure haigutuse saatel, etoli tal üldse seda sõdurikon-kurssi vaja!

Ja magab rahulikku undedasi. Siis, kui ninasarvikuidläheduses pole…

RHEA ROSETTE TÜÜR6.b klass

Sten Roosi muinasjutuvõistluseläramärgitud tööTIGE NINASARVIK

Elasid kord kaks jal-ga, Parem ja Vasak.Nad mõlemad olidjalgpallurid ning vägahead sõbrad.

Nad oli juba kuus aastatmänginud samas tiimis jaalati üritas Parem ennastesile tõsta ja Vasakule näi-data, et just tema on parim.

Nädal enne mängu saidnad teada, et peavad koosrünnet mängima.

Parem arvas, et oleks heamõte hakata lisatrenne tege-ma, et kindlustada Vasakustsuurem väravate arv.

Ta võttis omale ka era-treeneri ja treeningud toi-musid kaks korda päevas.Vasak aga jätkas tavalisetreeningkavaga.

Ühel ühisel treeningulpõrkasid nad nii õnnetultkokku, et Vasak väänas omahüppeliigese välja ja pidipaar päeva trennidest eemalolema.

Parem arvas, et see tulebtalle kasuks ning hakkasveelgi rohkem trenni tege-ma.

Lõpuks jõudis kätte seekauaoodatud võistluspäev.Vasak oli taastunud ja tervetiim valmis lahingusse astu-ma.

Loomulikult oli Parem tu-sane, et Vasak taastus niikiiresti, kuid ta ei kaotanudoma enesekindlust ega and-nud alla.

Mängu alguses asus Pa-rem kohe tegutsema, ta rik-kus kõik Vasaku löögivõi-malused ära ning üritas igalvõimalusel ise löögile min-na. Väravat ta muidugi ei ta-banud.

Järsku teatas kohtunik, etkolm minutit on veel män-gida jäänud.

Parem läks näost puna-seks ja hakkas agressiivseltmängima, kuid see viha eiviinud teda kuhugi, sest Va-sak sai suurepärase värava-

söödu ja lõi kindla värava.Terve tiim, välja arvatudParem, jooksid karjudes Va-saku juurde, et teda tugevas-ti kallistada.

Samal ajal kõlas ka vile,millega kohtunik lugesmängu lõppenuks. Vasaktõusis mängu liidriks ja saika treenerilt palju kiita.

Ühel hetkel märkas ta, etParem on kuidagi õnnetu,kuid ta mõistis, miks, ningläks Paremaga rääkima.

Parem palus nii Vasakultkui ka tervelt tiimilt vaban-dust ja kahetses oma tegu,sest mõistis, et jalgpall ontiimimäng ja mitte keegi eivõitle selles mängus ainultiseenda eest.

Kui Parem ja Vasak enduuesti välja väänanud ei ole,siis on nad siiani head sõb-rad ning mängivad edukaltoma tiimi eest edaspidigi.

LAURELL LUMI9.klass

Parem ja Vasak

Kivimäe kooli majaleht6

MUINASJUTT

Elas kord üks rott, kel-le nimeks oli Ott. Ottoli üks väga uudishimu-lik rott, kellele meeldisseigelda ja sõpradegamängida.

Ükskord, kui Oti ema Juliakäis Otiga toitu otsimas, kao-tas ta Oti ära. Nad olid Leegitänaval lahku läinud ja Ott ka-dus kuhugi uudistama.

Ott oli vaimustuses ümbrus-konnast. Väga palju ilusaidpuid ja maju oli ümberringi.Ott kõndis veel mööda Leegitänavat edasi, kuni nägi ühte

suurt valget maja ja rohelistaeda, mis oli ümber maja.

Kui Ott jõudis majja sisse,avastas ta tänu ühele sildile, etsee on tegelikult Kivimäe Põ-hikool.

Ta oli esimest korda koolis.Kui ta sisse astus, ei teadnudta enam, mis kohta ta võiksesimesena külastada.

Ta kuulis laulmist oma pa-remal küljel. Ott avastas, etseal on muusikatund. Ta läksklassi ja nägi 20 õpilast laul-mas.

Tema arust oli see vägavahva ja huvitav vaadata, kui-

das suured inimesed laulavad. Ott oli ise ka noorena rotti-

de mudilaskooris käinud, agapärast teist aastat kooriskäi-mist ta avastas, et see ei meel-dinud talle üldse.

Ott arvas, et nüüd on aegminna järgmisesse klassi. Sealkäis inglise keele tund. See olitema arust väga veider tund,kuna õpilased tegid, midatahtsid selle asemel, et õppi-da! Absurd!

Ta läks treppidest üles javaatas ühest uksest sisse, mil-lel oli silt peal “8.a”. Ott ar-vas, et 8.klassis võiksid ollajuba päris targad inimesed.

Ott astus sisse ja avastas, etseal on matemaatikatund.Kõik õpilased olid vaiksed jakuulasid targa õpetaja juttu te-

da kordagi segamata. Otile väga meeldis see

klass, sest talle tundus, et needõpilased tahavad tulevikuskaugele jõuda, kuna kõik kuu-lasid väga hoolikalt õpetajaiga sõna.

Ta tahtis teada, missuguneon siis 8.b klass. Ta läks klas-si sisse. Klassis toimus kirjan-dustund.

Pärast umbes viite minutit,kui Ott oli klassis olnud, avas-tas üks tüdruk, et Ott on klas-sis. Ott ehmus ja tahtis ärajoosta, aga õpetaja naeratasväga soojalt, kui ta Otti nägija ütles, et too on väga armas.Ott punastas. Ta arvas, et seeon ka väga tore klass, seal olipalju ilusaid tüdrukuid ja tu-gevaid noormehi.

Ta mõtles, et koolielu onsuurtel inimestel palju lõbu-sam ja tahaks ise ka veeta paarpäeva koolis nii, et ta oleksinimene.

Lõpuks Ott märkas, et taema on kadunud! Ott oli vägamures, ta lippas kähku treppi-dest alla ja jooksis uksest väl-ja. Ta mõtles, kummalt pooltta oli tulnud. Õnneks talle tulimeelde, kuidas oli kooli tul-nud ja märkas juba kaugeltnutvat Juliat.

Ott läks kähku Julia juurdeja kallistas teda.

Julia oli väga õnnelik, et Otttagasi tuli. Julia küsis Otikäest, kuhu too oli siis ärajooksnud.

Ott rääkis suu puhtaks. Üt-les talle, kui vinged on suurteinimeste koolid ja kui hooli-kalt mõned õpilased kuulavadõpetajate juttu.

Ott ja Julia läksid õnnelikultkekseldes koju. Otile jäävadigaveseks meelde suurte ini-meste koolid ja nende õpila-sed.

OTT OLLISAAR8.b klass

Rotipoja seiklus

Ühe Võrumaal asuvavana aida riiulil elasKarp. See ei olnud ta-valine pappkarp, vaidilus nikerdustega pui-dust Karp.

Karp oli juba üle saja aastavana. Ta oli aidas riiuli pealseisnud väga kaua aega.

Keegi oli ta sinna kunagipannud ja aja jooksul tekkisKarbi peale ja ümber nii palju

igasugust koli, et Karp eipaistnud enam välja.

Sellepärast keegi ei tead-nudki enam, et selline Karpseal aidas on.

Karp oli täis raha. Raha oliküll vana ja ei kehtinud enam,aga ikkagi oli Karp enda üleääretult uhke ja pidas ennastväga väärtuslikuks.

Ühel pimedal sügisõhtulmurdis keegi aita sisse. Tatuhnis kõik nurgad läbi, võttis

kaasa tööriistu ja vanametallining samuti Karbi.

Varas vedas kraami endakoju ja vaatas üle.

Kui ta avastas, et sai saagikstäiesti väärtusetut raha sisal-dava Karbi, viskas ta sellesuures vihas aknast välja.

Raha lendas laiali ja Karpjäi tühjalt vedelema.

Karp oli väga kurb, et takalli sisu kaotas ja otsustasrändama minna, et enda sissejälle väärtuslikku kraami ko-guda.

Alustuseks läks ta üsna ko-du lähedale Lätti, et leidauusi väärisesemeid, raha jakalliskive.

Väärisesemeid ta kahjuks eileidnud.

Selle asemel nägi ta agahoopis Riia vanalinna, ronisteletorni, leidis palju uusi sõp-ru, külastas Riia loomaaeda jakäis Sigulda lossis.

Ta nägi seal ka Läti presi-denti, kellega sai väga heakssõbraks.

Tagasi tulles läks Riia-Võrubuss katki ning Karp pidipaarkümmend kilomeetritjalgsi kõndima.

Tee oli küll pikk ja kruusa-ne, aga tee peal nägi ta kahtejänest ja aitas siili üle tee.

Õhtuks jõudis ta ilusasti ko-ju. Talle meeldis Läti reis vä-

Joonistuse autor on Karoliine Liigmann, 5a. klass.

Rikas Karp

Kivimäe kooli majaleht 7

MUINASJUTT

Õhtul, kui õues on jubapime ja keegi enam eri-ti tänavatel ei liigu , il-muvad metsast väljatänavakollid.

Kes on jäänud õhtul liigakauaks õue, selle võivad kol-lid kinni nabida ning viia kol-limetsa. Lohakad inimesed onkollimetsa kokku vedanudprügi ja rämpsu. Nad on sedateinud kas oma laiskusest võiihnsusest.

Milleks maksta prügiveoeest? Nupukas ju sokutab ka-sutu koli metsa alla. Metsastvõib leida kõikvõimalikkuprügi: ehitusmaterjali, katkistmööblit, autokumme, purune-nud aknaklaase, koledaidmänguasju ja palju muud.

Kollikesed viivad kinnipüü-tud inimesed metsa korista-jaks. See on kollikeste töö.

Aga inimestele on see vägahirmuäratav kogemus, sestkeegi ei tea, mida kollid nen-dega metsas peale hakkavad.

Kõik, kes on kollide kättejäänud, ilmuvad küll mõne ajapärast välja, kuid ei mäletatoimust midagi.

Pimedal ajal on kohustuslikkanda helkurit. Väidetavaltselleks, et olla autojuhtidelenähtav.

Tegelikult ripub helkur kõi-kidel korralikel inimestel, kesmetsa ei reosta. Rahvas sedaei tea. Helkurikandjaid kollidei puutu.

Suvekuudel kollid näole eianna, sest neile ei meeldi val-ged suveõhtud, soe õhk ja

grillimislõhnad. Nad peituvadkollimetsa jaheda mätta all.

Kollidest on suur kasu, sestnad on väga keskonnasõbra-likud: hoiavad loodust, ei lasemetsa lõhkuda ja reostada.

Üks arendaja soovis kunagitänavakollide metsa mahavõtta ja sinna majad ehitada.Kollid hirmutasid töömehednii ära, et nad sonisid mitupäeva.

Iga aastaga järjest vähemviivad kollid inimesi ära, sestinimesed on teadlikumad met-sa puhtuse hoidmisest.

Kui satud kunagi metsa, kusei ole näha ühtegi prügitüki-kest, on see arvatavasti kolli-mets!

ANETTE BUCHT6.b klass

ga. Ta oli natuke pettunud, etoma varandust taastada eisuutnud, aga samas oli tal kahea meel, et oli kogunud mit-meid toredaid mälestusi.

Paar kuud hiljem otsustas tauuele reisile sõita.

Seekord Prantsusmaa pea-linna Pariisi.

Tal oli ikka veel tunne, etpeab oma varanduse taastamaja kuna ta oli kuulnud, et Pa-riisis leidub palju hinnalisiaardeid, otsustas ta sinna min-na.

Ta oli Pariisis neli päeva.Esimesel päeval käis ta Eiffelitornis, kus tal kukkus kamp-sun alla.

Selle üle oli ta väga nukker,aga muidu talle Eiffeli tornmeeldis.

Järgmisel päeval käis tavaatamas Pariisi jalgpalliklu-bi mängu, kust sai ZlatanIbrahimovici autogrammigasärgi.

Selle üle oli tal väga heameel, sest Zlatan on ta lem-mikjalgpallur.

Kolmandal päeval käis taLouvre muuseumis, kus nägimaali “Mona Lisa” ning paljumuid kuulsaid ja vanu kunsti-teoseid.

Eriti meeldis talle pärismuumia, mis oli pisut õudne.Peale seda läks ta kohvikusse

piparmündi teed jooma. Neljandal päeval külastas ta

triumfikaart. See oli väga suurja võimas.

Ta käis ka selle peal ja sealtnägi ta kogu linna. Sellel het-kel tundis ta end kuningana.

Kalleid ja väärtuslikke asjunägi ta Pariisis palju, aga neidta enda sisse ei pannud.

Karbil tekkis imelik tunne,et tegelikult tal ei olegi vajavarandust koguda.

Selle jaoks ei olnud temasenam ruumigi, kuna pool Kar-pi oli juba mälestusi ja koge-musi täis.

Eelmiselt reisilt Lätti oliKarpi palju mälestusi kogune-

nud ja Pariisist sai ta neid veelpalju juurde.

Järgmistel aastatel reisisKarp väga palju, nii Eestis kuika välismaal.

Ta korjas endasse rohkeltrikkusi ja lõpuks oli tema sisuhulga väärtuslikum kui enne.

Raha seal enam ei olnud,aga seal oli palju ilusaid mä-lestusi, mille väärtus ei kaokunagi ja mida ei saa keegiära varastada.

KASPAR PADAR6.b klass

Sügavas laanes ela-sid eite-taati, kelleloli tujukas poeg Mati.

Taat muudkui meisterdaspoisile puidust vibusid, oda-sid ja nuiasid ning eit keetislõkkel lapsele jõujooke.

Mati läks aga vanakestesuureks kurvastuseks igapäevaga aina tujutumaks.

Ühel hommikul poiss tea-taski: “Kallid eite-taati, eitaha olla Mati, tahan saadaKatiks!”

Jahmunud eite-taati eiosanud teha muud, kui hak-

kasidki Matit Katiks kutsu-ma. Eit õmbles lapsele kii-resti lambanahast seeliku,taat voolis puidust nukkening meisterdas viimaks kauhke voki.

Kati rõõmustas väga jakui nad ei ole ära surnud,siis elavad sügavas laanesõnnelikult tänini.

Väga lühidalt öeldes: seeon tänapäeva muinasjutt.

RHEA ROSETTE TÜÜR6.b klass

Joonistuse autor on Kettreen Vinkel, 6.a klass.

MATI JA KATI

TÄNAVA-KOLLID

Kivimäe kooli majaleht8

MUUSIKA

Ema ja meriSelleaastane emadepäeva kont-sert toimus 5. mail teemal “Emaja meri”.

Laulude ja pillilugude vahele sai kuula-ta laste mõtteid, mis seotud emade ja me-rega.

Siin mõned nendest:

Mu ema meenutab merd – vahel sinineja rahulik ning vahel tormine ja tume.

Minu ema armastab merd meeletult.Võimalusel veedaks ta iga hetke mereääres. Talle meeldib merevees jalutada jamerekarpe korjata.

Mu emale meeldib mere peal sõita niipaadi kui laevaga. Aga eriti naudib tapurjekaga seilamist.

Tal on vedanud, sest isa oskab purjeka-ga väga hästi sõita ja nad käivad tihti me-rel. Ema naudib, kui ta juuksed lehvivadtuules. Ta tunneb nagu lendaks.

Mu ema on väga hea kunstnik ja tamaalib tihti merd. Eriti meeldivad tallevärvid, mis tekivad päikeseloojangul me-rele.

Mere ääres on toimunud ka väga oluli-sed sündmused tema elus. Nimelt astus

oma esimesed sammud mere ääres. Ja muisa palus tema kätt mere ääres.

Mu ema unistab, et saaks kunagi eladaväikeses mereäärses majas ning õhtutiuinuda merekohina saatel.

Kui me emaga rannas käime, siis ta pi-

gem päevitab, kui ujub. Ujumas käib tarohkem minu pärast, sest ma peaaegu ti-rin ta vette.

Ujudes ta pead vee alla ei pane, kunasee ajab soengu sassi ja on pealegi eba-mugav ka. Nii arvab mu ema.

Ta ei lähe ka sügavale. Ükskõik, kuipalju ma palun ja anun, ta ei tule. Tal pea-vad alati jalad põhja ulatuma.

Ei tea, mida ta kardab.

9. aprillil toimus Nõmme Kultuu-rikeskuses lauluvõistlus “Keva-dekuulutaja 2016,” mille ees-märgiks oli tutvuda uute noortelauljatega, tunda rõõmu muusi-kast ja välja selgitada pääs ETVlaulusaatesse “Laulukarussell”.

Kivimäe koolist võtsid osa Paula Tell(2.b), Enelis Ojavee (3.b) ja RihardMeesit (3.a).

Lauljatel oli võimalus esineda bändiga,kuulata lauljaid teistest koolidest ja laulu-stuudiotest ning koguda indu järgmisteksesinemisteks.

Kivimäe kooli lapsed olid tublid jaandsid igaüks endast parima. Igast vanu-segrupist valiti välja üks laulja esinemaETV laulusaatesse.Þürii arvates oli vanemast vanusegru-

pist meie kooli laulja Rihard Meesit vää-riline esindama Nõmme piirkonda “Lau-lukarussellil”. Saatesarja saab jälgida sü-gisel.

Lennukat esinemist Rihardile “Laulu-karussellil”!

ANNE ERMAST muusikaõpetaja

Kevadekuulutaja 2016

❁❁❁

❁❁❁

Joonistuse autor on Annika Kahu, 5.a klass.

Rihard Meesit 9. aprillil 2016 Nõmme lauluvõistlusel “Kevadekuulutaja 2016”.

Kivimäe kooli majaleht 9

MUUSIKA

Ma olen kogu elu muu-sikaga tihedalt seotudolnud. Lasteaias käisinlauluringis, hiljem koolimudilaskooris.

Praegugi mängin kooli inst-rumendiringis erinevaid pille.Ükski päev minu elus ei möö-du, ilma et oleksin laulnud vä-hemalt paar laulu.

Tegelenud muusikaga niikaua, on see pugenud minuhinge ning on asendamatu osaminust, ilma milleta ei kuju-taks ma oma elu ettegi.

Muusika – nii see, mida makuulan, kui ka see, mida iseesitan, on minu jaoks vägaerilise tähendusega.

Helide kooskõla ning õr-nad, kuid täpsed noodid just-kui silitavad mu vaimu. Muu-

sika rüpes olen kodus. Südantsoojendavate mõte-

tega laulude ja instrumentaal-palade viisid justkui mässivadend minu ümber ning viivadkaasa helgele maale, kus polekohustusi, muresid ega hirme.

Seda tunnet tean kõikidesttunnetest kõige paremini.

Muusika võib olla nii või-mas! Kui kuulan mõnd suur-teost, vägevat pala või süga-vamõttelist laulu, kipuvadmul külmavärinad üle kehajooksma.

Vahel tundub uskumatu, etmiski võib nii hinge minna jasinna jääda, kuni inimene här-dumusest pisara poetab.

Ometi suudab seda muusi-ka, vähemalt minu puhul küll.

Mulle meeldib kuulata ar-mastuslugusid, samas ka süm-

fooniaid, ooperit ja balleti-muusikat.

Veel meeldivad mulle ag-ressiivsed ja jõulised tangod.

Kõige rohkem aga armastanma filmimuusikat, laule, mison kirjutatud tähtsate tegelas-te jaoks või selleks, et andaedasi tundeid, mida palja sil-maga ei näe.

Alati, kui ma kuulen mõndlugu filmist, mida tean, näensilme ees seda stseeni võipüüan tunnetada samu tun-deid, mida tegelane, kes lau-lab.

Sellisel muusikal on minujaoks kõige suurem tähendusning neid oskan ma ka kõigeparemini järele laulda.

Minu käest pole võimaliksaada vastust küsimusele“Mis on sinu lemmiklaul?”

Neid on nii paljuning kõik olened minutujust.

Kuna mainisin, etmulle meeldivad ar-mastuslood, nimetanneist kaks, mis kind-lasti parimate hulkakuuluvad.

Need on Bec La-velle’i “Did I tellyou?” ja Kate Winsleti“What if”.

Neil mõlemal onimeilus viis ning kurb-lik mõte, mis peegel-dab laulja hirmu ar-mastuse ees, õigusta-tud hirmu.

Siis kuulub minulemmikute hulka veelkindlasti MelissaLyonsi ja JulieStevensi “Free” muu-sikalist “Printsess jakerjus”.

Seda lugu meeldibmulle tihti laulda, sestka mina unistan vahelrohkemast vabadusest.

See laul annab mullejulgust elus edasi lii-kuda isegi siis, kui seepole kerge.

Siiski ei saa võrreldalaule ja instrumentaal-palasid.

Nende seast on mul agalihtsam lemmikuid leida. Ko-he kindlasti on minu praegu-sed lemmikud Mendelssohni4. sümfoonia opus 90 ja kuu-lus “Radetzky marss”.

Neist esimese puhul meel-dib mulle rõõmsameelne me-loodia, mida kasutati ka ühesminu poolt väga armastatudfilmis ning paljudes teistes,kust olen selle juhuslikultavastanud.

Näiteks kasutati seda korra“Simpsonites” ning “Printses-si päevikud 2” treileris.

Teine pala aga on mulle tut-tav juba kaua aega iga-aasta-selt uusaastakontserdilt lõpu-loona, mis kontserdi ajal tuk-kuma jäänud inimesed kind-lasti üles äratada suudab.

See on alati ülivõimas jatempokas ning ei vea mindkunagi alt, tuues alati erutus-värinad.

Kõige vägevama ja tunde-küllasema pala jätsin ma vii-maseks.

Selleks on Havasi “Thestorm”.

Selle loo traagiline viis, rõ-hutatud tugevad noodid ningvalju ja vaikse muusika vahel-dumine puudutavad alati muhinge, toovad mu silme etteelava pildi, mida ma muud-moodi näha ei suudaks.

Ma ei keskendu eriti laulja-te nimedele, pigem nendehäälele ja laulule.

Siiski on mul ka lemmikud.Kõhklemata võin oma lem-miklauljaks pidada JulieAndrewsi ja Melissa Lyonsi.

Andrews on ilmselt peakõigile tuttav.

Tema armas, pehme, kuidkindel hääl on võitnud minusüdame.

Melissa Lyons on ehk vä-hem tuntud, aga minu jaoksjääb tema hääl alati tähenda-ma noort blondi neiut, kelleleta mitmes filmis lauluhääleandis.

Tal on kindel, nooruslikning paljutähenduslik hääl.

Tema laulud on väga jul-gustavad ning mulle hingelä-hedased.

Muusika on minu jaoks üli-malt oluline ja laulmine onminu jaoks loomulik naguhingamine.

Ma ei suuda ette kujutadagi,milline inimene ma oleksin,kui poleks muusikat.

GRETE MAINE6.b klass

Mina ja muusika

Joonistuse autor onTriinu-Gerda Kruusalu,6.a klass.

Kivimäe kooli majaleht10

MEENUTUS

Ma pidasin vapralt vas-tu Reaalkoolis veel ühekooliaasta VI klassini,enne kui läksin üle Ki-vimäe kooli Nõmmele.

Tõusin siis hommikul enneseitset. Eriti raske oli talvelkülmaga. Riietusin ja läksinSärje tänavalt, kus oli me uuseluase Kivimäel, pooljoostesKivimäe rongijaama.

Hilinemine elektrirongileoleks tähendanud seda, etjõuan kooli teiseks tunniks.

Sain varem jaama ja soojen-dasin käsi vastu Kivimäe jaa-mahoones asunud köetud ah-ju.

Tuli jälgida jaamahooneaknast, et rongist maha ei jääja kui rong perrooni ette tuli,siis jooksin ruttu rongi peale.Ligi kakskümmend minutitsõitu Tondile ja seal siis tram-mi peale minek.

Kahju oli Reaalkoolist lah-kuda. Ema küll manitses, etsee sõit kurnab mu tervist, agamina olin kange ja pidasinaastakese veel vastu.

Järgmisel aastal viisin siiskidokumendid Kivimäe 29. 7-klassilisse kooli, sest mul oli

tekkinud nina-kõrvakoobastepõletik – olin külma saanud,kui läinud talvel pikka kooli-teed läbisin kaks korda päe-vas.

Õnneks olid siis veel talvelsoojad jaamahooned olemas –nii Tondil kui Kivimäel.

Uues koolis oli kaks nalja-kat asja, mis mind muigamaajasid.

Nimelt, majas oli kaks trep-pi: laiem ehk peatrepp oli tüd-rukute oma ja seda möödakäisid ka õpetajad ning teinetrepp, kitsam, oli maja süga-vuses ning see oli siis poisteoma.

Kui mõni poiss kiusas, võistüdruk minna ka suurele laialetrepile ja sinna ei tohtinudpoiss talle järele joosta. Seepolnud nii mõeldud, aga tüd-rukud kasutasid seda võima-lust.

Teine imelik asi oli minujaoks see, et söögivahetunnistuli minna kooli saali. Pisike-se ukse kaudu mindi lavale,kus olid pikad söögilauad japingid. Seal ootasid söögiva-hetunnis kaetud lauad neid,kes olid maksnud raha, et soo-ja toitu süüa.

Need, kes sooja toitu eisöönud, said tagumise seinavastu üles seatud letilt ostaklaasi teed 3 kopika eest võipiima ja seal oli ka suur korvtuhksuhkruga üle puistatudsaiakestega, 5 kopikat tükk.Ema tahtis, et sööksin soojatoitu.

Oli kordi, kus ma raha ära eimaksnud ja tegin kokkuhoidu,ostes teed ja saiakesi ning üle-jäänu kulutasin taskurahana,et vahel minna Nõmmele kin-no Võit päevasele seansilemõnd filmi vaatama.

Ema ju ei teadnud, et seetoit ei olnud sageli sugugienam soe, sest kohapeal sedaei tehtud ja kui toit taldrikutelõpilasi ootas, siis jõudis seetihti ära jahtuda. Muidugi pi-devalt ma nii ei teinud, ainultvahetevahel.

Direktor oli Betti Rebane.Ta andis ajalugu, mida armas-tasin. Ta kiitis alati mu kooli-vormi kandmise lembust, sea-dis eeskujuks. Mulle vormmeeldis, sain siis isegi uuevormi.

Suvel läksin Vääna-Vitipioneerilaagrisse ja seal oli ül-latus suur, kui avastasin, etBetti Rebane oli seal laagri-ülem ja enamik kasvatajaistka Kivimäe kooli õpetajad.

Nõmme koolist on sellinemälukilluke, mis on veidikoomiline.

Siin koolis sain omale uuepinginaabri Gerda. Pean siin-juures mainima, et nüüd jubasõbrannaks läbi elu.

Oleme praegusel hetkel, kuineid ridu kirjutan, mõlemadseitsekümmend üks aastat va-nad.

Jällegi mälukilluke Nõm-melt 1957.aastast. SellelNõmme kooli pildil on kakuuenda klassi klassijuhataja,õpetaja Hallingu. Andis meilekeemiat ja kodunduse tunde.

Jah, isegi selliseid tunde olivene ajal Kivimäe põhikoolis,mis rõõmustas mu ema, sest7.keskkooli (kodumajandus-kallakuga) pani ta oma tütrejust selle kallaku pärast.

Hallingu oli eestimeelneõpetaja ja tema eestimeelsusoli kõige paremini märgatajust kodundustundides.

Enne neid tunde olid õmb-lustunnid. Ise konstrueerisimelõiked, siis ostsime riidema-terjali ja mäletan, et õmblesi-me valgest linasest riidest põl-led.

Kõik tüdrukud käisid ko-dundustundides enda õmmel-dud valgete põlledega.

Sarnast pilti olin näinudema albumis, kui ta 1933.aas-tal Hiiu põhikooli ruumeskorraldatud kodundustundi-des käis.

Nägin seal fotol, et ema jata kursusekaaslased istuvadlaua ääres, valged põlled eesja laud on eeskujulikult kae-tud ning sellel nende endi val-mistatud toidud. Enne söömistongi tehtud foto ja laua otsasistub õpetaja.

Õppeköögis oli pliit ja teisetuppa katsime laua. Valge li-naga laual olid ilusad ühte-moodi taldrikud.

Toidud vaagnatel ja salatidkaussides. Ees valged põlled,istusime ka meie lauda koosõpetaja Hallinguga.

Kui põlled valmis olid õm-meldud, siis järgmiseks olitoidukeetmise tund.

Mina pidin tooma sibula japool kilogrammi hakkliha.

Toiduained olid ära jagatudtüdrukute vahel: kes tõi kartu-lid, kes tõi toorsalati jaoksporgandit ja kapsast, kes tõimaitseaineid. Magustoidu-ainedki olid ära jaotatud.

Enne kirjutasime üles, kui-das valmistada hakklihakas-tet, kartuliputru, toorsalatitriivitud porgandist ja kapsastning magustoitu – kõik vasta-vasse kladesse.

Siis jaotas õpetaja meileülesanded ja asusime tööle.Hiljem saime koos kõik val-minud toidu ära süüa. Lõpukspesime nõud ja koristasimeruumi.

Põlled olid rinna eest piluta-tud tikandiga. Tikand võisigaühel erinev olla, sest õpeta-ja Hallingu tõi mõned piluta-mise näidised käsitöötundikaasa.

Hiljem õpetas ta õmblemapluusi ja kittelkleiti. Ta oli vä-ga range ega sallinud, kui lõi-ge oli lohakalt tehtud. Kont-rollis ka õmblusi töö pahemaltpoolt.

Ma mäletan, et lõikasin väl-

Meenutusi Kivimäe koolist

Mina Aino (ees paremal)Kivimäe 29. 7-klassilises koo-lis ja minu pinginaaber Gerda.Keskel taga õpetaja Hallingu,kes oli ka Reinu klassijuhataja.Rein, mu tulevane abikaasa,lõpetas just seitsmenda klassi,kui mina sellesse koolijõudsin.

Kivimäe kooli majaleht 11

MEENUTUS

ja triibulisest kangast pluusivarrukad mõlemad paremakäe omad, riiet rohkem ei ol-nud ja pidin uue riide ostma.

Pesuõmbluste proovilapid,kõik palistused ja pisted, pididka eeskujulikud olema.

Mu emal oli hea meel, etkoolis sellist asja veel veneajal õpetati ja kunagi ei teinudta minu eest õmblustöid val-mis.

Olin kuulnud tüdrukutelt, etmõnedel olid need proovila-pid ema või vanaema abigatehtud.

Olen nii tänulik õpetajaHallingule, sest 1960. aastast,kui olin kuueteistkümne-aas-tane, hakkasin endale ise rii-deid õmblema.

Kui kleidi või pluusi valmissain, siis vaatasin sarnaseltõpetaja Hallinguga, kas pahe-mal pool on ka kõik ilus jaõmblused korralikud ja “puh-tad”.

Veel mälukilde Kivi-mäe 29. koolist, kusõppisin kaks aastat1957-1959.

Talvine kehalise kasvatusetund viidi läbi nn lombil.

Tänapäeval on sellel kohallagunevad garaaþid.

Ringil, ümber suure ala,milleks oli kunagi esimeselEesti ajal liivakaevandamisekarjäär ja mis piirnes üheltpoolt Tallinn-Paldiski raud-teega ja teiselt poolt Pärnumaanteega, oli umbes ühe ki-lomeetri pikkune sissesõide-tud suusarada.

Hommikul tirisime suusad

kooli kaasa ja jalga panimeneed juba kooli juures ningsuusatasime lombile.

Lombi nimi tekkis sellelekohale, sest kunagi oli seal lii-vamägede ja -aukude keskeletekkinud ujumiskoht suure-mat sorti tiigi näol.

Tasapisi veekogu kuivas jakadus lõpus sootuks, aga ko-hanimi jäi.

Neil, kel suuski polnud, olivõimalik ka koolist need saa-da, aga peremeheta vara ei ol-nud sageli nõuetekohaseltkorras.

Sidemed olid lihtsad, mitteuut moodi “kukekad”. Üksrihm oli saapa peal ja selleküljest läks suurem rihm üm-ber kanna, mis oli reguleeritavja sobis igale jalanõule.

Entusiasm oli aga suur. Meei pidanud küll võidu sõitma,kuid tähtis oli rada igal juhulläbida.

Vahel võeti aega ka. Lombimäest sai ka alla lasta.

Õpetaja oli Multer ja muabikaasa Rein, kes samutiLeegi koolis käis (lõpetas, kuimina sinna jõudsin), rääkis, etkehalist kasvatust andis abi-elupaar Multerid – poistelemees ja tüdrukutele naine.

Koolimaja nurga juuresolev katseaed oli piiratud ma-dala puittaraga ja värav olikoolimaja ukse poole.

Seal olid kevadel maha pan-dud väikestele katselappideleka mitmed teraviljasordid: ni-su, rukis ja kaer – kõik vinee-rist siltidega varustatud.

Katseaias olid ka köögivil-jad ja lilled. Õpetaja Hallingujuhatusel olid kõik kohustatudaeda hooldama, tegema märk-

meid vastavasse päevikussetaimede külvamise ja kasva-mise kohta.

Ei mäleta, mis sai sellestaiast suvel, kui kõik puhkamaolid sõitnud.

Kui minu vanaema Rägave-re kooliõpetajana käis suvelkoha peal kooliaias töötavaidlapsi juhendamas, siis linna-kooli katseaedades oli kordnähtavasti teistsugune.

Mäletan, et poisid said“tootsi-peenraga” siiski hak-kama ja võib-olla olid nemadainsad, kes oma “loomingut”suvel piilumas käisid.

Kuuenda klassi lõpus läksi-me Lõuna-Eestisse ekskur-sioonile.

Meie Leegi kooli ette vee-res hommikul, kui olime toi-

dukottidega varakult kooli et-te kogunenud, veoauto, kastkaetud vineerist-plekist kokkuklopsitud furgooni taolise ehi-tisega, mis oli tõstetud täiestikinnitamata, lihtsalt veokasti.

Selles nn “bussis” olid lah-tiselt ka seinte ääres pingid jaüks pikk pink oli ka keskel.

Redelikese abil ronisimesinna ja hõivasime kohad.

Oli ka mõni kitsuke aknaketehtud selle kinnise furgooniseina.

Mõni ekskursioon või asi –olime pahased: sõida pimedaskongis ja ise ei näe, kuhu lii-gud.

Mäletan, et minu kõrval is-tus klassiõde, kes pööras endseinaäärsel pingil ringi, et sel-lest kitsast aknapraost väljavaadata, asetas jalad vastu“putka” seina.

Sõitsime, laulsime ja nii mejõudsime Viljandisse.

Pärast linnaekskursioonijuhtus nii, et koledal auklikulmaanteel hakkas “putka” veo-auto kastis hüppama. See tegimeile nalja.

Klassiõe jalg jäi äkitseltputka serva alla ja sai mulju-da, sest kohe ei saadud sedasealt kätte.

Taoti ja karjuti juhile, juhtpeatus ja tuli appi. Siis tuli ot-sida lähimat haiglat, kust lapsabi saaks.

Maantee ääres oli mingimaahaigla. Nüüd jäi ekskur-sioon pooleli.

Kui jalg üle vaadati ja kinniseoti, tuli tagasi sõita. Tallin-na jõudsime hilisööl.

Kivimäe koolis oldud aastaid meenutas

AINO KIVISALU

Minu abikaasa Rein kodus 1956. aastal, kui lõpetas 7. klassi.

Klassipilt aastast 1959.

Kivimäe kooli majaleht12

KOOLIELU

Tore on mõelda, et sel-lel aastal olid väga tub-lid õpilasesinduse liik-med. Nende toel jakaasamisel toimusidmeil vahvad üritused.

Sügisel õpetajate päeva tä-histamiseks käisid meie kooli8. ja 9. klassi tüdrukud laste-aias õpetajateks.

Tagasiside oli väga positiiv-ne ja nii Rännaku lasteaed kuika Lauliku lasteaed ootavadsügisel uuesti noori õpetajaid.

Loodan, et ka mõni noor-mees on nõus lasteaiaõpeta-jaks minema.

Väga hästi on juba mitmen-

dat aastat toimunud ülekooli-line mahla- ja sügisandide nä-dal. Lauad väga tervislikupuu- ja köögiviljadega on ol-nud ilusasti kaetud ja tühjene-vad ruttu.

Samal nädalal on pakutudkooli sööklas erinevate rah-vaste toite.

Elevust on tekitanud ka isa-depäeva nädal – isad kooli-tunnis.

Tänud isadele, kes on ak-tiivselt seda üleskutset kasuta-nud. Lastele meeldib ja ilm-selt on saadud kogemus kauameeles ka tundi andnud isade-le. Täname teid!

Kaks kõige enam populaar-

semat üritust on jõululaat jatantsuvõistlus. Viimasest ontoredasti kirjutanud 8. klassiõpilane.

Jõululaat on ilmselt igalmeie kooli õpilasel ja vane-mal meeles. Vahva on pakku-da oma käsitööd ja toitu, eh-teid ja paljut muud.

Hea külg on see, et saadudtulu läheb loomaias kahe sur-rikaadi toidule, Märka ja Aitafondile ning meie enda tubli-de õpilaste premeerimiseks.

Selle raha eest on kevadeltoimunud väljasõidud, kusosalevad iga klassi kaks pari-mat.

Nõmme Õpilasesinduse Liitkorraldas Rahumäe põhikooliruumides playback-gala “Noo-red tähed 2016”. Meie kooliesindasid nooremas vanuserüh-mas 5.a ja 6.b klassi õpilased.

Vanemas astmes saavutasidmeie kooli õpilased CarolKuuskman, Erin-Martin Joa-soon, Helena Heinloo, EnricoRichard Rannamägi, BrigitteCarmel Reintam publikupoolehoiu ja eripreemia.

Veel tuleb öelda tänud meiekooli tublidele õpilaskoguliikmetele ja kooli esindajate-le Nõelas – Anette Vanem jaJohanna Etverk 9. klassist.

Tegemisi on palju olnud:ilusad tordid kooli sünnipäe-vaks, meeleolukad aktusedtähtpäevadel, emakeelepäevaüritused, kooliöö.

Need kõik on olnud ühisteorganiseerimiste ja ettevõt-miste tulemus.

Tänan aktiivseid ja abival-mis õpilasi!

LY MÄLKhuvijuht

28. jaanuaril toimusTallinna Kivimäe põ-hikoolis iga-aastanetantsuvõistlus, kusiga klass esitas omaväljamõeldud tantsu-kava.

Saal oli publikut täis. Selaastal oli publikut rohkemkui kunagi varem.

Enne lavale minekut võistantsijaid leida GreenRoom´ist, kus pakuti viilu-tatud porgandit, kaalikat,kapsast ning dipikastet jamorssi.

Green Room´is sai nähatantsijate grupikoosolekuidja ettevalmistusi. Tantsuka-va pikkus pidi olema 2-3minutit.

Tantsuvõistlusel osale-vaid klasse hindasid hooli-kalt valitud þürii liikmed,kelleks olid poliitik RainerVakra, Tallinna KivimäePõhikooli muusikaõpetajaAnne Ermast ja kaks koolivilistlast Sarah Brigitta Ka-semaa ning Hedy Viher-mets. Þürii hindas tantsukava

juures paigutust, riietust,tantsuoskust ja esinemis-rõõmu.

Klassid olid jagatud kol-me vanuserühma: 1.-3. klass,4.-6. klass ja 7.-9. klass. 1.-3.klassidest saavutas esikoha3.a klass, 4.-6. klassidest 6.aklass ja 7.-9. klassidest 8.aklass. Þürii andis välja ka sära-

vaima poisi ja säravaimatüdruku auhinna.

“Säravaim tüdruk” au-hinna võitis Anette Vanem9.klassist ja “Säravaimpoiss” auhinna võitis Jör-gen Markus Aan 6.b klas-sist.

Pilke püüdis 8.a klassitantsukavas olnud jänes,kes jagas mänguraha ja sõišokolaadi.

Veel püüdis pilke 6. klas-si tantsukava, kus laval sõi-tis ringi tõukerattaga poiss.Terve saal naeris.

Selle aasta tantsuvõistlusoli kohtunike sõnul tasavä-gine ja esikohti oli raskevalida.

Kohtunikud ja publikootavad põnevusega järg-mise aasta tantsuvõistlust.

HELENA KATRINA HALTUNEN8.a klass

Mõttemängude ring onKivimäe koolis tegut-senud 21 aastat, seegaasi pole uus, vaid pi-gem vana ja väärikas.

Sel õppeaastal on kooligomokuturniiridel häid tule-musi näidanud Oliver Ilu, kel-le isa Timo Ilu sai oma esime-sed gomoku-rendþuoskusedkätte just siinsamas ringis.

Rõõmustav uudis tuli eel-misel nädalal rendþu võist-kondlikelt maailmameistri-võistlustelt, kus Kivimäe koo-li kunagine õpilane JohannLents saavutas Eesti koondi-ses juba kolmandat kordamaailmameistritiitli. Seega onringi ajalugu pikk ja saavutus-terikas.

Praegustest õpilastest silma-paistvaim on Rasmus Ründva,kes mõttemängude onlineolümpiaadil jõudis nelja ala(male, kabe, gomoku ja su-doku) koondarvestuses üle Ees-ti 421 osalenud algkooli õpilaseseas kaheksandale kohale.

Kuid ehk tähtsamgi veel onvõimalikult paljude õpilastematemaatilise mõtlemisearendamine mängude kaudu.

On ju gomoku, rendþu, ma-le, othello jmt toeks loogilisemõtlemise ja keskendumisearendamisel.

Mitmete riikide paljudeskoolides on male kooliprog-rammi osa, mis on kahtlematakasuks eriti just andekate lastearengule.

Ise arvan, et veelgi kasuli-kum on rakendada erinevaid

mõttemänge, mis aitavad pae-luda erinevaid lapsi.

Seetõttu ongi Kivimäe koo-lis lisaks ringitundidele pärastkooli ka mängutunnid kokku-leppel klassijuhatajate ja ma-temaatikaõpetajatega tundideajal.

Peamiseks õppetöö vormikssellisel puhul on praktilinemäng, kas lastel omavahel võiminuga. Tihti saab rakendatudka võistluse ehk turniiri vor-mi. Paremaid premeeritaksehinnetega.

Mõned korrad aastas män-gitakse klassidevahelisi tur-niire, kus mitmes grupis kok-ku osaleb üle saja õpilase.

Väga suur abimees on inter-net, kus on olemas oivalineeestikeelne lehekülg vint.ee.

Kuigi pooldan eelkõige va-hetut mänguvormi laua taga,siis internetil on ka mitmeideeliseid, toon siin mõned ära:

- Kõikide mõttemängudeinventari on pea võimatu koo-li hankida, seal on vastavadkeskkonnad juba loodud.

- Lapsel on sujuvalt võima-lik õppida mängude reegleidjuurde, mida on raskem jälgi-da, kui nad omavahel laua ta-ga mängivad.

- Turniire on lihtne ja mu-gav korraldada.

Õpin iga aasta ka ise uusimõttemänge, katsun neist lap-se arengule tõusvat kasu läbianalüüsida ja siis praktikas ra-kendada.

ANTS SOOSÕRVKivimäe põhikooli, Huvi-

keskuse “Kullo” ja veelkuue kooli ja huvikeskuse

mõttemängude õpetaja

Huvitöö tegemised

Kivimäe koolis toimus iga-aastanetantsuvõistlus

Mõttemängud Kivimäepõhikoolis

Kivimäe kooli majaleht 13

SPORT

TEGUS JA TULEMUSTEROHKE SPORDIAASTA 2015-2016Meil kõigil on päevas24 tundi, ometi jõuavadsama ajaga mõned ini-mesed korda saata mi-tu korda rohkem tegu-sid kui teised. Kuidassee võimalik on?

Imetlen ja kiidan õpilasi,kes oma päevatöö – õppimisekõrvalt jõuavad käia tree-ningutel, võtta osa huviringi-de tööst.

Needsamad tublid ja aktiiv-sed õpilased on alati nõusesindama kooli spordivõist-lustel, aitäh Teile selle eest!

Ka head tulemused ei jäätulemata.....

Toon välja selle kooliaastakolm säravamat esitust.

Kivimäe kooli tublid suusa-neiud Merili-Mai Kivimets,Carol Kuuskman, AneteVanem, Brigitte CarmelReintam ja Johanna Etverkvõitsid sel aastal Tallinnakoolinoorte meistrivõistlustelsuusatamises põhikoolide tüd-rukute arvestuses 1.koha jakarika! Super!

Tallinna koolinoorte meist-rivõistlustel sõudeergomeetri-tel CONCEPT-2 võitsid Kivi-mäe kooli neiud Hanna Ma-rie Raag, Johanna Etverk,Carol Kuuskman ja AneteVanem hõbemedalid! Tublid!

Merili-Mai Kivimets võitisTallinna koolinoorte meistri-võistlustel neidude 1000 mjooksus pronksmedali!

Hurraaa... Nooremas kooliastmes on

alati hea meel, kui saame või-du naaberkooli õpilaste üle.

Nüüd spordiaasta kokku-võte.

15. septembril toimus Tal-linna koolide teatejooksudepäev “Kalevi” staadionil.

Kivimäe kooli esindasidtüdrukute 10x60 m pendeltea-tejooksus Anete Vanem(9.klassist), Helena Heinloo,Carol Kuuskman, BrigitteCarmel Reintam, HannaMarie Raag (8.a klassist),Kirke Jõgis, Helena Allikas(7.a klassist), Destiny Moses(6.a klassist), Emilia Kogerja Kerda Stamm (6.b klas-sist) (kõik pildil).

Ajaga 1.38,7 saavutasidtüdrukud 33.koha 51 osalenudkooli hulgas.

16. septembril toimus KI-VIMÄE KOOLI sügisene ter-vise- ja spordipäev, millestvõttis osa 282 õpilast. Glehnipargis võistlesid klasside

võistkonnad erinevatel teate-võistlustel.

1.-3.klasside arvestuses olidtublimad 3.a klassi õpilased.4.-6.klasside arvestuses tulidvõitjaks 5.a klassi õpilased ja7.-9.klasside arvestuses või-dutsesid 8.a klassi noored.

Kõik õpilased läbisid kamurdmaajooksu rajal kas 500m või 1000 m distantsi.

22. septembril toimus Nõm-me koolide 3.-7.klasside murd-maateatejooks Glehni pargis.

Kivimäe kooli 4.klassidetüdrukute võistkond saavutaskuuenda ja sama vanuseklassipoisid viienda koha.

5. klasside tüdrukute võist-kond koosseisus Hella Tõnts,Ameelia Mirt, Marianne Ki-vimets, Nora Õispuu ja Ma-rie Maarand saavutasid tubli3.koha, 5. klasside poiste võist-kond aga 5. koha.

6. klasside tüdrukud ja poi-sid saavutasid 4. koha, samuti7. klasside tüdrukute ja poistevõistkondadele 4. koht.

30. septembril toimusid Tal-linna koolinoorte murdmaa-jooksu meistrivõistlused.

Kivimäe kooli esindasidtüdrukute 500m jooksusCarol Kuuskman, HelenaHeinloo, Saskia Kuusk, keskõik läbisid raja ajaga 1.40 jasaavutasid 34. koha.

Samal distantsil saavutasidajaga 1.45 63.koha HannaMarie Raag ja Hella Tõnts.

Kokku võistles 500 m jook-sus 125 võistlejat.

Tüdrukute 1000 m jooksus

saavutas pronksmedali!!!Merili-Mai Kivimets (pildil)ajaga 3.25.

Kokku osales 1000 m jook-sus 88 võistlejat.

Poiste 1000 m jooksus, 136osaleja hulgas, saavutasEnrico Rannamägi 46. kohaajaga 3.24.

10. novembril toimusid Las-namäe sulgpallihallis Tallinna

koolinoorte meistrivõistlusedsulgpallis.

Kivimäe kooli esindasidRichard Puusaag ja AllanAngelstok.

Richard saavutas tubli 5.koha ja Allan jagas 12.-13.kohta.

17.-18. novembril toimusidNõmme koolide 4.-5. klassiderahvastepalli turniirid Rahu-

Kivimäe kooli majaleht14

SPORT

mäe Põhikoolis. Kivimäe kooli rahvastepal-

limängijad saavutasid niipoiste kui ka tüdrukute arves-tuses 5. koha.

1. veebruaril toimus KIVI-MÄE KOOLI talvine tervise-ja spordipäev. Seekord otsus-tasime suusatamise asemelhoopis uisud jalga tõmmata jakõik 3.-9.klasside õpilasedsaid uisutada Škoda jäähallis.

Samal päeval toimus koolisaalis ka sõudmisvõistlussõudeergomeetritel ja muudvahvad sportlikud tegevused(hüpitsaga hüppamine).

Klassides sai gomokut män-gida.

Kooli tublimad sõudjad olidneidudest Hanna MarieRaag, Johanna Etverk,Carol Kuuskman ja AneteVanem. Noormeestest OttKristjan Ollisaar, ErinMartin Joasoon, Robin Sil-laots ja Sten Kappet.

4. märtsil toimusid Nõmmekoolinoorte meistrivõistlusedsuusatamises.

2.-3.klasside tüdrukutestesindasid kooli Mari Viilu-kas (5.koht), Carola Otspere(8.koht), Linda Volkov(10.koht).

2.-3.klassi poistest saavutasvõidu ja kuldmedali AngusAarna Ant, Richard Ründ-va saavutas 4. koha, Chris-toffer Reintam 10. koha.

4.-5. klasside tüdrukutestsaavutas Marianne Kivimets6. koha, Agnes Angelstok 13.koha, Ameelia Mirt 15. kohaja Hella Tõnts 16. koha.

4.-5. klasside poistest saa-vutas Siim Viilukas 4. koha,Rasmus Ründva 12.koha,Niklas Sildre 17., Karl Jõgis18. ja Markus Välja 19.koha.

6.-7. klasside tüdrukutestsaavutas Kirke Jõgis 6. koha.

6.-7. klasside poistest võitispronksmedali Leo SanderSaks, Andre Kauk saavutas4. ja Max Sander Laane 7.koha.

8.-9. klasside neidudest saa-vutasid kaksikvõidu Carolkuuskman (1.koht) ja Merili-Mai Kivimets (2. koht).

8.-9. klasside noormeestestsaavutas Gabriel DominicSergo 2. koha, Sten Kappet4. koha ja Allan Angelstok 5.koha.

8. märtsil toimusid Nõmmespordikeskuses Tallinna koo-linoorte meistrivõistlusedsuusatamises.

Põhikoolide tüdrukute 2 kmdistantsil saavutas Merili-Mai Kivimets 12. koha,Carol Kuuskman 13. koha,Anete Vanem 16. koha,Brigitte Carmel Reintam 21.koha ja Johanna Etverk 41.koha.

Kokku osales 87 suusatajat.Põhikoolide poiste 4 km dis-tantsil saavutas AllanAngelstok 26. koha, AndreKauk 35. koha, Sten Kappet37. koha Leo Sander Saks38. koha ja Gabriel DominicSergo 41. koha.

9. märtsil toimusid võist-kondlikud teatesuusatamised.

Põhikoolide tüdrukute 3x2

km distantsil saavutasid Ca-rol, Anete ja Merili-Mai 2.ko-ha ja hõbemedalid!!!!

Kahe päeva kokkuvõttessaavutasid Kivimäe Põhikoolisuusatüdrukud 1. koha ja kari-

ka!!!! Super!!! Poiste teatesuusatamises

saavutasid Allan, Leo Sanderja Sten 8. koha. Kahe päevakokkuvõttes suusapoisid 7.ko-hal Tallinna koolide hulgas.Tublid!!!!

6. aprillil toimusid Tallinnakoolinoorte meistrivõistlusedsõudmises sõudeergomeetritelCONCEPT 2. Kivimäe Põhi-kooli tüdrukute võistkondkoosseisus Hanna MarieRaag, Johanna Etverk,Carol Kuuskman ja AneteVanem saavutasid 2. koha jahõbemedalid.

Super saavutus! Põhikoolide tüdrukute ar-

vestuses osales 37 Tallinnakooli 148 sõudjaga.

5. ja 7. aprillil mängisidNõmme koolide 1.-3.klassideõpilased rahvastepalli Nõm-me Põhikoolis.

Tüdrukute rahvastepalli tur-niiril osales 4 kooli, Kivimäekooli võistkond koosseisusAnnaliisa Lett, KeitlinKotk, Enelis Ojavee, Maar-ja Tarto, Kaisa Urban (kõik3.b klassist), Mia Maria Lei-torp, Paula Tell, Helena

Kivimäe kooli majaleht 15

SPORT

Kõve (2.b klassist) ja Riinu Suursaar(2.a klassist) saavutasid tubli 2. koha jahõbemedalid!

Hästi mängis ka Kivimäe kooli poisterahvastepalli võistkond. Poiste turniirilosales 5. võistkonda.

Võistkond koosseisus Martin Etverk,Remi Mihkelson (3.b klassist), RihardMeesit, Richard Ründva, Martin Mirt,Karl Henrik Liive (3.a klassist), RobinMiguel Ortega, Karl Erik Rooni (2.aklassist), Marcus Rootsi ja OmarNisamedtinov (2.b klassist) saavutastubli 3. koha ja pronksmedalid!

28. aprillil toimusid Nõmme ujulasNõmme koolinoorte ujumisvõistlused.

Eraldi arvestus peeti kolmandate klas-side ja kooli koondiste hulgas.

Kõikide Nõmme koolide kolmandadklassid pidid välja panema oma klassi 10-liikmelise võistkonna.

Kivimäe kooli 3.a klassi võistkonnasujusid Aleksandra Ree, TheodorUudla, Freia Nirk, Richard Ründva,Mari Viilukas, Kelly Rodi, MartinMirt, Rihard Meesit, Rasmus Poks jaKennert Jõgis.

10x25m teateujumises saavutati3.koht! Väga tublid!

Tublid olid ka 3.b klassi ujujad KarlKreevs, Mauri Maipuu, KaroliinaBachmann, Annaliisa Lett, Romet Sõ-mer, Tõnis Karl Kivivare, RebeccaMia Põldmaa, Kaisa Urban, RemiMihkelson ja Roger Ruhno, kes saavu-tasid 4. koha.

4.-9. klasside arvestuses võistlesid vä-ga edukalt Kivimäe kooli ujujad CarolKuuskman (8.a klass), Enrico Ranna-mägi (9.klass), Liis Soon (7.a klass),Braien Vaiksaar (8.a klass), KirkeJõgis (7.a klass), Erm Robert Hirvesoo(6.b klass), Merili-Mai Kivimets (8.aklass), Karl Jõgis (5.a klass), HannaMarie Raag (8.a klass) ja Sten-Erik Er-vin (6.a klass), kes võitsid karika ja kuld-medalid!

Tänan veelkord kõiki tublisid Kivimäekooli spordilapsi ilusate võistluste eest.Palju õnne medalivõitjatele!

Soovin Kivimäe kooli õpilastele sport-likku ja päikselist suve!

MAARIKA LAIVTeie õpetaja

Kivimäe kooli majaleht16

SAAVUTUSED

Majaleht ilmub ennekooliaasta lõppu – see-ga tuleb alustada eel-mises kajastamata jää-nust ...

JUUNI3. juunil tunnustas Tallinna

Keskraamatukogu Tornideväljakul lugemisprogrammi“Loeme valmis “Oma raama-tu”” võitjaid.

Programm oli koolide hul-gas väga populaarne. Osales82 klassi ja läbi loeti 11 280raamatut.

Pealinna tublimate hulgasoli ka Kivimäe kool.

Nõmme linnaosa parimaksosutus 5.a klass, kes õpetajaMari Teinemaa eestvedamiselsai kokku 200-leheküljeliseraamatu.

Kolmas koht kuulus õpTriin Leeveri 2.b klassile.Veel osalesid 1.a, 1.b, 2.a, 5.b,6.a, 6.b, 7.a, 7.b, 8. ja 9. klass.

Pääsküla raamatukogu an-dis välja ka kaks eriauhinda jamõlemad meie õpilastele.

Kaisa Urban (2.b) valmis-tas programmi jooksul kõigerohkem “Oma raamatu” lehtija Grete Maine (5.b) seisisüksinda oma klassi au eest.

AUGUSTMeie kooli klassi- ja käsi-

tööõpetaja Reet Markus osa-les augusti lõpus Haapsalu IVPitsipäeva kudumisvõistlustelja naases neljanda kohaga.Kiiduväärt tulemus 27 osalejahulgas.

SEPTEMBERAjakirjas Hea Laps ilmus 9.

klassi noormehe JoosepSpirka jutuke “Mõte”.

Lugu sai þürii eriauhinnaeelviimasel Sten Roosi mui-nasjutuvõistlusel.

Eesti Loodusmuuseumi näi-tus “Öised tiivulised” tutvus-tas ööliblikate ja kakkude sa-lapärast maailma ja selle raa-mes kutsuti 4.-12. klassideõpilasi joonistama Eestis pe-sitsevaid ja siin eksikülalisenakohatavaid kakke.

Konkursile saabus 650 töödja parimad seati üles muuseu-mi trepigaleriis toimunud näi-tusele.

Välja valiti ka õpetaja MaieMetsari kahe õpilase, Triinu-Gerda Kruusalu (6.a) ja Ro-bin Sillaotsa (8.b) tööd.

OKTOOBEREesti Lastekirjanduse Kes-

kus ja Tallinna Õpetajate Ma-ja algõpetuse ainesektsioonkorraldasid pealinna koolide4. klassi õpilastele võistulu-gemise.

Möödunud aasta oli muusi-ka-aasta ning 22. ettelugemi-se päeva teemaks oli “Muusi-ka lasteraamatutes”.

Kivimäe kooli esindas Ras-mus Mansberg 4.a klassist.Õpetaja R.Markuse õpilanesai kiita ilmeka esituse eest.

Esimese õppeveerandi vii-masel nädalal käidi koolikaas-lastele ette lugemas.

Eks ikka selleks, et tuletadameelde, kui tore on ise ette lu-geda ja kui huvitav teiste esi-tust kuulata.

Õppetöösse töid elevust jailmekust Kreete Jaaksaar(2.a); Paula Tell (2.b);Carola Otspere (3.a); KaisaUrban (3.b); Mona MariaPehme, Carolina Tammsaarja Rasmus Mansberg (4.a);Marin Nurmik ja EdytaIngrida Trubetsky (4.b); No-ra Õispuu ja Ameelia Mirt(5.a); Marcus RomeoRomeikis ja Markus Välja(5.b); Merilin Pertmann jaKettreen Vinkel (6.a);Anette Bucht ja MarleenJuhanson (6.b); Stella LiisOtspere (7.a); Helena Hein-loo ja Carol Kuuskman(8.a); Katrina Oll ja AneteMets (8.b); Johanna Etverk,Maris Mürk, Hanne Tõntsja Anette Vanem (9.kl).

Vene keele õpetaja KajaVaikla poolt korraldatud aine-

võistlus selgitas välja tubli-mad kuuendate ja seitsmenda-te klasside võõrkeeleoskajad.

6.a klassis kogusid rohkempunkte Anna Elisabeth Ben-no, Kettreen Vinkel jaMerilin Pertmann.

Paralleelklassis Grete Mai-ne, Marleen Juhanson jaEmilia Koger.

Aasta vanemate hulgas olidtublimad Richard Puusaag,Stella Liis Otspere ja MihkelToomsalu (7.a). 7.b klassi pa-rimateks vene keele oskaja-teks osutusid Grete Mellikovja Saamo Kurvits.

NOVEMBERJust Film on Tallinna Pime-

date Ööde filmifestivali laste-ja noortefilmide alafestival.

Sel aastal kuulus NoorteKriitikute Klubisse ka JoosepSpirka, kelle ülesandeks olivaadata kõiki filme ning jaga-da oma mõtteid publikugaJust Lehe ning Just Filmi vee-bilehe kaudu.

23. novembril toimus Meri-välja koolis loogikaülesannetelahendamise võistlus.

Võistkonnad olid kolme-liikmelised ja iga võistleja la-hendas oma ülesandeid: ükssudokut, teine kakurot ja kol-mas loogikaülesannet “Lihtnenagu ABC”.

Meie kooli esindasid Ras-mus Ründva (4.a), Siim Vii-lukas (5.b) ja Grete Maine(6.b).

DETSEMBERAjakirja Hea Laps jõulukuu

numbris ilmus 8.a klassi õpi-lase Helena KatrinaHaltuneni kirjatükk “Tuttavjõuluvana”.

Seegi jutuke osales eelmiselSteni muinasjutuvõistlusel.

7.-11.detsembril toimusreaalainete nädal. Teisipäevkuulus loodusainetele.

Õpetaja Annika Puki eest-vedamisel lahendati ristsõnaja kõigi õigesti vastanute va-hel loositi välja ka auhind.

5.a, 5.b ja 8.a seadsid ülesinformatiivsed loodusteemali-sed plakatid.

Matemaatikaõpetajad Urve

Ainevõistlused, olümpiaadid ja saavutused 2015/16. õppeaastal

Joonistuse autor on AvelyHeinloo, 7.a klass.

Kivimäe kooli majaleht 17

SAAVUTUSED

Soolepp ja Gaily Vaikma si-sustasid kolmapäeva.

Oma õla panid alla ka noo-rima kooliastme klassiõpeta-jad.

Peastarvutamises tulid klas-side meistriteks: KettreenVinkel (6.a), Grete Maine(6.b), Stella Liis Otspere(7.a), Markus Vrager (7.b),Allan Angelstok, Merili-MaiKivimets ja Rene Mägi (kõik8.a), Anete Nataly Wagner(8.b) ja Thomas Kotk (9.kl).

Päevaülesannete nuputami-ses paistsid silma lõpuklassineiud Maris Mürk ja HanneTõnts, aasta nooremate hul-gas Brigitte Carmel Rein-tam ja Carol Kuuskman ja6.b klassist Grete Maine.

Kaheksandad klassid “kau-nistasid” numbritega tamme-lehti ja õiged vastused kirjuta-sid Draven Ojamets, JanRobert Janson, RetenKlooster, Kirsika-MirellKütt (kõik 8.b); Hanna Ma-rie Raag, Elisa Rajas (8.a).

Elevust pakkus tikkude üm-bertõstmise teel ülesannete la-hendamine.

Osavamad olid 6.a õpilasedKettreen Vinkel, MerilinPertmann ja Alan Langer.

Kahtlemata oli tähtsaimvõistlus matemaatikaolüm-piaad.

Seitsmendate klasside ar-vestuses oli parim Liis Soon,aasta vanemate hulgas JoonasKaal ja lõpuklassi arvestuses

Thomas Kotk. Oma panuse andis ka õpeta-

ja Lehti Rauk, kelle õpilasedlahendasid inglise keeles ma-temaatilisi ristsõnu.

Võistlus oli tasavägine jalõpuks sai määravaks lahen-damiskiirus.

4.a tublim oli Mona MariaPehme; 6.a klassist PirjelinPiirsalu ja paralleelklassistGrete Maine.

1.-5.klassi õpilased pälvisidpalju kiidusõnu seinalehtedeeest.

Ühistööna valmisid kunsti-liselt kaunid ja sisult informa-tiivsed plakatid.

Vanemate kooliõdede ja-vendade omadest paistis sil-ma 6.b klassi õpilaste kätetöö.

Teadmisi ja elevust pakkuvnädal oli. Suur tänu korralda-jatele!

JAANUARAjakirjas Hea Laps ilmus

6.b klassi osava sõnameistriRhea Rosette Tüüri lõbustänapäeva muinasjutt “Mati jaKati”.

Samas numbris ilmusid ka2.a klassi õpilase MiikaelMellikovi värsiread külme-matest aegadest.

Ajaloo-olümpiaadi kooli-voor toimus üheaegselt kõigisTallinna koolides 19. jaanua-ril ja selle küsimused hõlma-sid vastava klassi õppekirjan-dust.

Osales hulk õpetaja MargusPillau õpilasi: kuuendatestklassidest Anna ElisabethBenno ja Grete Maine; seits-mendatest klassidest sai pari-ma tulemuse kirja SanderAdmann Stella Liis Otspere,Richard Puusaagi ja TristanTormi Truumetsa ees.

Aasta vanematest panidoma teadmised proovile Hele-na Katrina Haltunen (kes kavõitis), Leonard Lehtla,Anete Metsa, Katrina Olli jaBraien Vaiksaare ees.

Lõpuklassist oli osalejaidviis: Peeter Tarvas, HanneTõnts, Hermann Armulik,Laurell Lumi ja AndresAlexander Jürgenson.

Suurima punktisumma ko-gus Peeter.

Emakeeleolümpiaadi “Ni-med minevikus ja tänapäeval”Tallinna piirkonnavoorus osa-lejad valis iga kool ise ja seetoimus 29. jaanuaril JakobWestholmi Gümnaasiumis.

Kivimäe kooli esindasidkaks õpetaja Liivi Sagara õpi-last: Anete Mets ja HelenaHeinloo.

VEEBRUAR17. veebruaril toimus Lille-

küla Gümnaasiumis mate-maatikavõistlus “Nuputa”.

5.-6.klasside neljaliikmeli-sel võistkonnal (õp M.Metsar,M.Sepp ja G.Vaikma) tuli la-hendada ristsõna, valikvastus-

tega ülesandeid, EI-JAH üles-andeid, loovus- ja peastarvu-tamisülesandeid.

Meie kooli esindasid Hele-na-Erika Jõgi (5.a), SiimViilukas (5.b), Kettreen Vin-kel (6.a) ja Grete Maine(6.b).

Võistlus oli pingeline ja pa-remusjärjestuse väljaselgita-mine nõudis lisaküsimustelevastamist.

Seda enam teeb rõõmu, etpealinna 35 kooli hulgas saa-vutati suurepärane neljaskoht.

25.veebruaril toimusid koo-li aulas Eesti Vabariigi aasta-päevale pühendatud viktorii-nid.

Igast klassist astus võistlus-tulle kaks võistkonda. Ürituseläbiviimine lasus õpilasoma-valitsuse tublide tüdrukuteõlul.

1.-2. klasside arvestuses oliparim 2.a teine võistkond, ku-hu kuulusid Mia-Ly Lääne-saar, Riinu Suursaar, Kät-riin Poogen ja Grete Laas-nurm.

Teine koht kuulus 1.a klassiteisele võistkonnale ja kolmaskoht sama klassi esimeselevõistkonnale.

3.-4.klasside arvestuses ko-gus kõige rohkem punkte 4.bklassi esimene võistkondkoosseisus: Marin Nurmik,Elisabeth Jentson, RichardKruusalu ja Andreas Oja-vee. Järgnesid 4.a teine ja 3.aesimene võistkond.

Kõige vanemas vanuserüh-mas (5.-9. klass) oli osalejaid18.

Esikoht läks jagamisele 8.aesimese (Merilin Ilustrumm,Helena Katrina Haltunen,Ranno Põhjakas, StenKappet) ja 9.klassi teisevõistkonna (Hanne Tõnts,Maris Mürk, Laurell Lumi,Helene Riive) vahel.

Kolmas koht kuulus 5.b esi-mesele võistkonnale.

Õpioskuste võistluse kooli-voor viiendate klasside 5-liik-melistele võistkondadele toi-mus kuu keskel.

Ülelinnalisele toimkonnaleesitati parim töö, mille panidkokku Helena-Erika Jõgi,Nora Õispuu, Hella Tõnts,Anni Ehrenpreis, Siim Vii-lukas ja Markus Välja.

Koondvõistkond sai kutseosalemiseks piirkonnavoorus.

AS Kuusakoski korraldaskolmandat aastat keskkonna-kampaaniat “Küünlaümbristejaht”.

Paremal Joosep Spirka.

Kivimäe kooli majaleht18

SAAVUTUSED

Viimane hooaeg oli eritiedukas – osales üle 12 000lapse ning kokku koguti üle3,9 miljoni küünlaümbrise.

Kampaania eesmärgiks olisuurendada laste keskkonna-teadlikkust ning vähendadaloodusesse sattuva alumiiniu-mi hulka.

Eestimaa loodus on puhtamka tänu meie kooli 1.a ja 3.btublidele õpilastele.

MÄRTS4. märtsil toimus Nõmme

Põhikoolis vabariiklik mate-maatikaülesannete lahenda-mise võistlus 5.-6.klassideõpilastele.

Iga kool võis saata võistlus-tele kaks osalejat mõlemastklassist.

Kivimäe kooli eest olid väl-jas Helena-Erika Jõgi, SiimViilukas, Merilin Pertmannja Grete Maine.

Parima tulemuse sai kirjaGrete, kes jagas 58 osalejahulgas 7.-8. kohta.

“Heas Lapses” ilmus 6.aklassi õpilase Triinu-LiisKaiva jutt “Roosake ja tam-metõru”.

Lugu pälvis ergutusauhinnamullusel Steni muinasjutu-võistlusel. Samas võib leidaka Miikael Mellikovi luuletu-se “Talvised muudatused”.

Emakeelepäeva tähistamine

algas ilukirjavõistlusega. Traditsioonilisel õpetaja

Ruth Nilgo poolt korraldatudüritusel osales igast klassistüks tüdruk ja poiss.

1.-2.klasside arvestuses olidilusamad käekirjad Nora Sa-longil (2.a) ja Kairon Hain-salul (2.b).

3.-4.klasside õpilaste hulgastegid kaunimad kirjatöödCarola Otspere (3.a) ja Ric-hard Kruusalu (4.b).

14.märtsil esitasid 1.-4.klassi hakkajad etlejad HeljoMänni ja Julius Oro sulest il-munud luuletusi.

Esinemisrõõmu nautisidEmilia Jallai, Kertu Stammja Markus Paas (1.a);Katariina Ree ja KennethUrban (1.b); Kreete Jaak-saar ja Karl-Eerik Rooni(2.a); Helena Kõve ja AhtiReitel (2.b); Aleksandra Reeja Karl Henrik Liive (3.a);Rebecca Mia Põldmaa jaKarl Kreevs (3.b); KarolinaKaldoja ja Mona MariaPehme (4.a); Kaidi Allikas jaElisabeth Jentson (4.b).

Kiidusõnad kuuluvad ka 6.bklassi õpilastele Rhea Roset-te Tüürile ja Kaspar Pada-rile, kes armastatud luuletaja-test sisukad ettekanded koos-tasid ning hiljem þüriiliikme-tena sõna sekka ütlesid.

Nädal jätkus traditsiooniliselõpuklassi etteastega.

Õp M.Teinemaa eestveda-misel sai lavaküpseks luule-põimik Eesti autorite loomin-gust.

Tähtpäevalistele riimidelelisasid mõnusat alatooni mee-leolukad slaidid.

Kooli aulas toimus kohtu-mine kirjanik Peeter Sauteri-ga.

Kindlasti on tema loomingtuttav nii pedagoogidele kuika kirjandushuvilistele tüdru-kutele-poistele.

Emakeelepäeva tähistaminemeenutas kogu kooliperele, etkeele püsimajäämine sõltubeesti keele kõnelejaist endist –seega meist kõigist.

Tallinna koolide eesti keeleõpetajad korraldasid 5.-6.klassidele kirjakirjutamisevõistluse.

Paberile tuli panna kiri ko-dustele seitsme maa ja meretagant. Oodati autori mõtteidja tundeid maast, kuhu reisi-siht viis.

Kooli tublimad sulemeistridolid: Kadriliis Jaaksaar jaHella Tõnts (mõlemad 5.a);Kevin-Markus Sauemägi(5.b), Merilin Pertmann(6.a) ja Leo Sander Saks(6.b).

Märtsi keskel kutsus TartuÜlikooli Teaduskool ja EestiMatemaatika Selts õpilasiosalema võistlusmängus“Känguru”.

See on maailma populaar-seim võistlus, mille eesmär-giks on mänguliste ülesannetekaudu populariseerida mate-maatikat.

Sel aastal laekus korraldaja-tele tagasi 21912 vastuseleh-te 405 koolist.

Osalejaid tuli juurde 1100ringis – igasse vanuserühma.

Ka koolide arv suurenes 13võrra.

Võisteldi kuues vanuserüh-mas 1.-12. klassini.

Pre-ekoliere (1.-2. klass) olivõistlustules 5391. Meie pari-mad olid Helena Aus 233. jaKarl-Erik Rooni 359. koha-ga.

Kõige arvukamalt oli osa-võtjaid ekolieride (3.-4. klass)hulgas – 5510.

Ka sel aastal “tegid ilma”vennad Rasmus ja RichardRündvad, kes jagasid suure-pärast 20. kohta. KauriKappet oli 463.

Benjamine (5.-6. klass) osa-les 4337. Kiidusõnad kuulu-vad selgi aastal Grete Maine-le, kes saavutas märkimis-väärse 91. koha. KettreenVinkel oli 570.

Kadette (7.-8.klass) võistleskokku 3313. Anete NatalyWagner oli meie parimana368. kohal ja MarkusVrager 796.

Kõige vähem võistles juu-nioreid. 2327 osaleja hulgasolid ka lõpuklassi noormehedHermann Armulik 204. jaThomas Kotk 263. kohaga.

Tänusõnad ka tublideleõpetajatele!

Nõmmelaste loodusturniiriesimesel ja teisel etapil osale-sid õpetaja Maarika Ranna-mägi õpilased Merili-MaiKivimets (8.a), Maris Mürkja Hanne Tõnts lõpuklassist.

APRILLKooliaasta alguses kuuluta-

sid Ann ja Ants Roos välja ju-ba kahekümne neljanda Stenimuinasjutuvõistluse.

Ühekordselt kavandatud et-tevõtmine on aastatega haka-nud oma elu elama ja paisu-nud oodatust suuremaks.

Selle eesmärk on õhutadalapsi end oma emakeeles loo-valt ja leidlikult väljendama,arendada nende kirjalikkueneseväljendusoskust ningväärtustada noorte kirjutamis-huviliste tegevust.

Pole siis imestada, et mui-nasjutuhuvilised lapsed selaastal koguni 451 kirjatükki

Joonistuse autor on Marianne Kivimets, 5.a klass.

Kivimäe kooli majaleht 19

SAAVUTUSED

valmis kirjutasid ja võistlemasaatsid.

Seepärast oli tänavu ka au-hinnasaajaid rekordarv – 49.

Tublimad kirjalapsed kutsu-ti 2. aprillil, laste-raamatupäe-val Tallinna raekotta.

Otse loomulikult oli ka Ki-vimäe kool esindatud – RheaRosette Tüür ja JoosepSpirka on paremate sule-meistrite hulka ennegi kuulu-nud.

Rhea töö “Tige ninasarvik”pälvis eriauhinna ja Joosep saikaela võidumedali.

Võistluse korraldajad olidmeeldivalt üllatunud lasteerksa sotsiaalse närvi üle – lu-gude hulgas oli nii pagulaste-maatikat kui ka seagripist pa-jatavaid töid.

Joosepi esimese koha pälvi-nud “Kutsumata külalised” onmitmekihiline mõistujuttsurikaatidest, kes oma koduslõvide ja ninasarvikute sõjatallermaale jäävad.

Nad rändavad Põhjamaalopsakasse okasmetsa, leiavadsobiva lagendiku, kus end sis-se seada, ja põhjustavad selle-ga põliselanikes omavahelisivaidlusi, vaenu ja vägivalda.

Muinasjutt ei räägi niivõrdmitte pagulastest, kuivõrdnende ümber puhkenud eri-meelsustest.

Peagi saavad huvilised hu-moorikaid, rikka sõnavara jalennuka fantaasiaga võistlus-töid lugeda, sest kõik muinas-jutuvõistlusel tähelepanu päl-vinud tööd trükitakse ära aja-kirjas Hea Laps.

Pealinna koolide tehnoloo-giaõpetuse ainevõistlus toi-mus 14. aprillil Arte Gümnaa-siumis. Kivimäe kooli võist-konda kuulusid 8.a klassinoormehed Ranno Põhjakasja Ander Erik.

Võistlus koosnes teoreetili-sest ja praktilisest osast. Õpe-taja Ben Kõrgemäe hoolealus-tele kuulus 17 osaleja hulgaskümnes koht.

Aprillikuu ajakirjas HeaLaps ilmus 6.b klassi õpilaseMarleen Juhansoni jutuke“Tarretiselinn”.

Lugemisvõistlus “Ladus lu-geja 2016” 1.klassi õpilasteletoimus Südalinna Kooli aulas.

Lugemistekstid olid kõigileosalejatele ühesugused. Julgeesinemise kodukooli eest te-gid Lenna Luide (1.b) ja

Markus Paas (1.a).Kuu lõpus toimus Jakob

Westholmi Gümnaasiumisnuputamisvõistlus “Rosin”(RõõmusOsavSõbralikInnukasNuputaja).

Osalesid 3.-4. klasside nel-jaliikmelised koondvõistkon-nad. Lahendada tuli peast-arvutamis-, praktilisi, loovus-ja loogikaülesanded.

Kivimäe kooli eest seisidRichard Ründva, RebeccaMia Põldmaa, RasmusRündva ja Mona MariaPehme.

Südalinna Kool tegi algustmatemaatilisi oskusi arendavamängu “Mathabe” Tallinna jaHarjumaa meistrivõistlusekorraldamisega põhikooliast-mele.

See on Scrabble`i laadnemäng, mis põhineb matemaa-tiliste tehete koostamisel jaarvutamisel.

“Mathabe” juunior mänguson teheteks vaid liitmine ja la-hutamine, tavalises mänguson lisaks ka korrutamine ja ja-gamine.

Esimesel võistlusel 4.-6.klasside õpilastele osales kuuskooli 24 võistlejaga.

Turniiri põhimõttel toimu-nud mängus esindasid meiekooli Siim Viilukas ja GreteMaine.

Meile lõppes esimene jõu-katsumine väga edukalt. Siimnaases koju võidukarikaga.

Mate Talgutel, üleriigiliselmatemaatikavõistlusel alg-

kooliõpilastele, mis kestisveebruarist aprillini, osalesid2.a ja 3.a.

Kings on rahvusvahelinefirma kontoritega Eestis,Gruusias, Leedus ja Poolas.

Firma organiseerib õpilaste-le võistlusi, et suurendadamotivatsiooni õppimise vastuja julgustada edukaid osale-jaid.

Nende arv suureneb aastastaastasse ja on kasvanud jubaüle 300 000.

Olümpiaadid on mõeldudkõikidele õpilastele 2.-9. klas-sini, kes soovivad oma tead-misi matemaatikas või inglisekeeles proovile panna.

Seda tegid sel õppeaastalMihkel Erik Liis (4.a) jaKarmen Jaansoo (6.a).

Eelmisel õppeaastal tegidTallinna koolid lasteaedadeleteatrikomplektid.

Tagasiside oli igati posi-tiivne ning koostöö jätkus.

Seekord tegid koolid laste-aedadele matemaatikakohv-rid, mis sisaldasid puidust ar-vurongi, erineva suurusegageomeetrilisi kujundeid, teks-tiilist ruumilisi numbreid jatehtemärke.

Meie kooli osalust juhtisidõpetajad R.Markus ja B.Kõr-gemäe.

Poisid lihvisid, värvisid japanid kokku puust detailid.8.a klassi tüdrukud HelenaKatrina Haltunen ja BrigitteCarmel Reintam tegid teks-tiilist numbrid ning kujunda-

sid need tegelasteks. Õpilased said edukalt ra-

kendada ka oma fantaasiat.On ju silmade, kõrvade, saba-de ja nägude lisamine lõbustöö.

Suur tänu kõigile õpi- javõistlushimulistele õpilastelening nende tublidele õpetaja-tele, kes ei pidanud paljuksteadmiste jõuproovidel osale-da, oma kooli eest võistelda jasuurepäraste tulemusteni jõu-da!

LEHTI RAUKÕppealajuhataja

Joonistuse autor on MarieMaarand, 5.a klass.

Joonistuse autor on HelenaAus, 2.a klass.

Kivimäe kooli majaleht20

Kooli aadress: Leegi 14, Tallinn 10914e-post: kivimae@kivimae.ee

kodulehekülg: www.kivimae.ee

Direktor Maie Sepp tel 6724 616

Direktori asetäitja õppealal Lehti Rauk tel 6724 615

Sekretär Annika Pukk tel 6724 615

Infojuht Kalle Kebbinau tel 6724 615

Logopeed Ruth Nilgo tel 6724 619

Raamatukoguhoidja Loreen Ojapõld tel 6724 619

IT tugiisik Jaan Iva tel 6724 615

Majandusjuhataja Maarika Laiv tel 6724 615

Koolitädi Silva Klaamas tel 6724 615

Õpetajate tuba:

Keskaste tel 672 4615 Söökla

Algaste tel 672 4619 tel 672 4618

Klassijuhatajad, aineõpetajad ja ringijuhidAnne Ermast muusikaõpetus, muusikaringid ja

laulukoorid

Hasso Hirvesoo füüsika

Laila Illak 1.b klass, klassiõpetaja, inimeseõpetus

Kärt Jõudvald 2.a klass, klassiõpetaja, inglise keel

Liia Kanemägi draamaring

Piret Karus 9. klass, kehaline kasvatus

Ben Kõrgemäe töö- ja tehnoloogiaõpetus

Anneli Laaspere 3.a klass, klassiõpetaja,

kehaline kasvatus

Maarika Laiv 8.a klass, kehaline kasvatus,

majandusjuhataja

Triin Leever klassiõpetaja, matemaatika

(lapsehoolduspuhkusel)

Reet Markus 4.a klass, klassiõpetaja, käsitöö

ja kodundus

Maie Metsar 5.a klass, klassiõpetaja, kunstiõpetus

Ly Mälk 5.b klass, huvijuht

Rivo Määr 4.b klass, klassiõpetaja, inglise keel

Ruth Nilgo 6.b klass, eesti keel, logopeed

Loreen Ojapõld raamatukoguhoidja

Monika Pahla 3.b klass, klassiõpetaja

Margus Pillau 7.b klass, ajalugu, ühiskonnaõpetus

Tõnu Pomerants rahvatantsuring, poksiring

Annika Pukk 8.b klass, loodusõpetus

Liis Randma 2.b klass, klassiõpetaja

Maarika Rannamägi 9. klass, bioloogia, geograafia,

keemia, loodusõpetus

Lehti Rauk õppealajuhataja, inglise keel

Liivi Sagara 8.b klass, eesti keel, kirjandus

Marja-Liisa Saulep 5.b klass, inglise keel

Maie Sepp direktor, matemaatika

Mirjam Sepp 1.a klass, klassiõpetaja

Urve Soolepp matemaatika

Ants Soosõrv mõttemängude ring

Mari Teinemaa 6.a klass, eesti keel, kirjandus

Jaak Tungel judoring

Kaja Vaikla 7.a klass, vene keel

Gaily Vaikma matemaatika

Karin Veiler inimeseõpetus, sotsiaalpedagoog

(lapsehoolduspuhkusel)

Lõpuklass 2015/2016 õppeaastal

RINGID

1. Herman Armulik

2. Danel Daljajev

3. Johanna Etverk

4. Oskar Glass

5. Erin-Martin

Joasoon

6. Kristo Aivar

Juhkental

7. Andres Alexander

Jürgenson

8. Mihkel Kolk

9. Thomas Kotk

10. Saskia Kuusk

11. Henri Laats

12. Laurell Lumi

13. Renet Merisalu

14. Maris Mürk

15. Tormi Palmiste

16. Harly Peegel

17. Carl Eric Pehme

18. Kaisa-Triin Poks

19. Naatan

Pootsmaa

20. Enrico Richard

Rannamägi

21. Helene Riive

22. Romet Rünne

23. Henri-Robert

Saliste

24. Joosep Spirka

25. Peeter Tarvas

26. Mark Tkatšuk

27. Hanne Tõnts

28. Anette Vanem

KKllaassssiijjuuhhaattaajjaadd MMaaaarriikkaa RRaannnnaammääggii,, PPiirreett KKaarruuss

9. klass

mudilaskoor…………………….… 1.-5. klass

poistekoor……………………...… 1.-5. klass

instrumendiring………………..… 3.-5. klass

ansambel………………..……..… 6.-9. klass

rahvatants……………….……..… 1.-6. klass

poksiring………………………..… 1.-6. klass

judo……………………………..… 1.-6. klass

mõttemängud……………..…..… 1.-9. klass

draamaring……………………..… 1.-5. klass

teadusring……………………..… 3.-4. klass