Upload
lou
View
80
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Marjut Ojanen Kõneterapeut, filosoofia magister Meditsiiniõde, psühhiaatriaravi. STUDENT WITH SPECIAL NEEDS - training Koolitus ERILINE Õ PPIJA II Jyväskylä Ülikooli täienduskoolituskeskus Tallinn 27.05.2009. Laste kõnepuuded. Lapse kommunikatsiooniraskuste põhjuseks võib olla nt. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
STUDENT WITH SPECIAL NEEDS - training
Koolitus ERILINE ÕPPIJA II Jyväskylä Ülikooli
täienduskoolituskeskusTallinn 27.05.2009
Marjut OjanenKõneterapeut, filosoofia
magister Meditsiiniõde,
psühhiaatriaravi
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Laste kõnepuuded
• Lapse kommunikatsiooniraskuste põhjuseks võib olla nt. – Keele arengu häire ehk düsfaasia– Kõne ja keele arengu hilinemine– Arengupuue– Tserebraalparalüüs– Autism / Aspergeri sündroom– Kogelemine/puterdamine
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue Spesific Language Disorder
(Düsfaasia)
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue• ”keele arengu häire on neurobioloogiline häire,
mille puhul laps ei omanda keelt ootuspäraselt, kuigi tema areng on muus osas normaalne”(Marttinen, Ahonen, Aho & Siiskonen, 2001)
• Rahvusvahelises ulatuses varieerub esinemissagedus vahemikus 0.5-7.4%
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue
• Üldmõiste raskete keele ja kõne arengu häiretele– Sümptomaatika ja raskusaste on individuaalselt
erinevad– Raskusi võib esineda kõne tootmisel ja
mõistmisel (ainult kõne tootmises)– Raskusi ka lugema ja kirjutama õppimises,
arvutamises, raha kasutuses, ajakasutuses, erineva raskusastmega õpiraskused
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõneterapeudi uuring
• Põhineb tähelepanekutel, mängul, vestlusel lapsega ja vanema küsitlemisel ning standardiseeritud testidel– Reynelli kõne mõistmise test– Sõnavaratest, nt. Bo Ege– Mõistete test, nt. Boehm
Erinevus keelelise ja mittekeelelise toimetuleku vahelTestid moodustavad uuringu baasi viitavad ainult osale lapse keelelistest oskustest
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõneterapeudi uuring• Keele erinevad tasandid
– foneetiline (häälikute füüsikalised ja artikulatoorsed omadused)
– fonoloogiline (keele häälikute süsteemi kuuluv)– leksikaalne (sõnavaraline)– semantiline (tähendusõpetuslik)– morfoloogiline (vormiõpetuslik)– süntaktiline (lauseõpetuslik)– pragmaatiline (keele kasutamist käsitlev)
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele arengu hilinemine
• Keele arenguetapid on normaalsed, kuid arenevad tavapärasest aeglasemalt
• Keele areng on tervikuna hilinenud• Oletatakse, et laps saavutab normaalse keele
arengutaseme• Põhjused: keskkonnategurid, pärilikkus (aju
väljakujunemine), mitmekeelsus, korduvad kõrvapõletikud, tserebraalparalüüs
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue• Kõne ja keele areng kulgeb viivitustega ja
normaalselt lapsest erineval viisil• Prognoos ei ole nii hea, sümptomid on püsivamad• Iseloomulikud omadused: nimetamisraskused,
grammatilised erinevused, sõnakujude oluline muutumine, erandlik keelekasutus (pragmaatilised probleemid)
• Keele kasutamise osade oskuste peetunud areng”out of order”
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused• Samaealistega võrdlemisel ilmnevad piirangud
kõikides keelevaldkondades• Keele arengu erijooned ”out of order”• Kõne ja keele areng algab hiljem• Esimesed sõnad hilja / normaalselt, aga sõnavara
ei suurene, areng taandub• Sõnadest lausete moodustamine hilinemisega• Piiratud sõnavara ja mõistete puudulik haldamine
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Perseveratsioon ehk silpide ja häälikute tarbetu kordamine
• Düspraksia• Artikulatsioonivead
• Rohkem vigu ja need kestavad kauem,• Samuti rohkem ebatüüpilistes häälikutes
• Sõnade häälikulised eripärad• Sõnakujud moonduvad• Sõnade puuduvad / üleliigsed häälikud
• (valmis= maamis )
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Raskused sõnade leidmisel – kõnes on pikki pause / asendusväljendeid
• Spontaanne eneseväljendamine ja jutustamine on rasked• Grammatika tundub olevat SLI-laste suurim probleem• Sõnade käänamine ja pööramine, lausete moodustamine
– Uuritud juba 1964 Menyuk– Üksikute sõnade üleüldistamine, sõnajärjestuse tähenduste nõrkus
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Ka nõrk keeleline teadlikkus• Keeleline otsustusraskus ja keeleline aeglus
• Raskused vastastikmõjus, vestlustes (pragmaatika)– Rohkesõnaline, laialivalguv jutustamine, teemas
püsimine raskendatud, vestluspartneri arvestamine puudulik
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Õpiraskused• Sageli raskusi ka lugemisel ja kirjutamisel• Fonoloogilise teadlikkuse, keelelise mälu ja
sõnade leidmise raskused on düsleksia probleemi riskifaktorid (Torgesen, Wagner & Rashotte, 1994)– Mehhaaniline lugemisoskus / loetu mõistmine– õigekii– Raskusi ka võõrkeelte õppimisel– Matemaatilised raskused
• Eriti keelelist protsessikulgu eeldatavates ülesannetes• Kellaajad, ajakavad, raha kasutamine
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused• Mõnedes valdkondades võivad oskused olla vastavuses /
ligilähedased ja teistes valdkondades võivad raskused olla suuremad
Oluline profiilivahe; ebaühtlus ja varieerumine keele omadustes
ND –lastel on keele arengu profiil ühtlasem SLI –lapsed samal tasemel nagu MLU (mean length
utterance), kuid erinevused üksikutes keele omadustes(nt. inglise keele mitmus ja ainsuse 3. isik)
ühed keele omadused arenevad kiiremini ja teised jäävad MLU-alusel võrdluses kasutatud lastest maha
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Keeleline mõistmine• Mõistmise raskused on väga tavalised• Väljenduvad eriti pikemate juhiste puhul
– Tõlgendamine lausekontekstis on raske– Võrdlevate väljendite mõistmine on raske
• Lapsed enamasti mõistavad rohkem kui toodavad ise
• Aeglane vastamine tundub seostuvat ka mõistmise raskustega
• Sageli võib vanematel / laste lähedastel olla eriarvamus (seda tuleb põhjendada!)
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Pragmaatilised raskused
• Uuritud juba 20 aastatSotsiaalsed raskused, tõrjutus, madalam
sotsioökonoomiline tase, ka agressiivsus ja tagasitõmbumine
Suhetes eakaaslastega ja täiskasvanutega vähem vaheldumisi suhtlemist, kontakti võtmist, algatuste tegemist, vestluse arendamist
Ei märka teiste tehtud algatusi
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Pragmaatilised raskused
Vestluse teemas püsimine on raske (teemad vahelduvad kiiresti)
vestluse sobitamine kuulajaga on nõrgem kui ND-lapsel
kaudsed küsimused jäävad sagedamini tähelepanuta
keeleline probleemilahendus tekitab raskusi
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Pragmaatilised raskused
Lühemad väljendused, rohkem ühesõnalisi väljendusi
Tootlikkus kahaneb eeskätt grupis (nt. klassiruumis on rohkem kontaktis täiskasvanutega)
Kohesiooni, sidususe loomine jutustusest on raske
SLI –laste keelelisi oskusi kiputakse eeskätt pragmaatiliste raskuste puhul üle hindama
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kaasnevad häired• Visuaalse ettekujutamise raskused• Motoorne kohmakus (apraksia)• Keha tunnetuses ja kompamismeeles probleeme• Keskendumisraskused• Ülielavus / ettevaatlikkus• Tegevuse alustamise raskused• Raskus taluda üleminekusituatsioone ja uusi asju• Enesehinnangu probleemid• Kommunikatsiooniprobleemide tagajärjel
käitumisraskused
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Põhjused• Auditiivne vastuvõtmine• Mälu ja ettekujutuse loomine• Raskused helidele ja helikeskkonna muutustele reageerimisel• Raskused tugevate heliliste ärritite talumisel• Kuulmisel põhineva protsessi aeglane kulg• Raskused heliärritite erinevuste tajumisel• Fonoloogilise teadlikkuse nõrkus• Võimetus järjestata helilisi ärriteid ja neid taasesitatavasse vormi viia• Kõnehäälikut pikkuse ja kõrguste nõrgenenud eristamisvõime
(Korpilahti, 1996)• Keele kestuserinevuste auditiivne täheldamine on raskendatud
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
• Auditiivse protsessi nõrkus võib olla seletav faktor1) Mitmed keele omadused ei eelda lühikeste akustiliste omaduste
eristamist2) Otsustamisel on abi ka laiematest keelelistest teadmistest (top – down
–läbitöötamine)3) Auditiivse analüüsimise nõrkust saab parendada harjutamisega, kuid
SLI ei kao4) Samalaadseid auditiivse protsessiga seotud raskusi on täheldatud
ADHD –lastel, kuigi neil ei pruugi esineda keelelise protsessi probleeme
> Võib siiski järeldada, et SLI –laste raskused kiirete ja kiiresti toodetud stiimulite (lühike ISI) on SLI üheks faktoriks
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Põhjused
• Pärilikkus• Geneetilisi põhjusi on nimetatud 1959, 1961, 1970• Uuritud eeskätt 1980-aastate keskel• Oluline faktor• Grupiuurimuste käigus on leitud 30 % laste
lähisugulastest• Isasid rohkem kui emasid, vendasid rohkem kui
õdesid
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
• SLI –laste täiskasvanutest lähisugulastel – 15 %-l on kõneprobleeme– 2 % -l on kõne ja lugemise probleeme– 3 %-l on muid õpiraskusi
• kontrollgrupist 0 – 2 %-l • Millised oleks tulemused, kui täiskasvanud oleks
osalenud rehabilitatsioonis?
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
• Pärilikkus ei ole piisav põhjendus• Võimalik, et geneetilistest faktoristest tulenevad
raskused, aga põhjused võivad olla ka muus• Teine võimalus, et kõikidel on geneetiline
lähtekoht, kuid ilmnevad erineval viisil• kuid 30 – 60 % lastest on sellised, kelle suguvõsas
mingeid keelelisi probleeme ei esine• Ainuke põhjus ei saa olla geneetiline• Millised faktorid koos pärilikkusega põhjustavad SLI?
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
SLI universaalsed omadused1. Mõistmine on tootmisest tugevam2. Fonoloogilised omadused ja vead järgivad keele
häälikute süsteemi3. Sõnavara areng hilineb4. Sõnade ühendamine lauseteks hilinemisega5. Häälikute ärajätmist on rohkem kui asendamist6. Piiratud keelelised võimed7. Osades keele valdkondades meenutavad nooremaid
MLU-kontrollgruppe KEELE ÕPPIMINE AEGLANE JA NÕRK
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
SLI universaalsed omadusedRaskused ilmnevad keeletüübile omaselt• Laps, kelle keeles alus, öeldus ja omadussõna käänduvad ja
pöörduvad soo ja arvu järgi, kasutavad seda keele alusena, seega järgib type of language, aga teeb rohkem vigu
• Kui sõnade järjekord muutub, kasutab laps rohkem varieerumist, kui laps, kelle keeles on regulaarne sõnade järjestus
• Kui tegusõna asukoht keeletüübis varieerub, kasutab laps ka seda rohkem kui teise keeletüübi laps
• German use german• Spanish use spanish
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Mäng
• 1968 esimesed uurimused SLI laste sümboolsest mängust
• Vanuselisel kontrollgrupil rohkem sümboolset mängu
• SLI –lastel üleminek practice playsst sümboolsele mängule hiljem ja üleminekuperiood kestab kauem
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Mäng
• Vanuselise kontrollgrupiga võrreldes on SLI –lapsed sümboolses mängus maha jäänud, aga MLU-lastega võrreldes ei ole suhe nii selge
• On tekkinud veendumus, et sümboolse mängu ja keele arengu vaheline suhe on reaalsus
SLI –laste sümboolse mängu oskused arenevad välja hiljem kui keelelised oskused
nt. objekti asendamine tundub pikaajaliste uurimuste alusel õnnestuvat siis, kui sellele õnnestub nimi anda
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Mäng
• Capreol, 1994– Lapsed, kellel on laiem sõnavara ja paremad
oskused sõnade lauseteks ühendamisel, on sümboolses mängus arenenumad
Mida väiksemad keelelised oskused, seda minimaalsem on sümboolne mäng
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM