Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 1
Maheköögivilja kasvatamine
Priit Põldma
Täna teemaks:
• Köögiviljade erinevad kasvatustehnoloogiad
• umbrohutõrje, mullaharimine
• sobivad sordid
• köögiviljade toitainete vajadus ning
väetamine.
• Probleemid / võimalikud lahendused
Umbrohutõrje�Vähene umbrohtumus ei ole probleemiks →
�Vältida juurumbrohtusid (naat, orashein, jms) ning umbrohtude õitsemist/seemnete valmimist.
� Olulisem salatikultuuride, tilli, murulaugu jms. … ja aeglaselt kasvavate kultuuride puhul
�Kõplamine
�Rohimine (lapsed aitavad ☺☺☺☺ )
• Oluline peale suuremat vihmasadu: – Kobestab mullapinda
– Õhustab mullapinda
• Välkkõbla
• Lehtkõbla
• Kobestaja/vaheltharija
Umbrohutõrje: kõplamine
www.svearedskap.se/
Hind: 7.-€
Hind: 230.-€
Mullaharimine (vaheltharimine)• Pärast suuremat vihmasadu:
– Kobestab mullapinda
– Õhustab mullapinda
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 2
Mehaaniline vaheltharimine Kress sõrmäke
www.kress-landtechnik.de/
Ekopielnik
http://www.luczakmaszyny.com/ või www.starfeld.ee
Ekopielnik
http://www.luczakmaszyny.com/ või www.starfeld.ee
• Vaheltharija• Graanulväetised• Vedelväetised (EM)
• 2-4 realine• 20 – 150 cm vahega
Torsioonäke
http://www.frato.nl
• Rea vahel hanijalg kultivaator
• Taime reas torsioonäke
AVR Ecoridger: kartuli umbrohutõrje
http://www.avr.be
• Vao moodustaja koorib õhukese mullakihi koos tärkavate umbrohtudega
• Nettikone.fi : 11400.-+KM (4-realine)
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 3
Core Organic Plus„roller crimper“
Ingrid Bender
Core Organic Plus
• Itaallaste enda ehitatud „roller crimper“ on täiendatud ketastega ja nugadega, mis lõikavad maharullitud taimikusse vaod, millesse on lihtne (kapsa)taimi istutada.
• Rullimine-muljumine tehakse vahekultuuri (rukis ja redasesaba) õitsemise staadiumis, juuni algul.
• Järgneb keskvalmiva peakapsa istutamine.
• Võrreldakse traditsioonilise viljelusviisiga, st vahekultuuri sissekündmisega.
Core Organic Plus Core Organic Plus
Mullaharimise seadmeid saab
• Mitmed Eesti firmad …
• Kasutatud masinate pood Hollandis http://www.duijndam-machines.com/
• Kasutatud masinaid müüakse Soomes: www.mascus.fi ; www.nettikone.fi
� porgand ‘Nepal’ F1 külv 09.06. leegitamine 17.06
� 3 varianti:
� kontroll (ei leegitatud)
� leegitamine kiirusega 3 km/h (L3)
� leegitamine kiirusega 6 km/h (L6)
� umbrohtumuse hindamine 07.07.
Umbrohutõrje leegitamisega
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 4
Kontroll L 3
Kontroll
L 6L 3Katsealal olid levinumateks
umbrohtudeks:
� Hiirekõrv, kesalill, valge hanemalts
(?iisop?)
Leegitamine: porgand
VariantTaimede arv/m2
Mass, g/m2
Kontroll 168 513
L3 27 57
L6 96 122
Kontroll Kiirus 6 km/hKiirus 3 km/h
Leegitamine: sibul
Kaitseplekk
Leegitamine
Leegitaja Elomestari
www.elomestari.fi
Hind ca 1600.- €
Leegitaja Elomestari
www.elomestari.fi
Hind 1600.- € + +
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 5
Elomestari väiketootjale
www.elomestari.fi
Hind 600.- € + +
Elomestari väiketootjale
� VTT ja Helsinki Ülikool� 2010 - 2013
� Biolagunevad kiled ja pabermultšid
Multšide kasutamine köögiviljadel (Soome)
http://agripap.weebly.com/
Aruanne: http://www.vtt.fi/inf/julkaisut/muut/2014/VTT-R-00555-14.pdf
Temperatuur 10 cm sügavusel
Aruanne:
http://www.vtt.fi/inf/julkaisut/muut/2014/VTT-R-00555-14.pdf
Hele paber laseb valgust läbi
Avamaa kurgi saakPabermultši kipub lagunema
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 6
Pabermultši panek on keeruline
Tuleviku pabermultš võiks sisaldada:
• Keskkonnasõbralikke TKV,
• Kontrollitud lahustuvusega väetiseid
• Optically active pigments.
Peakapsas: tilkkastmine + katteloor/putukakaitsekangas
• Latika Talu, 2015
Sobivad sordid ! ?
• Söögisibul: ‘Jõgeva 3’, ‘Peipsiäärne’, ‘Sturon’, ‘Stuttgarter Riesen’ jms Valged sordid on haigustele vastuvõtlikud!
• Porgand: paljud ‘Nantes’ tüüpi sordid
• Söögipeet: ‘Egiptuse’, ‘Pablo’
• Peakapsas:
Kust saada köögivilja seemneid ?
• Eesti Taimekasvatuse instituut: aedhernes, aeduba, tomat, kaalikas (Kohalik sinine)
• Selteret: Bejo, Vilmorin, Syngenta jpm
• Baltic Agro: Rijk Zwaan, Sakata
• Soome: www.hl-vihannes.fi
Köögiviljade toitainete vajadus ning väetamine
• Granuleeritud väetised• Lehtede kaudu väetamine
Mineraalsed toitained
• Kõik köögiviljad on mineraalse toitumisrežiimi suhtes nõudlikud.
• Köögiviljade juurestik on suhteliselt kehvem kui põllukultuuridel ja seega vajavad nad korraliku saagi saamiseks viljakat mulda.
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 7
Mineraalsed toitained• Põhielementide (NPK) üldise eemaldamise järgi
jagatakse 3 gruppi:– rohkesti eemaldavad köögiviljad (400...600
kg/ha) : keskvalmiv ja hiline peakapsas, peet, porgand
– keskmiselt eemaldavad köögiviljad (200...400 kg/ha): varajane peakapsas, lillkapsas, tomat, sibul
– vähe eemaldavad köögiviljad (kuni 200 kg/ha): peasalat, kurk, redis.
Mineraalsed toitained• Taime arengu vältel on toiteelementide omastamine
erinev.• Idanemisfaasis mullast toitaineid ei võeta. Seemne
toiduvaru lõppemisel alustatakse toitumist juure kaudu.• Noores eas eemaldatakse toiteelemente mullast vähe,
samas vajab viljakat mulda, kuna juurestik on kehv jaomastab toitaineid halvasti (eriti P, K).
• Intensiivse vegetatiivse kasvu perioodil eemaldataksekõige rohkem N.
• Viljade moodustumise ja toitainete salvestamiselvajavad köögiviljad suhteliselt palju mineraalaineid(PK).
• Vegetatiivse kasvuperioodi lõpu poole toitainetetarbimine väheneb.
Mullareaktsiooni (pH) mõju toitainete omastamisele
• Pareminisobivadnõrgalthappelised janeutraalsedmullad
Mulla huumusesisalduse mõju köögiviljade saagikusele
� 2-faktoriline katse
� Põhiväetamine� Põhiväetamine +pealtväetamine
Põhiväetamine1. Kontroll – ei väetata
2. Kõdusõnnik – normiga 3 kg/m2 (30 t/ha)
3. Monterra Malt 5-1-5 normiga 50 kg/ha N
4. Monterra Malt 5-1-5 normiga 100 kg/ha N
Pealtväetamine (juuli alguses)� Karvajahu graanulid normiga 60 kg/ha N
kasvuaegselt ½ katsealast (kõikidele variantidele)
Väetuskatsed maheväetistega
Kaubandusliku saagi osatähtsus 80-95%
6.82B
7.23A
6.79b
7.11ab
6.91ab
7.31a
6,0
6,2
6,4
6,6
6,8
7,0
7,2
7,4
ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
Pealtväetamise mõju,PD95%=0.32
Põhiväetamise mõju, PD95%=0.45
kg
Tulemused – Porgand kogusaak kg/m2
6.15A 6.17A
5.81b
6.06b 6.10b
6.66a
5,0
5,5
6,0
6,5
7,0
ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
Pealtväetamise mõju,PD95%=0.25
Põhiväetamise mõju, PD95%=0.36
kg
2012 2009
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 8
Karvajahu kasutamine suurendas saaki kuni 7,7 t/haMonterra normiga 100 kg/ha N suurendas saaki 8,4t/ha
Kaubanduslik saak m2 2009PD95%= 0.62
5.95
6.53 6.49
6.796.72
7.187.05
6.93
5.0
5.5
6.0
6.5
7.0
7.5
Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
kg
ilma KJ Karvajahu
+7,7t
+5,6t
+6,5t
+1,4t
+5,8t +8,4t+5,4t
PD95%= 0.46
4.77
5.28
5.71
4.95 4.96
4.70
5.60
5.27
3.0
3.5
4.0
4.5
5.0
5.5
6.0
Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
kg
ilma KJ Karvajahu
Kaubanduslik saak m2 2012
+5,0t +9,4t+5,1t
+1,8t
-5,8t
-3,1t
-1,1t
Karvajahu kasutamine ei suurendanud saaki (pigem vähendas)Monterra normiga 100 kg/ha N suurendas saaki 9,4t/ha
ß-karoteen µg/100g
5235
5856
5112
5764
5403
5902
3000
3500
4000
4500
5000
5500
6000
6500
ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
Pealtväetamise mõju,
PD95%=134
Põhiväetamise mõju, PD95%=189
ug/100g
5648
5911 5879
5331
5624
6283
3000
3500
4000
4500
5000
5500
6000
6500
ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
Pealtväetamise mõju,
PD95%=99
Põhiväetamise mõju, PD95%=140
ug/100g 20122009
108
294
52
221
250
280
0
50
100
150
200
250
300
350
ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
Pealtväetamise mõju,
PD95%=15
Põhiväetamise mõju, PD95%=21
mg/kg
+12%+ 5%
139
204
139122
186
240
0
50
100
150
200
250
300
ilma KJ KJ Kontroll Kõdus. Mont.50 Mont.100
Pealtväetamisemõju, PD95%=9
Põhiväetamise mõju, PD95%=12
Nitraadid mg/kg
„Nitraatide norm“ 200 mg/kg (vanasti oli ☺)
** Katse osaliselt ebaõnnestus: osa katsealast jäi vee alla + rohulutika kahjustus oli massiline
Peakapsas 2009– saagikus m2 **
3,80
2,84
5,27 5,41
4,43
2,82
5,82 5,84
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
kg
PD95%= 0.48ilma KJ Karvajahu
+6,3t+4,3t+5,5t
Peakapsas 2010 – saagikus m2
PD95%= 0.19
2.27bc
2.07d2.04d2.06d
2.50a
2.32ab
2.11cd2.07d
1.0
1.2
1.4
1.6
1.8
2.0
2.2
2.4
2.6
Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
kg
/m2
ilma KJ Karvajahu
+2,3t+2,5t
+4,4t
2009: 3,80…5,84 kgm2
Nitraadide norm 500 mg/kg (vanasti oli ☺)
Peakapsas – Nitraadid mg/kg
PD95%= 107
390cd361d
294de251e
650a
508b468bc 488bc
0
100
200
300
400
500
600
700
Kontroll Kõdusõnnik Monterra 50 Monterra 100
mg/kg
ilma KJ Karvajahu
147
231214
92
257
194
0
50
100
150
200
250
300
ilma KJ Karvajahu Kontroll Kõdusõnnik Monterra
50
Monterra
100
Pealtväetamise mõju,
PD95%=57
Põhiväetamise mõju, PD95%=80
mg/kg
20102009
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 9
� Porgand – Tõnissoni aias
� Kaalikas, naeris – Alt-Lauri talu
Pealtväetamine (juuli alguses)� Kasvuaegselt ½ katsealast (kõikidele variantidele)
Karvajahu pelletid normiga 60 kg/ha N
Porgand, kaalikas, naeris Metoodika
AnalüüsidTaimne materjal: kuivaine, nitraadid, N, P, K, Ca, Mg
Muld: pH, NO3, NH4, P, K, Ca, Mg, C, N, mullamikroobide biomass
2010
Tulemused – porgand, kaalikas, naeris
kogusaak m2
Katsevariant Porgand Kaalikas Naeris
Kontroll 6,73a 1,81a 0,48a
Karvajahu 7,21a 1,86a 0,58a
Tulemused –porgandbiokeemia
Katsevariant KA % NO3 mg/kg P % K % Ca % Mg %Kontroll 10,83 120 0,474 3,336 0,414 0,255Karvajahu 10,82 132 0,400 3,412 0,377 0,204
Katsevariant pHKCl NO3-N
mg/kg
NH4-N
mg/kg
P
mg/kg
K
mg/kg
Ca
mg/kg
Mgmg/kg
Kontroll 6,56 0,547 0,126 127,81 64,92 1038,6 124,18
Karvajahu 6,31 1,512 0,013 175,98 83,71 1199,5 161,76
Mullad
0,40a0,45a
0,00
0,10
0,20
0,30
0,40
0,50
Kontroll Karvajahu
mg
bio
massC
/ g
KA
PD95%= 0.08
Kasvuaegsed vedelväetised
porgand, söögipeet, sibul
Sibul ‘Hercules’� kontroll – ei väetatud� Humistar – humiinainete preparaat, (1 x istutusaegselt
kastmine + 2 korda kasvuperioodil)� Bioreveil – pärmiseentel põhinev preparaat, (3 x )� AllGrow – vetikaleotis, tarnija Schetelig Eesti (3 x)
Porgand, söögipeet� kontroll – ei väetatud� Humistar – humiinainete preparaat, (1 x külvieelselt
kastmine + 2 korda kasvuperioodil)� Bioreveil – pärmiseentel põhinev preparaat, (3 x
kasvuperioodil)� AllGrow – vetikaleotis, tarnija Schetelig Eesti (3 x
kasvuperioodil)� Vinasse – suhkrupeedi töötlemise jääk, (3 x kasvuperioodil)
Metoodika
AnalüüsidTaimne materjal: kuivaine, nitraadid, N, P, K, Ca, Mg
Muld: pH, NO3, NH4, P, K, Ca, Mg, C, N, mullamikroobide biomass
Porgand – saagikus 2011
5.81c
6.25a
6.37a
6.15ab
5.98bc
5.5
5.6
5.7
5.8
5.9
6.0
6.1
6.2
6.3
6.4
6.5
kontroll Humistar Bioreveil Allgrow Vinasse
Kogusaak, kg/m
2
81.6ab81.3ab
82.8ab
85.0a
79.2b
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
kontroll Humistar Bioreveil Allgrow Vinasse
Ka
uband
uslik
saak,
%
Kogusaak 2011, kg/m2 Müügikõlbulik saak 2011, %
3,5 3,53,3 3,4
3,5
3,1
2,42,1
2,22,4
2,22,4
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
kontroll Humistar Bioreveil Allgrow Vinasse EM
saak kg/m2 Kaubanduslik saak k/m2 Kogusaak, kaub.saak 2013 kg/m2
Kaubanduslik saak 2013 ���� 60-78%
Maheköögiviljakasvatus Saku, 19.10.2015
Priit Põldma 10
Kogusaak 2011, kg/m2
1.94b
2.24a2.09ab 2.15ab
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
3.0
3.5
Kontroll Humistar Bioreveil Allgrow
Ko
gu
sa
ak
, k
g/m
2
2,70a2,44ab 2,43ab 2,44ab
2,24b
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
kontroll Humistar Bioreveil AllGrow Vinasse
kg PD95%=0,33
Kogusaak 2012, kg/m2
Söögisibul – Söögipeet
Kogusaak, kaub.saak 2013 kg/m2
Söögisibula väetamine aminohapete toodetega 2014
� Tartumaa, Läti küla, Latika Talu
� Katsevariandid:- Kontroll – väetamata
(pritsiti veega 300 l/ha)- `Fylloton` - 1,5 l/ha- `Delfan Plus`- 1,5 l/ha- `Amalgerol`- 3 l/ha
� Mahapanek toimus 15.mai 2014 aastal.
� Neli kordust� Väetislahustega pritsimise
ajad:- I pritsimine 15.juuni- II pritsimine 26.juuni- III pritsimine 8.juuli- IV pritsimine 22.juuli� Koristusaeg- 27 aug.
Sort- `Stuttgarter Riesen`
Foto: Priit Põldma
Kogusaak
63,8 b 106 a 49,8 b 100 a
769 a 639,7 bc 711,4 ab 566,7 c
217,2 b 351 a 354,9 a415,5 a
0
300
600
900
1200
Kontroll Fylloton Delfan Plus Amalgerol
Kog
usaa
k, fr
akts
ioon
id g
/m²
> 6 cm
4- 6 cm
MS < 4 cm1050 a
1115 a 1082 a1096 a
�Kasvuaegse pealtväetamise tulemuslikkussõltub kasvuperioodi ilmastikust
�Kaubalised põhiväetised on sama head kui kõdusõnnik …
Kokkuvõte
� Lehtede kaudu väetamise efektiivsus on kaheldav
Tänan kuulamast!
Kontaktid:
• Priit Põldma
• 50 66882