Upload
eesti-ueliopilasleht
View
242
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Märtsikuu Eesti Üliõpilasleht
Citation preview
SOODSATE TÕLGETE TURG
Tõlkesuunad: soodushinnaga al. 6.50 EUR/ lk* soodushinnaga al. 7.50 EUR/ lk*
Koodi TUDENG3 sisestamisel soodushind!
Vajad tõlkimisel abi?
nr 6 (377)13.03.2012
TASUTA
WWW.YLIOPILASLEHT.EE
AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT
TUDENGIELU
NÄORAAMAT
LOE EDASI LK 4
LOE EDASI LK 7
LOE EDASI LK 9
Tallinna ülikooli üliõpilaskond ja MTÜ ProjectsAreUs lõid koos noorte aktiivsete tudengitest vanematega Tallinna ülikooli lastetoa, mis tähistas sel aastal juba oma viiendat sünnipäeva.
Gerlin Järvela võtab üliõpilaste esindamist
südamegaEesti maaülikooli
veterinaarmeditsiini tudeng,
üliõpilasesinduse esinaine, maadleja
ja kaitseliitlane Gerlin hoolib
oma ülikoolist.
TÜ Viljandi kulturiakadeemia tudengid hingavad kultuuriKultuuriakadeemia eesmärk on igas mõttes elusate, terviklike ning tegusate eesti kultuuri kandjate kasvatamine.
Antropoloogiatudeng Liis Brit võistles Miss UniversitylLiis Brit Pertelson käis missivõistlusel kursusetöö jaoks osalusvaatlusega materjali kogumas.
deng
FOTO
: TLÜ
LAS
TETU
BA
Üliõpilasesindajad suhtuvad tudengitele teenuste pakkumisse erinevaltMärtsikuus toimuvad kogu Eestis üliõpilasesindajate valimised. Nagu rahvaesindajate valimiste eel ikka, tuleb ajakirjandusel uurida, mille-ga seni tegeldud on. Eesti Üliõpilasleht uuris lähemalt esinduste paku-tavaid teenuseid ja toetusi.
Eesti suuremate ülikoolide üliõpilasesindused
töötavad väga erinevate põhimõtete järgi. Tal-
linna ülikool pakub tudengitele palju erinevaid
teenuseid, alates tudengiprojektide toetamisest ja
tudengite nõustamisest kuni koolituste ja lapsehoiu
teenuseni välja.
Tallinna tehnikaülikooli esindus on teenuste osu-
tamise teistele organisatsioonidele usaldanud. TTÜ
üliõpilasesinduse esimehe Tauri Kärsoni sõnul on
nende eesmärk kõrghariduse kvaliteedi parandami-
ne ja olulise info levitamine õigete sihtgruppideni.
Eesti maaülikooli esindus on väike ja näiteks koo-
lituste korraldamiseks pole neil lihtsalt ressursse.
Samas tõdevad nad, et koolituste ja muude üliõpi-
laselu edendavate ettevõtmiste järele on vajadus
kindlasti ka nende koolis olemas ning võimaluse
korral esindus nende asjadega ka tegeleks.
Eesti kunstiakadeemia esinduse aseesinaise Joan-
na Pungase sõnutsi on ka nende esindus väike ja
nende tudengid ootavad neilt pigem just ürituste
ja eelkõige näituste korraldamist.
LOE EDASI LK 5
13.03.2012 // Eesti Üliõpilasleht
Esinduse valimine
Ma arvan, et iga tudengi elus on tulnud ette päevi, kus ta küsib endalt − mida siis ikkagi tegelikult teevad mind esindavad üliõpilasesindajad? Meile tundus, et teatakse küll seda, et esindajad võitlevad tudengite õiguste ja võimaluste eest kõrgkoolis, aga sageli ei teata midagi praktilisematest tege-vustest. Peale printimise ja paljundamise.
Nagu arvata oligi, on kõrgkoolid ja esindu-sedki väga erinevad. Üks ütleb, et nemad võitlevadki ainult kvaliteetse hariduse eest ja printima võiksid tudengid minna kuhugi mujale, teised pakuvad teenuseid koolitus-test, projektitoetustest ja nõustamistest kuni lapsehoiuni.
Ma ei arva, et üks lähenemine on parem kui teine. Samas leian ikkagi, et esindus, kes pakub tudengitele tuge, mida saab n-ö käe-ga katsuda, on tudengitega lähedasem, teab nende probleeme ja saab seega ka paremini nende eest seista.
Sel kuul toimuvad suuremas osas Eesti kõrgkoolidest üliõpilasesindajate valimised. Ma loodan, et meie selle kuu ajaleht suudab vähemalt mõne tudengi panna mõistma, kui palju võib tegelikult esindus tudengi heaks teha ja kui oluline on see moodustada õige-test inimestest.
Mõelge, kui kõik tudengiesindajad oleks sellised nagu Eesti maaülikooli üliõpilasesin-duse esinaine Gerlin Järvela, kes on võitnud kõrgkooli juhtkonna usalduse ja tegelenud muu hulgas ka väga paljude praktiliste probleemidega. Kas te ei arva, et maailm oleks tõepoolest natukene parem paik?
Nii et uurige, millal on teie kõrgkoolis valimi-sed ja minge valima.
KADRI INSELBERGpeatoimetaja
MÕTISKLUSED
Stenografisti tagasitulek14. veebruari Eesti Üliõpilaslehe juhtkir-jast võib lugeda: „Paljud meist, noorest põlvkonnast, on üldse võimelised veel pastakaga paberile kiiresti konspektee-rima? Pean tunnistama, et mina vist ei ole.“
Kirjutamine on selles mõttes huvitav nähtus, et kultuur ja tehnika on siin väga tihedalt seotud. Kui mõelda tagasi Vana-Egiptusesse, siis algselt pandi hie-roglüüfi dega kirja vaid usku puudutavaid (sisuliselt siis pühasid) tekste, samas kui sumerite kiri (ja võib-olla kiri üldse) on väidetavalt tekkinud vajadusest põllu-majandust parandada ja matemaatilisi tehteid teha.
Hiljem lisandusid Egiptuses juba hieraa-tiline ja demootiline kiri, mis olid mõel-dud preestritele ja rahvale. Võrreldes hieroglüüfi dega ei olnud vahe mitte ainult kiiruses ja lihtsustusastmes, vaid ka odavuses, kuna kivi (loe: hauakambri, templi, sarkofaagi jms) asemel võis n-ö mittepühasid tekste ka näiteks papüü-rusele kirjutada.Sellest näitest selgub, et kirjutamise tehniline pool on sõltuvuses sellest, mida ja kellele oma kirjutistega ütelda tahetakse, st mis on nende ees-märk. Demootilise kirjaga keegi juba naljalt vaarao sarkofaagile kirjutama ei hakanud.
Ülikoolis on kirjutamise eesmärk peami-selt konspekteerimises. See on siis loen-gu sisu kokku võtmises ja läbi selle info meelde ning alles jätmises. Kui jälgida, kuidas konspekteeritakse, siis on arvuti kasutamisel kaks äärmust. Esimene tüüp teeb täiesti kõrvalisi asju (Facebook, So-litaire jms) ning teine äärmus kirjutab üles kõik, mida kuuleb, kartes, et kui mõni sõna kaotsi läheb, siis kukub ta eksamil läbi. Mõnes loengus ongi kuulda ainult klahviklõbinat. Viimasel juhul pole tulemuseks aga mitte loengukons-pekt, vaid protokoll. Konspekteerijast on saanud stenograaf. Ei mõelda enam, mida kirjutatakse, vaid oluline on, et kirjutatakse.
Vaieldes selle üle, kas lubada arvuti kasutamine loengus või mitte, on tähelepanuta jäänud mõned olulised aspektid.
Esiteks ei tähenda arvuti kasu-tamata jätmine loengus, et seda
ei võiks hiljem kodus teha. St loengus paberile konspekteeritud materjal on võimalik kodus arvutisse ümber tööta-da, et info kättesaadavamaks teha.Pole juhuslik, et Pimsleur’i meetod rõhub keeleõppes just teatavate intervallide tagant kordamisele. Tänu (paberilt ar-vutisse) ümberkirjutamisele tekib üks kordamiskord rohkem, mis tuleb meel-de jätmisel kasuks. Selle kohta võiks ehk raamatupidamisterminit kasutades ütelda „kahekordne kirjendamine“. An-tud meetod võimaldab hiljem kodus loengu sisu üle rahulikult mõtiskleda, otsida internetist materjale juurde jms. Kokkuvõttes kinnistub tekst pal-ju paremini (refereerimine on muide kõige mõjuvam viis asju meelde jätta). Küsimus pole seega selles, kas arvuti või pastakaga, vaid kuidas neid kõige paremini kombineerida.
Teiseks tekitab arvuti ka-sutamine loengus efekti, kus ü l iõp i-laste
omavaheline suhtlus kolib arvutisse (või tehakse üldse kõrvalisi asju). See tähendab ühelt poolt vähem müra loen-gusaalis, kuid teisalt väheneb õppejõu võimalus tähelepanu suunata ja vajadusel üliõpilaste omavahelist suhtlust piirata, et nood rohkem loengule keskenduksid. Kõnepuldist vaadates ei ole ju võimalik aru saada, mida arvutis parajasti tehakse – kas refereeritakse või hoopis postita-takse 9gag-i pilte edasi.
Kolmandaks ei ole põhiprobleem minu meelest mitte niivõrd konspekteerimise tehnilistes vahendites, kuivõrd õppejõu-du oskuses ja tahtes üliõpilasi kaasata. Põhimõtteliselt on ülikooli ruumid selle jaoks, et kokku tulla ja koos arutada ning üksteiselt teadmisi hankida. Kuid kui suhtlus toimib valdavalt stiilis „õppejõud räägib, üliõpilased kuulavad“, siis kipub ka ruumide kasutamise (ja nende küt-mise ning ehitamise) mõte ära kaduma.
Seetõttu võiks esmajärjekorras mõtelda sellele, kuidas soodustada loengus dia-loogi ning minimeerida neid asju, mida saab igaüks ka kodus talle sobival ajal teha (näiteks videoloenguid vaadata või materjale läbi töötada). IT-lahendused on meil selle jaoks ju olemas. Õnneks on mõned õppejõud ka seda teed minema hakanud.
Inimeste ühte ruumi toomisel ei saa olla muud mõtet, kui
nende omavaheline suht-lus (kui just üliõpilastega ruume kütta ei taheta). Ehk siis õppe see osa, mis toimub üheskoos, peaks nihkuma roh-
kem seminaride vormi suu-
nas.
JUHTKIRI
Väljaandja:
SA Üliõpilasleht
Toimetuse üldaadress:
Koosseis:
Kadri Inselberg, peatoimetaja
Liisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuht
Väino Õun, küljendaja
Kaisa Kaldoja, keele- ja
stiilitoimetaja
Tarvo Metspalu, fotograaf
Tiraaž: 8 000
Formaat: A3, värviline
Maht: 12 lehekülge
Trükk: Kroonpress
Kontakt: SA Üliõpilasleht,
F.R. Kreutzwaldi 4,
Tallinn 10120
Telefon: 640 0422
Faks: 640 0502
Kodulehekülg:
www.yliopilasleht.ee
Facebook: www.facebook.com/
Eesti.Uliopilasleht
TSITAAT
MEELIS OJASILDreklaam & imagoloogiaTLÜ Kommunikatsiooni Instituut
"Kas tõesti on varikirjutamine muutunud normiks ega üllata enam kedagi? Isegi siis mitte, kui riigikogulane ise on üks variautoritest ning avalikult sellest räägib. Kui mõni aasta tagasi ilmus Eesti Üli-õpilaslehes artikkel «Laiskus majanduskriisist ei hooli – raha eest lõ-putöö?», milles tõdeti, et Eestis on bakalaureusetöö ostmine tavaks saanud, ei leidnud ka see tõsiselt võetavat vastukaja ei üliõpilaste, õppejõudude ega avalikkuse poolt. Ja sellest on siiralt kahju."
Alar Karis, TÜ rektor. Postimees, 6.03.2012.
FOTO: LISA WAHMAN/PANTHERMEDIA/SCANPIX
2
TALLINN: TARTU MNT. 6 (tel. 6612106)RÄVALA 6 (tel. 6814 605)
PÄRNU: HOMMIKU 13 (tel. 4431369)VILJANDI: TURU 8/10 (tel. 4333593)
TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (tel. 7400900)WWW.OPTI.EE
VALIK PÄIKESEPRILLE -50%!
OSTES LÄÄTSED ON ESMANE OPTOMETRISTI VISIIT
LÄÄTSEKANDJALE TASUTA!
MÄRTSIKUUS KÕIK OPTILISED PÄIKESEKLAASID -25%!
Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012 UUDISED
EÜLi arutas 19. veebruaril Tartu
istungil õppetoetuste süsteemi
kitsaskohti ja haridussüsteemi
rahastamist. Vastu võeti avaldus
hariduse rahastamise kohta ning
kinnitati seisukohad õppetoetuste
reformimiseks.
EÜL peab eduka ja mõjusa õp-
petoetuste süsteemi eelduseks:
• see on kooskõlas kõrgharidus-
reformi eesmärkidega ja lähtub
vastuvõetud reformiseadusest.
• toetust on võimalik taotleda
vähemalt kõigil täiskoormuses ja
nominaalajaga õppivatel tudengi-
tel ning toetuse määramisel lähtu-
takse eestkätt tudengist ja seejärel
hinnatakse tema reaalset leibkonda
TÜ õigusteaduskonna esindus
koosseisus Maria Pihlak, Anu-
Maria Kütimaa, Kärt Pormeister
ja Viktor Nikonov läbisid edu-
kalt 2011/2012. aasta Euroopa
õiguse harjutuskohtu (European
Law Moot Court - ELMC)
võistlusel kirjaliku vooru ja osa-
lesid võistluse Šveitsis, Lucerne’s
toimunud regionaalfi naalis, kus
jõudsid nelja parima sekka.
Viktor Nikonov tunnistati pa-
rimaks kohtujuristiks. Enam kui
80 osalejaga kirjalikust voorust
pääsesid suulisele võistluse-
le Lucerne’i edasi 12 ülikooli,
nende seas mitmed maailma
tippülikoolid nagu Kings Col-
lege, Freier Universität Berlin,
Hannoveri ja Helsingi ülikoolid,
Euroopa kolledž jt.
Võistkonna üks juhendaja,
dotsent Carri Ginter ütles, et
TÜ võistkond tegi veerandfi naali
jõudes ülihead tööd, sest tege-
mist on mainekaima Euroopa
õigusele pühendatud võistlusega
maailmas. “Kõige silmapaistvam
saavutus on aga parima kohtu-
juristi tiitel, mille pälvis Vik-
tor Nikonov ja mis viib ta otse
President Toomas Hendrik Il-
ves otsustas 27. veebruaril jätta
välja kuulutamata riigikogus
vastu võetud kõrgharidusrefor-
mi seaduse, sest see on vastuolus
Eesti vabariigi põhiseadusega.
Riigikogu põhiseaduskomisjon
ja kultuurikomisjon tegid 6. märt-
sil ettepaneku kõrgharidusreformi
eelnõud mitte uuesti vastu võtta,
vaid suunata see tagasi komisjoni
ülevaatamiseks ja parandamiseks.
Riigikogu hääletas ettepaneku üle
kaks päeva hiljem ning otsustaski
seaduseelnõu praegusel kujul mit-
te vastu võtta ja saatis selle uuesti
kultuurikomisjonisse. EÜL esitas
kultuurikomisjonile kuus ettepa-
nekut, kuidas presidendi poolt
väljakuulutamata jäetud kõrgha-
Tallinnas tutvustati veebruari
lõpus üleilmse välistudengite
uuringu iGraduate tulemusi,
mille kohaselt on siinse kõrgha-
ridusega rahul 90% küsitletuist.
Keskmine rahulolu kõikides
uuringus osalenud riikides on
88%. Võrreldes sama uuringu
2009. aasta tulemustega on
Eestis õppivate välistudengite
rahulolu ühe protsendipunkti
võrra tõusnud.
iGraduate Euroopa kliendisu-
hete juht Nannette Ripmeester
selgitas, et tegemist on maailma
kõige mastaapsema tudengite
arvamusuuringuga: „Alates
2005. aastast oleme küsinud
enam kui miljoni üliõpilase
arvamust. Soovime teada nen-
de hinnangut õppetöö taseme,
tugiteenuste ja elukeskkonna
kohta.“
Kõige rohkem on Eesti välis-
üliõpilased rahul elukeskkon-
naga. Seda hindas positiivselt
89% küsitletuist, uuringu kesk-
mine on 85%. Kõige kõrgemalt
hinnati turvalisust ja arvati, et
Eesti on üldiselt väga hea koht
elamiseks. Suure osa rahulolust
annavad mõistlik hinnatase ja
vaba aja veetmise võimalused.
Rahul ei olda sellega, et õp-
pimise ajal on keeruline tööd
leida ning üllatuslikult jääme
keskmisele päris palju alla ka
keskkonnasõbralikkuses.
Tugiteenuste taset hinnatakse
samuti keskmisest kõrgemalt,
89% keskmise 87% vastu. Eesti
kõige suuremateks plussideks
President jättis kõrgharidusreformi seaduse välja kuulutamata
ridusreformi eelnõu muuta.
Esiteks tuleks EÜLi hinnangul
ülikoolide fi nantsautonoomia ta-
gamiseks seaduses täpsemini sä-
testada riikliku rahastamise alused
ja kord. „EÜLi hinnangul tuleks
rahastamise alusena säilitada se-
nine baasmaksumuse mõiste või
modifi tseerida seda vastavaks,”
ütles EÜLi esimees Eimar Veldre.
Teiseks tuleks sätestada tasuta
õppe eeldusena täiskoormusõppe
nõude täitmine või 85 protsendi
mahus õppekava täitmine kumu-
latiivselt nominaalajas. „See aitab
muuhulgas vältida ka ülikoolide
liigset paberimajandus ja täien-
davat koormust,” sõnas Veldre.
Kolmandaks tuleks EÜLi ar-
vates jätta akadeemiline puhkus
kõrgkoolide otsustada või regu-
leerimisel lähtuda õppekoormuse
sätetest. Akadeemilise puhkuse
ajal peaks olema võimalik soori-
tada aineid vähemalt 15 protsendi
ulatuses õppekava mahust. „Need
muudatused akadeemilise puh-
kuse korralduses saavad jõustuda
vaid neile tudengeile, kes astuvad
kõrgkooli siis, kui tasuta õpe käi-
vitub,” rõhutas Veldre.
Neljandaks tuleb EÜLi hin-
nangul õppekulude hüvitamise
tingimused ja kord sätestada sel-
gelt neile, kellel jääb mõni aine
sooritamata ja neile, kes ületavad
nominaalset õppeaega. Seaduses
tuleb üheselt määrata, et neilt
tudengeil, kes on alla 30 EAP
mahus aineid deklareerinud, aga
TÜ juuratudengid tegid Euroopa harjutuskohtus ilma
lõppvõistlusele. Tõestasime, et
Tartu ülikooli õigusteaduskond
on võimeline võistlema EL õi-
guses maailma tippkeskustega.
Võistluse üheksa kohtunikku
olid kõik EL õiguse valdkonna
tipptegijad,” sõnas Ginter ja lisas,
et ettevalmistused aprillis Eu-
roopa Liidu kohtus toimuvaks
fi naaliks juba käivad.
TÜ võistkonna liikme Kärt
Pormeistri hinnangul on võist-
luse näol tegemist intensiivseima
EL õiguse õppevormiga, mille
läbimiseks tuleb omandada os-
kus vabalt orienteeruda Euroopa
Liidu õiguse rägastikus läbi üü-
ratu kohtupraktika. Võistkonda
juhendas TÜ EL õiguse dot-
sent Carri Ginter koos lektor
René Värki ja Merike Saarman-
niga õiguskantsleri kantseleist.
Ettevalmistamisel olid toeks ka
Harju maakohtu kohtunikud
Kai Härmand ja Meeli Kaur.
ELMC võistlus toimus sel aas-
tal juba 24. korda. Igast neljast
regionaalfi naalist valitakse välja
üks võistkond, kes pääseb Luk-
semburgis Euroopa Liidu kohtu
juures toimuvasse fi naali.
EÜL sõnastas seisukohad õppetoetuste reformimiseks
Välistudengid on Eesti haridusega rahul
ja hetkeolukorda;
• toetuste kõrval ja kooskõlas
nendega on uuendatud ka õp-
pelaenu süsteem, milles on vä-
hendatud sotsiaalmajanduslikke
takistusi laenu taotlemisel ning
tagasimaksete tingimusi ja korda
seades hakatakse arvestama ka
laenu võtnud isiku sissetulekuid
ning teatud mahus on taastatud
ka õppelaenu riiklik hüvitamine;
• toetusele lisaks on tudengitel
võimalik taotleda edukusel põ-
hinevaid riiklikke stipendiume;
• tudengite tugisüsteem sh vaja-
duspõhised toetused rakenduvad
hiljemalt 2013.aasta sügisel olene-
mata tudengi sisseastumise aastast.
on välistudengitega tegelevad
tudengioranisatisoonid ning
heatasemeline töö välistuden-
gite nõustamisel ja abistamisel
kõrgkoolides. Võrreldes teiste
riikidega hinnati kõrgeimalt ma-
jutusvõimalusi ning fi nantsilisi
tugiteenuseid. Arenguruumi nä-
hakse muu Euroopaga võrreldes
peamiselt karjäärinõustamise ja
tervishoiu vallas.
Rahulolu õppetöö kvaliteediga
jäi kolme protsendipunkti jagu
madalamaks kui võrreldavate
keskmine, 82% vs 85%. Peamis-
teks murelasteks ülejäänutega
võrreldes on edasiste karjääri-
võimalustega seonduv, teadus-
töö korraldus ja õppejõudude
võõrkeele tase. Rahul ollakse
multikultuurse õhkkonna ja
õppekeskkonnaga üldiselt.
„Üldiselt oleme paari aasta ta-
guse ajaga võrreldes üsna samal
või veidi paremal tasemel. Kui
kaks aastat tagasi võrdlesime end
Suurbritannia, Hollandi ja Bel-
giaga, siis nüüd on meie tulemusi
võrreldud 15 riigiga Euroopast,
aga ka selliste välistudengite-
le atraktiivsete riikidega nagu
USA, Kanada, Uus-Meremaa ja
isegi Lõuna-Aafrika,“ tõdes SA
Archimedes kõrghariduse välis-
turunduse juht Mariann Lugus.
Eestis õpib tasemeõppes
1600 välistudengit, lisaks tuleb
iga aasta Eestisse umbes 800
ERASMUSe vahetustudengit.
Küsitluses osales ligi 700 Eestis
kõrgharidust omandavat välis-
maalast.
täidavad täiskoormusnõuet, õp-
peraha küsida ei tohi.
Viiendaks. Õppekulude hüvi-
tamise ülemmäära kehtestamise
aluseks tuleb võtta esimeses et-
tepanekus mainitud kõrgkooli-
de rahalise toetuse arvutamise
alus.
Kuuendaks. Reformi ja õppe-
toetusi puudutavaid eelnõusid
tuleb menetleda paralleelselt ja
võtta need vastu ühel ajal või
lisada õppetoetusi puudutavad
sätted juba reformi eelnõusse.
„Meie soov on, et eelnõu me-
netletaks kevade jooksul uuesti
läbi ja võtmeküsimuste kohta
tagataks ka korralik võimalike
mõjude hindamine ja analüüs,”
sõnas Veldre.
FOTO: EÜL
3
13.03.2012 // Eesti ÜliõpilaslehtTUDENGIELU
Antropoloogiatudeng tegi osalusvaatluse missivõistluselTallinna ülikooli antropoloogiatu-deng Liis Brit Pertelson (22) käis Lõuna-Koreas Miss Universityl, et kursusetöö jaoks materjali koguda ja Eestit esindada.
Liis Brit soovis koguda mater-
jali kursusetöö jaoks, mis räägib
ilustandarditest ja feminiinsusest
kommertssfääris, missinduses ja
modellinduses.
Õigel ajal avanes võimalus
esindada Eestit Miss University
valimistel. Õppejõudki innusta-
sid tagant – antropoloogid olevat
missivõistlusi küll väljastpoolt uu-
rinud, ent seest mitte.
Miss University on üks neljast
suurimast missiüritusest maail-
mas. Teistest eristab seda siiras
soov levitada sõnumit heade rah-
vusvaheliste suhete olulisusest, ra-
hust ja armastusest. Bikiinivooru
asemel on ülikoolimissi konkursi
kaalukaim osa vestlemine eri-
teemalistes foorumites. Näiteks
keskkonnafoorumil oli kohal ka
Lõuna-Korea keskkonnaminister.
Kultuurilised erinevused
Miss Universityl osales 64 eri rii-
gist pärit tarka ja ilusat tüdrukut.
Liis Brit usub, et antropoloogi
pilguga oli vaadata küll ja rohkem.
Kultuurilised erinevused te-
kitasid lausa teravaid autelusid.
„Alžeeria miss oli kihlatud, kuid
ei tahtnud abielluda, sest tema
mees sundis teda burkat kandma.
Pakistani miss ei saanud tema
murest aru, sest kui mees sulle
midagi ütleb, siis see on sulle sea-
dus ega tasu isegi küsimuse alla
VIIVIKA RÕ[email protected]
VIIVIKA RÕ[email protected]
seada, kas see on õige või mitte,“
räägib Liis Brit.
„Feministid on kaua burka
vastu võidelnud, aga paljudele
naistele annab nende kandmine
vabaduse, et neid ei vaadata kui
seksistlikke ihaldusobjekte, nagu
on läänes,“ lisab ta.
Vägivald iseenda kallal
Missivalimiste korraldajad rää-
kisid osalejatele palju võistluse
fi losoofi ast ja tõekspidamistest.
Üks peamisi ideid oli, et sisemine
ilu tähendab rahuarmastust. Siin
nägi Liis Brit vastuolu. „Rahu
armastamine eeldab vägivallatust,
aga ma nägin tüdrukute vägivalda
iseenda kallal,“ lausub ta. Lisaks
karmidele dieetidele hakkas sil-
ma suuri kultuurilisi eripärasid.
„Costa Rica miss rääkis, et neil
on nii normaalne, kui tüdrukud
saavad 16. sünnipäevaks rinna-
operatsiooni. Temagi oli lasknud
rinnapartiid korrigeerida ja huuli
täita. Aga näiteks Lõuna-Ko-
reas on loomulik, et tüdrukud
valgendavad juba väiksest saati
näonahka.“
Mille poolest Liis Brit ise võis
teistele silma jääda? „Mulle öeldi,
et mul on hästi must huumor.
Küsiti, kas oleme kõik metslased,
Punamütsikesed, kes on metsas
üles kasvanud. Rääkisin, et elasin
väiksena Kiisal, mis on pealinna
lähedal, aga keset loodust. See
tundus neile nii eksootiline. Al-
guses arvas kuus inimest üldse,
et Eesti on Aafrikas,“ lausub ta.
Kursusetöö jaoks intervjuusid
tehes küsis Liis Brit konkuren-
tidelt, milline on nende meelest
ilus naine. „Paljud vastasid, et
ilusal naisel on suured heledad
silmad, valge näonahk ja suur
naeratus. Hiljem lugesin, et tao-
lise ilustandardi tunnevad isegi
beebid ära, naeratavad sellistele
nii-öelda ilusatele näotüüpidele
rohkem. Isiklikult küll sean sellise
seaduspära küsimuse alla, aga eks
see intrigeerib,“ ütleb ta.
Liis Brit tunnistab, et tajus juba
Eestis olles, kuidas pärast mis-
sindusse astumist hakati temasse
natuke teisiti suhtuma. „Oli sellist
suhtumist, et targad tüdrukud ei
roni missivõistlustele,“ lausub ta.
Ta on missistaatuse aktsepteeri-
nud kui lisarolli, kuid loodab, et
teda selle kaudu defi neerima ei
hakata. „Ma ütleks, et ma olen
antropooloogiatudeng, kes ka-
sutab osalusvaatluse meetodit
misside seas,“ ütleb ta.
Liis Brit loodab, et suudab jul-
gustada naisi olema kõike kor-
raga, mitte valima, kas olla ilus
või tark. Ta nägi võistlusel väga
tugevaid tüdrukuid, kes on am-
bitsioonikad, targad, tahavad olla
eeskujud, minna tagasi oma riiki
ja kasutada tiitlit selleks, et neid
kuulda võetaks.
„Miss Liibanon sai kõnep-
reemia, ta on väga tulihingeline
kõneleja, rääkis rahupoliitikast ja
ma arvan, et ta saab minna oma
kodumaale ja sellega midagi teha.
Kui sa usud, et sul on häält, siis
sul ka on,“ arvab Liis Brit.
FOTO
:3X
ERAK
OG
U
Õhtukleidi voorus säras Liis Brit Riina Põldroosi kleidis.
Miss Universityl hooliti ka missikandidaatide sisemisest ilust - näiteks käisid neiud vabatahtlikuks hurmaa kasvanduses.
Miss University on üks suurimaid missiüritusi maailmas.
Meedias tõstatus märtsikuu alguses tudengitööde variautorluse
ja plagiaadi temaatika. Tartu ülikooli rektor Alar Karis esitas
Postimehe arvamusküljel küsimuse, kas tõesti on varikirjutamine
muutunud normiks ja ei üllata enam kedagi?
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Eimar Veldre hinnangul on
nii variautorlus kui ka plagiaat tõsised probleemid, kuid nende
ulatus pole selge. Veldre väitel tuleb sellised juhtumid üheselt
hukka mõista ja seetõttu on tervitatav Tartu ülikooli rektori Alar
Karise algatus tuua küsimus laiema avalikkuse ette.
«Kui selgub, et tudeng on kasutanud kellegi teise materjale, siis
lihtsasti sel tudengil minema ei peaks,» hindas Veldre. «Sama
lugu on sellega, kes pakub uurimistööde kirjutamise teenust ja
sellega tabatakse.»
Veldre arvates tuleb kõrgkoolides tegelda ennetustööga ja
põhjustega, mis viivad tudengid plagiaadi või töö tellimiseni.
Veldre hinnangul on küsimuseks tudengite juhendamise tase,
millele viitas ka Karis.
EÜL: Variautorlus tudengi-töödes tuleb hukka mõista
Iga kõrgkooli tudeng tahab, et oma valdkonna õppimine oleks
põnev, pööraselt huvitav ja praktiline. Samas on põnevate as-
jade tegemiseks vaja omandada ka kohati igavatena tunduvad
baasteadmised. Sestap ei mahugi õppekavadesse alati ära kõik
need head ja positiivselt hullud ideed, mis tudengitele pähe
tulevad ja mida nad tahaksid õpingute käigus teostada. Või
siis on tudengil suur soov rakendada oma erialaseid teadmisi
praktikas, kuid selleks puuduvad piisavalt huvitavad võimalused.
TÜ ideelabor on keskkond, kus tudengite meeskondadel
aidatakse 11 nädala jooksul arendada põnevaid ja pööraseid
valdkonnaüleseid ideid.
Ideelaborisse saab tulla nii oma ideega kui ka liituda mõnda
põnevat ideed teostava meeskonnaga. Samuti saab ideelabo-
risse tulla juba valmis valdkonnaülese meeskonna ja juba veidi
arendatud ideega.
TÜ ideelabor annab meeskondadele mentorid, ligipääsu aren-
duseks vajalikele ressurssidele ning jagab laiali auhinnafondi.
Igal semestril valitakse välja meeskonnad, kellele leitakse 11
nädalaks valdkonna ja ettevõtluse mentorid.
Vajadusel saavad meeskonnad oma projekti arendamiseks
ligipääsu Tartu ülikooli laboritele. Iga semestri lõpus antakse
rahaline premeeria igas teadusvaldkonnas ning jagatakse ka neli
eripreemiat. Neljaks teadusvaldkonnaks on humaniora, medicina,
realia et naturalia ja socialia.
TÜ ideelabor on suurem kui Tartu ülikool ja kaasa lööma on
oodatud ka teiste kõrgkoolide tudengid, ettevõtjad ja organisat-
sioonid. Kui sul on mõte, aga see ei tundu mahtuvat ideelabori
tegevuste alla, siis võib korraldajatega siiski ühendust võtta. TÜ
ideelabor ongi koht, kus viia ellu ebatraditsioonilisi ideid, mis
tavaliste jaotuste alla ei mahu.
Sisesta oma idee: bit.ly/ideelabor
Tartu ülikoolis alustas tööd hullude ideede labor
Tudeng, kas sul oleks soov kaasa aidata suurimale tudengite
festivalile Eestis? Tahame pakkuda Teile igakülgset omaalgatust,
ideede genereerimist, meeskondlikku tööd, professionaalset teos-
tust ning fantastilist tulemust. Tahame, et tunneksite end suure
festivali suure osana. Soovime, et teie kaudu saaks traditsioon
taas edasi kanduda. Osalemiseks võta ühendust kas Iris Eliasega
(56489305; [email protected]) või Veiko Ristissaarega (Veiko
Ristissaar 53 429 599; [email protected] )
Tallinna tudengipäevad kutsuvad oma meeskonda!
4
Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012 FOOKUS
Seekord keskendusime esinduste
poolt pakutavatele konkreetsetele
teenustele ja toetustele ning tõ-
desime, et esinduste pakutu on
sama erinev kui ülikoolidki.
Kõige laiema teenuste valikuga
paistab silma Tallinna ülikoo-
li (TLÜ) üliõpilaskond. Lisaks
tudengiprojektide toetamisele ja
tudengite nõustamisele korraldab
esindus näiteks koolitusi, pakub
tasuta kodulehe võimalust ning
isegi lastehoiuteenust.
Koolitanud on esindus oma
tudengeid näiteks avalikus esi-
nemises, Tai massažis, aga jaga-
nud teadmisi ka juhtimisalastel ja
loomingulistel koolitustel. Kõik
esindused seda endale aga lubada
ei saa.
Peamiselt toovad üliõpilasesin-
dajad välja, et sellisteks tegevus-
teks ja teenusteks lihtsalt ei jätku
ressursse. Näiteks Eesti maaüli-
kooli (EMÜ) üliõpilasesinduse
esimehe Gerlin Järvela sõnul
oleks vajadus koolituste ja muude
Esindused hoolitsevad oma üliõpilaste eest väga erinevate põhimõtete järgiSel kuul aset leidvate üliõpilasesin-duste valimiste eel on paslik uurida seda, millega üliõpilasesindajad iga-päevaselt ikkagi tegelevad ja mida nad üliõpilastele pakuvad.
üliõpilaselu edendavate ettevõt-
mistele järele kindlasti ka nende
koolis olemas ning võimaluse
korral esindus nende asjadega
ka tegeleks.
„Koolitusi oleme teinud, aga
üsna harva. Meil on suur ülikool,
aga esindus koosneb ainult 15
inimesest ja vaid sekretär on meil
palgaline töötaja,“ selgitas Jär-
vela. „Palju aitaks kaasa see, kui
rohkem aktiivseid inimesi oleks
toetajate poole peal,“ lisas ta.
Üliõpilaste algatuste toetamine
Sama probleem piirab ka teisi
väiksema koosseisuga üliõpila-
sesindusi. Eesti kunstiakadeemia
(EKA) esinduses ei ole näiteks
ühtegi palgalist töötajat – esin-
duse aseesinaine Joanna Pungas
ütles selle peale, et nende ülikoo-
lis ei ole ka selle järele vajadust
ning üliõpilaskond ei eeldagi
neilt suuremahulisi ettevõtmisi.
Mitmest üliõpilasesindusest
kostis aga seisukoht, et esindus
ei peakski olema niivõrd teenu-
sepakkuja, vaid ennekõike loo-
ma üliõpilastele võimalused ja
tingimused ise tegutsemiseks.
Näiteks Tartu ülikooli (TÜ) ja
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ)
esindused, kellel iseenesest ini-
meste või vahendite puudusega
probleemi ei ole, on põhisuuna
võtnud hoopis tudengiaktiivsuse
toetamisele ja üliõpilaste huvide
eest seismisele – valmisteenused
jäävad sealjuures tagaplaanile.
TÜ Üliõpilaskonna SA juhataja
Karro Külanurm ei tahtnud aga
nõustuda väitega, et nad oma
üliõpilastele sealjuures midagi
olulist pakkumata jätaksid.
Külanurm tõi välja, et esindus
tegeleb tudengiprojektide toe-
tamisega ning osaleb ka ürituste
korraldamisel ja toetamisel. Tema
sõnul ei peaks üliõpilasesinduse
peamine ülesanne olema siiski
mitte ürituste korraldamine ja
teenuste pakkumine, vaid pigem
üliõpilaste huvide eest seismine ja
algatuste ning ideede toetamine.
„Aitame korraldada sponso-
rite koostööd korraldajate ja
läbiviijatega,“ selgitas ta, milles
seisneb esinduse roll. Sponsori-
test, kellega TÜ esindusel hetkel
kehtivad koostöölepingud on, tõi
Külanurm välja Vanemuise teatri,
Saku Õlletehase, EMT, Eagle
Visioni ja kohvik Werneri.
Samal arvamusel oli ka TTÜ
üliõpilasesinduse esimees Tauri
Kärson. „Me oleme ürituste kor-
raldamise võimalikult palju enda
käest ära andnud. Meil on üli-
koolis palju organisatsioone, kes
sellega tegelevad – ei ole mõtet
nendega konkureerida ja nende
tegevust dubleerida,“ selgitas ta,
et põhirõhk on haridusega seotud
teemadel.
Kärson rõhutas ka, et nende
esinduse üheks peamiseks ees-
märgiks ja tegevuseks on pealegi
veel info levitamine õigete siht-
gruppideni moonutama kujul.
Koolitusi erinevalt Tallinna
ülikoolist TTÜ esindus olulisel
määral ei korralda. „See ei täida
eesmärke ja ei lähe meie stratee-
giaga kokku, milleks on paranda-
da hariduse kvaliteeti,“ põhjendas
Kärson. Ta lisas, et Tallinna üli-
kool, mis juba niikuinii tegeleb
pedagoogika õpetamisega, saab
endale koolitusi palju paremini
lubada, kuna vastavad inimesed
on juba ülikoolis olemas.
Küll aga pakuvad mõlemad
esindused oma üliõpilastele
nõustamist ja abi mitmesuguste
küsimuste puhul. Külanurm tõi
välja, et igasuguste projektiideede
ja muude algatuste puhul saab
alati vajadusel esindusest abi ja
juhendamist.
Toetuste jagamine
„Kui üliõpilasel on idee, on alati
võimalik tulla üliõpilasesindus-
se,“ kinnitas ta. „Siin on alati ini-
mesi, kel on oskused, kogemused
ja teadmised, kuidas mingit koo-
litust või üritust korraldada või
projekti läbi viia.“ TÜ esinduse
poolt on viimati toetust leidnud
ANNES [email protected]
Joanna Pungas selgitas, et kuns-
tiakadeemias ei ole esinduse roll
päris see, mis ta on enamikes
suuremates ülikoolides. Nimelt
näiteks sellised projektid nagu
Domus Dorpatensise korralda-
tud vestlusõhtute sari „Inimene
kohtub inimesega“, Eesti Arsti-
üliõpilaste Seltsi projekt „Lap-
sed teatrisse!“ ja MTÜ ELSA
Estonia projekt „Õigusteadusest
mittejuristidele“.
TTÜ tegeleb mitmesuguste
toetuste jagamisega, millest mit-
med on seotud teadusega. Tuden-
giteaduse edendamise konkurss
puudutab teadusega tegelevaid
klubisid ja ühinguid, teadustöö-
de konkurss aga TTÜ üliõpi-
laste uurimistöid; olemas on ka
projektikonkurss, kuhu võetakse
vastu kõiksugu eri sisuga taotlusi.
Toetatud on nii haridusalaseid,
kultuuriteemalisi kui ka meele-
lahutuslikke projekte.
EMÜ esinduse viimati toetatud
projektidest tõi esimees Gerlin
Järvela välja projekti „Koos ku-
jundame linna“, mille eesmärgiks
on maaülikooli linnaku alale ter-
viklahenduse leidmine.
korraldab üliõpilasesindus seal
peamiselt kultuuriüritusi, millest
ühed olulisemad on näitused.
Printimine ja paljundamine
„Viimasel ajal oleme toetanud
aktsioone ja ka korraldanud EKA
maja teemalisi mõttetalguid,“ tõi
Joanna Pungas näiteid tudengi-
aktiivsusest. Lisaks sellele saavad
Pungase sõnul EKA tudengid
osaleda laulukooris, mida esindus
rahastab, ja kasutada ujulat üle
kahe korra soodsamalt.
Lihtsamatest teenustest, mida
pea kõik esindused pakuvad,
on printimine ja paljundamine,
tööde köitmine ja ISIC-kaar-
di väljastamine. Näiteks TTÜ
esindus ei paku aga isegi prin-
timise ja paljundamise teenust.
„Kõikvõimalikud administratiiv-
teenused on meil mujale antud,“
selgitas Kärson, kelle sõnul on
nende esinduse tegevuse põhi-
rõhk mujal.
Mõnikord võib jääda mulje, et üliõpilasesindajad peavad ainult koosolekuid ja mõtlevad kõrgeid mõtteid, aga tegelikult pakutakse oma kaastudengitele ka väga erinevaid praktilisi teenuseid. Pildil Tartu ülikooli üliõpilasesinduse eelmise aasta uue koosseisu esimene istung.
FOTO
: AN
DRE
S RA
UD
JALG
See ei täida eesmärke ja ei lähe meie strateegiaga kokku,
milleks on parandada hariduse kvaliteeti. Tauri Kärson (TTÜ)
5
13.03.2012 // Eesti Üliõpilasleht
LÜHIDALT
Virge Tamme õpib Tartu
ülikooli kommunikatsiooni-
juhtimise magistriõppes. Sel
aastal juba kümnendat korda
toimunud Talveakadeemia
teadusartiklite konkursil saa-
vutas tema kirjutatud artikkel
„Perekonnaliikmete vaheline
suhtlus kui jätkusuutliku ühis-
konna alustala“ I vanuseastmes
esimese koha.
Erinevate põlvkondade va-
helist suhtlust uues meedias
analüüsinud artikkel põhineb
Tamme magistritööl. „Soovi-
sin teada saada, mis motiveerib,
ajendab kõiki kolme põlvkon-
da samasid kanaleid kasutama,
millised on kasutusharjumused
ning kuidas teiste põlvkondade
online-kanalis kohalolek pe-
reliikme kui indiviidi kasutus-
praktikaid mõjutab,“ selgitas
autor. Juba varem, bakalaure-
usetöös, oli ta uurinud, kuidas
käituvad eelteismelised suht-
lusportaalis Rate.ee.
Uuringus osalejate leidmine oli raske
Uuringusse erinevate põlv-
kondade kaasamiseks toetus
Tamme algselt Rate.ee-le, mis
võimaldas vanuse järgi kasu-
tajaid kõige hõlpsamini leida.
Küll aga jäi magistrandi üles-
kutse tulemuseta. „Uuringu idee
sai positiivset vastukaja,“ rääkis
Tamme, „ent eestlaslik taga-
sihoidlikkus sai võitu valmis-
olekust oma kogemust jagada.“
Nii tuli võtta appi plaan B ehk
keegi soovitas kedagi, kes soo-
vitas kedagi. Lõpptulemusena
osales uuringus neli perekonda
kolme põlvkonna lõikes, kokku
13 vastajat.
Juba esimeste intervjuudega
Uus meedia aitab vähendada lõhet erinevate põlvkondade vahel
hakkasid välja joonistuma sar-
nased kasutusmustrid. Selgus,
et liituma ajendas vastajaid va-
nusest või geograafi lisest asuko-
hast olenemata kuuluvustunne.
„Läbi ühiste platvormide kasu-
tamise tunnevad pereliikmed
omavahel enam sidet ning näe-
vad suuremat suhtluspotent-
siaali nii visuaalsel, verbaalsel
kui kirjalikul teel,“ selgitas
Tamme. Tendentsi illustree-
ris autor noore pere näitega:
abikaasa on läinud välismaale
tööle ning uus meedia mängib
suhte püsima jäämisel äärmiselt
tähtsat rolli. Lisaks mugavusele
pakub tasuta video- ja helipilt
võimalust piiramatult suhelda.
Internetis suheldakse ka kõrvaltubades olles
Uuringust selgus, et harvad ei
ole ka olukorrad, kui ühe ka-
tuse all olevad pered kasutavad
aktiivseks suhtluseks selliseid
kanaleid nagu näiteks Facebook
või MSN. Tamme tõi välja, et
aina süvenev uue meedia ka-
sutamine jätab traditsioonilise
peresuhtluse tagaplaanile. „Kui
me kõik üha enam interneti-
seerume, alguses sõpruskonna
tasandil ja nüüd edasi
ka perekondlikul
tasandil, siis mis
saab mõneküm-
ne või isegi vä-
hema aja pärast
näiteks tradit-
sioonilistest <pe-
rekond istub lauas
õhtusöökidest>?“
küsis Tamme.
Suhtlusteemad uues meedias
ei erine igapäevastest silmast-
silma teemadest: noorematel
on teemadeks laste kasvata-
mine ja vanematel terviseprob-
leemid. Tamme sõnul võib uue
meedia üheks tundemärgiks
pidada seda, et see ei seo ini-
mesi üheaegselt ühtesid ka-
naleid kasutama, vaid igaüks
saab vastavalt oma ajaressursile
vestlusega liituda.
Virge Tamme arvates soosib
uus meedia igati põlvkonda-
devahelise lõhe hajumist oma
mitmekülgsusega, mis annab
võimaluse eri vanuses pereliik-
metel teineteise toi-
metustega kursis
olla.
„Informatsioo-
ni küllus, mida
ühe inime-
se kohta võib
saada neti teel,
ületab ju kordades
selle, mida me suu-
dame edastada näiteks kord
nädalas vanaemale üht tele-
fonikõne tehes,“ selgitas autor.
Lisaks tõid pea kõik uuringus
osalenud vanema põlvkonna
esindajad välja, et uue meedia
kasutamine üheskoos noore-
matega võimaldab ka neil end
hingelt nooremana tunda.
Küll aga on Tamme seisuko-
hal, et päris ära see lõhe ei kao,
sest vanemad põlvkonnad on
HELEN [email protected]
aeglasemad uute tehnoloogi-
liste teadmiste omandamisel.
Näitena toob ta, et kui suur osa
noortest on liikunud Rate.ee-st
Facebooki, siis vanem generat-
sioon on suuresti Rate-i püsima
jäänud. „Kui võrrelda just noo-
rimat ja vanimat põlvkonda, siis
noored on alati samm ees.“
Lõhestunud perekondade taasülesehitamine
Nii ongi välja kujunenud, et
noorem põlvkond eelistab
virtuaalsuhtlust, vanemate
põlvkond kiirsuhtluskanaleid,
e-kirju ja helistamist ning va-
navanemate põlvkond eelkõige
helistamist või traditsioonilis-
te kirjade saatmise võimalust.
Kuigi vanavanemad hindavad
uue meedia poolt pakutavaid
suhtlusalternatiive, taunivad
nad interneti mõju noorematele
põlvkondadele. Tamme sõnul
toodi suuremate murekohtade-
na välja eneseväljendusoskuse
kadumist, õigekeelsusreeglite
rikkumist ning läbimõtlemata
ja sisutühjade sõnumite edas-
tamist.
Virge Tamme on kindel, et
tema poolt läbiviidud uuring
aitaks välja töötada erinevaid
kommunikatsioonistrateegiaid:
milliseid kanaleid pidi suhtlus
uues meedias töötab ning kui-
das infot kõige efektiivsemalt
levitada. Lisaks usub ta, et uu-
ringust oleks abi ka lõhestunud
perekondade taasülesehitami-
sel. Autor kavatseb teemat tule-
vikus kindlasti ka edasi uurida.
„Huvi teema vastu on suur ning
erinevaid tahke, mida lahata,
veel mitmeid,“ kinnitas Tamme.
*Kogumik, kust on võimalik lu-
geda kõiki Teadusakadeemia kon-
kursile esitatud artikleid kogu-
pikkuses, on saadaval suuremate
Eesti ülikoolide raamatukogudes.
Informatsiooni hulk, mida saab üksteise kohta teada interneti teel, ületab kordades selle, mida suudetakse edastada näiteks kord nädalas vanaemale helistades.
FOTO
: WAV
EBRE
AKM
EDIA
LTD
/PAN
THER
MED
IA/S
CAN
PIX
Mul on loenguid väga vähe, enamuses
on praktiline tegutsemine ja siis on
väike märkmik. Loengus, kui on kaasas,
on kaks võimalust: jälgin oma läpakast
samu slaide, mis õppejõul on ja teen
märkmeid juurde, et teaks mida täp-
selt eksamiks õppida; või kui on väga
igav loeng, loen uudiseid, blogisid ja
Loengus ma seda ei kasutagi. See-
pärast, et läpakas kaalub 2 kg, mida
tegelikult ei ole palju, aga ma ka ei
viitsi seda pidevalt kaasas vedada ning
mulle ei meeldi, kui kõik mu materja-
lid on läpakas. Minu arvates on hea,
Läpakate kasutamine loengutest
sõltub vägagi õppejõu võimest teha
loeng põnevaks. Mul pole tahtmist
minna loengut mittepuudutavatele
lehekülgedele, kui loeng on põnev
ja kaasakiskuv.
Seega arvan, et sülearvutite kasu-
tamine on igati õigustatud. Mina
ei loe kunagi hiljem oma vihikusse
kirjutatud konspekti, samas arvutis-
se trükitud konspekti loen.
Timo TalvikTallinna ülikool, kunstiteraapia
arvamusi. Aga need on väga haruldased olukorrad.
Ja vahel on vaja ka kiirkorras mõned tööasjad läbi vaadata – töö ikka
koolist tähtsam. Aga üldiselt ma rüperaali koolis kaasas ei kanna.
Inspireerituna TTÜ avaliku halduse instituudi otsusest keelata loengus sülearvutid, uuris Üliõpilasleht tudengitelt, kas ja mis otstarbel nemad loengus sülearvutit kasutavad.
Mille jaoks kasutad loengus sülearvutit?KÜSITLUS
Teele TuulingTartu ülikool, bioloogia
Evelin RootsiTartu ülikool, sotsioloogia
kui mul on loengu konspektid kirjalikult paberil. Siis võivad
muud asjad läpakas olla, aga nii ei sõltuks ma sellest liiga palju.
Näiteks, kui midagi arvutiga juhtuma peaks, siis ei kaoks
kõik mu materjalid ära, või kui need isegi on mul kuskil mujal
ka üleval, siis on tüütu hakata kuskilt uut arvutit otsima.
Tarkvara tootearenduse magistriõpeViljandi kultuuriakadeemia vahendusel algas vastuvõtt Tallinnas toimuvasse tarkvara tootearenduse magistriastme õppesse. Virtuaalkeskkondade disaini ja arendamise (inglise keeles Design and Development of Virtual Environments) inglise keelne õppekava on interdist-siplinaarne, liites omavahel kolm erinevat valdkonda: infotehno-loogia, ärijuhtimise ja disaini.
Vastuvõtt õppekavale on üles ehitatud eri valdkondi silmas pidades: kolmandik vastuvõe-tutest on IT-taustaga, kolman-dik disaini- ja äritaustaga ning kolmandik muu, soovituslikult humanitaar- või sotsiaalteaduste taustaga üliõpilased. Eri taustaga tudengitest moodustatakse juba õppetöö algusjärgus meeskon-nad, mille ülesandeks mõne uuendusliku IT-toote väljatööta-mine ja turundamine.
Õppetöö toimub Tallinnas Tehnopoli teadus- ja ärilinnakus workshopi-laadsete sessioo-nidena. Magistriõppekava on suunatud töötavale inimesele, pakkudes võimalust õppida n-ö pikkade nädalavahetuste kaupa, kolm korda kuus reedeti, laupäe-viti ja pühapäeviti.
Lisaks õppejõududele väljast-poolt Eestit, käivad oma isiklikku kogemust ja nõuandeid jagamas kohalikud IT-valdkonna korü-feed. Siiani on DDVE-s esinemas käinud näiteks, BNS’i looja ja praegune investor Allan Martin-son, üks Garage48 asutajatest, Priit Salumaa, suhtlusvõrgustike looja ja IKT valdkonna arvamus-liider Andrei Korobeinik, üks Skype kolmest asutajast, Ahti Heinla, jpt.
Rohkem infot internetiaadressil www.ddve.ee ja meie faceboo-ki lehel http://www.facebook.com/ddve.ee. Õppekohtadele kandideerimise tähtaeg 16.aprill 2012
TUDENGIELU6
NÄORAAMAT 7
Rääkisin Eesti maaülikooli ve-
terinaarmeditsiini eriala tuden-
gi ning pikaaegse maaülikooli
üliõpilasesinduse liikme Gerlin
Järvelaga, kes on esindusse pääse-
nud neljal järjestikusel aastal ning
kavatseb kandideerida ka viiendaks
aastaks. Kui Gerlin 2007. aastal
oma eriala õppima asus, tõmbas
tuttav ta kaasa üliõpilasesindajaks
kandideerima ning kui juba esin-
dusse ükskord saadud oli, asus ta
sealset omal moel reformima ja
parandama. Rääkisimegi Gerli-
niga üliõpilaste esindamisest, aga
ka kõrgharidusest üldisemalt ning
tema eripärastest hobidest.
Kuidas said üliõpilasesindajaks? Tegelikult oli ikkagi nii nagu ala-
ti, et keegi kuskilt kutsus. Mulle
helistati ja küsiti, kas ma oleksin
huvitatud kandideerimisest. Ma
arvan, et ma oleksin leidnud selle
tee sinna niikuinii – tõenäoliselt
küll mitte esimesel kursusel, aga
ma olen väga õnnelik, et just sellel
ajal juba sinna astusin. Ma läksin
kohe haridus- ja sotsiaalteemade
toimkonda ning me hakkasime
reaalselt tudengkonda puudutavat
paberimajandust läbi töötama ja
Gerlin Järvela fännab oma ülikooli Elab: Tartu Õpib: Eesti maaülikool
Kohe-kohe on taaskord ukse ees üliõpilasesin-dajate valimine, kuid kui palju me tegelikult teame neist inimestest, kes tudengite heaolu eest ülikooli tasandil seisavad? Üliõpilasleht otsustas uurida ühte esindajat lähemalt.
järjest tõsisemalt hakati meid ka
seetõttu võtma. Nüüd pöördutakse
sageli juhtkonnast meie poole, et
esinduse arvamusi ja ettepanekuid
küsida. See on minu arust asi, mis
hullult motiveerib − näed, et see,
mida sa teed, on tõesti tähtis.
Mis on sinu arvates üliõpila-sesinduse missioon?
See on küll väga lihtsustatult öel-
dud, aga ma leian, et kõik asjad,
mida me teeme, peavad üliõpilaste
huve kaitsma ja nende eest seis-
ma. Seal ei saa tegeleda... ma ei
tahaks küll tegelikult seda eraldi
välja tuua, aga ma ei näe, et näiteks
üliõpilasesinduse missioon number
üks peaks olema see, et korraldame
hästi palju pidusid. See oli see meie
probleem, mis tekkis mingil hetkel.
Neid peab tegema, üliõpilasel peab
loomulikult olema meelelahutust,
aga see ei saa olla see peamine asi,
millega kõik tegelevadki.
Mida üliõpilasesindus näiteks viimasel aastal ära on teinud?Viimasel aastal oleme ära teinud
näiteks hästi palju selliseid asju,
millest on aastaid räägitud, et peab
ära tegema. See ei ole absoluutselt
minu isikus kuidagi kinni, loomu-
likult on asi meie esinduse suure-
pärases meeskonnas, aga näiteks
meil ei olnud siiamaani ülikooli
sõrmust, mis tundub ju elementaa-
rne. Suur avalik-õiguslik ülikool,
sõrmus peaks olema, aga meil ei
olnud. Ja nüüd tegime selle ära!
Lisaks algatasime ka oma kooli
tudengilehe, mis võimaldab tu-
dengitel avaldada arvamust kooli
suhtes.
Kuidas maaülikoolil läheb?Ma olen oma ülikooli suur fänn.
Meie ülikoolis on nii palju eriala-
sid, mida mujal ei õpetata ja see
loodussäästlik hoiak mulle ka väga
meeldib. Maaülikoolis tunned, et
seal on sellised teistsugused ini-
mesed, kes tegutsevad kõik teatud
mõttes Eesti looduse jätkusuutlik-
kuse säilitamise nimel. Isegi kui sa
ei tule sinna loodussäästliku hoia-
kuga, siis ära lähed sa sealt koolist
sellega kindlasti. Samas ma näen,
et on ka probleeme.
Milliseid?
Näiteks teatud erialade dubleeri-
mine. Sellest on räägitud ka juba
mõnel pool ja võib-olla tõesti toi-
mub mõningane ressursside rais-
kamine ja kusagilt tuleks kokku
tõmmata, aga ma tahaks näha, et
see protsess toimub ikka mõist-
likult. Ei saa lihtsalt mõelda, et
jätame kõik erialad kõige suurema-
tesse ülikoolidesse ja väiksematelt
ülikoolidelt hakkame erialasid ära
võtma. Peab ikka vaatama ka seda,
mis spetsiifi kaga asjad on.
Lisaks tegeled sa ju veelgi päris mitme huvitava asjaga?Sa pead nüüd silmas seda maad-
lust, eks? Ma jõudsin selle juurde
alles ülikoolis. Mulle lihtsalt nii
meeldib see, et päev otsa võivad sul
olla näiteks kool ja koosolekud, aga
õhtul lähed sinna ja kõik mõtted
lähevad ära. Maadlus ei ole ainult
füüsisele, see on hästi vaimne. Kõr-
valtvaatajale võib-olla tundub, et
issand jumal, maadlevad, ja mingid
naised ka veel! Võivad vaadata, et
tegemist on vägivaldse spordiga,
aga see pole absoluutselt selline,
see pigem just õpetab sulle hästi
palju enda kohta. Ma tunnen, et
see on hästi minu jaoks.
Räägi natukene ka Kaitseliidust.Ma olen Kaitseliidus olnud kuus
aastat ja nüüd eelmisel aastal õp-
pisin Kaitseliidu koolis parameedi-
kuks. Sellel aastal õpin seal noore-
mallohvitseri kursustel, ehk siis kui
ma lõpetan, saan ma loodetavasti
nooremallseersandiks. Kusjuures
Kaitseliidu kool on hästi palju
mind aidanud ka üliõpilasesinduse
töös, see õpetab juhtima.
See, kuidas ma Kaitseliitu sattu-
sin, on minu arust päris hea lugu,
sest see iseloomustab mind väga
hästi. Kümnendas klassis tulid meil
valikained ja neid oli kaks: riigi-
kaitse ning eetika ja kombeõpetus.
See polnud küll ametlikult välja-
öeldud, kuid aru oli saada, et üks
aine on justkui poistele ja teine
tüdrukutele. Ja mina läksin riigi-
kaitsesse, kusjuures ükski poiss ei
läinud sealt edasi Kaitseliitu. Mina
ja veel kaks tüdrukut paralleelklas-
sidest läksime edasi.
Tänu sellele sain endale kaks väga
head sõpra ja me kõik oleme siia-
maani seal.
LIINA ILVES [email protected]
FOTO
: LIIS
TRE
IMAN
N/P
OST
IMEE
S/SC
ANPI
X
Gerlin Järvela on suurepärane näide hoiatusest “Vaga vesi, sügav põhi”.
Karoliyna PekkenenTartu ülikool, usuteadus
Olenevalt loengust ma konspekteerin ja samas
mõnikord olen ka netis. See oleneb õppejõust, kui
huvitavaks ta oma loengu suudab minu arvates
teha. Aga kui nett on olemas ja arvuti lahti, siis
nagu ei saaks jätta ka Gmailis käimata. Ma arvan,
et internet ei olegi nii suur mõjutaja. Võib-olla ar-
vuti ise. Kui ma poleks Gmailis või Facebookis, siis
Korraliku õpilasena peaksin vas-
tama, et märkmete tegemiseks,
milleks ma ka arvutit kasutan.
Aga enamasti tegelen täiesti
kõrvaliste asjadega, näiteks loen
uudiseid, olen MSN’is ja nii edasi.
Aga minu arust see loengu jäl-
gimist siiski ei sega. Kui kuulata
tahan, siis panen Postimehe ikka
kinni.
Saskia KiviTallinna ülikool, suhtekorraldus
Esther KukkTartu ülikool, koolieelse lasteasutuse õpetaja
ma arvan, et ma mängiks arvutis mingit mängu. Seda siis ainult tõeliselt
igava loengu ajal, kus ma ilma arvutita teeksin midagi kolmandat, sest
ma ei usu eriti, et ma ikkagi loengut kuulaksin.
Vahel kasutan – peamiselt, et
konspekti teha. Aga mõnikord,
kui on igav, siis olen niisama
netis ka. Läpakat kasutan tava-
liselt loengutes, kus ma tahan
põhjalikumat konspekti teha ja
õppejõud räägib kiiresti. Käsitsi
kirjutab aeglasemalt.
Inspireerituna TTÜ avaliku halduse instituudi otsusest keelata loengus sülearvutid, uuris Üliõpilasleht tudengitelt, kas ja mis otstarbel nemad loengus sülearvutit kasutavad.
Mille jaoks kasutad loengus sülearvutit?KÜSITLUS
CV:
Hariduskäik
1995 - 2007 Saku gümnaasium
2007 Eesti maaülikool, veterinaarmeditsiini eriala
2010 / 11 Kaitseliidu Kool - parameedik
2011 / 12 Kaitseliidu Kool - nooremallohvitseri kursused
Hobid / muud tegevused: maadlus, kaitseliit, neljal suvel õpilasmaleva rühmajuht
Kõrvaltvaatajad võivad vaadata, et maadlus on vägivaldne sport,
aga see pole absoluutselt selline, see pigem just õpetab sulle hästi palju enda kohta.
Küsis ANNES AUS
13.03.2012 // Eesti Üliõpilasleht
LÜHIDALT
India ülikool on hädas tudengite rohkusegaIndias asuva Indira Gandhi rah-vusliku avatud ülikooli linnak on võrreldes teiste maailma tippülikoolidega üllatavalt väike ja tagasihoidlik. Küll aga on selle ülikooli nimekirjas üle nelja miljoni tudengi, mida on näiteks 10 korda enam kui USA suurimas ülikoolis.Kuna sarnaselt teistele avatud ülikoolidele ei eelda sissesaamine erilist konkureerimist, on esimese kursuse tudengite arv viimastel aastatel kahekordistunud.Õppetöö toimub digitaalajastule kohaselt: suur osa üliõpilastest osaleb ainekursustel meili teel või tele- ja raadioülekandeid kuulates. Ülikooli rektori parema käe Renga Ramanujami sõnul võimaldab üli-kool kõrgharidust nii ka vaesemal järjel olevatele inimestele. Kuigi kõrghariduse pakkumine madala-male keskklassile on Ramanujami sõnul positiivne, võib see lähema kümnendi ajal ületada igasugused piirid – prognoosi kohaselt võib nende tudengite arv lähiaastatel kasvada 40 miljonini.
Briti tudengid ei oska kõrgemat matemaatikatUuringud näitavad, et aina suurem osa briti koolilõpetajatest lahkub keskkoolist puuduliku arvutamis-oskusega. Väheste matemaatiliste teadmiste taustal on mitmed kõrg-haridusasutused võtnud nõuks matemaatika mahtu kraadiõppes vähendada. Uuringust selgus, et paljud teised erialad, mitte ainult matemaatika, eeldavad tudengitelt küllaltki häid matemaatilisi teadmi-si. Nii on näiteks sotsiaalteaduste, psühholoogia või arstiteaduse tudengid tegelenud kvantitatiivse-te uurimismeetoditega. Uuringus toodi välja, et nii mõnigi ülikool ei paku sellisel tasemel matemaa-tikat, mida erialaselt vaja oleks, kuna kardetakse ala atraktiivsuse kadumist. Lisaks on ülikoole, kus matemaatikakursusi kaotatakse, kuna tudengid ei saa hakkama.
Prahas protestisid tuhanded tudengidVeebruari lõpus kogunes Praha kesklinna ligi 7000 tudengit, et üheskoos avaldada meelt kõrgha-ridusreformi eelnõu vastu. Päev varem protestisid tudengid Tšehhi suuruselt teises linnas Brnos. Pahameeletormi kätte on eelkõige sattunud riigi haridusminister Josef Dobes ning kogu valitsuse esin-datav üldine seisukoht hariduse osas. Prahas asuva Charlesi ülikooli aserektor Stanislav Stechi sõnul muudavad kavas olevad muudatu-sed ülikoolid fi rmadeks, rektorid ju-hatajateks ja tudengid klientideks. „Nad on reformi meilt võtnud ning selle endale sobiva sisuga täitnud,“ ütles Stech. Reformivastased akt-sioonid on lähiajal kavas ka teistes ülikoolilinnades üle kogu riigi.
James Moseley õppis teist aas-
tat Oxfordi ülikoolis matemaa-
tikat ja infotehnoloogiat, kui
ta otsustas kogutud teadmisi
praktikas rakendada. Ta lõi
ühemehe konsultatsioonifi rma,
mis aitab suurtel fi rmadel enda
võimekust hinnata. Nüüd, kaks
aastat hiljem, on tema ettevõtte
kasum 30 000 dollarit.
Moseley on vaid üks aina
kasvavast hulgast tudengitest,
kes soovivad juba ülikooliaastail
ettevõtlusega eksperimenteeri-
da. Ühelt poolt on põhjuseks
keerulised ajad tööturul ning
teiseks õppemaks ülikoolis.
Ka ülikoolid ise on jõudnud
arusaamale, et ülikoolist saadud
kraad ei tähenda ilmtingimata
eduka karjääri algust. Nii pa-
kuvad ülikoolid õpilastele jär-
jest rohkem ärialaseid kursusi
ja nn inkubaatoreid. Viimased
pakuvad eduka äri valemiks va-
jalikku nõu ja muid teenuseid.
Lisaraha kulub marjaks ära
Hushpreet Dhaliwal, kes ju-
hatab rahvusvahelist organi-
satsiooni, mille eesmärgiks on
noorte ettevõtjate töö koordi-
neerimine, sõnab, et kui kaks
aastat varem oli Suurbritannias
taolisi inkubaatoreid 12, siis tä-
naseks on neid üle 80.
Majanduslangus on muut-
nud ettevõtluse heaks vahen-
diks tuleviku kindlustamisel
üha suuremale hulgale kooli-
lõpetajatele. Lauren Moulsley
hakkas Avoniga tegelema oma
18. sünnipäeval. Selleks ajaks
oli ta avastanud, et isegi poole
kohaga töö kaubanduses nõuab
eelnevat kogemust, mis tal sel
ajal puudus. Aasta hiljem õpib
Moulsley ürituste korraldust
Bournemouthi ülikoolis ning
kooli kõrvalt müüb kaastuden-
gitele Avoni kosmeetikatooteid.
Kuna Suurbritannias on õp-
pemaksude määr aina tõusu-
teel, kulub igasugune lisaraha
marjaks ära. „Ma ei saa stipen-
diumit ning ka võetud laen ei
kata kõiki kulusid, seega on
lisaraha vajalik, et üldse hak-
kama saada,“ ütles Moulsley,
kes teenib 50 kuni 100 naela
kuus (kuni 120 eurot). Tema
sõnul on müügitöö tõstnud ta
enesekindlust ning õpetanud
Ülikooli kõrvalt oma firma alustamine võib tunduda suure ettevõtmisena. Sa-mas aga pakub see tudengitele võimalu-se omandatud oskused proovile panna, endale ärimaailmas nime teha ning mis veelgi rõõmustavam: õpinguteks vajalik-ku raha koguda, kirjutab the Guardian.
HELEN [email protected]
FOTO
: AN
DRE
S RO
DRI
GU
EZ/P
ANTH
ERM
EDIA
/SC
ANPI
X
väärtuslikke turundusnippe,
ent samas jätnud piisavalt aega
koolile keskenduda.
Olgugi et selliseid edulugusid
on sadu, ei lähe kõigil nii häs-
ti. 2009. aastal ülikooli lõpeta-
des pakuti Simon McCannile
tööd ühes Suubritannia suu-
rimas raamatupidamisfi rmas.
Ta keeldus pakkumisest, kuna
tal keerlesid juba ammu peas
mõtted oma fi rmast, mis pakub
ülikoolilinnakus odavat kohvi.
Algamas on ettevõtluse ajastu
Vähem kui kaks aastat hiljem
oli ta sunnitud firma maha
müüma ning McCannil ei jää-
nud muud üle, kui püüda kitsal
tööturul taas läbi lüüa. „Ma ei
olnud äri alustamise kulude
osas realistlik ja püüdsin lii-
ga kiirelt laieneda,“ põhjendas
McCann äri nurjumist.
Enda fi rma loomine on noor-
te seas muutunud üha popu-
laarsemaks, eriti just nüüd,
kui konkurents korralikule
töökohale on aina pingelisem.
Ka Suurbritannia peaminister
David Cameron on päri, et
saareriik on astumas n-ö ette-
võtluse ajastusse. Seda tõestab
ka möödunud aastal läbi viidud
uuring, millest selgus, et üle
poole riigi teismelistest tahaks
omada enda fi rmat.
Küll aga, nagu tundis omal
nahal 24aastane McCann, võib
rahaliste vahendite puudumine
ja kogenematus ka kõige suu-
remad ambitsioonid purustada.
„Iseenda boss olla on raske,“
ütles McCann, „kui sa tahad
aastas võtta kolm puhkust ja
sõita ringi uue BMWga, siis
pole ettevõtlus sinu jaoks.“
Sellised edulood, nagu ülal-
toodud Moseley või Harvardis
tudengitele sotsiaalvõrgustiku
loonud Mark Zuckenberg on
ka Eesti hakkajatele tudengitele
julgust süstinud. Allpool toome
välja kaks noort ettevõtjat, kes
lisaks ülikoolile ka oma äriga
tegelevad.
Aina enam tudengitest ettevõtjaid
trügib turule
Aina enam tudengitest ettevõtjaid
trügib turule
EtnoRaali lõid 2011. aastal kaks kesk-
kooliaegset sõbrannat. EtnoRaal teeb
kirju rahvusmustriga sülearvuti- ja käe-
kotte. Kuna mustrimaailm on Eestis
suur ja lai, mõtlesime, et oleks tore, kui
inimesed teaksid kas või oma kodukoha
mustrit.
Nii tekkis mõte kombineerida must-
reid esialgu sülearvutikottidel, mida ise
valmistama hakkasime. Eesmärk oli sü-
Helery Homutov, Tartu ülikooli Pärnu kolledž
Keeruline olukord tööturul ja kõrged õppemaksud innustavad üha rohkemaid tudengeid juba õpingute ajal oma firmat looma.
Fei on 2010. aastal loodud et-
tevõte, mis teeb vabaaja riideid
kõigile trenditeadlikele: kollekt-
sioonist leiab nii ülimõnusaid
pusasid, pluuse kui ka pükse.
Ülikooli kõrvalt oma ettevõttega
tegeleda ei ole raske, kuna minu
õpitav eriala annab palju juurde
ettevõtte arengule.
Need kaks käivad ikka käsikäes
ja muudavad teineteist pigem liht-
samaks. Kui aga tekiks olukord,
et mõlemaga enam samal ajal ei
jaksaks tegelda, valiksin pigem Fei
ja jätkaksin kooli hiljem. Kumbagi
ei taha üle-jala teha.
Ainus tulevikuplaan, mille kõr-
vale teised plaanid peavad sobima,
on see, et kogu aeg oleks endal
huvitav ja toimuks areng ning
ükski oma lemmiktegevustest ei
tohiks jääda kooli ega fi rma var-
vendada noorte seas huvi käsitöö vastu.
EtnoRaali puhul oli väga heaks esi-
meseks lükkeks see, et MTÜ polnud
eksisteerinud kahte kuudki, kui Et-
noRaali kotid valiti EUHOFA ehk
50. rahvusvahelise turismikongressi
ametlikeks kottideks. Tellitud kottide
arv jäi umbes 150 koti ringi.
Kindlasti andis selline edu julgust
ning innustust. Ühe suure plussina
tooksin välja selle, et minus tärkas sü-
gavam huvi turunduse vastu. See tun-
ne, et tuled pärast koju ja saad reaalselt
kuulatud ideed ellu viia, on hoopiski
midagi muud, kui lihtsalt talletada
need kuhugi paberile.
Samuti muutus minu jaoks teistsugu-
seks kolledžis ainete õppimine ehk minu
huvi süvenes mõnes aines tunduvalt.
Ma leian, et igasugune oma asjaga
tegelemine ning selle juhtimine on
motiveeriv ja tuleb igati kasuks.
ju. Ühesõnaga on mul plaanis oma
tulevik siduda vaid nende asjadega,
mis teevad mind õnnelikuks.
Agnes Mägi, Estonian Business School
PÕNEV MAAILM8
Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012
Ja ega edasi minnes ka igavamaks
lähe – kooli saalist kostub teatri-
üliõpilaste karjeid, muusikamaja
poolt aga hoopis viiulihüüdeid
ja kuigi ehk näiteks infohalduse
tudengid ülearu helisid ei tooda,
tuksub ka nende korrus mingisu-
guses imetabases loovuse taktis.
Oma võõrustajaid oodates toe-
tan end fuajees olevatele diiva-
nitele ja veider niimoodi öelda,
aga ka inimesed tunduvad sel-
les koolis hoopis teistsugused.
Rahulikumad... või vabamad.
Naeru ja hoogu on neis kuidagi
rohkem. Maarja Zelinski ja Are
Tints, teise kursuse huvialaju-
hidki jõuavad minu juurde tulvil
julgust ja energiat. „Mingil mää-
ral on siinsed inimesed täiesti
ühte tüüpi, samas täiesti seinast
seina,“ räägib Maarja, kui oleme
end üliõpilasesinduse ruumi sisse
sättinud. Are kinnitab, et kuigi
akadeemlastel on palju ühiseid
jooni – avatus ja loomingulisus
– on tegemist siiski inimestega,
kes on kõik omanäolised ja eral-
diseisvad isiksused.
„Inimesed on siin alati valmis
tegutsema. Kui tekib mingi idee,
siis on vastuseks tavaliselt alati
jah-teeme-ikka... või siis mõni-
kord mul-pole-aega,“ selgitab
Are. Maarja lisab, et see vastab
küll tõele, et selles majas pole
mitte kunagi mitte kellelgi aega,
sest tegemisi on lihtsalt nii pal-
ju. Lisaks õppetööle, mis muide
selles majas kestab bakalaure-
usekraadi omandamiseks tavalise
kolme asemel neli aastat, osale-
vad enamus tudengeid iseseis-
vates kultuuriprojektides, mida
BARBARA [email protected]
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia embleemil särab päike ja päikselised on ka akadeemia peahoone kollaseks võõba-tud seinad. Suurematele ülikoolidele vas-tanduvalt ootavad sisenejat juba ukse kõr-val mõnusad diivanid, kaltsuvaibad ja hulk häid raamatuid.
ka kooli juhtkond korraldada
aitab. Mitmed tudengid on ka
üliõpilasesinduse koosseisus ja
korraldavad üritusi-häppeninge,
mida semestri jooksul korralda-
takse kolm kuni kuus. „Kui sul
on majas ikka 100 kultuurikor-
raldajat, siis toimub ka palju,“ on
Maarja kindel.
Viljandi = üliõpilaslinn?
Viljandi, oma näilises rahus, vas-
tandub minu kujutluses hästi nii
Tartule kui Tallinnale. Maalilised
vaated Viljandi järvele või tuisu
käes tukkuvad lossivaremed ei
tekita tunnet, et energilised tu-
dengid sinna linna üldse kuhugi
ära mahuksid. Maarja ja Are aga
kinnitavad ühest suust, et üliõpi-
lasskeene selles linnas toimib ja
toimib hästi. Are räägib, et eks
need kooli ja tudengite poolt kor-
raldatavad üritused äratavad ka
pärimuslinna ja seega suhtutakse
üliõpilastesse selles linnas hästi.
„Mitte keegi ei vaata Sind ime-
likult, kui tuled näiteks loovha-
riduse tunnist mingi veidra kos-
tüümiga läbi linna,“ toob Maarja
näite. Mõtlen hetke ja pigem ei
küsi, et millise kostüümiga siis.
Viljandi on tudengite sõnul
täis akadeemia oma inimesi ja
selle tõttu toimub mõnel näda-
lal isegi liiga palju, rääkimata
siis näiteks veel folgi nädalast,
kui Viljandis on kohal tõenäo-
liselt kõik Eestimaa inimesed.
Selleks neljaks päevaks tulevad
ülikoolilinna tavaliselt ka need
tudengid, kes suveks kodukohta
suvitama hajuvad. Rääkimata sel-
lest, et pärimusmuusikafestivali
korraldusmeeskondki koosneb
üldjuhul akadeemia liikmetest,
mistõttu on ka festival just aka-
deemia nägu. Lisaks juba nime
poolest loomingulistele erialadele
– teatrikunstid, jazz-muusika,
tantsukunst, loovtegevuse õpetaja
– on Viljandis võimalik õppida ka
näiteks rahvuslikku ehitust, me-
tallitööd, tekstiili, aga ka info- ja
dokumendihaldust. Seega tule-
vad akadeemiast ka raamatuko-
guhoidjad, dokumendihaldurid
ja infojuhid. Rahvusliku käsitöö
osakond aga „toodab“ Eestile kä-
sitöölisi ja oma ala spetsialiste
ning ka pärandtehnolooge, kes
hoiavad au sees seda, mida meie
ülejäänud ehk alati märkama ei
juhtu.
Ilmselt iseloomustab Viljandi
kooli ka see, et juba kodulehel
on eraldi lehel välja toodud aka-
deemia missioon, samuti näiteks
omakultuuri teesid. Sealt võib
lugeda, et hinnas peetakse pigem
hingestatud ja isiklikku suhet
loodavasse või tehtavasse, kui
konveierlikku ja mehaanilist, ka
peetakse oluliseks avatust teiste
kultuuridega lävimisse. Seda kin-
nitavad ka Maarja ja Are, kes iga
küsimuse peale vähemalt korra
tõenäoliselt endalegi märkamata
lisavad, et akadeemia üliõpilased
on vabad ja avatud.
Erinevad osad moodustavad terviku
Kultuuriakadeemia rektor Anzori
Barkalaja lisab, et selles majas
ei anta lihtsalt haridust. Pigem
nähakse ülikooliaastaid luksusli-
ku ajana, mis on mõeldud enese
harimiseks nii lihtsalt inimestena
kui ka professionaalidena valitud
valdkonnas.
Barkalaja sõnul on kooli ülesan-
ne kõikide võimaluste piires selle-
le tegevusele maksimaalselt kaasa
aidata. Ta lisab, et kultuuriaka-
deemia eesmärk on pigem igas
mõttes elusate, terviklike ning
tegusate eesti kultuuri kandjate
kasvatamine ning pärandi lõime
katkematuna hoidmine. Pärast
häid soove ja mitmeid lehvita-
misi tundub, et oma eesmärki ka
täidetakse ja seda just Viljandile
omase energiaga.
Tartu ülikooli Viljandi
kultuuriakadeemia missioon
Arendada eesti omakultuuri Eesti kultuuri(de) mõtes-tamise viisina TÜ Viljandi
kultuuriakadeemias;
.levitada eesti omakultuuri aadet kui rahvuse vaimse
enesemääratlemise ja püsi-majäämise tagatist;
.toetada omakultuurselt mõtleva ning maailmale
avatud (loov)haritlaskonna järjepidevat kestmist Eesti
ühiskonnas;
.arendada kultuuridevahelist kommunikatsiooni, toimides sidustava kultuurimudelina;
.tutvustada eesti omakultuuri
maailmale.
Performance’id moodustavad Viljandi kultuuriakadeemias lahutamatu osa õppetööst.
Kord aastas toimuvad Viljandis Tudengite teatripäevad.
Akadeemias õpivad karvased ja sulelised.
FOTO
: LIIS
REI
MAN
EESKUJU9
Viljandi kultuuriakadeemia tuksub loovuse rütmis
Kas teate, et Eestis on ülikool ka Haapsalus, Viljandis, Narvas, Rakveres jne? Eesti Üliõpilasleht võttis missiooniks tutvustada neid pisemaid ja suuremaid kolledžeid ka laiemale avalikkusele!
13.03.2012 // Eesti Üliõpilasleht
Kui aga eelarvamustest hetkekski
lahti lasta ja keskenduda kee-
ruliselt tekitavale vokaalile või
meisterlikult komponeeritud
kitarri-riffi dele, võib leida, et ka
scream-muusika on omamoodi
põnev ja vahest iluski. Just seda
ilu bändides Indefri, Mathsc-
ream ja Th e Lost Broadvast vo-
kaale karjuv Mathias naudibki.
Miks Sa muusikat teed?Miks ma muusikat teen? Ma
olen unistanud esinemisest ter-
ve elu. Kui ma väike poiss olin,
siis ainuke telekanal, mida ma
vaatasin, oli MTV ja sealt jäi
see vist mulle külge. Mingi hetk
hakkasin seda kõike ise järele
proovima ja nüüd olen aru saa-
nud, et muusika on minu jaoks
kõige parem eneseväljendus.
Muusikud õpivad oma instru-mente ka väga erineval moel, kuidas Sina?Ma ei ole õppinud ühegi õpetaja
BARBARA [email protected]
Mathias-Erik Tempel karjub kogu hingest ilusat muusikat
käe all ega üheski koolis. Kõike
olen ise õppinud. Mängin kitarri,
bassi ja natuke trumme. Viima-
sel ajal olen hakanud tegema ka
elektroonilist muusikat, mis tä-
hendab seda, et ma olen hakanud
rohkem kasutama süntesaatorit
ja rohkem hakanud huvi tundma
ka klaveriteooria vastu.
Ja kuidas läheb?Ma ei tea... aeglaselt (naerab).
Aga kuidas Sa oled jõudnud nende žanriteni, millega Sa praegu tegeled? Ma alustasin bänditegemisega
aastal 2005, kui mu koolikaasla-
ne kutsus mind juhuslikult voka-
listiks ja tegime rokkbändi, mil-
lega mängisime Jimi Hendrixit,
Nirvanat ja mingeid selliseid
asju. Siis ma üritasin laulda, aga
mu hääl läks aina kähedamaks ja
lõpuks hakkasin punki tegema.
Lõpuks sattusin veel hevimate
poistega kokku, kes tegid pä-
ris metalit ja siis ma hakkasingi
karjuma.
Aga kuidas see karjumine
Kui kuulata muusikat, mida Mathias-Erik Tempel igapäevaselt teeb ja seda raadiost tulevate pop-meloodiatega võrrelda, või-vad nii mõnedki kõrvad kinni katta ja koh-kuda.
ikkagi käib? Kas Sa järgmine päev rääkida ka saad? Kõrvalt kuulajatele tundub see justkui võimatu ja vaata et enesepii-namisena.Mina kasutasin alguses õppevi-
deosid. Kõigepealt õppisin hin-
gama õigesti, siis rääkima, siis
puhkama ja kõike muud, mida
on vaja teada, kui tegeled vokaa-
lidega. Siis on veel harjutused,
mida ma teen.
Varem tegin igal hommikul
umbes 40 minutit, aga nüüd ei
pea enam nii palju. Esialgu on
hullult piinlik oma kodus leelo-
tada, eriti kui ei pea viisi ka väga.
Karjumisega on veel see asi ka, et
sellel õnneks ei ole viisipidamise-
ga erilist seost. Aga jah, alguses
ma ka ei teinud neid harjutusi ja
siis pärast oli ikka järgmine päev
hääl ära. Karjumine on ka väga
hea eneseväljendus.
Mida Sa laval olemise juures hindad? Milline on see eriline tunne?Ma arvan, et kõik, kes on tege-
lenud sellega, mida nad armas-
tavad, on seda tundnud. See on
justkui kaaluta olek ja see on
selline... võitmatu tunne. Minu
jaoks on see justkui ultimate high.
Aga räägime hoopis teisel tee-mal... Sa õpid teoloogiat, mis pole just rokkmuusikule omane. Miks?Ma võiksin öelda, et sellepärast,
et ma ei saanud psühholoogias-
se sisse, aga tegelikult see pole
päris nii. Ma olen alati tundnud
ülisuurt huvi ajaloo ja kultuuri-
de vastu ning ma tulin siia selle
mõttega, et neid veel rohkem
tundma õppida. Kolm aastat on
hullult avanud mu silmi ja väga
palju ka mõjunud mu lüürika
kirjutamisele.
Ma arvan, et ma olen väga tole-
rantseks muutunud, aga samas ka
kriitiliseks. Ma ei salli vist enam
sellist vanamoodsat religiooni,
mis piirab lastekasvatamist.
Kuidas Sinu endaga on? Kas Sa oled ka enda jaoks mingi reli-giooni avastanud?Kui ma väike olin, siis mind ris-
titi ja ma arvasin mingi aeg, et
olen väga usklik. Kuid õnneks
sain ma kiirelt aru, et ma olen
ikka see, kes ma olen. Mis nagu
religiooni puutub, siis ma olen
vaimne inimene.
Kuigi ma ühegi jumala poole
ei palveta, siis universumi poo-
le vaatan küll. Kuigi... ma olen
elus kaks korda palvetanud. Üks
kord oli millalgi siis, kui ma olin
üheksa-aastane – ma ei mäleta
isegi, mille eest ma palvetasin.
Teine kord oli eelmisel aastal, kui
mu isa jäi haigeks ja ma mäletan,
et käisin jooksmas ja palvetasin.
Aga ma usun küll pigem ener-
giatesse ja kaitseinglitesse.
Mis Su tulevikuplaanid on?Ma osalen nüüd „Noored kooli“
konkursil ja kui ma saan edasi, siis
on järgmised kaks aastat mureta.
Ma võtsin sealt inglise ja ajaloo,
kuna õppisin gümnaasiumis ing-
lise keele kallakuga klassis ja seal
olid hullult toredad õpetajad, kes
inspireerisid, kuigi see on nüüd
imelik sõna. Ja miks ma tahaksin
seda teha, on see, et ma tahaksin
noortele midagi pakkuda. Ma
tunnen, et järgmised põlvkonnad
on olulised ja juba praegu tuleb
mõelda, mis edasi saab.
Ja seoses muusikaga?Eks see ole mu hobi. Ilmselt
bändi edasi teha, kuigi nendega
on alati see asi, et ei tea, kuidas
läheb. Bändides on üldiselt mitu
inimest ja seega peab kõigega
arvestama.
Ma ise tegelen kindlasti muusi-
kaga edasi ja püüan end harida ja
erinevaid stiile viljeleda. Tahaksin
õppida kõike ja igalt poolt. Üri-
tan oma asja edasi teha ja ma ei
pane piire kuhugi ette.
Mathiase bändide fännilehed: INDEFRI – http://indefri.bandcamp.com
MATHSCREAM – http://mathscream.bandcamp.com
THE LOST BROADCAST – http://thelostbroadcast.bandcamp.com
Tudengiüritus Peda Folk tähistab 40 juubelit. Üritus toimub sel
aastal 10. mail Rock Cafes. Traditsiooniline üritus annab noortele
muusikutele võimaluse astuda Eesti parimatest muusikaasjatund-
jatest koosneva žürii ette. Alanud on demode esitamine Peda
Neljandat aastat järjest toimuv Tallinn Music Week rullub seekord
lahti 29. märtsil ning toob kolme õhtu ja öö vältel lavadele 183
artisti 13 riigist. Seni võimsaim Tallinn Music Week esitleb Eesti
ja lähiriikide põnevamaid artiste 27 festivalilaval, mille hulka
lisaks tavaks saanud festivalipaikadele kuuluvad ka ootamatud
keskkonnad ehk linnalavad.
Bändidele saab kaasa elada näiteks Skype’i kontoris, Disaini ja
Arhitektuurigaleriis, LHV pangakontoris, Miia-Milla-Manda
muuseumis, plaadipoes Biit, kohvikus Must Puudel, Viru Kes-
kuses, Solarise Apollos või hoopis Nordic Hotel Forumi sviidis!
Päevased linnalava-kontserdid on publikule tasuta.
Festivali avab 29. märtsi õhtul Rock Cafés oma debüütalbumi
esitlusega Iiris, kes jagab lava õhtu erikülalise, maailmakuulsa
Soome rokkbändiga Rubik. Festivaliprogramm hõlmab nii Eesti
kui lähiriikide hetke kuumimaid artiste, nende hulgas Husky
Rescue (FIN), Alina Orlova (LT), Mimicry, Th e New Tigers
(FIN), HU?, Napoleon Iird (UK), Mona De Bo (LV), Vaiko Eplik
& Eliit, Väljasõit rohelisse, Liis Lemsalu, Rulers of the Deep,
Bedwetters, Diver (AT), Paabel, Mari Kalkun, Rein Rannap,
Helen Lokuta, Age Juurikas jpt.
Esmakordselt TMW ajaloos on sel aastal müügil ka pii-
ratud kogus festivalipasse, mis ISIC kaardi omanike-
le on soodushinnaga €30. Müük ja lisainfo Piletilevis.
Tutvu kava ja esinejatega: www.tmw.ee
14.-17. märtsil toimuv noorte rütmimuusikafestival Tudengijazz
2012 lööb taas muusikamaailma särama põnevate rahvusvahe-
liste muusikaprojektide ning andekate noorte talentidega. Neljal
elamusterohkel päeval on võimalik kontserte kuulata Tallinnas,
Viljandis, Tartus ja Narvas. Üles astuvad innovaatilised ja isiku-
pärased muusikud Eestist, Soomest, Rootsist ja mujalt.
Festivali põhieesmärgiks on luua esinemisvõimalusi jazzmuusikat
õppivatele tudengitele Eestist ja välismaalt ning tuua nad suurema
publiku huviorbiiti. Oma publikule pakub Tudengijazz kindlasti
värskeid elamusi ja uudset heliloomingut noortelt muusikatalen-
tide sulest. Tudengijazz 2012 festivalil astuvad muuhulgas üles:
THE 251s Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast, NR1
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, VEIKKI TRIO Sibeliuse
Akadeemiast ning juba eelmisest aastast tuttav MAI GROUP
Stockholmi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Lisaks sellele
teeb ühe põnevaima etteaste LAURA PÕLDVERE ja 3/4 ning
kindlasti on oodata on ka palju muusikalisi üllatusi.
Kontserte saab külastada 14. märtsil Viljandi Pärimusmuusika
Keskuses, 15. märtsil Tartus Genialistide Klubis, 16. märtsil Tal-
linnas F-hoones ning 17. märtsil Narva Muusikakoolis.
Kogu info festivali kohta aadressil www.tudengijazz.ee.
Tallinn Music Week täidab linna muusikaga
Tudengijazz toob hoogsadrütmid fännidele koju kätte
Teoloogiatudeng Mathiase jaoks on laval olemine kui kaaluta olek, võitmatu tunne... kui ultimate high.
Mathiase sõnul on karjumine hea eneseväljendusviis.
Peda Folk ootab demosid
Folgi bändikonkursile. Demosid saab esitada
31. märtsini!
Konkursist on oodatud osa võtma erineva-
te muusikastiilide viljelejad. Osalemiseks
esita 1-4 demo ja oma bändi tutvustus,
mille võid saata [email protected] või
tuua ise kohale Tallinna ülikooli Narva
mnt 25, ruumi S- 139.
Eesti parimatest muusikaasjatund-
jatest koosnev žürii valib Peda Folgile
esinema kümme parimat bändi ning
loomulikult ka oma lemmiku.
FOTO
: 2X
ERAK
OG
U
KULTUUR1010
Eesti Üliõpilasleht // 13.03.2012
masti kooliõpilastest koosnev publik, kellel
on teatrisaalis tihti kõike muud teha, kui
lavale vaadata.
On kahju, et lugu ise ei paku rohkem män-
guruumi, sest näitlejad-lavastaja on tekstist
võtnud kõik, mida see pakub. 1915. aastal
kirjutatu ei puuduta enam nii sügavalt kui
ehk siis või kakskümmend aastat tagasi. Me
oleme harjunud, et keegi elab kellegi teise
kulul. Kahju. Ja küllap see on juba rohkem
meie endi probleem kui kellegi teise, aga
selle tõttu ei suuda tekst ise vaataja jaoks
midagi ära teha ja publikut niivõrd endasse
tõmmata, et näiteks mõnel putukahirm
meelest ära läheks.
Teatris käis BARBARA LEHTNA
Täiskasvanutele mõeldud nukuteater on Eestis kahtlemata
alahinnatud žanr ja sellest on põrgulikult kahju. Ühe hea
näitleja meisterlik mäng ja kokku sulandumine elutu nukuga
on kütkestav protsess, mille esmakordne nägemine võib
vaatajas koguni judinaid tekitada.
Kafka teksti on interpreteeritud nii meie kui ka maailma
lavadel erinevalt, aga nukulavastuseks on see iseäranis so-
biv. Lugu – ühtaegu lihtne, teisalt mõtlemapanev – räägib
noormehest, kes proovireisija ametis oma peret üleval peab.
Pere, iseesenesest mõistetavalt, peab seda loomulikuks. Ühel
hommikul aga muutub noormees putukaks ja sellest hetkest
rollid justkui vahetuvad – peremeesloomast saab parasiit.
Selline olukord loob aga viljaka pinnase heaks ja mõnusaks
psühholoogiliseks mänguks.
Ja mängu meile lavalt ka pakutakse. Mart Müürisepa külge
aheldatud koletis ehk nukk, on etenduse lõpuks niivõrd
tema hingav ja mõtlev orgaaniline osa, et teda nukuta kum-
mardamas näha on kuidagi veider ja lõhestav. Lisakihi lisas
etenduse jooksul näitleja jalast immitsev veri, mis küll ehk
ei olnud päris etenduse osa, aga siiski määris punaseks
dekoratsioonidena kasutusel olevad paberid, seinad ja põ-
randa. Köismäe torni laval ringi roniv putukas võiks ehk
mõnel hetkel rohkemgi publikut piirata, aga helikujundus
parandab selle kerge vea õnneks ära. Vahest häirivad rohkem
trepinaginad, mida tekitavad ilmselt valmistuvad näitlejad
ja mis kogemata õhustikku lõhuvad.
Lisatähelepanu tuleb muidugi pöörata ruumile, milles eten-
datakse. Köismäe torn, mis talvel nõuab vaatajatelt jopedes
istumist, sobib ideaalselt Kafka tekstidele meisterlikuks
taustaks. Ka lavakujundus on paigas ning mängib lavastaja
käekirjaga kaasa. Turu kunstiakadeemiast „laenatud“ lavas-
taja on oskuslikult loonud ruumi, kus vanast ja kriuksuvast
raudvoodist õhkav tolm on hüperboolses võrdes näitlejatest
ja nukust tuleneva energiaga. Muidugi loob ka ruumi ena-
Alustasin sellest, et näitusel käimine on hea mõtte-
harjutus. Mida ma siis lõpuks välja mõtlesin? Seda, et
Sauka maalid näitlikustavad selgelt seda, mida mõtles
Jean-Paul Sartre oma surematu tsitaadiga „Põrgu, see
on teised inimesed“. Saukal on näitusel üleval ka maal
„Probleemidega mees“, kus kujutatakse alasti meest, kelle
keha on kaetud prussakalaadsete väikeste inimestega.
Sauka ütleb näituse sissejuhatavas tekstis, et kui kunst
on mäng, siis see on vene rulett ja kõik padrunid peavad
olema tõelised, isegi siis, kui see tähendab kunstniku
jaoks enesetappu. See näitus on valus, see on ilus ja just
sellepärast ongi see erakordselt hea.
Näitusel käis KADRI INSELBERG
Miks võiks käia kunstinäitustel inime-
ne, kes pole ise kunstnik või lihtsalt
üldisemalt inspiratsioonijanus? Eriti
veel kaasaegse kunsti näitusel, mis pole
veel meie ajalugu või klassika, mida
„peab igaüks näinud olema“.
Šarunas Sauka näitusel jalutades tekkis
mul sellele küsimusele üks vastuse-
variant. Nii nagu koolis õpetatakse
matemaatikat väga keerulise tasemeni
sellepärast, et arendada noorte mõtle-
misvõimet, siis ka kunsti vaadates ja
kujundeid tõlgendades areneb minu
arvates inimese võime maailma, ühis-
konda ja inimloomust tõlgendada ning
sellest kõigest aru saada, süsteemi luua.
Ühe Sauka maali detailide rägastiku
juures võib istuda tunde. Mõelda ja
nuputada, mida tahab kunstnik öelda
ühe või teise detaili, kujundi või vär-
vikombinatsiooniga. Julgen öelda, et
tõlgendamisruum on lõputu. Sauka
maalimistehnika on aukartust äratav.
See on renessanslikult täpne ja kül-
luslik, värviküllane ja särav. Maalides
vastandub inimühiskonna kõige pahe-
lisema külje koletu sisu ning looduse
puhas ilu. Need maalid on samal ajal
võluvalt ilusad ja groteskselt koledad.
Kindlasti on leedu postmodernisliku
kunstniku Šarunas Sauka näitus üks
kõige huvitavamaid, mida ma oma elu
jooksul olen näinud.
Metamorfoos (Nuku teater)Tallinna Köismäe torn
Lavastaja Mirko Rajas (Turu kunstiakadeemia)
“Mina, maalikunstnik Šarunas”Kumu 4. korrus
Avatud kuni 29.04.2012
KULTUUR / RISTSÕNA 1111
13.03.2012 // Eesti Üliõpilasleht
Märts 2012uudised
likud
Kõik ülaltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti, www.isic.ee ja mobiilist: ISICBenefits.
Eesti Ülikool
Silver Oja
01/07/1987
38707011234 S 372 123 456 789 X
ISIClikud nädalapakkumised: www.koolidiilid.ee
Festivali Tallinn Music Week (29.-31.03.) pass soodushinnaga 30€
Tuborg Music esitleb: T-Party@Amigo!
Kolmapäeviti tasuta sissepääs ja Tuborg
2€/pudel
20.03.Tantrajooga loeng Atlantise
konverentsikeskuses ISIC-kaardiga tasuta.
Soodushind ajakirja Imeline Teadus
tellijatele + kingituseks raamat Taeva Puudutus
ISIC üliõpilaspilet üllatab algaval kevadel nädalapakkumistega!
Koolidiilid: a) muutuvad igal nädalal; b) annavad tavaliselt 50-75% allahindlusi; c) kehtivad kõikidele MinuKool kaardihaldussüsteemist väljastatud ISIC üliõpilaspiletitele ja ISIC pangakaartidele; d) annavad häid ideid enda ja sõprade rõõmustamiseks!
Kui Sul ei ole veel rahvusvahelist ISIC üliõpilaspiletit,
taotle see internetist www.minukool.ee ja kaart jõuab peagi Sinu soovitud postiaadressile!
ISIC soodustustega saad lähemalt tutvuda
nutitelefoni mobiiliaplikatsioonilt ISIC Benefits,
veebist www.isic.ee ja www.facebook.com/isiceest
i.
Eesti Ülikool
Silver Oja
01/07/1987
38707011234
S 372 123 456 789 X
Lisaks oma tuhandetele teistele soodustustele pakub ISIC häid leide www.koolidiilid.ee lehelt! ;)
1212 REKLAAM