Keskkonnasõbralikud traktorid / Ähvardav bakterpõletik / Mahelaudas robotiga

Lehmal on vähe aega

201317. jaanuar

NR 1 (7) Foto kaul nurm

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee2

Saarlased, uudis

4 lehmadel ei ole aega

4 Mullu ehitati hulk uusi lautu

6 Rohkem võimsust, vähem heitgaase

9 Traktoripark mitmekesistub jõudsalt

10 Viljapuu-bakterpõletik

12 ka saarel saab põllumees hakkama

13 Robotiga Soome mahekarjas

14 kuu mõjutab ilma ja inimesi

15 Sügis ei kasvatanud ega karastanud

15 Toetuste kasutamine nõuab tähelepanu

“V ana Euroopa” riigid on kasu-tanud targalt võimalust saada oma rahvuslikele või eripäras-tele toodetele Euroopa Liidu

eritunnustus ja -toetus ning seega ka võimalus neid kallimalt müüa. Seda on tehtud Euroopa kaitstud päritolunime-tuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse saamise abil.

Eriti edukalt on sellega toime tulnud Itaalia ja Prantsusmaa. Nad on osanud väga paljudele oma toidutoodetele välja ajada Euroopa Liidu eritoetuse selliste toitude eest, mida mujal maailmas ei toodeta või mida on valmistatud paik-konnas üle 100 aasta. See on mõeldud traditsiooniliste tootmismeetodite ja retseptide säilitamiseks.

Ring on siiani olnud üsna suletud – teised riigid on sellist toetust saanud vaid paarile oma tootele, näiteks Šveits mägipiirkondade juustule ning šokolaa-dile ja Soome Karjala pirukatele.

Eesti poodides teame sellist märgis-tust otsida praegu peamiselt veinipude-litelt. Tulevikus on aga lootust, et neid tooteid tekib juurde: eelmise aasta lõpul kehtima hakanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu toidukvaliteedi määrusega seda valdkonda uuendati ja laiendati.

Selle tulemusena saab hakata taot-lema erimärgistust muu hulgas ka saa-repiirkondades toodetud toidule.

Hiljemalt 2014. aasta alguseks esi-tab komisjon Euroopa Parlamendile ja Nõukogule aruande uue mõiste “saare-

piirkonna põllumajandustoode” kasu-tuselevõtu kohta. Mõistet võib kasu-tada üksnes selliste toitude kohta, mille tooraine pärineb saarelt. Töödeldud toodete puhul peab ka töötlemine toi-muma saarel, vähemalt juhul, kui see mõjutab lõpptoote eriomadusi.

“Euroopa Liidu põllumajandustoot-mise üks olulisi tugevusi peitub põllu-majandus-, kalandus- ja vesiviljelus-

toodete kvaliteedis ja mitmekesisu-ses, mis annab liidu tootjatele konku-rentsieelise ning olulise panuse liidu elavasse kultuuri- ja kulinaariapäran-disse. Liidu põllumajandusettevõtjad ja -tootjad on oma oskuste ja meelekind-lusega hoidnud elus traditsioone,” kir-jutatakse määruses.

LII SAMMLER

Toimetus Toimetuse aadressNarva mnt 13, 10151 Tallinn

sisuk

ord

Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee, 661 3326

Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee.

www.maaleht.ee

Foto iNGMaR MuuSikuS

3

15

10

4

Pea kümme aastat tagasi mär-kasin soomlaste maalehest Maaseudun Tulevaisuus, et meie põhjanaabrite vaate-

nurk toidule ja selle tootmisele on Eesti avalikkuse üldisest nägemusest mõnevõrra erinev – oma maa põl-lumeeste-talupidajate ja kodumaise toodangu hoidmist ning kaitsmist seostati riigi julgeolekuga. Ühelt poolt tundus see igati mõistlik ja traditsiooniline, teisalt aga ajako-hatu lähenemine.

Eelmisel nädalal sõlmisid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaitsetööstuse Liit koostöö-lepingu, mis näeb ette edendada Eesti toidujulgeolekut. “Toidujul-geolek on osa riigikaitsest,” rõhu-tas kaitsetööstuse liidu juht Andres Parve. Kaitseminister Urmas Rein-salu sõnul peab Eesti sõdur sööma Eesti toitu. Põllumajandus-kauban-duskoja juht tegi ettepaneku liita toidujulgeolekut käsitlev osa riigi kaitsestrateegiatesse ja -arengu-kavadesse.

Moodsal ajal oleme harjunud, et toitu veetakse ühest maailma otsast teise. Räägitakse vabakaubandu-sest, turgude avamisest ja tollita-riifide kaotamisest.

Kurja ei tohi kuulutada, aga seda ei saa ka eirata. Loodusõnnetused ja muud katastroofid ning sõjad või-vad kaupade sisse- ja väljaveo lühi-kese ajaga peatada või siis hinnad üüratule tasemele tõsta. Aga rahvast on vaja toita ka kriisi ajal. Seetõttu räägitakse ka Eestis üha enam ise-varustatuse tasemest ehk sellest, kui suures osas suudab riik oma rahvast ühe või teise toiduainega varustada ja kui palju tuleb tarbimise rahulda-miseks importida.

Tõsi on aga see, et mida kindla-matel jalgadel seisab meil tootmine kohapeal, seda julgemad võime olla. See sõnum on jõudnud kindlalt ka eestlasteni.

hEIkI RAudLAMM vastutav toimetajaheiki.raudla@maaleht.ee

Uus julgeolek

eripäraseid toite otsima!

Eesti rahvuskala räim on traditsiooniline saarerahva toidupoolis.

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 3

innovators in agriculture

Linery OÜ, Mäo keskus, Paide vald, Järvamaa www.linery.ee

Linery OÜKUTSUB KÕIKI PRAEGUSI JA

TULEVASI KLIENTE15. veebruaril algusega kell 11.00

Olustvere lossis toimuvale infopäevale.

Teemad:Lely heinatehnika hooajal 2013

Robotlautade karjahaldus

Info ja registreerimine: Sven Kulvere tel 5556 3868 sven@linery.ee

Heinatehnika: Sven Kulvere tel: +372 5556 3868 Ain Rändoja tel: +372 5564 3228 Kristo Klein tel: +372 509 0482Farmiseadmed: Margus Kesa tel: +372 5556 8936 Toomas Rüütel tel: +372 521 6455

fookuses

sisuk

ord

Eesti traktoripark uueneb iga aastaga ning meie põldudel ja farmides kasutatakse üha roh-kem selliseid maailma-kuulsaid traktorimarke nagu Case, Deutz-Fahr,

Fendt, John Deere, Massey Fer-guson, McCormick, New Holland, Valtra, Zetor jt.

Eesti traktoripark nooreneb küll aeglaselt, aga järjekindlalt. Samas väheneb traktorite arv – kui näiteks 2001. aastal oli Eestis 52 441 trak-torit, siis 2010. aastal oli neid järel 19 907. Samal ajal suureneb trakto-rite keskmine võimsus.

Eesti Maaülikooli põllundus- ja tootmistehnika töörühma professori Jüri Olti sõnade kohaselt on nüü-

disaegne traktor muutunud lihtsast veomasinast mobiilseks energeetili-seks töövahendiks. “Elektroonika ja infotehnoloogia arenguga lisandu-nud elektroonilised juhtimissüstee-mid on muutnud traktori järjest enam isetoimivaks masinaks, mis võtab üle üha enam masinajuhi funktsioone.”

Olti sõnade kohaselt on trakto-rite oluline arengusuund läbi kogu

peab ajaga sammu

heiki raudlaMM vastutav toimetajaheiki.raudla@maaleht.ee

Traktor on muutunud lihtsast veomasinast mobiilseks energeetiliseks töövahendiks. Turvalisuse ja kasutusmugavuse kõrval on hakatud traktorite puhul pöörama järjest suuremat tähelepanu keskkonnasõbralikkusele.

nende arenguaja olnud tootlikkuse suurendamine. 1970. aastate ener-giakriisi järel kujunes muude ener-geetiliste masinate hulgas ka trak-torite üheks arengut mõjutavaks teguriks nende kütuse kasutamise ökonoomsus. Tulenevalt loodus-hoiu vajadustest on olnud suure tähelepanu all ka traktorite kesk-konnasõbralikkuse tõstmine, enne-kõike puhtamad heitgaasid ja pin-nase tallamine.

Ühiskonna ja majanduse kõige väärtuslikuma vara – inimese − sääst-miseks on hakatud järjest suuremat tähelepanu pöörama traktorite ergo-noomilisusele, turvalisusele ja kasu-tusmugavusele. Eri traktorimarkide arengusuundumused ja neid mõju-tavad tegurid on omavahel sageli tihedalt põimunud.

Loe ka lk 6–9

Traktor

loomakasvatus Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee4 loomakasvatus

Tänapäeva veised on nagu kõrgjõudlusega sportlased. Et selgeks teha, milliseks soori-tuseks nad suutelised on, võib neid võrrelda maratonijooksjatega.

Maratoonar kasutab kõrgjõudlusega lehmaga (38 kg piima päevas) võr-reldes kehakaalu ühiku kohta poole vähem energiat, niisiis on marato-nijooksja sooritus kõrgjõudlusega lehma omast väiksem.

See tähendab, et lehmalautades töötab tõeline kõrgjõudlusega gee-nidega masin. Seda tuleb lehmapi-damise korralduses ja laudaehitu-ses tingimata arvestada.

Et näidata korralduse ja keskkonna mõju lehmale, uuriti USAs 47 sar-nase geneetika ja ühesugusel täis-ratsioonilisel segasöödal karja. Leh-mad andsid keskmiselt 29,4 kg piima päevas. Piimakogused kõikusid far-mides 20–33 kilogrammini. Piimatoo-dangu nii suure erinevuse eest olid 56% ulatuses vastutavad muud põh-jused kui sööt või lehma geneetika.

Kui lähtuda sellest, et geenid on head ja sööt õige, siis on terve hulk n-ö kruvisid, mida on võimalik kee-rata, et jõudlust veelgi mõjutada.

Ettevõtetes, kus koostati ratsioo-nid nii, et sööta jäi järele, andis lehm 29 kg piima päevas. Ettevõtted, kes võtsid söötmiskorralduse aluseks tühjaks söödud küna, said tulemu-seks 27,5 kg. Sööda sage ettelük-kamine andis lehma kohta päevas 4 kg rohkem piima. 24,9 kg asemel saavutati 28,9 kg. See näitab, mil-line väärtus on sööda ettelükkami-seks kuluval tööajal.

Rolli mängib ka lehmadel kasu-tada olevate lamamislatrite arv.

Seda kinnitab ka üks Ameerika Ühendriikides karjadega tehtud uuring. Vabapidamislaudas elavatel suure jõudlusega lehmadel on tüü-piline päevakava selline: 4,5 tundi süüakse ja 14 tundi lamatakse lat-ris. 1,7 tundi veedab lehm ringi lii-kudes ja sotsiaalsetes kontaktides ning 0,5 tundi juues. See tähendab, et peaaegu 21 tundi päevast on juba kindlalt paigas, lüpsmine ja ajamine

võivad seejärel moodustada ainult 2,5–3 tundi päevas. Kolm korda päe-vas lüpsmise korral tähendab see, et grupist lahkumine, lüpsiplatsile minek, ootealal seismine, lüps ise ja gruppi tagasi pöördumine pea-vad jääma alla 60 minuti.

Lauda ehituslahendused ja iga-päevane tegevus on alati vahe-tult üksteisega seotud. Seda näitab allolev loetelu võimalikest riskidest, mis võivad lehma ajakava segamini ajada, ja mida selle vastu teha saab.

Pikad lüpsivahedNeid põhjustavad väikese läbilas-kevõimega lüpsiplatsid, suured ootealad ja järgmiste lehmagrup-pide ettekuhjamine, lehmade aeg-lane ajamine läbi kitsaste käikude, liiga pikad vahemaad laudagru-pist lüpsiplatsile või sellised takis-tused nagu trepid, astmed või sile-dad põrandad.

Mida teha? Lüpsiplatsi suurus ja lüpsjate arv,

s.t igatunnine läbilaskevõime peab lähtuma grupi suurusest. Kui ei ole võimalik investeerida tänapäevasesse lüpsiplatsi, on vaja lehmagruppide suurust vähendada. Uusehitistes tuleb need tegurid üksteisega hoo-likalt kooskõlla viia ja kavandada ajamisteed nii, et lehmad saavad kiiresti suurtes gruppides turvali-selt lüpsile ja tagasi liikuda.

Noorlehmade ja vanemate loo-made käitumises on suuri erinevusi.

Taanis on tehtud uurimus, mis selgitab, et esimest korda poegivad

lehmad veedavad rohkem aega sööt-mislava juures, kuna söövad aeg-lasemalt ja väiksemate suutäitega.

Domineeriva seisundi puudumise tõttu lasevad nad end kiiremini sööt-mislaua juurest, lamamislatrist või joo-gikoha juurest ära ajada. Peale selle on nad lamamislatri valikul palju eba-kindlamad ja võtavad halvemini omaks latrid, mida varem kasutasid domi-neerivad lehmad, ning nende mälet-semise määr on seal 40% väiksem.

Käitumiserinevused põhjustavad 10% väiksema kuivmassi söömise ja 20% lühema lamamisaja. Selle tagajärg on 9% väiksem piimatoo-dang. Poegimisele järgnev kaalu-langus on mullikatel suurem ja pii-marasva protsent väiksem.

Lauda parimad kohad peak-sid kuuluma esmapoegijatele. Uue lauda projekteerimisel tuleks teha eraldi mullikate grupp. Lamamis-latrid kavandatakse kolmes või isegi ainult kahes reas. Esmapoeginute gruppides ei tohi mingil juhul tek-kida ülemajutust.

Lehm ei taha olla lõas Eriti riskantne on lõasolek äsja poe-ginud lehmadele. Seemendamine, tiinuse uuringud ja muud toimin-gud, mis söötmislatris tehakse, häi-rivad lehma päevakava.

Tuleks jälgida, et need ajad olek-sid võimalikult lühikesed. Seetõttu tuleks ette näha selekteerimisvõi-malustega eraldi sorteerimisalade ja nendele järgnevate palpeerimis-rööbaste või püüdeseadmete ehi-

lehmadel

ei ole aegaARTUR GAVRONSKI

agribalt aSi tegevjuht

Tänapäeva lüpsilehmad on tõelised tippsportlased, seepärast tuleb tõsiselt üle vaadata lauda töökorraldus ja viia see kõrgjõudlusega loomade ajakavaga kooskõlla.

Mullu ehitati hulk uusi lautuPiimatootjad tahavad valmis olla 2015. aastaks, kui piimakvoot eeldatavasti kaob. Seetõttu ehitati ka mullu hulk uusi kaasaegse tehnoloogiaga lüpsifarme.

DeLavali firma tootejuhi Mee-lis Müili sõnul valmis ette-võttel mullu kolm suure-mat farmi lüpsiplatsidega –

Tammikus OÜ (paralleel-lüpsiplats 2x10), Triigi Farmer OÜ (paral-leelplats 2x8) ning Pajusi ABF AS (küljele väljumisega kalasaba-lüp-siplats 2x16).

Lüpsirobotitega uutest 2012. aas-tal lisandunud farmidest on Müili sõnul hetkel töös OÜ AH Seenior (praegu neli VMSi, kevadel lisaks veel neli), Mändaluse Farmid OÜ (üks VMS) ja Võhandu POÜ (neli robotit).

Ehitus käib ja aasta algul on loota OÜ Jerwer (kolm VMSi) ja Lemusoo

talu (kaks VMSi) valmimist. Palju lisandus lüpsiroboteid ka juba töö-tavatesse farmidesse.

2012. aastal tuli juurde kokku 26 lüpsirobotit nii uutesse kui juba olmasolevatesse farmidesse.

Kokku töötab Eestis praegu 71 DeLavali lüpsirobotit, lähiajal on lisan-dumas veel 12. Seega 83 VMSi kokku.

“Võhandus läheb varsti käima ka Eestis täiesti uus lahendus kar-jahalduse poole pealt – Herd Navi-gator,” lisab Müil. “Sama süsteem on hiljuti käivitatud ka Männiku Pii-

mas. Praegu õpib süsteem karja ja iga lehma näitajaid tundma. Kui see osa valmis, siis veebruaris-märtsis on esimesed tulemused käes.”

Lelyl uus söötmissüsteemOÜ Linery tegevjuht Toomas Rüütel ütles, et Lely lüpsirobotitega tuli lõp-penud aastal sisustada suuri, kaheksa-üheksa robotiga farme ning osa töid jääb veel ka sellesse aastasse.

Praeguseks on valmis ja käivi-tatakse neist kaht – Risti Agro ja Tammsaare OÜ lautu.

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 loomakasvatus 5

Isegi paljunemise valdkonnas on seda võimalik tõendada väiksema viljastumise ja tiinuse määra alu-sel. Piima rakuarvud on suuremad.

Tüüpilises kuuerealises lamamis-latritega vabapidamislaudas peaks igal lehmal olema oma lamamiskoht.

Kuumus tekitab stressiSuvekuudel toob kõrgem tempe-ratuur laudas kaasa mäletsemise vähenemise, sööda suurema sor-teerimise söömise ajal ja lehmade pikema käikudes seismise.

Uusehitiste puhul paigutatakse piimakarja laudad võimaluse korral tuultele avatud kohta, et tagada kor-ralik looduslik ventilatsioon. Lauda räästakõrgused on kavandatud nii, et võimalik on suur õhu sissevool. Peale selle tuleb suvekuudel mõnes laudas mõelda mehaanilise toetava ventilatsiooni paigaldamisele koos lisajahutusega.

Kõik kirjeldatud punktid näi-tavad, kui tundlik on piimalehma päevakava ja kui vähe tohib teda häirida.

tamine. Seal saab üksikute looma-dega ülejäänud karjast eraldi tegelda karja rutiini häirimata.

Lehmad ei lama piisavaltLehmad peavad kaua lamama. See niinimetatud vitamiin L on tähtsam kui kõik teised. Veised eelistavad alati lamamist söömisele.

Piisav lamamisaeg vähendab sõr-gade koormust ja ennetab seega lonkamist. Lehmadel, kes lamavad korralikult ja piisavalt kaua, on kuni 20% pikem söömisaeg, 15% suurem mäletsemisaktiivsus, vere kortisoo-ninäitajad paremad ja immuunsei-sund tunduvalt parem. Lamamine soodustab udara ja tiine emaka vere-varustust. Selle tulemus on kokku-võttes parem sööda omastamine ja piimatoodangu suurenemine.

Et neid vigu vältida, peavad latrite mõõtmed probleemideta mahaheit-miseks ja püstitõusmiseks vastama nüüdisaegsele standardile ning neid tuleb vajaduse korral kohandada. Latrid peaksid olema pehmed ja kui-vad. Sagedasem allapanu viib pike-

mate lamamisaegadeni. Uuringute kohaselt toob iga lisakilogramm alla-panu kaasa päevas 12 minuti võrra pikema lamamisaja.

Lehma loomulik söömiskäitumine viib selleni, et kõik loomad söövad kõige parema meelega koos, eelkõige hämaras, s.t varajastel hommikutun-didel ja õhtul. Teatav konkurentsiolu-kord tekib ka 60 minutit pärast seda, kui värske sööt on ette pandud.

Söömise parandamiseks peab söömispind olema sile ja söötmis-lava 15 cm lehma seismispinnast kõr-gemal. Mõlemad soodustavad vei-sel suuremat sülje eritumist. Sööda sage ettelükkamine eelkõige päeva-sel ajal ja sööda kättesaadavus vähe-malt 21 tundi päevas on väga tähtis.

Suure ülemajutusAsustustiheduse suurenemine lau-das põhjustab agressiivsemat käi-tumist ja sagedasemaid vigastusi. Söömisajad muutuvad, kuna loo-mad söövad vähem kordi ja kiire-mini. Mida madalamal hierarhias on loomad, seda tugevamad on mõjud.

2

x

493€

339€

22min22min

Kiirlaadija

KergemVäiksem

Harjadeta hooldusvaba mootor

48% pikem tööaeg

Võimsam Kiirem Toode saadaval kõikides BAUHOFi kauplustes.

Hind sisaldab käibemaksu. Lisainfo: www.bauhof.ee

Combokit DK1445Komplektis akutrell BDF440 ja akulöökkruvikeeraja BTD133Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut.

Laadimisaeg 22 minutit!!!

5Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 loomakasvatus

Eelmise aasta lõpul valmis nelja robotiga laut Suurekivi OÜs.

Valmimas on kahe robotiga Alliku OS ASi laut Sauel ja ühe robotiga laut Lagendi OÜs Läänemaal.

Lisandub ka üks kuue robotiga laut Aravete Agros, kus teine suur juba ees. Olemasolevasse lauta pan-nakse kaks robotit juurde Aivar Alviste talus Põlvamaal ning üks laut ühe robotiga Venevere OÜs Lääne-Virumaal.

Rüütli sõnul paigaldatakse sel hooajal kokku 33 robotit ning

kevadeks on Eestis juba 77 Lely lüpsirobotit.

Eelmisel aastal esitles Lely firma Hollandi keskus uut söötmisseadet Lely Vector. Juba jaanuarikuu jooksul jõuavad esimesed neist ka Eestisse ja seatakse üles valmivatesse lautadesse.

Galaxy robotid paigaldati mullu Roela Suurtallu ning Vaeküla Suur-tallu. Need on täiesti uut tüüpi robo-tid nimega Astrea, kokku on neis kaheksa robotit ehk kummaski neli.

LII SAMMLER

lüpsirobotidDeLaval 83

Lely 77

Galaxy 20

BouMatic 4

OÜ Suurekivi avas läinud aastal Kuusalu vallas uue robotlauda.

Fotod SVEN ARBET

Foto

SV

EN A

RB

ET

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee6 fookuses

Traktorite tootlikkuse tõstmise peamine tee on nende võimsuse järjekindel suurenda­mine. Tänapäeva trak­torite mootorite võim­sus küünib 500 kWni ja

enam. Võimsuse tõstmine üle 450 kW (üle 600 hj) ei suurenda oluli­selt traktori kui veomasina efek­tiivsust. Ökonoomsusest lähtudes on otstarbekas suurendada mooto­rite erivõimsust ehk võimsust mas­siühiku kohta.

Mootorite võimsuse ja efektiivsuse suurendamise peamine vahend on nelja klapiga (silindri kohta) gaasi­jaotusmehhanismi, ülelaadimise ja kütuse täppisdoseerimise rakenda­mine. Turboülelaadimist kasutatakse mitte ainult suure võimsusklassi trak­toritel, vaid järjest enam ka keskmise ja väiksema võimsusklassi traktori­tel. Peale suurema võimsuse mõjub ülelaadimine soodsalt ka heitgaa­side puhtusele.

Kõigil uutel traktoritel kasutatakse elektrooniliselt juhitavat ühisanu­maga (common rail) toitesüsteemi. See võimaldab kütuse täppisdosee­rimisega suunata kütusesegu põle­misprotsessi silindris ning suuren­dada mootori võimsust, vähendada kütusekulu ja saada puhtamad heit­gaasid. Elektrooniliselt juhitav ühis­anumaga toitesüsteem võimaldab ka sujuvalt juhtida mootori ja jõu­ülekande koostööd.

Traktorimootorite suuri muu­tusi on põhjustanud ka traktorite ja töömasinate mootoritele raken­datud heitgaasinormid, mis muu­tuvad järjest rangemaks. Trakto­rite diiselmootoritel on fookuses tahmaosakesed ja lämmastikok­

siidid (NOx). Praegu kehtib Euroo­pas traktoritele ja töömasinatele (off-road vehicle) heitgaasinorm EU Stage IIIB, USAs kehtib ajutine norm Tier 4 Interim. 2014. aastast asendatakse need vastavalt normi­dega EU Stage IV ja Tier 4 Final. Mõlemad normid näevad ette NOx koguse järsku vähendamist heit­gaasides.

Varem kasutatud meetmed heit­gaasinormidega toimetulekuks vii­vad edaspidi võimsuse vähenemi­sele ja kütusekulu suurenemisele. 2014. aastal kehtima hakkavad nor­mid nõuavad heitgaaside enamasti täiendavat järeltöötlemist. Heitgaa­side järeltöötlemiseks standardla­hendust ei ole. Traktorifirmad otsi­vad selleks intensiivselt neile sobi­vaid efektiivseid ja töökindlaid mee­todeid ning vahendeid.

Eri lahendusedDiisli oksüdatsiooni katalüüs-muundur (DOC – diesel oxidation catalytic converters). Selle tehnoloo­gia käigus lisatakse kübemefiltri ette heitgaase oksüdeeriv katalüüsmuun­dur, mille tööseadiseks on keraa­milisest materjalist valmistatud ja väärismetallidega kaetud arvukate kanalitega südamik. Selles olevate kanalite arvu hinnatakse cpsi (cells per square inch) ühikutes, s.o kana­lite arv ruuttolli kohta.

DOCis muutuvad süsinikoksiid ja süsivesikud vastavalt CO2 ja H2O. Seega vähendab DOCis toimuv HCde oksüdatsioon heitgaasides olevate kahjulike osakeste massi. DOCis toimub vaba hapniku ole­masolu korral ka lämmastikoksiidi (NO) oksüdatsioon lämmastikdiok­siidiks (NO2). NOx­ide taseme vähen­

heitgaase

Rohkem

Traktorimootorite puhul on suuri muutusi toonud mootoritele rakendatud heitgaasinormid, mis muutuvad järjest rangemaks.

damiseks heitgaasides kasutatakse nende ladestamise katalüüsmuun­durit, SRC katalüüsmuundurit ja kübemeosakeste filtrit. DOC­süs­teemi kasutavad John Deere’i diisel­mootorid PowerTech PWX ja PSX; SetraBlueTec®OM­seeria 470, 471 ja 936 diiselmootorid.

NOx-i ladestamise katalüüs-muundur (NSC − NOx Storage Catalyst). NSC on võimeline ladus­tama ainult NO2, aga mitte NOd. Vii­mased oksüdeeruvad gaaside välja­laskel, või nagu ülaltoodust selgus, integreeritakse DOCis lämmastik­dioksiidiks (NO2). Nimetatud kata­lüüsmuunduris toimuvad järgmised protsessid: a) NOx­i akumuleerimine, b) NOx­i muundamine ja eemalda­mine, c) desulfureerimine.

Lämmastikoksiidide koguse vähen­damiseks heitgaasides on kasutatud peamiselt heitgaaside retsirkulat­siooni. Heitgaaside järeltöötlemi­seks on hakatud NOx­ide vähenda­miseks järjest enam kasutama selek-tiivse katalüüsmuunduriga tehno­loogiat (SCR − Selective Catalytic Reduction). Selle süsteemi eesmärk on eemaldada NOx­idest lisahapnik. Selleks lisatakse katalüüsmuundu­risse lämmastikoksiide redutsee­rivat ainet – karbamiidi (NH2)2CO vesilahust (kusiaine). Vee ja karba­miidi segu nimetatakse ka AdBlue’ks. Praktikas toimub NH3 redutseeri­

mine 90%. Normaalse tööprotsessi juures kulub AdBlue’d ca 5% diis­likütusest (100 liitrit diislikütust ja 5 liitrit AdBlue’d).

SCR AdBlue­tehnoloogiat kasu­tatakse AGCO Sisu Power S­see­ria mootoritel; Case IH; Fendt 800 Vario ja 900 Vario seeria mootoritel; New Hollandi kombainide CX5000 ja CX600 diiselmootoritel CX5080, CX5090, CX6080 ja CX6090 ning traktorite T7 seeria mootoritel, taga­des sellega Tier 4A emissiooninormi. Analoogset süsteemi kasutavad täien­davana ka SetraBlueTec® OM­seeria 470, 471 ja 936 diiselmootorid, taga­des sellega Euro IV normi täitmise.

Eri firmad on kasutanud heit­gaaside lämmastikoksiidide vähen­damiseks üht või teist meetodit või on kombineerinud neid kaht teh­noloogiat.

John Deere on seni vältinud SCR­tehnoloogiat ja kasutanud heitgaa­side järeltöötlemiseks jahutatud heit­gaaside retsirkulatsiooni, heitgaaside oksüdatsioonikatalüsaatorit ja tah­kete osakest filtrit. Et rahuldada heit­gaasinormi Tier 4 Final (EU Stage IV) nõudeid, on firma John Deere arendanud integreeritud heitgaa­side järeltöötlemise süsteemi, mis koosneb oksüdatsiooni katalüsaa­torist (DOC), tahmaosakeste filtrist (DPF) ja selektiivsest katalüüsmuun­durist (SCR). Kavandatud integree­

ritud süsteemi rakenda­mise ajastus sõltub trak­torimudelist ja kasutus­geograafiast, kuid üldi­selt hakkavad integreeri­tud süsteemi tarned kava kohaselt toimuma suu­remate kui 130kW trak­torite puhul aastal 2014 ning väiksema võim­susklassi traktorite kor­ral 2016. aastast.

CASE IH kasutab vaid SCR­tehnoloogiat heitgaasinormi Tier 4 Final tarvis ega kasuta

võimsust,vähem

Heitgaaside vähendamise arengutes on märgata huvitavat tendentsi – alates Tier 4 arenguastmest on piirnormid sõltumata mootori võimsusest peaaegu võrdsed.

Tartu:Mihkel Timmermann, tel 552 8670, mihkel@agriland.eeIndrek Lindsaar, tel 552 8151, indrek@agriland.ee

Maailma ökonoomseim traktor Fendilt DLG Powermix testis.

KüsIge juLgesTI LIsaInfoT!

Märjamaa:Priit Valts, tel 5910 8444, priit@agriland.ee www.agriland.ee

Parim oMas kLassis!

Fendt 724 Vario Fendt 936 Vario Fendt 828 Vario

heitgaaside retsirkulatsiooni (EGR). Firma põhjendab valikut süsteemi lihtsuse, parima emissiooni vähene-mise, mootoriõli vahetamise vajaduse vähenemise (pikem hooldusvälp) ja kütusekulu vähenemisega (võrrel-des varasema heitgaaside järeltööt-lemise süsteemiga). Väidetavalt on kliendid väga rahul. Case IH mude-litest on SCR-süsteemiga mootorid Maxxumi, Puma, Magnumi ja Stei-geri seeria traktoritel.

Fendt kasutab SCR-tehnoloogiat 700 Vario traktoritel. Võrdluskatsetel traktoriga 820 Vario vähenes kütu-sekulu kuni 10%. Teiseks SCR-teh-

noloogia eeliseks peab firma Fendt seda, et SCR-tehnoloogia ei mõjuta põlemisprotsessi. Mootorit saab see-tõttu optimaalselt häälestada ja saa-vutada mootori suure kasuteguri.

Firma Bosch eksponeeris messil Agritechnica 2011 heitgaaside järel-töötlemise moodulsüsteemi, mis on kohandatud spetsiaalselt põlluma-jandusvaldkonna jaoks. Süsteem on fokuseeritud lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste koguse vähenda-misele heitgaasides ja on eriti kom-paktne.

Bosch arendab suure efektiivsu-sega süsteemi, mis koosneb stan-

dardsetest komponentidest. Süstee-mil on omad andurid ja täiturmeh-hanismid, süsteem on diagnoositav. Süsteem on paindlik ja kohaldatav 19−560kW mootoritele. AdBlue-vahendi täppisdoseerimine tagab alati AdBlue sobiva koguse moo-tori töörežiimile ja SCR-katalüsaa-torile. Oluline uuendus on spiraalne segamisosa (sektsioon), mis tagab vahendi optimaalse segu heitgaa-sidega. See võimaldab vähendada lämmastikoksiidide hulka heitgaa-sides kuni 95%.

Ühtlasi väheneb CO2 sisaldus ja kütusekulu kuni 5%. Heitgaaside

järeltöötlemise süsteem võimal-dab optimeerida kütusesegu põle-misprotsessi kütuse säästliku kasu-tamise eesmärgil. Vahendi toite- ja doseerimisseadme nutikal kombi-neerimisel saab täpselt doseerida suuremaid AdBlue koguseid. Süs-teemi tervikuna juhib heitgaaside järeltöötlemise juhtplokk.

Astmevabad jõuülekandedNäiteks Valtra traktorite jõuüle-kande valikus on nüüd neli võima-lust: HiTech3, HiTech5, Versu ja Direct 2.0. Esimene neist on tuntud juba eelmistelt mudelitelt, sellel on

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 7fookuses

Foto heiki raudlaTänapäeva traktoreid ei toodeta lattu – masinal on ostja olemas, enne kui seda hakatakse kokku panema. Pilt on tehtud Valtra tehases Soomes.

lk 8

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee8 fookuseskolm powershift-vahekäiku ja kaks käigukangi, millest saab vahetada nelja põhikäiku ja kolme gruppi.

HiTech5 on täiesti uus käigukast, millel on viis powershift-käiku ja neli kiiruste vahemikku, mida vahe-tatakse elektrohüdrauliliselt, käigu-kangi ei ole. Versu ja Direct on samuti juba eelmiste mudelite pealt tuntud. HiTech5 erinevus Versu jõuülekan-dest seisneb põhiliselt hüdraulika-süsteemis. Versu jõuülekandes on käigukasti ja hüdraulika õli eralda-tud, HiTech5-l mitte. Versul on hüd-rosüsteemis muutuva tootlikkusega kolbpump, HiTech5 kasutab ham-masrataspumpa. HiTech5 käigukasti arendamise eesmärk oli lihtsama ja väiksema tootlikkusega hüdrosüs-teemi abil hõlbustada Versu käigu-kasti kasutamist.

Directi jõuülekannet on uuenda-tud. Uus põlvkond kannab nime-tust Direct 2.0. Jõuülekande sees on põhilist rõhku pandud vastu-pidavuse suurendamisele. Tarkva-ralise osa arendustöö eesmärk oli mootori ja jõuülekande omavahe-lise töö parandamine.

Fendt arendas astmevaba kahe võimsusvooga hüdrostaatilis-mehaa-nilise jõuülekande Vario välja juba 1970. aastatel. Praktikasse jõudis see Fendt 926 Vario traktoril 1996. aas-tal, olles esimene kahe võimsusvooga astmevaba jõuülekanne traktoril.

Lisaks kasutamise lihtsusele ja mugavusele on Vario jõuülekanne suure efektiivsusega. Liikumiskiiruse suurenemisel kasvab mehaanilise planetaarülekannet ja kaheastmelist reduktorit sisaldava haru kaudu üle-kantav võimsusvoog, mis tagab jõu-ülekande tavatu kasuteguri. Geniaal-sus peitub jõuülekande lihtsuses.

Fendt kasutab Vario jõuülekan-net kõikidel oma mudelitel (100−260 hj ning edaspidi kuni 440 hj). Kahe võimsusvooga hüdrostaatilis-mehaa-niliste astmevabade jõuülekannete ilmne eelis mehaaniliste ja hüdrostaa-tiliste jõuülekannete ees on tinginud nende üha laialdasema kasutusele-võtu traktoritel. Tänapäeval kasu-tavad eri konstruktsiooniga hüd-rostaatilis-mehaanilisi astmevabu jõuülekandeid kõik suuremad trak-toritootjad.

Vähem tahmaosakesiTahmaosakeste eemaldamiseks dii-selmootori heitgaasidest kasuta-takse põhiliselt suletud kübeme­filtrit (DPF – diesel particulate filter). Keraamiline osakeste filter on olu-lises osas tehtud meekärjekujulise võrestikuna silikoonkarbiidist või kordieriidist, milles on suur kogus paralleelkanaleid. Tüüpiline kana-lite tihedus on 100−300 cpsi.

Selle keraamilise südamiku kana-lid on vaheldumisi avatud ja suletud, mistõttu heitgaasid peavad läbima kanalite poorseid seinu. Külgnevad kanalid on mõlemast otsast suletud korkidega, et võimendatult sundida heitgaase läbima keraamilist poorset seina. Kuna tahmaosakesed läbivad kanalite keraamilise seina, siis nad kleepuvad sellele ja toimub nende difusioon. Seega küllastuvad filtri kanalid töö käigus tahmaosakestega.

Suurem kanalite sisend võimal-dab efektiivsemalt salvestada tuhka, mittepõlenud õlijääke ja muid lisan-deid. Sellised keraamilised kübeme-filtrid on võimelised kinni pidama üle 95% osakesi, mille läbimõõt on 10 nm−1 μm.

Kasvav tahma ladustamine filt-ris suurendab järkjärguliselt moo-tori heitgaaside vasturõhku. See-tõttu tuleb osakeste filtrit regulaar-selt puhastada. Filtri regenereeri-mist teostatakse sinna kogunenud tahma põletamisega. Süsinikukom-ponendi osakesi põletatakse pide-val hapniku olemasolul heitgaasi-des temperatuuril 600° ja enam. Sel-lisel juhul muutub see mittetoksili-seks CO2-ks. Nii kõrge heitgaaside temperatuur tekib ainult juhtumi-tel, mil mootor töötab täiskoormu-sel. Seda juhtub normaalsel tööta-misel harva.

Seepärast peab puhastamine toi-muma kas spetsiaalselt mootori töö-režiimi juhtimisega tõstetud heitgaa-side temperatuuril või manuste lisa-mise abil madalamal tahma põlemis-temperatuuril. DPF-süsteemi kasuta-takse John Deere PowerTech PWXi ja SetraBlueTec® OM-seeria 470, 471 ja 936 diiselmootorites.

Diiselmootori katalüütiline kübemefilter (CDPF – Catalysed diesel particular filter).

Tahmaosakeste põlemist saab parendada kübemefiltri tööpindade katmisega väärismetallidega (põhi-liselt plaatinaga). Sellele vaatamata on efekt väiksem, kui kasutada spet-siaalseid lisandeid. CDPF nõuab edasise regeneratsiooniprotsessi kontrollimiseks samasugust heit-gaaside temperatuuri kui lisandi-süsteemi korral. Võrreldes lisandi-süsteemiga on siin eeliseks katalüü-tiline pinnakate ja lisanditahma filtris ei teki. Katalüütiline pinnakatmine täidab eri ülesandeid: a) CO oksü-datsiooni; b) NO oksüdatsiooni NOx muutumiseks; c) CO oksüdatsiooni CO2 muutumiseks.

Pidevregenereerimise sifoon­efekt (CRT – Continously Regenea-ting Trap).

Veoauto ja traktori mootor töötab maksimaalsel pöördemomendil sage-damini kui sõiduauto mootor. Seega on veoautol ja traktoril ka võrdlemisi kõrge NOx-i emissioonitase. Seetõttu saab veoautodel kasutada kübeme-filtri pidevregeneratsiooni, mis põhi-neb CRT-printsiibil. Vastavalt sellele printsiibile põleb tahm koos NO2-ga temperatuuril 300−450°. Protsess on teostatav sellistel temperatuuri-del, kui NO2 ja tahma massiaste on 8:1. Sellise protsessi kasutamiseks peab oksüdatsiooni katalüüsmuun-dur, mis oksüdeerib lämmastikok-siidi (NO) NOx-iks, asuma eespool kübemefiltrit.

Selline katalüüsmuundurite ase-tus tagab mootorsõiduki normaalsel töötamisel regeneratsiooniks head tingimused. Meetodit nimetatakse ka passiivseks regeneratsiooniks, sest tahm põleb pidevalt ilma prot-sessi juhtimise vajaduseta. Trakto-rimootoritesse pole see tehnoloo-gia veel jõudnud.

Süsivesinike pihustamise süs­

teem (HCI – Hydro Carbon Injec-tion system). Aktiivselt tegutsevat kübemefiltrit on vaja hoida vähe-malt 600º juures. Seda on võimalik saavutada SPM-häälestusega. Eba-sobivate rakenduste korral, juhul kui distants kübemefiltri ja mootori vahel on liiga suur, on häälestamine raskendatud. Siis kasutatakse diis-likütuse pihustamist heitgaasidesse enne oksüdatsiooni katalüüsmuun-durit, mis hiljem katalüütiliselt põleb.

Küllastumise määratlemineKübemefiltri küllastumise tuvasta-misel kasutatakse paralleelselt kaht protsessi. Heitgaaside voolu takis-tust arvutatakse rõhulangusega ja mahukuluga filtri väljavoolu suu-nal. Sellega mõõdetakse filtri läbi-laskvust ja tahma massi.

Lisaks on kasutusel mudel, millega saab arvutada tahma massi kübe-mefiltris. Mudel arvestab juba alg-selt mootorist väljuva tahma massi hulka. Süsteemi dünaamika korri-geerimisel arvestatakse jääkhap-niku osa heitgaasides ja NO2 osa-keste oksüdeerumist. Tahma mass arvutatakse koordineeritult, kasuta-des tahma massi määramise mõle-mat meetodit. Eeltoodust saab võt-mefaktor kogu regeneratsiooni stra-teegia juhtimisel.

Heitgaaside emissiooni vähenda-mise arengutes on märgata huvita-

vat tendentsi. Kuni Tier 3A norma-tiivini olid heitgaaside piirnormid saavutatavad sõltuvalt võimsuse-klassist, kuid alates Tier 4 arengu-astmest on heitgaaside piirnormid peaaegu võrdsed, sõltumata diisel-mootori võimsusklassist. Tier 3 emis-siooni normidele vastavad näiteks John Deere PowerTechi diiselmoo-torid PVX, M ja E; PSX.

Euro VI normide täitmise näi-tena on artiklisse lisatud autobusse tootva firma Setra tulemused. Seda võib pidada läbimurdetehnoloo-giaks. Firma Setra on suutnud oma BlueTec® OM-seeria 470, 471 ja 936 diiselmootoritel ühildada mõlemad ülalnimetatud heitgaaside vähenda-mise arenguteed: kasutades mooto-rite downsizing-protsessi koos EGR-süsteemiga ja lisades heitgaaside järeltöötluse ülalkirjeldatud tehno-loogiates. Kuid iga n-ö mood nõuab ohvreid. On jõutud olukorrani, kus seistakse valikute ees: a) vähenda-des NOx-e, hakkab kasvama kübe-meosakeste hulk ja kütusekulu; b) vähendades kübemeosakeste hulka, väheneb kütuse hulk, aga kasvab NOx-ide hulk.

JÜRI OLTVILLU MIKITATÕNU SÕÕRO

eesti Maaülikooli tehnikainstituut

kütusedirektiividDiiselmootoriga sõidukite heitgaaside piirmäärad, g/(kWh)Direktiiv Kehtiv alates CO HC NOx HC+NOx PMEuro I 01/1992 3,16 – – 1,13 0,14Euro II 01/1996 1,00 0,15 0,55 0,70 0,08Euro III 01/2000 0,64 0,06 0,5 0,56 0,05EuroIV 01/2005 0,5 0,05 0,25 0,3 0,025Euro V 09/2009 0,5 0,05 0,18 0,23 0,005Euro VI 09/2014 0,5 0,09 0,08 0,17 0,005

Fendt kasutab 700 Vario traktoritel

SCR-tehnoloogiat ja astmevaba käigu-kasti. Mootorit saab

seetõttu optimaalselt häälestada ja saavu-

tada mootori suure kasuteguri koos kütusesäästuga.

Foto agRiland

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 9

Hea pakkumine!Rulliveohaagis PRONAR T023 hinnaga 8690 € + km

OÜ ALVORO WWW.TRAKTOR.EETALLINN, Pärnu mnt 386, tel 504 6286 • ADAVERE, Tallinna mnt 1b, tel 5552 4066

Esilaadur, mootorisoojendus, konditsioneer, õhkiste, ARKi registreerimispakett.

POWERFARM 100 koos esilaaduriga 37 950 € + km

Head rootorniidukid hea hinnaga fi rmalt SAMASZ ja PRONAR! tel 5560 3066Vaata laoseisu: www.traktor.ee / hetkel laos

fookuses

mitmekesistub jõudsalt

TraktoriparkÜha karmistuvate saastenormide ja kallinevate kütusehindade taustal hindavad kasutajad võimsa, aga samal ajal ökonoomse mootoriga traktoreid.

heiki raudlaMM vastutav toimetajaheiki.raudla@maaleht.ee

Liiklusregistri järgi uute traktorite müügitabelit trooniva New Hollandi

kaubamärgi Eesti esinda-ja ASi Tatoli projektijuhi Urmas Oja sõnul läksid

2012. aastal kaubaks erineva jõuklassiga

masinad. Enim müüdi New Hollandi T5000

seeria 100hobujõulisi traktoreid – 45. Arvult teisena müüs Tatoli T7

(T7000) seeria 200hobu-jõulisi traktoreid (35).

Case IH traktorite müüginumbrid tegid 2012. aastal suure tõusu. Kui 2011. aastal läks kaubaks 27 masinat, siis läinud aastal müüs AS Dotnuvos Projektai juba peaaegu kaks korda rohkem ehk 48 uut Case IH traktorit, tõustes traktorimüügi edetabelis 4. kohale. Traktoreid müüdi möödunud aastal laias skaalas, alates väikesest JX 60 mudelist ning lõpetades võimsa Magnum 340ga. Kõige populaarsemad olid Maxxum (110–140 hj), Puma (131–215 hj) ja Puma CVX (131–228 hj) seeria.

Massey Fergusoni 7600 seeria traktorid triumfeerisid auhinnagalal “Machine of the Year Award 2012” 180–260hj traktorite klassis, võites kuldse traktori disainiauhinna ja olles üks finaliste aasta traktori valimisel, mis toimus Agritechnica sõul Saksamaal. Konekesko Eesti ASi tootejuht Valdek Küppas tõstab esile Massey Fergusoni jõuülekannet, mis on tugev, usaldusväärne ja töökindel, tagades väikese võimsusekao, suurendades efektiivsust ja säästes kütust. Astmevaba käigukast Dyna-VT on tema kinnitusel jätkuvalt üks populaarsemaid käigukaste.

traktoriturg2012. aastal enimmüüdud uued traktoridNew Holland 126John Deere 124Valtra 90Case IH 48Claas 42Fendt 29Massey Ferguson 23Zetor 17

Allikas: maanteeameti liiklusregister

Läinud aastal tunnustati John Deere’i kahe maineka SIMA auhinnaga. Kuldmedaliga autasustati John Deere’i multi-fuel’i ehk eri kütuseid kasutavat traktorit. Katsemudelil on mootor, mis võimeline töötama mineraalsete ja biokütustega, nii puhtana kui omavahel segatuna ühes kütusepaagis. Spetsiaalsed andurid mõõdavad kütuse parameetreid ja sellest lähtuvalt optimeerib traktori juhtaju mootori seadeid, täitmaks uusi saastenorme.

Foto raivo tasso

Foto raivo tasso

Foto dotNuvos projektai Foto koNekesko eesti

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee10

RAINA MÕTTUSpõllumajandusameti peadirektori

asetäitja

taimekasvatus

Läinud aasta oli soodne mitmete taimekahjus-tajate arenguks ja levi-kuks, ning seda ka vilja-puude kahjustajate osas. Esimest korda tuvastati Eestis kasvanud taimedel

ohtlik taimekahjustaja tamme-äkk-surm, samuti viljapuu-bakterpõletik.

Viljapuu-bakterpõletiku esma-leiud tulid ebameeldiva üllatusena kõigile asjaosalistele, mõjutades kõige otsesemalt kahtlemata neid, kelle valduses saastunud taimed asu-sid. Tegu on bioloogilisel teel inten-siivselt leviva bakterhaigusega, mis teeb täpse saasteallika tuvastamise sageli võimatuks. Nii ei ole ka Eestis tuvastatud juhtudel ettevõtjad eira-nud kehtestatud nõudeid.

Küll on see hoiatussignaal kõigile puukoolide ja tootmisaedade oma-nikele, taimede ja taimse materjali turustajatele, aga samuti aiapida-jatele, kes viljapuude ja teiste vilja-puu-bakterpõletiku peremeestaime-dega tegelevad.

Eesti eelisOhtlikeks loetakse taimekahjusta-jaid, mis võivad põhjustada olulist majanduslikku või keskkonnakahju ning mida nende kiire leviku ja bio-loogia tõttu on raske tõrjuda. Sageli võivad need saada eksporditurgude kaotamise põhjuseks.

Euroopa Liidus on kehtestatud ohtlike taimekahjustajate ühtne nimekiri, mille osas on liikmesrii-kidel kohustus teostada kontrolli

MART KINKARpõllumajandusameti taimetervise

osakonna peaspetsialist

eestil tuleb võimalikult kiiresti vabaneda ohtlikust viljapuu-bakterpõletikust ning seeläbi säilitada kaitstava piirkonna staatus ja meie ettevõtjate konkurentsivõime.

ning rakendada tõrjemeetmeid kah-justajast vabanemiseks ja selle eda-sise leviku peatamiseks. Eestis täi-dab nimetatud ülesandeid põlluma-jandusamet. Välja arvatud juhul, kui ohtlikust kahjustajast saastumine on aset leidnud kehtestatud nõuete eira-mise tagajärjel, kuuluvad viljapuu-bakterpõletiku tõrje meetmete kohal-damisega kaasnevad kulud ettevõt-jatele kompenseerimisele.

Seiret viljapuu-bakterpõletiku tuvastamiseks on Eesti territooriu-mil tehtud alates 2000. aastast. Sei-retulemuste põhjal omistati Eestile Euroopa Liiduga liitumise järgselt ka viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaits-tava piirkonna staatus, mis tähen-dab, et Eestis ei ole viljapuu-bakter-põletik kohastunud ega kodunenud,

bakterpõletikViljapuu-

kuid siinsed keskkonnatingimused on selle taimekahjustaja arenguks ja edasiseks levikuks soodsad.

Kaitstava piirkonna staatus või-maldab seada piiranguid viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede Ees-tisse toimetamisele, andes samas ka võimaluse Eesti ettevõtjatele turus-tada neid taimi teistesse selle kahjus-taja suhtes Euroopa Liidus kaitsta-vatesse piirkondadesse nagu näiteks Läti, Leedu ja Soome, aga ka Vene-maale ja teistesse vastava piirangu seadnud riikidesse. Sellised võima-

Soodsates tingimustes võib haigestunud taimede pinnal näha eritunud piimvalgeid

või kreemikaid (kollakaid) bakterilima tilku.

Fotod PõllumajandusameT

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 11taimekasvatus

lused meie tootjatele on suur eelis nende piirkondade ettevõtjate ees, kus selline staatus puudub.

204 kahtlustViljapuu-bakterpõletiku seire viiakse igal aastal läbi kolmes etapis, mai algusest oktoobri lõpuni. Vaatlusi teevad ja proove võtavad põlluma-jandusameti taimetervise inspekto-rid, aga ka Keskkonnateabe Keskuse metsapatoloogid. Kevadel ja sügisel kontrollitakse visuaalselt kahjustaja peremeestaimi müügiplatsidel, puu-

koolides ning kohtades, kuhu vilja-puu-bakterpõletiku peremeestaimi on sisse toodud, või nende kasvu-kohtade lähiümbrust.

Kahtluse korral võetakse haigus-tunnustega taimeosadest proovid saastatuse tuvastamiseks laboris, kuna viljapuu-bakterpõletiku hai-gustunnused võivad sarnaneda teiste mitteohtlike kahjustajate tekitatud kahjustustega. Haiguse eripäraks on ka selle esinemine taimes varja-tud kujul ilma nähtavate sümpto-miteta, mis oluliselt raskendab hai-

laboratoorne määramineViljapuu-bakterpõletiku määramisel ning identifitseerimisel on Põlluma-jandusuuringute Keskuse (PMK) taimetervise ja mikrobioloogia labora-tooriumis kasutusel Euroopa ja Vahemere maade Taimekaitse Organi-satsiooni (EPPO) poolt välja töötatud ja standardis kirjeldatud meeto-did: seroloogiline – immuunfluorestsents-meetod (IF-meetod), mole-kulaarbioloogiline meetod − PCR-analüüs, bioloogiline meetod – bakteri isoleerimine eri tüüpi agaritele ning patogeensustesti läbiviimine.

Proovid, mis on andnud positiivse tulemuse nii IF- kui PCR-meeto-dil, suunatakse edasi puhta kultuuri isoleerimisele. Agaril välja kasva-nud puhast kultuuri kasutatakse biotesti ehk patogeensustesti läbi-viimiseks (nakatatakse tooreid õunu või pirne). Nakatatud vilju inku-beeritakse +25 kraadi juures. Inkubatsiooniperioodi jooksul ilmub sel-gelt positiivse proovi pinnale bakteri iseloomulik vedelik, millest oma-korda teostatakse IF-analüüs ja PCR-analüüs. Kahjuks ei õnnestu eel-kirjeldatud puhta kultuuri isoleerimine ja patogeensustesti läbiviimine iga kord kõikidel proovidel. Probleemile juhib korduvalt tähelepanu ka EPPO standard ning nõuab testi ebaõnnestumise korral selle kordamist. Nimetatud nõuet täidetakse ka PMK laboris.

Kahjustaja tuvastamine sõltub väga palju ka proovi võtmisest – proovid peavad olema võetud õigel ajal ja õigesti. Kui taimel on vilja-puu-bakterpõletiku sümptomid, ei piisa ainult sümptomaatilisest osast, vaid proov peab hõlmama ka taime tervemat osa, kuna selle surnud osas ei ole bakter enam aktiivses vormis, olles liikunud taime tervesse ossa. Selleks et läbi viia patogeensustesti, on vaja elusat ja aktiivset bakterit. Oluline on märkida, et IF- ja PCR-meetodeid kasutades on või-malik tuvastada ka surnud bakterit, kuna meetodid töötavad vastavalt kas valkude või DNA põhjal, samas isoleerimiseks on kindlasti vaja elu-sat bakterit. Laborite jaoks teeb selliste proovide analüüsimise keeru-kaks asjaolu, et eelnimetatud EPPO protokoll nõuab viljapuu-bakterpõ-letiku olemasolu kinnitamist patogeensustestiga, selle ebaõnnestumi-sel kordusanalüüse.

Tatjana KomõševaPMK taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi peaspetsialist

Valentina GusinaPMK taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi

kvaliteedijuht molekulaarbioloogi ülesannetes

guse tuvastamist. Sellest tingituna võetakse suvel, kui tingimused bak-teri arenguks ja levikuks on kõige soodsamad, tuginevalt riskihinnan-gule proove ka väliste haigustunnus-teta peremeestaimedelt kahjustaja varjatud oleku tuvastamiseks, kuna haigustunnused ei pruugi kontrolli hetkel veel avaldunud olla. Suurima riski allikateks loetakse puukoole ja vanu viljapuuaedu.

Kokku kontrollis põllumajandus-amet 2012. aastal ligikaudu 822 000 viljapuu-bakterpõletiku peremees-taime. Eraisikute pöördumisi seo-ses viljapuu-bakterpõletiku kaht-lusega oli 204. Inspekteerimiste ja proovivõtmiste arv suurenes seoses kahjustaja esmaleidudega ligikaudu 40%. Tartumaa puukoolis, Jõgeva-maa vanas õunaaias ning eraaeda-des, kus haigus tuvastati, on raken-datud tõrjemeetmed.

Vaja on koostöödTulenevalt viljapuu-bakterpõletiku bioloogiast on ainus kindel viis hai-gusest vabaneda saastunud taimse materjali hävitamine põletamise teel. Paratamatult kuuluvad hävitamisele ka kõik saastunud taimede lähiümb-ruses kasvanud peremeestaimed, kuna haigus on äärmiselt nakkav.

Esmapilgul ehk põhjendamatult karmidena näivad tõrjeabinõud on selle ohtliku kahjustaja puhul häda-vajalikud, et säästa teisi tootjaid ja vältida uute haiguskollete teket ning kahjustaja edasist levikut. Viimast kin-nitavad ka naaberriikide kogemused, kus sama kahjustaja tuvastati − Lee-dus 2005. ja Lätis 2007. aastal. Siiani

on mõlemad riigid suutnud kaitstava piirkonna staatust hoida ning uued haiguskolded kahe aasta jooksul lik-videerinud, kuid seda vaid ulatus-likult ning operatiivselt tõrjemeet-meid rakendades. Mis tahes ohtli-kust taimekahjustajast vabanemine ei ole võimalik ilma kõigi kaasatud osapoolte, aga ka laiema avalikkuse koostööta. Põllumajandusamet on tänulik kõigile, kes viljapuu-bakter-põletiku kahtlusest teavitasid. Ka hai-gestunud taimed eraaedades avas-tati ainuüksi tänu isikute pöördumis-tele. Kõige valusamalt mõjutasid tõr-jemeetmed kahtlemata ettevõtteid, kus kahjustaja tuvastati.

Paraku − nagu igas tegevusvald-konnas − eeldab ka taimede ja taim-sete saaduste tootmisega tegelemine professionaalsust, sealhulgas oskust tunda ära ohtlike taimekahjustajate sümptomeid. Oluline roll on vilja-puu-bakterpõletiku peremeestai-mede tootjatel ja turustajatel, valides kaubanduspartnereid ning jälgides nende valduses olevate taimede ter-vislikku seisundit. Kutsume endiselt kõiki üles tutvuma haiguse kirjelduste ja lisamaterjalidega PMA kodulehel ning võtma kohe, kui tekib kahtlus, ühendust oma maakonna taimeter-vise inspektoriga.

Tahes-tahtmata oleme sarnaselt lõunanaabritega silmitsi selle äär-miselt ohtliku viljapuude haigusega. Minnes vastu järgmisele hooajale, oleme ka mitme väärtusliku koge-muse võrra rikkamad. Tähtis on aga meeles pidada, et võitlus ohtliku vilja-puu-bakterpõletikuga saab olla tule-muslik vaid meie kõigi koostöös.

Iseloomulikuks tunnuseks on haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180° allapoole ehk nn karjusekepi sümptom.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega –

õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis

pruuniks, kuid ei varise. Põletusega sarnanevast kahjustuspildist on tulnud haiguse nimetus mitmes

keeles – soome k tulipolte, inglise k fire blight,

saksa k Feuerbrand, vene k ozog plodovõh derevjev jt.

saab põllumees hakkamaKa saarel

reis

TRIIN LUKSEPPBaltic Deali assistent, MES

Taanile kuuluvat Born-holmi saart külasta-nud Lääne-Eesti kon-sulentidele ja projekti Baltic Deal näidistalu-nikele avaldas sügavat muljet sealsete põllu-

majandustootjate ja kohaliku nõu-andekeskuse Bornholm Landburgi nõustajate omavaheline tugev koos-töö, samuti tootjate väga hea üle-vaade oma talu tootmiskuludest ja finantsnäitajatest.

Taanis kuulub nõuandesüsteem tootjatele ja seda juhivad tootjad ise. Bornholmi nõuandekeskuse kuus juhatuse liiget on tootjate valitud. Koostööd tehakse ka teiste organi-satsioonidega tööstus- ja tootmiskü-simustes ning poliitilises asjaajami-ses. Lisaks tehakse koostööd Taani suurima nõuandekeskusega, mis asub Århusis ja on üks osa organi-satsioonist Taani Põllumajandus- ja Kaubanduskoda.

Bornholms Landburgis töötab palgaliselt 37 konsulenti. Tootjaid nõustatakse ökonoomika, seakas-vatuse, piimakasvatuse, lihaveise-kasvatuse, taimekasvatuse ja kesk-konna alal. Koostatakse avaldusi ELi toetuste taotlemiseks, võetakse mullaproove ning tehakse testana-lüüse õigeaegseks saagikoristuseks. Nõuandekeskus korraldab koostöös tootjatega mitmesuguseid üritusi, sh loomanäitusi ja messe.

Peamise sissetuleku annab nõu-andekeskusele finants- ja majan-

dusalane nõuanne. Nõuannet arvestatakse tunni alusel. Üks tund nõustamist maksab 100–120 eurot. Nõustatakse telefoni teel, nõuan-dekeskuses kohapeal, aga ka tootja juures. Tootjad maksavad nõuan-dekeskuse toimimiseks aastast liikmemaksu, mis põhineb tootja müügitulul. Individuaalse nõus-tamise eest tuleb tasuda kulunud tundide alusel. Keskmine nõusta-miskulu aastas ühe tootja kohta on 5000 eurot.

Range kontrolli allKeskmine toetusmäär haritava maa hektari kohta on Taanis 290 eurot. Seoses keskkonnaalaste piirangu-tega on kohalikud tootjad inves-teerinud keskkonnatehnikasse ja -tehnoloogiasse. Kuna suur osa Bornholmi saarest on määratle-tud nitraaditundliku alana, panus-tavad tootjad tehnoloogiatesse, mis vähendavad ammoniaagi emis-siooni ja võimaldavad taaskasu-tada jääksoojust.

42 000 elanikuga ja pehme klii-maga Bornholmi saart ilmestavad orud, kivised karjamaad, nõmmed, metsad, järved, sood ja niidud. Roh-kem kui kaht kolmandikku saarest katab haritud põllumaa. 33 000 ha põllumajandusmaal tegutseb pool tuhat põllumajandustootjat. Pea-miselt kasvatatakse teravilja, rapsi ja heinaseemet.

Põllumajanduses on hõivatud 12% tööealistest elanikest. Peami-

Bornholmi saare põllumehed hoiavad oma nõuandesüsteemi ülal ja kasutavad seda aktiivselt. Keskuse juhatus on samuti tootjate valitud.

sed tootmisvaldkonnad on seakas-vatus ja piimatootmine. Suur hulk toodangust eksporditakse, küm-nendik jääb kohalikuks tarbimiseks.

Väga kallis maaSaarel kasvatatakse otra, nisu, heina-seemet, rapsi, hernest, maisi ja heina. Väiksemal määral kartulit, köögi- ja puuvilja. Saarel on 29 mahetootjat. Kohalike sõnul on mahetootmine tavatootmisega võrreldes kulukas ja vähetasuv.

Mahetootmisega tegelevad pea-miselt piimatootjad, mõned kasva-tavad mahedalt juur- ja puuvilju. Seakasvatajad mahetootmisega ei tegele. Seevastu kasutatakse tava-tootmises mitmeid keskkonnasõb-ralikke agrotehnilisi võtteid ja toot-mistehnoloogiaid.

Saarel on 121 seakasvatajat. Aas-tas tapetakse tapamajades u 465 000 siga. Sead töödeldakse saarel ja see-järel eksporditakse Itaaliasse, Poo-lasse, Saksamaale, Rootsi, Jaapa-nisse ja Hiinasse. Sigu söödetakse 75% ulatuses kohapeal toodetud söödaga. 2003. aastast on seakasva-tajate hulk vähenenud 300-lt prae-guse 121 tootjani.

Karsten Westhil, kes osaleb ka projektis Baltic Deal näidistaluni-kuna, on 22 000 siga kolmes eraldi paiknevas farmis, 700 hektaril tege-leb ta taimekasvatusega. Peamiseks eeliseks nimetas ta omatoodetud söötasid, sest paljudele kohalikele tootjatele valmistab muret söötade kallinemine maailmaturul, see tõs-tab tootmiskulusid. Järjest tõusvate tootmiskulude kõrval on probleem ka see, et puudub võimalus laiene-miseks, kuna maad on vähe ja hari-tavat maad on raske nii rentida kui osta. Hektar maad maksab keskmi-selt 26 000 eurot.

Sõnnikumajandus on tootmises hoolikalt läbi mõeldud. Põlde väeta-takse peamiselt separeerimisel tek-kiva vedelsõnnikuga.

Muret teeb ka ettevõtte jätka-mine, sest Westhil on kolm tütart, kellel pole farmi pidamise vastu huvi. Lahenduseks on noor töötaja, kes ostab iga aastaga ettevõtet välja, kuni saab 100% omanikuks.

Saarel on 44 piimakarjakasvata-jat kokku 5500 lüpsilehmaga. Kõige levinum tõug on taani holstein, viies farmis peetakse džörsi lehmi. Taani punast tõugu, mis oli varem laialt levinud, peetakse nüüd ainult mõnes üksikus talus.

Pool piima robotitestLehmade aastane kogutoodang on 47 000 tonni, mis moodustab 1% Taani piimatoodangust. Piima kasutatakse peamiselt juustu tootmiseks. 2000. aas-tast on piimatootjate arv vähenenud 97 tootjalt 44ni, samas ei ole piima-toodang kahanenud. 12 piimatoot-jat kasutavad lüpsiroboteid, umbes pool Bornholmi piimatoodangust tuleb robotiga lüpstavatelt karjadelt.

Saarel on nii puhtatõulisi lihavei-sekarju kui ka lihaveiste ja piimaleh-made ristandeid.

Saarel on mitmeid lambakasva-tajaid, peamiselt hobitalunikud – vähe on talusid, kus rohkem kui 30 lammast. Suurimal lambakasvata-jal Jan Seerupil on 600 lammast ja ta on spetsialiseerunud looduslike rohumaade hooldamisele.

Aakirkebys asuv tootmisjaam Biokraft kogub igal aastal umbes 100 000 tonni veise- ja sealäga, samuti linnusõnnikut ja maisisilo. Läga ja sõnnikut kogutakse kohalikelt põl-lumajandustootjatelt, järele jääva komposti saavad talunikud tagasi põldude väetamiseks.

Jaam kuulub kohalikule elektri-energiaettevõttele ja toodab ener-giat lähipiirkondade soojusener-giaga varustamiseks.

Projekti Baltic Deal töös osale-vate konsulentide ja näidistalunike õppereis Bornholmi toimus läinud aasta lõpul.

Toimetaja HEiKi RauDla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee12

Foto

KR

iSTE

l KiR

SS

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 13reis

mad karjamaal, kust saavad vabalt karjamaa ja lüpsiroboti vahel käia. Seejärel jälgitakse, et lehmad, kes pole lüpsil käinud, suunata lüpsi-robotisse esmajärjekorras. Ka tal-vel käivad lehmad väljas.

Roboti külastatavus lehma kohta on 2,5 korda ööpäevas. Kui söödala-val antavas söödas on rohkesti tärk-list, ei taha lehmad hästi robotis käia.

Robot pluss mahePeltomäki robotlüpsiga talus toode-taksegi mahepiima. Suund mahe-piima tootmisele võeti 2009. aas-tal ning tunnustus saadi 2011. Arja Peltomäki peab farmi üksi: abikaasa töötab Porvoos.

2009. aastal valmis uus laut. Lüp-sirobotiga lüpsmine algas oktoobris.

Söötmine käib söödalavalt stat-sionaarse söödamikser-jagajaga, lüpsirobot on Lely Astronaut A3, laudas on restpõrand ja sõnnikut eemaldab Lely Discovery.

Üleminekul uude lauta oli 28 lüp-silehma, 49 mullikat (üle 6 k) ja 11

vasikat. Nüüd on 70 lüpsilehma, kokku 145 looma.

Toimib nelja välja külvikord: kolm aastat rohumaa ja üks aasta oder allakülviga. Läga laotatakse keva-del ja pärast niitmist 20–30 t/ha. Mullaproovid tehakse igal aastal ja vastavalt sellele toimub väetamine. Lisaks väetatakse lihakondijahuga.

Kõige raskem oli üleminek: kui mahetunnustust veel ei olnud, ent mahenõudmisi pidi täitma. Kui tava-piima eest saadakse 39–45 eurosenti liitrist, siis mahepiima eest 60 senti. Arja soovib oma ettevõtet laiendada ja tulevikus hakata ise piima tööt-lema mahepiimatoodeteks.

Kõik põllud on lauda lähedal. Ka talvel saavad lehmad väljas käia.

TeadusuuringudKülastati ka Helsingi Ülikooli Viikki katsefarmi, mis on üks kolmest. See on endine talukoht, mis tegutsenud ürikute järgi aastast 1550. Helsingi Ülikooli alla on kuulunud 80 aastat. Laut on ehitatud aastal 1938 ja reno-

veeritud 2007. aastal robotlüpsile. Individuaalsöötmine toimub spet-siaalsetest kaaluga söödakünadest. Kogu sööt kaalutakse ja söömiseks kuluv aeg mõõdetakse. Samuti joo-givesi: kogus ja aeg.

Söödalavalt saadav söödaratsioon on tasakaalustatud toodangule 35 l/p – robotist saavad lehmad, kes käivad neli korda päevas lüpsil, kuni 8 kg jõu-sööta. Keskmine toodang on 11 000 liitrit lehmalt. Piima eest saab 45 s/l.

Hästi on korraldatud vasikate söötmine. Neli-viis päeva saavad nad emapiima ja siis kuni kaks kuud jootmisautomaadist piimaasenda-jat. Samal ajal saavad ka starterit nii palju, kui soovivad. Kui starter on ees kogu aeg, ei ahmi vasikad roh-kem, kui isu järgi söövad. Lisaks on ees hein. Edaspidi saavad nad starte-rit 2 kg päevas pluss silo. 14–15kuu-selt lähevad seemendusele.

Lehmadel on GPS-seadmed, mis aitavad üles tähendada lehmade lii-kumise. Praegu lastakse lehmad ka mõneks tunniks karjamaale.

mahekarjasRobotiga Soome

Nõustajad käisid eelmise aasta lõpul Soome robotlautu vaatamas. Lehmade tervisele ja psüühikale on robotlüps kindlasti hea ning seda saab kohaldada ka mahetootmisele.

NELLY OINUSloomakasvatuskonsulent

Esiteks vaadati Kati Saari-neni ja Marko Räsäneni robotlauta Hyvinkääs.

Karjas on 120 lehma ja noorkari. Uus robot-lüpsiga laut valmis 2010. aastal. Enne oli talu 30

lüpsilehmaga. Karja juurdekasv saadi sisse ostetud ja ise üles kas-vatatud lehmvasikatega. Toode-takse 1,35 mln l piima ja müüakse 1,3 mln liitrit. Praegu on kolm lüp-sirobotit. Eesmärk on veelgi suu-rendada lüpsikarja.

Viljadest kasvatatakse kaera, nisu ja otra ning rüpsi. Vilja säilitatakse muljutud konservviljana. Proteii-niallikana kasvatatakse lehmadele söötmiseks põlduba. Robotist saa-vad nad granuleeritud segasööta, mis ostetakse sisse. Söödalisandina saavad lehmad 300 ml propüleen-glükooli kuni tiinestumiseni.

Toetusi saab talu teraviljadele 580 €/ha, põldoa ja rüpsi puhul üle 600 €/ha. Maa hind ostmisel on 9000 €/ha (mõni aasta tagasi 12 000–13 000 €/ha). Maa rent maksab 100–800 €/ha.

Talu on Riihimäki meierei ühistu liige, mis omakorda on Valio liige.

Sarnane on ka Pauli ja Anne Sipilä talu Kuivantos. Neil on tavatoot-mise robotlüpsiga farm, kus lehmi karjatatakse.

13. põlvkond peab talu ja Pauli on peremees olnud kolm aastat. Uus laut valmis 2007. aastal ja mak-sis 750 000 – 40% saadi investee-ringuks toetust. Enne oli 20 lehma ja 30 ha põldu, nüüd 60 lehma ja 130 ha põldu. Sööda valmistavad nad ise ja pakuvad teenust ka väljas-poole talu. Pauli on õppinud talupi-damist: kolm aastat tehnika osa ja aasta talujuhtimist.

Piima müüakse üle 500 000 l aas-tas. Piima eest saadakse 41 senti liit-rilt ja toodang on 9,7 tonni lehma kohta. Pauli Sipilä kasvatab äärširi ja holsteini tõugu lehmi. SRA alla 250 (Soome JKK järgi), baktereid alla 50 ja rasva valgu pealt boonust. Kasum on aastas ca 20 000 €.

Erinevalt eelmistest karjatab talu loomi põhimõtte pärast – lehmade heaolu tagamiseks. Kella 8–17 on leh-

Marko Räsäneni farm.Söödalava on farmi

väliskülgedel.

Karjaaiad Arja Peltomäki mahefarmis.

All paremal Marko Räsäneni farm.

Vasikatel on starter vabalt ees

Fotod kadRi ziRNaSk ja aRgo taMM

Rahvatarkus ütleb, et aastad ei ole vennad. Olgugi et talv tuleb igal aastal ühel ja samal kuupäeval ja päike käib igal talvel sama madalalt, võib talve alguse ilm olla iga kord erinev.

Kuumõjutab ilma ja inimesi

seos igal 53. ja 62. aastal. Pange tähele, nende seas on ka 35aas-tane tsükkel.

Kas 35aastane tsükkel on juhus-lik kokkulangevus? Vaevalt. Mil-lised kosmilised faktorid on olu-lised, et just 35aastast perioodili-sust mõjutada, vaatame, mis sel-gus, lähtudes anomaalse ja sünoo-dilise Kuu ning aastase (solaarse) tsükli pikkusest (vastavalt 27,55, 29,53 ja 365,24 päeva).

Teadlased Beno Gutenberg ja Charles F. Richter kogusid andmeid 675 maavärina kohta ning astronoom Nikolai Kozõ-rev seostas neid maavärinaid loodeliste jõududega. Selgus, et Kuu ja Päikese tekitatud gravi-tatsioonijõud ning nendest järel-duvad loodelised jõud on seo-tud maavärinate toimumisega.

Kliimamuutuste tsüklitestAga kas need jõud avalduvad ka kuidagi teisiti? Nii põllumehed kui astroloogid ja paljud teised inimesed on nendele küsimustele püüdnud vastust leida. Näiteks on Maria ja Matthias Thun uuri-nud aastakümneid Kuu mõju tai-mekasvatuses. Tuhanded katsed on näidanud, et siin on iva sees. Käesoleva artikli autor on püüd-nud samalaadseid katseid kor-rata ja jõudnud veendumusele,

et iva väärib otsimist, kuigi see otsimine on väga raske.

Millised faktorid võivad klimaatilisi kõikumisi esile kut-suda? Maavärinate uurimine on näida-nud, et maasisese tõuke esilekutsumi-seks on väga oluline

päästikprotsessi mõju. Seejuu-res on matemaatilise modellee-rimise korral vaja analüüsida kahe lunaarse tsükli – anomaalse ja sünoodilise tsükli koosmõju.

Kummagi tsükli ekstreemse-tes faasides, perigees ja noor-kuu/täiskuu ajal on Kuu tekita-tud loodeline jõud maksimaalse suurusega. Seetõttu on ka Maa plokkidele – laamadele − mõjuv jõud maksimaalne. See kutsub esile laamade liikumisi üksteise suhtes ja vallandab maavärinaid.

Kahe lunaarse (anomaalse ja sünoodilise) tsükli koosmõju on oluline iga 9, 18 ja 53 aasta järel. Vaatame, kas leiame eeloleva, 2013. aasta alguse kohta tempe-ratuuride osas ühiseid jooni vara-sematel aastatel, 2004., 1995. ja 1960. aastal kogutud andmetega.

Kõigil kolmel juhul oli jaa-nuari alguses temperatuur kõi-kuv. Mõnepäevase ajavahemiku jooksul toimus mitmekraadine temperatuuri tõus ja langus. Jaa-nuari lõpust ja veebruari keskelt hakkas temperatuuri muutumine toimuma ühtlasemalt. Aprilli lõpu-päevil toimus temperatuuri tõus vaheldumisi järgneva langusega.

Nendel aastatel on ilmamuu-tustel nii ühiseid jooni kui ka eri-nevusi. Millisel määral ja kuidas hakkab muutuma ilm 2013. aasta alguses, võime näha õige varsti.

Viimase 75 aasta jooksul on teh-tud uurimusi ilmastikunähtuste sõl-tuvuse kohta lunaarsetest tsükli-test, tavaliselt on seejuures piirdu-tud sünoodilise tsükliga, kõrvale on jäetud nt anomaalne tsükkel, nende kahe tsükli ning teiste tsük-lite koosmõju. Hoopis paremaid tulemusi võime saada mitme tsükli koosmõju analüüsimisel.

Päike kiirgab soojust ja valgust, ta on elu aluseks. Ka muu-tused eluta loodu-ses sõltuvad suurel määral Päikesest, sest Maa liikumine

on kõige otsesemalt seotud Päi-kese ja Maa vastastikuse külge-tõmbejõuga. Sellest on tingitud aastaaegade vaheldumine ja pilt, mida me tähistaevas näeme. See mõju on ühesugune kõigile Maal asuvatele kehadele.

Muutused eluta looduses sõltu-vad aga suurel määral ka Kuust. Tavainimeste teadmised Kuu lii-kumisest piirduvad üldiselt kuu faaside vaheldumisega. Teame ja oleme näinud, et mõni aeg pärast seda, kui kalendris on ära too-dud noorkuu faas, ei ole meie kosmilist kaaslast nähagi. Alles päev või paar hiljem leiame Päi-kesest mitte eriti kaugel kitsa kuu-sirbi. Need on esimese veerandi, täiskuu ja viimase veerandi ehk sünoodilise tsükli faasid.

Inimene tahab teada kõike loodusest, iseendast ja maailma-ruumist. Mõni teadmine selgub juhuslikult, mõni põhjalike uuri-miste tulemusel. On ka selliseid teadmisi, milleni on jõutud aas-

tatuhandete jooksul. Üks selliseid on küsimus Kuu mõjust maa-pealsele loodusele ja inimestele.

Kolme tsükli koosmõjuÄäretud ookeaniavarused või-maldavad Kuu ja Päikese gravi-tatsioonijõududel panna liikuma tohutuid veemasse. Jõudes ran-nikule, tekitavad need efektseid loodelisi nähtusi.

Loodelist jõudu võib defi-neerida kui kahe võrdse mas-siga keha vahel mõjuvat jõudu, mida tekitab kolmas, niinimeta-tud kosmiline keha.

Kuu ja Päikese aastase tsükli koosmõju vaadates võime kokku lugeda, mitu sünoodilist (ajavahe-mik ühest Kuu loomisest järgmi-seni) tsüklit on aastas ja mil mää-ral see erineb kalendriaastast, tei-sisõnu, leiame hälbe suuruse. Näi-teks kaksteist sünoodilist tsüklit on (troopilisest) aastast üksteist päeva lühem.

Kui meile lähenevad tumehal-lid pilved, peame vaatama, kuidas saabuva vihma või muude sade-mete eest varjuda. Rahvatarkus ütleb, et mustad pilved muidu käivad, hallid pilved sajavad. Kui aga tahame mingit rahvarohket üritust korraldada, peame aeg-

sasti abi otsima meteoroloogi-delt. Nemad aga räägivad ilma-oludest lähema kolme päeva või veidi pikema aja jooksul, kuid järgmise poole aasta või pikema ajavahemiku kohta ei ole nen-delgi kindlaid prognoose.

Veidigi pikemaajalisem prog-noosimine on tänapäevalgi suur probleem. Saksa professor, geo-graaf ja klimatoloog Eduard Brückner esitas hüpoteesi kliima umbes 35aastase lühiperioodi-lise muutumise kohta ja esitas kliima lühiperioodilise muutu-mise teooria.

Nii elusale kui ka eluta loo-dusele avaldab olulist mõju 411,78465päevane lunaar-so-laarne tsükkel. Kaheksa sellise tsükli pikkus on üheksa aastat. Tihe on seos ka 18, 27, 35 ja 44 aasta puhul. Veelgi tihedam on

ilm Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee14

Nii elusale kui ka eluta loodusele avaldab olulist mõju 411,78465päevane lunaar-solaarne tsükkel.

ILMAR RAIDNAbiorütmide uurija,

füüsikaõpetaja

repro

Maamajandus Nr 1 (7) 17. jaanuar 2013 15ilm / sündmused

Infopäev on kõigile otsetoetuste ja MAK 2007–2013 toetuste taotlejatele.

Teemad:

nõuetelevastavusesüsteem,headpõllumajandus-jakeskkonnatingimused

kohustuslikudmajandamisnõuded:keskkond,rahva-,looma-jataime- tervis,loomadeheaolu

22.01 Nurgakülalistemaja(Niine4,RakveRe)30.01 Raplakeskraamatukogu(Lasteaia5,Rapla)31.01 Ülikoolidekeskus(Pargi5a,kuRessaaRe)06.02 HotellKantri(Riia215,TaRTu)07.02 HotellTamula(Vee4,võRu)12.02 HotellCentrum(Tallinna24,viljandi)

AlgusKell11.Nõutaveelregistreeriminevähemalt3päevaenneüritusetoimumist.Kohtadearvonpiiratud.Infojaregistreerimine:argopeepson@gmail.com(eelistatult)või5208438

ÖkoloogilisteTehnoloogiateKeskuskorraldabtasutainfopäeva

„Nõuetele vastavus põllumajanduses 2013”

Alates läinud aasta 1. sep-tembrist püsis õhutempe-ratuur tavapärasest valda-valt kõrgemana kuni 25.

oktoobrini. Lühikesed, aastate 1964−2011 keskmisest mada-lama temperatuuriga perioo-did esinesid septembri esime-sel dekaadil ning oktoobri esi-mese ja teise dekaadi vahetu-sel. Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutempe-ratuur üle 10°) lõppes mandri siseosas alles oktoobri esime-sel nädalal, mis on keskmisest ajast ligikaudu kaks nädalat hil-jem. Väga soe oli ilm võrreldes keskmisega 16.−21. oktoobrini.

Esimene öökülm maapinna lähedal registreeriti mandriosas juba 21. augustil. Jõgeval mõõ-deti siis taimedeta mulla kohal −0,3 ja rohul ligi −3 kraadi. See külm kestis lühikest aega ega põhjustanud kahju taimekasva-tuses. Teist korda esines madala-mates kohtades maapinna lähe-dal öökülma 10. septembril, kui rohi oli kohati hallast valge. Ka

see külm aedadesse eriti ei jõud-nud ja peenardel jätkasid isegi kurgid kasvamist.

Tugevamad öökülmad saabu-sid alles 14. oktoobril, kui mitmel pool mandriosas registreeriti kül-makraade ka juba õhus. Vihma sadas sügisperioodil sageli. Suu-remad sajud jäid Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestisse, kus 1. sep-tembrist 31. oktoobrini tuli vihma kohati 200−260 millimeetrini, s.o normist 150−190%.

Ootamatud talvepäevadAlates 25. oktoobrist läks ilm jär-sult külmaks ja lumi sadas maha peaaegu kõikjal Eestis. Põhja- ja Loode-Eestis ulatus lume paksus kohati üle 20 cm. Katkes taimede vegetatsioon, muld külmus mõne sentimeetri sügavuseni.

Loodus ja põllud ei olnud veel talveks valmis. Paljudel puudel olid alles lehed küljes ning oks-tele ladestunud lumi murdis puid ja põõsaid. Sajusemates piirkon-dades oli osa kartulit selleks ajaks veel koristamata. Samuti võis üle

Eesti näha koristamata suvirap-sipõlde. Lumisel ajal künti põlde ja värskelt ümber pööratud mul-laga põllud mustasid valge maas-tiku taustal.

Hingedekuul oli taas ilm soe ja paljudel päevadel tõusis mak-simaalne õhutemperatuur üle 5 kraadi ning ööselgi jäi enamasti plusspoolele. Mõnepäevane külm periood esines novembris ainult esimese dekaadi lõpus, kui mini-maalne õhutemperatuur langes sisemaal −4 …−7 kraadini ja muld külmus palja maaga sügavamalt kui oktoobri lõpu tugevamate külmadega lumisel ajal.

Päikesepaistet oli sügisel vähe. Septembris paistis Jõgeva ilma-jaama andmetel päike 108 ja oktoobris 49 tundi, mis moodus-tab keskmisest päikesepaistekes-tusest vastavalt ainult 76 ja 63%.

Taliteraviljade külv jäi sadude tõttu sügisel paljudel põldudel hiljaks. Soodsamad ilmad põl-lutöödeks olid mihklikuu teisel dekaadil. Septembri ja oktoob-riga kogunes efektiivset (üle 5°)

SügisVaatamata keskmisest kõrgemale temperatuurirežiimile, arenesid orased läinud sügisel halvasti ja ilm ei soodustanud ka taimede karastumist. Põldudel oli näha kahjustusi.

ei kasvatanud ega karastanud

LAINE KEPPARTJõgeva Sordiaretuse Instituudi

agrometeoroloog-ekspert

Põllumajanduse Registrite ja infor-matsiooni Ameti pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul jääb 2013. aastal otsetoetuste osas kõik

samasuguseks nagu tänavu – samad taotlemise perioodid, sama liiki toetu-sed, vähendamise arvestamine.

Investeeringumeetmete osas on taot-lejatel tarvis teada, et kõikide meetmete taotlusvoore ei tule, põhjuseks eelarve ammendumine. Need, mis tulevad, on avalikustatud prognoositavas toetuste ajakavas PRIA kodulehel.

“Kõige olulisem on investeeringu-meetmete puhul määrustest jälgida, millal on investeeringu lõpetamise tähtaeg. Samuti sätestavad mitme meetme määrused nõude teatud prot-sent investeeringust teatud perioodi jooksul ära teha ja selle kohta PRIA-le kuludeklaratsioonid esitada,” selgi-tas Sarv-Kaasik.

Täienduste mõte on selles, et esi-teks programmperiood lõpeb, toetuste eelarvete ärakasutamiseks on kindlad lõpptähtajad ning viimastes taotlus-voorudes toetuste soovijatel ei pruugi enam olla tavapärast kaht aastat pro-jekti elluviimiseks, vaid lõpetada tuleb kindlaks kuupäevaks.

Teiseks, nõue teatud protsent teatud aja (kuus kuud näiteks) jooksul ära teha tuleb sellest, et PRIA aegsasti näeks, kas kliendid üldse kavatsevad neile määra-tud toetuse ära kasutada.

“Kui klient kaks aastat midagi ei tee ja see selgubki alles kahe aasta möö-dudes, siis on väga raske korraldada vabaneva raha arvel veel uusi taotlus-voore ja leida kliente, kes suudaksid määratava toetuse otsekohe ära kasu-tada,” ütles pressiesindaja.

MM

soojust Jõgeval ligi 290°, mis üle-tab keskmiselt kogu sügise jook-sul kogunevat summat ligikaudu 40 kraadi võrra.

Taimedele ebasoodneSeptembri alguses külvatud tali-viljaorased võrsusid oktoobri lõpuks — rukkitaimedel oli tek-kinud valdavalt 3−5 võrset, tali-nisul veidi vähem. Sellises aren-guastmes on taimed võimelised kõige paremini talve üle elama, endale talveks piisavalt varuaineid koguma. Hiljemaks jäänud külvi-dega põldudel oli oras vähem are-nenud, võrseid taimedel vähem.

Mihklikuu teise poolde jäänud talinisukülvid polnud novembri alguseks veel Kesk-Eestis val-davalt võrsuda jõudnud. Jõgeva andmete järgi jäid pärast 15. sep-tembrit tehtud külvid enam kui 120 kraadi suurusest efektiivse soo-

juse summast ilma, võrreldes kuu alguses tehtud külvidega. Samuti oli sügisel päikest vähe ja muld märg, mis omakorda aeglustas arengut, oli ebasoodne tingimus taimede talveks ettevalmistumi-seks. Novembri algul Eestimaal ringi sõites võis põldudel näha liigniiskusest tekkinud kahjus-tusi − madalamatel põldudel oli oras laiguti hävinud või kahjus-tunud. Samuti oli hävinud laike talirapsi põldudel.

Soojade ilmadega hingede-kuul jätkus vähene taliviljaoraste kasv ja areng − vaatluspõldu-del võis märgata vähest võrsu-mist, võrsete suuremaks kasva-mist. Samas olid soojad, väikese ööpäevase õhutemperatuuri kõi-kumisega sombused ilmad eba-soodsad taimede karastumiseks, külmale vastupanu võime suu-rendamiseks.

Toetuste kasutamine nõuab tähelepanu

Sügiskünd ootamatus lumesajus.

Foto RAIVO TASSO