MAAGAAS JA TEISED GAASKÜTUSED –TURG JA TULEVIK

Ants Noot / Raul Kotov / 20.09.2017

GAASKÜTUSED

Maagaas: torugaas, LNG, CNG

Biogaas

Vedelgaas

GAASI TARBIMINE EESTIS, MLN.M3

0

200

400

600

800

1000

1993a.

1994a.

1995a.

1996a.

1997a.

1998a.

1999a.

2000a.

2001a.

2002a.

2003a.

2004a.

2005a.

2006a.

2007a.

2008a.

2009a.

2010a.

2011a.

2012a.

2013a.

2014a.

2015a.

2016a.

2017a.

442

645

745

816786

736 719

826

887

742

848

967996 1010 1010

966

655

703

632

678 690

535

481525

500

Iru EJ - 50

Nitrofrt - 0

Tln.Küte - 80

Iru EJ - 200

Nitrofert - 200

Tln.Küte - 100

MAAGAASI (TORU) TARBIMISE STRUKTUUR, %

Kodutarbijad; 12,7 Äri-ja avalik teenistus; 5,8

Elektri tootmine; 2,9

Kaugkütte kmj-d; 49,7

Soojus ettevõtetes; 18,5

CNG; 1,2

Tööstus; 8,8

Põllumajandus; 0,4

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6

1,8

2,0N

ethe

rland

s

Luxe

mbo

urg

Bel

gium

Uni

ted

Kin

gdom Ita

ly

Lith

uani

a

Aus

tria

Irel

and

Ger

man

y (u

ntil

1990

…

Hun

gary

Slo

vaki

a

EU

Cze

ch R

epub

lic

Den

mar

k

Spa

in

Latv

ia

Fra

nce

Cro

atia

Fin

land

Rom

ania

Est

onia

Por

tuga

l

Pol

and

Slo

veni

a

Bul

garia

Gre

ece

Sw

eden

0,775

0,413

Gaasi kasutamine elaniku kohta (TOE)

SURUGAASI TARBIMINE EESTIS, MLN.M3

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

8,00

2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a. 2013 a. 2014 a. 2015 a. 2016 a. 2017 a. 2018 a.

0,02 0,060,32

0,68

1,05

1,93

3,52

4,68

6,50

8,00

CNG TANKLAD, TÖÖS 31.12.17 KIK TOETUS, PLANEERITUD

BALTI GAASITARISTU

LNG 69 MUSD/a

torustik 140M€

Balticconnector

250 M€LNG 400 M€

GIPL 540 M€

Est-Lat-Lit ühendused

95+?M€

Gaasihoidla

?M€

LNG EESTIS

2014 - JetGas OÜ, Kuressaare, Saaremaa Piimatööstuse AS.

2015 - Paide, Mäo, Võru. 2016 - Tapa

2017 - Alexela, surugaasitankla Võrus

2017 – Eesti Gaas AS, Tallinki laeva Megastar punkerdamine

LNG OODATAV TARBIMINE EESTIS 2017 A

JetGas – 3000 tonni

Alexela – 200 tonni

Eesti Gaas – 15 000 tonni

Kokku – 18 200 tonni (280 GWh)

LNG TREILERID

- Pori

LNG TARNEALLIKAD

1. Cryogas, Kingisepp, 10 000t/a, 2008

2. Cryogas, Pihkva,

20 000 t/a, avamine 26.05.2016

3. Skangas, Pori terminal, 30 000 t, avamine

9.09.2016

4. Vopak, Muuga 4800 m3, 2018 ?

5. Kaliningrad 25 000 t/a 2013, 50 000

t/a, Q4 2017

6. Cryogas, Võsotsk 600 000 t/a, Q4 2017

7. Klaipeda, 5x1000 m3 Q1 2018

1

2

3

4

6

7

5

BIOGAASI TOOTMINE EESTIS, GWH

0

20

40

60

80

100

120

140

2000 a. 2001 a. 2002 a. 2003 a. 2004 a. 2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a. 2013 a. 2014 a. 2015 a.

21 2324

3126

41

48 49

3329

4338

34

84

112

134Estonian Cell60 GWh

BIOMETAAN TARNSPORDIS

Eesmärk katta 3..4% autokütustest

biometaaniga

st ca 40..50 mln.m³ biometaani müüki

LPG TARBIMINE EESTIS, GWH

0

20

40

60

80

100

120

140

160

2000 a. 2001 a. 2002 a. 2003 a. 2004 a. 2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a. 2013 a. 2014 a. 2015 a.

8996

7379 76

8073

95 98

74

98

89

105100

117

156

CNG VS TEISED AUTOKÜTUSED, AUG 17

bensiin diisel LPG LPG bens.ekv CNG CNG bens.ekv CNG diis.ekv

1,159 1,139

0,599

0,7670,811

0,5190,584

CNG, €/kgteised, €/l

ekvivalent, €/l

EUROOPA GAASIBÖRSID 08.09.17

GetBaltic

17,25

GETBALTIC 2016-2017

07.09.2017

Keskmine hind 17,4 €/MWh

Kogus 16,8 MWh

SAKSAMAA GASPOOL BÖRS , €/MWH

10,000

12,000

14,000

16,000

18,000

20,000

22,000

24,000

GAASITURGU REGULEERIVAD / MÕJUTAVAD DOKUMENDID

1. Maagaasi-, kaugkütte-, elektrituru-, aktsiisiseadus …

2. ENMAK 2030

3. Euroopa Liidu direktiivid ja määrused

ENMAK 2030

1. Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine 100%

2. Gaasivarustuses suurima tarneallika osakaal

KÜTUSTE AKTSIISIDKütuste aktsiisid ja ümberarvutus kütuse energiasisaldusele (al.kv)

Kütus 2014 a 2015 a 2016 a 2017 a 2018 a 2019 a 2020 a

Maagaas eur/tuh.m³ 23,45 28,14 33,77 40,52 50,65 63,31 79,14

eur/MWh 2,52 3,03 3,63 4,36 5,45 6,81 8,51

Raske kütteõli eur/tonn 15,01 15,01 58 58 58 58 58

eur/MWh 1,38 1,38 5,32 5,32 5,32 5,32 5,32

Kerge kütteõli eur/t.liitrit 110,95 392,95 448 493 493 493 493

eur/MWh 11,10 39,30 44,80 49,30 49,30 49,30 49,30

Süsi, põlevkivi eur/GJ 0,3 0,3 0,93 0,93 0,93 0,93 0,93

(äriline otstarave) eur/MWh 1,08 1,08 3,348 3,348 3,348 3,348 3,348

Elekter eur/MWh 4,47 4,47 4,47 4,47 4,47 4,47 4,47

Puit, turvas ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole

Biogaas ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole

AKTSIIS JA HEITMED

Kütus ühik Kogus

heitme ühiku kohta

aktsiis €

Gaasi heitmete

maksumuse suhe

teiste kütuste

omasse

Maagaas CO2 kg/MWh 202 0,042

Tahm, jms g/MWh 0,01 1215,68

Raske kütteõli CO2 kg/MWh 270 0,020 2,1

Tahm, jms g/MWh 108 0,049 24 674,1

Kerge kütteõli CO2 kg/MWh 270 0,183 0,2

Tahm, jms g/MWh 108,00 0,03 39 215,4

Süsi, põlevkivi CO2 kg/MWh 380 0,009 4,8

Tahm, jms g/MWh 270 0,0124 98 038,5

Puit, turvas CO2 kg/MWh 395 0 ∞

Tahm, jms g/MWh 270 0 ∞

GAASI AKTSIIS

2016 a. 2020 a.

eur/GJ eur/MWh eur/GJ eur/MWh

EE 1,01 3,636 2,37 8,52

LT 0,15 0,54 0,15 0,54

LV 0,46 1,656 0,46 1,656

PL 0,3 1,08 0,3 1,08

KAUGKÜTTESEADUS - KAUGKÜTTEPIIRKONNAD

1. Loob ebavõrdse konkurentsiolukorra

2. Võtab tarbijatelt valikuvabaduse

3. Ei taga parimat ja odavamat lahendust kliendile

4. Praktikas KOV ei jälgi seaduse nõudeid

5. Kallineb alternatiivsete energialahenduste kasutamine

KOKKUVÕTE1. Maagaas on väärtuslik kütus nii energiatarbe katmiseks kui tooraineks. Viimasel kümnendil on maagas aga

olnud ebaõiglaselt tõrjutud positsioonis.2. Tänaseks on ära langenud põhiline argumendid gaasi kasutamise vastu, ainusõltuvus Venemaast.

Gaasitarned on võimalikud tänu Klaipeda LNG terminalile kogu maailmast.3. Riik on juba investeerinud ja investeerimas täiendavalt ise ja koos Euroopa Liiduga gaasitaristusse

märkimisväärseid summasid meie kõigi ühist raha. Ei saa aktsepteerida, et osale energiaettevõtjatele kindlustatakse turg ja investeeringute tasuvus teiste (maagaas) arvelt. Ettepanek on loobuda kaugkütteseaduses kaugküttepiirkondadest, hinna ja kvaliteedi tarbijatele tagab konkurents.

4. Ka energeetikas (nii nagu teisteski majandussektorites) on parima hinna ja kvaliteedi garant turumajandus ja tarbijate valikuvabadus, tarbijad peavad saama teha valikuid majanduslikest kaalutustest lähtuvalt ja oma eetilistest ja keskkonnaalastest tõekspidamistest.

5. Tagamaks Eesti looduse säilimine ja puhas keskkond tuleb kütused maksustada tegelikus saastamise alusel. Kehtestada võrdne maks heitmetele kõigile kütustele.

6. Kiirendamaks transpordisektoris maa-ja biogaasi kasutuselevõttu võtta kõigis riigiettevõtetes kasutusel surugaasi kasutavad transpordivahendid. Ühistranspordi ja prügiveo riigihangetes kehtestada nõue surugaasi kasutamisele.

7. Maksustamisel tuleb arvestada konkurentsi teiste riikidega. Ei tohi ise panna Eesti ettevõtteid halba konkurentsipositisooni.

AITÄH!