Maaettevõtluse arenguvajadused ja probleemid tulevikus ...µtluse... · TG1: kaubandus jm teenindav TG2: majutus- ja toitlustus, TG3: põllumajandus TG4: metsamajandus TG5: toiduainete,

Maaettevõtluse arenguvajadused ja probleemid tulevikus

aastal 2020

Professor Rando Värnik

EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor

10. okt.2013 Viljandis

• Eesmärk: anda ülevaade senistest arengutest ja mida võib oodata järgneval 7-l aastal.

• Andmed:

– Statistikaameti andmed

– Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ (EMÜ 2012)

Maaettevõte – käesolevalt Eestis valdades ja kuni 4 000 elanikuga väikelinnades registreeritud äriühingud ja FIE-d.

Olulised teemad …

• Majandus ei saa lõpmatuseni kasvada!

• Riigi eelarve suur Sõltuvus EL rahastamisest

• Hakkamasaamine riigina vähenevate toetuste tingimustes (2020+)

• Demograafilised näitajad kui arengu mõjutajad

• Jätkuv inimeste liikumine kõrgema arenguga piirkondadesse

(teadlik valik)

• Riigi ja KOV funktsioonide ümber hindamine ja määratlemine

kujunenud situatsioonis (kohustus ja vastutus)

Maaettevõtlus

• Keskne piirkonna arengumootor, mis lisaks elanikele töökohtade

loomisele toodete ja teenuste pakkujana mõjutab elukeskkonna

atraktiivsust, elatustaset.

• Tihedas vastasmõjus sotsiaalsete ja rahvastiku protsessidega.

• Ettevõtluse eripära maapiirkonnas – asukohast ja ettevõtlus- ja

rahvastikutihedusest tulenevad väljakutsed nagu kaugus ressurssidest,

turgudest, tööjõust, klientidest, konkurentidest, koostööpartneritest.

• Eestis MAK-i mõistes maapiirkonnas registreeritud ettevõtted 1/3

kõikidest ettevõtetest.

• Viimastel aastatel nii maa- kui linnaettevõtete järjekindel juurdekasv.

* Kuni 2009.a. andmed ei sisalda FIE-sid, kes polnud Äriregistris registreeritud, vaid olid ainult

maksukohustuslaste registris registreeritud ; 2010.a. on kõik FIE-d Äriregistris registreeritud.

Allikas: Statistikaamet 2013

46 8

53

54 0

15

57 1

83

56 0

35

60 8

82

65 3

62

71 0

12

76 1

59

77 9

48

81 9

09

100 2

16

103 8

33

108

884

10 9

38

16 7

19

20 0

14

18 0

58

19 7

47

21 5

17

23 0

91

24 8

53

25 6

95

26 8

33

34 7

57

36 0

31

37 4

06

23,3

%

31,0

%

35,0

%

32,2

%

32,4

%

32,9

%

32,5

%

32,6

%

33,0

%

32,8

%

34,7

%

34,7

%

34,4

%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010*

2011

2012

% k

õig

ist

ett

evõte

test

Ett

evõte

te a

rv

Ettevõtete arv 2000 - 2012

Kogu Eesti Maaettevõtted Maaettevõtete osakaal


30,6%

11,5%

60,8%

35,9%

8,3%

5,7%

4,6%

5,4%

12,4%

20,9%

6,6%

17,9%

18,3%

24,0%

9,2%

15,2%

30,4% 37,9%

18,8% 25,6%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Kogu Eesti Maapiirkond Kogu Eesti Maapiirkond

FIEd Äriühingud

Ettevõtete piirkondlik jaotus 2011.a. andmete alusel

Lõuna-Eesti

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti: Harjumaa

Kirde-Eesti: Ida-Virumaa

Kesk-Eesti: Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa

Lääne-Eesti: Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa

Lõuna-Eesti: Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa


• Koos rahvastiku suundumisega linnalähialadele ka ettevõtete, sh eriti

teenindusettevõtete ning laienemiseks ruumi vajavate tööstusettevõtete,

kolimine linnade lähialadele.

• Jätkuv trend - suur hulk maaettevõtteid kontsentreerunud linnalähialadele.

• Ettevõtete kiirem juurdekasv soodsamates piirkondades, st Eestis eelkõige

Tallinna ümbruse valdades.

• Traditsiooniliselt seostatakse maapiirkonna ettevõtlust primaarsektori-

põllumajanduse, metsamajanduse, kalanduse arenguga, kuid nende tähtsuse

vähenemise tulemusena maaettevõtete tegevusalade struktuuris oluline

muutus, mille tulemusena maapiirkonna majandusarengus ja tööhõives

kesksel kohal teenindusettevõtted ja tööstusettevõtted.

• Muutunud majandusstruktuur tähendab ka, et MAK saab lahendada ainult

väikest osa maapiirkonna ettevõtluse probleemidest.

18,9%

49,7%

17,2%

48,6%

15,9%

44,1%

12,8%

35,6%

11,7%

32,4%

12,3%

31,3%

15,7%

14,2%

16,4%

14,6%

18,1%

16,0%

22,1%

20,5%

19,6%

19,9%

17,3%

18,1%

65,4%

36,1%

66,4%

36,8%

66,0%

40,0%

65,1%

43,8%

68,6%

47,7%

70,4%

50,6%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võ

tted

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võ

tted

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võ

tted

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võ

tted

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võ

tted

Ko

gu E

esti

Maa

ette

võ

tted

2001 2003 2005 2007 2009 2011

Erinevate sektorite osakaal ettevõtetes 2001- 2011

Tertsiaar

Sekundaar

Primaar


Põllu- ja metsamajandusettevõtete osakaal ettevõtetes maapiirkonna KOV-des


31,3%

13,3%

9,1%

9,0%

8,1%

5,8%

4,2%

4,1%

3,0%

3,0%

2,4%

2,3%

1,5%

1,3%

0,7%

0,3%

0,3%

0,2%

0,0%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

Põllumajandus, metsamajandus ja…

Hulgi- ja jaekaubandus;…

Ehitus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Töötlev tööstus

Veondus ja laondus

Haldus- ja abitegevused

Muud teenindavad tegevused

Kinnisvaraalane tegevus

Majutus ja toitlustus

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Info ja side

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Haridus

Finants- ja kindlustustegevus

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme-…

Elektrienergia, gaasi, auru ja…

Mäetööstus

Muud

AG

FM

CH

NT

LI

SJ

RP

KE

DB

O,

U,

V

Teg

evu

sala

EM

TA

K 2

00

8 a

luse

l Maaettevõtted EMTAK tegevusvalade alusel 2011

Maaettevõtted


• 2011.a. maapiirkonna ettevõtete hulgas FIE-sid 42%; linnades 21% .

• FIE-de suurem osakaal maaettevõtete hulgas, sh eriti keskustest kaugemates piirkondades, st

– ettevõtlus kui sunnitud valik muude võimaluste

puudumise tõttu,

– kõrge ettevõtlusaktiivsus ei näita mitte alati kohaliku

piirkonna arengut, vaid majanduslikku mahajäämust, st

kõrge lisandväärtusega töökohtade ja mastaabisäästuga

ettevõtete puudumist piirkonnas.

• FIE-de probleemid, seadusandlus.

FIE-de osakaal maaettevõtetes 2011


Ettevõtlusaktiivsus: äriühingute arv 1000 elaniku kohta


Ettevõtlusaktiivsus: FIE-de arv 1000 elaniku kohta

Tegutsevate maapiirkonna äriühingute võrdlus

• Tegutsevad äriühingud (OÜ, AS, TÜ, usaldus- ja täisühingud), millel oli

aruandeperioodil finantsmajanduslik tegevus (müügitulu, kulud jne).

• Uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“

(EMÜ 2012) käigus analüüsitud majandusandmed.

* Siia alla ei kuulu FIE-d ja välja on jäetud ka finantsvahenduse ettevõtete

(pangad, kindlustusseltsid, fondid jms) andmeid


42

22

5

47

50

7

53

01

2

55

65

3

56

09

5

58

34

7

9 4

89

11

31

7

13

13

0

14

80

0

15

37

8

16

73

5

0

20 000

40 000

60 000

80 000

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ette

võte

t

Tegutsevate äriühingute arv

Kogu Eesti ettevõtted sh maaettevõtted

Võrdluses Eesti keskmiste

näitajatega

• Maapiirkonna äriühingud

keskmisest väiksemad.

• Keskmine hõivatute arv

äriühingu kohta suurim

tööstusettevõtetes, sh eriti

toiduainetetööstuses.

• Teenindusettevõtteid

arvuliselt kõige rohkem, aga

on töötajate arvu alusel

kõige väiksemad.

10,34 9,76

9,15 8,57

7,44 6,86

9,62

8,65

7,89

7,05

6,16 5,56

0

2

4

6

8

10

12

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Hh

õiv

atu

d i

sik

ud

Keskmine hõivatud isikute arv

äriühingu (OÜ, AS, TÜ jms) kohta

Kogu Eesti ettevõtted Maaettevõtted

Allikas: Statistikaamet 2012, Statistikaametist eritellimus 2012

14,7% 12,8% 11,6% 11,4% 11,7% 12,0%

51,0% 51,3% 52,3% 51,4% 48,6% 46,2%

34,3% 35,9% 36,1% 37,2% 39,7% 41,8%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Maapiirkonna äriühingutes tööga hõivatud

Tertsiaar

Sekundaar

Primaar


81,6

7%

82,8

5%

83,9

9%

84,9

0%

86,8

0%

88,8

7%

80,4

%

83,1

%

84,5

%

86,2

%

88,0

%

90,2

%

75%

80%

85%

90%

95%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Mikroettevõtete osakaal tegutsevates äriühingutes

2005- 2010



4242

507

757

346

187

685

684

7150

1098

1038

465

177

858

924

0 2000 4000 6000 8000

TG1: kaubandus jm teenindavsektor

TG2: majutus- ja toitlustus,meelelahutus jms

TG3: põllumajandus

TG4: metsamajandus

TG5: toiduainete, joogi ja söödatootmine

TG6: puidu- ja mööblitööstus

TG7: muu töötlev tööstus

Ettevõtet

Maapiirkonnas tegutsevate äriühingute arv 7 tegevusalagrupi järgi 2005 ja 2010

2005

2010

Allikas: Statistikaametist eritellimus 2012

• Maapiirkonna ettevõtete müügitulu võrreldes Eesti keskmisega kolmandiku võrra madalam.

• Maaettevõtetes võrreldes Eesti keskmiste näitajatega veerandi võrra madalam lisandväärtus ja põhivara investeeringud äriühingu kohta.

• Majanduskriisi mõju kõige enam näha teenindusettevõtetes – võrreldes teiste valdkondadega oli seal kasvule järgnenud languse mõju suurem ning pikaaegsem ning müügitulu ja toodetud lisandväärtuse langus suurem.

Müügitulu maapiirkonna äriühingutes

742,9 789,4

840,0 798,9

601,1

651,1

516,9 513,7 552,2

507,9

386,3 412,0

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

2005 2006 2007 2008 2009 2010

tuh

. eu

rot

Keskmine müügitulu äriühingu kohta



45

8,3

10

7,1

41

2,1

15

1,2

21

40

,2

95

7,5

11

77

,5

39

2,3

65

,3 41

8,4

21

2,5

31

40

,1

84

1,0

10

93

,8

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

TG1

: kau

ban

du

sjm

te

enin

dav

sekt

or

TG2

: maj

utu

s- ja

toit

lust

us,

mee

lela

hu

tus

jms

TG3

:p

õllu

maj

and

us

TG4

:m

etsa

maj

and

us

TG5

: to

idu

ain

ete,

joo

gi ja

sö

öd

ato

otm

ine

TG6

: pu

idu

- ja

mö

öb

litö

öst

us

TG7

: mu

u t

öö

tlev

töö

stu

s

tuh

. eu

rot

Keskmine müügitulu maapiirkonna äriühingu kohta

2005

2010


Maapiirkonna äriühingute loodud lisandväärtus

Lisandväärtus: ettevõtte toodangu rahaline väärtus, millest on maha arvatud

toodangu valmistamiskulud

151,5

169,7 176,7

159,9

129,5 134,2

116,2 123,6

139,0

117,4

88,7 98,0

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2005 2006 2007 2008 2009 2010

tuh

.eu

rot

Keskmine lisandväärtus äriühingu kohta



58

,9

34

,6

16

9,9

53

,9

40

5,7

22

7,0

33

3,2

55

,3

23

,6

18

5,4

64

,2

60

5,0

22

1,9

32

1,2

0

100

200

300

400

500

600

700

TG1

: kau

ban

du

sjm

tee

nin

dav

sekt

or

TG2

: maj

utu

s- ja

toit

lust

us,

mee

lela

hu

tus

jms

TG3

:p

õllu

maj

and

us

TG4

:m

etsa

maj

and

us

TG5

: to

idu

ain

ete,

joo

gi ja

sö

öd

ato

otm

ine

TG6

: pu

idu

- ja

mö

öb

litö

öst

us

TG7

: mu

u t

öö

tlev

töö

stu

s

tuh

. eu

rot

Keskmine lisandväärtus maapiirkonna äriühingu kohta

2005

2010


Äriühingute investeeringud põhivarasse

64,8

73,2

81,0

64,0

39,9 37,7

58,0 62,6

65,9

56,3

27,8 30,0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2005 2006 2007 2008 2009 2010

tuh

. eu

rot

Keskmine põhivara investeering äriühingu kohta



25

,7

30

,5

15

7,0

43

,1

18

5,1

88

,5

13

3,1

12

,4

5,6

97

,2

39

,2

19

7,5

46

,1

55

,1

0,0

50,0

100,0

150,0

200,0

250,0

TG1

: kau

ban

du

sjm

tee

nin

dav

sekt

or

TG2

: maj

utu

s- ja

toit

lust

us,

mee

lela

hu

tus…

TG3

:p

õllu

maj

and

us

TG4

:m

etsa

maj

and

us

TG5

: to

idu

ain

ete,

joo

gi ja

sö

öd

ato

otm

ine

TG6

: pu

idu

- ja

mö

öb

litö

öst

us

TG7

: mu

u t

öö

tlev

töö

stu

s

tuh

. e

uro

t Keskmine põhivara investeering maapiirkonna äriühingu

kohta

2005

2010


• Tegevusaladest eristub toiduainete, joogi- ja söödatööstus, kus majanduskriisi mõju ettevõtetele oli kõige väiksem. Tegevusalagrupis oli ettevõtete arv väike, aga nende keskmine suurus hõivatute alusel teistest tegevusaladest oluliselt suurem.

• Tööstussektori äriühingute osakaal tegutsevatest maapiirkonna äriühingutest oli umbes veerand, samas tööstussektori hõive moodustas peaaegu poole maapiirkonna äriühingute poolt hõivatutest, ligi poole põhivara investeeringu mahust, teenis peaaegu poole müügitulust ja lõi poole kogu maapiirkonna äriühingute poolt loodud lisandväärtusest.

Maapiirkond ettevõtluskeskkonnana

(ettevõtete küsitluse andmetel)

Elektrivarustuse kvaliteet

Piisava elektrivõimsuse kättesaadavus Andmeside

kättesaadavus

Andmeside kvaliteet

Teede olukord

Tarbevee kvaliteet

Avalike teenuste kättesaadavus

lähikonnas

Kanalisatsioonisüsteemi olukord

Ettevõtte jaoks oluliste teenuste

kättesaadavus lähikonnas

Uute töötajate leidmise võimalused

lähikonnas

Ühistranspordi korraldus

2,1

2,3

2,5

2,7

2,9

3,1

3,3

3,5

3,7

3,9

4,1

3,5 3,7 3,9 4,1 4,3 4,5 4,7 4,9

Olu

kord

K

esk

mis

est

hal

vem

K

esk

mis

est

par

em

Keskmisest vähem oluline Keskmisest olulisem Olulisus

Allikas: Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning

toetusvajadus“ (EMÜ 2012)

Ettevõtete probleemid

3,53

3,52

3,42

3,30

3,24

2,81

2,78

2,68

2,63

2,62

1 2 3 4 5

Juhtkonna/omanike oskused ja teadmised

Praeguse asukoha sobivus

Toodangu/teenuste konkurentsivõimelisus

Juhtkonna/omanike koolitamine

Maa piisavus

Võimalused tootmise laiendamiseks

Toodangu/teenuste täiendavad…

Tööjõu piisavus

Eksport või müük välisklientidele

Ehitiste ja rajatiste kaasaegsus

Par

imad

hin

nan

gud

Mad

alam

ad h

innan

gud

Ettevõtete keskmised hinnangud end iseloomustavatele

karakteristikutele

Allikas: Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning

toetusvajadus“ (EMÜ 2012)

Arengud aastaks 2020

• Häid lahendusi regionaalselt ebaühtlase arengu vähendamiseks pole

– see on aastakümneid olnud probleem kogu Euroopas ning

globaliseeruvas majanduses edukalt kohanenud maapiirkonnad on

pigem erand kui reegel.

• Mitmete uuringute tulemused on näidanud, et edukalt kohanevad on

eelkõige piirkonnad, kus suurem inim- jm kapitali kontsentratsioon,

sh ka varem põllumajanduslikult paremini arenenud piirkonnad, kes

on neid ressursse paremini kasutanud mitmekesistamise tegevusteks,

kui seda on suutnud teha varem nö mahajäänumad piirkonnad, mille

arenguprobleeme mitmekesistamine peaks vähendama.

• Seniste trendide jätk järgmisel 7-l aastal – Eestis maapiirkonnana

defineeritud alal ettevõtete jätkuv kontsentratsioon linnade, st

eelkõige Tallinna lähiümbrusesse, st suure osa maaettevõtetest

moodustavad linnalähialade teenindus- ja tööstusettevõtted, mis

asuvad linnu ümbritsevate valdade territooriumil, st ametlikult

maapiirkonnas, aga mida paljud inimesed ise maapiirkonnana ei näe.

• Kuigi traditsiooniliselt seostatakse maaettevõtlust põllumajanduse ja metsandusega, on viimasel 10-l aastal maapiirkondade ettevõtlus oluliselt mitmekesistunud, jätkunud on primaarsektori tähtsuse vähenemine. Maapiirkonna ettevõtetest poole moodustavad tertsiaarsektori ettevõtted.

• Põllumajanduse roll tööandjana on vähenenud. Piirkonna edukuse määrab mittepõllumajanduslike töökohtade arv kas piirkonnas või selle läheduses koos sobiva infrastruktuuriga.

• Põllumajandus on seejuures jätkuvalt väga oluline maakasutust enim mõjutav tegevus.

• Eestis parimate looduslike oludega piirkondades (nt Kesk-Eesti) jätkuvalt oluline nende võimaluste ära kasutamine põllumajanduseks, st primaarsektori osatähtsus kohalikus majanduses jääb nendes piirkondades võrreldes teistega suuremaks.

• Maapiirkondadele suunatud ettevõtluspoliitika meetmed peavad olema oluliselt laiemad kui põllumajanduspoliitika. Oluline sidusus MAK-i ja teiste riiklike programmide ja struktuurifondidest rahastatavate meetmete vahel.

• Eestis on teenindussektor olulisim maaelanike tööandja ning järgneval 7-l aastal jätkub see trend …?

• Teenindussektori tähtsuse tõusuga aga ka uued probleemid – väga suur tundlikkus majanduse tsüklilisusele, st majanduskriisis kodumajapidamised vähendavad esmajärjekorras mitte esmatarbekaupade ja - teenuste tarbimist.

• Tegevusaladest saab kõige konkurentsivõimelisemaks pidada toiduainete, jookide ja sööda tootmisega tegelevaid ettevõtteid, sest neid mõjutas majanduslangus viimastel aastatel kõige vähem, töökohtade arv on neis vähenenud teistest sektoritest vähem, võrreldes teiste tegevusaladega on need oluliselt aktiivsemalt investeerinud, toetusi taotlenud ja tootearendusega tegelnud.

• Maapiirkonna ettevõtluse üheks omapäraks on füüsiline distants ressurssidest, klientidest, teenustest jms. IKT arengute tulemusel see väheneb, aga ainult mõnedes tegevusalades.

• Ettevõtete jaoks oli olulisem füüsilise infrastruktuuri ehitamine.

• Eestis on maapiirkonna ettevõtjate arv sarnaselt linnaettevõtete arvule kasvanud viimastel aastatel. Selle üheks põhjuseks saab pidada majanduskriisi, mis on olnud tõuketeguriks.

• Järgneval 7-l aastal maaettevõtete arvu kasv, sh eriti linnalähiümbruse aladel kõrge ettevõtete sünnimäär.

• Maapiirkondade ettevõtluse eripäraks on FIE-de suur osakaal, mis näitab, et ettevõtlus on maapiirkondades sunnitud valik muude võimaluste puudumise korral. Seetõttu ka FIE-sid puudutavad otsused mõjutavad regionaalselt oluliselt rohkem maapiirkondi.

• Kõrge ettevõtlusaktiivsus, sh uute ettevõtete asutamine ja suur FIE-de hulk, viitab aga ka teisele probleemile – olemasolevad ettevõtted ei kasva ja loo uusi töökohti ning arenedes on nad suurema mastaabisäästuga ja suuremat lisandväärtust tootvad ettevõtted.

• Madal ekspordivõimekus, paljudel juhtudel puuduvad laienemisplaanid, suhteliselt madal konkurentsivõime.

• Keskne tööjõuprobleem – senised odavale tööjõule ehitatud äriplaanid

pole konkurentsvõimelised. Probleem ainult süveneb, sest tööjõu

liikumine on vaba.

• Eelnevast tulenevalt järgneval 7-l aastal ettevõtte ellujäämine hakkab

üha enam sõltuma võimekusest kasvada ja pakkuda kõrgema

lisandväärtusega toodangut, teenuseid ja läbi selle ka kõrgemalt

tasustatud töökohti luua.

• Poliitikate väljatöötamisel keskne fookus suunata investeeringute

tegemisele olemasolevate ettevõtete laienemisele ja toodangu

lisandväärtuse tõstmisele, võtmesõnaks koostöö ja ühistegevus ning

tootlikkus.

Lõpetuseks 5 mõtet

• Põllumajandustootmise struktuuri muutmine pole majanduslikult

otstarbekas

• Maaettevõtluse mitmekesistumine on vajalik

• Tootlikkuse kasv

• Lisandväärtuse kasv teadus – ja nõuandetööst

• Väärtustame oma riigi maad, inimesi ja koostööd

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Professor Rando Värnik

Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor

Eesti Maaülikool

Kreutzwaldi 1a

Tartu 51014

Tel. 7313 813

[email protected]

Documents

Maaettevõtluse arenguvajadused ja probleemid tulevikus ...µtluse... · TG1: kaubandus jm teenindav TG2: majutus- ja toitlustus, TG3: põllumajandus TG4: metsamajandus TG5: toiduainete,