Looduse üksikobjektide tõlgendamine

Looduse üksikobjektide tõlgendamine

Võrumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja

Malle Peedel

Malle Peedel, Võrumaa KHK 2

Sisukord

1. Õpiobjekti eesmärk slaid 3 2. Looduse interpreteerimine ehk tõlgendamine 4

2.1 Interpreteerimise ehk tõlgendamise olemus 5 2.2 Looduse interpreteerimise tähtsus 7 2.3 Hõivamata kuulajaskond 9 2.4 Interpreteerimise tunnused 142.5 Köitev interpreteerimine 152.6 Interpreteerimise köitvaks muutmise võimalused 172.7 Tähenduslik informatsioon 272.8 Personaalne informatsioon 29

3. Õpiobjekti teema kokkuvõtteks 354. Kasutatud allikad 36


Õpiobjekti eesmärk

Õpiobjekti eesmärk on:• tuua välja võimalused looduse üksikobjektide

huvitavaks interpreteerimiseks.


Looduse interpreteerimine ehk tõlgendamine


Interpreteerimise ehk tõlgendamise olemus

Interpreteerimine on loovalt esitama, ette kandma.

Looduse interpreteerimine püüab õpetada loodust märkama kõigi meeltega, andes arusaadavas vormis edasi ka oluliste seoste teadusliku sisu.

Looduse interpreteerimine pakub lahendusi, kuidas köita sihtgruppe, kes tulevad loodusesse sooviga keskkonda vahetada ja meelt lahutada.


Interpreteerimise ehk tõlgendamise olemus

Looduse interpreteerimine sisaldab loodusteaduste või nendega seotud valdkondade tõlkimist mitte-teadlastele arusaadavasse keelde, mis oleks huvitav ja jääks kergesti meelde.

Freeman Tildeni definitsioon: Looduse interpreteerimine on hariduslik tegevus, mille eesmärgiks on pigem avada tähendusi ja suhteid läbi originaalsete objektide, otseste kogemuste ja illustratiivsete vahendite, kui lihtsalt edastada faktilist informatsiooni.


Looduse interpreteerimise tähtsus

Lapseeas ja nooruses omandatud kogemustest sõltub inimese loovus ümbruse tunnetamisel.

Seega on väga oluline viia lapsed ja noored loodusesse, kus nad saavad tasakaalustada tehiskeskkonnast saadud kogemusi.

Looduses on areneval inimesel võimlik tundma õppida isesennast, vallandades oma evolutsiooni jooksul välja kujunenud tajude potentsiaali.


Looduse interpreteerimise tähtsus

Looduse tundmaõppimise tegevuste käigus on võimalus läbi elada mitmesuguseid tundeid ja seeläbi ennast tundma õppida.

Suur osa empaatiavõimest ja kogu suhtlemise intuitiivne pagas on seotud loodusest antud tajudega.

Suhtlemine on üks olulisemaid sotsiaalseid oskusi.

Interpreteerimine on üks suhtlemise võimlus.


Hõivamata kuulajaskond

Looduse interpreteerimine on hariduslik tegevus, kuid kuulajaskond on hõivamata.

Hõivamata kuulajaskonna moodustavad külastajad, kes soovivad saada külastuselamust: eduelamust ja sotsiaalset elamust.



Eduelamus s.o. vastavate teadmiste ja kogemuste omandamine, aktiivne sekkumine tegevusse, kaasalöömine ja isetegemine.



Sotsiaalne elamus s.o. võimalus suhelda ja saada sellest positiivseid elamusi.



Hõivamata kuulajaskonna iseloomustus:– vabatahtlik kuulajaskond;– ei ole kohustuslikku

kuulamisaega;– ei pea tähele panema; – ootab sundimatut

atmosfääri ja mitteakadeemilist lähenemist;

– lülitab tähelepanu mujale, kui hakkab igav.



Hõivamata kuulajaskonda motiveerivad:

• huvi,• lõbu,• meelelahutus, • iseenda rikastamine,• enesetäiendamine,• ajaviide, sest muud paremat

pole teha.


Interpreteerimise tunnused

Interpreteerimine erineb teistest informatsiooni edastamise vormidest järgmiste tunnuste põhjal:

1. Interpreteerimine on köitev

2. Interpreteerimine keskendub olulisele

Meile olulisel informatsioonil on kaks omadust:

informatsioon on tähenduslik

informatsioon on personaalne.3. Interpreteerimine on organiseeritud

4. Interpreteerimisel on teema


Köitev interpreteerimine

Interpreteerimisel peab suhtlemine olema köitev, et hoida kuulajaskonna tähelepanu.

Mõnikord nakatuvad külastajad tõlgendaja tunnetest varem kui ta neid kõnetab.

Seda põhjustab rapport, s.o. alateadvusliku kontakti sünkroonsus inimeste vahel, ühel lainel olemine.Rapporti puhul häälestab külastaja ennast looduse tõlgendaja lainele.


Köitev interpreteerimineKui inimesed on saavutanud rapporti, saavad nad koos olla loovamad.

Rapport ehk see eriline side suhtlejate vahel nõuab alati kolme elementi:

vastastikust tähelepanu,

jagatud positiivset tunnet,

hästi koordineeritud

mitteverbaalset duelli.

Üks rapporti näitaja on vastastikune empaatia.

Silmast silma vaatamine avab tee empaatiale.


Interpreteerimise köitvaks muutmise võimalused

1. Naeratus

Naeratav nägu väljendab heameelt.

Vaba ja lõbus looduse tõlgendamine nakatab ka külastajaid.

Naeratus hääles loob kuulajates hea tuju.



2. Aktiivsed tegusõnad

Akadeemiline kirjakeel rõhutab liialt tegusõnade passiivseid vorme.

Looduse interpreteerimisel on soovitav kasutada enam aktiivseid tegusõnu.

Näiteks: •puu võtab toitu mullast; •mesilased tolmeldavad pärnapuud.



3. Põhjuse ja tagajärje seosed

Inimesed tahavad teada, mis mida põhjustab.Näiteks:

Tänavu saab palju mett, sest kanarbik on hullult õites;Siin Peetri jõel käib toitu otsimas vesipapp, sest see jõgi ei külmu ka talvel kinni;Vällamägi kuulub “üle kolmesajaliste klubisse”, sest tema kõrgus on merepinnalt võetuna 304 meetrit.



4. Teaduse ühendamine ajaloogaMitte-teadlased on teadusest enam huvitatud siis, kui seda saab seostada inimestega erinevatest aegadestNäiteks:Minu vanaema ravis oma lapsi pihlakalehtede ja –marjade teega, sest pihlaka lehed ja marjad on C-vitamiinirikkad, C- vitamiin aitab aga külmetushaigustest terveks saada.

Juba keskaja ravimtaimede raamatus soovitatakse pärnalehti juuste väljalangemise vastu.

Suur tamm, mille varjus psühholoog Carl Gustav Jung kirjutas, lõhenes ja kukkus kokku paar päeva pärast Jungi surma. Puudel ja inimestel on vaimne side.



5. Visuaalne metafoor

Visuaalne metafoor on illustratsioon, mis näitab visuaalselt seda, mida võib olla raske ainult sõnadega veenvalt kirjeldada.Näiteks:

Rääkides Emajões elavast sägast,

Eestimaa suurimast kalast,

näidata ka säga pilti.

Märgitakse maapinnale maha

sammudega puu kõrgus,

järve sügavus jms.



6. Piltlik võrdlus

Kasuta piltlikku võrdlust et teha teema huvitavamaks.

Piltlik võrdlus on osa suhtlemise strateegiast, et muuta teema huvitavamaks, rääkides sellest mõne läbiva stseeni või olukorra kontekstis.

Piltliku võrdluse kasutamise võimalused:

6.1. suurusega liialdamine

Näiteks:

Kui me oleksime piisavalt väikesed, et minna nende metsakuklaste pessa, siis me näeksime ...



6.2. Ajaskaalaga liialdamineNäiteks: Kui miljon aastat võrduks ühe sekundiga, siis 10 sekundi jooksul saaksime näha kuidas siia liivakivisse uuristub Hinni oja ja tekkis see kanjon

6.3. Tuntud asjadega analoogia kasutamineNäiteks:Leesika mari on punane ja sarnaneb pohla marjaga.Saarepuu leht sarnaneb kana sulele



6.4. Kasutage väljamõeldud situatsiooni

Näiteks:

Kask muutub kiduraks kui ta inimestega ei saa suhelda. Vaadake kui kidurad on soo üksinduses kasvavad sookased.



6.5. Ümberkehastumise kasutamine

Inimlikud võimed omistatakse loodusobjektidele

Näiteks:

See 400 aasta vanune Pühajärve sõjatamm oskab meile jutustada, kuidas toimus Pühajärve sõda, kuidas elati Pühajärve mõisas...

Sarapuule pole iseloomulik pahasoovlikkus, ta ei tunne rahulolematust.



6.6. Isikupärale keskendumine

Selleks tuleb välja mõelda fiktiivne, kuid teaduslikult täpne lugu ühest objektist

Näiteks:

See rändrahn, Kunderi kivi, on läbi teinud pika tee. Ta sündis Soomes kui igijää ta maakoorest lahti rebis. Koos jääga tuli ta Eestimaale ja leidis siin Haanjamaal Suure-Munamäe nõlval omale kodu.


Tähenduslik informatsioon

Tähenduslik informatsioon seostub millegagi, mis on meie ajus juba olemas.

Selleks et selgitada tundmatut objekti tuleb luua sild tundmatu ja tuntu vahel.

Tuttavad igapäevased asjad loovad parimaid “sildu”


Tähenduslik informatsioon

Informatsiooni saab muuta tähenduslikuks kasutades näiteid, analoogiaid ja võrdlusi

Näiteks:

See sookask vaevleb õhupuuduses nagu meie umbses autos sõites.

Liivakivi settis mere põhjas nagu liiv settib veeklaasi põhja


Personaalne informatsioon

Freeman Tilden: “ Iga interpreteerimine , mis ei seostu mingil viisil külastajate (kuulajate) isiksuse või kogemusega, on steriilne”.

Looduse tõlgendamisel tuleb püüda siduda oma informatsioon kuulajate eluga.

Informatsiooni muutmiseks personaalsemaks on kaks võimalust:

• sildistamine;• enesele viitamine.



Enesele viitamine tähendab panna inimesed mõtlema neist endist; nad seostavad saadud informatsiooni isiklikul tasemel, nad osutavad sellisele informatsioonile suuremat tähelepanu.

Näiteks: Kas te olete kunagi söönud neid kukerpuu vilju?Millal te viimati allikast vett jõite?



Informatsiooni muudab personaalseks sildistamine. Sildistamine jaotab inimesed:• positiivseteks, • negatiivseteks,• neutraalseteks.

Kui silt on välja öeldud, siis enamik kuulajatest määratlevad ennast ja informatsioon on personaalsem.



Positiivse sildistamise võimalusi:• Kui te olete sellised matkajad, kes hoolivad puhtast loodusest,

siis te viite tühjad pakendid tagasi koju.

• Teist kõige uudishimulikumad otsivad üles selle vuliseva ojakese alguse – allika.

• Kõik intelligentsed inimesed tahavad teada milline on inimese ja puu vaimne side.



Negatiivse sildistamise võimalusi:• Kõige hullemad kurjategijad seeneriigile on need, kes ei kasuta

seente korjamisel nuga.• Ainult rumalad inimesed ei tea, et ka puidust esemel on

ravitoime.

• Negatiivse silditamisega tuleb ettevaatlik olla; kasutada harva ja kedagi solvamata



Neutraalse sildistamise võimalusi:• Inimesed, kes elavad Kirde-Eestis, ei ole ilmselt seda kaunist

varakevadist lille – lepiklille – näinud.• Lapsed, kes õpivad II klassis, tunnevad juba seda puud, meie

rahvuspuud – tamme.• Linnainimesed saavad maikellukesi osta turult.• Bioloogid tunnevad kõiki rabataimi, aga meie tutvume täna

tuntumate rabataimedega


Õpiobjekti teema kokkuvõte

• Parim looduse interpreteerimine on tugevalt meelelahutuslik ja lihtne kuulajal jälgida.

• Tõlgendamine baseerub infole ja sisaldab infot.• Tõlgendamine on kunst, mis sisaldab paljusid

erinevaid kunste.• Tõlgendamise peamiseks eesmärgiks ei ole mitte

instrueerimine, vaid provotseerimine. • Tõlgendamise eesmärgiks on terviku edasiandmine.• Lastele mõeldud tõlgendamine peab olema lihtsam.


Kasutatud allikad

1. Eesti Entsüklopeedia2. Eesti keele sõnaraamat. Tallinn 20033. Jakobson, J. Turismi alused. Tallinn, 20014. Kaitstavate loodusobjektide seadus. RT I, 1994, 46, 773; 5. Looduse interpreteerija käsiraamat. Eesti Loodushariduse

Selts. AS Triip. 6. Malle Peedeli fotod7. http://bio.edu.ee/taimed8. www.aed.ee9. www.endlakaitseala.ee10. www.lahemaa.ee11. www.visitvoru.ee12. www.otepaaloodus.ee

Documents

Looduse üksikobjektide tõlgendamine