6/19/2018

1

Linnaloodus - kellele ja milleks?Aveliina Helm, Tartu Ülikool, ÖMI

NATTOURS, Tallinn, 07.06.2018

INIMESE AJASTU

Me elame antropotseenisGlobaalselt: 40% inimese poolt kasutatud maa (põllumajandusmaa, linnad)

20% Poollooduslik (kasutatud maa vahel olev ala)30% Looduslik (enamasti külmad, kuivad piirkonnad)

Kasutatud maa

Ellis 2011, Ellis et al. 2010

"Poollooduslik"

6/19/2018

2

Põllumajandusmaastike linnuliigid

Sagedased linnuliigid

Aasta

Arv

uku

se

mu

utu

s

19

90

= 1

00

%

Aasta

European Bird Census Council/RSPB/BirdLife International; EEA, grassland butterfly indicator for Europe; Dirzo et al. 2014 Science, Guardian

Arv

uku

se

mu

utu

s

19

80

= 1

00

%

Massiivsed muutused putukate ja

lindude arvukuses viimaste

kümnendite jooksul

Traditsiooniliste

põllumajandusmaastike liigid

Arvukust kaotavad tavalised liigid

Paljude liigirühmade seisund

teadmata

Liblikate arvukuse muutus Euroopas 1990-2011

Lindude arvukuse muutus Euroopas 1980-2011

ELURIKKUSE SEISUND

Bio

ma

ss (

gra

mm

i p

äe

va

s)

Hallmann et al. 2017 More than 75 percent decline over 27 years in total flying insect biomass in protected areas. PLOS ONE. / Vogel, G. Where have all the insects gone? Science 10.05.2017

"Insect armageddon" Saksamaal

Looduskaitsealad üksi ei suuda tagada elurikkuse säilimist

Nii linna- kui maapiirkondade maastikud peavad hakkama paremini

elurikkust toetama.

27 aastaga on Saksamaa looduskaitsealad kaotanud enam kui 75 % lendavatest

putukatest

ELURIKKUSE SEISUND

6/19/2018

3

ELURIKKUSE SEISUND

Eesti on kaotanud viimase 100 aasta jooksul rohkem kui 95% niidukooslustest.

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

1900 1920 1940 1960 1980 2000 2020

PIN

DA

LA (

tuh

and

etes

hek

tari

tes)

AASTA

1.8 miljonit ha

Kukk & Kull 1997 Estonia Maritima 2

80 000 ha (4%)

850 000 ha

650 ha (0.5%)

ELURIKKUSE SEISUND

Linnud kaovad Eestis nii põllumajandusmaastikest kui metsadest

Põllulindude seire 2016

Lõuna-Eesti maastik. Konrad Mägi (1915-17)Eesti Kunstimuuseum EKM j 10237 M 3884

Vasula

Eestis 2015. aastal põllulindude indeks 65 (1990=100).Alates 1980 metsalindudest kadunud 60 000 linnupaari aastas

6/19/2018

4

Elurikkuse ja loodushüvede koostöökoguIntergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services

www.ipbes.net

• Elurikkuse langus ning elupaikade jätkuv kadu seab ohtu meie majanduste, toidutootmise ja oluliste looduse hüvede pakkumise jätkusuutlikkuse ning inimeste heaolu

• Elurikkuse ja looduse hüvede säilimisega arvestamine igas eluvaldkonnas

• Vajalikud muutused majanduses, tarbimiskäitumises, suhtumises loodusesse

www.ipbes.net

ELURIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID

Linnastumine kui probleem domineeriv maastikumuutus alates 2010. aastast

maahõive, maapinna katmine

üleeuroopaliselt >1000 km2 aastas, 300 ha päevas

Eestis linnastumisega seotud maahõive ca 700 ha aastas

inimeste kokkupuude loodusega väheneb- baastaseme muutus

LINNASTUMINE

METSNIIDUD

PÕLD

MAAHÕIVE EESTIS2006-2012

EEA, European Environmental Agency

6/19/2018

5

Linnastumine kui probleem

• linnastumine on viinud ja viib ka edaspidi liikide väljasuremiseni• elupaikade kadu

• aiandus kui võõrliikide allikas

LINNASTUMINE

Foto: Arne Ader, Looduskalender

Linnastumine kui võimalus

• elupaikade kao tõttu loodusele ümbritsevas maastikus vähe võimalusi

• teoreetiliselt võimaldab rohkem maad looduslikeks protsessideks

• ökonoomsem ressursikasutus

• linn kui elupaik

LINNASTUMINE

6/19/2018

6

Linnad kui elurikkuse refuugiumid maastikus

Väga sageli looduslikult elurikastes kohtades

LINNAD KUI VÕIMALUS

Tartu

Eesti taimede atlas 2018, elurikkus.ee, Kühn et al. 2004

LINNAD

MAAPIIRKONNAD

Linnad vs. maapiirkonnad Saksamaal

Looduslikud liigid

Võõrliigid enne 1500 AD

Võõrliigid pärast 1500 AD

LIIG

IRIK

KU

S

Linnad kui elurikkuse refuugiumid maastikus

heterogeensed - mitmekesised elupaigavõimalused

LINNAD KUI VÕIMALUS

Vasula, Tartumaa Tartu

6/19/2018

7

Linnad kui elurikkuse refuugiumid maastikus

suur potentsiaal elurikkuse toetamiseks

tolmeldajad, linnud

niiduliigid - linnad kui tänapäevased pärandkooslused!

LINNAD KUI VÕIMALUS

Tartu

Elurikkus on ka linnadele vajalik - conservation FOR cities

Elurikkus aitab linnal toimida (olulised ökosüsteemiteenused)

Inimene ei ole mõeldud elama ilma ümbritseva elurikkuseta.

Rohkem liike - hea elukeskkond, tervem inimene

LINNAD KUI VÕIMALUS

Hanski et al. 2012

6/19/2018

8

B

A3 taimeliiki

10 putukaliiki

30 taimeliiki

25 putukaliiki

Meie eelistused. Steriilne keskkond ja niitmishullus

Foto: Bauhof

Meie eelistused

NII

DU

TAIM

ESTI

K

MU

RU

EI T

EA

Helen Vaaks bakalaureusetöö, Tartu Ülikool 2017

6/19/2018

9

NII

DU

TAIM

ESTI

K

MU

RU

EI T

EA

91

82

69

70

10

19

31

28

0 20 40 60 80 100

nad on puhtad ja korras.

luuakse loomadele jataimedele sobilike…

ülekaal kõrge rohustugaalasid pole liiga suur.

vastaks inimestevajadustele.

LINNA HALJASALADE KOHTA ON OLULINE, ET...

nõustun ei nõustu

Helen Vaaks bakalaureusetöö, Tartu Ülikool 2017

Helen Vaaks bakalaureusetöö, Tartu Ülikool 2017

0

50

niidetud muru kõrgete taimedegarohumaa

ei tea

Millist roheala te eelistate?

Looduslikum, sobib maale, piiratud alas linnas (nt.

veekogude lähedal), prügi akumuleerimise oht, rohkem

puuke

Miks?

Meie eelistused

6/19/2018

10

Elurikkus linnas on meie endi teha• Luua ja säilitada mitmekesist ja heterogeenset linnapilti

• Võimalused soodustada elurikkust linnas - - linnaruumi teadlik planeerimine

• Linnadele bioloogilise mitmekesisuse arengu- ja rakenduskava

LINNAD KUI VÕIMALUS

6/19/2018

11

Kivilinnade rajamine, tarbetu

mullapinna katmine

ELURIKKUS LINNAS ON MEIE ENDI TEHA

Tartu Uueturu pargi ideevõistlus. Foto OÜ AB Ansambel

"Blandscaping" ehk vaesestav haljastus. Haljastus, mis ei

arvesta olemasolevate loodusväärtustega.

ELURIKKUS LINNAS ON MEIE ENDI TEHA

6/19/2018

12

ELURIKKUS LINNAS

Olemasolevate elupaikade väärtustamine-

laiendamine

Erinevate rajatiste ümbruses muruplatside

asemele mitmekesised niidukooslused jm

Haljaskatused

Braaker et al. 2017 Journal of Animal Ecology

Haljaskatused Zürichis pakkusid

elupaika märkimisväärsele hulgale

putukatele, sealjuures oli oluline

elupaiga sidusus JK München-Bayerni staadioni

ümbrus Saksamaal

Teeperved Inglismaal

LINNAD KUI VÕIMALUS

Kõige lihtsam - niitmise asemel heinategu ausse

Niitmise sagedus - niitmissageduse vähendamine poole võrra aitab oluliselt parandada tolmeldajate olukorda

Eesti niiduliigid on ka linnade liigid - linnahaljastus, koduaiad, teeservad, põlluservad

Pargid on suurepärased puisniiduliikide elupaigad (linnud, metsa- ja niiduliigid) -Seemned olemasolevatelt niitudelt - nt puisniiduhein

levimisele kaasaaitamine, vähetoitaineliste ja valgusrohkete laigukeste loomine

Teavitus ja mõtteviis

LIHTSAD ASJAD

6/19/2018

13

Tartu Roosi tänav ja ERM

OÜ Kino ja Karin Bachmann

OÜ Nordic Botanical ja Mart Meriste

Muruväljade asendamine niidutaimedega, looduslike liikide seemnete külvamine, vähem niitmist, rohkem lilli

Mõtteviisi muutmiseks on vaja algust teha

LIHTSAD ASJAD

Kohalik loodus maastiku- ja linnaplaneerimises• ehitiste, infrastruktuurirajatiste ja avaliku ruumi teadlik planeerimine

• kohaliku looduse toetamine, elupaikade säilitamine ja taastamine, integreerimine haljastusse

Igaüks saab loodust kaitsta! Elurikkust suurendavate tegevuste soosimine eramaadel ja avalikus ruumis

• elurikkust toetavate väikeelementide loomine - elurikkus toimib maastikuskaalas, igaüks mängib rolli!

• väikeseskaalaline hobipõllumajandus koos elurikkust toetavate elementidega, hobiaiandus, ürdiaiad

• ohustatud liikide populatsioonide toetamine ja nende maastikulise ohtruse suurendamine, kasutades neid haljastuses ja lillepeenardes

• liikide maastikuskaalas levimist soodustavad maastikukujundused + teised aktiivsed tegevused

• arusaam, millised tegevused toetavad elurikkust ja miks elurikkust üldse vaja on.

PIKK VAADE - ELURIKKUS PEAB OLEMA KA LINNADES TOETATUD