Liisi Vähi Portfolio

Liisi Vhi

portfooliovalitud td_2006-2011

!"#$%$&' ($$)$'"*+$,-..$/01&' 2342546789:/;D'5228&' R\R\'://; dRN.)L'?$../

SSISUKORD

Kooli projektid

! !1. aasta

! ! ! ! !Paviljon! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !5

! ! ! ! !Suvemaja! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !7-8

! !2. aasta

! ! ! ! !Puiteramu ! ! ! ! ! ! ! ! ! !9-10

! ! ! ! !Vike hiskondlik hoone ! ! ! ! !11-12

! !3. aasta

! ! ! ! !Vikevormid! ! ! ! ! ! ! ! ! !14

! ! ! ! !Detailplaneering ! ! ! ! ! ! ! !15-16

! ! ! ! !Haljastus ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !18

! ! ! ! !Korterelamu! ! ! ! ! ! ! ! ! !19-21

! !4. aasta

! ! ! ! !Sisekujundus ! ! ! ! ! ! ! ! !22

! ! ! ! !Linnaehituse anals ! ! ! ! ! !23-24

! ! ! ! !Maa-alade planeerimine ! ! ! ! !25-26

! ! ! ! !Saalhoone ! ! ! ! ! ! ! ! ! !27-28

T!

! !2010

! ! ! ! !Suvemaja! ! ! ! ! ! ! ! ! ! !30

Vistlused

! !2011

! ! ! ! !Rohuneeme Kalmistu Urnimr ! !31-32

! ! ! ! !Jfestivali Varikatused ! ! ! ! !33-34

Lput! ! ! ! !Avaliku ruumi planeering ! ! ! ! !35-42

5PAVILJON_1. semester

MIS lesandeks oli luua paviljon, mis annaks varju ja sobituks olemasolevassekeskkonda.

KUS Rahandusministeeriumi esise autoparkla ja pargi vaheline ala.

TULEMUS Lihtne laburntjas vorm, mis kaitseb meie kehvade ilmastikuolude eestkuid silitab avanevad vaated ning esitleb valguse murdumisi. Ruumis liikumiseprotsess on intrigeeriv ja mnguline. Material tidab oma eesmrki olles niikaitsvaks kui suhestumist vimaldavaks elemendiks. PLAAN

M07

M06

M11

M08

M09

S03

S2

T1

S06

M26

M28

S04

M03

S01 M10

M05

M01

M02

M04

S08

S05

S06

S02

M09

ESIK

11 m!

ESIK

12 m!

DU""IRUUM 7 m!

SAUN 3 m!

MAGAMISTUBA

13 m!VANNITUBA

7,3 m!

TERASS

12,3 m!TERASS

12,3 m!

TERASS

11,6 m!

TERASS

6,1 m!

BASSEIN

7,3 m!

M15

S07

M27

M29

M24

M25

S10

S04

M16

M16

M18

M17

M15

M14

M30M31

T3 ahi

T2 pliit

T4 klmik

S09

S11

S02

M13M20

M21

M18

M22

WC3,8 m!

ELUTUBA19 m!

KK11,7 m!

KAETUD TERASS22,1 m!

KAETUD TERASS6,7 m!

KAETUD TERASS6,7 m!

L-1

7

SUVEMAJA + sisekujundus_2. semester + 7. semester

MIS Eesmrk oli projekteerida umbes 100 m2 suvemaja. Hilijem tuli lahendada hoone sisekujundus.

KUS Mere rne, kallaku veerel asuv krunt, Salmistus, Phjarannikul.

TULEMUS Looduslikust knkast kasvab vlja lihtne valge maht, mille plaan koosneb ruudukujulistest osadest. Hoone phiosa on

orienteeritud parimatele vaadetele merele, phjasuunas. Hoone klgedel paiknevad terassid pakuvad kaitset tuule eest ja on pikesele

orienteeritud. Treppidega hendatud ruumid paiknevad kolmel tasapinnal, nii, et avatud planeeringuga interjrid laotuvad sujuvalt

maastikule.

1. KORRUS 0 KORRUS

mattklaas mattklaas

mattklaas

mattklaas

8

SUVEMAJA + sisekujundus_2. semester + 7. semester

VAATED

LIGE

VAATED

!"#$%%&'

!"!#$%"&'(

#&()(*'+,"+&-)

!)#%$*&'(.(&+&-)

+"#"%*&'(

#$$/!,#"%$&'(

0,12$%&&3+#%,*&'(

#$4&1$*4-#$($&'(

56(#"++&'(

7)((

("#$*)&'(

!*&./&0&!-,&''

!,&1/&0&!+"&''

#&&%*#"!(&'(

!"#$%&&'(!"#!$"%&'

)*+,-++'!#())%&'

./0/12(*'3/*+#*),%&'

4/552*'3/+#"*)%&'

*$%-.%/%*,!%&&

*!%0.%/%*1"%&&

99

MIS Eesmrgiks oli projekteerida eramu, mille materialiks oleks puit. Mudelperekonnaks oli vanem kunstnikepaar.

KUS Leedrime uuselamurajoon Peetriklas, Rae vallas.

TULEMUS Keeruline mitmetahuline vorm sarnaneb membraaniga, mis oma kesta ekspressiivsusega vormib ka maja interjre.

Hoone moodustab mber keskse hoovi osaliselt tstetud aasa, mis tuseb sissepsu kohale. Kolmnurksetest puit-moodulitest

koosnev fassaad loob maja konseptsiooni mber avatud planeeringu. Orgaanilise vormiga pelgupaik pakub elanikele privaatsust,

kuid on ka enesevljenduse vimaluseks.

!"#$%&&'(! $!"#!$"%&'!" !$" &'

)*+,-++'!#())%&'

./0/12(*'3/*+#*),%&'

4/552*'3/+#"*)%&'

*$%-.%/%*,!%&&&!,!//- &!,//$

*!%0.%/%*1"%&&&&1*/0.!* &"%*/%.%0*

! #$%%&'!"#$%%&'

!"!#$%"&'(!"! $%" '(

#&()(*'+,"+&-)

!)#%$*&'(.(&+&-)

+"#"%*&'(

#$$/!,#"%$&'(

0,12$%&&3+#%,*&'(

#$4&1$*4-#$($&'(

56(#"++&'(

7)((

("#$*)&'(

'''''',&',&-,-0&!-0&000000&./&.. &.....*& ''-,-00.!****

'''"&'"'!+"&+"+0&!0 !!0&00000000000001/&11111111/,&111,&1!,!, 1, '''"&!+0&/&1!,!!!!,

#&&%###(*#"!(&'(((

1. KORRUS 2. KORRUS

PUITERAMU_3. semester

!"#$%$

!%#&''

('#'''

!%#)''

!*#+&*

!,#-%$

.'#*''

('#'''

!*#+&*

!,#-%$

.'#%**

!%#)''

!%#&''

('#'''

!%#)''

!,#-%$

.'#*''

!"#$%$

('#'''

!%#)''

!*#+&*

!,#-%$

.'#'%'

!*#+&*

.'#%)$

!"#$%$

110

VAATED

VAATED

PUITERAMU_3. semester

11

vike HISKONDLIK HOONE_4. semester

MIS lesandeks oli kavandada vike hiskondlik hoone vabalt valitud funktsiooniga.

KUS Krunt asub Kesklinnas Prnu maantee viadukti krval, klgnedes Raudtee ja Uue-Maailma elurajooniga.

TULEMUS Hoone katus on muljetavaldav asmmeetriline tagurpidi pramiid, mis loob levalt vaadeldava maamrgi ja vormib hoone sisemaastikke. Maapinna tasandilt mjub hoone lihtsakastina, mis pakub lhenedes llatusi. Hoone paikneb kahe betoonist skatepargi-maastiku vahel ja asub he korruse vrra maa all. Sisestruktuur paljastatakse lbi klaas-fassaadide. Majjasisenemine toimub le klgedel asuvate sildade, kus vlised maastikud jtkuvad.

112

vike HISKONDLIK HOONE_4. semester

LIGE 1-1 LIGE 2-2

0 KORRUS 1. KORRUS

114

VIKEVORMID "VSA"_5. semester

MIS Eesmrgiks oli luua vikevormid, mis sobiksid erinevatesse linnakeskkondade ja stsenaariumitega. lesanne sisaldas pingi, pergola, lilleanuma, valgustuselementide ja prgikastilahendamist.

KUS Abstraktne.

TULEMUS Pingid ja pergola on inspireeritud vsa motiivist, kandev-element ja valgustid meenutavad oma volditud pindadega puuoksi. Elemendid toetuvad elegantsele looklevalestruktuurile kui mngulised tnavavalgustid justkui kummardavad maastiku kohale. Vahelduva krgusega struktuurid vimaldavad mitmeid paigutusi ja kasutusviise.

AA

B

B

A2

A2

A

A

KE

MK

VMP

a.

a.

a.

PINNAS

A

KK

BET

BET

BET

A

a.

PK

9KE

PINN

Vistluse tn.

A

A

A

A

A

A

A

A

A

X=54600

Y=

67600

8b

4b

23/25

21

8

4

4b

23

15

16

17

18

19

25

12

13

14

PINNAS

j kl hr st ?o qj k

QKSJ QOKOO J PXKRO

J QRKOO

J QVKOO

J RPKOO J RPKOO

J QVKOO

4u ?fl o qj k

dr hl dmd

sdhmd f kdqhh

J RPKOO

J RXKOO

J RT KOO

LPXKRO

sdhmd

j n kl r

mdki r

dr hl dmd

o qj k

sdhmd

j n kl r

dr hl dmd

sdhmd

j n kl r

dr hl dmd

f kdqhhf kdqhh

u ?fl

15

DETAILPLANEERING "TANTSUKESKUS"_5. semester_koost Ave Ventsel

ACCOMODATION

THEATRE

ADMINISTRATION

COMMERIAL

REHEARSAL

TRAINING

TRAINING

VISTLUSE STREET

AREN

A

PARKIMINE

KATUSETERASS

KATUSETERASS

KATUSETERASS

PARKIMINE

FUAJEE

TEATER

TEATER

KOHVIK

TREENING

PROOVISAALID

REKREATSIOON MAJUTUS

MAJUTUS

MAJUTUS

GALERII

VISTLUSE TNAV VISTLUSE TNAV PARKIMINE

KAUBANDUS

ADMIN

KATUSETERASS

KATUSETERASS

AVALIK RUUM

KATUSETERASS

GALERII KATUSETERASS

116

MIS Eesmrgiks oli planeerida antud alavalides ise kohale sobiliku funktsiooni.T osa oli ka liikluse ja haljastuse lbilahendamine.

KUS Ala paikneb Tallinna kesklinnasKalevi staadioni krval, kus toimuvad kaTantsupeod. Teistest suundadestklgneb ala elamurajooni ja Siselinnakalmistu roheruumiga.

TULEMUS Planeeritud kompleksifunktsiooniks on tantsukeskus, mismeelitab piirkonda erinevaid inimesierinevatel aegadel. Kuus hoonet on kakskuni neli korrust krged ja hlmavadtantsuteatrit, treeningu ja prooviruume,majutusasutust, adimistratiiv- jakaubandusksust. Majad moodustuvadkandilistest korruse kaupa nihkesolevatest mahtudest, mistttu tekivadkonsoolid ja katuseterassid. Teisekorruse tasapinnal hendavad hooneidvolditud galeriid. Maa-alune parkimismajaon hendatud ja osaliselt ka valgustatudavaustega, mis viivad majadevahelisseavalikku ruumi, mida hendavad trepidVistluse tnavaga. Viksem vljak viibklastaja suurmale, staadioni krvalasetsevale, kus maapind on jagatuderinevate pinnakatetega. Tantsukeskusekogupindala on 6581 m2.

PANUS ldiselt oli tegemist hsti jagatudprojektiga, kuid vormi ja phiplaani idee,mida me koos edasi arendasime. prinesminult.

DETAILPLANEERING "TANTSUKESKUS"_5. semester_koosts: Ave Ventsel

118

HALJASTUS_5. semester

MIS lesandeks oli luua olemasolevale linnapargile uus maastikuarhitektuurne lahendus ning tuua parki taas elu.

KUS Musume park asub Vanalinna ja kaasaegse linnasdame piiril. Paiknedes vanade mride vahel asetseb ala Vanalinnast ja mbritsevast krgemal.

TULEMUS Ideeks oli luua uuelaadne maastik, mis pakuks rohkem valikuvimalusi selle kasutamisel. Inimene saab ise otsustada kuidas erinevaid tasapindu kasutada, millel on mitmeid vimalikke otstarbeid. Uued lbimurded ja rajad on thtsad hendades parki linnaga ja sobitudes uuenevasse linnamustrisse.

2E

5K

E

KK

5K

E

K

J. Vilms

i tnav

32

34

5K

E

38

29

28

28a

36

27 5K

E

1,5

K

2

5K

E

5K

E

J. Vilms

i tnav

32

34

5K

E

38

29

8

8a

27 5K

E

1,5

K

2 5

E

KK

KK

KK

KK

KK

KK

KK

KK

KK

KKK

KKKK

KK

KK

KKKK

KK

KK

KKKKK

KK

KK

KK

KK

KKKKKK

KK

KK

KK

KK

KKK

KKKKK

KK

KKKKK

KK

KK

KK

KK

KK

KK

KK

KKKKKKK

5

KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK

28a

366

36

36

36

36

36

36

36

36

3666

36

36

36

366

36

366

36

36

3666

366

3666

36

366

36

36

366

366666

3333333333333333333333333333333333333

28

119

KORTERELAMU_6. semester_koost: Sander Riis

20

VAATED

LIGE

LINNAEHITUSLIK LIGE


MIS Eesmrgiks oli projekteerida kortermaja, mis pakuks erineva suurusega kortereid, rhudes pigem luksuslikematele vi suurematele korteritele perede jaoks. hise tulemri tttu onoluline, et hoone ka naabermajaga hsti sobituks.

KUS Krunt asub ajaloolises Kadrioru elurajoonis Tallinna linnakeskmes. Hoone klgneb puithoonetest koosneva miljaala ja kivist korterelamutega.

TULEMUS Kombineerides hoonet mbritsevaid elemente sndis uus ikooniline hoone. Vorm on inspireeritud vanadest puitmajadest ja viilaktuste maastikust. Maja krgus tuseb vaidpooleteisest korrusest viie korruseni. Materialikasutus on seevastu kaasaegne. Kortermaja voldib end mber privaatse aia. Parkimine paikneb maa-aluses parkimismajas. Korterid onplaneeritud korruseid ja maja lbivana, pakkumaks elanikele parimaid vaateid ja piisavalt piksevalgust. Katuseaknad vimaldavad korterid veel paremini valgustatuks muuta. Esimesekorruse korteritel on oma vike aia osa, mitmel korteril on lod!a ja mnel ka katuseterass. Maja idee on hendada, vrtustada ja rikastada Kadrioru keskkonda.

PANUS Idee tugevalt mbritevate hoonetega suhestuda ja neist lhtuda, luues volditud vormi oli minu panus, mida me hiljem koos edasi arendasime, peegeldades teineteise mtteid jaideid.

KP

S01

S02

S03

S04

S05S06

M01

M02

M04 M03 M05

M06

M07

M08

M09

M10

M11

M12M12

M13

M14M15

M16M16

M17

M18

M19

KORTER

08

64,22 m2

magamistuba

14,99 m2

vannituba

4,68 m2

esik

9,47 m2

kk

14,44 m2

elutuba

17,97 m2

terass

18,85 m2

L-2

L-2

L-3

L-3

L-6

L-6

L-4

L-4

L-1

L-1

L-5

L-5

S07

LIKEDmagamistubaterass elutuba hallvannitubaterass kk

22

korteri SISEKUJUNDUS_7. semester

MIS lesanne ngi ette luua siselahendus korterile, mis asub eelmisel semestril enda poolt projekteeritud majas.

KUS Eksklusiivne katuseterassiga maja lbiv korter hoone kolmandal korrusel.

TULEMUS Ruumide dominandiks on dramaatiliselt langev katuslagi, mis muudab nende lahenduse kakeerukamaks. Avatud planeeringus moodustub rida erinevatest elufunktsioonidest. Materialid ja mbel onenamasti lihtne, mningate aksentidega jttes alles vimaluse ruumil endal mjuda. Privaatne katuseterass onsoojematel aastaaegadel justkui lisa tuba

PLAAN

met

aan

turvas

prgi

soojus

vesi

vesi

elekter tallinna vrku

estlink-elekter nordpool'i

tuuleenergia kompnesatsioon

ktus

plas

ma

gaas

itam

ise

KT

Jga

asitu

rbiin

kom

pens

atsi

ooni

jaam

reov

eepu

hast

us J

tuul

epar

kte

rmid

spa

kasv

uhoo

ned

ista

ndus

ed b

otaa

nika

vesi

sooj

us

alternativiina nordstream

tln gaasitrass

PG 4000 m!

ladustamine 155 m!

konsentreeritud ala 20 800 m!

kogu ala 56 600 m!

reovee puhastusjaama ala 371500 m!

turbaladestus 126 900 m!

GT 3700 m!

gaasihoidla 155 m!

konsentreeritud ala 20 800 m!

kogu ala 56 600 m!

istandus-kasvuhoone-botaanika aed

87 800 m!

mere tuulepargid

4890 ha

termid-basseinid-spa 16 200 m!

gaas

iturb

iinko

mpe

nsat

isoo

nija

am:

250

MW

tuul

epar

k:2

etap

pi19

0+33

0 M

W

plas

ma

gaas

itam

ise

koos

toot

mis

jaam

:36

MW

olem

asol

evre

ovee

puh

astu

s ja

amka

svuh

oone

dis

tand

used

bota

anik

a ae

d

term

idsp

auj

ula

MIS Eesmrgiks oli analsida Paljassaare poolsaart ning pakkuda alale uusi funkstioone jastsenaariume.

KUS Paljassaare poolsaar Tallinnas. Alal asuvad hetkel gasraa!ilinnak ja thermaa, nende krvallaevaehitus ettevtted, looduskaitseala ja veepuhastusjaam.

FUNKTSIOONID

23

LINNAEHITUSE ANALS_7. semester_koost: Jaan Kuusemets

UUS FUNKTSIONAALNE SKEEM

TULEMUS Idee oli silitada ala industriaalset loomust ja htlasi paigutada sinna uus krgtehnoloogilisi tehaseid kuid samas muuta piirkond inimsbralikuks. Tstusalad on avalikkuselenii avatud kui vimalik. Eksponeerides tehaseid ja mbritsedes neid rohelusega sulatuvad nad keskkonda. Tstuse alustala on energia ja resursside ringlus. Meremadalikkelerannikust Phjas on paigutatud tuulikud, mis varustavad Tallinnat elektrienergiaga. Arvestatud on elektrienergia kaabli henduse, Estlingiga (hendab Eesti resursid skandinaaviaenergiabrsiga). Stabiliseerimaks tuulikutest saadavat ebahtlast energiatarnet on alale planeeritud gaasi turbiini kompensatsioonijaam, mis kasutab ra ka veepuhastusjaama jgimetaani. Lahendamaks prgi probleemi koloogiliselt on ette nhtud plasma gaasitamise jtmekitlus tehas, mis kasutab ra Tallinna ja mbritsevate alade jtmed ning saab vastuvtta ka imporidtavaid jtmeid mbritsevate sadamate kaudu. Tehas toodab omakorda soojust ja ktust, mida saab omakorda eksportida. Veepuhastusjaam varustab mlemaidtehaseid jahtusveega. Lisaks on plaanitud termid ja kasvuhooned, mis kasutavad plasmagaasitamise tehase toodetavat soojust ning veepuhastusjaama toodetavat turvast ning kavett. Tnasel oeval vaene tstusala muutub innovaatiliseks ja roheliseks tstusruumiks.

vaateplatvormidvaatetornid

kergliiklusteeduuded pinnavormid

puhver

objektiphine valgustus

teed tasapindadel-silib rohekoridor

atraktiivne katarina kai

roheline tstusloodus

peidus hoone

homogeenne maastikuga

uued lahendused tstusesinimese jaoks

hendused- sillad

inimeseleligipsetav

tstusmaastik

pikakari rand

talvised rekreatsioonivimalused

kasvuhooned

basseinid

istandused botaanika aed

linnukaitseala

hendusrajad

UUS LOGISTIKA JA LIIKLUSFUNKTSIOONIDE PHIMTTED

UUS ROHERUUMI SKEEM

24

LINNAEHITUSE ANALS_7. semester_koost: Jaan Kuusemets

PANUS Plaanid ja skeemid ning roheruumide loomine olid minu panus projekti, tehnilise poolega tegeles partner.Arendus ja energiaringluse ideed olid hised.

slmtee

serv

maa

mr

k

ala

K. L

ynch

linn

ehitu

se a

nal

s

Ole

mas

olev

ad ro

heko

ridor

id

Vaja

likud

rohe

korid

orid

ld

kasu

tata

vad

halja

sala

d

Piira

tud

kasu

tuse

ga h

alja

sala

d

Tna

vaha

ljast

us

25

MAA-ALADE PLANEERIMINE "STROOMI ELAMUALA"_7. semester_koosts: Sander Riis, Silver Soe, Jaan Kuusemets

MIS Eesmrgiks oli analsida olemasolevatelamuala oma sovieti aegsetetphoonete- hru!ovkadega. Valik kashooneid saneerida vi rajada uushoonestus oli iga grupi enda teha.

KUS Rannikurne Stroomi elamualaTallinnas.

KAUBANDUS

KONTORID

ELURUUMID

VABA AEG

PARKIMINE

AVALIK RUUM

HARIDUS

PARKRAND

SKYSTREET

KOOL

SKYSTREET KAUBANDUS KESKUS

LINNAPARK

KOOLPARK

RAND

LASTEAED

KAUBANDUS

ELAMURAJOON

ELAMURAJOONKAUBANDUSKESKUS

HARIDUS

TERASSIDEGATORNELAMUD

TURG

LINNAEHITUSLIK LIGE_MEREGA RISTI LINNAEHITUSLIK LIGE_MEREGA RISTI

26

MAA-ALADE PLANEERIMINE "STROOMI ELAMUALA"_7. semester_koosts: Sander Riis, Silver Soe, Jaan Kuusemets

LINNAEHITUSLIK LIGE_MEREGA PARALLEELNE

SKYSTREET

KERGLIIKLUS+TNAV KIKKIK

TERASSIDTERASSID

KERGLIIKLUS+TNAV

RAND

PARK

NAABER-ARENDUS

KANAL

KANAL

TULEMUS Elamuala kandvaks ideeks on inimkesksus. Eesmrk oli luua hea, inimvrne jamitmeklgne elukeskkond, kus on vrtuslik avalik ja poolavalik ruum. Hoonete vorm tekitabohtralt terassipindu, kike, ja pnevaid liigendusi. Planering tekitab kvartalite sisse privaatsemaavaliku ruumi, mis lhtub vljakujunenud miljs vrtusliku majadevahelise ruumi silitamisest.Ka hoonete fukntsioonid taotlevad mitmekesisust ja pavad kvartalisse tuua erinevaid inimesierinevatel aegadel. Esimestel korrustel on avalikud funktsioonid, teenindus jms. lemistelkorrustel asuvad kontoripinnad ja elamine. Projektiga asendatakse olemasolev kool, mis saabolema eesti- vene segakool ning rajatakse lasteaed. Hetkel thjalt seisvale platsile onplaneeritud kaubanduskeskus, mille krval silitatakse turu funktsioon.

PANUS Jagasime ala kvartaliteks, mille planeerimise omavahel ra jagasime. Minu lahendatudon tornmajad ja looklev hoonetefront koos skystreet'dega. Samuti olid minu lesandeks siinra toodud analsid, linnaehituslikud liked ja palju muud.

227

SAALHOONE "kultuuri KLA"_7. semester

0 KORRUS 1. KORRUS 2. KORRUS

SAALHOONE "kultuuri KLA"_7. semester

228

MIS Eesmrgiks oli projekteerida saalhoone vabalt valitud funktsiooniga.

KUS Tallinna Kesklinnas, tulevase Tallinna Raekoja krundil, mere res, kahe maamrgist hoone vahel.

TULEMUS Saalhoone nol on tegemist kultuuri klaga, uus hoonetp, kus erinevad funktsioonid on asetatud hevolditud katuse alla. Seetttu tekib pnev siseruum ja -tnavad, mis suhtlevad vlismaailmaga. Interjr toimibalternatiivse avaliku ruumina, mis on eriti thtis klmematel aastaaegadel. Hoone hendab mbritsevat galeriidega,siseruume skystreet'ga. Katus on htlasi maastikuks, millel liikuda. Asetades kokku erinevad funktsioonid tekivad uuedvimalused ja situatsioonid. On hendatud kultuuri loomine ja tarbimine

1 2 3 4

AA

BB

DD

5

U-1

G_L-

3-3

250 930 930 930 930 930 100 900 300 2!800

100

960

960

960

960

960

100

1!00

01!

000

1!00

01!

000

3!00

0

850 850

3!7501!150900

250

2!50

025

04!

000

100

4!80

010

0

3!00

04!

000

5!00

0

5!250 800 950 2!000

250 4!750 250 1!500 250 2!000

7!000 2!000

250

11!7

0910

31

12!0

00

250 4!650 100 4!0005!000 2!000 2!000

9!000

1!700

1!800 250 1!500 2!250

5!800

12!0

00

9!000

G_L-1-1 G_L-1-1

G_L-2-2 G_L-2-2

G_L-

6-6

G_L-

6-6

G_V-2

G_V-3

G_V-4

3,8 m2

13,0 m2

11,8 m2

23,6 m2

DRENAA"ACO EUROLINERENN

DRENAA" ACO EUROLINE RENN

TERASPOST 100x100

KGITASAPINDGRILLKAMINSUITSUAHI

G_L-

4-4

G_L-

4-4

G_L-5-5

G_L-5-5

CC

4

4

3

3

2

2

1

1

5

5

-1,200

+2,600

0,000-0,140

-0,280

0,000

-1,000

0,000

2!000 7!0002!000 2!000 1!800 3!200

9!000

-0,290

VEENINA

TALDMIK 490

DRENAA"ACO EUROLINE RENN

FIBO 3/250

KIIRGUR 3kWKIIRGUR 2,3 kW

VEENINA

TERASPOST 100x100

1. kiviplaat 15 mm2. tasanduskiht 15 mm3. betoon 340 mm4. kile5. liiv/tihendatud pinnas

P1

P2

S1

K1

KLAASINGU SIIN

LIIMPUIT-TALAKATTELAUDISKRGENDUSLATT (kaetud plekiga)

GS-01Slm

GS-02Slm

-0,110

GEOTEKSTIIL

30

SUVEMAJA Tabasalus_ehitamisel

PLAAN 1:50

LIGE 1-1 1:50

MIS Suvemaja olemasoleva villa tagahoovis.

KUS Tallinna lhedases Tabasalu pangapealses elurajoonis.

TULEMUS Lihtne klaasinguga struktuur jrgib olemasoleva hoonefunktsionalistlikku vormi.

30!200

32!500

34!900

25!000

13

4

2

8

7

6

5

3131

Rohuneeme kalmistu URNIMRI KONKURSS "KIRSIAED NELI"_2010 sgis_koosts: Sander Riis_ramrkimine

131

207

150

32

Rohuneeme kalmistu URNIMRI KONKURSS "KIRSIAED NELI"_2010 sgis_koosts: Sander Riis_ramrkimine

MIS Noorte arhitektide vistlus leidmaks lahendust kalmistu urnimatmisalale ja mbritsevale.

KUS Rohuneeme kalmistu, mere res Tallinna re-alal.

TULEMUS Matuseala on jaotatud kaheksaks aiaks. Inspiratsiooni ammutasime vanadest kivikalmetest ja jaapani aedadest. Urnid on paigutatud mri kandilistesse avadesse, mis onrtmiga liigendatud. Esialgselt ei ole kik avad urnisahtlitega tidetud, mis muudab seina veelgi huvitavamaks. Osade 'sisehoovide' keskele istutatakse kirsi puud, mis muutudes igaaastaajaga kujutab elu kulgemist. Valgustus on diskreetne ja lubab tekkival maastikul esile tusta.

PANUS Konkursit oli hine looming. Siin-nhtud joonised on minu t, visuaalid hine tulemus.

333

jfestivali VARIKATUSTE KONKURSS"MAJAMUUSIKA"_2010 sgis_esimene koht_projekteerimisel

MIS Noorte arhitektide vistlus loomaks varjualuste/paviljonide lahendust J- ja Veefestivali tarbeks. Varjualused peaksid anmda varju kuid olema htlasi maamrgiks.

TULEMUS Inspireeritud arhetpsest majasiluetist on vormi muudetud saavutmaks mngulist kui tuttavat tulemust. Volditud phiplaaniga paviljonid looklevad

mda tnavaid ja vimaldavad lputul arvul kombinatsioone erinevate funktsioonidega. Kige thtsam on et nad peavad vastu ilmale ja ttavad hsti ka

lumekoormuse all.

KUS Prnu Vanalinna kolmel tnaval: Hommiku, Rtli ja Phavaimu.

334

jfestivali VARIKATUSTE KONKURSS_2010 sgis_esimene koht

LINNAEHITUSLIK LIGE_KOHVIKU ALA LINNAEHITUSLIK LIGE_LAADA ALA

Tallinna mmerepiir Kesklinna mmerepiir rannapromenaadi lik nnoblesnerist kkalarannani

avaliku ruumi sstruktuur

LIIKLUSHIERARHIA

T+auto

kergliiklus

magistraal

jaotustnav

jalgrada/viketee

lliiklusvrgustik

MA

DA

L-h

alja

stus poolavalik

tnav

avalikK

RG

-hal

jast

us

haljastuse liigid

LIGIPS

olemasolev

vajalik auto hendus

rannapromenadi ligips ja lbitavus

vajalik kergliiklus

miid

uran

naviim

si

pirita

teleto

rn

maarjamgi

laulukaar

lasname

kruiisilaevad

katarina kai

veepuhastusjaam

paljassaare

kirikuto

rnid

toom

pea

krghooned

pirita tee

TOP

pirita rand

jaani

nevskitoom

linnamr

kaksiktornidradisson P

viruniguliste

oleviste

margareeta

korstenlinnahall

avanevad vaated ja vaatekoridorid

2

5

5

10

55

5

5

5

5

5

2

10

10

5

1!

1"

2#

20

VEEPIIR

kai

muu

ligips mmerele

lauge

!

!

!

!

!

!

!!

!

!

!!!!!!!!

!!!

!!!

!!!!! !

!

!

!!

!!

!

!

!

!

!

!

! !

!

!

arhitektuuri-, ajaloo-, kultuurimlestised ja kaitseala

!

kehtestatud ja menetluses detailplaneeringud

lennusadam+patarei

noblesneri

(kalasadama)-seisab

kultuurikatla, linnahalli ja mere vaheline ala

suur patarei tn 24 kinnistu ja lhiala

maamrgid

slmed

teed

servad

alad

Lynch'i linnaehituse anals

lput TTALLINNA RANNAPROMENAADI AVALIKU RUUMI PLANEERING NOBLESSNERI KALARANNA LIGUL_2011 kevad

35

hoonestus

DP hoonestus

ol.ol.lammutatav

olemasolev hoonestus

DP mitte arvest.

projekti hoonestus

mrgilised ol.ol. hooned

400

M

ol.ol bussiliin

ol.ol trammiliin

uus histransport

Kalaranna

Noblesneri Patarei

uued ligipsud

kergliikluse ligips

transpordi ligips

promenaad

projekti liiklus

DP tee

ol.ol.tee

tunnel

sild/letamine

parkla/maa-alune


MIS: Planeering ksitleb Tallinna rannapromenaadi avalikku ruumi ligul, mis kulgeb Kalarannast Noblesnerini ning piirneb Kesklinna ja Kalamajaga. Projekt tegeleb mererega, mis onlinna arengus ks olulisemaid alasid. Tallinna merepiir on pikk ja vahelduv, kuid tulenevalt peamiselt ajaloost on merersed alad suuresti lahendamata ja vlja ehitamata. Linn on mereleavamata, kuid olukord ei ole ka paarikmne aasta jooksul palju muutunud.

KUS: Ala nol on tegemist Kesklinnale ja Vanalinnale kige lhema ja kige perspektiivsema alaga alates Kalasadama basseinist kuni Noblessneri sadama dokkideni.

IDEE: Ksimuseks oli, kuidas tuua inimesed kesklinnast ja kalamajast mere rde ning muuta rannapromenaad atraktiivseks. Linnasda vajab merega sidumist. Merersetes alades onpeidus tohutu potensiaal, mis vaid ootab ra kasutamist. Praegune visioonikava ja ka ala detailplaneeringud kehtestavad kll, et promenaadi erinevad alad tuleb lahendadaarhitektuurikonkursiga, kuid kuna promenaadi ligud on killustatud erinevate detailplaneeringute vahel on oht, et terviklikku ja sidusat avalikku ruumi siiski ei teki. Antud lik omab justTallinna saabujatele ja linna keskmele mrgilist thendust, olulisena tuleb esile tuua merere vimalusi puhke ja rekreatsiooni alana, millest Phja-Tallinnas puudus on. Promenaadi rdejvad ka mitmed ajalooliselt ja kultuuriliselt olulised objektid, vrtuslikud funktsioonid ning atraktiivsed vaated nii linnale kui merele. Antud projekti kandev idee on prit Jri Lotmanisemiosfri teooriast, mis vidab, et just servad on need mis ala/objekti/nhtuse deneerivad. Servad on need mis kaasavad ja vlistavad. Ka linna puhul on servad need mis temaolemusest ja potensiaalist knelevad. Servas on sisu!

36

L-01

L-01

L-02

L-02

L-03

L-03

PAAD

ILAEN

UTUS

VAAT

EKOD

A/

KOHV

IK

TREP

ISTIK

KAHN

I LAE

V

VEET

AKSO

PEAT

US

VEET

AKSO

PEAT

US

TANK

LA

VAAT

ETOR

N

LAEV

ATEH

ASE P

LATS

/

JAHT

IDE H

OID TA

LVEL

KIRSIA

ED

!

PEETR

I SADA

M

jahid j

a vik

elaeva

d

!

POTEN

SIA

ALN

E KA

ETU

DPU

RJE

TA

MIS

ALA

V

IMA

LIKU

DTRIB

NID

MEREM

UUSEU

MI SA

DAM

MEREM

UUSEU

MI V

LJAK

ATRA

KTSIO

ON

AAEV

!

KIRS

KIRIRS

01

PURSK

-

KAEV

U

ALA

LAUD

IS

PLATV

ORM

TREPI

STIK

VAAT

EKOD

A/

LAEN

UTUS

PAND

US

ELLING

U PAR

K

SADA

MAPA

VILJON

PAND

US

KOGU

KONN

A

KASV

UHOO

NED

KOGU

KONN

A

ISTAN

DUS

MNG

UVL

JAK

VIKE

LAEV

ADE

VEESK

AMISE

SLIPP

KALARA

NNA T

NAV

NOBLE

SSNER

PAND

US

TREPP

TUNN

EL

TUNN

EL

veepealsed pinnad (hele laudis)

kalda alune rada (betoon)

promenaad (hele betoon)

vljak (raketise mustriga betoon)

jalakijate sild (hele betoon)puhkeala

jalgratta tee

N

ISTUMIS VARJUALUNE

JALGRATTA HOIDLA

KAI HOONE

SADAMAHOONE


PIKK SELJATOEGA PINK

PINGID

ISTE HELE

PAVILJONVARJUALUNE/TUULETKE INSTALLATSIOON

37

L-04

L-04

L-05

L-05

S-06

S-06

LAUD

IS LE

SILA

KOER

TE RA

ND

KOER

TE A

LA

JAHT

KLUB

I/EINE

LA

MNG

UVL

JAK

TSIRK

USE

ALA

PALL

I PLA

TS

HPP

E

TORN

VABA

HU L

AVA

VABA

HU L

AVA

RONIM

INE

VLIT

EATE

R

PAND

US

KLA

LIS-SA

DAM

KALA

STUS

TARB

ED

PATA

REI PL

ATS

KSIP

UU/IN

FO

PAAD

I LAEN

UTUS

RAND

KALD

A-ALU

NE RA

DA

KAUP

LUS

AVAL

IK/R

I

VRK

PALLI

PLATS

ID

KORV

PALLI

PLATS

VIKE

LAEV

ADE

VEESK

AMISE

SLIPP

KALA

RAND

KALARANNA TN

AV

RANN

AHOO

NE

TEENIN

DUS

HISK

ONDL

IK

KERG

LIIKLU

S-SILD

KERG

LIIKLU

S-SILD

KERG

LIIKLU

S-SILD

KERG

LIIKLU

S-SILD

TREPP

TREPP

KALA

RANN

A PLA

TS

haljastus (muru jne)

puud

taimed, lilled

madal veebassein

pursk-kaevu ala

RP planeeritav hoonestus

ol.ol + DP hoonestus

rajatised (installatsioon, vaatetorn)

klaasobjektid (paviljon, varjualune)

sisseps hoonesse (peamised)

TREPIALA HOONE

LEMINEKUHOONE

JAHTKLUBI

HOONEFRONT


PRGIKASTID

RIIETUMISKABIIN

OBJEKT 2011 VETTEHPPETORN

KIIGED

VA

LG

USTI V

IK

E

T

NA

VA

VA

LG

USTI

SU

UR T

N

AV

AV

ALG

USTI

38

patarei

noblesneri

kalaranna

uued ffunktsioonid

MEREMUUSEUMVALUKODA

PEETRI SADAM

ELLINGU PARK

KALARANNA TNAV

SADAMA-

HOONE

KALAMAJA

KALMISTUPARK

JUSTIITS-

MINISTEERIUM

LOOMELINNAK

LOOMETSTUSLOOME-

KAUBANDUS

RANDKLALIS-SADAM

LINNAHALL

KULTUURIKATELRAEKODA

KALATURG

PANKRANNIK

PATAREI

MEREKINDLUSLASTEAED

TANKLA

KAHNI LAEV

MUUSEUM

KOERTE RAND

LAEVAEHITUSE

PLATS

KOGUKONNA AIAND

SPORDIHALL

! "

"

VAATEKODA/LAENUTUS

VAATEKODA/KOHVIK

JAHTKLUBI/EINELA

SADAMAPAVILJON

KAUPLUS/

TEENINDUS

AVALIK/RI

VESILENNUKI

ANGAARID

SUUR TLL

EKKM

500 M

160 M

280 M

500 M

380 M 120 M

VIKELAEVADE

TKODA

MEREMUUSEUMI

SADAM

!

KALARANNA TNAV

KALARANNA TNAV

TEENINDUS

RANNAHOONE

HISKONDLIK

TSIRKUSEALA

KALASTUSTARBED

VETTEHPPED

uued oobjektid funktsioonid tegevused

ttegevusedfunktsioonid

oobjektid

1,8 km rannapromenaadi

kai promenaadveepealne promenaadelamuste promenaad

rohe promenaad

Gehl'i anals

ruumid

kohtumised

liikumised

8,197 3,511 12,185

7,666 0,000

+0,300

+3,000

+7,000

+4,001

LAUDIS LAUDISKERGLIIKLUSTEE

TREPISTIK

JALAKIJAD JALUTAJAD

TNAVAVALGUSTI

TREPI RES VALGUSTI RIBAD

TNAVAVALGUSTUS, PINGID, LAUAD-TOOLID

3,500 1,656 2,454

-3.80

+1.02

+1.72

+2.70

0.00

+8.20

VEE-ALUNE VALGUSTUS

KERGLIIKLUSTEE JALUTAJADISTUMINE

TREPISTIK VETTE

KAI RE VALGUSTUS

TREPI RES VALGUSTI RIBAD

TNAVAVALGUSTI

KAI VALGUSTI

LIGE 3 LIGE 1


39

TULEMUS: Rannapromenaad taasloob Kalamaja mererse ala identiteedi. hendab merere linnaga tervikuks, sidudes neid lbi avaliku ruumi. Rannapromenaad arvestab olemasolevatevaadete, vrtuslike ja ajalooliste objektide ning merega. Rannapromenaadi kavandamisel on olnud eesmrgiks uuesti deneerida mere ja linna piiri, neid lhendades. Ka arhitektuurseslahenduses on lhtutud serva esteetikast, kasutades murtud pindu ja nurgelisi vorme. Hoonestus on kavandatud henduste slmpunktidesse vi olulise vaatega kohtadesse, sh kaMeremuuseumi kaile. Rannapromenaad on valgustatud ning kavandatud on linnambel ja vikevormid. Teatud vahemaade tagant on promenaadile ette nhtud soojad paviljonid jahooned, et inimesed saaksid ennast vahepeal soojendada ka klmematel aastaaegade. Olenevalt kohast on promenaad viidud laskuvate trepistikega kuni veeni. Patarei ees onpromenaad kahes tasapinnas, kus vee res on lbiv kergliiklustee ja puhkealad ning krgemal on vaadetele orienteeritud piiretega promenaad. Promenaad kulgeb ldjuhul vahetult veepiiril. Kalarannas on aga uus avalik ruum lahendatud terve roheala ulatuses, merest kuni kultuurikilomeetrini.

13,238 8,300 3,540 3,856

9,9180,000

+0,430

+4,00

+5,570

+3,00KERGLIIKLUSTEEJALUTAJAD

KERGLIIKLUSTEE

VARJUALUNE

INSTALLATSIOONPATAREI LOOMELINNAK

KSIPUU/INFO

HALJASTUSPATAREI PLATS

TNAVAVALGUSTI

3,511 5,049 6,532+0,002

+0,440

+3,000

+4,000

KERGLIIKLUSTEEPANDUS

KAUPLUS

JALUTAJAD

TREPPKALDA-ALUNE RADA

KSIPUU/INFO

HALJASTUS

TNAVAVALGUSTI

Elamine

T

Kauplus

Toitlustus

Vaba aeg

Sport

Meri

Kultuur

KASUTAJATE JAGUNEMINE VANUSETI

PENSIONR KESKEALINE NOOR LAPS

Jalutamine

Puhkamine

Jalgratta sit

Jooksmine

Purjetamine

Kalapk

Ujumine

Rannaelu

Kelgutamine

Suusatamine

Uisutamine

TEGEVUSTE JAGUNEMINE HOOAJALISELT

KEVAD SUVI SGIS TALV

Hommik

Luna

Pealeluna

htu

AKTIIVSUS 24H (ARGIPEV)

KONTOR KODU KULTUUR REKREATSIOON MERI TEENINDUS

LIGE 5

LIGE 5

Meremuuseumi ette tekib avar vljak, mida liigendavad kidav ja elamuslik pursk-kaevu ala ja tehismetsa laadsed installatsioonid. Promenaadjtkub ka meremuusemi kail, kus asuvad varjualused, koos veetakso peatuse ja paadilaenutusega. Kai lpus asub vaateid vrtustav ja esitlevhoone koos kohviku ja restoraniga ning teine vaatetorn. Meremuuseumi krval asub ka sadamahoone sadama teenindamiseks. Noblesneri kairsete eluhoonete ette tekib samuti trepistik mis inimese vee rde viib. Hoonete vahel paikeb muinsuskaitseline muust maapinnas allpoolasuv Ellingu park. Peetri sadamas on koht Kahni kontsertlaeva jaoks ja jtkuvalt jahi- ja vikelaevasadama funktsioon, mis ohtralt vaatemngepakub. Talvel tstetakse paadid kai rtele ja laevatehase platsile, mis muul ajal avaliku vljakuna toimib. Promenaad jtkub ka Peetri sadamakail, tipnedes vaatetorniga. Promenaadi lpus paikneb taas veetakso peatus.

TULEMUS: Lisaks promenaadile ja linnamaastikule on Kalaranda ette nhtud klalissadama hoone koos kalastustarvete laentutuse- kauplusega ningpaadilaenutus. Kalarannas paikneb ka avar supelrand koos pargiga, mis rohealana Phja-Tallinna nappi rekreatsioonivimaluste arvu kasvatab. Teisena lamabkasvav hoonefront tulevase Kalaranna tnava res, vahetult kaldajrsaku juures ning hendab krgemal asuvat Suur-Patarei tnavat sildadega all olevaKalarannaga. Sillad suubuvad kidavale hoonekatusele, mis suunab klastajad juba promenaadile. Hoones on avalikud-, ri- ja teenindusfunktsioonid. Rannas onlisaks veel vettehppetorn, vimalik tsirkuse ala, palliplatsid, mnguvljakud. Vee peal paikevad laudisest tasapinnad, mis on meldud lisapinnana rannasolijaele,veele lhemale psemiseks ning vee peal kulgemiseks.Patarei poole liikudes tuseb maapind jrsult ning kitsasse henduskohta on paigutatud maastikuline hoone, mis vtab vastu ja hendab Suur-Patarei tnavalttuleva kergliikluse Patarei ja ranna suunaga. Lisaks on sujuvaks henduseks kergliikluse pandused. Hoone funktsiooniks on kauplus ja muud abipinnad. Vahetulthoone krval paikneb koerte ala ja koerte rand, millest terves Tallinnas puudus on. Patarei juures on promenaad viidud kahele tasapinnale, ks kulgeb Patareikindluse ees, teine ranniku all, osaliselt lemise raja alla varju jdes, pakkudes nii halva ilmaga kaitset. Samas jtkuvad ka veepealsed tasapinnad, mis ndkaldast lahti ja omavahel liigenditega hendatud on. Krgem kaldarada on piiratud volditud pinda meenutava piirdega, mille materialiks on metall, kohati klaas,mis vaated avatuks jtab. Samuti on piirdel infotekstid vaatamisvrsuste ja mbritseva ning avanevate vaadete kohta.Terve promenaadi ulatuses on ka puhutituule ja vihma eest varju pakkuvad klaasist varjualused (vimalik kasutada info ja kaartide esitlemisel), mis samuti lbipaistvana mbruse nhtavust ei kahanda.Patarei ja Meremuuseumi ala vahel on jrgmine slmpunkt, kus paikeb hoone, milles asub vaatekoda, integreeritud vaatetorn ja laenutus. Alla mererde viivadsuurejoonelised skulpturaalsed trepid ja kaks pandust kergliikluse sujuvaks kulgemiseks. Hoone taga asuvad kohalikele elanikele meldud kogukonna istandus jakasvuhooned.


40


41


42

_2011 sgisplaneering UUS ELAMISMUDEL NICE-SAAR

43

STRUKTUURI ARENG SAARE PLAAN

ARENGU ALGORITM

AJALINE TELG

LIGIPS

| OMNN=

AVALIK RUUM

HOONESTUS

AATRIUM

VLJAK

MAASTIK-LOODUS

~=r r p=bi ^j fpj r abi =k f` bJp^^o

QQ

j fpW=m~= =q~~=~~ ~~=~ ~ = = I= = =h~~~~ =k ===h~=~h~~ ~~~K=m = = ~I= ==~=~ == ~=~~K=q~~= ===~= ~ I= = ~~ =~~ == =~~= =~~ ~ ~=~= ~= ~ ~ ~K=i == =~ ~ ~ ~I= = ===~=~~ ~~ ~= =~ = Khr pW=^~=== =h~=~=s ~~~== ~=~== ~=~~~=~~ =h~~~~ ~=~ = k =~~ ~=KfabbW=h =I= ~= ~= =~ =~=~~ ~~ = === ~=~~ ~~=~ ~ K=i ~~= ~~ ~= K=j =~~== = = ~~I= = ~= ~=~=~ ~ K=m~ = ~ ~=~=~=~~ ~~ = ~ ~=I= = ~~= ~=~~= =~~~=~ ~I= = ~= ~~= = ~ = ~ = ~~ = ~== I= = =~= ~ =~ ~ = === K=^ == ~= =q~~~~ ~ =~=~= = = I= ~= == ~= = ~ = =~=~ =~~~I= =m~Jq~~= =K=m ~~== ~=~= =~~ =~= = = I= = =~ ~ = ~~ ==~= = K=^ = =~ === =g=i ~= = ~ I= = ~I= = = ~== =~~L L = ~K=p ~=== =~~~ ~=~= ~ ~K=h~=~= == ~== = ~ =~= ~~ = ~K=p ~== >


45

KESKNE ASUKOHT EST-FIN LHEDUS SAAR KINDLUS

PUUTUMATA LOODS JALAJLG ISESEISVUS TABULA-RASA UUE ELU LABOR

VIMALIKUD ARENGUD

STRUKTUURI SISU JA OLEMUS

MIKS NAISSAAR?


46

ARENGUTELJED

_2011 sgis

HBRIIDMAJA

planeering UUS ELAMISMUDEL NICE-SAAR

47

TPOLOOGILINE LIGE


48

VIMALIKUD SISUD STRUKTUURI PHIMTTED

VOLDITUD RUUM

DEMOKRAATLIKUD VAATED HTLANE PIKSEVALGUS TUULEKORIDORIDE VHENDAMINE LINEAARNE

MAASTIKUS ISTUV OLEMASOLEV THIRUUM VAHELDUSRIKAS HARGNEV

MBRUSEGA SUHESTUV TKINDEL VRGUSTIK LOODUSE RPPES

!"

#$%&&'%%()#*%(+,#-,..%(//&,-,')#-%0).1/')#,1))23.2/(''#456789:;;,,&,+%=>%-?#@A"@

B;CDEF#G0,.)#,1))-%0).1/'#.,.+#H1#I%#?,'/%%-,1)#-33&,.)JK99F#$%&&'%%()#*%(+,#//'#-%0).1/'#-L0>/M#?N,'>-/'%-%#%I%-33-,')'>#-,,+).O1/')'>#I%#-33M#).1,')'>#&,>&)2)',')&%#*%(+,(//&,P#B%(2#I%+/.)M#?>'33.O,1)2'F#9'>3.,%#>)%>(,#2N(?%-#%'/./1#>/(/033.)#I%+%'#>L.%')#*%(+,#%-%#3&%)>>)#>'33.,1)2'P#8N,'>-/'>QQ#-%0).1/')'#3.#).1,')#>/(/033.)#%')&)-)#2%?%.1%>/1#?%M%N0/>)%>)(R#&,'#I%+%M#*%(+,#23-&)2'#)(,.)?%#S/.2>',33.,+%#(//&,2'P##$%&&'%%()#2/I/#)',')#%?%-,2/#-,..%?L-I%2/#%')&)-)#3.#2%?%.1%O>/1#//'#)S)2>.)#*/02)%-%#T$%&&'%%()#*%(24P#B%'',,?')'#2%'/>/')'#3-)?%#9'>3.%#>)%>(,+%#2G-+.)?%#).1,')#D/)#$/(/#%-%#%')&)-)#3.#2%?%.1%>/1#')1%#*%(+,3'%#%2>,?))(,?#%?%-,2#-,..%O#I%#*%(+,(//&O#U,..%?L-I%2#I%#$)%>(,*%(2P#

!"##$""%&'("%)*'+*,,"%--#*+*$&'+".&,/-$&'*/&&01,0-%$$'234567899:;

Documents

Liisi Vähi Portfolio