LastelehtSügis 2011Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS

teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Mirjam Simmer,

mirjam.simmer@epl.ee, tel 680 4627Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@epl.ee

HUPPA ESINDUSKAUPLUSED Tallinnas: HUPPA, Järve Keskus, II korrus, Pärnu mnt 238 HUPPA, Kino ‘Kosmos’ vastas, Pärnu mnt 48

Edasimüüjad Tallinnas: Kesklinna Lastepolikliinik, Ravi tn 47; Babycity, Ostukeskus Mustika, Mustamäe tee 116; Cipollino, Kristiine Keskus, Endla 45; Nublu Lastemood, Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102; Mothercare, Kristiine Keskus, Endla 45; Mothercare, Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102; Laagri Maksimarket ETK, Pärnu mnt 558A; Amadeo Lasteriided, Mustakivi Kaubanduskeskus, Mahtra 1; Kidsoutlet, Magistrali Keskus, Paldiski mnt. 102 Edasimüüjad mujal Eestis: N-Trend, Tartu, Eedeni Keskus, Kalda tee 1C; Laste Sahtel, Tartu, Riia 10; Põnn, Tartu, Kaubahalli 0 korrus, Küüni 7; Beebikeskus, Pärnu, Papiniidu 19, maja 2; Beebi 24, Pärnu, Riia mnt 131 (Maxima XXX); Mürakaru Lasteriided, Pärnu, Port Artur 2, Lai tn 11; N-Kaubamaja, Rakvere, Laada 15; Cipollino, Rakvere, Põhjakeskus, Tõrremäe, Rakvere vald ; N-Trend, Narva, Astri Kaubakeskus, Tallinna mnt 41; Huppa, Narva, Fama Keskus, Tallinna mnt 19C; N-Trend, Jõhvi Kaubakeskus, Keskväljak 6; Õnneseene Lastekaubad, Viljandi, Tallinn 24; Krõll, Võru, Kooli 6; Lastekas, Võru, Jüri 39; Mini, Kuresaare, Uus 39Internetis: www.kidsoutlet.ee • www.lastepood.ee • www.kocoshop.ee • www.beebi24.ee

Canpoli üle 20 aasta vanust kaubamärki kannab ligi 700 lastetoodet, mis on saadaval juba 35 riigis. Canpoli too-dangut esindab Eestis ka-heksa aastat Baltikumi üks suuremaid mänguasjade ja beebitarvete maaletoojaid Kotryna OÜ.

Canpoli valikusse kuuluvad too-ted alates lapse sünnist kuni kaheaastaseks saamiseni. Igal aastal lisandub valikusse üle 60 uue toote – seega on Canpol pidevas ja kiires arengus. „Canpoli eeliseks on tihe ja igapäevane koos-töö emadega – nii nende-ga, kes firmas ise töötavad, kui ka klientidega. Seda kinnitavad Canpolile Poo-las antud mitmed arendu-se- ja ettevõtlusauhinnad,” ütles Kotryna OÜ turundus-juht Kris Leinatamm. Ta lisas, et auhinnad on Canpol aga

Canpol mõtleb beebile ja ta emmeleauga välja teeninud, kuna firma tooted on kvaliteetsed, vastu-pidavad, laste vajadustest läh-tuvad ja mis peamine – hinnalt soodsad.

Tooted jagunevad kuude suurde rühma – tooted emade-le, toitmine, hambumine, beebi hooldus, mäng ja areng ning turvalisus.

Canpoli mänguasjad on mõeldud eelkõige kuni kaheaas-tastele lastele, nende hulgas on nii vannimänguasju, ham-maste tulekule kaasa aitavaid närimisrõngaid, kõristeid kui ka palju muud. Parim valik Canpoli tooteid on saadaval

Tallinnas, Mustika keskuse BabyCity kaupluses.

Canpoli premium-bränd on Lovi, mis pakub uudseid la-hendusi vastsündinute toit-miseks. Lovi lutipudelid on erilise kujuga ning patentee-ritud silikoonlutiga, mis muu-

dab söömise ajal oma kuju

nagu rindki vastavalt söömisrüt-mile ja intensiivsusele.

Leinatamme sõnul on väga head ka lapse ohutusele kes-kendunud Canpoli tooted – ka-piuksekinnitused, nurgakaitsed, pistikukaitsed jm.

Canpoli valikust leiavad so-bivad abivahendid ka vastsed emad. Eraldi tooted on imetava-le emale. Peale imetamisrinna-hoidjate on saadaval ka rasedus-aegsed aluspüksid, rinnanibu kaitsjad ja ka ühekordsed alus-püksid. Kui mõnikümmend aastat tagasi kasutasid noored emad kapsalehti, et ära hoida või ravida rinnapõletikku, siis nüüd pole vaja minna kapsapõl-lule, vaid Juku Mänguasjakesku-sesse või BabyCity kauplusse ja küsida sealt imetamise alguspe-rioodiks mõeldud geelkompres-si rindadele. Canpoli tooted on samuti saadaval ka parimates supermarketites ning hästiva-rustatud apteekides.

Lasteleht4

AgnE nARuSk

S ee tulevasi emmesid naerust kõverasse sundinud seik lei-dis aset Tallinna kesklinna

lastepolikliiniku basseinis kuus aastat tagasi. Vahepeal on muu-tunud vaid nii palju, et legendaar-set kõva ütlemisega juhendajat asendavad teised ja Ida-Tallinna keskhaigla rasedate vesivõimle-mistunnid toimuvad nüüd haigla Järve üksuses. Treeningud on aga perekoolide tegeluskavades en-diselt olulisel kohal – sünnitus ja emaks olemine nõuab head füüsi-list vormi.

Lapseootel naistele soovitatak-se eelkõige just vesivõimlemist. Sest harjutused vees aitavad nii lõõgastuda kui ka end füüsiliselt vormis hoida, vastupidavust suu-rendada. Lisaks on need head lootele. nii kirjutab Ida-Tallinna pe-rekool oma tulevastele ja praegus-tele „prouadele rasedatele”: „Vesi-võimlemine on ideaalne viis enese vormis hoidmiseks kogu raseduse vältel. Võimlemisharjutused vees arendavad kõiki lihaseid, paraneb liigeste liikuvus, reguleerub süda-metegevus ja hingamiselundite töö. Vesi masseerib kogu sinu keha, parandab ainevahetust, ergutab verevarustust ja normaliseerib vererõhku. Raseduse ajal tunned end vees kergemana, sest kehale mõjuv raskusjõud on minimaalne ja oluliselt kergem on liikuda. /.../ Ve-sivõimlemise toimel paraneb loote toitainete ja hapnikuga varustatus. Vesivõimlemist harrastavatel bee-

SünnituSekS valmiStumine

Ei saa joosta maratoni, kui enne trenni ei tee, ütles lugupeetud füsioterapeut tema ette basseini rivistu-nud kahekümnepealise-le kõhukale seltskonnale. Nii et ärge laiselge prouad rasedad, käratas ta aina kiiremaks muutuvate lii-gutuste saatel. Ta rõhutas iga tunni eel, et trenn on tähtsaim osa sünnituseks valmistumisel.

biootel emadel on nii sünnitus kui ka sünnitusjärgne taastumine mär-kimisväärselt kiirem.”

Tõsi, vesivõimlemistundi pää-seda polegi nii lihtne. Vähemalt pealinnas on see äärmiselt komp-litseeritud ettevõtmine vahemaa-de, ruumipuuduse, töötavatele emmedele sobimatute kellaaega-de ning ka kõrge piletihinna pärast, näitas paariõhtune uitamine möö-da tunniplaane ja broneerimis-süsteeme internetis. Rasedatele pakutakse ka treeninguid võimle-mispallidel, joogatunde, kergemat sorti aeroobikat, harjutuste tege-mist koos vestlusringiga – piisab guugeldamisest, et endale sobiv välja valida. ning peamine: seal ka vaba koht leida.

kodustest n-ö eneseabihar-jutustest on samuti kasu, need aitavad vältida või leevendada ra-sedusaegseid hädasid. nii pakub Tartu erakliinik Elite välja koduse programmi, mis hõlmab viit harju-tustegruppi: harjutused vereringele,

kõhulihastele, vaagnapõhjale, nn vaagna raputamine ja harjutused krampide vältimiseks. kliiniku kodulehel on lihtsad kirjeldused, mida on kerge järgida. koduse võimlemise eelis on seegi, et ei pea pere-eelarves rida eraldama.

Pikad rahulikud jalutuskäigud värskes õhus võiks aga kuuluda iga titaootel naise (vähemalt) nä-dalakavasse – tuju läheb heaks, jume paraneb, energiat tuleb juur-de, immuunsussüsteem püsib tu-gev, areneb vastupidavus, soovita-vad rasedate nõustajad.

Artikli kirjutamisel on kasutatud: www.itk.ee/Perekool; www.synnitusmaja.ee/pere-keskus; www.fert-c.ee/elite

RaSeduS ja tReeningud

www.beebiweb.ee kirjutab: „Kui sa juba tegeled spordiga, siis võid seda kindlasti jätkata. Sa-mas ei tohi harjutuste tegemine tekitada ebamugavustunnet. Ei sulle ega ka lootele pole hea, kui sportides hakkab väga palav või sa ei tunne end hästi. Tuleb meeles pidada, et rase ei suuda kaitsta oma loodet, tegeldes selliste spordialadega nagu pal-limängud ja ratsutamine. Naine võib saada järsu löögi või kuk-kuda. Samuti ei ole soovitatavad kõik harjutused hantlitega, sest rasedana tuleb vältida liiga suur-te raskuste tõstmist. Liigsete raskuste tõstmine võib esile kutsuda enneaegse sünnituse. Kui sa ei ole kunagi spordiga tegelenud, siis ei tohiks praegu kindlasti pingutada supervormi saavutamise nimel. Samas tuleb hea füüsiline vorm sünnitusel ja emaks olemisel ainult kasuks.”

miS veel…

•• Hakka kohe raseduse alguses võtma foolhapet, kui sa seda seni ei teinud.•• Loe kirjandust, uuri interne-tist, külasta perekooli loenguid.•• Trenni teed niikuinii. Nagu ka külastad regulaarselt ämma-emandat või/ja naistearsti ning kannad alati kaasas rasedakaar-ti ja haigla erakorralise vastuvõ-tu telefoninumbrit.•• Vii end kurssi sünnitusel toi-muvaga, uuri erinevaid võimalusi ja abivahendeid. Kui vajad tugi-isikut, siis kes võiks see olla? (Oakotil magav mees palatinur-gas pole praktiline). Kas vajaksid päris oma ämmaemandat? Uuri võimalusi sünnitusmajade kodu-lehekülgedelt.•• Maga piisavalt, söö tervisli-kult, jälgi end tööl. Sõlmi endaga rahu. •• Mõtle läbi pere elukorraldus ajaks, kui lähed sünnitama. Kes hoiab lapsi? •• Muretse esmavajalikud ti-taasjad.•• Ja lõpuks: paki kott (hügiee-nitarbed, riided, jõudu andvad näksid, mitu suurt pudelit vett, vajalikud dokumendid jne), hoia mobiiliaku laetuna, muretse vei-di sularaha ning säti käepära-seks vajalikud telefoninumbrid nii endale kui ka kojujääjatele. Allikas: eesti naiste soovitused, internet

üheksa kuud maratoniniFoto: Istockphoto

Lasteleht6

Ravimid ja õige toit on lapsdiabeetikule asendamatud

VILVE ToRn

D iabeet on krooniline au-toimmuunne haigus, mille tekkepõhjuste kohta pole

tänini täpseid teadmisi. Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenis-tuse juhataja Ülle Einbergi noorim diabeedipatsient oli diagnoosi saa-misel neljakuune. nüüd elab põnn ravimite ja õige toitumise toel oma igapäevast elu ega erine väliselt millegi poolest oma eakaaslastest.

kui lapsel diagnoositakse dia-beet, on see vanematele arusaa-davalt suur šokk, sest erinevalt külmetushaigustest kuulub suh-kurtõbi haiguste hulka, millega tuleb elada kogu elu. Üsna tihti hakkavad lapsevanemad diagnoosi kuuldes end süüdistama. Dr Einbergi sõnul võib tõesti vahel lapse vere-suhkrut tõsta ebaterve õhkkond peres, ent psühholoogilisest stres-sist diabeet ei teki – seega pole mõtet end süükoormaga vaevata.

diaBeet

Lapsdiabeetik võib käia ta-vakoolis ja -lasteaias, oluli-ne on mõõta veresuhkrut ja süstida insuliini.

Kohanemine võtab aegaLapsdiabeetik ei pea elama vati sees, tuleb vaid tähelepanelikult kuulata arsti soovitusi ravi, toitumi-se ja sportimise kohta. Dr Einberg ergutab vanemaid ka esmapilgul rumalana näivaid küsimusi esita-ma, sest usalduslik koostöö arstiga ja täpselt järgitud raviplaan aitavad ära hoida tõsiseid tüsistusi.

kahjuks on siiski vanemaid, kes ei suuda ega taha lapse haigusega leppida. „nad alustavad küll lapse ravimist, kuid ravi alguses on in-suliinivajadus väga väike. Lapsel tekib nn mesinädalate periood, mil ta tunneb end väga hästi, ja vane-mad usuvad, et on haiguse seljata-nud. Üsna sageli pöördutakse siis alternatiivmeditsiini poole ning abi

loodetakse hoopis vitamiinidest või taimeravikapslitest,” kirjeldab arst.

Ekslik heaoluperiood võib vähestel lastel kesta kuni pool aastat, ent varem või hiljem on va-nemad sunnitud taas arstilt abi ot-sima – alternatiivravi või taimetee-ga ei ole võimalik diabeeti ravida.

Ravi, ravimid ja toidusedelDiabeetik peab vere suhkrusisal-dust mõõtma vähemalt neli korda ööpäevas, süstima insuliini ja jälgi-ma toitumist. Dr Einbergil on olnud ka paariaastaseid patsiente, kes oskavad ise väga edukalt glüko-meetriga ringi käia.

Laste puhul on ülioluline neile võimalikult vara selgitada, miks peab veresuhkrut mõõtma või

insuliini süstima. Lasteaias ja alg-koolis peavad vanemad kindlasti õpetajaid lapse haigusest teavita-ma. Suhtumine diabeetikusse on kindlasti kooliti ja klassiti erinev, kuid kui lapse õpingu- või mängu-kaaslased on haiguse olemusest teadlikud, võivad nad väga toeta-vad ja mõistvad olla.

Mõne aja eest korraldas Ees-ti laste ja noorte diabeediühing (ELDÜ) loengute sarja harimaks õpetajaid, kuidas lapsdiabeetiku vajadusi arvestada. „kui laps tun-neb, et ta peab koolitunnis või las-teaias mängides toidupala põske pistma, ei tohi seda keelata, sest kui veresuhkur liiga järsult liiga madalale langeb, hakkab lapsel halb. Samuti tuleb lapsele leida eraldi koht, kus ta laseb endale süsti teha või saab end ise süsti-da,” õpetab dr Einberg.

Õige raviplaani kõrval peab dr Einberg väga oluliseks ka tasakaa-lustatud toidusedelit. Tuleks koos-töös õpetajate ja kasvajatega jälgi-da, et laps sööks päevas neli kuni kuus korda tavalist ja tervislikku toitu, mis sisaldab piisavas kogu-ses süsivesikuid ja vastab lapse organismi süstitud või doseeritud insuliinikogusele. Lisainfo: www.lastediabeet.ee

Foto: Istockphoto

ÄgEda KõhulahtisusE, OKsEndami-sE ja KõrgE palaviKuga KulgEvat rasKEt rOtaviirust aitaB lapsEst EEmalE hOida vaKtsiin.

Perearst Kristi Partsi sõnul on rotaviirus väga laialdaselt levinud ja kõige sagedasem gast-roenteriidi tekitaja lapseeas. Viiendaks elu-aastaks on peaaegu kõik lapsed vähemalt korra rotaviirusinfektsiooni põdenud.

Enamasti ägeda kuluga rotaviirusesse võib tohtri sõnul haigestuda aasta läbi. Siiski tõuseb haiguse esinemissagedus talvekuudel – jaanuarist maini. Talvisesse perioodi jäävad tüüpilisel juhul ka puhangud lastekollektiivi-des ja peredes.

„Rotaviirus levib inimeselt inimesele väl-jaheitega saastunud käte või esemete kaudu. Nakkuse võib saada ka saastunud toidu või joogivee kaudu. Kuigi kätehügieen on oluli-ne, pole see sageli rotaviirusesse nakatumise vältimiseks piisav,” tõdeb dr Parts.

Perearsti kinnitusel haigestuvad rotavii-rusesse peamiselt väikelapsed ning enamik haigestunuid on tavaliselt alla viieaastased. Haigestumise kõrgpunkt on aga vanuses 6 kuud kuni 3 aastat. Tüüpilised haigusnähud on kõhulahtisus, oksendamine ja palavik ning see võib viia kiiresti organismi vedeliku ja mineraalainete defitsiidini. Eriti tundlikud on veetustumise suhtes alla kaheaastased lapsed ja just seetõttu on selles vanusegrupis kõige rohkem raskemaid haigusjuhte.

Vaktsineerimine aitab!Dr Partsi sõnul on vaktsineerimine kõige tõ-husam viis rotaviirusinfektsiooni ennetami-seks. Rotaviiruse vastu saab vaktsineerida lapsi alates kuuendast elunädalast ja vaktsiin manustatakse suu kaudu. „Eestis on rotavii-ruse ennetamiseks saadaval kahte erinevat vaktsiini. Neist ühe puhul on vajalik manus-tada kokku 2, teise puhul 3 doosi. Dooside vahe peab olema minimaalselt 4 nädalat ja vaktsinatsioon peaks olema lõpetatud kuuendaks elukuuks. Mõlemad vaktsiinid on hästi talutavad ja neid võib manustada koos teiste vaktsineerimiskalendrisse kuuluvate vaktsiinidega,” räägib dr Parts. Et laastav vii-rus pere noorimaid ootamatult ei rabaks, tu-leb rotaviirusevastase vaktsiini manustami-sega alustada võimalikult varakult. Vaktsiini eest tuleb tasuda lapsevanemal.

esmane raViDr Partsi sõnul puudub rotaviiruse vastu veel spetsiifiline ravi. Peamine eesmärk ravis on ennetada vedelikupuuduse teket ning sel-leks tuleb lapsele piisavalt juua anda. Hai-gestumise korral on sobivaimaks spetsiaalse

Artikli valmimist toetas GlaxoSmithKline

Ülinakkavat rotaviirust saab ennetada

koostisega soola-glükoosilahused ja pulbrid sellise lahuse valmistamiseks on müügil ap-teekides. Juua võib anda ka gaseerimata vett või vähemagusat teed. Kindlasti ei sobi ve-delikuasenduseks suure suhkrusisaldusega joogid (nt kokakoola, limonaad). Juua tuleks haigele lapsele pakkuda sageli ja väikestes kogustes. Kui palavik on üle 38,5, peaks kasu-tama palavikku langetavaid ravimeid, näiteks paratsetamooli.

Kui laps keeldub joomast, tal püsib kõrge palavik, korduv oksendamine ja kõhulah-tisus, olek muutub loiuks ja uriinihulk vä-heneb, võib vajalikuks osutuda haiglaravi. Haiglas on võimalik vedelikukaod asendada veenitee kaudu.

Dr Parts ütleb, et kõige raskema kuluga on rotaviirusinfektsioon esmakordsel haiges-tumisel. Pärast seda tekib immuunsus umbes pooltel lastest. Teisel korral haigestudes on kulg tavaliselt juba oluliselt kergem ja seejä-rel tekib immuunsus juba 80% lastest.

Tohter ütleb lõpetuseks, et rotaviirusin-fektsioon on perearstipraktikas imikutel ja väikelastel suhteliselt sageli ette tulev prob-leem. Osa haigestunud lastest vajavad min-gil etapil ka haiglaravi. Et vanemad lapsed ja täiskasvanud põevad haigust enamasti ker-gelt, ei pöördugi nad seetõttu iga kord arstile.

rotaviiruse vaktsinatsioon peaks olema lõpetatud kuuendaks elukuuks.

Foto: Istockphoto

eL-i liikmesriikides põhjustab rotaviirus igal aastal umbes 9500 ja maailmas tervikuna 440 000 surmajuhtu. rotaviirusnakkus on üks levinumaid ägeda kõhulahtisuse põh-jusi imiku- ja väikelapseeas. kogu maailmas põeb seda oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevat nakkust üle saja miljoni väikelapse aastas. 1973. aastal avastatud rotaviirus on reoviiruste perekonda kuuluv rna-viirus.

mu laps suutis vaid valust oiataMargiti kuueaastasel pojal algas rotaviirus ok-sendamise ja kerge kõhulahtisusega. Siis ta-bas poissi viis päeva kestnud tugev kõhuvalu, mille vastu ei aidanud isegi valuvaigistid. Järg-neval neljal päeval laps enam ei oksendanud. Emana oli Margitil väga paha vaadata, kui laps suutis vaid pikali olla ja valust oiata. Tihti vis-kus laps põrandale ega suutnud valu tõttu isegi tõusta. Laps ei söönud nendel päevadel praktiliselt mitte midagi, arsti soovitusel andis ema vaid vedelat putru ja joogiks keedetud vett ning kummeliteed. Mustamäe lastehaig-las soovitati lisaks anda Gefiluse kapsleid nä-dala jooksul. Hiljem lisandusid soolestiku mik-rofloorat taastavad probiootikumid. Haigus hakkas taanduma pärast seda, kui laps uuesti oksendama hakkas ja enam midagi sees ei püsinud – see kestis ligi 12 tundi, pärast seda oli ta väga nõrk ja ainult magas.

KOmmEntaar

Lasteleht8

TULE TÄHISTA OMA SÜNNIPÄEVAHOPP! MÄNGUTOAS!

DISKO, KARAOKE, BÄNDIPIDU, MUSTKUNSTNIK,NÄOMAALINGUD jne.

MÄNGU- JA PANNKOOGIHOMMIKUD

VÄIKELASTE MUUSIKA- JA MEISTERDAMISTUNNID

WWW.HOPP.EE, INFO@HOPP.EE, TEL 6559 671, 51 10626, MUSTAMÄE TEE 5A TALLINN

MÄNGU- JA PANNKOOGIHOMMIKUD

aita oma lapsel jonnida ja tundeid väljendadaHiv-POSitiivne laPS

Olukorras, kus laps käitub nii võimatult, et vanemana ei suuda sa tema poole vaadatagi, on hetk, kui ta sind kõige enam vajab.

jOnnituuR

kAIRE TALVISTE

V anaema läheb Joonasega poodi. Laps kisub riiulitelt mänguasju kindla plaaniga

need endale võtta. Vanaema keelu peale algab esmaklassiline jonn, mis väikemehe selili maha pais-kab. Möödujad vaatavad stseeni hukkamõistvate pilkudega. Üks mammi poetab põlglikult: „No see laps saab küll varsti songa.”

„See, kes songa saab, olete

hoopis teie,” arvab vanaema selle peale tarmukalt.

Ent kõik pole nii tarmukad ja julged, et avalikus kohas jonniva lapse kaitseks välja astuda. Selle asemel tõmbuvad vanemad hä-belikult küüru, sest tunnevad end kasvatustöös läbikukkununa, või hakkavad lapsega riidlema. Levi-nud arvamus, et lapsed ei tohi jon-nida, on seadnud vanemaile lõksu, milles püütakse teha kõik, et lapsel

Foto: Kaire Talviste

Lasteleht 9

oleks kogu aeg hea. Tunneme end süüdi, kui see nii ei ole.

MTÜ Hand in hand on paar aas-takümmet toetanud lapsevanemaid nõu, jõu ja teaduspõhiste uuringu-tega, et neid vanemuse raskes töös aidata. Hand in handi õpetaja Ravid Aisenman selgitab, miks jonni on vaja ja kuidas vanem peaks käitu-ma. Ta vabastab vanemad rõhuvast püüdlusest panna oma lapsed vaid viisakalt käituma.

Jonni algusEsmalt lükkab Aisenman ümber arva-muse, et lapse pahameeleväljendus on midagi halba, nagu on meile lap-sepõlves sisendatud. „uuringud näi-tavad, et ka n-ö halbu emotsioone on vaja, et laps saaks oma tasakaalu ta-gasi. need on tunded, mis olid meile keelatud, mille kohta vanavanemad ütlesid, et see on manipulatsioon ja jonnida ei tohi,” selgitab ta.

Paljud vanemad tunnevad sel põhjusel survet end kehtestada, lahendada lapse probleemid ja teha nad õnnelikuks. Aisenmani sõnul pole aga vaja teha muud kui jääda jonniva lapse kõrvale, teda kuulata ja toetada selles halbade tunnete mahalaadimise raskes töös. Lapsed vajavad oma vane-matega lähedust, nad tahavad olla armastatud, hinnatud ja hoi-tud. kui laps tunneb ühendust ja turvalisust, saab ta täielikult kes-kenduda oma tegevusele, õppida ja areneda. Jonn tuleb tihtipeale siis, kui ühendus vanemaga on katkenud, näiteks olukorras, kus ema räägib telefoniga.

Üks ema uuris, kas jonni on kui-dagi võimalik ära hoida. Aisenman raputas selle peale vaid kavala muigega pead. „See ei ole võimalik. Seda saab ehk veidi edasi lükata lapse soovidele järele andes, ent ühel hetkel vallandub see näiliselt tähtsusetu pisiasja peale,” lisab ta. Emotsionaalsed pursked on loomulik protsess, mille käigus laps lõdvestub oma pingetest, mis võivad olla seotud õppimisraskus-tega, tundega oma saamatusest

või jõuetusest, ülekohtust ja pide-vatest keeldudest.

Aisenman soovitab vanemail jälgida signaale ja olukordi, mis ennustavad jonni algust, et sel-leks valmis olla. näiteks: väike probleem põhjustab ülemääraseid tunded; eriti lõbusalt veedetud aja lõpus tuleb tundeplahvatus; prob-leemid on seotud asjade jagami-se, magamamineku, riietumisega; lapse jonn algab vanema lahkudes jne. Mõni laps jõuab kohe emot-sioonideni, teine peab oma eba-ratsionaalsele käitumisele kuulma enne vanema keeldu.

näiteks kui laps on valinud lasteaeda minekuks kleidi ja hak-kab jonnima, kui püüad seda talle selga saada, võid küsida, kas ta soovib ehk teist kleiti. kui see pak-kumine ei too lahendust, on selge, et asi pole kleidis, vaid kuhjunud emotsioonides. Sel hetkel tuleb

Kui jonn on täistuuridel, siis ära püüa ratsionaliseerides olukorda kontrolli alla saada.

Vanema õrn tähelepanu julgustab last oma meelepaha täiel määral väljendama.

Foto: Kaire Talviste

»

Lasteleht10

SÄRAVA LAPSEPÕLVE ALGUS!

WWW.VÄIKEPÄIKE.EE

Beebikool:• Beebide muusikaklubi 1kuu kuni 3 aastat (Inga Rand, Maive Lille, Anna Maria Vaino)

• Beebide võimlemisklubi 1kuu kuni 3 aastat (Tiina-Mai Liiv)• Beebide loovusklubi 1kuu kuni 3 aastat

(Anna Maria Vaino, Janika Ebrus)Lastehoiuteenus:

• Väikelastele alates 1,5 eluaastast• muusika-, võimlemis- ja kunstitegevused• võimalus lastehoiutoetust taotleda

Ruumide rent sünnipäevadeks:• turvalised ja eakohast tegevust pakkuvad ruumid

• võimalus kasutada õueala• kostümeeritud peojuht, näomaalingud

Logopeedi teenus

KESKLINN@LASTEKLUBI.EE

lõpetada uute lahenduste pakku-mine ja õrnalt öelda, et valida on nende kahe kleidi vahel. See annab lapsele loa jonnimist alustada.

Kuidas käituda?ole lapse lähedal ja pühenda talle kogu oma tähelepanu. Püüa saa-vutada pilgukontakt, ent ole valmis selleks, et laps pöörab pea ära ja tõrjub sind eemale. „Ta ajab sind ära, sest tal on raske end sellises olukorras sulle näidata ja uskuda, et keegi teda siiski armastab,” sel-gitab Aisenman.

kui jonn on täistuuridel, siis ära püüa mingil juhul ratsionaliseeri-des olukorda kontrolli alla saada, sest laps on tunnete meelevallas, ta ei suuda mõelda ega arutleda. „Loengu pidamine sellisel hetkel on vaimne vägivald,” selgitab Ai-senman.

Räägi võimalikult vähe ja hooli-valt. Võid öelda, et sa saad aru, et tal pole kerge. Pole vaja lohutada stiilis küll-läheb-üle-pole-hullu-mi-dagi, sest see võtab lapselt õiguse tunda neid tundeid, mis tal paras-jagu on. Tihtipeale tuleb jonn külla avalikus kohas. Võimaluse korral

jätke oma toimingud pooleli, müü-gisaalis võite personali teavitada, et teil on „ajutised tehnilised ras-kused”, ja kandke laps rahvahul-gast veidi eemale, et saaksite kogu oma tähelepanu ja helluse talle pühendada.

Aisenman julgustab vanemaid jonni ergutama, mitte iga hinna eest püüdma vältida vältimatut. „Vanad käitumismallid, kui jonniv laps saadetakse teise tuppa, teda ähvardatakse, lüüakse, tema peale karjutakse, ei toimi. Lahenduseks on taasluua armastav side lapse ja vanema vahel, mis on vahepeal katkenud,” ütleb ta.

Vanema õrn tähelepanu jul-gustab last oma meelepaha täiel määral väljendama. Ta võib nut-ta, trampida jalgu ja süüdistada. näiteks olukorras, kus vanem õde

Lapse alavääristamine teeb vaid halba, ent tema kuulamisega ei riku sa teda kindlasti ära. Sel moel aitad sa tal raskustest üle saada.

Foto: Istockphoto

MMIITTTTEE-VAJAALLIIKKEELLEEE

LISAAAAIINNEETTEEELLLEEEEEEE

PPUUHHHTTAALLEEPPEEESSSSSSUULE

ME OLEME SELLE POOLT!

ALLEGRIA ON KASVAV PROBLEEM.SEETÕTTU ONGI NEUTRAL NEUTRAALNEIga päev puutub nahk kokku parfüümide ja teiste mittevajalike lisaainetega, mida sisaldavad enamus pesu- ja puhastusvahendeid, kreeme ja seepe. Neid kasutades võib tekkida kontaktallergia ja nahaärritus. Eriti vastuvõtlikud on sellele tundliku nahaga inimesed ja lapsed. Neutral on selle vastu. Seepärast ongi kõik Neutral tooted vabad lõhna- ,värv- ja mittevajalikest lisaainetest. Tooted on välja töötatud koostöös Taani Astma ja Allergialiiduga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt.

Loe lisaks www.neutral.lt

N

ORDIC ECOLABE

L

Lasteleht 11

KÄSIKIVI KOSMOSESTOlav Ehala ja Leelo Tungla muusikaline lastelavastus kooliealistele

Etendused: 13., 14., 20. ja 21. detsembrilRahvusooper Estonia kammersaalis

VIIMASEID KORDI!

Tellimine E-P 10-18 tel 683 1210. Piletid müügil Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis. www.opera.ee

on väiksema mängust ära ajanud, tuleb pisike sinu käest röstsaia küsima. Lõikad need talle kolmnur-kadeks, aga tema kuulutab, et ei sobi, sest ta tahtis ristkülikuid. kui sa nüüd vaikselt tema juurde istud, käed ta ümber paned ja kuulad, võib nutt väga kaua kesta. Röstsai oli viimane piisk pärast seda, kui ta pidi terve pärastlõuna kuulma: „Ma ei taha sind siia, mine ära!”

Laps ei manipuleeri, see on tema jaoks ainus viis abi paluda. ka täiskasvanud ei erine selles mõttes, sest me ei hakka nutma, kui tunneme end üksikuna. Pisa-rad vallandab ikka see, kui lööme varba ära või keeb toit üle. need va-hejuhtumid annavad loa tunnetele. Pika nutu lõpus võib laps rääkida välja ka oma kurbuse sügavama põhjuse: „kui sa väljas olid, nägin ma saadet, kus ema jäi haigeks ja suri.”

Mõnikord aga ei tea laps isegi põhjust või ei oska seda väljenda-da. „Õnneks piisab sellest, et me kuulame. Meie kõrval saavad nad oma valust terveneda isegi siis, kui me ei tea, milles see seisnes,” ütleb Aisenman.

juHend laPSe kuulajale

•• Eemalda jonnisituatsioonis kõik asjad, mis võivad teha hai-get või olla ohtlikud – lükka ee-male mahakukkunud ratas, hoia eemale mängukaaslased, õed-vennad, kes võivad liiga teha.•• Hoia enda pahameel ja nõu-anded endale! Kui laps kukkus, on sul ilmselt kiusatus pidada loeng teemal, et põrand oli libe ja ta poleks pidanud jooksma. Ära anna sellele impulsile järe-le, sest ta ei suuda arukat juttu sel hetkel kuulata.•• Hell puudutus ja silmside on kaks kõige võimsamat asja, kui-das oma last toetada. Kontakt sinuga aitab tal meelde tule-tada, et sa teda armastad. See võib teda veel rohkem nutma ajada, sest ta tunneb, kui väga sa temast hoolid. Ära tõsta last üle oma õla nutma, sest siis kaob kontakt.•• Kutsu ta ettevaatlikult rää-kima juhtunust, ära suru end peale! Laps nutab alati mingil põhjusel. Mida sügavamad on

tunded, seda raskem on lapsel neist rääkida.•• Ära anna hinnangut sellele, kuidas su laps end tunneb! Seda on raske teha, sest oleme harju-nud nägema maailma oma vaa-tevinklist. Kui mina ei kurvasta, ei peaks ka teised kurvastama. Ent meie laste tunded on nagu nende oma isiklik ilmaruum, mida mõjutavad asjad jäävad meile tihtipeale märkamatuks. Lapse alavääristamine teeb vaid halba, ent tema kuulamise-ga ei riku sa teda kindlasti ära. Sel moel aitad sa tal raskustest üle saada. Laps võib paisata sinu pihta süüdistusi: ma vih-kan sind; ma ei taha, et sa olek-sid minu isa; ma löön oma venna maha jne. Need on asjad, mida lapsed räägivad oma meelepa-ha läbi töötades. Ära võta seda liiga isiklikult, tema hinnangud sel hetkel ei jää eluks ajaks pü-sima. Head tunded pääsevad tagasi võimule, kui ta on kurbu-sest ja vihast üle saanud.

•• Anna lapsele nutmiseks ohtralt aega! Nutt võib alata juhtunud intsidendi tõttu, ent pöörata järgmisel hetkel juba kurvastuseks mingi sügavama teema pärast. Kui lapse kõrvale jääda ja teda kuulata, võib kurt-mine ja nutt kesta pool tundi kuni tund aega. Arvesta, et ta on seda võimalust juba jupp aega oodanud. Mida soojem ja hoolivam oled, seda kauem nutt kestab, sest sinu tugi ja hool aitavad tal raskest koormast vabaneda.•• Lapsed, kelle sügavaid tun-deid kuulatakse ja pannakse tä-hele, usuvad rohkem endasse, oma jõudu ja intellekti ning oma vanemate armastusse. Neil on parem õppimisvõime, sest nad ei pea kogu aeg oma emotsioo-ne alla suruma. Teismelistena ei lagune nad iga raskuse pärast koost, sest on lapsena õppinud oma tunnetega toime tulema.

Allikas: MTÜ Hand in hand

Lasteleht12

teine eluaasta on raskeim aeg lapsega reisimiseksReiSimine

Lapsega reisimine nõuab planeerimist ja ettevalmistust, ent hea tahtmise korral on kõik võimalik.

VILVE ToRn

K olme lapse ema Maris Pruuli on pool ilma oma lastega läbi rännanud ja leiab, et

ainuke lapsega mittereisimise põhjus on tema haigus. ka ei lä-heks ta väikelapsega keerulisele mägimatkale või kohtadesse, kus arstiabi on mitme päevatee kaugusel. Ent väide, et kolmanda eluaastani ei tohi lapsega reisi-da, on tema meelest sama jabur, kui elada kindlas teadmises, et näiteks armastuse aktiivne faas kestab aasta.

Pere vanim tütar Maarja len-das esimest korda kaheksaselt emaga kanadasse, Helena kuue-aastaselt Portugali ja väikevend Jaan Joonatan juba kuuenädala-selt Baskimaale. „Enne seda reisi kaalusime küll väga pikalt, sest meil polnud nii tillukese inimese-ga lennukogemust. konsulteeri-sime arstide ja tuttavatega ning otsustasime ikka minna,” meenu-tab Pruuli. Väikemees elas lennu kenasti üle ning on sellest ajast peale lennanud veel Sri Lankale, gruusiasse, Moldovasse, ukrai-nasse ja Ameerikasse. „Tüdrukute kaugeim paik on Tonga saarestik Polüneesias, kuhu jahtlaeva Len-nuk ümberilmareisi ajal isaga kohtuma sõitsime,” räägib Pruuli.

„Ma olen veendunud, et lapsel on koos ema-isaga ka raskemal reisil kindlasti parem ja turvali-sem kui ilma vanemateta kodus,” arvab ta. kahe lapse ema karin keerdo-Massa on käinud lastega Itaalias, Inglismaal, Portugalis,

Brüsselis, Helsingis, Stockholmis ning kombinatsioone on olnud lennu-, laeva-, auto- ja rongirei-sidest. ka tema leiab, et kui ema ja isa on kaasas, pole pisikestel rohkem õnneks vajagi. „Reisile võib minna ka väga väikese imi-kuga. Arvestada tuleb rohkem sihtkohas valitsevate võimalike probleemidega – liigne palavus või niiskus, palju sääski jne. Sa-muti ei maksa üleväsinud lastega korraldada kultuuriprogrammi,” annab ta nõu.

Pakkiminekeerdo-Massa meelest on ras-keim vanus reisimiseks 12–24 kuud. „Laps on just kõndima õp-pinud ja pole nõus paigal istuma – teda ei hoia väga pikalt kinni ka raamatute ja leludega,” põhjen-dab ta. Enne lennukisse minekut ei sunni ta lapsi korralikult paigal istuma, sest kui nad saavad enne joosta, suudavad pärast lennukis paremini oma kohal olla.

Vanematele soovitab ta varu-da enesekindlust ja lubada väi-kelapsel lennukis edasi-tagasi rühkida. „Ei pea alati nii hirmsasti kaasreisijate pärast muretsema

– nad kõik elavad üle selle, et väi-ke käsi ootamatult püksisäärest kinni haarab,” leiab ta. „Laske võimalusel lapsel ümbrust avas-tada, sest siis on ta nõus mõnda aega jälle paigal püsima, kui olu-kord seda sunnib.”

Maris Pruuli meelest on las-tega reisimine suur lust, sest nii avatud ja kompleksivabu reisisel-le täiskasvanute hulgas kuigi pal-ju polegi. „Rahulik ja last toetav vanem on kindlaim tagatis, et ka laps asja rõõmsalt ja rahumeel-selt võtaks. Selleks aga, et ise rahulik olla, tuleb parasjagu eel-tööd teha. Iga korraga küll natuke vähem,” julgustab Pruuli.

Poja asjade pakkimiseks ka-sutab ta siiani nimekirja, mille aluseks on nende esimese ühise reisi ettevalmistus. Iga kord lisab ta sinna midagi ja tõmbab mõne asja maha. nii on süda rahul, et põhiasjad on kindlasti kaasas. Veidi enne kavandatud reisi kor-jab ema kokku hulga väiksemaid

Marko Matvere õpetab madrus Jaan Joonatanile katamaraanil Nordea, kuidas koralle silma ja ninna toppida.

Lapsega reisi plaanides tehke reisikatkemis-kindlustus, siis ei kanna te materiaalset kahju, kui ootamatu haiguse pärast minna ei saa.

mänguasju, mis pojale iseäranis meeldivad, ja paneb need reisini silma alt ära. Lennukis on taas-leitud lemmikud erakordselt head ajatäitjad.

Pruuli soovitab lapsega reisi plaanides teha reisikatkemis-kindlustuse, siis ei kanna te ma-teriaalset kahju, kui ootamatu haiguse pärast minna ei saa.

kui võimalik, võiks lennukis varem kohad kinni panna. Ehkki pikematel lendudel püütakse lap-sed koondada vaheseinte juurde (millele on võimalik turvahälli kin-nitada), pole see alati reegel.

Foto: erakogu

Rahulik ja last toetav vanem on kindlaim tagatis, et ka laps asja rõõmsalt ja rahumeelselt võtaks. Selleks aga, et ise rahulik olla, tuleb parasjagu eeltööd teha.

Lasteleht 13

Marko Matvere õpetab madrus Jaan Joonatanile katamaraanil Nordea, kuidas koralle silma ja ninna toppida.

laPSePilet tagaB laPSele BuSSiS eRaldi iStekOHa

•• Seadusandja on kehtestanud riigisisesel liinil eelkooliealiste-le lastele tasuta sõidu õiguse. Bussijaamade kassadest ja bus-sijuhtidelt saab osta eelkooli-ealisele lapsele isikut tõendava dokumendi alusel reisimiseks nullpileti.•• Tallinna-Riia-Tallinna mars-ruudil sõitvates Business Line’i bussides on lastele vanuses 0–12 soodustus –50% ja nad saavad bussis oma koha. Allikas: Mulgi Reisid AS, Taisto Liinid AS, Sebe AS, Hansabuss AS

nõu annaB eStOnian aiRi PaRdateenindajate kOOlituSjuHt ja StjuaRdeSS meelike-enel andRejeva

oluline on hästi läbi mõelda käsiapteegi sisu, selles on mõ-lemad emad veendunud. „Meile tegi tuttav arst nimekirja, mis igal juhul kaasas võiks olla, ja see on seni hästi töötanud. Eelkõige just hingerahu seisukohalt,” lisab Pruuli.

Foto: erakogu

LAPSEOOTEL NAISTE INFOPÄEV

29.septembril toimub Kesklinna Lastepolikliiniku saalis (Ravi 27) järjekordne infopäev Tallinna ja Harjumaa lapseootel naistele. Üritus on mõeldud nii esma- kui korduvrasedatele ning oluline ei ole raseduse suurus - vajalikku informatsiooni saab igaüks. Tulevastel emadel on palju küsimusi nii raseduse, sün-nituse kui ka ilmavalgust nägeva lapse kohta. Palju küsimusi tekitab ka seadusandlus, sh dekreeti minek, emapalk, erinevate avalduste täitmine, tähtajad jne. Infopäevale on kutsutud oma ala eksperdid just nendel teemadel vestlema ja küsimustele vastama.

PÄEVAkAVA11.00-11.30 Kogunemine. Kõhumõõtmisvõistlus. Tut-vumine infopäeval osalevate firmadega. 11.30-12.45 Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemanda Irena Bartelsi loeng „Loomulik sünnitus”.12.45-13.15 Paus. Tutvumine infopäeval osalevate firmadega. Küsimused ämmaemandale ja perearstile.13.15-14.00 Perearstikeskuse Sinu Arst perearsti dr. Kristi Parts-Teppo loeng „Väikelaste vaktsineerimisest”.14.00-14.15 Paus. Tutvumine infopäeval osalevate firmadega. Küsimused perearstile ja lastearstile.14.15-15.30 Lääne-Tallinna Keskhaigla lastearsti dr. Siiri Lepiku loeng „Beebi sünnitusmajas”.

Kõikide pauside ajal vastab Ida-Tallinna Keskhaigla sotsiaaltöötaja Marika Lass individuaalsetele küsimus-tele rasedate õiguste ja seadusandluse kohta.

Pausi ajal pakutakse tervislikke puu- ja juurvilju. Soovi korral võib endale kaasa võtta kerge eine. Polikliinikus on olemas ka kohvik.

Üritusel osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine - tel: 60 66 500 või

e-posti vahendusel hipp@ltt.ee.

•• Toitke beebisid õhkutõusu ajal rinnaga (umbes 20 min), samuti lennuki laskumisel kuni maandu-miseni, sest neelamisliigutused avardavad kuul-mekäike ja leevendavad rõhkude vahest tekkida võivat kõrvavalu. •• Vastsündinu kuni kaheaastane (kellel pole veel teine sünnipäev kätte jõudnud) väikelaps reisib üldjuhul piletita ja teda saatva täiskasvanu süles. Kui väikelaps soovitakse lennukisse võtta koos kandetooliga, peaks ostma selleks eraldi koha/pileti. Tasuta kandetooliga beebi paigutamine lennuki istmele on võimalik vaid vabade kohtade olemasolul ning kandetool peab paiknema akna all oleval istmel. •• Estonian Air pakub väikelastele ostmiseks oma Sky-baarist jogurteid. Laste purgitoitu pardal ei müüda.

HiPP esindaja Eestis: AS LTT, Peterburi tee 63 11415 Tallinn

tel 606 6503, www.hipp.ee

HiPP BIO Combiotic®

Uue põlvkonna jätkupiimasegud

Unikaalse koostisega

Kõige tähtsamale elus.

Rinnapiim * HiPP BIOCombiotic® kaubamärk A kaubamärk B

* Rinnapiim on imiku toitmiseks kõige parem ja loomulikum.

Eestis müügil olevad erinevad

jätkupiimasegud

Kõiktähtsad

toitained

Teised olulised

rinnapiima koostisosad

Kõiktähtsad

toitained

Oomega 3 ja 6 LCP

Probiotik

Kõiktähtsad

toitained

Oomega 3 ja 6 LCP

Oomega 3 ja 6 LCP

BIO

Kõiktähtsad

toitained

+

Probiotik Prebiotik Prebiotik

Oomega 3 ja 6 LCP

Lasteleht14

kuidas sinised silmad said roosad prillidlaPSega SilmaaRStile

Käik silmaarsti juurde võib tuua oodatud kinnituse, et kõik on hästi, aga ka soo-tuks teised ja tõsised mu-red. Tohtrite manitsust mit-te jätta silmakontrolli alles koolimineku aastasse tasub tõsiselt võtta.

Foto: iStockphoto

AgnE nARuSk

„Emme, Liisul on prillid! Õpe-taja ütles, et muidu Liisu sil-mad valutavad. Tal kaua va-lutasid ja nüüd on prillid ja enam ei valuta. Õpetaja ütles, et naerda ei tohi, sest prillid ai-tavad Liisut. Hello Kitty omad!” räägib teel lasteaiast koju viie-aastane Luisa.

kas laps kaebab valu või mitte, silmaarsti vastuvõtul võiks ära käia ikka. Mida varem, seda parem, siis on rohkem aega nägemist „putita-da” ning tõenäosus, et koolimine-kuks on olukord kontrolli all, märga-tavalt suurem.

„Laps on kolmeaastaselt juba piisavalt suur ja arenenud, et ta-belist pilte vaadata, kord üks, kord teine silm katte all,” selgitab laste silmaarst Merike Jaksi. „Selles va-nuses on ta rohkem koostöövalmis muudekski uuringuteks, näiteks silmapõhja ja kõõrdsilmsuse vaat-luseks.”

Et nüüd tõepoolest viimane aeg on lapse silmi uurida, peaks vanem endale teadvustama siis, kui laps neid pidevalt sügab või muul moel puudutab, alatasa kissitab, kum-mardub liiga joonistuspaberi vms kohale, või jooksevad tema ilusad siirad silmad sageli vett ja pune-tavad. nõu võiks arstiga pidada ka siis, kui tundub, et laps on väga val-gusekartlik.

Kodus sukeldub Luisa ema väi-kesele Liisule mõeldes internetti. Siis, kui ta ise laps oli, kontrollis nägemist lastearst, lasteaia- või kooliõde – vanaema jutu põh-

jal vähemalt kaks korda aastas. Luisa silmi pole kunagi kontrol-litud. Mine tea, äkki…? Selgub, et Tallinna kahe suure lastepo-likliiniku peale on kolm silma-arsti ning sügisel pole lootustki nendeni jõuda, sest koolimine-jate viimasel hetkel „ärganud” lapsevanemad ummistavad tele-fone, registratuure, pikki koridore kabinettide ees. Palju parem pole lugu erapraksistes: palutakse he-listada järgmise kuu alguses, ehk siis õnnestub ülejärgmisesse aega saada. Ja nüüd alles algab paa-nika ning ebaõiglus rõhub hinge: arsti juurde ei pääse kuidagi, aga kui mu lapse silmad ongi tõe-poolest haiged? Veab: järgmisel nädalal õnnestub sõrmi arvuti-klaviatuuril väledalt liigutades näpata endale kellegi poolt ära öeldud aeg.

Lapse nägemist on ealistel põhjustel raskem kontrollida, kuid mitte võimatu. kas ja kuidas annab väike inimene teada, et ta osutatud kujundit tõepoolest ka näeb („aga ta ei tunne ju tähti ja vasak-parem mõistet?”), selles lepivad patsient ja arst omavahel enne kokku – et kas tabelis võiks olla maja või ruut jne.

„Ei tohi lapsega pahandada, kui ta esimesel korral ei taha tabeli järgi pilte öelda või ei lase arstil end uurida – see kõik võib algul tunduda tundmatu ja hirmutav,” paneb doktor Jaksi vanematele sü-damele. „Enne arsti juurde minekut võiks lapsele seletada, mis temaga seal ette võetakse. Päris paljude lastega tuleb käia silmaarsti juures korduvalt, et pikapeale harjutaks toimingute ja keskkonnaga.” Mida-gi pole teha: last ja tema vanemaid ei saa rahule jätta enne, kui arst on veendunud, et nii vasak kui ka pa-rem silm näevad kolmeaastaselt 80 protsenti ja viieaastaselt juba täiskasvanu normi, rõhutab Merike Jaksi.

Masinas oli värviline pilt, tea-tab Luisa, kabinetis kõrgel toolil jalgu kõigutades ja oodates, mis edasi saab. „Masin värvilise pil-diga” tegi kindlaks silma optilise tugevusei. Patsient ja arst jõua-vad kokkuleppele, et majakujutis nägemistabelis on „kandiline” ja õuna või südant meenutav pilt „õunasüda”. Emme näost kaob naeratus siis, kui jõutakse kol-manda reani – laps vaikib. Veel üks moodne aparaat silmapõhja-uuringuks, tilgad, 40-minutiline ooteaeg, taas silmatabel, aparaat. Diagnoos: +0,5 mõlemal silmal. Hägune pisaravedelik lisab soo-vituse kontrollida perearsti juu-res diabeeti ja liigesehaigust.

Doktor Jaksi rõhutab, et just ootamatustega toimetulekuks soovitavad silmaarstid lapsed vas-tuvõtule tuua juba kolme-aastaselt – lihtne süütu „lähme käime ära” kontroll võib päevavalgele tuua midagi sootuks tõsisemat. „näge-mine areneb 6.–8. eluaastani. Min-gil määral toimub areng ka hiljem, aga vähesel määral. Seetõttu pea-me võimalikult varakult avastama need lapsed, kelle optiline süsteem ei talitle normaalselt,” selgitab ta. normaalne on talitlus siis, kui inimese silmad liiguvad ühtlaselt, kõõritamata ja ta näeb teravalt ning ruumiliselt.

„käelist tegevust, lugemist või

Väikelapseeas õnnestub suu-rem osa silmavaegustest „kor-da teha”. Mida hiljem probleem ilmsiks tuleb, seda raskem.

PRillidega laSteaeda

•• Informeeri õpetajaid, kas laps peab prille ees hoidma koguaeg või ainult toas, ainult käelise tegevuse ajal vm.•• Liikumist eeldavate tundide ajaks on hea prillid ära võtta. Lep-pige kolmekesi – vanem, õpetaja, laps – kokku, kuhu laps need siis (ja ka magama minnes) paneb. Kindlaim koht ilmselt on õpetaja-laud. •• Kui prillid võivad õue minnes tuppa jääda, paluge õpetajat, et ta aitaks lapsel seda meeles pidada. Sedagi, et need hiljem uuesti ette saaks. •• Õpetajate eeltöö rühmas on täh-tis. Lapse endagi jaoks on oluline, et prille kandes pole ta teistest halvem, et prillid on ilusad ja talle suureks abiks. Vanemad, rääkige lapsega! •• Kui prillid peavad ees olema ka õues, õpetage, mida teha siis, kui klaasid on udused või vihmapiisa-sed. Ka on lapsel palju kergem, kui prillid õues joostes niisama liht-salt eest ei kukuks.

teleri vaatamist ei saa ära keela-ta. Ainus, mis me teha saame, on jälgida, et ruumid oleksid piisavalt valgustatud, teleri kaugus õige, kohtvalgustus korralik (60W), laua-plaat ei peegeldaks,” loetleb Jaksi põhitõdesid. ning kui silmaarsti on külastatud ja vajadusel ravi määra-tud, tuleb jätkata kontrollis käimist vastavalt vajadusele.

Luisal on elu esimesed prillid – roosad mõistagi, sädelevate sangadega. Toas peab ta neid ees hoidma, õues mitte – elava-loomulisele tegelasele, õigemini tema vanematele on see kergen-dav teadmine. Tirts ootab väga päeva, mil saab need lasteaias ette panna, et sõbrad ka näeksid. Tema vanemad on natuke mures. Rühmaõpetaja lubab, et jälgib as-jade edasist käiku. „Norimised sel teemal tulevad tavaliselt koolieas, lasteaias on lapsed pigem uudis-himulikud. Ka on tänapäeval prillikandjaid palju, lapsed on harjunud, et kellelgi need ikka on ees,” ütleb rühmaõpetaja Kersti.

Lasteleht 15

Oma tuba, oma luba? – või hari kätte ja marss koristamakORiStamine

„Kui meile külalised tu-levad, keedab ema kohvi ja paneb meie toa ukse kinni, sest sinna on pa-rem mitte vaadatagi.” (Eva Janikovszky „Minuga juh-tub alati midagi”)

kRISTIInA VIIRon

K üllap on paljud lapsevane-mad kuulnud palvele koris-tada oma tuba ära lapselt

vastuseks: „küll ma koristan, kui tahan. Pealegi on see minu tuba, ise tean, kas koristan või ei.”

Möödub päev ja teinegi ning asjad vedelevad endiselt põran-dal, et hüppa või karkudega üle. on siis ikka nii, et oma tuba, oma luba ning vanemad vaatavad rahumeeli pealt, kuidas tolm kuhjub ning as-jad pilla-palla loobitakse? Või haa-ravad ise tolmuimeja ja -lapi järele?

Hea motivaator - külalisedAnželika Dragunova kinnitab, et tema oma kahe poja, kellest üks 15- ja teine 19-aastane, eest küll ise nende tube koristama ei hak-ka. küll aga teeb märkuse, kui korralagedus pead tõstma kipub. „Väikesest peale olen poistele rääkinud, et oma tube tuleb ise koristada,” kõneleb Anželika, li-sades, et eriti ta poistele kraami-mise asjus peale käima ei peagi. „Vahel on nii ka olnud, et kui poisid tahavad taskuraha, aga toad on sassis, ütlen, et enne ei saa, kui toad on korda tehtud.” See mõjub tavaliselt hästi, aga veelgi paremi-ni innustab poisse oma tuba korda sättima teadmine, et keegi tütar-laps on külla tulemas.

külalised on toa koristami-se asjus üldse hea motivaator, tunnistab 14-aastane Rainis Alumets., Juba aastaid koristab lastetuba, mida ta jagab 9-aas-tase vennaga, täiesti ise, nii et emal pole vaja teda mingilgi moel selleks sundida või teda kuidagi

aidata. nii on see olnud juba mitu aastat ning sai Rainise mäleta-mist mööda alguse umbes kolme aasta tagusest päevast, mil pere oli õhtuks külalised kutsunud. külaliste ootel koristas Rainis too-kord ära kogu kolmetoalise korteri ning sellest ajast peale ongi laste-toa korda sättimine puhtalt tema rida. Tõsi, päris otsast otsani ta tuba üksi ei korista, noorem vend peab oma voodi ja kapi ikka ise korda seadma. Ja kui ta viilima ki-pub, tuletab Rainis talle seda kohe meelde.

Poiss kinnitab, et ema ei pea teda küll kraamima sundima. „Va-hel kui õhtul tuppa tulen, panen oma riided põrandale, aga hommi-kul koristan kohe ära, sest mind häirib, kui põrand on igasugu sodi täis,” täheldab ta.

Ema Margit on asjade nii su-guse kuluga mõistagi rahul. „kui Rainisele koristamise tuur peale tuleb, siis võib ta isegi vannitoa puhtaks teha,” rõõmustab ta.

Ema kontrolligu kord kuusMari Pervik, 16-aastase tütre ja 11-aastase poja ema nendib, et

miskipärast istub ta poisil toa ko-ristamise asjus palju rohkem kukil kui tütrel. „Poisilt nõuan näiteks, et igal hommikul olgu tal voodi ära tehtud, tüdrukult aga mitte. Ja ta ei tee ka – vahel on tema toas päris „hullumaja puhvet”,” räägib Mari. kui aga külalisi on oodata, koristab tütar toad kõik hoolega ära. Vahetevahel niisama ka. „Tüd-rukut ma usaldan miskipärast rohkem. kui tuba on ikka sassis, siis ta ühel hetkel saab aru, et tuleb tuba korda teha. Aga poiss

seda ei mõista nii hästi – vähe-malt on mul selline tunne,” ütleb Mari. Aeg-ajalt seab ema poja toa ka ise korda.

Mari tütar Viktoria arvab, et na-tuke võiks ema tema toa korras-hoidmisel silma peal hoida. „Aga et ta iga päev käiks ja vaataks, seda küll ei taha. kord kuus oleks mõistlik,” täheldab ta, lisades, et ta ei oota ka, et ema teda koris-tada käsiks. „Asun koristama, kui tuju ja aega on. Enda tuba, enda vastutus,” arvab Viktoria.

Foto: iStockphoto

teatud PiiRid PeakSid keHtima

**Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Kristina Nugin märgib, et mõningase vabaduse andmine lapsele tema toa korrashoiul on mõistetav, samas on vanemate märkused, kui tuba on sassis, täiesti as-jakohased. „Kui vanematele tulevad külalised ja ema tahab neile midagi lastetoas näidata, siis tekib ju nõme olukord, kui toas vedelevad näritud õunasü-damed,” osutab Nugin, et teatud piirid peaksid lapse jaoks ikka kehtima. Näiteks, et toas ei vedele toidujäänuseid. Või kui kirjutuslaud on nii sassis, et tekib kahtlus, kas selle taga ka õppida saab, on igati õigustatud, et ema palub lapsel laua korda teha. **Samuti arvab ta, et lapsevanem võiks vahel ise ka lapse tuba koristada. „Kui ema parasjagu kodu koristab ja momendil on lapse tuba sassis, siis võiks ta ju ühtlasi ka lapse toa korda teha ja sellega talle üllatuse valmis-tada,” toob Nugin näite. „Lapsed ju ka vahel valmistavad vanematele ülla-tusi või teevad ema-isa palvel kodus mõne töö ära,” põhjendab ta.

Kuidas peab käituma lapsevanem, kui jõnglane teatab: „küll ma koristan, kui tahan. Pealegi on see minu tuba, ise tean, kas koristan või ei.”

Lasteleht16

SIgnE kALBERg

K ahtlemata on kasvueas põn-gerja meelistegevus turnida mänguväljaku redelitel,

lasta liugu, pugeda läbi sealt, kust pugeda annab ja vaadata maail-ma pea alaspidi. ometi kätkevad mänguväljakud endas lapsele üsna suurt ohtu, mida ei oska ka täis-kasvanu vahel tähele panna. kui linnades on lastele mõeldud õue-mänguväljakud üsna hästi korras, nende korrasolekut käivad kontrol-limas vastavaid teadmisi omavad asjatundjad, siis maapiirkondades turnivad lapsed tihti logisevatel ja roostes redelitel, mille valmimis-

laste mänguväljak kätkeb lusti kõrval ka ohtemÄnguvÄljak

Mänguväljakuid kasutava-te laste ohutus sõltub nii mänguvahendite õigest ka-sutusest kui ka tehnilisest korrasolekust.

aasta jääb eelmisesse sajandisse. Baltikumi suurim mänguvälja-

kute tootja Tiptiptap oÜ paigaldus- ja hooldusjuht Taavi Luiga ütles, et võrreldes nõukogude aegse ajaga kasutatakse tänasel päeval vähem tavalist rauda ja betooni ning kind-lasti ei kasutata viimistlemata või hööveldamata puitu, nagu näiteks pindudega saematerjali. „nimekirja materjalidest, mida kasutada ei to-hiks, ei ole. Lähtuda tuleb sellest, et avalikus kasutuses olev mänguväl-jak koos vahenditega tervikuna las-tele ohutu oleks ja vastaks Euroopa ohutusstandardile,” selgitas ta.

Väljaku ohutuse seisukohalt on olulisemad mänguväljaku katte ja seadmete tüüp ning kõrgus. Laste peamised vigastused on saadud kukkumise tagajärjel, mis omakor-da seotud lapse käitumisega (eriti kiikedel).

Turvavõrk ka batuudi allaViimaste suvede suurhitt on olnud batuut. Lihaseid treeniv ja kalo-

reid kulutav hüppematt kuulub peaaegu kohustuslikult koduaeda. Hüppamisrõõmu kahandavad aga vigastused, mis on kiired tulema ohutusnõudeid eirates. Õnneks on inimesed mõistnud turvavõrgu olulisust, ka seda, et hüpata tuleb batuudil ikkagi ükshaaval. Batuudi turvavõrk peaks lisaks hüppetasa-pinnale kaitsma ka batuudialust. Soomes läks kaheaastane rüblik batuudi alla mängima ning teisme-line vend, kes väiksemat ei märga-nud, hüppas talle otse pähe. Põnn jäi kaelast allapoole halvatuks. Üks võimalus õnnetusi ennetada on kaevata batuut maa sisse – siis ei ole kukkumisel kõrgus nii suur ning batuudi alla ei pääse keegi. Ja alati peab turvavõrgu lukk kinni olema.

„Tihti paigaldatakse avalikele mänguväljakutele vahendid, mis ei vasta ohutusstandardile, vahen-ditel puudub ohutusstandardile vastavust tõendav atesteeritud sertifitseerimisorgani sertifikaat

või vastavad need era- ehk ko-dutarbijale mõeldud standardile. küllaltki palju esineb ka isetehtud, käepärastest materjalidest val-mistatud mänguvahendeid, mis on oma ehituselt väga ohtlikud, näi-teks „külakiiged”, kõrged ronimisat-raktsioonid või puude otsa ehitatud mängumajad,” ütles Luiga.

Juuresoleval pildil olev män-guväljak ei vasta Luiga hinnan-gul kindlasti avalikuks kasu-tamiseks mõeldud standardile En1176:2008. „Esialgselt hinna-tes on sellel atraktsioonil mini-maalselt 20-30 mittevastavust mainitud standardiga ja seda peaks käsitlema kui „väga oht-likku” toodet. Mõned puudused: näiteks rippkiik on liumäe platvor-mile liiga lähedal, puudub vajalik vaba ala liumäe platvormi ja ripp-kiige liikumissuuna vahel. Liuren-nil puudub pidurdussektsioon, mis peaks lapse hoogu liu lõppfaa-sis pidurdama, samuti on liurenni puidust küljed liiga madalad, kro-

Lasteleht 17

Smart Kid mööbelon mõeldud lastele vanuses

0-10 aastat ja peidab endas

panipaiku, mähkimisalust,

maneeži, kirjutuslauda.

Pakume ka sobivat madratsit.

Kirjuta meile või helista, küsi

lisainfot ja hinda.

5362 4507info@adensen.comwww.adensen.com

belised ja lapse käsi haavavad. kiigeistmete kinnitamiseks on kasutatud nööre, mitte tugevaid metallist kette ja istmel puudub ka lööki summutav serv. kiige laagrid tunduvad olevat tehniliselt katsetamata ja sertifitseerimata rauakaupade poest ostetud,” loet-les ta puudusi.

If kindlustuse turunduse ja kommunikatsiooni osakonnaju-hataja Tambet Asi sõnul on män-guväljakutel juhtunud õnnetused enamasti väänamisest ja kukkumi-sest tekkinud traumad. Vigastada

on saanud enamalt jaolt kuni 4aas-tased lapsed, kes kipuvad mängu-hoos oma võimeid ülehindama ja ronivad vanusele mittevastavale atraktsioonile. „omajagu süüd on ka hooletul lapsevanemal, kes lu-bab väikelapsel lubatakse testida vanusele mittevastavat atraktsioo-ni,” ütles Asi.

Sama meelt on ka Tallinna kesk-konnaameti heakorra ja investee-ringute osakonna peaspetsialist Monika Jasson, kelle sõnul ei hin-da täiskasvanu mänguelemendi vastavust lapse kasvu-vanusele,

vanemad ise aitavad lapsel män-guelemendile saada ja nii juhtubki õnnetus.

Tema kinnitusel on Tallinna ava-likud mänguväljakud juba enamus päris heas seisukorras. Tallinna keskkonnaamet tellib avalikele mänguväljakutele korrapäraselt tehnilist hooldust, et tagada män-guvahendite ohutus. Jassoni sõnul on mänguväljakutel probleemiks jätkuvalt vandalism, atraktsioonide ja teabeviitade lõhkumine. „Seega aitaks meie arvates olukorra paran-damisele kaasa naabrivalve.

See külaseltsi poolt tellitud laste mänguväljak on küll silmale ilus vaadata, kuid ohutusega on siin kehvad lood.

Suviti juHtuB mÄnguvÄljakutel umBeS kümme vigaStuSt PÄevaS

** Tallinna Lastehaigla traumatoloogi Andres Lukanenoki sõnul pöördub suveperioodil nende poole iga päev 5 kuni 15 mänguväljakul vigastada saanud last. **Siia alla kuuluvad nii avalikel (s.o. omavalitsuse halduses olevatel), lasteaedade, lõbustusparkide jne. mängu-väljakutel saadud traumad.**Vigastused algavad lihtsast sõrmepõrutusest kuni suure luu nihke, murru või isegi liittraumaga. Enamus vigas-tusi on siiski kergemad traumad, mida ravitakse ambulatoorselt** Lukanenoki sõnul puudub tal traumade kohta täpne statistika, kuid igapäevase praktika põhjal tundub, et män-guväljakutraumade hulk on viimastel aastatel kasvanud. Põhjuseks võib-olla mänguväljakute arvu kasv ja inimes-te paranenud liikumisvõimalused. **Batuuditraumasid on palju ja iga aastaga on nende hulk tõusnud. **N.ö. „isiklikuks rekordiks” on sellel suvel olnud 12 batuudil saadud vigastustega pöördumist ühe päeva jooksul.

Foto: Signe kalberg

Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutisKohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks ka mitte taksojuhte, kes 1. juulist peavad laste turvavarustust soetama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõueteko-haselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuete-kohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaaluvaid lapsi. Kuni 15 kg kaaluvate laste puhul tuleb ka-sutada spetsiaalset lisarihma, mis on hoidiku komplektiga kaasas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõiduta-vad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi.

„FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, tak-sodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” arvab Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap.

Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katse-tused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifi-kaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima.

Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

turvahoidik Fest•• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklus-seaduse turvanõuetele•• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse•• soodne – oluliselt odavam kui turvatool

Internetiajastul on tõeliselt mugav teha sisseoste omaenda kodust! E-pood relaxmom.ee pakub pesu-ja kehahooldus-tooteid beebiootel naisele ja värskele emmele. Meil on suu-rim valik imetusrinnahoidjaid ja korrigeerivaid pesusid. Tellimustööna valmistame beebiootel emmede nuudel-patju. Võimalus on kõiki tooteid näha, proovida aadressil Laki 15 Tallinnas.

Helista meile ette, siis teame teid oodata!

Külasta meid lapseootel naiste infopäeval 29. septembril Tallinn kesklinna lastepolikliinikus.

Kohtumisteni!Sinu relaxmom.ee

Laki 15 Tallinn 12915SKYPE: RelaxmomTel: 555 23 260

EESTI

KEELES!

Saja aakri metsa asukate uus, suur seiklus!

Kinodes 21. oktoobrist

disney.com/pooh

Mon Amie * Kristiine Kaubanduskeskuse kauplus * Endla 45, Tallinn * Tel +372 655 1060 * www.monamie.ee

Suur valik riideid lastele sügiseks ja talveks!