Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Kunst – I kooliaste
I kooliastme õpitulemused kunstis
I kooliastme lõpuks õpilane:
1) tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma
mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
2) tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste
töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;
3) leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema
esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
4) kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning
tehnikaid;
5) tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel
ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;
6) seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise
põhimõtteid;
7) kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuuri ja
õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Moodul Kooliastme vastava
ainevaldkonna õpitulemus
riiklikust õppekavast
1. klass 2. klass 3. klass
A. VORMIKÜSIMUSED
Inimeste, esemete ja
looduse objektide
iseloomulikud tunnused
ning peamise esiletoomine
kujutamisel.
Leiab kujutatava kõige
iseloomulikumad jooned,
valib sobiva kujutusviisi
olulisema
esiletoomiseks, paneb tähele
värvide koosmõju ja pildi
kompositsiooni;
Inimeste, olendite, esemete, nähtuste
ja sündmuste kujutamine kujutluse ja
fantaasia järgi, oma elamuse
edastamine.
- Inimese täisfiguur eestvaates, portree eestvaates.
- Loomad, linnud, okas- ja lehtpuud
eri aastaaegadel. - Tehisvormid: ehitised, sõidukid
(tasapinnalisena).
Esemete ja olendite iseloomulike tunnuste
vaatlemine ja omal viisil kujutamine
(loomingulistes töödes).
- Tegevuses inimene külgvaates (kõndimas, jooksmas jne). Portree.
- Loomad, linnud, putukad, taimed,
maapind. Ilmastikunähtused (vikerkaar, aastaajad).
- Erinevad ehitised (maja, loss, sild jne), masinad.
Elusolendite kujutamine iseloomulikus
asendis, paigal ja liikumises (temaatilistes
töödes).
- Täisfiguur keerulisemates asendites. Tegelase karakteri/ meeleolu kujutamine.
- Loomad, linnud, putukad. Taimeosad (vars,
oksad, võra, lehed jne), loodus eri aastaaegadel.
- Objektide omavahelised suurussuhted. Linn, maastik.
B. SISUKÜSIMUSED
Pildilised jutustused:
joonistus, maal,
illustratsioon, koomiks,
fotoseeria, animatsioon.
Tunneb rõõmu kunstis
mängulisest ja loovast
tegutsemisest ning katsetab
julgelt oma
mõtete ja ideede erinevaid
visuaalseid väljendusi;
Kujutatavaga seotud tunnete ja loo
edastamine, neist rääkimine.
Illustratsioonide vaatamine,
võrdlemine, ise lugude
illustreerimine.
Peategelased, kõrvaltegelased, olulise
rõhutamine (suuruse, asukoha ja värvi
abil). Sisult sobiv taust.
Piltjutustuste võrdlemine (koomiks,
animatsioon, fotoseeria, keskaegne maal).
Kaader.
C. DISAIN
Disain igapäevaelus: trükis,
tarbevorm, ruum ja ehitis
keskkonnas.
Seostab vormi otstarbega ning
väärtustab keskkonnateadlikke
kasutamise ja loomise põhimõtteid;
- Kujunduskunst, kunstniku roll esemete kujundamisel.
- Tarbevorm. Igapäevaste
tarbeesemete välimus ja otstarve. - Erinevate ruumide ja keskkondade
kirjeldamine (tuba, elamu, korter,
suvekodu, kool, muuseum, kaubanduskeskus, linnaväljak, aed,
park...).
- Raamatukujundus: kaanekujundus, illustratsioon. Illustraator. Lemmik-
raamatud.
- Erineva funktsiooniga ruumide ja kesk-kondade iseloomulikud sisustus- ja
kujunduselemendid.
- Erinevad trükised igapäevaelus (raamatud, ajakirjandus, trükireklaam,
plakatid, sildid, pakendid, kaardid),
kujunduselemendid, märgatavus, eelistused.
- Kiri: tekst ja pealkiri., initsiaal. Tähtede
kujundamine.
- Loodus- ja tehiskeskkonna visuaalse ilme seos inimese tegevusega (inimene kui looja
ja kasutaja).
- Erineva funktsiooniga hooned ja ehitised (lähiümbruses).
- Liiklus- jt lihtsad märgid.
- Teksti kujundamine. Arvutikiri. - Kujundamine teatris: lavakujundus,
dekoratsioon, kostüüm, grimm jne.
Vormi, otstarbe, materjali
ja tehnoloogia seosed ning
nende arvestamine
kujundamisel
seostab vormi otstarbega ning
väärtustab keskkonnateadlikke
kasutamise ja loomise põhimõtteid;
- Lihtsamate esemete kujundamine – kuju andmine (voolimine,
voltimine, meisterdamine, idee esitamine joonise v maketina).
- Nt: mänguasjad, ehted, nõud, tarbeesemed.
- Kujunduselementide valimine, kaunistusmotiivide loomine,
paigutamine. - Nt: kaart, pakend, köide, vaas, kott, T-
särk, vöö jne.
- Oma lähema ümbruse kujundamine, meeleolu loomine (stend, tähtpäevaks ruum,
pidulaud).
- Maketid.
D. KUNSTIMAAILM Tunneb lähiümbruse olulisi
kunsti- ja kultuuriobjekte, käib
- Mõisteid: kunst, kunstitegevus,
teos, kunstnik, maal, joonistus, skulptuur, skulptor, arhitektuur,
- Teoste sisu/temaatika (natüür-
mort/vaikelu, portree, autoportree, maastik, abstraktne kunst)
- Kunstiliigid: arhitektuur, skulptuur, maal,
graafika. - Rahvakunst, maakunst, grafiti, happening,
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Kunstiteosed kohalikes
muuseumides ja kunsti-
galeriides, ajaloolised
kunstitehnikad ja
materjalid.
kunstimuuseumides ja
näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;
arhitekt, foto. - Loomingu autorlus
- Eksponeerimisviisid.
- Tuttavad tehnikad ja töövõtted kunstnike töödes.
- Rahvuskultuur (rahvariided, tüüpilised
mustrid, tarbeesemed jne).
arvutigraafika, tegevuskunst, fotograafia, vitraaž, mosaiik, eksliibris.
- Näituste külastamine
Kunstiteoste, visuaalse
kommunikatsiooni ja
meedia roll ning mõju
igapäevaelus.
kirjeldab visuaalse kultuuri
näiteid, tuleb toime nii
reaalsetes kui ka virtuaalsetes
kultuurija õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
Animafilmi, mängufilmi, reklaami,
muusikavideo, arvutimängu osa
erinevate inimeste elus.
Eeskujud, iidolid, brändid, moed, nende
kohta info saamise kanalid. Ühine ja
isiklik maitse.
Reklaamide, ajakirjanduse, veebilehtede mõju,
märgatud elemente ja reageeringud.
E. TEHNILISED
KÜSIMUSED
Erinevate kunstitehnikate
materjalid, töövõtted ning -
vahendid (nt joonistamine,
maalimine, trükkimine,
kollaaž, pildistamine,
vormimine jne).
kasutab erinevaid
joonistamise, maalimise,
pildistamise ja skulptuuri
töövõtteid ning tehnikaid;
Vormimine
(skulptuur)
Meisterdamine
Kollaaž
- Voolimine savist vms voolitavast
materjalist. Võtteid: veeretamine,
venitamine, süvendi surumine jne.
- Lihtsad ühendusmaterjalid ja -viisid,
ohutud töövõtted. - Looduslikud ja tehismaterjalid.
- Voltimine: lihtsad vormid, töövõtted.
- Rebimine, lõikamine, liimimine. Aplikatsioon.
- Erinevate struktuuride ja tekstuuride loo-
mine.
- Erinevad ühendusmaterjalid ja -viisid.
Jääkmaterjalide loov kasutamine (pakendid,
plastid, traat jm). - Looduslike materjalide kogumine, kuiva-
tamine.
- Voltimine. - Kollaažid tasapinnalistest ja ruumilistest
materjalidest. Mosaiik.
- Eri materjalidest vormide loomine (nt
papjeemašee, kipsiriie, paber jne). Alusvorm,
karkass.
- Erinevate materjalide kombineerimine.
- Taimekompositsioonid, lilleseade. - Voltimine. Origami.
- Kollaaž: valmiskujundite (fotod, väljalõiked)
kasutamine.
Maal Põhitöövõtted ja -vahendid.
Kattevärvid. Guaššmaali pintslid,
palett, värvi paksus, maalimisvõtted,
värvikihi paksus paberil jne. Värvide
segamise põhimõtted (heledale lisada
Maalimine spontaanselt ja
läbimõeldumalt. Dekoratiivse ja maalilise
pinna loomine. Kattevärvidega maali
pinnal värvide segamine.
Akvarellidega maalimine;
Kattevärvid.
Akvarellmaal, kihiti maalimine. Akvarelli
kombineerimine teiste vahenditega
(õlipastelliga alla joonistamine, pinna
täiendamine kuivalt maalides, viltpliiatsitega
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
tumedamat värvi).
Kriidi- ja õlipastellidega maalimine;
pastelli otsa ja laia küljega,
laialihõõrumine.
Värvipliiatsiga pinna katmine (õrn ja
intensiivne toon, ühtlase pinna
saamine).
akvarellipintsel, sulatamine.
Pastellide, värvi- ja viltpliiatsitega
maalilise pinna saamine, värvide
segamine (eri värvid üksteise peal,
liigutusmehaanika).
jne).
Kriidi ja õlipastellid. Ülemaalimine/-
joonistamine
Segatehnikad.
Vilt- ja värvipliiatsitega segatehnikad.
Joonistamine Joonistamine hariliku pliiatsi ja
viltpliiatsitega. Erineva tumedusega
pinnad.
Erineva karakteriga jooned. Joontega
pinnamustrite loomine, faktuur.
Liigutusmehaanika.
(võimalust mööda) Erinevaid
joonistusvahendeid (süsi, tušš,
arvutiprogrammid...)
Trükkimine Tempel, jäljend. Templitrükk.
Pintslitrükk.
Naturaaltrükk (puulehed vms).
Monotüüpia.
Paljundusgraafika, klišee, tõmmis. Papitrükk,
materjalitrükk.
Pildistamine ja digitehnika Fotograafia, kaader. Motiivi valimine. Foto argielus, fotokunst. Pildiseeria. Pildi skaneerimine (digitaliseerimine), arvutis
täiendamine.
Abivõtteid ja vahendeid - Joonlaua ja sirkli kasutamine. - Palett.
- Alusjoonistus. - Voolimispulk.
- Motiivide paljundamine, üle- v pealekandmine (kopeerimine, šabloon, trafarett jne).
F. Kasvatuslikud
küsimused
Töötamine iseseisvalt ja
rühmas.
Tegutseb iseseisvalt ja teeb
koostööd, arvestades
kaaslastega; kirjeldab oma ja
kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;
- Ülesandele keskendumine, töö lõpule viimine.
- Katsetamisjulgus uue õppimisel, vajadusel abi ja suunamise palumine.
- Üksteise ideede kuulamine, teiste arvamusega arvestamine, ühisotsusteni jõudmine. - Üksteise aitamine, ühistöös oma osa eest vastutuse võtmine.
- Teistsuguse maitse, ideede, lahenduste, teostuste respekteerimine. Avatus ja tolerantsus erinevuste suhtes.
Materjalide, töövahendite
ja töökoha otstarbekas ning
teisi arvestav kasutamine.
- Töövahendite (käärid, joonlaud, valib sobiva pintsli jne) eesmärgipärane kasutamine, nende hooldamine, õigesse kohta tagasi
panemine.
- Sobivate, ohutute töövõtete kasutamine (lõikamisel, rebimisel, liimimisel, voltimisel, värvimisel jne). Laudade ja riiete kaitsmine kahjustuste eest.
- Töökoha korrastamine.
Turvaline ning
keskkonnasäästlik
tarbimine.
- Materjalide otstarbekas ja säästev kasutamine.
- Taaskasutatavate materjalide kogumine ja loov kasutamine.
- Paberi- ja papijääkide kokkukorjamine vastavasse konteinerisse viskamiseks. - Kohane käitumine erinevates keskkondades (muuseumis, raamatukogus, kirikus, internetikeskkondades jne), kahjustamata
keskkonda, segamata teisi kasutajaid, ohustamata ennast ja teisi..
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Oma tööde esitlemine, selgita-
mine; kaaslaste kuulamine ja
nende tööde vaatlemine.
- Töödest jutustamine, nende kirjeldamine, isiklike tähelepanekute tegemine.
- Oma ja kaaslaste tööde võrdlemine, lahenduste erinevuste esile toomine.
- Oma valikute ja eelistuste põhjendamine.
- Loomingust/tegevusest rääkides lihtsamate ainealaste
mõistete kasutamine.
- Sallivus erinevuste suhtes.
- Töö teema/mõtte sõnastamine. - Kesksete objektide, pildielementide paigutuse, värvilahenduse
jms välja toomine.
- Idee ja teostuse suhte üle arutlemine.
– II kooliaste
II kooliastme õpitulemused
II kooliastme lõpuks õpilane:
1) tunnetab oma kunstivõimeid ja -huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid
ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab;
2) kujutab ja kujundab nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse
kompositsiooni baasoskusi;
3) rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, video,
digitaalgraafika, animatsioon jne);
4) analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäeva
eluga ning on avatud erinevate kultuuriilmingute suhtes;
5) mõistab tehismaailma ja selle kasutaja suhet; peab silmas eesmärgipärasust, uuenduslikkust,
esteetilisust ja ökoloogilisust;
6) mõistab kultuuriväärtuste ja -keskkonna kaitse olulisust;
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
7) leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute kunstiteoseid;
8) märkab sõnumeid, analüüsides meediat ja reklaami; arutleb visuaalse infoga seotud nähtuste
üle ruumilises ja virtuaalses keskkonnas. Tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka
virtuaalsetes kultuurikeskkondades.
Moodul Kooliastme vastava
ainevaldkonna õpitulemus
riiklikust õppekavast
4. klass 5. klass 6. klass
A. SISUKÜSIMUSED
Pildilised jutustused:
joonistus, maal,
illustratsioon, koomiks,
fotoseeria, animatsioon.
Tunnetab oma kunstivõimeid
ja -huve; väljendab visuaalsete
vahenditega oma mõtteid,
ideid
ja teadmisi; loovülesandeid
lahendades visandab ja
kavandab
- Piltkiri. - Pilti täiendav tekst (nt vana-Egiptuse
pinnakunst, kaasaegne kunst).
- Piltjutustustes (koomiks, storyboard, film, fotoseeria, reklaam), plaanide
vaheldus, meeleolu ja pinevuse loomine.
- Kunstiteose teema ja pealkiri. - Piltjutustusi kunstiloost (nt erinevad
stseenid keskaja maalil, Egiptuse friisid,
surmatants).
B. VORMIKÜSIMUSED
Inimeste, esemete ja
looduse objektide
iseloomulikud tunnused
ning peamise esiletoomine
kujutamisel.
Kujutab ja kujundab nii
vaatluste kui ka oma ideede
põhjal, kasutades visuaalse
kompositsiooni baasoskusi
- Inimese kujutamine tegevuses, erinevas
elu- ja töökeskkonnas.
- Objektide kujutamine vaatluse,
võrdlemise ja mälu põhjal, endale oluliste
visuaalsete tunnuste järgi.
- Täisfiguuri ja näo proportsioonid.
- Esemete kujutamine vaatluse järgi,
arvestades nende kuju, suurussuhteid ja
paiknemist üksteise ja vaataja suhtes.
- Inimeste eripära (vanus, rass, rahvus jm)
kujutamine lihtsustatult.
- Liikumise kujutamine, liikumise mulje
loomine, animatsiooni põhimõte.
Kompositsioon - Kompositsiooni elemendid (punkt, joon,
pind, värv, vorm jne). - Kompositsiooni tasakaal, tervik.
- Pildi dominant.
- Sümmeetria ja asümmeetria.
- Erinevate kompositsiooniliste lahenduste mõju.
- Piiratud ja piiramata pinnad.
- Dünaamiline ja staatiline kompositsioon.
Värv
Valgus-vari
- Ühe värvi erinevad varjundid (nt kolla-kas-, sinakas-, pruunikasroheline);
nimetamise võimalusi (taevasinine,
sidrunkollane jne). - Valguse ja värvide muutumine looduses
päeva/aasta jooksul.
- Kolmanda astme värvide saamine I ja II astme värvide segamise teel.
- Piiratud arvu värvidega maalimine (ka
monokroomselt).
- Koloriit (sh soe ja külm), värviharmoo-niad.
- Vastandvärvid.
- Varju tekkimine, langev vari (nt varju-teater, siluetid).
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Perspektiiv - Plaanilisus pildi pinnal. - Ruumilisus pildil, pildiruum. - Esemete mahulisuse kujutamine, pöörd-
kehad.
- Kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt.
C. DISAIN
Disain igapäevaelus:
trükis, tarbevorm, ruum ja
ehitis keskkonnas.
Mõistab tehismaailma ja selle
kasutaja suhet; peab silmas
eesmärgipärasust,
uuenduslikkust,
esteetilisust ja ökoloogilisust
- Ruumi kujunduse seos otstarbega (oma tuba, klass, mänguväljak jt).
- Tarbekunsti liigid (keraamika, klaasi-
kunst, nahakunst, ehtekunst).
- Moodul, moodulsüsteemid (nt lego, mööbel).
- Raamatukujundus (köide, kaas, illustrat-
sioon, initsiaal, vinjett, eksliibris).
- Traditsioon ja uuenduslikkus disainis (tuntud tootemargid, uus vorm, materjal,
funktsioonid).
- Pakend, ümbris (vorm, kiri, värvi-lahendus, seos tootega).
- Kirja kujundamine (jooniskiri, fantaasia-
kiri).
Vormi, otstarbe, materjali
ja tehnoloogia seosed ning
nende arvestamine
kujundamisel
- Disainimine kui protsess (lähteülesanne,
taustauuring, ideed, makett, testimine,
parandamine).
- Elukeskkonna parandamine kunsti,
disaini ja arhitektuuri kaudu
(kasutusmugavus, toimivus).
- Sama funktsiooniga esemete disaini
võrdlus.
D. KUNSTIMAAILM
Tutvumine kunstipärandi ja
tänapäeva kunstiga
(ajaloolised ja kaasaegsed
kunstitehnikad ja materjalid)
Analüüsib nüüdiskunsti
teoseid, märkab erinevaid
vorme ja sõnumeid, leiab
seoseid tänapäeva
eluga ning on avatud erinevate
kultuuriilmingute suhtes
- Eesti rahvakunst ja ehituskultuur. Linna- ja taluarhitektuur.
- Eesti kunsti tähtteosed. - Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti teosed maailmas.
Kunstiteos, erinevad
vormid, väljundid,
esitusviisid.
- Virtuaalne kunst. - Tegevuskunst.
- Idee esitamine joonise v maketina.
- Installatsioon. - Monument, pisiplastika, seinamaal,
miniatuur.
- Vitraaž.
- Kunstiteose unikaalsus ja/või paljunda-
tavus (originaal, koopia, reproduktsioon,
tiraaž, seeria, võltsing).
- Grafiti.
Kunstiteose vaatlus ja
analüüs
leiab infot kunstiraamatutest ja
eri teabeallikatest, uurib ja
võrdleb eri ajastute
kunstiteoseid
- Teoste ainestik (portree, natüürmort,
maastik, abstraktne kunst).
- Teose sisulised ja vormilised elemendid.
- Värv, vorm, struktuur visuaalse keele väljendusvahenditena.
- Konkreetne ja abstraktne kunstis.
- Fragment ja tervik.
Keskkond: loodus,
ehituskunst, disain.
- - Huvitavad funktsionaalsed ja dekoratiiv-sed objektid, märgid ja kirjad
linnaruumis.
-
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
E. VISUAALNE
KOMMUNIKATSIOON.
MEEDIA
Reaalsed ning virtuaalsed
kunsti- ja
meediakeskkonnad.
Märkab sõnumeid, analüüsides
meediat ja reklaami; arutleb
visuaalse infoga seotud
nähtuste
üle ruumilises ja virtuaalses
keskkonnas. Tegutseb eetiliselt
ja ohutult nii reaalsetes kui ka
virtuaalsetes
kultuurikeskkondades
- Kujundusvõtteid arvutimängus, filmis, reklaamis jne.
- Filmide, arvutimängude, koomiksite ja reklaamide pildikeel.
- Piltide, teksti, heli ja liikumise
koosmõju.
- Kujundite, märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.
Mõisteid
(ainealane baassõnavara)
- Visand, kavand. Molbert. Portfoolio. - -
F. TEHNILISED
KÜSIMUSED
Erinevate kunstitehnikate
materjalid, töövõtted ning
-vahendid
Rakendab erinevaid
kunstitehnikaid (maal,
joonistus, kollaaž, skulptuur,
foto, video,
digitaalgraafika, animatsioon
jne);
Abivõtted ja
-vahendid
- Kavandamine kui protsess ideede aren-damiseks.
- Töö joonlaua ja sirkliga. Geomeetrilisi konstruktsioone (nt ringi jagamine osa-
deks).
- Kavandamine lähtuvalt tehnika võima-lustest ja piirangutest.
Vormimine
(skulptuur)
Meisterdamine
Kollaaž
- Skulptuuride modelleerimine savist ja lõikamine pehmetest materjalidest (vahtplast jne). Keraamika. Reljeef.
- Erinevate tehnikate ja materjalide paindlik kasutamine (ka omavahel kombineeritult) segatehnikad, - Moodulelementidest struktuurid looduslikest ja tehismaterjalidest.
- Kollaaž.
- Installatsioon. Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale (lumi, liiv, tuli, valgus, vari, valmisesemed jne).
Maal - Maalimine kattevärvide ja akvarellidega. Tööd kriidi- ja õlipastellidega, värvi- ja viltpliiatsitega.
Akvarellitehnikad: kihiti märjalt märga maalimine, pinnaefektide loomine.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Joonistamine - Joonistamine grafiit-, värvi-, vilt- ja pastapliiatsiga. Faktuurid.
- Grafiitpliiatsite tähistused.
Arvuti joonistusprogramme. Raster- ja vektorgraafika eripärad ja võimalused.
Trükkimine - Graafikatehnikad: kõrgtrükk (nt papi-,
materjali-, linooltrükk) ja lametrükk (mono- ja diatüüpia).
Pildistamine. Digitehnikad - Foto. Sama objekti pildistamine (eri
vaatenurgast, eri kella- v aastaajal).
- Olulisemad pilditöötlusvõtted. Video, digitaalgraafika ja animatsiooni
tehnikad ning töövõtted.
G. KASVATUSLIKUD
KÜSIMUSED
Töötamine iseseisvalt ja
rühmas
tegutseb iseseisvalt ja teeb
koostööd, arvestades
kaaslastega; kirjeldab oma ja
kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;
- Koostöö tegemine ühise tulemuse nimel, üksteisega arvestamine, kompromisside saavutamine. - Kunstitegevuste kaudu oma võimete tundmaõppimine ja arendamine, oma tugevuste ja nõrkuste teadvustamine
Materjalide, töövahendite ja
töökoha otstarbekas ning teisi
arvestav kasutamine.
- Töökoha otstarbekas organiseerimine ja selle korrashoid.
Turvaline ning
keskkonnasäästlik tarbimine. - Loodust säästva tarbimise põhimõtted.
- Inimese tegevuse osa keskkonna esteetilises ilmes.
Väärtused, hoiakud. - Omakultuuri kõrval kohaliku kultuuri väärtustamine. Rahvuskultuurides erinevuste hindamine väärtustena.
- Jälgib, et oma tegevusega ei kahjusta kultuuriväärtusi.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
– III kooliaste
III kooliastme õpitulemused
III kooliastme lõpuks õpilane:
1) tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid
lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab
valikuid;
2) kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid. Kasutab
kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid;
3) tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid. Võrdleb eri ajastute kunsti
näiteid, kirjeldades ning mõtestades sõnumite, väljendusvahendite ja hinnangute
muutumist kultuuriajaloo vältel;
4) analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid
ökoloogilisest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist. Mõistab disaini kui protsessi, mille
eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus;
5) kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid, arutleb pildikeele kultuuriliste märkide üle;
6) teadvustab kunsti rolli ühiskonnas. Seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja
tehnoloogia arengut;
7) mõistab, et nüüdiskunst väljendub paljudes erinevates meediumites ja kõnetab vaatajat laias
teemade ringis.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Moodul Kooliastme vastava
ainevaldkonna õpitulemus
riiklikust õppekavast
7. klass 8. klass 9. klass
A. SISUKÜSIMUSED
Pildilised jutustused:
joonistus, maal,
illustratsioon, koomiks,
fotoseeria, animatsioon.
Tunnetab ja arendab teadlikult
oma kunstialaseid võimeid;
loovülesannetes leiab erinevaid
lahendusvariante ja isikupäraseid
teostusvõimalusi, esitleb
tulemusi ning põhjendab
valikuid;
- Värvisümboolika - Tuntumad sümbolid (kristlikus) kunstis.
- Tuntud sündmuste kujutamine, kunstni-ku vaatenurk.
- Sümbolite tähenduse muutumine (nt vikerkaar, haakrist, viisnurk).
- Allegooria ja tsitaat kunstis. - Metafoorid reklaamis (omaduste ülekanne
teisele nähtusele).
B. VORMIKÜSIMUSED
Inimeste, esemete ja
looduse objektide
iseloomulikud tunnused
ning peamise esiletoomine
kujutamisel.
Kasutab ideest lähtudes
sihipäraselt mitmekesiseid
visuaalseid väljendusvahendeid.
Kasutab
kunsti õppides ning loovas
praktikas tehnoloogiavahendeid;
- Kujutatava vormide lihtsustamine,
üldistamine.
- Vormide allutamine kindlale stiilile.
- Vormi deformeerimine karakteersuse
huvides.
- Realism, abstraheerimine, abstraktsionism.
- Liikumise kujutamise viise, liikumisillu-
sioonid (nt futurism, animeerimine, op-kunst).
Kompositsioon - Kaader ja kadreerimine (ka foto- ja
videokunstis): üldplaan, detail.
- Kompositsiooniskeemid (kolmnurk,
diagonaal, kuldlõige).
- Komp elemendid ja teose ülesehitus ruu-
milises teoses (skulptuur, arhitektuur, disain).
Värv
Valgus-vari
- Värvide kontrastid, vastastikused mõjud,
kooskõlad ja tasakaal. - Pildi värvianalüüs.
- Erinevad värvinimed (ooker, türkiis jne).
- Värv ja värvus.
- Värvide optiline segunemine. - Värviline valgus (värvilise valguse põhi-
värvid).
- Varju värv (maalidel, fotodel, looduses). - Varjude rütmid, vari komp. elemendina.
- Värvide psühhofüsioloogiline mõju (sh
külmad-soojad, eenduvad-taanduvad, kerged-rasked värvid).
- Esemete modelleerimine pinnal valguse ja
varjuga.
Perspektiiv - Õhu- ja värviperspektiiv.
- Joonperspektiiv ühe koondpunktiga. - Perspektiiv kahe koondpunktiga. - Erinev vaatepunkt (konna- ja linnupers-
pektiiv), rakurss.
C. DISAIN
Disain igapäevaelus:
trükis, tarbevorm, ruum ja
ehitis keskkonnas.
- Kujunduse läbiv stiil.
- Teksti ja pildi koosmõju (plakat, pakend, raamatukaas, veebileht jne).
- Kiri kui kunst, kirjakunst (sh kalli-graafia).
- Märk ja sümbol (logo, piktogramm,
peremärk).
- Olulisemad arhitektuuri ja disaini näited
Eestis. - Disain linnaruumis (sh tekstid ja reklaa-
mid). - Komplekt, ansambel (nt mööbel, serviis).
- Disaini valdkondi: graafiline, keskkonna
disain (sh ruumi-, maastikukujundus), tarbekunst, tootedisain, moe-, autodisain
jne. - Disaini ökoloogilisus, esteetilisus ja eetili-
sus.
- Disaini ja ahitektuuri rahvusvahelised
suundumused (elustiilid, minimalism,
ökostiil)
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Vormi, otstarbe, materjali
ja tehnoloogia seosed ning
nende arvestamine
kujundamisel
- Erineva funktsiooniga trükised, nende ül, kujundus.
- Kirjatüübi (šrifti, fondi) valik vastavalt
kontekstile. Kirjaoptika.
- Inimese ja ruumilise keskkonna suhted, disain kui probleemilahendus.
- Ergonoomika.
- Visuaalse reklaami sihtgrupi arvestamine kujundamisel.
D. KUNSTIMAAILM
Tutvumine kunstipärandi ja
tänapäeva kunstiga
( ajaloolised ja kaasaegsed
kunstitehnikad ja materjalid)
- Erinevate kultuuride kunstiajaloo tuntu-mate teoste näiteid.
- Eesti kunsti suurkujud ja teosed. - Nüüdiskunsti olulised suunad ja aktuaalsed teemad.
Kunstiteos, erinevad
vormid, väljundid,
esitusviisid.
- Kohaspetsiifiline kunst.
- Maakunst. - Kehakunst.
- Videoinstallatsioon.
- Traditsioonilised kunstiliigid ja piiride
hajumine. - Kõrg- ja populaarkunst.
- Karikatuur, sarž.
- Tegevuskunst (happening, performance).
- Kunstisündmuse, tegevuskunsti doku-menteering.
- Esitluse osi: valgus, ruum, heli, tekst.
Kunstiteose vaatlus ja
analüüs
- Kunstiteose sõnum ja kontekst.
- Autori seos kujutatava sündmuse, inime-
se, kunstistiiliga.
- Stiil (ajastu ja isiku stiil).
- Ajaloosündmus kunstis, dokumentaalsus
ja fiktsioon.
- Kunst peegeldamas ühiskonna, teaduse ja
tehnoloogia arengut.
- Tsitaadid kunstis. - Teose/eseme tähenduse muutus eri
situatsioonides.
Keskkond: loodus,
ehituskunst, disain.
- - Kodukoha ilme kaasajal ja minevikus (fotod ja maalid ajalooliste dokumenti-
dena).
-
E. VISUAALNE
KOMMUNIKATSIOON JA
MEEDIA.
Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja
meediakeskkonnad.
- Väljendusvahendite vastavus ideele, ots-tarbele ja sihtgrupile.
- Kunstnike, kunstiajaloolaste, disainerite ja arhitektide erialane töö.
- Isiklik stiil ja identiteet, selle kajastus riietuses, enda esitluses suhtluskeskkon-
dades jne.
Mõisteid
(ainealane baassõnavara)
- Visand, eskiis, skits, etüüd. - -
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
F. TEHNILISED
KÜSIMUSED
Erinevate kunstitehnikate
materjalid, töövõtted ning
-vahendid
-
Abivõtted ja
-vahendid
- Visandid kui eeltöö või abivahendid. - -
Vormimine
(skulptuur)
Meisterdamine
Kollaaž
- Skulptuur. Modelleerimine ja konstrueerimine mitmesugustest pehmetest, kalgenduvatest ja tahketest materjalidest (nt savi,
papjeemašee, paber, papp, plastid, puit, traat jne). - Kollaaž.
- Assamblaaž.
- Installatsioon. - Erinevaid väljendusvahendeid ja materjale (lumi, liiv, tuli, valgus, vari, valmisesemed jne).
Maal - Maalimine spontaanselt ja kavandi alusel.
Joonistamine Joonistamine söe, tuši ja värviga, sule ja pintsliga.
Trükkimine - Paljundusgraafika: kõrg- ja sügavtrükk (vastavalt võimalustele).
Pildistamine. Digitehnikad - Foto protsessi osana, eksperimentide ja valminud mudelite dokumenteerimiseks.
- Sama objekti jäädvustamine erinevas kontekstis.
Digitaalsed tehnoloogiad (foto, video, animatsioon, digitaalgraafika).
F. KASVATUSLIKUD
KÜSIMUSED
Töötamine iseseisvalt ja
rühmas.
Materjalide, töövahendite ja
töökoha otstarbekas ning teisi
arvestav kasutamine.
-
Turvaline ning - Loodust säästva tarbimise põhimõtted.
- Inimese tegevuse osa keskkonna esteetilises ilmes.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
keskkonnasäästlik tarbimine.
Väärtused, hoiakud. - Loovtegevuste väärtustamine eneseväljendusvahendina.
- Maailmakultuuri mitmekesisuse väärtustamine.
- Autorikaitse reeglite teadvustamine ja arvestamine. - Autori vabadus ja vastutus.
Gümnaasium
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse,
tehnoloogia jm mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
2) tunneb visuaalse kultuuri kui valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade
tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon jne);
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii
ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning
visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ning analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal,
installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab nüüdiskunsti seoseid teiste
valdkondadega (nt meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini;
analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) püstitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,
arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb
eksperimenteerida;
9) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonnaja
kultuuripärandi kaitse nõudmisi;
10) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades ainealast terminoloogiat.
I kursus „ Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“
Õppesisu
1. Kunsti roll eri ajastutel.
Kunstikultuuri üldistav ajatelg
Kunstnik ja tema kaasaeg. Kunstiteos ja vaataja.
Kunstiteoste sõnum ja vorm eri ajastutel.
Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne).
Kunsti tekkimine. Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia. Egiptus.
Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.
Keskaja kunst. Romaani stiil. Gooti stiil. Kunst ja religioon.
Renessanss. Vararenessanss. Kõrgrenessanss. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus. Trükikunsti leiutamine.
Barokk. Kunst kiriku ja valitsejate teenistuses. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed.
Sama sajand, erinevad vaated. Romantism. Mäss korra vastu. Realism. Tõearmastus. Juugend. Tervikliku stiili taotlus.
2. Ajastute kunsti võrdlevad teemad
Värvikasutus ja kompositsioon teoste sõnumi teenistuses.
Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad.
Illusioonid ja emotsioonid kunstis.
Inimene kunstis: staatus, suhted, tegevused.
Õukonnakunstist argielu kujutamiseni.
Pildilised sümbolid koopamaalist grafitini.
Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, boheem, staar jne.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Kunstiinstitutsioonid. Tuntuimad galeriid ja muuseumid.
Valitud teemad toetavad kunsti kui nähtuse mõistmist eri ajastutel erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt.
Valida kuni kolm teemat.
3. Loomingulised ja uurimuslikud projektid, õppekäigud
Käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine. Isiklik vaatenurk.
Visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine.
Oma ideega sobivate väljendusvahendite valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, performance jne).
Töö esitlemine ja oma valikute põhjendamine.
Kunstiteose analüüs ja loov interpreteerimine.
Projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.
II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad“
Õppesisu
1. Kunsti muutumine
Kunst moderniseeruval ajastul. Usk ühiskonna ja kunsti progressi.
Tehnoloogia ja linnastumise võidukäik. Modernistlik arhitektuur ja tööstusdisain. Funktsionalism.
Fotograafia ja illustreeritud ajakirjanduse levik ning mõju kunsti muutumisele.
Modernistliku kunsti suunad: impressionism, postimpressionism, fovism, ekspressionism, futurism,
kubism, konstruktivism, funktsionalism, abstraktsionism, dada, sürrealism. Isikuvabaduse manifestatsioon.
Abstraktne versus figuratiivne kunst. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst. Puhas kunst väljaspool elu: abstraktne
ekspressionism, minimalism, opkunst jne. Kunst ja sotsiaalsed liikumised.
Postmodernism ja nüüdiskunst. Vaatenurkade paljus.
Popkunst. Hüperrealism. Igapäevaelu tungimine kunsti. Happening, kehakunst, maakunst. Kontseptualism, idee kui kunst. Kunstiteose kui objekti kadumine.
Kunstiliikide piiride hajumine. Postmodernistlik kunst. Mäng minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia.
Sotsiaalkriitiline kunst. Kunstnike ja vaatajate koostöö. Kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Kunstimeediumide paljus. Maalikunst. Installatsioon. Fotokunst. Videokunst. Performance. Kunst linnaruumis. Interaktiivne meediakunst. Netikunst.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
Keskkond. Disain. Visuaalne meedia.
Inimsõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomine: linnaplaneerimine, arhitektuur, maastikuarhitektuur, tootedisain, graafiline disain jne.
Disainimine kui probleemilahendus. Erinevad vaatenurgad: funktsionaalsus ja esteetika, eetiline ja kultuuriline sõnum. Innovatsioon ning keskkonnateadlikkus
disainis ja arhitektuuris.
Meediakeskkond. Meediatarbija kui mõjutaja ja mõjutatav. Erinevad suhtluskeskkonnad. Väljendusvahendid visuaalses kommunikatsioonis.
Muinsus- ja keskkonnakaitse ning autoriõiguste probleemistik.
2. Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad
Abstraktsus ja kujutavus kunstis: vorm, kujund, värv, tähendus.
20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Kunsti suunad/stiilid ja paralleelid teistes kunstiliikides: muusika, film, kirjandus, teater jt. Kunstiajaloo stiilide ja teoste tsitaadid nüüdisaja kunstis ja
visuaalkultuuris.
Disaini muutumine: puhtast vormist ning funktsioonist emotsioonide ja fantaasiateni.
Kunsti, arhitektuuri ja disainiga seotud elukutsed.
Valitud teemad aitavad mõista nüüdiskunsti erinevaid ilminguid. Valida kuni kolm teemat.
3. Loomingulised ja uurimuslikud projektid, õppekäigud
Käsitletavate teemade endast, oma kogemustest ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.
Visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine.
Oma ideega sobiva väljendusvahendi valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalpilt, video, performance jne).
Pildi ja teksti koosmõjud (graafiline kujundus, logo, kirjakujundus). Probleemilahenduslikud disainiülesanded (mudel, joonis, eksperiment materjalidega jne).
Töö esitlemine ja oma valikute põhjendamine.
Kunstiteose analüüs ja loov interpreteerimine.
Projektid ja õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
I kursus „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus“
II kursus „Nüüdiskunsti sünd ja arengusuunad“
Õpitulemused
Kursus
Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1) seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid
ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse,
tehnoloogia jm mõjudega; on salliv
kultuurierinevuste suhtes;
I
kursus
A1-1. A1-2. A1-3.
II
kursus
B1-1. B1-2. B1-3.
2) tunneb visuaalse kultuuri kui valdkonna
ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade
tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne
kommunikatsioon jne);
I
kursus
A2-1. A2-2. A2-3.
II
kursus
B2-1. B2-2. B2-3.
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri
mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos
kui ka tänapäeval;
I
kursus
A3-1. A3-2. A3-3.
II
kursus
B3-1. B3-2. B3-3.
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis
vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset
vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste
ajalist ja stiililist kuuluvust;
I
kursus
A4-1. A4-2. A4-3.
II
kursus
B4-1. B4-2. B4-3.
5) tõlgendab ning analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja
erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon,
video, kohaspetsiifiline kunst) ning märkab
nüüdiskunsti seoseid teiste valdkondadega (nt
meedia, reklaam, poliitika);
I
kursus
A5-1. A5-2. A5-3.
II
kursus
B5-1. B5-2. B5-3.
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini;
analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja
visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
I
kursus
A6-1. A6-2. A6-3.
II
kursus
B6-1. B6-2. B6-3.
7) püstitab iseseisvalt loomingulisi ja
uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,
arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
I
kursus
A7-1. A7-2. A7-3.
II
kursus
B7-1. B7-2. B7-3.
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid
visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning
tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning
julgeb eksperimenteerida;
I
kursus
A8-1. A8-2. A8-3.
II
kursus
B8-1. B8-2. B8-3.
Sindi Gümnaasiumi kunsti ainekava
9) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab
kunstniku vastutust; arvestab keskkonna-ja
kultuuripärandi kaitse nõudmisi;
I
kursus
A9-1. A9-2. A9-3.
II
kursus
B9-1. B9-2. B9-3.
10) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi,
kasutades ainealast terminoloogiat. I
kursus
A10-1. A10-2. A10-3.
II
kursus
B10-1. B10-2. B10-3.