ANTIIKAJALu 600–150 eKr

RÕIVAMOODKREEKA

Tänapäeval peame maani kleidi õige pikkuse saamiseks arvestama kingade kõrgusega, mida sinna juurde soovime kanda. Kreeklastel seda muret ei olnud, sest reeglina käidi pehmete nahast sandaalide või saabastega ja kodus peamiselt paljajalu.

Kreeklased kandsid lihtsaid omatehtud rõivaid. Riiete valmistamiseks kasutati reeglina nelinurkset kangatükki. Erinevalt täna-päevast ei kasutatud õmblemiseks spetsiaalseid lõikeid, kuna rõivaid ei õmmeldud keha järgi, nagu on tänapäeval kombeks. Rõivaid sai valmistada kangast lõikamata ja õmblemata, sest neid sätiti selga nõelte ja vööde abil.

Sobiva suurusega kangas seati ümber keha vöö abil voltidesse. Tegumoodi sai muuta kanga laiuse või pikkusega mängides – rõivas istus sirgelt, langes vöö peale volti või oli laiusest volditud ehk drapeeritud. Rõiva tegumoodi sai selga pannes muuta erineval viisil paelte ja vöödega sidudes. Õlgadel hoidsid kanga servi koos enamasti kinnitusnõelad või sõled (ladina k fibula). Kasutati ka pronksnõelu, mis torgati korraga läbi mõlema riideserva, nööpe jm. 1. FIBULAD

2. JALANÕUD

2

Mis materjalist valmistasid kreeklased oma rõivaid?Rõivaste valmistamiseks kasutasid kreeklased villast ja linast kangast. Villa saadi lammastelt, kes olid Kreekas levinud koduloomad. Lõnga ketramise ja kangas-telgedel kanga kudumisega tegelesid naised. See töö oli sobiv ka ülikutele. Näiteks Kreeka pimeda lauliku Homerose loodud eeposes „Odüsseia“ ketras ja kudus kangast Ithaka saare kuninga Odysseuse abikaasa Penelope.Villasest lõngast kooti kangast KITOONi (särgitaoline pikk või lühike rõivaese) ning PEPLOSe (kleidilaadne naisterõivas) ja HIMATIONi (meeste ja naiste mantlitaoline riietusese) jaoks. Lõngast kooti ka seinakatteid, tekke, vaipu ja valmistati vilti PETASOSe (laia servaga reisikübar) jaoks. Villasest kangast valmistatud rõivaid kanti jahedamal ajal. Kangas võis olla naturaalne valge, pruun või must, aga telgedel kooti sisse ka värvilisi mustreid või tikiti hiljem peale kaunistusi. Kasutati ka värvitud kangaid ning levinumad olid karmiinpunane, purpurpunane ja safrankollane. Linast kangast toodi sisse Egiptusest ja Sitsiiliast. Linane riie oli õhuke ning vastu ihu jahedam. Sellest valmistati palava ilma riideid nagu KITOON, millele jahedamal ajal pandi peale villane PEPLOS, mantel HIMATION või linane õlasall. Hellenismiajal oli rikastel kreeklannadel võimalik osta puuvillast ja siidist kangast, mida hakati importima Kreekasse Indiast pärast Aleksander Suure sõjakäiku (326−324 eKr).

3

3. MUSTRILISEST KANGAST RÕIVAS

4. KITOONIS FIGUUR

5. KITOONI SELGA PANEMINE

Kreeklaste levinumad riideesemed olid kitoon, peplos, himation ja chlamys. Lisaks oli neil veel palju erinevate nimetustega rõivaesemeid.

Kõige tavalisem rõivaese oli KITOON. Seda kandsid lapsed ja täiskasvanud, nii naised kui mehed. Kitoone valmistati algselt linasest kangast, aga levinud olid ka villased kitoonid. Vastavalt kanga materjalile kujundati tegumood. Jäigast villasest kangast valmistati sirge ja lihtsama tegumoega kitoone. Õhukesest linasest kangast kitoon tehti tavaliselt avaram, kuna seda sai vööga ümber keha kergesti drapeerida. Kitoon valmistati ühest või kahest kangatükist. Esimesel juhul keerati kangas ümber keha ning paremale küljele jäänud lahtised otsad pandi vöö vahele vaheliti. Teisel juhul tuli küljed kokku õmmelda. Õlgadelt kinnitati kanga ülemine serv metallist kinnitusnõeltega, nööbiti kinni või õmmeldi kokku nii, et tekkisid varrukad. Naised kandsid pikka kitooni, mis pidi ulatuma pahkluudeni. Laste ja meeste kitoon võis olla lühike.

Mõned tüüpilisemad Vana-Kreeka rõivad4

6. NOOR MEES KITOONIS 7. MEES PIKAS KITOONIS, u 470 eKr 8. TÖÖMEES KITOONIS

Pikki kitoone kandsid eakad ja väärikad mehed ning ametlikel tsere-mooniatel ka noored mehed. Töömeestel, talupoegadel ja orjadel oli lühikeses kitoonis mugav oma töid teha. Need kinnitati vaid vasakul õlal ja parem õlg jäi paljaks. Selline lihtne riietus lasi kuumal suvepäeval hästi õhku keha ligi ja võimaldas vabalt käsi liigutada.

5

9. AMATSOON KITOONIS

10. ARHAILINE KITOON MUSTRILISEST KANGAST

Amatsoonil (9) on seljas kitoon, mis on vöö abil lühikeseks tõstetud ja kinnitatud vaid ühe õla pealt. Naisterahvad tavaliselt lühikesi riideid ei kandnud, kuid sellist rõivast võisid kanda Sparta tüdrukud jooksuvõistlustel ja selles kujutati ka metsloomade jumalannat Artemist ja sõjaka olemusega amatsooni.

Arhailisel ajal (700−500 eKr) kanti nn dooria kitooni, mis oli kitsa ja sirge tegumoega ning selle valmistamiseks kulus vähe kangast. Aja jooksul mood muutus ja ka eri paikades võis olla kandmise traditsioonis ning mustrite ja värvide osas erinevusi.

6

11. KAHE VÖÖGA KINNITATUD KITOON 12. ILMA VÖÖTA LAHTISELT KANTAV KITOON

Klassikalisel ajal (5. saj eKr) levis üle kogu Kreeka joonia stiilis rõivamood, mis oli dooria kitooni-ga võrreldes suurejoonelisem. Joonia kitoon valmistati õhukesest linasest riidest, mis võis olla värvitud erksavärviliseks ja kaunis-tatud tikitud lillede, tähtede, lindude või muuga. Joonia kitoone valmistati ka õhukesest hästi langevast siidikangast, mis võimal-das rikkalike voltidega keerukamaid tegumoode kui jäik villane kangas. Joonia kitoonid olid palju avaramad ja selleks kulus kaks korda väljasirutatud käte laiuse jagu riiet.

7

13. LAI JOONIAPÄRANEVARRUKATEGA KITOON

14. TÜTARLAPS KITOONIJA MANTLIGA

Kaks riidelaidu õmmeldi mõlemal küljel kokku nii, et moodustus toru ja ühte külge lahti jätta polnud vaja. Kuna rõivas oli lai, siis jagus liikumisruumi küllaga. Lai kitoon volditi vöökohal elegantsetesse voltidesse. Laia kitooni puhul kinnitati õla peal esi- ja seljaosa servad kokku mitmest kohast. Selline lai õlg kattis kogu käsivarre ja jättis varruka mulje. Tegumoodi sai muuta, kasutades mitut vööd. Siin on üks pael seotud rinna alla ja teine puusale, mille vahelt on kangas tõstetud üles nii, et see langeb vöö peale pehmesse volti. Tütarlaps (14) paneb kitooni peale mantli, mis jätab vasaku käe vabaks.

8

15. PEPLOS JAKOLME VÖÖGAKITOON

16. PEPLOSE SELGAPANEMINE

Kitoon ja peplos on oma olemuselt ning välimuselt üsna sarnased. Esimest kanti kas iseseisva rõivana või alusrõivana ja teist pealisrõivana.Peplost kandsid naised harilikult kitooni peal soojema pealisrõivana, kuid neid võidi kanda ka palja ihu peal. Erinevalt kergest ja õhukesest kitoonist valmistati peplos soojemast kangast. Selleks võeti nelinurkne villane kangatükk, mis oli kandjast 1/3 võrra pikem ja ligi kaks korda laiem. Kanga ülaosa pöörati tagasi kahekordseks ning esi- ja tagaosa kinnitati õlgade peal nii, et vasakuks käeauguks jäi piisavalt ruumi.

9

17. LAIALT TAGASIKEERATUDÜLAOSAGAPEPLOS

18. TÜTARLAPS PEPLOSEGA,5. saj eKr

19. ARHAILINE PEPLOSE MOOD

Ümber keha keeratud kangas jäi lahti ühel küljel nagu dooria kitoonilgi. Rõivast hoidis koos vöö. Arhailine peplos (u 6. saj eKr) oli kitsas ja langes sirgelt. Peplost kaunistasid kangasse sisse kootud keerulised ornamendid ja mustrid. Aja jooksul muutus mood avaramaks ja voltide poolest rikkalikumaks ning rõiva jaoks kulutati rohkem kangast.

Peplose ülemine tagasipööratud kangaosa võis ulatuda rinnajooneni, vöökohani või koguni puusadeni. Selle tagasipööratud osaga sai katta pea külma kaitseks või leina- ja alandlikkuse märgiks. Klassikalise aja (5.−4. saj eKr) peplose tegumoe muudab rikkalikumaks vööle langev kohev volt.

10

20. LAHTISELT KANTAV PEPLOS 21. PIKA ÜLAOSAGA PEPLOS

Puusadele ulatuvat kahekordset osa võidi vöö all kokku voltida, mis jättis mulje, nagu rõivas oleks topeltkangast. Peplost võis kanda ilma vööta lahtisena kitooni peal. Peplosel oli oluline osa usulistes rituaalides. Üheksa kuud enne kunsti- ja käsitööfestivali Chalkeias alustasid noored neiud jumalanna Athena kujule peplose kanga kudumist. Kangasse kooti mütoloogilisi stseene ja lugusid, mis olid peamiselt safrankollasest ja purpur- punasest lõngast. Peplos kingiti jumalannale panatenaiade pidustuse ajal ning pandi Ateena akropolil asuvale kujule selga.

11

22. TÜTARLAPSED MANTLITES

Külma ilma korral kandsid naised kitooni ja peplose peal veel mantlit, mida nimetatakse himationiks.Mantel oli tegelikult suurrätt ehk ristkülikukujuline kangatükk. Seda ligi 2,5 m pikka villast või linast kangast võis vastavalt moele ja vajadusele mitmel erineval viisil endale ümber mähkida ja selle servaga pead katta. Kanga nurkade sisse seoti väikesed kivikesed, mille raskus aitas hoida himationi paremini seljas.

12

23. ERINEVAD MANTLI KANDMISE VIISID (a, b, c, d)

13

24. ÜLENI MANTLISSE MÄHITUD MEES 25. MEHED LÜHIKESES REISIMANTLIS

Mehed panid harilikult himationi kanga parema käe alt läbi ning otsad üle vasaku õla. Nii jäi parem käsi tegutsemise jaoks vabaks. Külma ilmaga mähiti end üleni mantlisse.CHLAMYS oli sõja-, jahi- ja reisimeeste lühike mantel. See valmistati paksust villasest nelja-kandilisest kangatükist, mille nurgad kinnitati paremal õlal sõlega. Vasak käsi jäi mantli alla varju. Sõjameeste mantli serv oli kaunistatud värvilise riideribaga. Magades sai seda tekina peale võtta.

14

KASUTATUD KIRJANDUS:Ancient Greek Fibulae, Toga-Pins and Brooches. http://www.ancientresource.comBrinkmann, V. et al. 2007. Gods in color: painted sculpture of classical antiquity. Munich: Stiftung Archäologie Glyptothek.Clothing in ancient Greece – www.wikipedia.orgRohrbach, C. 1882. Die Trachten der Völker vom Beginn der Geschichte bis zum 19. Jahrhundert: in 104 Tafeln zusammengestellt, gezeichnet und lithographiert von Albert Kretschmer. 2. auflg. Leipzig: Bibliographische Anstalt Adolph Schumann.Zahn, W. 1828/1829, 1842/1844, 1852/1859. Die schönsten Ornamente und merkwürdigsten Gemälde aus Pompeji, Herculanum und Stabiae: nach einigen Grundrissen und Ansichten nach den an Ort und Stelle gemachten Originalzeichnungen. Band 1, 2, 3. Berlin.Thiel, E. 1980. Geschichte des Kostüms: die europäische Mode von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin: Henschelverlag Kunst und Gesellschaft.

FOTOD ja ILLUSTRATSIOONID:1. Fibulad2. Kreeklaste jalanõud 3. Theseus ja Antiope, värviline rekonstruktsioon. Kreeka originaal 6. saj eKr, Eretria

Arheoloogiamuuseum4. Detail Pompei seinamaalilt (Zahn)5. Kitooni selgapanek6. Mees kitoonis. Roomaaegne koopia (kreeka originaal u 4. saj eKr), Rooma,

Kapitooliumi Muuseum7. Delphi kaarikujuht. Pronks, u 470 eKr, Delphi Arheoloogiamuuseum8. Töömees kitoonis9. Haavatud amatsoon. Roomaaegne koopia (kreeka originaal u 5. saj eKr), Berliin, Vana

Muuseum. Kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseum10. Hauakuju Phrasikleiast, värviline rekonstruktsioon arhailisest kitoonist. Kreeka originaal

u 550 eKr, Ateena Rahvuslik Arheoloogiamuuseum11. Detail Pompei seinamaalilt (Zahn)12. Detail Pompei seinamaalilt (Zahn)13. Jooniapärane varrukatega kitoon14. Gabii Artemis. Roomaaegne koopia, (kreeka originaal u 4. saj eKr), Pariis, Louvre.

Kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseum

15. Peplos ja kolme vööga kitoon16. Peplose selgapanemine17. Eirene Plutosega. Roomaaegne koopia (kreeka originaal u 4. saj eKr), München,

Glyptothek. Kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseum18. Nn Giustiniani steel ehk tütarlapse hauasteel. Kreeka originaal, u 5. saj eKr, Berliin,

Vana Muuseum. Kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseum 19. Kore kujud, värvilised rekonstruktsioonid peplosest. Kreeka originaal u 6. saj eKr,

München, Gyptothek20. Pseudoarhailine Artemis. Originaal 1. saj eKr, Napoli Rahvuslik Arheoloogiamuuseum

(Brinkmann)21. Pika ülaosaga peplos22. Tütarlapsed mantlites (Rohrbach)23. a)Athena Giustiniani. Roomaaegne koopia (kreeka originaal u 4. saj eKr), Vatikan,

Pio-Clementino. Kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseumb) Versailles`Artemis. Roomaaegne koopia (reeka originaal u 4. saj eKr), Pariis, Louvre. Kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseumc)Iris, rekonstruktsioon. Kipsvalandid Tartu Ülikooli kunstimuuseumd)Neiu kannuga, rekonstruktsioon. Kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseum

24. Aischines. Roomaaegne koopia (kreeka originaal 4. saj eKr), Napoli Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseum

25. Orpheuse hüvastijätt Eurydikega. Kreeka originaal 4. saj eKr, Napoli RahvuslikArheoloogiamuuseum, kipsvaland Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Koostanud Külli ValkToimetanud Jaanika AndersonKujundanud Anne ArusIllustratsioonid (2, 5, 8, 13, 15, 16, 21) Anne ArusFotod (9, 14, 17, 18, 23 a, b, c, d, 24, 25) Andres Tennus

Tartu Ülikooli muuseum, kunstimuuseum, 2017Ülikooli 18, 50090 Tartu kunstimuuseum@ut.ee kunstimuuseum.ut.ee

15